Taotlus

uus nimetus Loovälja te e 21 158 24504:003: 0568 20m 150m 10m 150m T11601 Loo - Loovälja tee 7.2m 686b KOOSKÕLASTUS 684 Maanteeameti liikluskorralduse osakond Valdo Jänes Harjumaa liikluskorraldaja 422 07.12.2018 Reg nr 170922 158 70 351 Loovälja te 24501:00TINGIMUSTEL: e8 1:1125 1.Kooskõlastus kehtib ainult riigimaanteede osas, liikluskorraldusvahendid linna- ja vallateedel kooskõlastada vastavalt kohaliku omavalitsusega. Erma tee 34 2.Liiklusskeem on kooskõlastatud eeldusel, et selle koostamisel on arvestatud kehtivate normidega, tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, teenindavate sõidukite Erm 24501:001: 1123 näitajatega, olemasoleva liikluskorralduse ja liiklussagedusega. a te 3.Liikluskorraldusvahendid ja nende paigaldus vastavalt EVS613 nõuetele. Liikluse e Erma tee 34 korraldamisel ehitusobjektil juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ Erma tee lõ ik 24501:001: a 1124 13.07.2015 nr 90 ja juhendi „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse 24501:001: 3 1119 korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ MA peadirektori 29.12.2017 kk 0334. 4.Paigaldatavad ajutised liiklusmärgid valmistada 2. klassi valgust peegeldava kilega. Erma tee 32 24501:001: Hoiatus-, keelumärgid-, osutusmärgi 53 ja lisateatetahvlid ja märgid 681,682,683,684,685b, 1122 686 kollasepõhjalised. 5.Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla kehtestatud varem või pikemale lõigule, kui see on töö ohutuks korraldamiseks vajalik. 6.Teemaal töötavad sõidukid ja mehhanismid peavad olema tähistatud vastavalt juhendile Erma tee 15 7.Sõiduteele, väljapoole tööruumi, ei tohi parkida sõidukeid ja mehhanisme. 24501:001: 1120 Erma tee 30 8.Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liikluspiirangutest ja tööde tegemisest Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute 24501:001: 1121 iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Märkus: Kooskõlastatud liikluskorralduse skeem ei asenda teel ja teemaal töötamise luba. AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem Liimi 3, Tallinn 10621 Tel 656 3532 [email protected] ELK000009, EEP002572 Projekt 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist Projekteerija C. Müür 2. Projekteeritud ajutine piirdeaed Asukoht T11601 Loo - Loovälja tee km 1,679 Assistent T.Tepandi 3. Tel 656 2652 Tellija Viimsi Keevitus AS; Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald; tel 53226169 registreeringut. Kollaseid ohutuslampe kasutada kui tööd Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] toimuvad hämaral või pimedal ajal 27.11.2018 1:1000 2811 Tööprojekt TL-1-1(1) Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 04.12.2018 16:39 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Liiklusvälise tegevuse loa taotlemine ja liiklusskeemi kooskõlastus, tee nr 11601 Loo-Loovälja tee Manused: image001.png; Taotlus_valjastada_luba_teehoiuvaliste_toode_tegemiseks_riigitee_maal.bdoc From: Eve Vaigla <[email protected]> Sent: Tuesday, December 04, 2018 12:01 PM To: [email protected] Subject: Liiklusv�lise tegevuse loa taotlemine ja liiklusskeemi koosk�lastus, tee nr 11601 Loo-Loov�lja tee Tere Edastan liiklusv�lise tegevuse loa taotluse ja liiklusskeemi koosk�lastamiseks. Lugupidamisega, Eve Vaigla AS Viimsi Keevitus Assistent Tel. 5335 8091 E-mail: [email protected] www.viimsikeevitus.ee V-1 Proj. Siiber DN110 V-5 (spindlipikendus ja kape) otsakork V-2 PE De63 PN10 Maakraan DN 50 (spindlipikendus ja kape) Maasiiber DN100 otsakork Elekterkeevispuursadul De 110-63 (spindlipikendus ja kape) Malmkolmik DN100 Maasiiber DN100 (spindlipikendus ja kape) V-14 Proj. Siiber DN110 (spindlipikendus ja kape) El.keevisotsakork K-10 KS-3 El.eekvisotsakork De 63 PE PE De63 PN10, reoveetoru PN 10 Maakraan DN 50 (spindlipikendus ja kape) KOLMIK DN 110*110*110 PE kaev DN1200 PE survetoru De110 PE survetoru De110 K-11 KS-2 El.eekvisotsakork De 110 PE PE De63 PN10, reoveetoru PN 10 Maakraan DN 50 (spindlipikendus ja kape) KOLMIK DN 110*110*110 PE kaev DN1200 PE survetoru De63 PE survetoru De110 V-4, V-9, V-11, V-12, V-19 V-10, V-21 otsakork Maakraan DN 50 (spindlipikendus ja kape) Planeeritud vahe puurimiskaevik PE De63 PN10 PE De63 PN10 Elekterkeevispuursadul De 110-63 Elekterkeevispuursadul De 110-32 PE veetoru De110 PE veetoru De110 Olemasolev reoveekanalisatsioon Olemasolev sidekaabel S S S S S S Olemasolev side tuleb Olemasolev veetorustik Olemasolev gaasitorustik Olemasolev k pingekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sademevee truup asukohad; teljeni; 7. Surve 8. 