Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. september 2015
Sisu (failidest)
-864235 -144145 0 0 Väinamere Liinid OÜ Kohtu 1 93819 Kuressaare Koopia: Riigikogu liige Urve Palo Teie: 9.09.15 nr 117 Meie: 30.09.15 nr 1.12-8/14-00545/138 Selgitused nõudekirjale Austatud hr Rihvk Olete 09.09.2015 esitanud nõudekirja nr 117 Urve Palo poolt korduvalt meedias avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avaliku vabanduse avaldamiseks. Kuivõrd Urve Palo ei ole enam ettevõtlusminister, siis ei ole Teie poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile suunatud nõue seoses Urve Paloga käesoleval hetkel asjakohane. Kuna nõudekiri sisaldab olulisi valehinnanguid ja faktivigu, pea me vajalikuks selgitada ja kommenteerida Teie kirjas esitatu t . Hindamise metoodika asjakohasusest K irjas väit site , et hanke võitja valiti sihilikult OÜ -d TS Laevad ja OÜ -d TS Shipping s oodustavalt . Tegemist on põhjendamata ja väära väitega. Kinnitame, et kujundasime hindamise metoodika erapooletult ja ühtegi konkreetset pakkujat silmas pidamata. Selgitame, et kuulutas ime 30.06.2014 välja avaliku hankemenetluse „Riigihange vedaja leidmiseks Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidel, õigusega omandada liiniveoks kasutatavad jääklassiga reisiparvlaevad“ (153701). Nimetatud hanke osaks oli ka kõnealune hindamismetoodika, mille koostamisel lähtuti põhimõttest, et pakkumuse hind peab kajastama nii lepinguperioodil veoteenuse osutamise maksmust kui ka võimalikku laevade väljaostuhinda (mis arvestab ka laevade vanust ehk nende kasulikku kasutamisaega p ärast laevade väljaostu). Olete nõudekirjas kritiseerinud ka hindamismetoodikas kasutatavat nüüdisväärtuse loogikat. Selgitame, et rahavoogude hindamine nende nüüdisväärtuseses ei ole midagi uudset või erakorralist. Tegemist on standardse ja tavapärase finantsanalüüsi põhimõttega, mille arvestamata jätmine annaks ebaõige tulemuse . Oluline on märkida, et Väinamere Liinid OÜ (ega ükski teine huvitatud isik) ei ole kordagi vaidlustanud hanke tingimusi, sealhulgas hindamismetoodikat , mistõttu saab eeldada vaid seda, et Väinamere Liinid OÜ on hindamismetoodikat pidanud õiguspäraseks ja õiglaseks. Sama hindamismetoodikat kasutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ka 23.09.2014 algatatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, mille hanketingimusi Väinamere Liinid OÜ samuti pole vaidlustanud. Täiendavalt rõhutame, et kõnealuste hangete raames on toimunud kolm riiklikku järelevalvet hanke ja üks järelevalve hanke võitja staatuse kontrollimiseks, viis vaidlustust Rahandusministeeriumi juures tegutsevas sõltumatus riigihangete vaidlustuskomisjonis, viis kohtuvaidlust kuni Riigikohtuni (sh nelja kassatsioonkaebust ei võtnud Riigikohus menetlusse, ühe võttis (kohtuasi pooleli)) ning ü ks Riigikontrolli läbiviidud kontroll hanke asjaolude üle . Siiani ei ole Väinamere Liinid OÜ ühtegi kohtuasja võitnud ja ka kõik riiklikud järelevalved on kinnitanud hanke ja selle raames toimunud hindamise korrektsust. Hanke hindamise kallutatuks pidamist Teie poolt võib käsitleda kui ülal loetletud institutsioonide tehtud otsuste mitteaktsepteerimist. Pakkumuste maksumuste hinnast Kinnitame, et hanke hindamismetoodikast lähtuvalt oli pakkumuste hinnavahe 29 810 130 eurot. Rõhutame, et tegemist on pakkumuste hinnavahega, mis sisaldavad nii veoteenuse osutamise kulusid lepinguperioodi jooksul kui ka laevade väljaostu hindasid lepinguperioodi lõpul. Nimetatud hinnavahet o leme kinnitanud meie ja ka U. Palo. Teie viidatud artiklites on esitlenud U. Palo pakkumuste maksumuste hinnavahet, mis käsitleb 10-aastase lepinguperioodi veoteenuse osutamise kulusid (dotatsiooni maksumust) juhul, kui riik ei soovi kasutada laevade väljaostuoptsiooni , seejuures on U. Palo poolt selgelt väljendatud ja artiklites ka kajastatud, et tegemist on veoteenuse osutamise kulude vahega . Veoteenuse kulu võrdlemine on asjakohane ja oluline. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole kohustatud lepinguperioodi lõpus hankele esitatud laevu välja ostma (samas on selleks võimalus), küll aga eksisteerib kohustus ja vajadus maksta lepinguperioodi jooksul veoteenuse osutamise kulusid. Seejuures kinnitame, et U. Palo väljendatud veoteenuse osutamise kulu oli Väinamere Liinid OÜ pakkumuse kohaselt 64 miljonit eurot kallim kui Tallinna Sadama tütarettevõtete pakkumus. Väinamere Liinid OÜ esitatud hindade võr d lusest Juhul, kui Väinamere Liinid OÜ-l on esinenud kahtlusi hindamistulemuste õigsuses või teistes meie arvutustes, oleks hädavajalik nimetatud kahtlusi ja väiteid omapoolsete selgete ja kontrollitavate arvutuskäikudega tõendada. Seda aga tehtud ei ole, mistõttu saab Teie kirjas esitatud num breid käsitleda spekulatsioonidena, mis ei ole heausksed ja ei aktsepteeri muuhulgas varasemalt viidatu d järelevalve- ja kohtumenetluse tulemusi. Väinamere Liinid OÜ-l on olemas mõlema pakkumuse andmed ning arvutustabel koos valemitega, mille põhjal hinnati pakkumusi, seega saa te ise kontrollida, kas meie arvutused lähtuvad hankel esitatud pakkumustest ja hankedokumentides ette antud hindamismudelist. Olete väitnud, et kui võtta aluseks parvlaevade väljaostuhind, on Väinamere Liinid OÜ pakkumuse maksumus ca 65 miljonit eurot soodsam kui OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad ühispakkumuse maksumus. Tõdeme, et Väinamere Liinid OÜ esitatud pakkumuses on nelja laeva müügihinnaks pakutud 41 miljonit, mis on 65,4 miljoni euro võrra soodsam kui ühispakkujate pakkumuses esitatud hind. Kui hange oleks seisnenud vaid parvlaevade soetamises, siis oleks pakkumiste hindamisel ka ainult hinda ning laevade vanust arvestatud, kuid antud juhul oli hankes väga olulisel kohal ka teenuse osutamine kümne aastasel perioodil, seetõttu ei oleks ainult parvlaevade väljaostu hinna võrdlemine korrektne ja see oleks ühe hinnakomponendi võrdlus kontekstist välja rebituna. O luline on rõhutada, et laevade maksumuse hindamisel ja kulu leidmisel riigile ei saa võtta arvesse üksnes laevade hinda – laeva ostmisel on iseenesest mõistetav, et hankija võtab arvesse ka laeva vanust (s . t võtab arvesse laeva potentsiaalse eluea, mitme aasta jooksul on võimalik laeva peale nende ostu opereerida), mida meie väljatöötatud hindamismetoodika ka arvestab. Märgime, et Väinamere Liinid OÜ pakkumuses esitatud laevade keskmine vanus lepinguperioodi lõppedes on 14,5 aastat , ühispakkujate l 10,2 aasta t . Vähemoluline pole laevade hinna analüüsimisel ka nende müügihinna toomine nüüdisväärtusesse, kuna laevade tegelik ost toimuks riigi sellekohase soovi korral alles 10 aasta pärast. Samuti olete leidnud, et kui jätta hindamismetoodik ast välja nüüdisväärtuse leidmin e, oleks tegelikkuses ühispakkujate pakkumuse puhul kogukulu maksumaksjale ca 13,7 miljonit eurot kõrgem. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jääb arusaamatuks, milliste arvutuste või metoodikate alustel on selliste arvudeni jõutud. Selgitame veelkordselt, et pakkumuste maksumusi hinnati üksnes hankedokumentides esitatud hindamismetoodika ja seal esitatud eelduste kohaselt , mida Väinamere Liinid OÜ on tunnustanud läbi selle, et vastavat hindamismetoodikat ei ole kordagi vaidlustatud. Vale on Teie esitatud hüpotees , et võtmata arvesse pakkumuse nüüdisväärtust, oleks Väinamere Liinid OÜ pakkumus osutunud ühispakkujate pakkumusest odavamaks. Rõhutame taaskord, et hindamismetoodikas nüüdisväärtuse kasutamine on loogiline ja põhjendatud. Samas kui võtta aluseks ka üksnes pakkumuses esitatud rahavood ja jättes kõrvale pakkumuse nüüdisväärtuse leidmine, oleks sellegipoolest ühispakkujate pakkumus odavam. Nullprotsendilise diskontomäära korral oleks kasutatud valemi põhjal Väinamere Liinid OÜ pakkumus 9,7 mln eurot kallim. Väinamere Liinid OÜ pakkumus veoteenuse maksumuse osas oli diskonteer imata 64 miljonit eurot kallim. Samas rõhutame, et kõik taolised arvutused on teoreetilised konstruktsioonid, mis kalduvad korrektse finantsanalüüsi reeglitest kõrvale ja ei lähtu ka pakkumuste hindamismetoodikast. Kokkuvõtvalt k innitame taas , et hanke hindamismetoodikast lähtuvalt oli pakkumuste hinnavahe ca 29,8 milj eurot, mis sisaldab nii veo teenuse osutamise kulusid lepinguperioodi jooksul kui ka laevade väljaostuhindasid lepinguperioodi lõpul. Meedia s kajastust leidnud pakkumuste vahe ca 64 miljonit eurot on samuti korrektne number, sisaldades seejuures üksnes 10-aastase lepinguperiood i veoteenuse osutamise kulusid ehk dotatsiooni kulu maksumaksjale juhul, kui riik ei kasuta laevade ostuoptsiooni . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks K antsler