Arvamus

Justiitsministeerium Teie 15.01.2024 nr 8-3/550-1 [email protected] Meie 20.02.2024 nr 6-6/24-2 Arvamuse avaldamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkus) eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse avalikkuse) eelnõu kohta Riigikohus toetab eelnõus väljapakutud lahendusi kohtumenetluse avalikkuse suurendamise kohta, ent mitmed olulised küsimused on lahendatud puudulikult või lahendamata. Esitame järgmised märkused ja palume arvestada meie varem esitatud ettepanekuid (väljatoodud all): 1. Eelnõujärgne regulatsioon ei taga PS § 24 lg-s 4 sätestatud otsuse avaliku kuulutamise nõuete täitmist kirjalikus menetlusese (nagu ka ei vasta kehtiv regulatsioon ja praktika). Kohtulahendi avalik kuulutamine PS mõistes eeldab avalikkuse võimalust saada teada otsusest konkreetsete isikute kohta, mitte anonüümitud kaasusest. Pooldades lahendite avalikustamist, ei saa õigeks pidada nende lausanonüümimist. PS § 24 lg 4 ei ole isikuandmete kaitse põhimõtte poolt kõrvale tõrjutud. Olukorras, kus suulisi istungeid on üha vähem, muutub lahendite avaliku teatavakstegemise teema üha enam aktuaalsemaks. Internetis võiks avalikustada lahendid nii, et need vastavad kuulutamise nõuetele. Anonüümida võiks vaid PS § 24 lg 4 järgi perekonnaasjad, muud asjad võiks anonüümida esmajoones isiku põhjendatud taotlusel, mis peaks olema esitatud enne lahendi tegemist (abstraktne põhjendus eraelust ja teiste Euroopa riikide praktikast ei ole piisav). Põhiseadus näeb ette avatud menetluse, mida ei saa ignoreerida. 2. Eelnõu seletuskirjas lk 7 seisab, et eelnõu muudatuse kohaselt on nii ajakirjanikel kui ka avalikkusel võimalik saada ajakohast infot kohtulahendi jõustumise kohta veebilehelt ilma kohtu poole pöördumata. Eelnev väide eeldab, et kohtuotsus on Riigi Teatajas üleval vahetult pärast kuulutamist. Praeguse praktika kohaselt teevad pressiesindajad avalikkust huvitava jõustumata kohtuotsuse kokkuvõtte samal päeval, vahetult pärast kuulutamist. Seega, kui otsust samal päeval ei jõuta Riigi Teatajasse üles panna, jätkavad pressiesindajad otsuste kokkuvõtete tegemist tulevikuski. Selleks, et otsuse avalikustamine Internetis võrdsustada otsuse kuulutamisega, peaks see toimuma siiski samaaegselt otsuse tegemisega. Kohtute aega võtab see eelnevalt paratamatult rohkem. 3. Tsiviil-ja haldusasjades nime anonüümimise kohta pressiteadetes tahame rõhutada, et pressiteadete tegemine ja kommentaaride jagamine lahendite kohta on kohtute üks oluline tegevuse osa. Vältida tuleks olukorda, et kohtunik või kohus avaldab teate kohtulahendi kohta, kuid lahend ise on tähemärkidega. Kui pressiteates on toodud asja number, saab selle lihtsalt Riigi Teataja tekstiga kokku viia. Eelnõu koostajad on varasemalt selgitanud, et tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite nimekirjas füüsiliste isikute nimesid, mis laieneb üksnes Riigi Teatajas avaldatud otsusele, kuid ei puuduta pressiteadet, mida reguleerib endiselt isikuandmete kaitse seaduse § 4. Eelnõus on tõepoolest rõhutatud: Riigi Teatajas füüsilisest isikust menetlusosalise isikuandmed avalikustamisele ei kuulu (eelnõu seletuskiri, lk 2) ning tsiviil- ja haldusasjades ei avalikustata Riigi Teatajas istungite nimekirjas füüsiliste isikute nimesid (eelnõu seletuskiri, lk 4). Lisaks on eelnõus kirjeldatud: Samuti toodi välja, et õigustatud huvi korral tuleb võimaldada menetlusvälisel isikul tutvuda ka isikustatud kohtuotsusega ning EIK on pidanud põhjendatuks, et isikule, kes suudab tõendada õigustatud huvi kohtuasja