9. Torustiku pikiprofiilid on toonisel leht 3 ja 4 - projekteeritud kanalisatsioonipumpla - projekteeritud OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV Muudatus nr 2 (30.07.2018): Sademevee lahenduse muutus vahemikus SK-4 KV-2 Projekteerija: Tellija: Staad: VIIMSI KEEVITUS AS Linda Piirsalu 017 PP REG. KOOD 10041320 eraisik 30.07.2018 Leht: Lehti: Objekt: VK-4-01 2 - VASTUTAV Hindreku II DP ala SPETSIALIST: Joonis: J.RITSO INSENER: V.PETROVA Veevarustuse- ja kanalisatsiooni INSENER: E.ANTONS torustike plaaniline lahendus M 1:500 INSENER: M.MUTSO I etapp  uus nimetus Loovälja te e2 24504:003: 1 0568 158 20m 50m 10m 10m 50m T11601 Loo - Loovälja tee 7.2m 686b 684 158 422 70 351 Loovälja te e8 24501:001: 1125 Erma tee 3 Erm 4 24501:001: 1123 a te e Erma tee 34 a 24501:001: Erma tee lõ 1124 ik 24501:001: 3 1119 Erma tee 3 2 24501:001: 1122 Erma tee 1 5 24501:001: 1120 Erma tee 3 0 24501:001: 1121 AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem Liimi 3, Tallinn 10621 Tel 656 3532 [email protected] ELK000009, EEP002572 Projekt 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist Projekteerija C. Müür 2. Projekteeritud ajutine piirdeaed Asukoht T11601 Loo - Loovälja tee km 1,679 Assistent T.Tepandi 3. Tel 656 2652 Tellija Viimsi Keevitus AS; Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald; tel 53226169 registreeringut. Kollaseid ohutuslampe kasutada kui tööd Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] toimuvad hämaral või pimedal ajal 27.11.2018 1:750 2811 Tööprojekt TL-1-1(1)  MAANTEEAMET Tööde teostamise graafik Objekt: Hindreku II DP ala vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitus E 10.12.2018 – Trassi mahamärkimine, esindajate väljakutse. Ettevalmistus ehitustöödeks . T 11.12.2018 – R 21.12.2018 – Tee ületus ega tegelemine: p uurimiskaevikute kaevamine , pilootpuurimisega alustamine, to ru sisse tõmbamine R 21.12 .2018 – R 31.05.2019 – Heakorra tööd: haljastuse taastamine. – Dokumentatsioon i kokkupanek ja töö loa lõpetamine Graafiku koostas : Filipp Tšumbarov , Viimsi Keevitus AS projektijuht /allkirjaatatud digitaalselt/ Aktsiaselts Viimsi Keevitus Teie 02.05.2018 [email protected] Kaluri tee 13 Meie 25.05.2018 nr 15-2/18/21412-2 Haabneeme alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond Jõelähtme vald Liivamäe küla Hindreku detailplaneeringu ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamise I etapp Edastasite 02.05.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Jõelähtme valla Liivamäe küla Hindreku detailplaneeringu ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamise I etapi lahenduse. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse risti riigiteega nr 11601 Loo-Loovälja tee kinnistel meetodil selle km-l 1,679 vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Projektilahendus on koostatud vastavalt Jõelähtme Vallavolikogu 17.08.2018 otsusega nr 476 kehtestatud Hindreku II maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule, mille lahenduse kooskõlastas Maanteeamet oma 06.04.2017 kirjaga nr 15-2/17-00012/166. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Viimsi Keevitus AS töö nr 017 „Jõelähtme vald Liivamäe küla Hindreku detailplaneeringu ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitotrustike rajamise I etapp“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: Asendiplaan, Seletuskiri Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2)  Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 Seletuskiri Sisukord 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 1.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .....................................................................................3 1.2 GEOLOOGIA JA RELJEEFI KIRJELDUS .........................................................................................3 2. TÖÖ KIRJELDUS .....................................................................................................................4 2.1 ÜLDIST .....................................................................................................................................4 2.2 TORUSTIKE ARVUTUS, LÄBIMÕÕDUD JA PAIGALDUSSÜGAVUSED .............................................4 2.3 KANALISATSIOONIPUMPLAD.....................................................................................................4 2.4 MAJAÜHENDUSED ....................................................................................................................5 2.5 VEETORUSTIK ...........................................................................................................................5 2.6 REOVEETORUSTIK ....................................................................................................................5 3. NÕUDED EHITUSTÖÖLE .......................................................................................................6 3.1 MÕÕDISTUSED ..........................................................................................................................6 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised .......................................................................6 3.2 KVALITEEDIKONTROLL.............................................................................................................6 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll .......................................................................................6 3.2.2 Tihendamistööde kontroll ...............................................................................................7 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll ............................................................................................7 3.3 EELTÖÖD ..................................................................................................................................7 