Taotlus sidekaabelliini paigaldamiseks 11220 Kernu-Kohila

Maanteeamet TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU- JA RAJATISE EHITAMISEKS JA TALUMISE KS VAJALIKU KOKKULEPPE SÕLMIMISEKS TAOTLEJA ANDMED: Nimi: Telia Eesti AS Registrikood : 10234957 Aadress: Mustamäe tee 3, Tallinn 10616 Taotleja k ontaktid: Contoreal OÜ registrikood 11426707, Mõisa tee 6-4, Kiiu alevik, Kuusalu vald 74604 Harjumaa E-posti aadress: [email protected] Volitatud esindaja nimi : juhatuse liige Kalle Luiga : KOORMATAVA MAANTEE ANDMED: Nr: 11220 Nimi: (MKM 25.06.2015. a määruse nr 72 järgi) 11220 Kernu-Kohila tee 1. KATASTRIÜKSUSE ANDMED: TEHNORAJATISE TEHNILISED ANDMED: : TEHNO RAJATISE AADRESS (km-tes): JOONIS : Katastriüksus : 31701:001:2180 Riigi kinnisvara registri objekti kood: KV 67477 Rapla maakond, Kohila vald, Hageri küla 11220 Kernu-Kohila tee . Kinnistusraamatu nr K innist u nr 5679950 Maa-alune mikrotorustikus sidekaabelliin t eemaa s pikikulgemine km 15,04 – 15,06 koordinaadid : algus x= 6559159 y= 5424 51 ; lõpp x= 6559160 y= 542470 ; k asutusala - 18 m 2 . Joonis VT1 1366 _pln_ 31701_001_2180 tehnovõrgu asendiplaan kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja paiknemise , ning viirutatud kasutusalaga ja selle suurusega kokku 18 m² ) TEHNORAJATISE PAIGALDAMISE EESMÄRK maa-aluse sidekanalisatsiooni ümbertõstmine ja ühendamine kohapealse sidevõrguga seoses tee remondiga PROJEKTI ANDMED: Leonhard Weiss Energy ja FIE Anne Unt töö nr PR-21 7 -17 „ Sutlema-Hageri-Kohila kergtee ehitusprojekti põhiprojekt Kohila alev Vabaduse tänav. “ ja sellega seoses Telia Eesti AS sidekaablite ümbertõstmine - Telia Eesti AS töökood VT1 366 . KOOSKÕLASTUSED: Maanteeamet Martin Leiten 12.04.2017 nr 15-4/15-00032/264 . (Kooskõlastaja nimi, kuupäev ja number) TAOTLUSE LISAD/ JOONISED: 1.Tehnovõrgu (sideehitis) asendiplaan id : 1) VT1 366 _pln_ 31701_001_2180 M 1: 5 00 (pdf fail) ja 2) VT1 366 _pln_ 31701_001_2180 ( dgn fail). k innistute piiride, tehnorajatise andmete ja paiknemisega ning viirutatud kasutusala de ga ja nende suurusega kokku 18 m² . 2. projekti PR-21 7 -17 (Telia VT1 366 ) –signaalkaust. 3 . Koopia volikirjast 4 . Registrikaardi koopia Allkiri / Kuupäev Kalle Luiga allkirjasta t ud digitaalselt 12.12. 2018.a. Lisa Isikliku kasutusõiguse ala plaan registriosa 5679950 11220 Kernu-Kohila tee paraleelkulgemine km 15,04-15,06 Vabaduse tn 32 Vabaduse tn 34 31801:004:0030 31801:004:0240 Vabaduse tn 30 31801:004:0020 11220 Kernu-Kohila tee 31701:001:2180 Vab adu set n 11220 Kernu-Kohila tee L5 31801:006:0070 Kohila-Hageri kergtee l 31701:001:0656 l l ki l ki A H H Vabaduse tn 23 Vabaduse tn 27 31701:001:0673 Vabaduse tn 21/2 31701:004:2080 Vabaduse tn 25 31801:006:0040 31701:004:0850 2 M1:500 Koostas: Kalle Luiga, Contoreal OÜ, Isikliku kasutusõiguse ala pindalaga 38 m [email protected] Lepingu objektiks oleva kinnistu piir FIE Anne Unt töö nr PR-218-17 Sutlema-Hageri-Kohila kergtee ehitusprojekti põhijoonis Kinnistupiirid Lõik: Hageri-Kohila Paigaldatud kaitsetoru pikkusega koormataval kinnistul 18 m  TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 3197062950 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD ANNE UNT 11751123 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON ANNE UNT 508 6535 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Vabaduse tn, Kohila alevik, Rapla mk MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 17.45 15.03.2017 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Priit Mägi Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Priit Mägi Anne Unt Elektrilevi OÜ ………………………………… ………………………………… (allkiri) (allkiri) Elektrilevi OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Registrikood 11050857 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR. 3197062950 KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 15.03.2017 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA: REGISTRIKOOD: 11751123 NIMI: ANNE UNT KONTAKTISIK: Anne Unt OBJEKTI AADRESS: Vabaduse tn, Kohila alevik, Rapla mk TÖÖ NUMBER: PR-217-17 TÖÖ SISU: kergtee STAADIUM: Eelprojekt KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Kooskõlastatud ehitusloa saamiseks. Tööprojekti staadiumiks on vajalik tellida võrgu ümberehitamiseks projekteerimisülesanne, koos tehnilise lahendusega. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS: Priit Mägi Elektrilevi OÜ   & FIE ANNE UNT TELLIJA: KOHILA VALLAVALITSUS VABADUSE 1 79801 KOHILA Tel.:+372 48 94 760 [email protected] S UTLEMA-HAGERI-KOHILA KERG TEE EHITUSPROJEKTI PÕHIPROJEKT KOHILA ALEV VABADUSE TN FORMTEXT Projekt i juht Anne Unt [email protected] Nr. PR-217- 17 KOHILA 2017 Projekti koostamisel osalesid: Projektijuhid: Vastutav ad spetsialistid: Anne Unt Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus Tel. +372 53477135 [email protected] Projekteerijad: Anne Unt K ergtee projekteerija Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus - Tänavavalgustus; Elektriprojekt Tel. +372 53477135 [email protected] Raul Rokk - Jooniste vormistaja Tel. +372 527 2643 [email protected] Erni Metsal - Sadeveekanalisatsioon Tel. +372 5068217 [email protected] Sisukord OBJEKTI ASUKOHA SKEEM (Joonis nr 1) TOC \t "Pealk 1;1;Pealk 2;2;Pealk 3;3;Pealk 4;4" 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL PAGEREF _Toc476044417 \h 4 3. SELETUSKIRI PAGEREF _Toc476044418 \h 5 3.1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc476044419 \h 5 3.1.1 PROJEKTEERITAVA KERGTEE (KT) ASUKOHT PAGEREF _Toc476044420 \h 5 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD PAGEREF _Toc476044421 \h 5 3.1.2 PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID PAGEREF _Toc476044422 \h 6 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID PAGEREF _Toc476044423 \h 7 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS PAGEREF _Toc476044424 \h 8 3.3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc476044425 \h 11 3.3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc476044426 \h 11 3.3.2 PLAANILINE LAHENDUS PAGEREF _Toc476044427 \h 12 3.3.3 SEADUSANDLUS JA STANDARDID PAGEREF _Toc476044428 \h 14 3.3.4 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc476044429 \h 14 3.3.5 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE PAGEREF _Toc476044430 \h 15 3.3.6 MULLATÖÖD PAGEREF _Toc476044431 \h 15 3.3.7 KATEND PAGEREF _Toc476044432 \h 16 3.3.8 VEEVIIMARID PAGEREF _Toc476044433 \h 18 3.3.9 LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc476044434 \h 19 3.3.10 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc476044435 \h 19 3.3.10.1 VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON PAGEREF _Toc476044436 \h 19 3.3.10.2 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE PAGEREF _Toc476044437 \h 25 3.3.11 KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS PAGEREF _Toc476044438 \h 29 3.3.12 TEHNOLOOGIANÕUDED PAGEREF _Toc476044439 \h 29 3.3.13 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND PAGEREF _Toc476044440 \h 30 LISAD : LISA 1 SUTLEMA-HAGERI-KOHILA KERGTEE KATEND LISA 2 KOOSKÕLASTUSED LISA 3 SADEMEVEEKAEVUDE TELLIMISLEHED LISA 4 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE ERALDI PROJEKT NR ET1425-1 LISA 5 PROTOKO L LID JA KIRJAVAHETUS JOONISED : Joonis nr. 1 asukohaplaan Joonis nr. 2 asendiplaan Joonis nr. 3 põikprofiilid. 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL JRK NR KOOSKÕLASTAV ORGANISATSIOON KOOSKÕLASTUSE NR JA KUUPÄEV KOOSKÕLASTUSE SISU MÄRKUS 1 2 3 4 6 1 Kohila Maja OÜ 02.03.17 NõUSOLEK Teostusjoonised esitada Kohila Maja oü 2 Eesti lairiba Arenduse Sihtasutus Projekti kooskõlastus nr KK960PR 09.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 3 Elektrilevi oü Projekti kooskõlastus nr 3197062950 15.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 4 Telia Eesti AS Projekti kooskõlastus nr 28125641 19.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 5 Maanteeamet 3 . SELETUSKIRI TÖÖ NR. PR-217-17 V ABADUSE TN KERG TEE EHITUSPROJEKT PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) ( 11220 Kernu-Kohila riigitee km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520-15,770, Kohila alevis ). 3.1 ÜLDOSA Tellija: Kohila Vallavalitsus Vabaduse 1 89701 Kohila Tel.:+372 48 94 760 [email protected] Töövõtja: Leonhard Weiss Energy AS Järve 37 Tallinn Tel.: +372 715 4100 [email protected] FIE Anne Unt Viljandi mnt 52 79805 Kohila Mobiil: +372 50 86 535 Anne.unt@g mail.com PROJEKTEERITAVA KERG TEE (KT) ASUKOHT (Objekti asendiplaanil PR-217-16 joonis nr.2 ) Projekteeritav kergtee a sub Raplamaal , Koh ila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn. 7÷ 1 . Asetseb 11220 Kernu-Kohila riigiteest paremal pool kahes lõigus : km 15,260 - 15,390 ja km 15,520-15,770 Kohila alevis . 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD 11220 Kernu-Kohila riigiteega km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520 ÷ 15,770, asukohaga Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7÷1. L ähtetase on hea. PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID Kohila vallavalitsuse "Projekteerimise tingimused nr. 043/15. Ker gliiklustee ja tänavavalgustuse eelprojekti koostamiseks uue kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks paralleelselt 11220 Kernu-Kohila teega Kohila alevis alates olemasolevast kergteest Vabaduse tn.13 juures kuni Vabaduse tn.9 sissesõidukohani ja alates Vabaduse tn.7 kinnistust kuni olemasoleva pargiteeni Vabaduse tn.1 kinnistul.“ Maanteeameti kiri 20.04.16 nr .15-4/15-00032/231 „Vabad use tn . jalg- ja jalgrattatee eelprojek t ning Hageri-Kohila jalg- ja jalgrattatee ning tänavavalgustuse eelprojek t “ . Maanteeameti kiri: 09.11.15 „Kohila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tänaval ja Aandu , Masti, Vilivere külades ning Hageri alevikus riigitee 11220 Kernu-Kohila kõrvale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks nõuete väljastamine“. KOHILA MAJA: „ Hageri – Kohila jalg- ja jalgrattatee projekteerimise veevarustuse ja kanalisatsiooni osa tehnilised tingimused lõigus V abaduse 13-9 ja V abaduse 7-1. “ 09.12.2015 . Elek trilevi OÜ Rapla-Järva regi ooni:“Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele Nr. 236306“ . VABADUSE TN JALG- ja JALGRATTATEE EELPROJEKT (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) Töö nr. PR-187-15 . Reaalprojekti Töö nr. GL15067-III riigimaantee 11220 km 15,260-15,380 ja km 15,530-15,770 " Kohila alevi kergliiklustee EHITUSGEOLOOGILINE UURING Okt. 2015" . Reaalprojekti Töö nr. GL13037 Vabaduse tn . jalg - ja jalgrattatee Kohila alev „GEOLOOGILINE UURING mai 2013“ . Reaalprojekti Töö nr. GL1309 03 . Seletuskiri 20100906 . Kohila alevi reoveekogumisala veemajandusprojekt 2009. aasta novembris, detsembris ja 2010. aasta juunis. FIE A nne Unt TÖÖ NR. GO-10 6-2017 " Kohila-Hageri- Sutlema kergteed e t opo -g eodeetilised uurimistööd". jaa nuar 2017 . Mõõdistus on teostatud riiklikus L-Est koordinaatsüsteemis ja Balti 1977.a. kõrgussüsteemis. Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest standarditest ja juhenditest: • „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded" 02.07.2015 nr.82. • Majandus- ja taristuministri määrus 106. 05.08.2015 “Tee projekteerimise normid ” lisa. • Linnatänavad. EVS 843-2003. • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr. 101. • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 . • Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. • Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. • Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. • „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . • Elastsete tänavakatendite projekteerimise juhend 2001 -52. • Maanteeameti peadirektori käskki ri 2006.11.06 nr.222. Elastsete Teekatendite projekteerimise juhendi 2001- 52 juurde muutmised, parandused ja täiendused 2009. • „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Teetööde tehniline kirjeldus ja makseartiklite tabel . • EVS 901 Tee - ehitus, EVS-EN 13108-1 ja EVS-EN 1308-2. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse n õuded teetöödel“. • „Täiendavad tehnilised tingimused tee le ehitusperioodiks “ Maanteeameti käskkiri 10.01.17 nr.0015 . • Ehitustöödel ja tee - ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. EVS-EN 13242:2006+A1:2008. • Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS 613:2001/AI:2008. • Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008. • Riigiteede teekattemärgistuse valik, paigaldamine, kontrollimise ja eemaldamise juhend 2016-3. • Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud Teedeehituses kasutatavate betoonist äärekivide vastavus. Standard EVS 1340 . • „Omanikujärelevalve tegemise kord“ vastavuses majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr. 80. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. • Projektlahendusest tulenevad Eesti Vabariigis kehtivad seadused . 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS Vabaduse tn. 13 – 9 vaheline ala . K ergtee algab Kuusiku tn. Olemasolev asfaltbetoonkattega ja kahepoolse teepeenraga kergtee o n lagunenud ning ebatasane . Korralikud mahasõidud puuduvad ja sadevesi on tihti ma a-alal. Parkla on kehtestatud, kuid samas pargitakse risti autoteega. Parklast ärasõidul t agurdatakse ohtlikult riigitee sõidurajale . Parkla k atteks on pinnatud kruus kate , mis on auklik ja ebatasane ning kohati seisev vesi. Vabaduse tn.7 juures on KT ühendus Konsumi kaupluse juurdepääsuteega halvasti lahendatud. Vabaduse tn.13 ja Vabaduse tn.11 piiril olev elektrilevi liinipost on keset parkimise ala . Vabaduse tn.13 ees olev autobussipeatus on lahendamata. Tänavavalgustus on olemas. Vabaduse tn. 7-1 vahelisel alal on kitsas, lagunenud asfaltkattega ja ebatasane jalgtee. Mahasõidud on ülemäära laiad, pöörderaadiused on maha sõidetud, kuna sõidutee asub kinnistutest kõrgemal. Vabaduse tn . 3a juures on teepeenrad maha sõidetud, samuti on ka V abaduse tn . 1 kinnistul . Vabaduse tn . 1 toimub esindusväljaku rekonstrueerimis e projekti töö nr . 066EP16 koostamine, kus on ka ettenähtud sidumine KT PR-217-17 põhiprojek t iga. L ahendus joonisel nr 2 . Tänavavalgustus on olemas. Projekteeritav kergtee läbib järgmisi kinnistuid : Reformimata maa Vabaduse tn.13 31801:015:0320,Vabaduse tn.11 31801:015:0010, Vabaduse tn.9a ja 11220 Kernu-Kohila tee 31701:005:0820 vahelisel alal. 11220 Kernu-Kohila tee transpordimaa 31801:013:0090. Vabaduse tn. 3a elamumaa 31801:016:0009. Vabaduse tn. 3 reformimata maa. Vabaduse tn. 1 ühiskondlike ehitiste maa 31801:016:0002. Lastepargi 31801:016:0006. Tööalale jä ävad liiklussõlmed ja ristmikud: 11220 Kernu-Kohila tee ja Kooli tänava ristmik. Juurdepääsud ja mahasõidud kinnistutele. Tööalale jäävad tehnovõrgud: Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadevee kanalisatsioon. Elek t rikaablid. Sidekaablid. ELA 037 sidekaabel. Kitsendused: Riigiteede kaitsevöönd. Tehnovõrkude kaitsevööndid. Kinnismälestis nr. 8380 „ II maailmasõjas hukkunute ühishaud “ . Tööalal menetletavad ja kehtivad detailplaneeringud: Vabaduse tänava maa-ala detailplaneering. Eesmärk arhitektuuri-, hoonestus- ja liiklustingimuste määramine. Kehtestatud 26.08.2008. Vabaduse tn. 9 maa-ala detailplaneering. Eesmärk on 10.04.2007 Kohila Vallavolikogu otsusega nr.135 kehtestatud Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise ala detailplaneeringu lahenduse muutmine parkimiskorralduse osas. Kehtestamata. Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Eesmärk on kolme ärikinnistu liitmise üheks ärikinnistuks ja ehitusõiguse määramine olemasoleva kaupluse juurdeehituseks. Realiseeritud. Kohila alevi keskosa liiklussõlme detailplaneering. Realiseeritud. Vabaduse tn.16 ja lähiala detailplaneering. Eesmärk on uue äri- ja büroohoone ehitus Kohila keskväljaku piirkonda. Kehtestatud. Realiseerimata. Vabaduse tn.12 detailplaneering. Eesmärk ärihoone laiendamine. Esitatud taotlus. Ei algatata. Vabaduse tn.1 maa-ala detailplaneering. Eesmärk ühiskondlike ehitiste maa moodustamine ja ehitusõiguse määramine uue vallamaja ja rahvamaja ehitamiseks. Realiseeritud osalisel t. Ehitusalal arvestamist vajavad projektee rimise tingimused ja ehitusload: Teadaolevalt ehitusalal kehtivaid projekteerimise tingimusi ja realiseerimata ehituslubasid ei ole. Lõuna-Kohila Kohila alevi reoveekogumisala Geoloogiline uuring ( veemajandusprojekt i Seletuskiri ) . Maapinna pealmise kihi moodustavad kruus ja muld, paiguti esineb ehitusjäätmeid. Mainitud materjale esineb keskmiselt 0,6 meetri paksusel t. Kõige enam 1,2 m tüseduse kihina, täheldati mulda (PA67, Lohu-Kohila maantee). Eelpool mainitud materjalidele järgnevad enamasti peen- ja tolmliiv. Kihindeid esineb kuni 2,5 m paksuselt ning kuni 3,0 meetri sügavuseni. Tulenevalt töö eesmärgist puudus vajadus liivakihte läbindada täies ulatuses. Peen- ja tolmliiva kihid on kohati segunenud mullaga kuni 1,3 meetri paksuse kihina (PA84, Õhtu tn.). Liivpinnased on kohevad kuni tihedad. Purdsette kihile järgneb moreen. Saviliiv ja liivsavi algavad maapinnalt 0,3…3,5 meetri sügavuselt. Moreen sisaldab kuni 30% ulatuses jämepurdmaterjali (visuaalne määrang).Plastne pinnas on poolkõva- kuni kõvaplastne. Viirsavi ja (tolmset) saviliiva täheldati Lõuna-Kohilas üksikute läätsedena, kuni 1,9 meetri tüseduselt (PA91, Tallinna mnt.). Mainitud pinnased on pehme - kuni sitkeplastsed ning kohati ka kõvaplastsed. Ülemineku kihin a on moreeni ja lubjakivi vahel jämepurdmoreen /rähkmoreen. Visuaalse hinnangu kohaselt sisaldab kiht kohati kuni 70% ulatuses veeriseid või paekivi rähka. Enamasti on kivisus ca 50%. Aluspõhjana lasub Ordoviitsiumi ajastu lubjakivi. Käesoleva uuringu käigus jõuti puurtöödega paekivini alal, mis jääb Keila jõest läände. Settekivim lasub maapinnalt 0,6…5,6 m sügavusel. Kivimimassiivi ülemine osa on murenenud ning lagunes puurimisel . Uuringute tulemuste kokkuvõte Geoloogiline iseloomustus 2015 Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, nõrgalt lainja moreent asandiku serva alal. Pinnakatte moodustab jämepurdmoreen, mida katab jääjärvelise tekkega tolmliiv. Pinn akatte paksus ulatub üldgeoloogiliste andmete põhjal 2…5 meetrini. Pinnakatte a ll lamava aluspõhja lubjakivini käesoleva töö puuraugud ei ulatunud. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes välj aeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla: Asfalt – on kattematerjaliks kõigis puuritud kohtades, kihipaksuseks on 3…4 cm. Killustik – kiht esines puuraukudes PA2 ja 3 asfaltkatte alusena paksusega 5…6,5 cm. Kruusliiv tolmne – moodustab dreenkihi kõigis puuritud kohtades paksusega 0,22…0,36 m. Muld – pinnast esines PA3 piirkonnas sügavusel 0,4 m, kihi paksuseks on 0,15 m. Tolmliiv – on looduslikuks aluspinnaseks kogu lõigu ulatuses . Kiht lasub 0,3…0,4m sügavusel teekattest ning on kuni 0,15 m ulatuses halli värvusega ja orgaanikasegune, sügavamal muutub värvus pruuniks. Kihi paksus ulatub 0,75 meetrini. Puurimise järgi on pinnas kesktihe . Jämepurdmoreen – kihini jõuti puuraugus PA1 sügavusel 1,15 m ning kihti läbiti 0,45 m ulatuses. Pinnas on kõva konsistentsiga, jämepurru sisaldus ulatub >50%- ni . Hüdrogeoloogilised tingimused Uuringute ajal (09.10.15) pinnasevett uuringupuuraukudesse e i ilmunud. Sade- ja pinnasevesi infiltreerub maapinda, kust see valgub reljeefi languse suunas Keila jõe sängi. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond II.n iiskuspaikkonda , mis on tingitud külmaker keohtliku tolmliiva esinemisest külmumistsoonis. Geodeetiline iseloomustus . Kohila-Hageri- Sutlema kergteede projekteerimis e topo -geodeetilised uurimistööd GO-106-17 on teostatud FIE Raul Rokki ja FIE Anne Undi poolt. Töö teostamise aeg on jaanuar 2017 .a. Tööde a luseks on võetud Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ja m a jandus- ja taristuministri määrus nr . 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” mis on vastu võetud 14.04.2016.a. Mõõdistamine tugineb Trimble VRS võrgule koordinaatidega L-EST’97 süsteemis, kõrgusega Balti kõrguste süsteemis. Kõrgusliku sidumise alus PP 4237 H=56,398, PP4980 H= 64,18. Kasutatud on Reaalaja GPS Trimble R6. Plaan koostati tarkvarapaketiga AutoCAD LT 2006. Väljatrükk plotteril HP DesignJet 110plus. Kasutatud on v arasemaid materjale, mõõdistusi ja teostusjooniseid: Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. Geodeesiatööde OÜ töö nr. E-0641 . ViaGeo OÜ töö nr. VGT038 2011.a. Asimuut Grupp OÜ töö nr. 90202 . Mõõtkava: 1:500. Mõõdistatud ala: 22,32 ha. Mõõdistusmeetod: reaalajas kinemaatiline ja tahhümeetriline . Geodeetilisele alusplaanile on kantud maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad. Sideõhuliinid, sidekaablid ja sidetorustikud, mis on kooskõlastatud vastavalt kaablite haldajatega -Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega ja Telia Eesti AS-ga . Elektr ilevi OÜ on väljastanud andmed madal- ja keskpinge kaablite ning õhuliinid e kohta , mis on ka kantud topo -geodeetilisele alusplaanile. Topo -geodeetilisele alusplaanile kantud ve e-, sadevee- ja kanalisatsiooni torustikud on kooskõlastatud torustike haldaja Kohila Maja OÜ-ga. Mõõd istatud on vähemalt 20m laiuselt riigitee teljest, et oleks võimalik sademevee ärajuhtimis e ja valgustuse projekteerimine. Geodeetilisele alusplaanile on kantud katastri piirid koos katas triüksuste nimede ja tunnustega . PROJ EKTLAHENDUS 3.3.1 ÜLDANDMED Vabaduse tn . kergteed ehk jalg- ja jalgrattatee projekteeritakse 326 m sillutu s kivi kattega Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb kergtee (edaspidi lüh. KT ) paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. PK 0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn.11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26 . K ergtee juurdepääsud kinnis tutele ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti juurde Vabaduse t n. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhk ekohad : PK 0+29 ,5 m illele paigaldatakse ol emasolev pink ja prügikast . Lõigu II osa: PK2+60÷ PK 4+54 kulgeb kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km 15,520÷15,770. Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 - ÷ PK 3+02,5 on sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiuseks 3 m ja lõigu pikkus on 42 m . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 betoonkivi st kattega 3m laiune KT ja lõigu pikkuseks on 152 m . Mahasõite on 3: Vabaduse tn.5 PK2+64; Vabaduse tn. 3a ja Vabaduse tn.3 PK3+0,4; Vabaduse tn.1 PK4+31; Vabaduse tn.1b PK4+57,5. Puhkekohad : PK3+52,5 Vabaduse tn.1 kinnistul koos olemasoleva pingi ga , lisaks paigaldatakse uus prügikast . Esindusväljak: Vabaduse tn . 1 on ettenähtud esindusväljaku rekonstrueerimine vastavalt projektile töö nr . 066EP16 , kus on ette nähtud ka sidumine KT PR-217-17 põhiprojektiga. Lahendus joonisel nr 2 . PLAANILINE LAHENDUS Asend iplaan PR-217-17 joonis nr.2 Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb projekteeritav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. KT sillutuskivist ehk betoonkivi st kate on 3m lai. PK0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Bussipeatuse juures on KT laiuseks 6,7m. PK 0+34 j ätkub kergtee laiusega 3-3,5 m. Külgparkimisega on projekteeritud KT laiuseks 3,5m, mil lest 0,5m arvestab parkinud sõidukitest väljujatega . Samuti on PK 0 +34 projekteeritud haljasala kuni PK 0+55. PK 0+55- PK 1+16 on KT laiuseks 3,5m. Edasi kuni PK 1+32 on muutuva laiusega seoses Konsumi kaupluse sissesõidutee ristumisega. KT äärde on projekteeritud asfaltbetoonkattega parkla , mis on 11 kohaline. KT on eraldatud parkla st 12 cm kõrguste äärekividega. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn. 11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26. Mahasõitude juures on äärekivi kõrg useks 4cm. Äärekivi on ette näh t ud langetada kahe äärekiviga. Mahasõidud on ette nähtud eri värvi betoonkivi kattega , et eristada kinnistutele juurdepääsu. Betoonkivi kasutamisel lepitakse enne ehituse alustamist vallavalitsuses kokku millise kujuga kivid paigaldatakse. Kuusiku tn . ristmikule ja mahasõidule Vabaduse tn . 9 kindlustatakse pöö r ded munakivikindlustusega A kategooria II kl . geot ekstiilil liiva ja kuiva betooniseguga. PK 0+62 olev elektriliini ja tänavavalgustuse post tõstetakse parklast ära. P arkla sse markeeritakse 11kohta ja paigaldatakse II kl liiklusmärgid. Kergtee juurdepääsud ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti j uurde Vabaduse tn. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhkekohad : PK 0+29,5 . Vabaduse tn.13 juures p uhkekoha ümbertõstmine vastavalt koos pingi ja pr ( PR-217-17 joonis nr. 2). Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu sademevee kanalisatsiooni. Kohila Maja OÜ poolt koostatud tehnilised tingimused sademevee juhtimise ks sademevee kanalisatsiooni. Kõik vee- ja kanalisatsiooni - ning sademeveetorustike kaevude ja siibrite kaaned tõste takse kergteega ühte tasapinda vastavalt vertikaalidele . PK 0+62 Elektr ilevile kuuluv liinipost koos tänavavalgustusega tõstetakse sõiduteelt ära äärekivi taha . Lahe ndatud eraldi projektiga . Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine . Lõigu II osa: PK2+60 ÷ PK4+45 kulgeb rajatav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,520÷ 15,770 . Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 ÷ PK 3+02,5 sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiusek s on 3m. T änavavalgustuse post jääb äärekivi taha. Vabaduse tn. 5÷3a vahe lisele alale on projekteeritud 6 kohaline parkla. KT on parklast eraldatud 12cm kõrguste äärekividega . Äärekivi kõ rguseks mahasõitudel e on 4cm.M ahasõitudele on katteks ette nähtud erivärvi betoonkiv i , juhtim a ks tähelepanu , et tegemist on mahasõiduga . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 rajatakse samuti 3m laiune betoonkivi st kattega KT. Sellel lõigul on oluline kaskede ja kastani säilitamine. PK 4+3 8 möödub KT kastanist vasakult . Parkla sade me vesi juhitakse Vabaduse tn. 3 kinnistu ärimaa-alale . Sade me vee kanalisatsioon on projekteeritud PK 2+67 ÷ PK 3+64 vahemikus parka alla ja riigitee nõlva all a , kust sade me vesi korjatakse kokku ja suunata kse Vabaduse tn . 3 ehitatavasse imbkaevu. Vabaduse tn.1 maa-ala l juhitakse sade me vesi haljasalale. Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . PK 3+09 ÷ PK 3+25 korrastatakse riigitee teepeenart ja nõlvad nii , et sade me vesi koguneks restkaevu . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine. Mahasõitude PK 3+04, PK 4+31 kindlustatakse pöörde raad iused äärekividega ja munakivisilluti sega A kategooria II klassi geotekstiilil liiv a ja kuiva s egubetooniga . Mahasõidu PK 4+56 on ettenähtud sissesõi d u kate uuendada v astavalt plaanijoo nisele PR-217-17 joonis nr . 2 . Väike äärekivi on ettenähtud pai galdad a betoonkiviga tasa, äärekivi taha ei tohi koguneda sadevett. Liiklusmärgid paigaldatakse bussipeatusesse ja parklatesse. Võimalusel kasutatakse märkide paigaldamiseks lähedalasuvat tänavavalgustus e või elektriliini posti. Perspektiivselt paigaldatakse uue tänavavalgustuse ja side arendamiseks reservto r ud. SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustöid tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on töövõtja kohustus. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. ETTEVALMISTUSTÖÖD Ettevalmistustöid tuleb teostada vastavalt „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama algavatest ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratud isikutele kohalikus omavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht täpsustatakse Tellijaga. Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Töövõtja paigaldab nõuetekohase ehitusaegse liikluskorralduse. Ehitusplatsi puhastus: - KT maa-ala puhastamine. Töövõtja peab silmas pidama, et maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine - maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade väljamärkimine. - ettejää vate liiklusmärkide eemaldamine ja ajutiste liiklusmärkide paigaldamine. - Kaitseb nõuetekohaselt jo onisel 2 näidatud säilitatavad puud ja muud kaitset vajavad objektid . - Lammutatak se ettejäävad äärekivid, sillutu skivid ja tõstetakse ümber õhuliinipost . - Puhkekohtade pingid antakse ajutisel t omavalitsusele hoiule. PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni kõikide ehitustööde vastuvõtmiseni. Tuginedes digitaalsetele andmetele märgitakse looduses välja projekteeritud teljed (vähemalt 25m sammuga) ja kõik te e-elemendid. Teljeks on võetud vasakpoolne kergtee katte serv. Välja tuleb märkida olemas olevad tehnovõrgud ja rajatavate sadevee ka nalisatsiooni torustike asukohad . M ULLATÖÖD (plaanijoonis PR-217-17 nr.2 ) Mullatöid tuleb teostada vastavalt vertikaalplaneerimisele ning kattekonstruktsiooni kihtide rajamise vajadusele . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr. 0234 “ . „ Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Projektis o n ette nähtud kasvupinnase koorimine . Ü leliigse kasvupinnase äravedu toimub Kohila Vallavalitsuse poolt näidatud kohta, samuti vastavalt kinnistute omanike nõusolekule ja soovile. Kasvupinnas tuleb haljastatavale maa-alale laiali planeerida vastavalt vertikaalile. Töövõtja peab kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Mulle planee ritakse vastavalt, põikkaldele, põikprofiilidele ja vertikaalidega ettenähtud kalletele. Planeerida tuleb siledaks, vett koguvaid lohke pinnale ei tohi jääda. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnas sorteeritakse kõlblikuks ja kõlbmatuks pinnaseks. Osaliselt saab kõlblik k u pinnast kasutada kinnistute mahasõitude ehitamisel . Üleliigne- ja kõlbmatu pinnas veetakse ära . Mulde põhjale tuleb anda põikkalle 4% vastavalt vertikaalile kinn istute poole, et vesi ei satuks teekatte konstruktsiooni alla. Mulde põhi on ettenähtud tihendada. Ka siin saab kasutada kõlblik k u pinnast, mille fi ltratsioon on >= 0,5m / öö p ä evas, kuni liivaluse põikkaldeni 2% . Kui pinnase teisaldamisel on nii ehituseks sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need eraldada, vältides pinnaste segunemist. Kaeviku nõlvade ja põhja planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Üleliigsete tööde ning kahjustuste vältimiseks peab väljakaevamine toimuma väikemehhanismidega, siledaservalise kopaga ja vajadusel ka käsitsi. Kõik tööde mullatööde mahud arvestatakse projektis tihedas mahus. Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Mulde pind tuleb planeerida projektis etteantud kalleteni ja t ihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on muutunud ühtlaselt tihedaks. Liivpinnasest muldkeha vähimad tihendustegurid kt . 0,98 ja tihedusnäit ajad peavad vastama mulde ehitus juhistele ehk MEJ -dele . Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt muld k e ha rajamise juhistele. „ Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 “. Tolmliivale on ettenähtud paigaldada geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal) . M aterjalid peavad vastama standarditele EVS-EN 132 51 ja EVS-EN 3249:2001+A1:2005. Mulle ehitatakse looduslikust kruusast või kruuspinnasest filtratsiooniga 0,5m/ ööp . Vajadusel võib kooskõlas MEJ -ga kasutada kõlblik k u pin nast profiili tagamiseks s iseõuede mahasõitudele asfaldi alla . Muldkeha tihend amine tuleb teostada vastavalt m uld e eh ituse juhistele. KATEND (Põikprofiilid joonis nr . 3 ) KT kattekonstruktsiooni projekteerimisel on aluseks võetud tüüplahendused. T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohi la kergliiklustee katend“ Lisa „ Kivisillutisega kergliiklustee konstruktsioon Kohila alevis “ Projekteeritud KT sillutuskivi ehk betoonkivi kate (m ärkus *) Sillutuskivi ehk beto o nkivi 6cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus ( fraktsioneeeritud ) LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel vastavalt vertikaalile. Olemasolev tihendatud pinnas . Paigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Kergteele p rojekteeritud mahasõitude kate Sillutuskivi ehk be to onkivi (punane) 8 cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel . Tolmliivast aluspinnasele p aigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Parklatesse , Vabaduse tn . 13 ja Vabaduse tn . 5 ning mahasõitudele Vabaduse tn.3 ja Vabaduse tn.1 on projekteeritud riigiteest kuni KT - ni 11220 Kernu-Kohila riigitee kattega samatüübiline kahekihiline kate: Arvestada T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohila kergliiklustee katend“ Lisa 2 „ Teeäärse parkla konstruktsioon Kohila alevis “ Tihe a sfaltbetoon AC 12 surf 70/100 LA 25 ( tardkivik illustikust ) 4 cm Poorne asfaltbetoon AC base 70/100 7 cm Paekillustikalus LA 35 fr.16/32 25cm Dreenkiht kruus liivast (purustatud kruusast) ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) 20cm Olemasolev tihendatud pinnas ( tolmliiv ) Mahasõitud e vajalikele pikendustele ja ühenduseks olemasoleva kattega on projekteeritud ühekihiline asfaltbetoonkate. Paremal pool kergteed mahasõitudele (m ärkus *) Tiheasfaltbetoon AC 12 surf 70/100 , LA 30 5 cm Killustikalus LA 35 fr.16/32 20cm vajadusel Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) vajadusel 20 cm Olemasolev tihendatud pinnas Projekteeritud haljasala Murukülv Kasvumuld 15 cm Täitepinnas ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel Olemasolev tihendatud pinnas Asfaltbetoon 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 IV klassi tee, liiklussagedus 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 auto t / ööp , asfaltbetooni materjalide nõuded vastavalt AKEJ tabeli 3 lahter B1. Kuna talihoolduses kasutatakse kloriide, siis täitematerjal peab vastama AKEJ P2.1.7 esitatud nõuetele ( tardkivikillustik ). Killustikalus IV klassi tee, liiklussagedus AKÖL 15 500…2500 autot/ ööp , killustiku 16/32 nõuded vastavalt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35). „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVA 901-3. Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Mahasõitudel “ Näidiskatendid väikese liiklussagedusega teedele ” 2011 pdf Maanteeameti projekteerimisjuhend . Katendi konstruktsioon ja tugevusomadused tervikuna peavad vastama projektis ja määruses olevatele nõuetele . “ Asfaldist ka tendikihtide ehitamise juhis “ 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr . 0314. Killustikalus e nõuded: „Killustikust ka tendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0215 22.11.12. Paekillustiku fr . 16-32 nõuded vastava lt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35 ). Fraktsioneeritud killustikust aluse ülakiht või ühekihiline alus tuleb ehitada kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest kiil umiskillustiku kulunormidest: Fraktsioneeritud killustiku fr . 16/32 mm korral - kiilumiskillustik fr . 8/12, fr . 4/16 mm või fr .8/16 mm kulunormig a 25 kg/m2 . Sidumata segude terastikuline koostis: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Lisa 10, alustele segu 2 või k ruuskate ja tugipeenar segu 5 või 6. EVS-EN 13285. K eskliivast või kruusast alus 20 cm filtratsiooniga 1m/ ööp . Teedeehituses peavad vastama betoonist äärekivid EVS-EN 1340 ja betoonist sillutuskivid standardile EVS_EN 1338. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga viisil , mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Paigaldus b eto o ni tugevusklass C15/20 ( kasutatakse vähemalt seal, kus soolatatakse ) . Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Väike äärekivi o n ettenähtud rajada tasa kergtee sillutu skivi ehk betoonkivi katt ega . Peale paigaldamist k ergtee betoonkivi st katte vuugid täita peeneteralise kuiva liivaga või seguga ning peale vuukide täitmist pind puhastatakse (harjatakse). Märkused: *Kõik rikutud katted tuleb taastada olemasoleva katte konstruktsiooni kohaselt. VEEVIIMARID Lõigu I osas on ette nähtud sademevete ärajuhtimine restkaevudesse, kust sademevesi juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Maa-alal juhitase üldjuhul sademevesi haljasalale. Lõigu II osas on ettenähtud sademevee ärajuhtimine Vabaduse 5 juures olevast parklast Vabaduse 3 kinnistule rajatavasse imbsüsteemi. Projekteeritud on sade me veekanalisatsioon Vabaduse 5 ees parkla alla ja edasi Vabaduse 3a ja Vabaduse 3 juures riigitee mulde nõlva alla. Maa-alal juhita k se üldjuhul sademevesi haljasalale. Kergtee alla jäävad vee- ja kanalisatsioonitorustike kaevude kaane d ja kap ed tõstetakse kattepinnaga tasa, samuti ka sidekaevude kaaned. LIIKLUSKORRALDUS Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Enne ehituse algust tuleb Töövõtjal koostada ehitusobjekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Ehitusaegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada teevaldaja – Maanteeametiga. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma riigi tee 11220 Kernu-Kohila omaniku Maanteeameti kooskõlastuseta on keelatud. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate ini meste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamin e, jne) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest te kkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mittekasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad m aterjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. hüdrandid, alajaamad jne.). PR-217-17 plaanijoonisel nr.2 Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Liiklusmärgid on II suurusgrupist. Liiklusmärgid valmistatakse alumiiniumalustele ning märkide valmistamisel kasutatakse II k lassi valgustpeegeldavat kilet. Märgid paigaldatakse tsingitud metallpostidele. Vajadusel kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus. Võimalusel tuleks taaskasutada standardile vastavaid liiklusmärke ja liiklusmärgi poste. Teekate tuleb märgistada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. P arklas on ette nähtud termoplastikuga k attemärgistus . Paigaldatakse parkimismärk LM 575a ja parkimisviisi LM 861a ja autobussipeatuse märk LM 575b. Liikluskorraldus paigaldad a joonis nr . 2 järgi. TEHNOVÕRGUD VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON Kohila V abaduse tn. kergtee sademevee kanalisatsiooni restkaevud. TÖÖPROJEKT. Töö nr. 01 – 2017 2017.a. FIE Erni Metsal EP00512 FIE001 SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesoleva tööprojekti järgi rajatakse sademeveekanalisatsioon seose s Kohila Vabaduse tänava kergtee tee ja parklate projekteerimisega. Dokumendid ja juhendmaterjalid . Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; kohalike võimuorganite otsused; järelvalve - ja kontrollorganite otsused ja juhised; Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk ; EVS 843:2016 Linnatänavad; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid üldkehtivad reeglid ja tavad. Tööde teostamiseks vajalikud normid, juhendmaterjalid jms hangib töövõtja omal kulul. Projekteeritud torustiku pikkused . Sademevee kanalisat sioonitorustik De 200 PE või PE SN 8 pikkus 28,1 m Poolringaugustusega drenaazitorustik De 200 PE või PE SN 8 pikkus 89,89 m Projekteeritud lahendus. Käesoleva projektahendusega on projekteeritud 6 sademevee kanalisatsiooni restkaevu koos vajalike sademevee kanalisatsiooni torustikega. Vabaduse tänaval on olemasolev sademevee kanalisatsioon Vabaduse 9 – 13 lõigus, mida saab kasutada sademevete eelvooluna projekteeritud restkaevudest RK-1, RK-2 ja RK-3. Sademevee kanalisatsioon puudub Vabaduse 1 – 7 lõigus. Projekteeritud restkaevude RK-4, RK-5 ja RK-6 sademeveed juhitakse läbi sademeveetorustike De 200 ja kaevude SK ning läbi filterkaevu SK-4 sademevee immutusblokkidesse, milledest imbub sademevesi maapinda. Immutusblokid rajatakse Kohila vallale kuuluvale Vabaduse 3 kinnistule, kuna tee kinnistul selleks vajalik ruum puudub. Selleks, et p rojekteeritud torustik täidaks samaaegselt ka tee dreenimise funktsiooni, on torustik RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus ette nähtud rajada poolringaugustusega ehitusdrenaaži torust. Sellisel juhul täidab torustik samaaegselt nii drenaažvee kogumise kui ka sademevee ära juhtimise funktsiooni. Dreenitorustikud on vajalik katta geotekstiilkangaga ja ümbritseda killustikuga vastavalt teeprojektis toodud ristprofiili joonisele. Sademeveetorustik koos sademeveekanaliatsiooni kaevudega on projekteeritud võimalikult kerg tee serva, et kaevude luugid häiriksid võimalikult vähe teel kulgevaid liiklejaid. Kõnnitee alla on jäetud ruum perspektiivse soojustorustiku rajamiseks. Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni torustiku lang RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus on küllalti väikesed, suures osas 0,003, mis on tingitud sellest, et jätta immutusblokid võimalikult kõrgele. Projekteerija poolt on kontrollitud nii torustiku läbilaskevõimet kui ka vee voolamise kiirust torustikus, mis jääb lubatu piiresse. Arvutuslik vooluhulk on arvutatud sademevee vooluhulgale RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus. Vooluhulga arvutusel on arvestatud arvutusvihma korduvuse perioodiga p=1 aasta. Sademevee immutusblokkide mahu määramisel on arvestatud 60 minutilise vihma kestvusega ja selle ajaga koguneva sademevee kogusega. Valgala pindala suurusega 500 m2 sademevee arvutuslik vooluhulk 7 l/s vajalik immutusbloki maht 10 m3 Enne immutusblokki suunamist juhitakse sademevesi põhjakoti ja filtriga varustatud kontrollkaevu D 800 (näiteks Stormbox PRO 800). Vee kogumiseks võib kasutada näiteks Pipelife Raineo Stormbox immutusblokke, mis kaetakse ümberringi geotekstiiliga ning paigaldatakse vastavalt Pipelife Stormbox immutusblokkide paigaldusjuhendile. Kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Projekteeritud immutusblokkide mõõtmed ja kasulikud mahud on järgmised: Blokid kahes kihis kõrgusega 640 mm, blokkide pikkus 7,2 m laius 2,4 m immutusbloki maht 10 m3, mahuti koosneb 48 plokist Immutusbloki põhja rajamise kõrgusmärk on 54.46 Immutussüsteem on ette nähtud rajada näiteks vastavalt Pipelife imbsüsteemide ju hendile, vt. http://www.pipelife.com/media/com/products/raineo/Raineo-Design-manual-Eng_5-website.pdf Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitorustik ristub olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustikega ning madalpingekaabliga, keskpingekaabliga ja side kaabelliinidega. Olemasolevad ristuvad torustikud (vesi ja kanalisatsioon) on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate elektri ja side kaabelliinide kohta puuduvad kõrgusandmed. Arvestatud on, et kaabelliinid paiknevad 1 m sügavusel. Kõikide olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärke tuleb töövõtjal ehitustööde teostamisel kontrollida. Ehitaja peab arvestama olemasolevate kaabelliinide ümberühendamise vajadusega. Kaabelliinid võib paigaldada minimaalselt 0,7 m sügavusele. Kõik ümberpaigaldatavad kaabelliinid, mis jäävad rajatava teekatte alla, paigaldada koos kaitsetorudega. Sademevee kanalisatsioonitorustik rajatakse PP või PE plastist kanalisatsioonitorustikust rõngasjäikusega SN8. Torustikule paigaldatavad kaevud (SK) on teleskoopsed PE plastkaevud De 400/315 mm, kaev SK-4 rajatakse põhjakoti ja filtriga varustatud kaev De 800/630 mm, kaevud malmist luugiga 40T. Torustikule paigaldatavad restkaevud on teleskoopsed plast kaevud De 560/500 mm malmist restluugiga, varustatud põhjakotiga sügavusega 50 cm, väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga. Kaevud paiknemisega haljasalal ümbritsetakse munakivisillutisega. Restkaevude regulaarne hooldus ja pesu on hädavajalik ning kolmiku ja pesutoruga väljavoolu lahendus annavad selleks parema võimaluse ja ka väldib liigse muda, liiva ja ujuvate osiste sattumist torustikku. Olemasolevate veetorustiku sulgeseadmete , kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni kaevude tõstmine. Seoses uue kergtee rajamisega on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate veetorustiku spindlipikendusi ja kapesid . Samuti on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude luuke. Kuna olemasoleva spindlipikenduse pikendamise võimalikkus selgub ehitustööde käigus, peab töövõtja arvestama maakraani või siibri spindlipikenduse asendamisega. Olemasolevate kaevude ja maakraanide pikendamine on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate veetorustiku sulgarmatuuride spindlipikenduste tõstmine: Jrk. nr. Siibri või maakraani asukoht. Asukoht PK (pikett) Siibri või maakraani läbimõõt D mm Spindlipikenduse pikendamise vajadus cm Kape ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 maakraan Pk 0+59 De 32 ~0 cm vajadusel Vabaduse tn 9b maakraan Pk 1+26 De 32 ~8 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 5 maakraan Pk 2+ 89 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 3 maakraan Pk 2+ 91 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~5 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b liitumiskaev Pk 1+26 Plast 160/200 ~2 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+80 Plast 560/500 ~1 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+ 89 Plast 560/500 ~22 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 liitumiskaev Pk 2+ 89 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 3 liitumiskaev Pk 2+ 91 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Olemasolevate sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~15 cm allapoole Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+09 Plast 560/500 ~10 cm kõrgemale vajadusel Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja tõusutoru (teleskooptoru) ei jää kaevukeha sisse 20cm siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Teepeenra muldes olevad kaped ja kaevud tõsta teega ühte tasapinda. Kui veetorustiku siiber või maakraan asub hetkel murualal ja projektis on selles asukohas ette nähtud paigaldada kõvakate, tuleb veetorustiku süsteemi kaped välja vahetada. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel peab olema 400 kN ja mujal 250 kN . Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Olemasolevate siderajatiste kaitsmine kaevetöödel Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid side liinirajatiste säilitamiseks A. Üldsoovitused 1. Koormuse hajutamisele pöörata tähelepanu nii ajutiste teede, ehitusalal tegutsevate sõidukite jm. korral; liinirajatisi kaitsta igal juhul (ajutiselt) betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga 2. Kui sidekaev jääb sõidutee alla, kasutada ujuvluuke ja kaevu konstruktsioon tugevdada (koormuse taluvus vähemalt 60t) 3. Pinnase koorimisel tagada liinirajatiste paigaldussügavuse säilimine; vajadusel näha töömahtudes ette süvendamistööd 4. Enne siderajatiste katmist (kaetud tööde akti vormistamist) kutsuda kohale võrkude haldaja te esindaja d. B. Ristumine sidekanalisatsiooniga 1. esmajärjekorras kaaluda kinnise meetodi kasutamist (läbisurumist, puurimist teostada liiniraja tise poolelt) 2. paigaldada toestatud kandeplaat ja rakised 3. pöörata suurt tähelepanu pinnase tihendamisele sidekanalisatsioonitorude (sidetorude) ümbert, vajadusel võtta proov 4. tihendamisel arvestada hilisemat vajumist 5. sidetorude alt tihendada veemeetodil 6. sidetorude paketid tõmmata kokku 7. enne lõplikku pinnase taastamist ehk katmist kontrollida sidetorude läbitavust 8. koormuse hajutamiseks näha ette torustiku kaitsmine betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga C. Paralleelne kulgemine 1. trassi pikema lahtikaevamise puhul asendada asbesttorud plasttorude vastu D. Ristumine kaabliga 1. kaevik täita korralikult liivapadjaga (mõlemalt poolt kaablit) 2. kasutada nii hoiatuslinti, kui ka (plastist) kaitselinti, vajadusel pallmarkereid 3. kaabel paigaldada kaitsetorru (1,5m mõlemale poole ristuvat rajatist), kasutada lõhestatud plastiktoru 4. lahtikaevatud kaabel kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.) 5. kui kaabel jääb kõvakattega tee alla, siis paigaldada kaabli kõrvale (läbimõõduga 50/100mm) reservtoru E. Külmunud pinnas 1. teostada pinnase eelnev sulatamine (kuum liiv) Sademeveekanalisatsiooni torustiku ja drenaazitorustiku hooldamine. Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: 1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vead tuleb parandada ja vajadused purunenud või deformeerunud kaevu osad asendada. 2. Sademeveetorustiku ja kaevude profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –sealjuures sademevee kontrollkaevu filtri puhastamine mitte harvemini kui kaks korda aastas või vajadusel sagedamini. 3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine 4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont 5. Avariide kiire likvideerimine. Ühiskanalisatsiooni välisvõrgu hooldust organiseerib vastavalt lepingule vallavalitsuse vastava ametkonna vee-ettevõtja või muu hooldusorganisatsioon. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Kõik kaevud puhastada setetest survepesuauto abil. Sademevee kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Töövõtja peab trassi hooldajale tarnima iga kaevu kohta ka teise filtri. Sellisel juhule saab kaevu hoolduse ajal vahetada määrdunud filter puhta filtri vastu ja filtrit ei pea kohapeal pesema. TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE Tänavavalgustuse ja elektrirajatiste ümbertõstmise vajadus on lahendatud eraldi osana. TÄNAVAVALGUSTUS Paigaldada kergtee äärde perspektiivseks valgustuse rajamiseks kaablitoru, kuhu vajadusel saab tõmmata tulevikus rajatava tänavavalgustuse kaablid. ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA /VÕI KAITSMINE Kergliiklusteele lõigus Kohila alev Vabaduse tn jääb ette ELV OÜ-le kuuluv mast nr 14. Tehniline lahendus selle eemaldamise või/ja asendamise kohta on ära toodud eriosa asendiplaanil. Teeprojekti asendiplaanil on ära näidatud olemasolevate elektrikaablite kaitsmine poolitatavate kaitsetorudega või reservtorud perspektiivsetele maakaablitele. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud tööd peab tegema vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav firma. Tööde teostamisel tuleb lähtuda: -Kohila valla ehitusmäärusest ja kaevetööde eeskirjadest. - „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr.0234. käskkirjaga nr.14. -“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus-ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. -Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“ (MA peadirektori 30.12.2010. a käskkiri nr. 383) NB! Kõik tööd tee maa-alal ja mahasõitudel tuleb kooskõlastada piirinaabritega. Juhul, kui töid teostav isik avastab maapinnas teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. Kõik sõiduteele ja kergteele jäävad olemasolevad kaevud tuleb tõsta vastavalt vertikaalile tasa teekatte või teepeenra pinnaga. Kui teleskoopkaevud jäävad lühikeseks, tuleb kaevude teleskooposa vahetada pikemate vastu. Kaevusid ei tohi matta ka haljastamisel. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis soovival ettevõttel tuleb töid teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: - Õhuliini kaitsevöönd on maaala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. - Maakaabelliini maaala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Keelatud on õhuliinina rajatud liinirajatise kaitsevööndis sõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma asfaltpindade korral tee tasapinda. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja või omaniku järelevalve all. Tehnovõrkudest paiknevad projektis käsitletaval maa-alal TELIA EESTI AS sidekaablid, Elektrilevile kuuluvad elektrikaablid ja õhuliinid, Kohila valla tänavavalgustus ning Kohila Maja OÜ vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Nõuded on toodud Elektrilevi OÜ Rapla-Järva regiooni poolt väljastatud tehnilistes tingimustes mitteelektriprojektile nr.236306. Eelprojekt on kooskõlastatud Elektrilevi poolt PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR.4521602510 . Elioni sidekaabli kaitsmine lõhestatud kaitsetoruga tuleb ette näha tööprojektis. Eelprojekti kooskõlastuse NR. 25672139. Enne ehitustööde algust tuleb koostada tehniline projekt ning see kooskõlastada vastavate ametkondade - ja võrguvaldajatega. Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis tegutseda soovival ettevõttel tuleb ehitise kaitsevööndis töötamisel järgida majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a.määrusest nr.73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ tulenevaid nõudeid ning kommunikatsiooni valdaja eritingimusi. Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma kergtee katete ja asfaltbetoonkatete korral tee tasapinda. Maa-alused kommunikatsioonid - Sidekaablite kaitse, elektrikaablite kaitse, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsmine ning vajadusel nende ümbertõstmine on lahendatud tööprojektiga. - T ööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. - K aablid peavad olema eelnevalt tähistatud. - S uuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga. - T öödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike. - lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel. - T ööd tuleb läbi viia kuivades oludes. - Tööde käigus võib ilmneda vajadus kaablikaitsemeetmete järele, sellekohane otsus tehakse kaablivaldaja, Töövõtja ja Tellija koostöös. - Side- ja elektrikaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetöid käsitsi. - Kaablite ja kaitsetorude peale, neist ca 0,3m kõrgemale, asetatakse märkelint. - Kaablikaevikud, mis jäävad KT või mahasõitude alla, tuleb täita katendi dreenkihi põhjani kruusliiv pinnasega , mille filtratsioonimoodul on 1 m/ ööp . - Peale kaablikaitsetorude ja kaablite paigaldust tehakse geodeetiline teostusmõõdistus. - Teostusmõõdistuse andmed tuleb üle anda tellijale ja kaablivaldajale. KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS Töövõtja peab järgima „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 19.01.2016 käskkirjaga nr.14. Peab jälgima keskkonnanõudeid ning keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse §74. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (RTI 2004,23, 155). Kõlbmatu pinnase äravedu toimub Kohila vallavalitsuse poolt kätte näidatud kohtadele. Jäätmete matmine ehitusobjektile on keelatud. KT heakord on projekteeritud asendiplaanil PR-217-17 joonis 2 ja tähistatud rohelisega. Planeerimine vastavalt vertikaalide järgi on ülioluline sademevete ärajuhtimise tagamisel . Samuti peab jälgima maapinna kõrgusi ja KT vertikaale, planeerimist teostada teest eemale. PK 3+12 ÷ PK 4+27 ja PK 4+37 ÷ PK 4+53 planeeritakse riigitee nõlvad ja taastatakse kindlustus kasvumulla ja murukülviga Ehitustööde käigus kahjustatud olemasolev haljastus tuleb taastada. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-ja katvusomadused. Muruseemne soovitatav segu: võsundiline punane aruhein osakaaluga 60…80%, puhmikuline punane aruhein 0…20%, lamba aruhein 10…20% ja harilik kastehein 0…10%. Soovitatav on kasutada muruseemne segusid, mille kasvupikkus on madal ja mis vajab vähem hooldamist. Olemasolevad pingid paigaldatakse puhkekohtadele ja prügikastide disain lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel töö käigus. TEHNOLOOGIANÕUDED Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 Maanteeameti „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.16 käskkirjaga nr. 0234 . Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND Tee seisundinõuded. Majandus ja taristuministri määrus nr.92 14.07.2015 Lisa 1, Lisa2, lisa 3, lisa 6, lisa 7, lisa 8,lisa 9. Suvine hoole KT suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises (pühkimises) tolmust, prahist ja lehtedest. Jälgida tuleb taristu korrasolekut ning vajadusel korrastada või asendada. Muru hooldamine: Tehakse niitmist vastavalt asuala s kohaliku tee / tänava seisunditaseme nõutele. Tuleb arvestada omavalitsuses kehtestatud nõue tega. Liiklusmärkide olemasolu kontroll, vajadusel remont ja puhastamine ning kahjustatud liiklusmärkide väljavahetamine. Talvine hoole Lumi teisaldada haljasalale või kõnnitee serva. Kõnnitee vaba ruum peab olema vähemalt 1,1m. Talvisel hooldusel on soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sa hku. Kõnniteel peaks kasutama hoolduseks kergemaid mehhanisme. Kate tuleb lumest puhtaks lükata, et ei tekiks lumekonarusi . Eriti tuleb seda teha märja lume olemasolul õhutemperatuuri langemisel. Libeduse tõrjeks kasutada liiva või graniitsõelmeid. Lume paigaldamine haljasalale, kui see ei takista vete äravoolu. Lumetuisu järel puhastada liiklusmärgid. Kevadise sula saabumisega tuleb suured vallid alevis ära vedada. Hoida restkaevude restluugid puhtad, et sulaveed saaksid ära voolata. Anne Unt -864235 -144145 Kohila Vallavalitsus [email protected] FIE Anne Unt [email protected] Teie 03.04.2017 Meie 12.04.17 nr 15-4/15-00032/264 Riigitee 11220 Kernu-Kohila km 15,26-15,39 ja 15,52-15,77 (Vabaduse tn) jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kohila vallas Kohila alevis riigitee 11220 Kernu-Kohila km 15,26-15,39 ja 15,52-15,77 (Vabaduse tn) riigitee alusel maal ja kaitsevööndis jalgratta-ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga nähakse ette osaliselt riigitee alusele maale ja riigitee kaitsevööndisse kergtee (edaspidi JJT) rajamine, sh kahes lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Korrastatakse ka riigitee alusel maal riigiteega külgnevad olemasolevad parkimiskohad ja bussitasku. Projekti koostamisel on aluseks võetud „Vabaduse tn jalg- ja jalgrattatee eelprojekt“ ning arvestatud Maanteeameti 09.11.2015 kirjas nr 15-4/15-00032/231 esitatud projekti koostamise nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastab Maanteeamet Leonhard Weiss Energy AS ja FIE Anne Unt töö nr PR-217-17 “ Sutlema-Hageri-Kohila kergtee ehitusprojekti põhiprojekt Kohila alev Vabaduse tn“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaanid ning seletuskiri. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus ( EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1), ehitusloa saab väljastada peale riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. 30 päeva enne ehitustööde algust esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ . Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: Kooskõlastatud projekti asendiplaanid ja seletuskiri. Elle Tamm 611 9384 [email protected] PROJEKTEERITUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK PROJEKTEERITUD POOLRINGAUGUSTUSEGA SADEMEVEE JA DRENAAZITORUSTIK PROJEKTEERITUD FILTERKAEV PROJEKTEERITUD SADEMEVEE IMMUTUSBLOKID 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. SADEMEVEE KANALISATSIOONI RESTKAEVUD TORUSTIKU ASENDIPLAAN Projekt Tellija Kohila Vallavalitsus Joonis Joonise nr Asendiplaan ET1425-1-1 Projekteeris 53 477 135 M 1: 500 Kontrollis 53 477 135 Staadium E-post [email protected] Projektijuht 53 477 135 Keel Leht Lehti Telefon +372 715 4100 Registrikood 10665798 EST Vabaduse 1   PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�28125641 Kliendinumber 1127061 Isikukood/Registrikood 11751123 Nimi ANNE�UNT Kontaktisik Raul�Rokk�telefon�5272643 e-post [email protected] Aadress VILJANDI�MNT�52,�KOHILA�ALEV,�KOHILA�VALD 79805,�RAPLAMAA Objekti�asukoht�ja�projekti Kohila�alev,�Kohila�vald,�Raplamaa�:�SUTLEMA- nimi HAGERI-KOHILA�KERGTEE�EHITUSPROJEKTI PÕHIPROJEKT�KOHILA�ALEV�VABADUSE�TN Projekti/töö�nimetus SUTLEMA-HAGERI-KOHILA�KERGTEE EHITUSPROJEKTI�PÕHIPROJEKT�KOHILA�ALEV VABADUSE�TN Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis PR-217_17_PP_asendiplaan.dwg dokumendid 2.