Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.03.2023, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23274000017 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 21.01.2023 Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas on 21.01.2023 alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 23274000017 KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et 21.01.2023 kella 17.05 ajal Saare mk, Saaremaa v, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 83 km XXX poolt juhitud sõiduauto Volkswagen Golf reg nr XXX kaotas juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunas liikunud sõiduautoga Volkswagen Golf reg nr XXX, mida juhtis XXX. Kokkupõrke tagajärjel said kannatada neli isikut, kes kõik toimetati Kuressaare Haiglasse. Mõlemad juhid omasid juhtimisõigust ja olid kained. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et juhtimisõigust omav XXX juhtis 21.01.2023 kella 17.05 ajal mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX Saare maakonnas Muhu vallas Nautse külas mööda Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteed 83.-l kilomeetril Kuressaare poole. XXX ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit ning kaotas vasakus lauges kurvis sõiduk üle juhitavuse, kaldudes vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu sõitva mootorsõidukiga Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX. Kokkupõrke tulemusena sai kannatada Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX juhi kõrval istunud XXX, kellel tuvastati kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakti nr 23E-AOI0034) tulemusena eluohtlikud tervisekahjustused – parempoolse III-VII roide hulgimurrud mitmel keha anatoomilisel joonel ja VI-IX roide nihketa murrud tagumisel kaenlajoonel koos vahelihase rebendiga paremal pool, mille kaudu liikus maks osaliselt paremasse rinnaõõnde koos keskseina nihkumisega vasakule, traumajärgne verekaotus, parempoolne veriõhkrind, parema kopsu kokkukukkumine, südamepauna rebend, õhkkeskseinad, kõhunäärme põrutus, ulatuslik nahaalune õhkemfüseem paremal pool kehatüvel, parema reieluu puusanapa eesmise ja tagumise serva nihketa murd, parema jala 2. ja 3. pöialuu nihketa murd. Teiste liiklusõnnetuses osalenute isikute tervisekahjustused rasked ei olnud. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 2 järgi enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Liiklusseaduse § 73 lg 11 alusel kehtestatud määruse „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 kohaselt peab rehvi mustri jääksügavus olema vähemalt 3 mm. Nähtuvalt 14.02.2023 koostatud lineaarmõõteseade kasutamise protokollist ei vastanud mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX kolm rehvi nõuetele ehk sõiduk ei olnud korras. Kogutud tõenditest nähtub, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli talvisel pimedal ajal kulunud rehvidega sõitmine liiga kiiresti, mistõttu kaotas XXX sõiduki üle juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas teise sõidukiga kokku. Seega rikkus XXX mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ettevaatamatusest, tekitades teisele inimesele raske tervisekahjustuse so pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur järgmistel asjaoludel: KrMS §-s 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 423 lg 1). Seega saab menetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et kahtlustatav on küll liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks saatma kohtumenetlusse. Kahtlustatav oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei ületanud kiirust, õnnetuse tekkemehhanism oli kerge – õnnetuse põhjustas kombinatsioon kokkulangevatest asjaoludest – talvine tee, mootorsõiduki kolm kulunud rehvi ja ebaõige kiirusevalik nendes oludes. Kannatanul, kes on kahtlustatava elukaaslane, tema vastu pretensioone ei ole ja peab seda õnnetuseks. Kahtlustatava näol on tegemist naisterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ilma kohtuliku karistuseta. Antud juhul on tegemist liiklusõnnetusega, mis päädis tahtmatult kannatanule eluohtlike kehavigastuste tekitamisega, kus on palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis käesoleva liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt. Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kahtlustatava kriminaalasjas prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi puudub. Kahtlustatav oli kuriteo toimepanemise ajal kaine ning omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust st raskeid ja tahtlikke liiklusrikkumisi kahtlustatav toime pannud. Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Karistusregistri andmetel ei ole kahtlustatav ka peale juhtunut pannud toime ühtegi väärteo- ega kuriteorikkumist. Samuti ei ole tema suhtes varem otstarbekuse kaalutlusel kriminaalmenetlust lõpetatud. Kahtlustatav ei ole avaliku elu tegelane, liiklusõnnetus ei juhtunud ühistranspordiga seotult, vaid eraisikute vahel maanteel ning ta ei ole ka ametilt erilist usaldusväärsust eeldav isik. Seega ei ole kahtlustatav varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Prokuratuuri hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse kuriteotunnustega teo toimepanemisega ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kahtlustatav on oma teoebaõigust mõistnud ja kahetseb toimepandut, puudub käesoleval juhul vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23274000017 menetlus. 2. Kohustada XXX: 2  2.1 Maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks 500 (viissada) eurot üldsuse huvides MTÜ Saaremaa Puuetega Inimeste Koda arveldusarvele EE112200221044721412 selgitusega „Sihtotstarbeline makse“ tähtajaga 29.08.2023. Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel: [email protected]; 2.2 Tasuda kriminaalmenetluse kulud: − isiku kohtuarstliku ekspertiisi (23E-AOI0034) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata 29.08.2023; − isiku kohtuarstliku ekspertiisi (23E-AOI0033) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata 29.08.2023; − isiku kohtuarstliku ekspertiisi (23E-AOI0035) maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata 29.08.2023; − sõiduki teisaldamise arve nr MA230031 summas 225,60 eurot. Tähtajaks määrata 29.08.2023; − sõiduki teisaldamise arve nr MA230033 summas 225,60 eurot. Tähtajaks määrata 29.08.2023. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kaks DVD plaati jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: 703,20 eurot (vt punkt 2). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ja kannatanule ning Eesti Haigekassale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Amur (allkirjastatud digitaalselt) Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: XXX (allkirjastatud digitaalselt) Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: XXX NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised. 3