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised......................................................7 3.4 KAEVETÖÖD .............................................................................................................................7 3.4.1 Üldised nõuded ...............................................................................................................7 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele ..........7 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana .............................................................................................7 3.4.4 Talvel tehtavad tööd .......................................................................................................8 3.5 PINNASE KAEVETÖÖD ...............................................................................................................8 3.5.1 Üldnõuded kaevikule ......................................................................................................8 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll ..............................................................................8 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid ........................................................................................8 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine ...............................................................................8 3.6 TOESTUS ...................................................................................................................................8 3.6.1 Üldist ..............................................................................................................................8 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised.......................................................................8 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine ..............................................................................................9 3.7 TORUSTIKU RAJAMINE ..............................................................................................................9 3.7.1 Aluskiht ...........................................................................................................................9 3.7.2 Algtäide ........................................................................................................................10 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine .........................................................................................11 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) ................................................................................................11 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine ................................................................................................12 3.7.6 Täitmise kontroll ..........................................................................................................12 3.7.7 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks ..................................................12 3.7.8 Seadmete paigaldus ......................................................................................................12 3.7.9 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist......................................................................12 4. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE ...................................................................................13 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ............................................................................................13 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED .........................................................................13 4.3 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE ................................................................13 . 1(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 4.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ..................................................14 4.4.1 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis: ........................................14 4.4.2 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis: ...........................................15 4.5 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................................15 4.6 KAEVETÖÖD ...........................................................................................................................15 4.6.1 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................16 4.6.2 Veetõrje ehituskaevikust ...............................................................................................16 4.7 KESKKONNAASPEKTID JA JÄÄTMEKAVA .................................................................................16 4.7.1 Haljastusega seotud heakorratööd ...............................................................................17 5. TEHNILISED NÕUDED .........................................................................................................17 5.1 ÜLDIST ...................................................................................................................................17 . 