�Projekti SELETUSKIRI seletuskiri PR-217-17.docx Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja jah kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: 4894200 Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Kaablikanalisatsioon,�Maakaabel,�Õhuliin, Jaotusseadmed Kooskõlastus�kehtib�kuni�19.03.2018 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Raul�Rokk Telia�Eesti�AS: Ervin�Rinaldo e-post:�[email protected] telefon:�4894200 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Valge�16�19095�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  & FIE ANNE UNT TELLIJA: KOHILA VALLAVALITSUS VABADUSE 1 79801 KOHILA Tel.:+372 48 94 760 [email protected] S UTLEMA-HAGERI-KOHILA KERG TEE EHITUSPROJEKTI PÕHIPROJEKT KOHILA ALEV VABADUSE TN FORMTEXT Projekt i juht Anne Unt [email protected] Nr. PR-217- 17 KOHILA 2017 Projekti koostamisel osalesid: Projektijuhid: Vastutav ad spetsialistid: Anne Unt Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus Tel. +372 53477135 [email protected] Projekteerijad : Anne Unt Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus Tel. +372 53477135 [email protected] Raul Rokk Tel. +372 527 2643 [email protected] Ern i Metsal Sisukord OBJEKTI ASUKOHA SKEEM (Joonis nr 1) TOC \t "Pealk 1;1;Pealk 2;2;Pealk 3;3;Pealk 4;4" 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL PAGEREF _Toc476044417 \h 4 3. SELETUSKIRI PAGEREF _Toc476044418 \h 5 3.1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc476044419 \h 5 3.1.1 PROJEKTEERITAVA KERGTEE (KT) ASUKOHT PAGEREF _Toc476044420 \h 5 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD PAGEREF _Toc476044421 \h 5 3.1.2 PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID PAGEREF _Toc476044422 \h 6 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID PAGEREF _Toc476044423 \h 7 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS PAGEREF _Toc476044424 \h 8 3.3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc476044425 \h 11 3.3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc476044426 \h 11 3.3.2 PLAANILINE LAHENDUS PAGEREF _Toc476044427 \h 12 3.3.3 SEADUSANDLUS JA STANDARDID PAGEREF _Toc476044428 \h 14 3.3.4 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc476044429 \h 14 3.3.5 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE PAGEREF _Toc476044430 \h 15 3.3.6 MULLATÖÖD PAGEREF _Toc476044431 \h 15 3.3.7 KATEND PAGEREF _Toc476044432 \h 16 3.3.8 VEEVIIMARID PAGEREF _Toc476044433 \h 18 3.3.9 LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc476044434 \h 19 3.3.10 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc476044435 \h 19 3.3.10.1 VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON PAGEREF _Toc476044436 \h 19 3.3.10.2 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE PAGEREF _Toc476044437 \h 25 3.3.11 KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS PAGEREF _Toc476044438 \h 29 3.3.12 TEHNOLOOGIANÕUDED PAGEREF _Toc476044439 \h 29 3.3.13 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND PAGEREF _Toc476044440 \h 30 LISAD : LISA 1 SUTLEMA-HAGERI-KOHILA KERGTEE KATEND LISA 2 KOOSKÕLASTUSED LISA 3 SADEMEVEEKAEVUDE TELLIMISLEHED LISA 4 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE ERALDI PROJEKT NR ET1425-1 LISA PROTOKO L LID JA KIRJAVAHETUS JOONISED : Joonis nr. 1 asukohaplaan Joonis nr. 2 asendiplaan Joonis nr. 3 põikprofiilid. 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL JRK NR KOOSKÕLASTAV ORGANISATSIOON KOOSKÕLASTUSE NR JA KUUPÄEV KOOSKÕLASTUSE SISU MÄRKUS 1 2 3 4 6 Tingimused täidab ehitaja 3 . SELETUSKIRI TÖÖ NR. PR-217-17 V ABADUSE TN KERG TEE EHITUSPROJEKT PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) ( 11220 Kernu-Kohila riigitee km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520-15,770, Kohila alevis ). 3.1 ÜLDOSA Tellija: Kohila Vallavalitsus Vabaduse 1 89701 Kohila Tel.:+372 48 94 760 [email protected] Töövõtja: Leonhard Weiss Energy AS Järve 37 Tallinn Tel.: +372 715 4100 [email protected] FIE Anne Unt Viljandi mnt 52 79805 Kohila Mobiil: +372 50 86 535 Anne.unt@g mail.com PROJEKTEERITAVA KERG TEE (KT) ASUKOHT (Objekti asendiplaanil PR-217-16 joonis nr.2 ) Projekteeritav kergtee a sub Raplamaal , Koh ila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn. 7÷ 1 . Asetseb 11220 Kernu-Kohila riigiteest paremal pool kahes lõigus : km 15,260 - 15,390 ja km 15,520-15,770 Kohila alevis . 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD 11220 Kernu-Kohila riigiteega km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520 ÷ 15,770, asukohaga Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7÷1. L ähtetase on hea. PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID Kohila vallavalitsuse "Projekteerimise tingimused nr. 043/15. Ker gliiklustee ja tänavavalgustuse eelprojekti koostamiseks uue kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks paralleelselt 11220 Kernu-Kohila teega Kohila alevis alates olemasolevast kergteest Vabaduse tn.13 juures kuni Vabaduse tn.9 sissesõidukohani ja alates Vabaduse tn.7 kinnistust kuni olemasoleva pargiteeni Vabaduse tn.1 kinnistul.“ Maanteeameti kiri 20.04.16 nr .15-4/15-00032/231 „Vabad use tn . jalg- ja jalgrattatee eelprojek t ning Hageri-Kohila jalg- ja jalgrattatee ning tänavavalgustuse eelprojek t “ . Maanteeameti kiri: 09.11.15 „Kohila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tänaval ja Aandu , Masti, Vilivere külades ning Hageri alevikus riigitee 11220 Kernu-Kohila kõrvale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks nõuete väljastamine“. KOHILA MAJA: „ Hageri – Kohila jalg- ja jalgrattatee projekteerimise veevarustuse ja kanalisatsiooni osa tehnilised tingimused lõigus V abaduse 13-9 ja V abaduse 7-1. “ 09.12.2015 . Elek trilevi OÜ Rapla-Järva regi ooni:“Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele Nr. 236306“ . VABADUSE TN JALG- ja JALGRATTATEE EELPROJEKT (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) Töö nr. PR-187-15 . Reaalprojekti Töö nr. GL15067-III riigimaantee 11220 km 15,260-15,380 ja km 15,530-15,770 " Kohila alevi kergliiklustee EHITUSGEOLOOGILINE UURING Okt. 2015" . Reaalprojekti Töö nr. GL13037 Vabaduse tn . jalg - ja jalgrattatee Kohila alev „GEOLOOGILINE UURING mai 2013“ . Reaalprojekti Töö nr. GL1309 03 . Seletuskiri 20100906 . Kohila alevi reoveekogumisala veemajandusprojekt 2009. aasta novembris, detsembris ja 2010. aasta juunis. FIE A nne Unt TÖÖ NR. GO-10 6-2017 " Kohila-Hageri- Sutlema kergteed e t opo -g eodeetilised uurimistööd". jaa nuar 2017 . Mõõdistus on teostatud riiklikus L-Est koordinaatsüsteemis ja Balti 1977.a. kõrgussüsteemis. Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest standarditest ja juhenditest: • „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded" 02.07.2015 nr.82. • Majandus- ja taristuministri määrus 106. 05.08.2015 “Tee projekteerimise normid ” lisa. • Linnatänavad. EVS 843-2003. • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr. 101. • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 . • Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. • Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. • Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. • „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . • Elastsete tänavakatendite projekteerimise juhend 2001 -52. • Maanteeameti peadirektori käskki ri 2006.11.06 nr.222. Elastsete Teekatendite projekteerimise juhendi 2001- 52 juurde muutmised, parandused ja täiendused 2009. • „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Teetööde tehniline kirjeldus ja makseartiklite tabel . • EVS 901 Tee - ehitus, EVS-EN 13108-1 ja EVS-EN 1308-2. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse n õuded teetöödel“. • „Täiendavad tehnilised tingimused tee le ehitusperioodiks “ Maanteeameti käskkiri 10.01.17 nr.0015 . • Ehitustöödel ja tee - ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. EVS-EN 13242:2006+A1:2008. • Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS 613:2001/AI:2008. • Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008. • Riigiteede teekattemärgistuse valik, paigaldamine, kontrollimise ja eemaldamise juhend 2016-3. • Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud Teedeehituses kasutatavate betoonist äärekivide vastavus. Standard EVS 1340 . • „Omanikujärelevalve tegemise kord“ vastavuses majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr. 80. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. • Projektlahendusest tulenevad Eesti Vabariigis kehtivad seadused . 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS Vabaduse tn. 13 – 9 vaheline ala . K ergtee algab Kuusiku tn. Olemasolev asfaltbetoonkattega ja kahepoolse teepeenraga kergtee o n lagunenud ning ebatasane . Korralikud mahasõidud puuduvad ja sadevesi on tihti ma a-alal. Parkla on kehtestatud, kuid samas pargitakse risti autoteega. Parklast ärasõidul t agurdatakse ohtlikult riigitee sõidurajale . Parkla k atteks on pinnatud kruus kate , mis on auklik ja ebatasane ning kohati seisev vesi. Vabaduse tn.7 juures on KT ühendus Konsumi kaupluse juurdepääsuteega halvasti lahendatud. Vabaduse tn.13 ja Vabaduse tn.11 piiril olev elektrilevi liinipost on keset parkimise ala . Vabaduse tn.13 ees olev autobussipeatus on lahendamata. Tänavavalgustus on olemas. Vabaduse tn. 7-1 vahelisel alal on kitsas, lagunenud asfaltkattega ja ebatasane jalgtee. Mahasõidud on ülemäära laiad, pöörderaadiused on maha sõidetud, kuna sõidutee asub kinnistutest kõrgemal. Vabaduse tn . 3a juures on teepeenrad maha sõidetud, samuti on ka V abaduse tn . 1 kinnistul . Vabaduse tn . 1 toimub esindusväljaku rekonstrueerimis e projekti töö nr . 066EP16 koostamine, kus on ka ettenähtud sidumine KT PR-217-17 põhiprojek t iga. L ahendus joonisel nr 2 . Tänavavalgustus on olemas. Projekteeritav kergtee läbib järgmisi kinnistuid : Reformimata maa Vabaduse tn.13 31801:015:0320,Vabaduse tn.11 31801:015:0010, Vabaduse tn.9a ja 11220 Kernu-Kohila tee 31701:005:0820 vahelisel alal. 11220 Kernu-Kohila tee transpordimaa 31801:013:0090. Vabaduse tn. 3a elamumaa 31801:016:0009. Vabaduse tn. 3 reformimata maa. Vabaduse tn. 1 ühiskondlike ehitiste maa 31801:016:0002. Lastepargi 31801:016:0006. Tööalale jä ävad liiklussõlmed ja ristmikud: 11220 Kernu-Kohila tee ja Kooli tänava ristmik. Juurdepääsud ja mahasõidud kinnistutele. Tööalale jäävad tehnovõrgud: Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadevee kanalisatsioon. Elek t rikaablid. Sidekaablid. ELA 037 sidekaabel. Kitsendused: Riigiteede kaitsevöönd. Tehnovõrkude kaitsevööndid. Kinnismälestis nr. 8380 „ II maailmasõjas hukkunute ühishaud “ . Tööalal menetletavad ja kehtivad detailplaneeringud: Vabaduse tänava maa-ala detailplaneering. Eesmärk arhitektuuri-, hoonestus- ja liiklustingimuste määramine. Kehtestatud 26.08.2008. Vabaduse tn. 9 maa-ala detailplaneering. Eesmärk on 10.04.2007 Kohila Vallavolikogu otsusega nr.135 kehtestatud Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise ala detailplaneeringu lahenduse muutmine parkimiskorralduse osas. Kehtestamata. Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Eesmärk on kolme ärikinnistu liitmise üheks ärikinnistuks ja ehitusõiguse määramine olemasoleva kaupluse juurdeehituseks. Realiseeritud. Kohila alevi keskosa liiklussõlme detailplaneering. Realiseeritud. Vabaduse tn.16 ja lähiala detailplaneering. Eesmärk on uue äri- ja büroohoone ehitus Kohila keskväljaku piirkonda. Kehtestatud. Realiseerimata. Vabaduse tn.12 detailplaneering. Eesmärk ärihoone laiendamine. Esitatud taotlus. Ei algatata. Vabaduse tn.1 maa-ala detailplaneering. Eesmärk ühiskondlike ehitiste maa moodustamine ja ehitusõiguse määramine uue vallamaja ja rahvamaja ehitamiseks. Realiseeritud osalisel t. Ehitusalal arvestamist vajavad projektee rimise tingimused ja ehitusload: Teadaolevalt ehitusalal kehtivaid projekteerimise tingimusi ja realiseerimata ehituslubasid ei ole. Lõuna-Kohila Kohila alevi reoveekogumisala Geoloogiline uuring ( veemajandusprojekt i Seletuskiri ) . Maapinna pealmise kihi moodustavad kruus ja muld, paiguti esineb ehitusjäätmeid. Mainitud materjale esineb keskmiselt 0,6 meetri paksusel t. Kõige enam 1,2 m tüseduse kihina, täheldati mulda (PA67, Lohu-Kohila maantee). Eelpool mainitud materjalidele järgnevad enamasti peen- ja tolmliiv. Kihindeid esineb kuni 2,5 m paksuselt ning kuni 3,0 meetri sügavuseni. Tulenevalt töö eesmärgist puudus vajadus liivakihte läbindada täies ulatuses. Peen- ja tolmliiva kihid on kohati segunenud mullaga kuni 1,3 meetri paksuse kihina (PA84, Õhtu tn.). Liivpinnased on kohevad kuni tihedad. Purdsette kihile järgneb moreen. Saviliiv ja liivsavi algavad maapinnalt 0,3…3,5 meetri sügavuselt. Moreen sisaldab kuni 30% ulatuses jämepurdmaterjali (visuaalne määrang).Plastne pinnas on poolkõva- kuni kõvaplastne. Viirsavi ja (tolmset) saviliiva täheldati Lõuna-Kohilas üksikute läätsedena, kuni 1,9 meetri tüseduselt (PA91, Tallinna mnt.). Mainitud pinnased on pehme - kuni sitkeplastsed ning kohati ka kõvaplastsed. Ülemineku kihin a on moreeni ja lubjakivi vahel jämepurdmoreen /rähkmoreen. Visuaalse hinnangu kohaselt sisaldab kiht kohati kuni 70% ulatuses veeriseid või paekivi rähka. Enamasti on kivisus ca 50%. Aluspõhjana lasub Ordoviitsiumi ajastu lubjakivi. Käesoleva uuringu käigus jõuti puurtöödega paekivini alal, mis jääb Keila jõest läände. Settekivim lasub maapinnalt 0,6…5,6 m sügavusel. Kivimimassiivi ülemine osa on murenenud ning lagunes puurimisel . Uuringute tulemuste kokkuvõte Geoloogiline iseloomustus 2015 Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, nõrgalt lainja moreent asandiku serva alal. Pinnakatte moodustab jämepurdmoreen, mida katab jääjärvelise tekkega tolmliiv. Pinn akatte paksus ulatub üldgeoloogiliste andmete põhjal 2…5 meetrini. Pinnakatte a ll lamava aluspõhja lubjakivini käesoleva töö puuraugud ei ulatunud. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes välj aeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla: Asfalt – on kattematerjaliks kõigis puuritud kohtades, kihipaksuseks on 3…4 cm. Killustik – kiht esines puuraukudes PA2 ja 3 asfaltkatte alusena paksusega 5…6,5 cm. Kruusliiv tolmne – moodustab dreenkihi kõigis puuritud kohtades paksusega 0,22…0,36 m. Muld – pinnast esines PA3 piirkonnas sügavusel 0,4 m, kihi paksuseks on 0,15 m. Tolmliiv – on looduslikuks aluspinnaseks kogu lõigu ulatuses . Kiht lasub 0,3…0,4m sügavusel teekattest ning on kuni 0,15 m ulatuses halli värvusega ja orgaanikasegune, sügavamal muutub värvus pruuniks. Kihi paksus ulatub 0,75 meetrini. Puurimise järgi on pinnas kesktihe . Jämepurdmoreen – kihini jõuti puuraugus PA1 sügavusel 1,15 m ning kihti läbiti 0,45 m ulatuses. Pinnas on kõva konsistentsiga, jämepurru sisaldus ulatub >50%- ni . Hüdrogeoloogilised tingimused Uuringute ajal (09.10.15) pinnasevett uuringupuuraukudesse e i ilmunud. Sade- ja pinnasevesi infiltreerub maapinda, kust see valgub reljeefi languse suunas Keila jõe sängi. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond II.n iiskuspaikkonda , mis on tingitud külmaker keohtliku tolmliiva esinemisest külmumistsoonis. Geodeetiline iseloomustus . Kohila-Hageri- Sutlema kergteede projekteerimis e topo -geodeetilised uurimistööd GO-106-17 on teostatud FIE Raul Rokki ja FIE Anne Undi poolt. Töö teostamise aeg on jaanuar 2017 .a. Tööde a luseks on võetud Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ja m a jandus- ja taristuministri määrus nr . 