vastu, võimaldatakse tervikotsusega tutvuda (eelnõu seletuskiri, lk 6). IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil) järgi võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 1/4  Lisa 1 põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Seega seaduse mõte peaks olema selles, et kui tsiviil- või haldusasjas on tegemist avaliku huvi all oleva asjaga, mis on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, siis kohtute pressiesindajad võivad pressiteates kasutada täisnime. Eelnõust seda üheselt välja ei loe. Kui mõte on eelkirjeldatu, peaks selle kindlasti selgemalt kirja panema. 4. KrMS § 4081 lg 2 uus redaktsioon täpsustab senist korda isiku nime avalikustamisel kohtulahendis. Riigi- või KOV asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtlahendis ei varjata. Kas mõeldud on üksnes asutusi või ka nende nimel osalevaid isikuid? Samuti vajaks selgust, kas varjamata tuleb jätta ka riigi õigusabi osutava advokaadi nimi, varjata aga lepingulise kaitsja nimi? 5. Selleks, et muuta kaasused äratundmatuks, ei saa anonüümimine lähiajal olla automaatne, st lisaks initsiaalidele vaja on ilmselt veel andmeid välja jätta. Kaalumist vääriks ka mõte asendada füüsilisest isikust menetlusosaliste nimed tähemärkidega juba kohtuotsuse kirjutamisel, mitte alles avaldamisel. Kuivõrd nimede asendamine tähemärkidega võib vastavalt otsusest olla väga ajamahukas töö, saaks seda tööd vältida, kui algusest peale oleks otsustes kasutatud vaid tähemärke. Ideaalis võtaks kohtuotsuse avalikustamine sellevõrra vähem aega. 6. Selgusetuks jääb, miks on vaja muuta TsMS reeglit, et hagimenetluse asjadega saab kolmas isik tutvuda vaid poolte nõusolekul? Mis on muudatuse põhjendused ja mida soovitakse saavutada? Kas eelnõu koostajatel on esitada mingi konkreetne juhtum või probleem, mis sellega seoses on tekkinud? See on poolte asi ja ajakirjanikud ei peaks sinna saama niisama tungida. 7. Toimikuga tutvumise regulatsioon menetlusseadustikes tuleks üle vaadata tervikuna, kuidas tagada kohtuasjadega tutvumine KIS-s, olgu tööalaselt kohtutöötajatel või ka nt akadeemiliste uurimuste raames. Selgelt tuleks õigusakti (põhiküsimustes vähemalt seaduse) tasandil paika panna, kes ja mis alusel mis andmetega võib tutvuda, kuidas tagatakse ligipääs nt meediale, m is andmeid tohib süsteemist välja võtta ja edasi kasutada/töödelda. Praegune regulatsioon baseerub pabertoimikuga tutvumisel. 8. TsMS § 42 täiendamine lõikega 11. Seletuskirjas on märgitud, et VTK menetlemise raames esitatud tagasisides rõhutati vajadust tagada tehnilised tingimused, mis võimaldaksid kohtul kontrollida, et istungi ülekannet ei salvestata, pildistata ega järelvaadata. Seletuskirjas ei ole selle tagasiside kohta aga seisukohta võetud, sh kas selliste tehniliste tingimuste kehtestamine oleks üldse võimalik. Lihtsalt salvestamise keeld, sh trahviähvardusega, ei taga salvestamata jätmist. 9. TsMS § 462 lg 1 muutmine. Eelnõu näeb ette ka jõustumata kohtuotsuse avalikustamise Riigi Teatajas. Jõustumata kohtuotsus avalikustatakse koos märkega, et avalikustatud on jõustumise ootel kohtuotsus. Ettepanek on see märge esitada sellisel kujul, et see oleks kohtuotsusega tutvuda soovijale, sh ajakirjandusele esimese asjana silmatorkav. 10. Seaduseelnõu § 1 p 5 sõnastus ei võimalda üheselt järeldada, kas märge „avalikustatud on jõustumise ootel kohtuotsus“ lisatakse üksnes veebilehele või ka kohtulahendi faili. Seletuskirjast nähtub, et märge on lahendil (p-d 1.1, 2.1, lk 17). Vastav märge peaks olema lisatud kindlasti kohtulahendi faili. Vastasel korral tekib oht, et kohtulahendi staatuse kohta levib valeinfo (nt kui keegi salvestab ilma märketa faili). 