Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava korterelamu projekteerimisest

OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704 Reg nr 12701966 MTR registreeringu nr EEP003034 Tel: 5332 4897 Töö nr A-46-2017 Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Järve tee 1 EELPROJEKT KORTERELAMU PÜSTITAMINE ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA Tellija: Meristo Kinnisvara OÜ tel: 5373 3152 e-post: [email protected] Kinnistu omanik: Meelis Martinfeld tel: 5373 3152 e-post: [email protected] Projekti koostaja: Ragnar Palm tel: 5332 4897 e-post: [email protected] Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa ARHITEKTIBÜROO SIIM & PÕLLUMAA OÜ Registrikood 10085374 tel: 509 3572 e-post: [email protected] Tartu 24.09.2018 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT PROJEKTI KOOSSEIS: I: SELETUSKIRI II: GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem M 1:2000 joonis AS-1 2. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-2 3. Teekaitsevöönd M 1:1000 joonis AS-3 4. Nähtavuskolmnurgad M 1:1000 joonis AS-4 5. Vundamendi plaan M 1:100 joonis AR-1 6. Esimese korruse plaan M 1:100 joonis AR-2 7. Teise korruse plaan M 1:100 joonis AR-3 8. Katuse plaan M 1:100 joonis AR-4 9. Lõige 1-1 M 1:100 joonis AR-5 10. Lõige 2-2 M 1:100 joonis AR-6 11. Räästasõlm M 1:10 joonis AR-7 12. Vaated kagust ja kirdest M 1:100 joonis AR-8 13. Vaated loodest ja edelast M 1:100 joonis AR-9 14. Avatäidete spetsifikatsioon M 1:100 joonis AR-10 15. Maakütte kontuur M 1:500 joonis KV-1 III: LISAD 1. Geodeetiline alusplaan (Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 28.07.2017). 2. AS Emajõe Veevärk liitumistingimused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks 19.09.2017. 3. Elektrilevi OÜ liitumisleping nr. 300590 4. Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018 väljastatud projekteerimistingimused nr PTH-18-024 5. Tartu Linnavalitsuse 20.03.2018 väljastatud projekteerimistingimuste lisa 1. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 2 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT I. SELETUSKIRI 1.1 ÜLDOSA 1.1.1 Üldandmed Töö nimetus – Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond korterelamu püstitamise ehitusprojekt. Ehitusprojekti tellija – Meristo Kinnisvara OÜ, Ojaääre tn 5a, 61411, Tüki küla, Tartu linn, Tartu maakond Kinnistu omanik – Meelis Martinfeld Projekteerija – Alfacad OÜ, Kalda tee 28-76, 50704 Tartu linn, Tartu maakond. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 28.07.2017. Detailplaneeringu andmed – antud alal puudub kehtiv detailplaneering. 1.1.2 Sissejuhatus Käesoleva projektiga on kavandatud Meristo Kinnisvara OÜ tellimisel Tartu maakonnas, Tartu linnas, Ilmatsalu alevikus, Järve tee 1 korterelamu püstitamise eelprojekt. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusloa taotlemine Tartu Linnavalitsuselt ning ehitusmahtude hindamine. · hoone nimetus: Muu kolme või enama korteriga elamu (11222) · kinnistu andmed: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik Järve tee 1; 1647 m2 (100% elamumaa, katastritunnus 83101:001:0466). Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid: · Ehitusseadustik; · Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; · EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; · Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“; · Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; · Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. Määrus nr 42. · Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 " Eluruumile esitatavad nõuded"; · Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106 "Tee projekteerimise normid" lisa "Maanteede projekteerimisnormid"; · Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; · Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“; · EVS 843:2016 "Linnatänavad" Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 3 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.2 ASENDIPLAAN 1.2.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele. 1.2.2 Olemasolev olukord 1.2.2.1 Paiknemine Järve tee 1 kinnistu asub Tartu maakonnas, Tartu linnas, Ilmatsalu alevikus. Antud kinnistu piirneb idast Mäeotsa kinnistuga (katastritunnusega 83101:001:0468, Elamumaa 100%); põhjast Järve tee 3 kinnistuga (katastritunnusega 83101:002:0120, Elamumaa 100%); läänest Järve tee 9 kinnistuga (katastritunnusega 83101:002:0186, Ühiskondlike ehitiste maa 100%) ning lõunast 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teega (katastritunnusega 83101:002:0212, Transpordimaa 100%). 1.2.2.2 Olemasolev hoonestus Riikliku ehitisregistri (EHR) andmetel asub kinnistul lammutatav kelder (EHR koodiga 104035252), lammutatav garaaž (EHR koodiga 104035251). 1.2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu reljeef on üsna tasane keskmise kõrgusega 39,5 m merepinnast. 1.2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistu on enamuses osas haljastatud. Kinnistu on peaasjalikult kaetud madalhaljastusega (muru). Kinnistu edelanurgas ja idaservas leidub üksikuid puid, mis osaliselt eemaldatakse. Eemaldatavad puud on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. 1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on tagatud kinnistu kagunurgast olemasoleva juurdesõidu tee kaudu 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teelt. 