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” mis on vastu võetud 14.04.2016.a. Mõõdistamine tugineb Trimble VRS võrgule koordinaatidega L-EST’97 süsteemis, kõrgusega Balti kõrguste süsteemis. Kõrgusliku sidumise alus PP 4237 H=56,398, PP4980 H= 64,18. Kasutatud on Reaalaja GPS Trimble R6. Plaan koostati tarkvarapaketiga AutoCAD LT 2006. Väljatrükk plotteril HP DesignJet 110plus. Kasutatud on v arasemaid materjale, mõõdistusi ja teostusjooniseid: Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. Geodeesiatööde OÜ töö nr. E-0641 . ViaGeo OÜ töö nr. VGT038 2011.a. Asimuut Grupp OÜ töö nr. 90202 . Mõõtkava: 1:500. Mõõdistatud ala: 22,32 ha. Mõõdistusmeetod: reaalajas kinemaatiline ja tahhümeetriline . Geodeetilisele alusplaanile on kantud maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad. Sideõhuliinid, sidekaablid ja sidetorustikud, mis on kooskõlastatud vastavalt kaablite haldajatega -Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega ja Telia Eesti AS-ga . Elektr ilevi OÜ on väljastanud andmed madal- ja keskpinge kaablite ning õhuliinid e kohta , mis on ka kantud topo -geodeetilisele alusplaanile. Topo -geodeetilisele alusplaanile kantud ve e-, sadevee- ja kanalisatsiooni torustikud on kooskõlastatud torustike haldaja Kohila Maja OÜ-ga. Mõõd istatud on vähemalt 20m laiuselt riigitee teljest, et oleks võimalik sademevee ärajuhtimis e ja valgustuse projekteerimine. Geodeetilisele alusplaanile on kantud katastri piirid koos katas triüksuste nimede ja tunnustega . PROJ EKTLAHENDUS 3.3.1 ÜLDANDMED Vabaduse tn . projekteeritakse 326 m sillutu s kivi kattega kergteed. Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb kergtee (edaspidi lüh. KT ) paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. PK 0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn.11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26 . K ergtee juurdepääsud kinnis tutele ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti juurde Vabaduse t n. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhk ekohad : PK 0+29 ,5 m illele paigaldatakse ol emasolev pink . Lõigu II osa: PK2+60÷ PK 4+54 kulgeb kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km 15,520÷15,770. Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 - ÷ PK 3+02,5 on sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiuseks 3 m ja lõigu pikkus on 42 m . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 betoonkivi st kattega 3m laiune KT ja lõigu pikkuseks on 152 m . Mahasõite on 3: Vabaduse tn.5 PK2+64; Vabaduse tn. 3a ja Vabaduse tn.3 PK3+0,4; Vabaduse tn.1 PK4+31; Vabaduse tn.1b PK4+57,5. Puhkekohad : PK3+52,5 Vabaduse tn.1 kinnistul koos olemasoleva pingi ga , lisaks paigaldatakse uus prügikast . Esindusväljak: Vabaduse tn . 1 on ettenähtud esindusväljaku rekonstrueerimine vastavalt projektile töö nr . 066EP16 , kus on ette nähtud ka sidumine KT PR-217-17 põhiprojektiga. Lahendus joonisel nr 2 . PLAANILINE LAHENDUS Asend iplaan PR-217-17 joonis nr.2 Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb projekteeritav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. KT sillutuskivist ehk betoonkivi st kate on 3m lai. PK0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Bussipeatuse juures on KT laiuseks 6,7m. PK 0+34 j ätkub kergtee laiusega 3-3,5 m. Külgparkimisega on projekteeritud KT laiuseks 3,5m, mil lest 0,5m arvestab parkinud sõidukitest väljujatega . Samuti on PK 0 +34 projekteeritud haljasala kuni PK 0+55. PK 0+55- PK 1+16 on KT laiuseks 3,5m. Edasi kuni PK 1+32 on muutuva laiusega seoses Konsumi kaupluse sissesõidutee ristumisega. KT äärde on projekteeritud asfaltbetoonkattega parkla , mis on 11 kohaline. KT on eraldatud parkla st 12 cm kõrguste äärekividega. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn. 11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26. Mahasõitude juures on äärekivi kõrg useks 4cm. Äärekivi on ette näh t ud langetada kahe äärekiviga. Mahasõidud on ette nähtud eri värvi betoonkivi kattega , et eristada kinnistutele juurdepääsu. Betoonkivi kasutamisel lepitakse enne ehituse alustamist vallavalitsuses kokku millise kujuga kivid paigaldatakse. Kuusiku tn . ristmikule ja mahasõidule Vabaduse tn . 9 kindlustatakse pöö r ded munakivikindlustusega A kategooria II kl . geot ekstiilil liiva ja kuiva betooniseguga. PK 0+62 olev elektriliini ja tänavavalgustuse post tõstetakse parklast ära. P arkla sse markeeritakse 11kohta ja paigaldatakse II kl liiklusmärgid. Kergtee juurdepääsud ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti j uurde Vabaduse tn. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhkekohad : PK 0+29,5 . Vabaduse tn.13 juures p uhkekoha ümbertõstmine vastavalt ( PR-217-17 joonis nr. 2). Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu sademevee kanalisatsiooni. Kohila Maja OÜ poolt koostatud tehnilised tingimused sademevee juhtimise ks sademevee kanalisatsiooni. Kõik vee- ja kanalisatsiooni - ning sademeveetorustike kaevude ja siibrite kaaned tõste takse kergteega ühte tasapinda vastavalt vertikaalidele . PK 0+62 Elektr ilevile kuuluv liinipost koos tänavavalgustusega tõstetakse sõiduteelt ära äärekivi taha . Lahe ndatud eraldi projektiga . Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine . Lõigu II osa: PK2+60 ÷ PK4+45 kulgeb rajatav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,520÷ 15,770 . Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 ÷ PK 3+02,5 sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiusek s on 3m. T änavavalgustuse post jääb äärekivi taha. Vabaduse tn. 5÷3a vahe lisele alale on projekteeritud 6 kohaline parkla. KT on parklast eraldatud 12cm kõrguste äärekividega . Äärekivi kõ rguseks mahasõitudel e on 4cm.M ahasõitudele on katteks ette nähtud erivärvi betoonkiv i , juhtim a ks tähelepanu , et tegemist on mahasõiduga . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 rajatakse samuti 3m laiune betoonkivi st kattega KT. Sellel lõigul on oluline kaskede ja kastani säilitamine. PK 4+3 8 möödub KT kastanist vasakult . Parkla sade me vesi juhitakse Vabaduse tn. 3 kinnistu ärimaa-alale . Sade me vee kanalisatsioon on projekteeritud PK 2+67 ÷ PK 3+64 vahemikus parka alla ja riigitee nõlva all a , kust sade me vesi korjatakse kokku ja suunata kse Vabaduse tn . 3 ehitatavasse imbkaevu. Vabaduse tn.1 maa-ala l juhitakse sade me vesi haljasalale. Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . PK 3+09 ÷ PK 3+25 korrastatakse riigitee teepeenart ja nõlvad nii , et sade me vesi koguneks restkaevu . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine. Mahasõitude PK 3+04, PK 4+31 kindlustatakse pöörde raad iused äärekividega ja munakivisilluti sega A kategooria II klassi geotekstiilil liiv a ja kuiva s egubetooniga . Mahasõidu PK 4+56 on ettenähtud sissesõi d u kate uuendada v astavalt plaanijoo nisele PR-217-17 joonis nr . 2 . Väike äärekivi on ettenähtud pai galdad a betoonkiviga tasa, äärekivi taha ei tohi koguneda sadevett. Liiklusmärgid paigaldatakse bussipeatusesse ja parklatesse. Võimalusel kasutatakse märkide paigaldamiseks lähedalasuvat tänavavalgustus e või elektriliini posti. Perspektiivselt paigaldatakse uue tänavavalgustuse ja side arendamiseks reservto r ud. SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustöid tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on töövõtja kohustus. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. ETTEVALMISTUSTÖÖD Ettevalmistustöid tuleb teostada vastavalt „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama algavatest ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratud isikutele kohalikus omavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht täpsustatakse Tellijaga. Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Töövõtja paigaldab nõuetekohase ehitusaegse liikluskorralduse. Ehitusplatsi puhastus: - KT maa-ala puhastamine. Töövõtja peab silmas pidama, et maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine - maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade väljamärkimine. - ettejää vate liiklusmärkide eemaldamine ja ajutiste liiklusmärkide paigaldamine. - Kaitseb nõuetekohaselt jo onisel 2 näidatud säilitatavad puud ja muud kaitset vajavad objektid . - Lammutatak se ettejäävad äärekivid, sillutu skivid ja tõstetakse ümber õhuliinipost . - Puhkekohtade pingid antakse ajutisel t omavalitsusele hoiule. PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni kõikide ehitustööde vastuvõtmiseni. Tuginedes digitaalsetele andmetele märgitakse looduses välja projekteeritud teljed (vähemalt 25m sammuga) ja kõik te e-elemendid. Teljeks on võetud vasakpoolne kergtee katte serv. Välja tuleb märkida olemas olevad tehnovõrgud ja rajatavate sadevee ka nalisatsiooni torustike asukohad . M ULLATÖÖD (plaanijoonis PR-217-17 nr.2 ) Mullatöid tuleb teostada vastavalt vertikaalplaneerimisele ning kattekonstruktsiooni kihtide rajamise vajadusele . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr. 0234 “ . „ Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Projektis o n ette nähtud kasvupinnase koorimine . Ü leliigse kasvupinnase äravedu toimub Kohila Vallavalitsuse poolt näidatud kohta, samuti vastavalt kinnistute omanike nõusolekule ja soovile. Kasvupinnas tuleb haljastatavale maa-alale laiali planeerida vastavalt vertikaalile. Töövõtja peab kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Mulle planee ritakse vastavalt, põikkaldele, põikprofiilidele ja vertikaalidega ettenähtud kalletele. Planeerida tuleb siledaks, vett koguvaid lohke pinnale ei tohi jääda. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnas sorteeritakse kõlblikuks ja kõlbmatuks pinnaseks. Osaliselt saab kõlblik k u pinnast kasutada kinnistute mahasõitude ehitamisel . Üleliigne- ja kõlbmatu pinnas veetakse ära . Mulde põhjale tuleb anda põikkalle 4% vastavalt vertikaalile kinn istute poole, et vesi ei satuks teekatte konstruktsiooni alla. Mulde põhi on ettenähtud tihendada. Ka siin saab kasutada kõlblik k u pinnast, mille fi ltratsioon on >= 0,5m / öö p ä evas, kuni liivaluse põikkaldeni 2% . Kui pinnase teisaldamisel on nii ehituseks sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need eraldada, vältides pinnaste segunemist. Kaeviku nõlvade ja põhja planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Üleliigsete tööde ning kahjustuste vältimiseks peab väljakaevamine toimuma väikemehhanismidega, siledaservalise kopaga ja vajadusel ka käsitsi. Kõik tööde mullatööde mahud arvestatakse projektis tihedas mahus. Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Mulde pind tuleb planeerida projektis etteantud kalleteni ja t ihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on muutunud ühtlaselt tihedaks. Liivpinnasest muldkeha vähimad tihendustegurid kt . 0,98 ja tihedusnäit ajad peavad vastama mulde ehitus juhistele ehk MEJ -dele . Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt muld k e ha rajamise juhistele. „ Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 “. Tolmliivale on ettenähtud paigaldada geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal) . M aterjalid peavad vastama standarditele EVS-EN 132 51 ja EVS-EN 3249:2001+A1:2005. Mulle ehitatakse looduslikust kruusast või kruuspinnasest filtratsiooniga 0,5m/ ööp . Vajadusel võib kooskõlas MEJ -ga kasutada kõlblik k u pin nast profiili tagamiseks s iseõuede mahasõitudele asfaldi alla . Muldkeha tihend amine tuleb teostada vastavalt m uld e eh ituse juhistele. KATEND (Põikprofiilid joonis nr . 3 ) KT kattekonstruktsiooni projekteerimisel on aluseks võetud tüüplahendused. T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohi la kergliiklustee katend“ Lisa „ Kivisillutisega kergliiklustee konstruktsioon Kohila alevis “ Projekteeritud KT sillutuskivi ehk betoonkivi kate (m ärkus *) Sillutuskivi ehk beto o nkivi 6cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus ( fraktsioneeeritud ) LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel vastavalt vertikaalile. Olemasolev tihendatud pinnas . Paigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Kergteele p rojekteeritud mahasõitude kate Sillutuskivi ehk be to onkivi (punane) 8 cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel . Tolmliivast aluspinnasele p aigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Parklatesse , Vabaduse tn . 13 ja Vabaduse tn . 5 ning mahasõitudele Vabaduse tn.3 ja Vabaduse tn.1 on projekteeritud riigiteest kuni KT - ni 11220 Kernu-Kohila riigitee kattega samatüübiline kahekihiline kate: Arvestada T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohila kergliiklustee katend“ Lisa 2 „ Teeäärse parkla konstruktsioon Kohila alevis “ Tihe a sfaltbetoon AC 12 surf 70/100 LA 25 ( tardkivik illustikust ) 4 cm Poorne asfaltbetoon AC base 70/100 7 cm Paekillustikalus LA 35 fr.16/32 25cm Dreenkiht kruus liivast (purustatud kruusast) ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) 20cm Olemasolev tihendatud pinnas ( tolmliiv ) Mahasõitud e vajalikele pikendustele ja ühenduseks olemasoleva kattega on projekteeritud ühekihiline asfaltbetoonkate. Paremal pool kergteed mahasõitudele (m ärkus *) Tiheasfaltbetoon AC 12 surf 70/100 , LA 30 5 cm Killustikalus LA 35 fr.16/32 20cm vajadusel Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) vajadusel 20 cm Olemasolev tihendatud pinnas Projekteeritud haljasala Murukülv Kasvumuld 15 cm Täitepinnas ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel Olemasolev tihendatud pinnas Asfaltbetoon 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 IV klassi tee, liiklussagedus 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 auto t / ööp , asfaltbetooni materjalide nõuded vastavalt AKEJ tabeli 3 lahter B1. Kuna talihoolduses kasutatakse kloriide, siis täitematerjal peab vastama AKEJ P2.1.7 esitatud nõuetele ( tardkivikillustik ). Killustikalus IV klassi tee, liiklussagedus AKÖL 15 500…2500 autot/ ööp , killustiku 16/32 nõuded vastavalt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35). „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVA 901-3. Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Mahasõitudel “ Näidiskatendid väikese liiklussagedusega teedele ” 2011 pdf Maanteeameti projekteerimisjuhend . Katendi konstruktsioon ja tugevusomadused tervikuna peavad vastama projektis ja määruses olevatele nõuetele . “ Asfaldist ka tendikihtide ehitamise juhis “ 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr . 0314. Killustikalus e nõuded: „Killustikust ka tendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0215 22.11.12. Paekillustiku fr . 16-32 nõuded vastava lt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35 ). Fraktsioneeritud killustikust aluse ülakiht või ühekihiline alus tuleb ehitada kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest kiil umiskillustiku kulunormidest: Fraktsioneeritud killustiku fr . 16/32 mm korral - kiilumiskillustik fr . 8/12, fr . 