Justiitsministeerium Teie 05.02.2024 nr 8-3/1339-1
[email protected]
Meie 26.02.2024 nr 6-6/24-8
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu
(kohtuhaldusmudel) väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel)
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel)
väljatöötamiskavatsuse kohta
Esitame väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta järgmised märkused:
1. Kohtuhaldusmudeli muutmisel tuleks kaaluda ja analüüsida ka küsimust, et teatud
tugifunktsioonid võiksid olla kogu kohtusüsteemi suurema tõhususe tagamiseks keskselt
juhitud. Nendeks valdkondadeks võiksid olla nt kohtute personalipoliitika, kohtunike ja
kohtuametnike koolitus ning kohtute avalikud suhted.
2. VTK kohaselt võib eeldada ametis olevate kohtunike rolli suurenemist kohtusüsteemi
haldamises osalemisel, kuna teatud valdkondades suureneb kohtunike osalus- ja
otsustuspädevus. Sellega seoses tuleb arvestada, et nendel kohtunikel, kes eriti aktiivselt
osalevad (eelkõige KHN liikmed) jääb mõnevõrra vähem aega tegeleda õigusemõistmisega.
Kaaluda tuleks abinõude kasutuselevõttu, et õigusemõistmise kvaliteet ei kannataks
(nt töökoormuse osaline ümberjaotamine vms).
3. VTK jätab hetkel lahtiseks küsimuse, kes täpsemalt esindab kohtuid Justiitsministeeriumis
eelarvetaotluse läbivaatamisel; kas selle määrab KHN oma sisemist töökorraldust reguleeriva
aktiga või on see KHN juhi ainuotsustada vms. See on oluline küsimus, kuna reformi eesmärke
aitab tõhusamalt saavutada see, kui on võimalik soovitavaid muudatusi rahastada.
4. Kui kohtuid esindab eelarveläbirääkimistel Rahandusministeeriumis jätkuvalt
Justiitsministeerium (nõustume, et teisiti ei saa see olla), siis võib kohtute haldamise
omakorraldus jääda tegelikult teatud mõttes muutumatuks ka pärast VTK alusel eelnõu
vastuvõtmist – raha puudumisel/läbirääkimiste ebaõnnestumisel ei ole võimalik nt KHN-i
soovitud strateegilisi muudatusi ellu viia. Seega vähemalt osaliselt tekib küsimus muudatuste
vajalikkuse kohta – VTK p-s 3.2. on leitud, et muudatused annavad võimaluse oma eelarvet
sisuliselt ka ise kujundada.
4.1. VTK-s ei ole lähemalt avatud uut Soome kohtuhaldusmudelit, mh sellest aspektist, kas ja
millises ulatuses osaleb see amet eelarveläbirääkimistel; kas sealt oleks võimalik midagi
positiivset üle võtta. Samuti ei ole arusaadav, kas Soome kohtute haldamise amet täidab ka neid
ülesandeid, mida VTK kavandab KHN-le, st kas Soomes on kohtute haldamiseks samuti
vähemalt kaks struktuuriüksust? Kas ja millises ulatuses kohtunikud osalevad Soome kohtute
haldamise ameti töös?
5. VTK-st ei selgu, kes ja millises korras annab KHN-le sisendi (vastutab selle eest) I ja II astme
kohtute koondeelarvetaotluse koostamiseks.
6. VTK-st ei ole päris üheselt arusaadav, kas kohtunike koolitamise pädevus on kavas
Riigikohtult üle anda mõnele teisele struktuuriüksusele. Kui jah, tuleks kajastada selle
võimalikud mõjud. Kui ei ole kavas üle anda, võiks ka seda (killustatuse jätkuvust,
nt kohtuametnike koolitus läheb üle kohtuhaldusteenistusele) lühidalt põhjendada. Sama
puudutab kommunikatsiooni. Vt ka arvamuse p 1 keskse juhtimise kohta.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/2
7. VTK-s olemasolevatele tabelitele 1, 2, 3 võiks parema ülevaate saamise huvides lisada
tabelid 4 ja 5 praeguse KHN ja ka Riigikohtu pädevuse kohta kohtunike haldamisel,
koolitamisel. Tabelis 1 võiks lisaks välja tuua ka eelarveläbirääkimiste pidamise, kui väga
olulise küsimuse.
8. Mõned justiitsministri määrused, mis on KS alusel antud ja milles tahetakse anda pädevus
uuele KHN-le, võivad sisaldada ka teiste seaduste alusel antud norme. Selline on nt VTK-s esile
tõstetud maa–, haldus– ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, mis sisaldab ka erinevate
menetlusseadustike alusel antud norme. Seega tuleks uuele mudelile üleminekul olla
tähelepanelik, et kogemata mingid vajalikud määrused ära ei kaoks.
2