1.2.3 Plaanilahendus 1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus Püstitatav korterelamu on projekteeritud kinnistu keskosasse edelafassaadiga piki Järve teel kujunenud ehitusjoont. Hoone esifassaad on suunatud kirdesse ning harjajoon on paralleelne Järve teega. Hoone horisontaalne ja vertikaalne sidumine kinnistuga on esitatud asendiplaani joonisel. Kinnistu idaserva rajatakse kõvakattega kaheksakohaline parkla ning põhjaserva laste mänguväljak. 1.2.4 Vertikaalplaneerimine 1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused Kinnistu vertikaalplaneerimise põhimõte on antud asendiplaani joonisel. Hoone ümbrus tuleb planeerida vastavalt olemasoleva kallaku järgi. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning tehakse vastavad korrektuurid. Sadeveed kõvakatenditel juhitakse haljasaladele ja immutatakse pinnasesse. Sademevee Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 4 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Puude juures jäetakse maapind praegusesse tasapinda või käitutakse vastavalt haljastusspetsialisti soovitustele. 1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Püstitatava korterelamu ±0,000=+40,00. Elamu maksimaalne kõrgus on 8,5 m. 1.2.4.3 Sademevee käitlemine Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires. Rajatavalt parkimisplatsilt juhitakse sademevesi äärekivide ja maapinna kaldega rajatavale haljasalale. Hoone katustelt tulevad sadeveed juhitakse samuti krundil asuvatele haljasaladele, kus need immutatakse. Sadevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Sademevee immutamine toimub asendiplaanil näidatud vertikaalplaneerimisega haljasalale, kus sademevesi imbub maapinda. Vastavalt 1977 a geotehnilise uuringu aruandele nr. 11933 on antud piirkonnas minimaalne põhjavee tase 1,3 m ning maksimaalne 5 m. Antud aruandes on toodud aluspõhja pinnaseks peenliiv ja savi. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 1.2.4.4 Salvkaevu lammutamine Salvkaevu likvideerimine lahendada vastavalt Keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusele nr 43. Enne salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutav isik tutvuma salvkaevu asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik esitama kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määruse lisa 8 kohase lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul salvkaevu lammutamistööde lõpetamise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus informeerib lammutamisest Keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitusregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse ehitusregistris märge „lammutatud”. Keskkonnaamet korraldab salvkaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud salvkaevu kohta tehakse keskkonnaregistris märge „lammutatud”. 1.2.5 Teed ja platsid 1.2.5.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdesõidutee on ette nähtud kagunurgast olemasoleva juurdesõidutee kaudu 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu teelt. Asendiplaani joonisel AS-2 on ära toodud liikluskoosseisus (sh ehitusaegses) esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki (pikkus 7,8m) pöördekoridor. Antud pikkusega sõidukil on võimalik manööverdada ka kinnistu parklas. Riigimaanteel manööverdamine ei ole vajalik. 1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Projektiga on krundile ette nähtud tänavakivisillutisega parkla 8 autokohaga. Krundisisesed kõnniteed on ette nähtud 60 mm betoonist tänavakividest. 1.2.5.3 Katendi konstruktsioon Betoonkivikattega parkla ja kõnniteed. Olemasolevale aluspinnasele või mineraalsele täitele paigaldatakse kruusliiv 150 mm. Kruusliivale paigaldatakse killustik 150 mm, millele omakorda paigaldatakse 30 mm liivast paigalduskiht. Seejärel paigaldatakse betoonist kõnniteekivid 60 mm. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 5 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.2.5.4 Äärekivid Tänavakivisillutisega autoparkla ääristatakse kõrge sõidutee betoon-äärekiviga. Betoonkivikattega kõnniteed ääristatakse madala kõnnitee-äärekiviga. 1.2.6 Haljastus ja heakorrastus 1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev haljastus (va hoonealune ning rajatavate teede ja platside alune muru) säilitatakse. Eemaldatakse ka üksikud puud, mis on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. Kinnistu põhjaserv ääristatakse põõsastega, riigimaantee poolsesse külge rajatakse hekk. Meetmed kinnistul paiknevate puude/põõsaste kaitseks ehitustööde ajal: - Lammutus- ja ehitustööde kujasse jäävate haljastusobjektidele tagada vajalikud kasvutingimused. - Puu tüved katta vastavate kaitse piiretega (1,5-2,0 m). (puit piirded). - Lammutus jäätmete ning ehitusmaterjali paigutamisel kinnistul jälgida, et jäätmete ja haljastuse vaheline kuja ei oleks väiksem, kui 1,5 m. - Kinnistul paiknevatele põõsastele näha ette kaitse tara või puud kaitsta puitkilpidega. Tüvedest 4 meetri raadiuses ei tohi sõita rasketehnikaga ja sellel ala ei tohi teha kaevetöid, et vältida põõsaste kahjustumist lammutustööde käigus. - Ehitus ja lammutustööde käigus mitte teha kaevetöid puude/põõsaste juurestiku kaitse tsoonis (puu võra laius või 5 m). Juhul, kui kaevetööd on vajalikud, siis teha need käsitsi. Kaeve- ja istutustööd ning puude kaitse: Tehnovõrkude kujasse ulatuvad kaevetööd tuleb teostada käsitsi. Kujast väljaspool olevad kaevetööd võib sooritada masinatega, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaitsevööndites teostatavate kaevetööde puhul tuleb kohale kutsuda tehnovõrgu valdaja esindaja, kui kooskõlastamisel ei ole sätestatud teisiti. Kaevetööde tingimused sõltuvad iga tehnovõrgu valdajast eraldi. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” 1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus Käesoleva ehitusprojektiga täiendavat kõrghaljastust ei ole ette nähtud. 1.2.6.3 Piire Kinnistul puudub piire. Antud projekti raames ääristatakse kinnistu tumerohelise keevispaneelaiaga (h=1300 mm). 1.2.6.4 Väravad Kinnistul puuduvad väravad. Käesoleva projektiga väravaid ei lisata. 1.2.6.5 Prügikonteinerid Tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ette nähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab olema tagatud prügiautode juurdepääs. Jäätmemahutid ja jäätmekäitluse korraldamine peab vastama kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Prügikastid on suletavad konteinerid: konteinerite arv 3, millest 1 olmejäätmetele, 1 biolagunevatele jäätmetele ja 1 paber- ja kartongtüüpi jäätmetele. Konteinerid paigutatakse hoone lõuna küljele, kus see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 6 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Prügikonteinerite asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-2. 1.2.6.6 Lammutus- ja ehitusjäätmed Ülejääva pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Mitte taaskasutatavad jäätmed tuleb ladustada kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastavate jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte, vastavalt jäätmekäitluskavale. Süvenduspinnas kuulub taaskasutusse, ladustatakse maksimaalselt omal krundil ja kasutatakse tagasitäite materjalina juhul, kui tegevus ei ole vastuolus radooniuuringu tulemustega. Mitte taaskasutatavad jäätmed tuleb ladustada kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastavate jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte, vastavalt jäätmekäitluskavale. 1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine 1.2.7.1 Liiklusskeem Kinnistule sissepääs on ette nähtud kagunurgast olemasoleva juurdesõidu tee kaudu 22103 Tartu-Ilmatsalu- Rõhu teelt (6,840 km). Olemasolevat mahasõitu ümberehitada ei ole vajadust. Olemasoleva sissesõidutee raadius on 4,5m. Kinnistu juurdepääsutee ristumiskohal riigiteega peab olema tagatud nõuetekohane külgnähtavus. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-4. Teostada 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teelt kostuva mürataseme mõõdistamised vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 järgi ning vajadusel võtta vastu meetmeid mürataseme leevendamiseks. Liiklusmüra piirväärtus elamute maa-alal on päeval 60 ning öösel 55. Teepoolsel küljel on lubatud müra piirväärtuseks päeval 65 ja öösel 60. Mürataseme leevendamiseks rajatakse riigimaantee ja hoone vahelisele alale kinnistu piirile hekk koos võrkaiaga. Tee omanik (Maanteeamet) on teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 1.2.7.2 Parkimise korraldamine Parkimise asukoht ja põhimõõdud on esitatud asendiplaani joonisel (joonis AS-2). 1.2.7.3 Liikluskorraldusvahendid Parkimiskohad markeeritakse värviga. 1.2.7.4 Parkimiskohtade arvutus Krundil on ette nähtud 8 auto parkimiskohta – 2 parkimiskohta ühele korterile. 1.2.8 Tehnilised näitajad Krundi pindala 1647 m2 krundi täisehitus 13,4% ehitusealune pind 220 m2 korruste arv 2 korterite arv 4 parkimiskohtade arv 8 (iga korteri kohta kaks parkimiskohta: 2x4=8 kohta kokku) - vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad Tabel 9.2 jalgrattakohtade arv 8 (iga suletud brutopinna 40m2 peale 0,5 kohta või 2 kohta iga korteri kohta Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 7 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT - vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad Tabel 9.3) 2x4=8 kohta haljastusala 768 m2 (47%) hoone tulepüsivuse klass TP 2 Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 8 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.3. ARHITEKTUUR 1.3.1 Ehitise üldandmed Püstitatava hoone kasutusotstarve: Muu kolme või enama korteriga elamu (11222). Elamu mõõdud on (P x L x K): 22,0 x 10,0 x 8,5 m. 1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad ehitisealune pind 220,0 m2 maapealse osa alune pind 220,0 m2 maapealsete korruste arv 2 maa-aluste korruste arv 0 absoluutne kõrgus 48,5 m kõrgus 8,5 m räästa kõrgus 3,5 m pikkus 22,0 m laius 10,0 m sügavus 0,0 m suletud netopind 316,2 m2 köetav pind 316,2 m2 maapealse osa maht 1570 m³ maht 1570 m³ üldkasutatav pind 17,0 m2 tehnopind 5,4 m2 teise korruse brutopind 152 m2 vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik väikeplokk, monoliitne raudbetoon välisseina välisviimistluse materjali liik krohv välisseina liik väikeplokk katuste ja katuselagede kandva osa materjali liik puit vahelagede kandva osa materjali liik monoliitne raudbetoon katusekatte materjal plekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik võrk kanalisatsiooni liik võrk soojusvarustuse liik lokaalküte võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub soojusallika liik soojuspump energiaallika liik maasoojus, elekter ventilatsioonisüsteemi liik soojustagastusega ventilatsioon jahutussüsteemi liik puudub 1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus 1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Püstitatav korterelamu asub kinnistu keskosas. Hoone asend paikneb projekteerimistingimustega kehtestatud ehitustsooni sees järgides Järve tee kujunenud ehitusjoont. 