2(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 1. Sissejuhatus Töö tellijaks on ................. Antud töös on ettenähtud rajada Liivamäe külas Hindreku detailplaneeringu alale veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikud. Detailplaneeringu eesvoolutorustikud asuvad Erma teel. Vee- ja reoveerajatiste projekteerimine ja ehitustööd mahus;  Reoveepumplate rajamine – 1tk;  Reovee survetorustiku rajamine pikkusega ca – 0,47 km;  Reovee isevoolse torustiku rajamine pikkusega ca - 0,17 km;  Veetorustiku rajamine pikkusega ca – 0,6km;  Hüdrantide rajamine – 2 tk;  Tuletõrjevee mahutite V=100m³ rajamine- 2tk Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (2005.a täiendustega)  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;  EVS 843: 2016 Linnatänavad Osa 11:Tehnovõrgud;  EVS 812-6:2012 Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 932:2017 Ehitusprojekt Projektis on joonistena esitatud asendiplaan 1:500, pikiprofiilid, kaevude, ja pumpla skeem. 1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Tööpiirkond asub Liivamäe külas Hindreku detailplaneeringu alal ja Erma teel. Projekteeritud vee ja kanalisatsiooni torustikud on ettenähtud ühendada varasemalt rajatud torustikega. 1.2 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus Maapinna reljeef on tasane. Maapinna kõrgusmärgid jäävad vahemikku 36 m abs. Projektiala kohta on ei ole teostatud geoloogilised uurimistöid. Projekti ala asub paeplatiil. Pae pind katab ca 30cm tüsedune huumuse kiht. . 3(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 2. Töö kirjeldus 2.1 Üldist Enne torustike ehitustöödega alustamist täpsustada olemasolevate kanalisatsiooni torustike eelvoolude kõrgusmärgid. Torustiku paigaldamisel jälgida täpselt torustiku koridori. Survetorustikud Erma teel on ettenähtud rajada kinnisel meetodil suundpuurimisega. Survetorustikud mis on projekteeritud Loo-Loovälja tee alt on ettenähtud rajada suundpuurimisega ja paigaldada hülsstorudesse. Vastavalt Maanteeameti poolsetele nõuetele peab olema veetorustik riigitee maaüksuse maapinna madalaimast kohast 1,8 meetri sügavusele projekteeritud ja rajatud (vt. Joonis 2). Riigitee maaüksuse alla torustike rajamiseks on ettenähtud rajada torustiku puurimiskaevikud vähemalt 1m kaugusele riigitee maaüksuse piirist. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m. Eeltoodud nõude täitmisel tuleb arvestada Tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1). 2.2 Torustike arvutus, läbimõõdud ja paigaldussügavused Kõik ehitustööd tehakse vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele. Käesolevas projektis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid: ds nn Toru või mu siseläbimõõt millimeetrites. de nn Toru või mu välisläbimõõt millimeetrites. DN Toru või muu nominaalläbimõõt millimeetrites. Kui on antud toru siseläbimõõt ei tohi paigaldada väiksema siseläbimõõduga toru kui on antud projektis. Juhul kui ehitaja poolt valitud torutarnijal ei ole täpselt sellise siseläbimõõduga toru siis tuleb valida suurem läbimõõt. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleksid tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale. Andmed torude kohta on toodud materjalide loetelus. Olemasolevate teadmata kõrgusega side-ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõidutee all 1m ja väljaspool sõiduteed 0.9m. Kanalisatsioonikaevud, mille läbimõõtu ei ole joonisel eraldi väljatoodud on kõik 400/315mm. Torustike paigaldusel jälgida, et kui truubi ja survetorustiku vahe jääb alla 1,0m, siis tuleb survetorustik soojustada niiskuskindla soojustusmaterjaliga. Isevoolsete torustiku puhul on lubatud torustiku läbivajumine kuni 10% toru läbimõõdust. 2.3 Kanalisatsioonipumplad Antud projektiga projekteeritakse üks kanalisatsooni pumpla KP „Hindreku“. Pumpla läbimõõt minimaalselt on 1500 mm. Pumpla sissetuleva torurenni kõrgusmärk on 33,68 ja väljuva survetoru kõrgusmärk on 33.30. Pumpla sisese survetorustiku läbimõõt on DN80mm. Pumplast väljaspool oleva survetorustiku läbimõõt on . 4(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 De110mm. Survetorustiku pikkus on 230m. Survetorustik ühendatakse voolurahustusekaevu K-1 ja sealt olemasoleva kanalisatsiooni kaevus KV-1. Kaevu paigaldamisel täpsustada lahtikaevamisel olemasolevate torustike asukoht ja vajadusel suurendada olemasolevate torustike vahekaugusi kaevu paigaldamiseks. Pumpla parameetrid on järgmised: Q=5l/s Hgeo=4m D=1500mm Pumplad hankida komplekssena tehases valmistatud plastikmahuti ja juhtimisautomaatikaga. Pumpade lülitamine automaatselt reoveetaseme järgi. Esialgu pumpade ühtlase kulumise tagamiseks peavad nad lülituma korda-mööda. Iseevoolseletorule paigaldatakse siiber pumplast välja ja spindel tuuakse maapinnale. Kuna piirkonna pinnasevee tase võib olla kõrge, peab plastikkaev kompenseerimaks üleslükkejõudu olema vastavalt valmistaja juhistele ankurdatud r/b plaadi külge. Enne pumpla tootmist esitada täiendavalt vee-ettevõttele kooskõlastamiseks pumpla tootejoonisja pumpade töögraafikud. Täiendavalt esitada pumpla elektri ja automaatika projektlahendus. 