Justiitsministeerium Teie 02.01.2024 nr 8-3/11-1
[email protected]
Meie 05.02.2024 nr 6-6/24-1
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust autoriõiguse seaduse seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Väljatöötamiskavatsuses (VTK) on muu hulgas tehtud ettepanek anda Tehnilise Järelevalve
Ametile (TTJA) pädevus teha internetiteenuse pakkujatele ettekirjutus, et viimased
blokeeriksid autoriõiguseid ja nendega kaasnevaid õiguseid rikkuvale veebilehele juurdepääsu
Eesti territooriumil. Seejuures toimub internetilehekülje blokeerimine DNS- ja IP-põhiselt.
Enne ettekirjutuse tegemist peaks õiguste omaja või tema esindaja VTK kohaselt pöörduma
õiguste rikkuja poole ning paluma õiguse rikkumise lõpetamist. Kui määratud tähtaja jooksul
õiguste rikkumist ei lõpetata, saab õiguste omaja või tema esindaja teha avalduse TTJA-le, kes
hindab avalduses esitatud informatsiooni pinnalt määratud tähtaja jooksul, kas õiguste
rikkumine leiab aset. Avalduse rahuldamisel teeb TTJA ettekirjutuse internetiteenuse
pakkuja(te)le. Ettekirjutuse mittetäitmisel rakendataks sunniraha. TTJA tehtud otsuseid on
võimalik vaidlustada halduskohtus. TTJA-le pädevuse andmiseks lisatakse autoriõiguse
seadusesse (AutÕS) vastav pädevusnorm.
Esmalt on oluline märkida, et juurdepääsu piiramine veebilehtedele (või mõnele IP-aadressile
mis tahes protokolli vahendusel) on Eestis väga erandlik meede.2 See on ka üks põhjus, miks
Eestit on seniajani internetivabaduse indeksis kõrgelt hinnatud.3 Oluline on silmas pidada, et
juurdepääsu piiramine võrguaadresside tasemel pole ainus ega esmane meede, kuidas kellegi
õigusi rikkuva sisu vastu internetis võidelda. Tavapäraselt võib kohus või korrakaitseorgan
kohustada isikut sisu internetist eemaldama (või eemaldada seda serveriteenuse pakkuja juures
asendustäitmise korras) ilma et seejuures piirataks vaba internetiliiklust. Viimane on iseseisev
hüve, sest internet toimib detsentraliseeritult, selle sisu tervikuna ei ole ega tohigi olla kellegi
kureerida ning keeruline on ammendavalt loetleda põhiõigusi, mille teostamine on seotud
interneti kasutamisega.4 Seepärast on oluline silmas pidada, et niisamuti nagu füüsilises ruumis,
on ka interneti puhul ebaseadusliku tegevuse kõrvaldamine ja mingi ruumi osa täielik sulgemine
olemuslikult erinevad meetmed. See mõjutab paratamatult meetme proportsionaalsusele
antavat hinnangut.
VTK-st nähtub, et juurdepääsu piiramist kaalutakse põhjusel, et olemasolevate
õiguskaitsevahendite abil on välismaiste platvormide puhul õiguste rikkumise takistamine
keeruline, kui mitte võimatu. Siinkohal tuleb esmalt märkida, et autoriõiguste omaja ja nende
rikkuja vaheline suhe on eraõiguslik. Üldreeglina ei peaks eraõiguslikku vaidlust suunama
avalik-õiguslikku vormi. Avalik-õiguslik järelevalve (väljaspool tsiviilkohtumenetlust)
õigusvastase käitumise üle eraõiguslikes suhetes on erandlik. Karistusõigus sekkub VTK
objektiks olevatesse suhetesse üksnes siis, kui õiguste rikkumine toimub varalise kasu
teenimise eesmärgil.5 VTK-s pole sarnast piirangut märgitud. Avalik-õiguslike korrakaitseliste
meetmete kohaldamise eesmärgiks ei peaks olema kaitsta eraõiguslikku suhet olukorras, kus
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti
ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
2
2010. a-l asuti piirama juurdepääsu ebaseadusliku kaughasartmänguteenuse osutajatele (HasMS § 56) ja 2022. a-
l sõjapropagandale (InfoTS § 131). Nende sätete kohaldamisala on võrreldes VTK-s plaanitavaga kitsas.
3
Vt Freedom House’i 2023. a ülevaade Eesti kohta, p B. - https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom-
net/2023#B
4
Vt RKPJKo 5-23-16/15, p 42.
5
KarS §-d 2221, 223 ja § 2241.