1.3.3.2 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 9 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Püstitatava elamu maht ja materjalid on on valitud sobivaks antud piirkonda. Elamu on 2- korruseline, mitmetasapinnalise viilkatusega, kasuliku pinnaga 329,9 m². Elamus on kokku neli korterit. Arhitektuurne kontseptsioon ja ruumide lahendus põhineb hoone funktsioonile. Mahuline ja fassaadide lahendus on terviklik ja konkreetne. Hoone number tuleb paigaldada kinnistu edelaserva välisseina külge. Välisvalgustus paigaldada numbrimärgile ja sissepääsu juurde. 1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 1.3.4.1 Välisviimistlus Välisviimistluseks on krohv, katusekatteks on plekk. 1. Seinad, krohv, toon valge (Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi); 2. Sokkel, krohv, toon hall (Fassade A1 Granit 30 Caparoli kataloogi järgi); 3. Katus, plekk, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 4. Aknaraamid, PVC, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 5. Välisuks, metall, toon tumehall (RR23 Ruukki kataloogi järgi); 6. Trepp, betoon, toon hall (RR22); 7. Terrass, puit, toon tumepruun (Pinotex Kuluhein kahes kihis) 8. Vihmaveesüsteem, plekk, tumehall (RR23). Välisviimistluse detailne kirjeldus on esitatud vaadetel. Fassaadikrohv on valget tooni, räästad ja aknaraamid on tumehallid. Antud värvilahendus on pigem tagasihoidlik ja neutraalne ning keskkonda sobiv. Elamu välisviimistluse värvitoonid harmoniseeruvad omavahel. Pilt 1: Vaade hoone edelaküljele Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 10 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Pilt 2: Vaade hoone loodeküljele 1.3.4.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone üldised arvestusparameetrid peavad vastama Eesti projekteerimisnormidele EPN 12.2 “Sisekliima”. Väliskeskkonnaparameetrid on antud Eesti ehitusteabes ET-2 0102-0329 “Eesti kliima teatmik ehitajale”. 1.3.4.3 Hoone akustikale esitavad nõuded Põrandate tegemisel paigaldada heliisolatsiooniks jäik helitõkke mineraalvillast plaat 3 cm (Isover FLO). Korterite vahelised seinad peavad kindlustama heliisolatsiooni 55 dB, korterite sissepääsuuksed – 40 dB. Korterite vahel vahelae konstruktsioon peab kindlustama heliisolatsiooni 55 dB. 1.3.5 Hoone sisearhitektuur 1.3.5.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon Kuna elamus ei ole tellija soovil sisearhitektuurne kontseptsioon tähtis, siis ei ole eraldiseisvana hoone sisearhitektuurset projekti koostatud. 1.3.5.2 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Põrand – trepikojas keraamiline plaat, tehnoruumis silendatud ja mittetolmavaks muudetud betoonpõrand, korterites puitparkett; Seinad – trepikojas ja tehnoruumis krohv/värv, korterites värv/tapeet/keraamiline plaat. Lagi – trepikojas ja tehnoruumis krohv/värv, korterites krohv/kipsplaat, värv Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 11 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Kõik viimistlusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Vajaduse korral peab Töövõtja tõestama toote vastavust kehtivate tule- ja/või tervisekaitse nõutele vastava sertifikaadi vms. kasutust lubava dokumendiga. Tööde teostamine peab vastama Viimistlus RYL 2000 pk 63. 1.4 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu: 1. Tuleohutuse seadus 05.05.2010. 2. Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; 3. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: 1. EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. 2. EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. 3. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Hoonesse paigaldatav küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: piiranguid ei esitata Hoone kasutusviis: I Hoone tulepüsivuseklass: TP 2 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita Korruste arv: 2 Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass: R30 Põrandate klass: Eluruumides ei normeerita; Tehnoruumis DFL-s1; Trepikojas DFL-s1. Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkuse klass: Eluruumides D-s2,d2; Pööningu vahelae pealispind B-s1,d0; Tehnoruum B-s1,d0 ja Trepikojad B-s1,d0. Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass: B-s1,d0. Fassaadi soojustamiseks kasutatava vahtpolüstüreeni tuletundlikkus on E-s2,d2. Tule leviku takistamiseks sektsioneeritakse vahtpolüstüreen tuletõkkesektsioonide kaupa ning akende ja uste ümbruses mineraalvillaga. Kasutatav mineraalvill peab vastama tuletundlikkuse klassile A2-s1,d0. Minimaalne mineraalvillast eraldusriba laius 200 mm. Fassaad viimistletakse väljast krohvisüsteemiga. Väliterrassi tuletundlikkuse klass: Dfl-s1 (määrus nr. 17 § 17. lõige 2). Terrassilaudis kaetakse tuletõkke immutusvahendiga Holz Prof. Ventilatsiooni tuleohutus: Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Keskventilatsiooniseade, mis teenindab mitut tuletõkkesektsiooni tuleb paigaldada tuletõkkesektsiooni nõudeid täitvasse ventilatsiooniruumi ja tuletõkkekonstruktsioone läbivatele torude paigaldada tuletõkkeklapid. Kaablite tuletundlikkus: Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2. Katusekate klass: BROOF(t2) Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni pööning, trepikoda (evakuatsioonitee), tehnoruum ning iga korter Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 12 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT eraldi. Tuletõkkesektsiooni piirdekonstruktsioonide tulepüsivus on EI30. Tuleb paigaldada tuletõkkevöö otsakelpadele enne katuseräästast, mis on ühtlasi katuse tuletõkkevöö. Täpsemad paigaldamise tingimused on toodud esile juhendis ET-2 0404-1010. Tuletõkkevöö tuleb paigaldada ka korruste vahele. Tuletõkkevöö on ära toodud joonistel AR-5 ja AR-6. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed ja esimese korruse aknad. Kõik evakuatsiooni väljapääsud on laiusega vähemalt 90 cm ja kõrgusega 210 cm. Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsiooni tee hoonest ei ületa 45 m. I kasutusviisiga hoones ei pea evakuatsiooniuksed olema varustatud evakuatsioonisulusega. Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatavate akende ja uste kaudu. Suitsu ja soojuse eemaldamine põhineb loomulikul tõmbel. Trepikojas on suitsu eemaldamiseks avatavad välisuksed. Suitsu eemaldamiseks mõeldud uste ja akende avamine toimub käsitsi. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Lähim tuletõrje veevõtuhüdrant asub projekteeritavast hoonest idas 70 m kaugusel Järve tee T1 ning 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee ristmikul. Välistulekustutusvee vooluhulk vastavalt Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Nõutud tuletõrjevee vajadus on 10 L/s 3 tunni jooksul, veetorustiku läbimõõt on DN100. Hüdrandi asukoht on ära näidatud joonisel AS-1. Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Hoones on igas korteris vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Tehnoruumis on lisaks tulekahjusignalisatsiooniandur. Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Vastab määrusele nr 17. Tuletõrjepääsud: Kinnistule – 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teelt (6,840 km), hoonesse – läbi uste, pööningule - läbi katusekorruse trepikoja laes asuva kohtkindla redeliga varustatud luugi. Kütteseadmed: Kütteseadmed (maaküttesüsteem) paigaldada vastavalt tootjapoolsetele paigaldusjuhistele ning vastavalt Eesti Vabariigi Standardile EVS 812-3:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“. 1.5 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 1.5.1 Vundamendid Hoonele rajatava vundamendi moodustab 240 mm täisbetoneeritud betoon-õõnesplokkidest sein, mis on rajatud 200 mm paksusele ja 500 mm laiusele raudbetoontaldmikule. Taldmik ehitatakse tihendatud killustikalusele. Vundamendisein kaetakse hüdroisolatsiooniga (võõphüdroisolatsioon Langeproon XYPEX või analoog) ning hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse hoone välisperimeetri ulatuses 100 mm paksune vahtpolüstürool (EPS 120 perimeeter või analoog). Vundamendi maa-alused osad kaetakse drenaažimatiga (nt Langeproon Iso-Drain või analoog). Terrassi vundamendid rajatakse raudbetoonist Ø160 mm (betooni klass C25/30, armatuuri klass A500HW). Postide alla rajatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustikalus (fr 16-64 mm, tf 0,95). Postide pealmine kõrgusmärk -0,600. Postvundamendid peavad ulatuma vähemalt 1,2 m ulatuses maapinda. Välistrepi vundament rajatakse 200 mm paksusest raudbetoonist (betooni tugevuseklass C30/37). Vundamentide alumine kõrgusmärk -1,100. Vundamentide alla paigaldatakse külmakergete vältimiseks vahtpolüstürool EPS 100 paksusega 100 mm. Armatuuri minimaalne kaitsekiht külg- ja ülalpinnas 30 mm, allpinnas 50 mm. Armatuurvardaid võib jätkata ülekattega 40Ø (kus Ø on jätkatava varda diameeter), mitte üle 50% varrastest samas ristlõikes. Vundamendi nurkades katkestada pikivardad vastasküljest 50 mm kaugusel. Kõik puitdetailid eraldada vundamentidest hüdroisolatsiooniga. Vundamentide ehitusel tuleb jälgida, et kaevikud oleksid ja püsiksid kuivad, niiskus võib tekitada pinnase leondumist, mis vähendab selle kandevõimet. Betoon ei tohi külmuda enne betoneerimist ega ka enne betooni normtugevuse saavutamist. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 13 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.5.2 Põrandad Esimese korruse põrand rajatakse raudbetoonplaadina, paksusega 100 mm. Raudbetoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Põrandaplaadi betooni tugevusklass on C25/30. Põranda alla paigaldatakse vahtpolüstüreensoojustus 150 mm paksusena, mis on paigaldatud tihendatud liivalusele. Betoonpõrand eraldada vundamentidest elastse vuugiga. Ukseaugus vundamendile rajatud põrand armeerida kahes kihis. Betoonplaadile peale paigaldatakse parketi aluskate ja puitparkett. Tehnoruumi osas tasanduskiht kaetakse betoonivärviga ning trepikodades keraamilise plaadiga. 1.5.3 Vaheseinad Vaheseinte tüübid: SS-1 - seinad rajatakse 200 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse (WC ja dušširuumi osas paigaldatakse hüdroisolatsioonmastiks ning keraamiline plaat). SS-2 - seinad rajatakse 150 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse. SS-3 - seinad rajatakse 100 mm kergkruusaplokist (Fibo 3 või analoog), sein kaetakse mõlemalt poolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog), mis viimistletakse (WC ja dušširuumi osas paigaldatakse hüdroisolatsioonmastiks ning keraamiline plaat). 1.5.4 Välisseinad Välisseinte tüübid: VS-1 – hoone välisseinad rajatakse 200 mm paksusest kergkruusaplokist (Weber Fibo 5 või analoog). Plokid kaetakse väljast 200 mm paksuse vahtpolüstüreensoojustusega (EPS 60 SILVER). Soojustuse peale paigaldatakse armeerimisvõrk ning krohvitakse. Välisviimistluse krohvi toon on Fassade A1 helevalge Caparoli kataloogi järgi. Sein kaetakse seestpoolt kipskrohviga (Knauf MP-75 või analoog) ning viimistletakse. Välisseinte soojusjuhtivus on U=0,14 W/m2K. 1.5.5 Vahelagi Hoone vahelagi rajatakse monoliitse raudbetoonplaadina paksusega 220 mm. Betoonplaadi peale rajatakse mineraalvilla Isover FLO 30 mm paksune kiht ning seejärel raudbetoonplaat paksusega 80 mm. Raudbetoonplaadi sisse paigaldatakse põrandaküttetorustik. Betooni peale paigaldatakse parketi aluskate ja puitparkett. Vahelagi krohvitakse altpoolt kipsikrohviga (Knauf MP-75 või analoog) ja viimistletakse. 