2.4 Majaühendused Antud projektiga on ettenähtud rajada liitumispunktid projekti piirkonda jäävatele 5 kinnistule. Loovälja tee 8 ja Hindreku kinnistule rajatakse kinnistu liitumiseks reoveekanalisatsiooniga survetorustiku ots. Edasise projekteerimise käigus on ettenähtud paigaldada kinnistule kinnistureoveepumpla. Antud reoveepumpla on kinnistukanalisatsiooni osa ja jääb kinnistuomaniku hooldada. Kinnistute reovee pumpla on ettenähtud pumpama reovee voolurahustuskaevu K-9. Survetoru De110 pikkus on 236m 2.5 Veetorustik Veetorustiku eesvool asub Erma teel, Erma tee 20 ja 24 kinnistute vahel. Antud projektlahenduses on ettenähtud rajada veetoru De110 Erma teele ja Erma tee 30 ja 34a kinnistuele, mis on eesvooluks Hindreku ja Loovälja tee 8 kinnistutele (vt. joonis vk-2). 2.6 Reoveetorustik Antud projektlahenduses on ettenähtud rajada reovee survetorustik De110 Erma tee eesvoolust kuni projekteeritud reoveepumplandi Hindreku. Erma tee 30, 32, 34 kinnistutele on ettenähtud rajada isevoolne kanalisatsioon. Lisaks perspektiivne kanalisatsiooni liitumisevõimaluse Erma tee ja Loo-Loovälja tee rstmikule. Survetorustikuga liitumine on ettenähtud hindreku kinnistule ja Loovälja tee 8 kinnistule. Samuti on ettenähtud perspektiivne ühinemissõimalus Hindreku kinnistule. Torustiku paiknemine vt. joonis VK-1 . 5(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 3. Nõuded ehitustööle 3.1 Mõõdistused 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised 3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule Projekt märgitakse maastikule iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine Peale kaevetööde teostamist mõõdetakse üle kaeviku suurus ja võrreldakse seda projekteeritud kaevikuga ja projektis toodud kaevetööde mahtudega. Samuti võrreldakse pinnase omadusi projektis tooduga. Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms. 3.2 Kvaliteedikontroll Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile. Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid. Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis. 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud. . 6(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 3.2.2 Tihendamistööde kontroll Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need peavad olema täidetud. Kandevõime on ära toodud punktis 3.7.2.4 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77-2013 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” näidatud katsetusmetoodikale 3.3 Eeltööd 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama. Lisaks selgitatakse välja need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest johtuv vibratsioon võib mõjuda kahjustavalt. Vibratsiooniõrnad kohad kaitstakse vastavalt või püütakse piirata töötamisega seotud vibratsiooni. Kui ehitustööde ajal muudetakse maapinna kõrgust olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide kohal ja ei teata olemasolevaid kõrguspunkte, siis tehakse ehitamise ajal kindlaks, kas olemasolevat tarindit on vaja välja kaevata ja mõõta selle kõrgusi või muuta projekti. Ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul. 3.4 Kaevetööd 3.4.1 Üldised nõuded Kaevetööd tuleb teostada nii, et vee- ja kanalisatsioonitorusid võib paigaldada lubatud kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi nõuded. 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele. Pinnasega segunenud vett ei tohi tööde teostamise ajal juhtida juba valmisehitatud torustikku. . 7(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 3.4.4 Talvel tehtavad tööd Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:  kaevik kaevatakse lõpliku sügavuseni vahetult enne torude paigaldamist;  kasutatakse selleks sobilikke kaitsemeetmeid. Lisaks tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda. 3.5 Pinnase kaevetööd 3.5.1 Üldnõuded kaevikule Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine Väljakaevatud pinnas tuleb laadida trantspordivahendile ja trantsportida ilma vaheladustuseta Tellija poolt ettenähtud ja kooskõlastatud ladestuspaika. 3.6 Toestus 3.6.1 Üldist Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. Kaeviku tugiseinad või kaeviku seina tugevdamine peab olema tehtud nii, et tööd ei põhjustaks pinnase ohtlikke liikumisi töö ajal. . 8(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 Kaeviku seinte toestamiseks või tugiseinte tegemiseks kasutatud elemendid, vaiad ja muud konstruktsioonid võetakse lahti nii, et pinnase liikumine kaeviku ümbruses oleks takistatud. Kaevik täidetakse samaaegselt kui tugesid ära võetakse ja toestuse lammutamine peab kulgema nii ettevaatlikult, et kaevik ei saaks kokku variseda ja torud liikuda. Kaevikust kõrvaldatakse kõik tugikonstruktsioonid, kui projektides ei ole sätestatud teisiti. 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine Kaeviku seinte toestust võib teostada alljärgnevate variantide abil. 3.6.3.1 Kaevikuelemendid Elementideks võib kasutada kaeviku seina vastu paigutatud plaate, mis toestatakse omavahel spetsiaalsete põikitugede või elementide abil, kus on juba valmis mõlemad ääreplaadid ja vajalikud toed. Kaevikuelementide konstruktsioonid peavad olema nii tugevad, et peavad vastu tekkivale koormusele. Elemendid peavad olema väga tihedasti vastu seina surutud. 