11. Leiame (jätkuvalt), et muudatustega kohtutele kaasnevat töökoormust on seletuskirjas alahinnatud. Nt kehtib juba 2014. a KrMS § 189 lg 4, mille järgi saavad (peavad) menetlejad, sh kohtud lahendada RÕA tasutaotluse digitaalselt KIS-is. Sellist funktsionaalsust pole KIS-is aga tänase päevani. Järelikult on põhjendatud alus karta, et kõik lubatud tehnilised 2/4  Lisa 1 võimalused ei pruugi seaduse vastuvõtmisel ja jõustumisel kohtute käsutuses olla. Olukorras, kus vajalikud tehnilised lahendused ei ole veel valmis, on eelnõu jõutumise aeg liiga optimistlik. 12. Eelnõu ja seletuskiri ei anna vastust Riigikohtu varasemas arvamuses tehtud järgmistele märkustele (vt eelnõu 578 SE seletuskirja lisa (märkused ja ettepanekud)) 15 Kehtiva KrMS § 12 lg-s 41 otsesõnu nimetatud määruse põhistatuse TV nõue võib tekitada raskusi olukorras, kus kohus peab saladuse Justiitsministeerium hoidmise kohustust rakendama n-ö käigu pealt, kaitsmaks istungil analüüsib ettearvamatult kõlanud konfidentsiaalse info saladusse jäämist (nt ettepanekut ning vajadusel räägib tunnistaja ootamatult lapsendamissaladusega kaetud algatab uue eelnõu. asjaoludest ja kohus pole enne saladuse hoidmise kohustust rakendanud). Seetõttu peaks kohtul olema võimalik kehtestada saladuse hoidmise kohustus ka viivitamatult n-ö protokollilise määrusega, lisades kirjalikud põhjendused näiteks 48 tunni jooksul määruse tegemisest. 21 Seoses eelnõus pakutud jõustumata kohtulahendite TV avalikustamisega tuleb üle vaadata (või ümber sisustada) ka Justiitsministeerium KrMS § 317 lg 1 ls 1, mis näeb ette, et pärast kohtuotsuse analüüsib kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. ettepanekut ning vajadusel algatab uue eelnõu. 22 Süüteomenetluses toimikuga tutvumise regulatsiooni MA ettevalmistamisel palusime kaaluda võimalust ja vajadust näha ette Toimikuga tutvumise avaliku teabe seadusega analoogne säte (AvTS § 23 lg 2 p 3): kui keeldumise põhjuseks ei toimiku ettevalmistamine tutvumiseks (juurdepääsupiiranguga saa olla kohtu liigne andmete katmine) on mahu vmt tõttu äärmiselt koormav, siis võib töökoormus. toimiku tutvustamisest keelduda. Riigikohus rõhutas, et toimiku Kavandamisel on tutvustamine pärast lahendi kuulutamist ja avalikult toimikuga tutvumisel kättesaadavaks tegemist on haldusülesanne, mille täitmine ei tohi kasutada digitaalse takistada kohtu põhiülesande, s.o õigusemõistmise teostamist. toimiku võimalusi ja arendada vastav võimekus digitoimikus. Menetlusseadustike alusel teabele juurdepääsu võimaldamine erineb AvTS alusel juurdepääsu võimaldamisest kahes aspektis. Esiteks puudub võimalus lükata tutvumistaotlus tagasi selle liigse mahukuse tõttu. Kuid teiseks puudub taotluse rahuldamise tähtaeg – kes küsib liiga palju, peab arvestama, et taotluse rahuldamine võtab liiga kaua aega. 26 Seadusega tuleks välistada veebiülekande tegemise määruse TV vaidlustamine ka juhul, kui kohus teeb kõnesoleva määruse omal Justiitsministeerium algatusel. analüüsib ettepanekut pärast kohtupraktika tekkimist ning vajadusel algatab uue eelnõu. 3/4  Lisa 1 28 Eelnõus ja seletuskirjas ei ole reageeritud VTK-le antud arvamuses TV osutatud vajakajäämisele, et kohtumenetluse avalikkusega Justiitsministeerium seonduv vajab läbitöötamist ja reguleerimist või muutmist ka analüüsib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, sh PSJKS-is. ettepanekut ning algatab uue eelnõu. 4/4