1.5.6 Katus Põhihoone katus on 40° kaldega viilkatus. Katus rajatakse 50x200(h) mm sammuga 600 mm katusesarikatele. Sarikate vahele paigaldatakse 200 mm paksune mineraalvilla kiht. Sarikate peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, mis kinnitatakse sarikasuunaliste tuulutusliistudega 50x50 mm. Tuulutusliistude peale kinnitatakse katuse aluskate, mis kinnitatakse 50x25 mm sarikasuunaliste tuulutusliistudega. Seejärel paigaldatakse katusekatte alusroovitus 100x32 mm sammuga 350 mm ning katusekate. Katusekatteks paigaldatakse Classic-profiiliga katuseplekk. Sarikad kaetakse altpoolt 430 mm sarikasuunaliste termoprofiilist metallroovitusega, mille vahele paigaldatakse mineraalvill 430 mm paksuselt. Metallroovid kaetakse altpoolt OSB puitlaastplaadiga paksusega 15 mm, mille peale paigaldatakse tulekindel kipsplaat ja viimistletakse. Sarikate puidu tugevusklass on C24. 1.5.7 Trepid Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 14 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT Välistrepp rajatakse monoliitse raudbetoonkonstruktsioonina (betooni tugevusklass C30/37). Betooni pealispind harjatud. Betoonplaadi alla paigaldatakse vahtpolüstüreen EPS 100 100 mm paksuses kihis, mis rajatakse 150 mm paksusele tihendatud killustikalusele. Sisetrepid rajatakse monteeritava raudbetoonelemendina. Käsipuud ja piirded on planeeritud metallist. 1.5.8 Avatäited Aknad on tumehallide PVC raamidega, 3x klaaspaketiga. Akende soojusjuhtivus on 0,9 W/m2K. Akendele paigaldatakse aknaplekid tooniga RR23. Välisuks on tumehalli tooni (RR23) klaasitud metalluks. Välisukse soojusjuhtivus on 1,1 W/m2K. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 15 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT 1.6 INSENERVARUSTUS 1.6.1 Ventilatsioon ja küte Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga. Hoonet köetakse maasoojuspumbaga, mille väliosa kontuuri ala on toodud joonised KV-1, siseosa lahendatakse eraldi projektiga. Maaküttepumba agregaat paigaldatakse tehnoruumi. Soojusjaotus toimub hoones põrandakütte abil nii esimesel kui teisel korrusel. Sooja vee tootmine toimub maasoojuspumba baasil. Hoonesse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsioonitorustik paigaldatakse ruumidesse lae alla. Õhuvõtu ja väljaviske lõppelementide asukohad rajatakse hoone kirdeseina trepikoja peal pööningule. Ventilatsioonirestid rajada fassaadiga samas toonis. Ventilatsiooniseadme (plaatsoojustagastiga) soojusallikaks on projekteeritud veekalorifeer. Igale korterile on projekteeritud soojusmõõtur, mis võimaldab määrata hoone osade energiakasutust. Maasoojuse kasutamisel hoone kütteks tuleb lähtuda projekteerimisel AS Maves uurimistööst "Geotermilise energia kasutamise võimalused Tartus" https://www.tartu.ee/?page_id=58&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/uurimused.nsf/Web/teema d/4233A408BD8EF4ECC2257ACA00414B0B. 1.6.2 Elekter ja tugevvool Kinnistul on olemas elektrivarustus õhuliini näol. Kinnistule rajatakse elektripost mille abil tehakse üleminek õhuliinist maakaablisse. Kaitsekõris maakaabel tuua tehnoruumi. Tehnoruumi rajatakse hoone jaoks eraldi jaotuskilp. Korteritesse paigaldatakse moodulkilbid lülititega ning juhtmestik valgustusele ja jõupistikutele. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Elekter ja nõrkvool lahendada eraldi projektiga. 1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus: Kinnistu piirini ehitatud De 32 PE veeühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiri kõrval maakraaniga. Kinnistule projekteerida De 32 PE veetoru maakraanist kuni elamuni. Maakraani kape tuleb viia maapinna tasapinda ning see peab olema kergesti leitav. Kape puudumisel tuleb see paigaldada. Maakraan ei tohi jääda kinnistu piirile rajatava piirderajatise (aia või heki) alla, selle tagamiseks tuleb maakraani vajadusel kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele tänava suunas teisaldada. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. Hoonesse ja igasse korterisse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus ja kehtiv taatlus. Kogu kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Hoonesisese veevarustussüsteemi tulekaitse. Külma- ja soojavee torude lahtisel paigaldamisel isoleeritakse torustikud mineraalvillast isolatsiooniga. Nähtavale jääv isolatsioon tuleb katta PVC-kattega või plekiga vastavalt sisekujunduse lahendusele, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Isolatsiooni katete pinnakihtide süttivus tundlikkus peab üldjuhul vastama klassile Bs1,d0, tehnoruumis ja trepikojas Bs1,d0. Kui isoleeritav toru läbib tarindit, siis peab isolatsioon ulatuma terviklikult läbi tarindi. Tuletõkke tarindist läbiminekul peab läbiviigu tihendama nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu leviku tõkestamise võimet, kasutades selleks vähemalt klassi A2 sertifitseeritud tihendusmaterjale. Torustikega tuletõkkesektsioonide piirist läbiminekul kasutada: - torud, läbimõõduga alates 40 mm ja suuremad - kasutada tuletõkkemansette või –mähiseid Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 