3.6.3.2 Terasvaiad Kallaku toestamist võib teha vertikaalselt paigaldatud terasvaiade abil, mida omakorda toestatakse horisontaalsete tugedega. Vaiade kaugus valitakse vastavalt pinnase tingimustele kusjuures vahe ei tohi olla üle 200 mm. 3.6.3.3 Laudis Kallakute toestamist võib teha ka vertikaalselt paigaldatud laudise abil nii, nagu terasvaiadegi puhul. Laudade vahekaugus ei tohi ületada laua laiust. 3.7 Torustiku rajamine 3.7.1 Aluskiht 3.7.1.1 Üldist Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Aluskihina kasutavad materjalid on toodud joonisel VK-1.29. 3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali, liiv, killustik või kivipuru suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 20 mm ja torudele DN > 600 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 60 mm. Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm. Tingimustes kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 8 mm materjali osakesi. . 9(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 3.7.1.3 Nõuded aluskihi ehitusele Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Aluskihina ei tohi kasutada savi. Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. 3.7.1.4 Aluskihi teostuse kontroll Aluskihiks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uuringuga. Iga 200 m3 kohta võetakse üks proov. Aluskihi tihedust mõõdetakse 50 m vahedega, kuid mitte vähem kui üks mõõtmine tööobjekti kohta. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, siis peab nende keskmine väärtus vastama tiheduse nõudele. 3.7.2 Algtäide 3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded Algtäide tihendatakse, torude külgedelt, 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. 3.7.2.3 Nõuded algtäitele Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. . 10(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. 3.7.2.4 Tagasitäite pinnase kandevõime Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri kaugusel) ning teesse rajatud kommunikatsiooni tagasitäite kohal ja kaevuluukide kõrval. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 180MPa. Sõiduteega külgneva äärekividega eraldatud (või eraldiseisva) kõnnitee või jalg- ja jalgrattatee aluse kandevõime peab olema > 140MPa. Teede ja platside tegemisel tuleb lähtuda Eesti Asfaldiliidu Asfaldinormist ALST 1-02. 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine Kui on vajalik torustike soojusisolatsiooni paigaldamine, näidatakse projektis ära soojusisolatsiooni meetod ja materjalid ja kooskõlastatakse see Tellijaga. Isolatsiooniks kasutatakse lintpressitud või paisutatud vahtpolüstüreenplaate, mille kuiv puistetihedus on vähemalt 20 kg/m3, liiklusaladel ja alusmüüri all vähemalt 35 kg/m3. Soojusisolatsiooniks kasutatava teramsiidi terasuurus on 10…20 mm ja puistetihedus umbes 280 kg/m3. 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) 3.7.4.1 Üldist Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. . 11(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 3.7.4.2 Lõpptäide liikluspiirkonnas Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast liivapinnasest. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 98%. Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. 3.7.4.3 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast, siiski tuleb selle kasutamine kooskõlastada Tellijaga. Materjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on samasugune nagu üldkasutatavatel teedel. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega.. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele ümbritseva maapinnaga. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi. 3.7.6 Täitmise kontroll Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. 3.7.7 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks Toestatud kaeviku lõplik täitmine toimub koos tugikonstruktsioonide järkjärgulise eemaldamisega nii, et kaevik ei variseks sisse, et tihendatud täidised ei annaks järele, et torud ei liiguks. 3.7.8 Seadmete paigaldus Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi. Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist väljapoole sama palju, nagu torudelgi. 3.7.9 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kui projektis ei ole midagi muud sätestatud, siis tehakse plats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Ummistunud kraavid ja truubid puhastatakse. Ajutiselt mujale viidud taimed ja objektid jms. viiakse endisele kohale tagasi. Peale täitetööde lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala . 12(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 olevad kaevikud mullaga, planeeritakse ja külvatakse uus muru, kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Lõhutud teede ja tänavate kattekiht tuleb taastada taastada vastavalt Viimsi valla kaevetööde eeskirjale ja esitatud projektlahendusele. 4. Nõuded tööde teostamisele 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel (näiteks: Viimsi valla kaevetööde eeskirjast 27.01.2015 nr 4). 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt) ning TarindiRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen runkotyöt) nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 2013 (eestikeelne väljatrükk Eesti Toruliidu poolt 2000.a) ning Eesti Vabariigi Standarditest. 4.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. 