1/3
Lisa 1
selle õigussuhte kaitseks on seaduses ette nähtud muud õiguskaitsevahendid. Raskused
eraõiguslike õiguskaitsevahendite rakendamisel autoriõiguste ning nendega kaasnevate õiguste
kaitseks pole selleks piisavad. Õiguste omajate õiguste rikkumisega ei kaasne sellist täiendavat
ohtu avalikule korrale, et see peaks vahetult tingima TTJA sekkumise. Lisaks ei taga
blokeerimismeede tingimata seda, et õiguste omaja õigusi rikkuv teos veebileheküljelt
eemaldatakse (mh näitab maailma praktika, et teadlikule kasutajale on piirangutest mööda
pääsemiseks laialdaselt vahendeid) ega seda, et hüvitatakse varaline kahju õiguste omajale.
Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) § 44 sätestab igaühe õiguse vabalt levitada informatsiooni, sh
Interneti teel. Seda õigust võib mh piirata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mõistetav
on soov kaitsta õiguste omajate autoriõigusi ning nendega kaasnevaid õigusi (PS § 39). Samuti
on mõistetav see, et hetkel õiguste omajate käsutuses olevate tsiviil- ning karistusõiguslike
õiguskaitsevahendite rakendamine võib olla aja- ning ressursimahukas, mõnel juhul ka
ebaefektiivne. Teisalt tuleb arvestada sellega, et veebilehekülje blokeerimisel TTJA
ettekirjutuse alusel blokeeritakse kogu veebilehe kasutamine. VTK-s kirjeldatud veebilehekülje
blokeerimisel DNS- ja IP-põhiselt puudub võimalus blokeerida veebilehte selle konkreetse sisu
põhiselt, sest välja toodud meede eeldab automaatselt seda, et blokeeritakse ligipääs kogu
veebilehele. Seega sõltumata sellest, kas konkreetsel veebilehel kajastatakse nt üksnes ühte või
kahte teost ebaseaduslikult, blokeeritakse ka muu, võimaliku seadusliku sisu kajastamine.
VTK-s pole ette nähtud meetmeid, kuidas sellist olukorda lahendada. Seetõttu ei pruugi VTK-s
valitud meede olla proportsionaalne (PS § 11), sest ei võimalda igakordselt arvesse võtta seda,
millist (ebaseaduslikku) sisu ja kui suures ulatuses konkreetne veebileht tegelikkuses kajastab.
Pole ka välistatud, et olukorras, kus veebilehel kajastatakse küll üksnes mõnda teost, ent
rikkumine on oluline, on siiski põhjendatud kogu veebilehe blokeerimine. Tegemist on
paratamatult hinnangulise küsimusega, mille piirid jäävad edaspidi halduskohtute praktika
kujundada. Lisaks tuleb arvestada sellega, et autoriõigusi ning nende rikkumisi puudutavad
vaidlused on tihtipeale keerukad ning hinnangulised ja eeldavad põhjalikku analüüsi. VTK-s
tehtud ettepanekute kohaselt on aga TTJA-le antud üsna lühike ajaperiood, et autoriõiguste
rikkumist hinnata ning selle tuvastamise korral kasutada veebilehe omaja jaoks üsna drastilisi
meetmeid. Veebiplatvormide blokeerimisel võib osutuda problemaatiliseks ka see, et
veebiplatvormide omanikud pakuvad üksnes n-ö vahendusteenust ega pruugi vastutada sisu
eest, mida veebiplatvormile üles laetakse (vrd AutÕS § 579 lg 3). Seetõttu võib
blokeerimismeede ebaproportsionaalselt mõjutada neid isikuid, kes õiguste omajate õigusi
rikkuvaid teoseid tegelikkuses veebilehele üles ei laadinud. Samuti ei ole VTK-s täpsustatud,
kas blokeerimismeetmel on ajaraam või see kehtestatakse tähtajatult. Samuti, kas meetme
jätkuva asjakohasuse üle tehakse ka kontrolli.
Probleeme võib tekkida ka sellega, et kui välismaiste veebilehtede omajad ei ole praeguste
õiguskaitsevahendite kasutamisel kättesaadavad, ei pruugi nad seda olla ka selleks, et
vabatahtlikult rikkumine lõpetada, enne kui TTJA ettekirjutuse teeb.
Eelnev ei tähenda, et autoriõiguste ning nendega kaasnevate õiguste kaitset tuleks pidada
vähetähtsaks, kuid läbi tasuks mõelda, kas nende õiguste kaitseks on tingimata vajalik
rakendada selliseid avalik-õiguslikke (sunni)meetmeid. Vältida tasuks olukordi, kus riik asub
internetisisu n-ö mehaanilise blokeerimise abil liialt jõuliselt otsustama selle üle, millisele
teabele inimesed juurde pääsevad.
2/3
Lisa 1
Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et plaanitava meetme rakendamine suurendab ka halduskohtute
(ning ringkonnakohtute ja Riigikohtu) tööd, kellele TTJA ettekirjutuse vaidlustamisest
võrsuvad vaidlused edaspidi alluvad. Seejuures on oluline, et sisuliselt tuleb halduskohtul lisaks
hinnata, kas konkreetsel juhul leidis aset õiguste omaja autoriõiguste rikkumine. Need
vaidlused on olemuselt tsiviilõiguslikud.
3/3