16 /16 JÄRVE TEE 1, ILMATSALU ALEVIK, TARTU LINN, TARTU MAAKOND - KORTERELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT - torud, mis on läbimõõduga alla 40 mm - kasutada tuletõkkemähiseid, -laminaate või paisuva omadusega tuletõkkesilikooni. Kõik plasttorude läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemähistega või torudele kuni Ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Kanalisatsioon: Tänavatorustikust on kinnistuni ehitatud De 160 PVC ühendustoru, mis on lõpetatud kinnistu piiri kõrval otsakorgiga. Projekteerida kinnistutorustik olemasolevast torust kuni elamuni. Ühendustorustik projekteerida De 160 PVC torudest ning hoone väljundid kuni esimese kaevuni De 110 PVC torudest. Ühendustorustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Hoonesisese kanalisatsioonisüsteemi tulekaitse. Kanalisatsioonitorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama konkreetse ruumi tulepüsivusklassile, st. need ei tohi “nõrgestada” hoone ruumide süttivtundlikkuse ja tuleleviku klassi. Kanalisatsioonitorustik isoleerida vastavalt EVS ja RYL 2002 esitatud juhistele. Nähtavale jääv isolatsioon näha ette katta PVC-katte või plekiga vastavalt sisekujunduse lahendusele, varjatud torustike isolatsioon on ette nähtud fooliumkattega. Seintes ja põrandates olevad ühendustorus isoleerida vajadusel. Isolatsiooni katete pinnakihtide süttivus tundlikkus peab üldjuhul vastama klassile Bs1- d0, tehnoruumides, koridorides B-s1,d0 ja evakuatsioonitrepikodades A2-s1,d0. Tuletõkke tarindist läbiminekul peab läbiviigu tihendama nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu leviku tõkestamise võimet, kasutades selleks vähemalt klassi A2 sertifitseeritud tihendusmaterjale. Kanalisatsioonitorustiku kaitseks tule eest on ette nähtud kasutada järgmisi võimalusi: - Kanalisatsioon isoleerida vastava tulepüsiva mineraalvillaga (min. tihedus 100kg/m³). Käänakud/kaared teostada kaarelementidega. - Kanalisatsioon kaitsta struktuurselt ehk kaitsta piisavat tulekaitset andvate materjalidega või paigaldada kanalisatsioon mitte põlevasse konstruktsiooni (nt. betoon) - Tuletõkke tsoonist läbiviigule paigaldatakse spetsiaalne tuletõkkemansett, vastavalt tootja paigaldusjuhistele. Kõik plasttorude läbiminekud tuletõkke tarinditest varustada tuletõkkemansettidega, tuletõkkemähistega või torudele kuni Ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada eraldi projektiga. 1.7 ENERGIATÕHUSUS Kuna tegemist on hoone püstitamisega, siis vastavalt Ehitussseadustikule on antud juhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ja energiamärgise väljastamine kohustuslik. Püstitatava korterelamu energiatõhususarv ei tohi ületada 150 kWh/(m²a). Projekteeritud energiatõhususarv on 134 kWh/(m²a). Energiamärgis on esitatud käesoleva ehitusprojekti lisana. Koostas: Ragnar Palm. Alfacad OÜ / Töö nr. A-46-2017 v.02 / 24.09.2018 Projekti koostaja: Ragnar Palm / Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa lk 17 /16  LÕIGE A-A HOONETE - hall nunnakivi 60 mm EKSPLIKATSIOON: - tihendatud liivalus ca 150 mm - tihendatud killustikalus ca 200 mm - naturaalne pinnas 1. Projekteeritav korterelamu 2° KINNISTU TEHNILISED ANDMED: Katastritunnus 83101:001:0466 Kinnistu pindala 1647 m² 39,20 39,1 Sihtotstarve Elamumaa 100% 0 Lammutatav 39 ,1 hoone 0 39 39 ,2 ,0 39 0 5 ,3 HOONE TEHNILISED ANDMED: 0 39 ,4 0 39 ,5 0 39 ,6 Lammutatav kelder 0 KK1 39 Ehitusalune pind 220,0 m² Rajatav elektripost ,70 Maap: 40,07 PROJEKTEERITAV KEEVISVÕRKPIIRE Maapealse osa alune pind 220,0 m² Luuk: 40,07 Jalgrattahoidja asukoht 39,8 0 4 A A Maapealsete korruste arv 2 39 Rake: 400/315 PL 2 Maa-aluste korruste arv 0 ,40 39, 30 Absoluutne kõrgus 48,5m 3 39,90 C 2 KK1 1) 38,01 De200PVC Maap: 40,07 Kõrgus 8,5 m 2) 38,01 De200PVC Luuk: 40,07 Pikkus 22,0 m 1300 mm B 1 Rake: 400/315 PL RK1 1) 38,01 De200PVC Laius 10,0m Maap: 40,09 Sügavus 0,0 m Luuk: 40,09 A 3 1 1 2) 38,01 De200PVC RK1 Suletud netopind 316,2 m2 Rake:560/500 PL 40 C 18 ±0,000=+40,00 Maap: 40,09 Köetav pind 316,2 m2 90 Luuk: 40,09 52 93 1570 m3 4 1) 38,03 De200PVC 20 Rake:560/500 PL Maapealse osa maht Maht 1570 m3 B 2) 38,22 De160PVC 29 1) 38,03 De200PVC 40 90 2) 38,22 De160PVC 3 Hoone tulepüsivuse klass TP 2 42 3) 38,28 De110PE 3) 38,28 De110PE 93 2 1 KK1 20 1 KK1 Hoone ±0,000 vastab abs km +40,00 A OK1 OK1 2 4 2 De160PVC otsakorgiga OK1 1 53 De160PVC otsakorgiga 1 2 OK1 Krundi täisehitus 13,4% 68 3 m 3,2 m 10m 1 2 Maap: 40,11 3 Toru: 38,24 RK1 Maap: 40,11 3 Toru: 38,24 RK1 HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID: 7,8m ekiir 160 m koordinaadi mnurga vaat X Y Nähtavuskol järjekorranumber Perspektiivse veoauto 1 6474785,02 649874,66 80m nurga vaatekiir pöördekoridor Nähtavuskolm 2 6474793,88 649854,52 3 6474784,72 649850,49 Sissepääs Mäeotsa 4 6474775,86 649870,63 kinnistule Nähtavuskolmnurgad Teekaitsevöönd TINGMÄRGID: Projekteeritav veetrass Sissepääs hoonesse Kinnistu piir Projekteeritav Olemasolev likvideeritav Sissepääs kinnistule kanalisatsioon õhuliin Säilitatav õhuliin Rajatav tänavakivisillutis Projekteeritav hekk Rajatav elektripost Prügikonteiner Lammutatav salvkaev Rajatav maakaabel Töö nimetus: Mõõt: Tänava veetrass Heakorrastatav muru JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE 1:2, OÜ ALFACAD eelprojekt 1:1,43, Tänava kanalisatsioon 1:500 Likvideeritavad hooned Projekti autor: Ragnar Palm 13.11.2018 Objekti asukoht: Projekteeritav võrkaed Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 13.11.