3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. 4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. 5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb . 13(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. 6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. 7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. 8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. 2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. 4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. 5. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. 6. Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega. 4.4.1 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis:  Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. . 14(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist.  Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil).  Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks.  Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida sidekommunikatsioonide allavajumist ja vigastust.  Maandatud sidekaablite väljakaevamisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.  Pinnase tihendamine sidetoru pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit.  Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate sidetrasside asukohad kasutades kaabliotsijat.  Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.  Töövõtjal tuleb taotleda tegutsemisluba Telia Eesti AS-lt. Tegutsemisloa eest tasumine lasub Töövõtjal, mis tuleks arvestada juba hinnapakkumise koostamisel. 4.4.2 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel elektrikaablitega tuleb need käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. 4.5 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). 2. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. 4.6 Kaevetööd 1. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. . 15(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 2. Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemalda kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1.0 m või vähem. 3. Haljasala ja kruusakattega tänavatel on soovitav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi reservi taaskasutamiseks. 4. Teekatte eemaldamise korral tuleb need taastada samas mahus. 5. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. 6. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. 7. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. 8. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.6.1 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise kavandamisel lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 juhistest. 4.6.2 Veetõrje ehituskaevikust 1. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaevikulõigul. 2. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. 3. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. 4.7 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava Käesoleva projekti järgsete ehitustööde käigus kaevatakse välja hinnanguliselt 1500 m3 pinnast. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Väljakaevatava pinnase mahu vähendamiseks kasutada ehitusaegset kaeviku toestust. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastavalt Tellija nõuetele vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbotsement-torud, asfalt) anda üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Tööde lõpetamisel vormistada Viimsi Valla Keskkonnaametis jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. . 16(17) Jõelähtme valldLiivamäe küla Hindreku DP ala veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. I etapp. Tellija: Projekteerija: AS Viimsi Keevitus Kevad 2018 Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. 4.7.1 Haljastusega seotud heakorratööd Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Kõik istutatavad taimed on terved, tugevad, ilma defektideta, päikesekahjustusteta, puukoore hõõrdumisteta ja katkiste või surnud oksteta. Taimedel on normaalne hästi arenenud võrastik ja tugev juurestik. Töövõtja varustab puud ja taimed tugedega ja teostab toestamise vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Töövõtja vastutab istutatud taimede ja puude kaitsmise ja kastmise eest kuni tööde Iõpetamiseni. Töövõtja asendab vastavalt esialgsetele juhenditele iga taime ja istiku, mis on haige, välja surnud või sureb välja enne garantiiperioodi Iõppu. Insener ja kohaliku omavalitsuse haljastaja hindab istutatud taimede ja puude olukorda. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 -25 g/m2. Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15 cm. Kõrghaljastuse säilimiseks viia torustikud vähemalt 2m kauguselt puu tüvest. Puu likvideerimise vajalikkuse korral väljaspool erakinnistuid taotleb kaevetööde teostaja Viimsi Vallavalitsuselt raieloa vastavalt raieloa andmise korrale. Kuna enamasti torustikud rajatakse tee-maa alasse siis ei ole puude tagasi istutamine vajalik. Olemasolevate puude säilimiseks töötsoonis kaitsta puu tüvesid. Okste lõikamise vajalikkuse korral tuleb enne kaevetööde algust kutsuda kohale haljastusinsener 5. Tehnilised nõuded 5.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”;  Jõelähtme valla kaevetööde eeskirjast  Jõelähtme valla teede ajutise sulgemise eeskiri. . 17(17)