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Eemaldatavad üksikud puud Projekteeritav terrass Joonise nimetus: ASENDIPLAAN MÄRKUSED: Joonis: Töö number: 1. Käesoleva joonise alusplaanina on kasutatud Wew OÜ töö nr. GEO-145-17, mõõdistuse aeg 08.2017 OÜ Alfacad 2. Teekaitsevöönd hõlmab kogu kinnistut. Teekaitsevöönd on toodud joonisel AS-3. Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; 3. Parkimiskohtade ja jalgrattakohtade arvutus on toodud seletuskirjas lk.7. tel: 5558 3022 AS-2 A-46-2017 GSEducationalVersion  TINGMÄRGID: Teekaitsevöönd Projekteeritav hoone Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:1000 Projekti autor: Ragnar Palm 27.07.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 27.07.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: TEEKAITSEVÖÖND Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AS-3 A-46-2017 GSEducationalVersion  rga vaatekiir Nähtavuskolmnu 160m kiir lmnurg a vaate sko Nähtavu 80m TINGMÄRGID: Nähtavuskolmnurgad Rajatav tänavakivisillutis Töö nimetus: Mõõt: JÄRVE TEE 1 KORTERELAMU PÜSTITAMINE OÜ ALFACAD eelprojekt 1:1000 Projekti autor: Ragnar Palm 27.07.2018 Objekti asukoht: Vastutav arhitekt: Uku Põllumaa 27.07.2018 Järve tee 1, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond Joonise nimetus: NÄHTAVUSKOLMNURGAD Joonis: Töö number: OÜ Alfacad Kalda tee 28-76, Tartu 50704; reg nr: 12701966; tel: 5558 3022 AS-4 A-46-2017 GSEducationalVersion  Teie 13.11.2018 Alfacad OÜ [email protected] Meie 07.12.2018 nr 15-2/18/9555-8 Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule rajatava korterelamu projekteerimisest Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Järve tee 1 kinnistule (katastritunnusega 83101:001:0466) osaliselt riigitee nr 22103 Tartu - Ilmatsalu – Rõhu km 6,840 – 6,882 kaitsevööndisse ulatuva korterelamu püstitamise eelprojekti. Projektis kavandatakse Järve tee 1 kinnistul korterelamu, parkimisplatsi ning uute tehnovõrkude rajamist. Juurdepääsuks kinnistule kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 6,840. Maanteeamet on 06.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/9555-2 edastanud ettepanekud (edaspidi Maanteeameti ettepanekud) Järve tee 1 kinnistule rajatava korterelamu projekteerimistingimustele, 03.10.2018 kirjaga nr 15-2/18/9555-4 esitanud märkused projektmaterjalide korrigeerimiseks ning 12.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/9555-6 aktsepteerinud Järve teel välja kujunenud ehitusjoone järgimist, juhul kui on tagatud riigiteel külgnähtavus –10m. Kooskõlastamiseks esitatud projektmaterjalides (seisuga 14.11.2018) ei ole arvestatud kõikide Maanteeameti ettepanekutega. Võttes arvesse eeltoodud ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg-d 1 ja 2 ja, 99 lg 3 alusel ei kooskõlasta Maanteeamet OÜ Alfacad tööd nr A-46-2017 „Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Järve tee 1. Korterelamu püstitamine. Arhitektuur- ehituslik osa“ ja teeb ettepaneku jätkata projekti koostamist arvestades järgmiste märkustega: 1. Projekti asendiplaanile (sh AS-2) kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd koos selle väärtusega. Korrigeerida asendiplaanil AS-2 esitatud väidet „Teekaitsevöönd hõlmab kogu kinnistut“. Joonisel AS-3 „Teekaitsevöönd“ ei ole teekaitsevööndi ulatus korrektne. 2. Projekti seletuskirja peatükis 1.2.7.1. esitatud informatsioon, et olemasolevat mahasõitu ümber ei ehitata, ei ühti asendiplaanil esitatud lahendusega. Käesolevalt projekteeritud lahendusega on kavandatud kaks paralleelset mahasõitu. Asendiplaani kohaselt on projekteeritud olemasoleva mahasõidu laiendamine, katte osaline asendamine, liikluskorraldusvahendi likvideerimine. Riigitee nr 22103 rekonstrueerimisel oli ette nähtud üks mahasõit kinnistute Järve tee 1 ja Mäeotsa (katastritunnus: 83101:001:0468) teenindamiseks. Tulenevalt eeltoodust on Maanteeamet seisukohal, et projektlahendust tuleb korrigeerida ning juurdepääsuks kasutada olemasolevat mahasõitu riigitee km 6,840 seda ümber ehitamata. Muuhulgas Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  korrigeerida olemasolevale mahasõidule kavandatud aia ja prügikonteinerite asukohta ning näidata illustratiivselt perspektiivne juurdepääs Mäeotsa kinnistule. 3. Korrigeerida joonistel (sh AS-2) esitatud ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) joonisel 5.9 sätestatust. Peatunud sõiduki kaugus (lS) antakse sõidutee katteserva pikendusest. Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 4. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb käesoleva projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed. Juhime tähelepanu, et riigitee ja hoone vahelisele alale müra leevendamiseks võrkaia ja heki rajamist ei saa lugeda müraleevendusmeetmeks. 5. Projekti asendiplaanil või seletuskirjas viidata kasutatud kõrgussüsteemile. Juhime tähelepanu, et alates 01.01.18 arvestatakse Eestis kõrgusi ja sügavusi Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Palume projekteerijal lahenduse korrigeerimisel tagada kõikide käesolevas ja varasemates Maanteeameti kirjades esitatud ettepanekute ja nõuete arvestamine. Korrigeeritud projekt kooskõlastada Maanteeametiga, saates see kas [email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR-i. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: 1. Seletuskiri 2. Asendiplaan 3. Teekaitsevöönd 4. Nähtavuskolmnurgad Triinu Tarkus 7408122 [email protected] 2 (2)