4/16 mm või fr .8/16 mm kulunormig a 25 kg/m2 . Sidumata segude terastikuline koostis: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Lisa 10, alustele segu 2 või k ruuskate ja tugipeenar segu 5 või 6. EVS-EN 13285. K eskliivast või kruusast alus 20 cm filtratsiooniga 1m/ ööp . Teedeehituses peavad vastama betoonist äärekivid EVS-EN 1340 ja betoonist sillutuskivid standardile EVS_EN 1338. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga viisil , mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Paigaldus b eto o ni tugevusklass C15/20 ( kasutatakse vähemalt seal, kus soolatatakse ) . Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Väike äärekivi o n ettenähtud rajada tasa kergtee sillutu skivi ehk betoonkivi katt ega . Peale paigaldamist k ergtee betoonkivi st katte vuugid täita peeneteralise kuiva liivaga või seguga ning peale vuukide täitmist pind puhastatakse (harjatakse). Märkused: *Kõik rikutud katted tuleb taastada olemasoleva katte konstruktsiooni kohaselt. VEEVIIMARID Lõigu I osas on ette nähtud sademevete ärajuhtimine restkaevudesse, kust sademevesi juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Maa-alal juhitase üldjuhul sademevesi haljasalale. Lõigu II osas on ettenähtud sademevee ärajuhtimine Vabaduse 5 juures olevast parklast Vabaduse 3 kinnistule rajatavasse imbsüsteemi. Projekteeritud on sade me veekanalisatsioon Vabaduse 5 ees parkla alla ja edasi Vabaduse 3a ja Vabaduse 3 juures riigitee mulde nõlva alla. Maa-alal juhita k se üldjuhul sademevesi haljasalale. Kergtee alla jäävad vee- ja kanalisatsioonitorustike kaevude kaane d ja kap ed tõstetakse kattepinnaga tasa, samuti ka sidekaevude kaaned. LIIKLUSKORRALDUS Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Enne ehituse algust tuleb Töövõtjal koostada ehitusobjekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Ehitusaegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada teevaldaja – Maanteeametiga. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma riigi tee 11220 Kernu-Kohila omaniku Maanteeameti kooskõlastuseta on keelatud. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate ini meste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamin e, jne) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest te kkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mittekasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad m aterjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. hüdrandid, alajaamad jne.). PR-217-17 plaanijoonisel nr.2 Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Liiklusmärgid on II suurusgrupist. Liiklusmärgid valmistatakse alumiiniumalustele ning märkide valmistamisel kasutatakse II klassi valgustpeegeldavat kilet. Paigaldatavad liiklusmärgid peavad vastama CE standardile. Märgid paigaldatakse tsingitud metallpostidele. Vajadusel kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus. Võimalusel tuleks taaskasutada standardile vastavaid liiklusmärke ja liiklusmärgi poste. Teekate tuleb märgistada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. P arklas on ette nähtud termoplastikuga k attemärgistus . Paigaldatakse parkimismärk LM 575a ja parkimisviisi LM 861a ja autobussipeatuse märk LM 575b. Liikluskorraldus paigaldad a joonis nr . 2 järgi. TEHNOVÕRGUD VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON Kohila V abaduse tn. kergtee sademevee kanalisatsiooni restkaevud. TÖÖPROJEKT. Töö nr. 01 – 2017 2017.a. FIE Erni Metsal EP00512 FIE001 SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesoleva tööprojekti järgi rajatakse sademeveekanalisatsioon seose s Kohila Vabaduse tänava kergtee tee ja parklate projekteerimisega. Dokumendid ja juhendmaterjalid . Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; kohalike võimuorganite otsused; järelvalve - ja kontrollorganite otsused ja juhised; Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk ; EVS 843:2016 Linnatänavad; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid üldkehtivad reeglid ja tavad. Tööde teostamiseks vajalikud normid, juhendmaterjalid jms hangib töövõtja omal kulul. Projekteeritud torustiku pikkused . Sademevee kanalisatsioonitorustik De 200 PE või PP SN 8 pikkus 25,6 m Poolringaugustusega drenaazitorustik De 1200 PE või PP SN 8 pikkus 91,8 m Projekteeritud lahendus. Käesoleva projektahendusega on projekteeritud 6 sademevee kanalisatsiooni restkaevu koos vajalike sademevee kanalisatsiooni torustikega. Vabaduse tänaval on olemasolev sademevee kanalisatsioon Vabaduse 9 – 13 lõigus, mida saab kasutada sademevete eelvooluna projekteeritud restkaevudest RK-1, RK-2 ja RK-3. Sademevee kanalisatsioon puudub Vabaduse 1 – 7 lõigus. Projekteeritud restkaevude RK-4, RK-5 ja RK-6 sademeveed juhitakse läbi sademeveetorustike De 200 ja kaevude SK ning läbi filterkaevu SK-4 sademevee immutusblokkidesse, milledest imbub sademevesi maapinda. Immutusblokid rajatakse Kohila vallale kuuluvale Vabaduse 3 kinnistule, kuna tee kinnistul selleks vajalik ruum puudub. Selleks, et p rojekteeritud torustik täidaks samaaegselt ka tee dreenimise funktsiooni, on torustik RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus ette nähtud rajada poolringaugustusega ehitusdrenaaži torust. Sellisel juhul täidab torustik samaaegselt nii drenaažvee kogumise kui ka sademevee ära juhtimise funktsiooni. Dreenitorustikud on vajalik katta geotekstiilkangaga ja ümbritseda killustikuga vastavalt teeprojektis toodud ristprofiili joonisele. Sademeveetorustik koos sademeveekanaliatsiooni kaevudega on projekteeritud võimalikult kerg tee serva, et kaevude luugid häiriksid võimalikult vähe teel kulgevaid liiklejaid. Kõnnitee alla on jäetud ruum perspektiivse soojustorustiku rajamiseks. Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni torustiku lang RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus on küllalti väikesed, suures osas 0,003, mis on tingitud sellest, et jätta immutusblokid võimalikult kõrgele. Projekteerija poolt on kontrollitud nii torustiku läbilaskevõimet kui ka vee voolamise kiirust torustikus, mis jääb lubatu piiresse. Arvutuslik vooluhulk on arvutatud sademevee vooluhulgale RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus. Vooluhulga arvutusel on arvestatud arvutusvihma korduvuse perioodiga p=1 aasta. Sademevee immutusblokkide mahu määramisel on arvestatud 60 minutilise vihma kestvusega ja selle ajaga koguneva sademevee kogusega. Valgala pindala suurusega 500 m2 sademevee arvutuslik vooluhulk 7 l/s vajalik immutusbloki maht 10 m3 Enne immutusblokki suunamist juhitakse sademevesi põhjakoti ja filtriga varustatud kontrollkaevu D 800 (näiteks Stormbox PRO 800). Vee kogumiseks võib kasutada näiteks Pipelife Raineo Stormbox immutusblokke, mis kaetakse ümberringi geotekstiiliga ning paigaldatakse vastavalt Pipelife Stormbox immutusblokkide paigaldusjuhendile. Kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Projekteeritud immutusblokkide mõõtmed ja kasulikud mahud on järgmised: Blokid kahes kihis kõrgusega 640 mm, blokkide pikkus 7,2 m laius 2,4 m immutusbloki maht 10 m3, mahuti koosneb 48 plokist Immutusbloki põhja rajamise kõrgusmärk on 54.46 Immutussüsteem on ette nähtud rajada näiteks vastavalt Pipelife imbsüsteemide ju hendile, vt. http://www.pipelife.com/media/com/products/raineo/Raineo-Design-manual-Eng_5-website.pdf Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitorustik ristub olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustikega ning madalpingekaabliga, keskpingekaabliga ja side kaabelliinidega. Olemasolevad ristuvad torustikud (vesi ja kanalisatsioon) on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate elektri ja side kaabelliinide kohta puuduvad kõrgusandmed. Arvestatud on, et kaabelliinid paiknevad 1 m sügavusel. Kõikide olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärke tuleb töövõtjal ehitustööde teostamisel kontrollida. Ehitaja peab arvestama olemasolevate kaabelliinide ümberühendamise vajadusega. Kaabelliinid võib paigaldada minimaalselt 0,7 m sügavusele. Kõik ümberpaigaldatavad kaabelliinid, mis jäävad rajatava teekatte alla, paigaldada koos kaitsetorudega. Sademevee kanalisatsioonitorustik rajatakse PP või PE plastist kanalisatsioonitorustikust rõngasjäikusega SN8. Torustikule paigaldatavad kaevud (SK) on teleskoopsed PE plastkaevud De 400/315 mm, kaev SK-4 rajatakse põhjakoti ja filtriga varustatud kaev De 800/630 mm, kaevud malmist luugiga 40T. Torustikule paigaldatavad restkaevud on teleskoopsed plast kaevud De 560/500 mm malmist restluugiga, varustatud põhjakotiga sügavusega 50 cm, väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga. Kaevud paiknemisega haljasalal ümbritsetakse munakivisillutisega. Restkaevude regulaarne hooldus ja pesu on hädavajalik ning kolmiku ja pesutoruga väljavoolu lahendus annavad selleks parema võimaluse ja ka väldib liigse muda, liiva ja ujuvate osiste sattumist torustikku. Olemasolevate veetorustiku sulgeseadmete , kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni kaevude tõstmine. Seoses uue kergtee rajamisega on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate veetorustiku spindlipikendusi ja kapesid . Samuti on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude luuke. Kuna olemasoleva spindlipikenduse pikendamise võimalikkus selgub ehitustööde käigus, peab töövõtja arvestama maakraani või siibri spindlipikenduse asendamisega. Olemasolevate kaevude ja maakraanide pikendamine on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate veetorustiku sulgarmatuuride spindlipikenduste tõstmine: Jrk. nr. Siibri või maakraani asukoht. Asukoht PK (pikett) Siibri või maakraani läbimõõt D mm Spindlipikenduse pikendamise vajadus cm Kape ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 maakraan Pk 0+59 De 32 ~0 cm vajadusel Vabaduse tn 9b maakraan Pk 1+26 De 32 ~8 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 5 maakraan Pk 2+ 89 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 3 maakraan Pk 2+ 91 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~5 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b liitumiskaev Pk 1+26 Plast 160/200 ~2 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+80 Plast 560/500 ~1 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+ 89 Plast 560/500 ~22 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 liitumiskaev Pk 2+ 89 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 3 liitumiskaev Pk 2+ 91 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Olemasolevate sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~15 cm allapoole Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+09 Plast 560/500 ~10 cm kõrgemale vajadusel Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja tõusutoru (teleskooptoru) ei jää kaevukeha sisse 20cm siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Teepeenra muldes olevad kaped ja kaevud tõsta teega ühte tasapinda. Kui veetorustiku siiber või maakraan asub hetkel murualal ja projektis on selles asukohas ette nähtud paigaldada kõvakate, tuleb veetorustiku süsteemi kaped välja vahetada. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel peab olema 400 kN ja mujal 250 kN . Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Olemasolevate siderajatiste kaitsmine kaevetöödel Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid side liinirajatiste säilitamiseks A. Üldsoovitused 1. Koormuse hajutamisele pöörata tähelepanu nii ajutiste teede, ehitusalal tegutsevate sõidukite jm. korral; liinirajatisi kaitsta igal juhul (ajutiselt) betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga 2. Kui sidekaev jääb sõidutee alla, kasutada ujuvluuke ja kaevu konstruktsioon tugevdada (koormuse taluvus vähemalt 60t) 3. Pinnase koorimisel tagada liinirajatiste paigaldussügavuse säilimine; vajadusel näha töömahtudes ette süvendamistööd 4. Enne siderajatiste katmist (kaetud tööde akti vormistamist) kutsuda kohale võrkude haldaja te esindaja d. B. Ristumine sidekanalisatsiooniga 1. esmajärjekorras kaaluda kinnise meetodi kasutamist (läbisurumist, puurimist teostada liiniraja tise poolelt) 2. paigaldada toestatud kandeplaat ja rakised 3. pöörata suurt tähelepanu pinnase tihendamisele sidekanalisatsioonitorude (sidetorude) ümbert, vajadusel võtta proov 4. tihendamisel arvestada hilisemat vajumist 5. sidetorude alt tihendada veemeetodil 6. sidetorude paketid tõmmata kokku 7. enne lõplikku pinnase taastamist ehk katmist kontrollida sidetorude läbitavust 8. koormuse hajutamiseks näha ette torustiku kaitsmine betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga C. Paralleelne kulgemine 1. trassi pikema lahtikaevamise puhul asendada asbesttorud plasttorude vastu D. Ristumine kaabliga 1. kaevik täita korralikult liivapadjaga (mõlemalt poolt kaablit) 2. kasutada nii hoiatuslinti, kui ka (plastist) kaitselinti, vajadusel pallmarkereid 3. kaabel paigaldada kaitsetorru (1,5m mõlemale poole ristuvat rajatist), kasutada lõhestatud plastiktoru 4. lahtikaevatud kaabel kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.) 5. kui kaabel jääb kõvakattega tee alla, siis paigaldada kaabli kõrvale (läbimõõduga 50/100mm) reservtoru E. Külmunud pinnas 1. teostada pinnase eelnev sulatamine (kuum liiv) Sademeveekanalisatsiooni torustiku ja drenaazitorustiku hooldamine. Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: 1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vead tuleb parandada ja vajadused purunenud või deformeerunud kaevu osad asendada. 2. Sademeveetorustiku ja kaevude profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –sealjuures sademevee kontrollkaevu filtri puhastamine mitte harvemini kui kaks korda aastas või vajadusel sagedamini. 3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine 4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont 5. Avariide kiire likvideerimine. Ühiskanalisatsiooni välisvõrgu hooldust organiseerib vastavalt lepingule vallavalitsuse vastava ametkonna vee-ettevõtja või muu hooldusorganisatsioon. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Kõik kaevud puhastada setetest survepesuauto abil. Sademevee kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Töövõtja peab trassi hooldajale tarnima iga kaevu kohta ka teise filtri. Sellisel juhule saab kaevu hoolduse ajal vahetada määrdunud filter puhta filtri vastu ja filtrit ei pea kohapeal pesema. TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE Tänavavalgustuse ja elektrirajatiste ümbertõstmise vajadus on lahendatud eraldi osana. TÄNAVAVALGUSTUS Paigaldada kergtee äärde perspektiivseks valgustuse rajamiseks kaablitoru, kuhu vajadusel saab tõmmata tulevikus rajatava tänavavalgustuse kaablid. ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA /VÕI KAITSMINE Kergliiklusteele lõigus Kohila alev Vabaduse tn jääb ette ELV OÜ-le kuuluv mast nr 14. Tehniline lahendus selle eemaldamise või/ja asendamise kohta on ära toodud eriosa asendiplaanil. Teeprojekti asendiplaanil on ära näidatud olemasolevate elektrikaablite kaitsmine poolitatavate kaitsetorudega või reservtorud perspektiivsetele maakaablitele. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud tööd peab tegema vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav firma. Tööde teostamisel tuleb lähtuda: -Kohila valla ehitusmäärusest ja kaevetööde eeskirjadest. - „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr.0234. käskkirjaga nr.14. -“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus-ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. -Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“ (MA peadirektori 30.12.2010. a käskkiri nr. 383) NB! Kõik tööd tee maa-alal ja mahasõitudel tuleb kooskõlastada piirinaabritega. Juhul, kui töid teostav isik avastab maapinnas teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. Kõik sõiduteele ja kergteele jäävad olemasolevad kaevud tuleb tõsta vastavalt vertikaalile tasa teekatte või teepeenra pinnaga. Kui teleskoopkaevud jäävad lühikeseks, tuleb kaevude teleskooposa vahetada pikemate vastu. Kaevusid ei tohi matta ka haljastamisel. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis soovival ettevõttel tuleb töid teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: - Õhuliini kaitsevöönd on maaala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. - Maakaabelliini maaala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Keelatud on õhuliinina rajatud liinirajatise kaitsevööndis sõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma asfaltpindade korral tee tasapinda. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja või omaniku järelevalve all. Tehnovõrkudest paiknevad projektis käsitletaval maa-alal TELIA EESTI AS sidekaablid, Elektrilevile kuuluvad elektrikaablid ja õhuliinid, Kohila valla tänavavalgustus ning Kohila Maja OÜ vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Nõuded on toodud Elektrilevi OÜ Rapla-Järva regiooni poolt väljastatud tehnilistes tingimustes mitteelektriprojektile nr.236306. Eelprojekt on kooskõlastatud Elektrilevi poolt PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR.4521602510 . Elioni sidekaabli kaitsmine lõhestatud kaitsetoruga tuleb ette näha tööprojektis. Eelprojekti kooskõlastuse NR. 25672139. Enne ehitustööde algust tuleb koostada tehniline projekt ning see kooskõlastada vastavate ametkondade - ja võrguvaldajatega. Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis tegutseda soovival ettevõttel tuleb ehitise kaitsevööndis töötamisel järgida majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a.määrusest nr.73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ tulenevaid nõudeid ning kommunikatsiooni valdaja eritingimusi. Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma kergtee katete ja asfaltbetoonkatete korral tee tasapinda. Maa-alused kommunikatsioonid - Sidekaablite kaitse, elektrikaablite kaitse, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsmine ning vajadusel nende ümbertõstmine on lahendatud tööprojektiga. - T ööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. - K aablid peavad olema eelnevalt tähistatud. - S uuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga. - T öödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike. - lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel. - T ööd tuleb läbi viia kuivades oludes. - Tööde käigus võib ilmneda vajadus kaablikaitsemeetmete järele, sellekohane otsus tehakse kaablivaldaja, Töövõtja ja Tellija koostöös. - Side- ja elektrikaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetöid käsitsi. - Kaablite ja kaitsetorude peale, neist ca 0,3m kõrgemale, asetatakse märkelint. - Kaablikaevikud, mis jäävad KT või mahasõitude alla, tuleb täita katendi dreenkihi põhjani kruusliiv pinnasega , mille filtratsioonimoodul on 1 m/ ööp . - Peale kaablikaitsetorude ja kaablite paigaldust tehakse geodeetiline teostusmõõdistus. - Teostusmõõdistuse andmed tuleb üle anda tellijale ja kaablivaldajale. KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS Töövõtja peab järgima „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 19.01.2016 käskkirjaga nr.14. Peab jälgima keskkonnanõudeid ning keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse §74. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (RTI 2004,23, 155). Kõlbmatu pinnase äravedu toimub Kohila vallavalitsuse poolt kätte näidatud kohtadele. Jäätmete matmine ehitusobjektile on keelatud. KT heakord on projekteeritud asendiplaanil PR-217-17 joonis 2 ja tähistatud rohelisega. Planeerimine vastavalt vertikaalide järgi on ülioluline sademevete ärajuhtimise tagamisel . Samuti peab jälgima maapinna kõrgusi ja KT vertikaale, planeerimist teostada teest eemale. PK 3+12 ÷ PK 4+27 ja PK 4+37 ÷ PK 4+53 planeeritakse riigitee nõlvad ja taastatakse kindlustus kasvumulla ja murukülviga Ehitustööde käigus kahjustatud olemasolev haljastus tuleb taastada. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-ja katvusomadused. Muruseemne soovitatav segu: võsundiline punane aruhein osakaaluga 60…80%, puhmikuline punane aruhein 0…20%, lamba aruhein 10…20% ja harilik kastehein 0…10%. Soovitatav on kasutada muruseemne segusid, mille kasvupikkus on madal ja mis vajab vähem hooldamist. Olemasolevad pingid paigaldatakse puhkekohtadele ja prügikastide disain lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel töö käigus. TEHNOLOOGIANÕUDED Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 Maanteeameti „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.16 käskkirjaga nr. 0234 . Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND Tee seisundinõuded. Majandus ja taristuministri määrus nr.92 14.07.2015 Lisa 1, Lisa2, lisa 3, lisa 6, lisa 7, lisa 8,lisa 9. Suvine hoole KT suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises (pühkimises) tolmust, prahist ja lehtedest. Jälgida tuleb taristu korrasolekut ning vajadusel korrastada või asendada. Muru hooldamine: Tehakse niitmist vastavalt asuala s kohaliku tee / tänava seisunditaseme nõutele. Tuleb arvestada omavalitsuses kehtestatud nõue tega. Liiklusmärkide olemasolu kontroll, vajadusel remont ja puhastamine ning kahjustatud liiklusmärkide väljavahetamine. Talvine hoole Lumi teisaldada haljasalale või kõnnitee serva. Kõnnitee vaba ruum peab olema vähemalt 1,1m. Talvisel hooldusel on soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sa hku. Kõnniteel peaks kasutama hoolduseks kergemaid mehhanisme. Kate tuleb lumest puhtaks lükata, et ei tekiks lumekonarusi . Eriti tuleb seda teha märja lume olemasolul õhutemperatuuri langemisel. Libeduse tõrjeks kasutada liiva või graniitsõelmeid. Lume paigaldamine haljasalale, kui see ei takista vete äravoolu. Lumetuisu järel puhastada liiklusmärgid. Kevadise sula saabumisega tuleb suured vallid alevis ära vedada. Hoida restkaevude restluugid puhtad, et sulaveed saaksid ära voolata. Anne Unt  Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 20.11.2018 kell 14:10 OÜ Co nto real (registriko o d 11426707) ko hta o n avatud T artu Maako htu registrio sako nna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 1. kanne: Ärinimi on OÜ Contoreal 4. kanne: Aadress on Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Mõisa tee 6-4, 74604 5. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 3. kanne: Osakapital on 2 556 eurot Esindusõ igus 1. kanne: Juhatuse liige on Kalle Luiga, isikukood 34508160255 * Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing 3. kanne: Põhikiri on kinnitatud 04.01.2012 1. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Kannete lo etelu Harju Maakoht u regist riosakonnas t eht ud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 21.09.2007 (esmakanne) 3. kanne: Kinnitatud 30.01.2012 (muutmiskanne) T art u Maakoht u regist riosakonnas t eht ud kanded: 4. kanne: Kinnitatud 30.11.2017 (muutmiskanne) 5. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp & FIE ANNE UNT TELLIJA: KOHILA VALLAVALITSUS VABADUSE 1 79801 KOHILA Tel.:+372 48 94 760 [email protected] S UTLEMA-HAGERI-KOHILA KERG TEE EHITUSPROJEKTI PÕHIPROJEKT KOHILA ALEV VABADUSE TN FORMTEXT Projekt i juht Anne Unt [email protected] Nr. PR-217- 17 KOHILA 2017 Projekti koostamisel osalesid: Projektijuhid: Vastutav ad spetsialistid: Anne Unt Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus Tel. +372 53477135 [email protected] Projekteerijad: Anne Unt K ergtee projekteerija Tel. +372 5086535 [email protected] Janek Lõhmus - Tänavavalgustus; Elektriprojekt Tel. +372 53477135 [email protected] Raul Rokk - Jooniste vormistaja Tel. +372 527 2643 [email protected] Erni Metsal - Sadeveekanalisatsioon Tel. +372 5068217 [email protected] Sisukord OBJEKTI ASUKOHA SKEEM (Joonis nr 1) TOC \t "Pealk 1;1;Pealk 2;2;Pealk 3;3;Pealk 4;4" 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL PAGEREF _Toc476044417 \h 4 3. SELETUSKIRI PAGEREF _Toc476044418 \h 5 3.1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc476044419 \h 5 3.1.1 PROJEKTEERITAVA KERGTEE (KT) ASUKOHT PAGEREF _Toc476044420 \h 5 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD PAGEREF _Toc476044421 \h 5 3.1.2 PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID PAGEREF _Toc476044422 \h 6 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID PAGEREF _Toc476044423 \h 7 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS PAGEREF _Toc476044424 \h 8 3.3 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc476044425 \h 11 3.3.1 ÜLDANDMED PAGEREF _Toc476044426 \h 11 3.3.2 PLAANILINE LAHENDUS PAGEREF _Toc476044427 \h 12 3.3.3 SEADUSANDLUS JA STANDARDID PAGEREF _Toc476044428 \h 14 3.3.4 ETTEVALMISTUSTÖÖD PAGEREF _Toc476044429 \h 14 3.3.5 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE PAGEREF _Toc476044430 \h 15 3.3.6 MULLATÖÖD PAGEREF _Toc476044431 \h 15 3.3.7 KATEND PAGEREF _Toc476044432 \h 16 3.3.8 VEEVIIMARID PAGEREF _Toc476044433 \h 18 3.3.9 LIIKLUSKORRALDUS PAGEREF _Toc476044434 \h 19 3.3.10 TEHNOVÕRGUD PAGEREF _Toc476044435 \h 19 3.3.10.1 VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON PAGEREF _Toc476044436 \h 19 3.3.10.2 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE PAGEREF _Toc476044437 \h 25 3.3.11 KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS PAGEREF _Toc476044438 \h 29 3.3.12 TEHNOLOOGIANÕUDED PAGEREF _Toc476044439 \h 29 3.3.13 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND PAGEREF _Toc476044440 \h 30 LISAD : LISA 1 SUTLEMA-HAGERI-KOHILA KERGTEE KATEND LISA 2 KOOSKÕLASTUSED LISA 3 SADEMEVEEKAEVUDE TELLIMISLEHED LISA 4 TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE ERALDI PROJEKT NR ET1425-1 LISA 5 PROTOKO L LID JA KIRJAVAHETUS JOONISED : Joonis nr. 1 asukohaplaan Joonis nr. 2 asendiplaan Joonis nr. 3 põikprofiilid. 2. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL JRK NR KOOSKÕLASTAV ORGANISATSIOON KOOSKÕLASTUSE NR JA KUUPÄEV KOOSKÕLASTUSE SISU MÄRKUS 1 2 3 4 6 1 Kohila Maja OÜ 02.03.17 NõUSOLEK Teostusjoonised esitada Kohila Maja oü 2 Eesti lairiba Arenduse Sihtasutus Projekti kooskõlastus nr KK960PR 09.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 3 Elektrilevi oü Projekti kooskõlastus nr 3197062950 15.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 4 Telia Eesti AS Projekti kooskõlastus nr 28125641 19.03.2017 Eraldi lehel Tingimused täidab ehitaja 5 Maanteeamet 3 . SELETUSKIRI TÖÖ NR. PR-217-17 V ABADUSE TN KERG TEE EHITUSPROJEKT PÕHIPROJEKTI STAADIUMIS (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) ( 11220 Kernu-Kohila riigitee km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520-15,770, Kohila alevis ). 3.1 ÜLDOSA Tellija: Kohila Vallavalitsus Vabaduse 1 89701 Kohila Tel.:+372 48 94 760 [email protected] Töövõtja: Leonhard Weiss Energy AS Järve 37 Tallinn Tel.: +372 715 4100 [email protected] FIE Anne Unt Viljandi mnt 52 79805 Kohila Mobiil: +372 50 86 535 Anne.unt@g mail.com PROJEKTEERITAVA KERG TEE (KT) ASUKOHT (Objekti asendiplaanil PR-217-16 joonis nr.2 ) Projekteeritav kergtee a sub Raplamaal , Koh ila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn. 7÷ 1 . Asetseb 11220 Kernu-Kohila riigiteest paremal pool kahes lõigus : km 15,260 - 15,390 ja km 15,520-15,770 Kohila alevis . 3.1.2 KOHLA ALEVI VABADUSE TN KERGTEE ON SEOTUD 11220 Kernu-Kohila riigiteega km 15,260 ÷ 15,390 ja km 15,520 ÷ 15,770, asukohaga Kohila alevis, Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7÷1. L ähtetase on hea. PROJEKTLAHENDUSE ALUSEKS VÕETUD LÄHTEMATERJALID Kohila vallavalitsuse "Projekteerimise tingimused nr. 043/15. Ker gliiklustee ja tänavavalgustuse eelprojekti koostamiseks uue kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks paralleelselt 11220 Kernu-Kohila teega Kohila alevis alates olemasolevast kergteest Vabaduse tn.13 juures kuni Vabaduse tn.9 sissesõidukohani ja alates Vabaduse tn.7 kinnistust kuni olemasoleva pargiteeni Vabaduse tn.1 kinnistul.“ Maanteeameti kiri 20.04.16 nr .15-4/15-00032/231 „Vabad use tn . jalg- ja jalgrattatee eelprojek t ning Hageri-Kohila jalg- ja jalgrattatee ning tänavavalgustuse eelprojek t “ . Maanteeameti kiri: 09.11.15 „Kohila vallas, Kohila alevis, Vabaduse tänaval ja Aandu , Masti, Vilivere külades ning Hageri alevikus riigitee 11220 Kernu-Kohila kõrvale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks nõuete väljastamine“. KOHILA MAJA: „ Hageri – Kohila jalg- ja jalgrattatee projekteerimise veevarustuse ja kanalisatsiooni osa tehnilised tingimused lõigus V abaduse 13-9 ja V abaduse 7-1. “ 09.12.2015 . Elek trilevi OÜ Rapla-Järva regi ooni:“Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele Nr. 236306“ . VABADUSE TN JALG- ja JALGRATTATEE EELPROJEKT (Vabaduse tn.13 ÷ 9 ja Vabaduse tn.7 ÷ 1) Töö nr. PR-187-15 . Reaalprojekti Töö nr. GL15067-III riigimaantee 11220 km 15,260-15,380 ja km 15,530-15,770 " Kohila alevi kergliiklustee EHITUSGEOLOOGILINE UURING Okt. 2015" . Reaalprojekti Töö nr. GL13037 Vabaduse tn . jalg - ja jalgrattatee Kohila alev „GEOLOOGILINE UURING mai 2013“ . Reaalprojekti Töö nr. GL1309 03 . Seletuskiri 20100906 . Kohila alevi reoveekogumisala veemajandusprojekt 2009. aasta novembris, detsembris ja 2010. aasta juunis. FIE A nne Unt TÖÖ NR. GO-10 6-2017 " Kohila-Hageri- Sutlema kergteed e t opo -g eodeetilised uurimistööd". jaa nuar 2017 . Mõõdistus on teostatud riiklikus L-Est koordinaatsüsteemis ja Balti 1977.a. kõrgussüsteemis. Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. 3.1.4 KASUTATUD NORMID, NÕUDED JA JUHENDID NING STANDARDID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest standarditest ja juhenditest: • „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded" 02.07.2015 nr.82. • Majandus- ja taristuministri määrus 106. 05.08.2015 “Tee projekteerimise normid ” lisa. • Linnatänavad. EVS 843-2003. • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr. 101. • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 . • Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. • Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. • Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. • „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . • Elastsete tänavakatendite projekteerimise juhend 2001 -52. • Maanteeameti peadirektori käskki ri 2006.11.06 nr.222. Elastsete Teekatendite projekteerimise juhendi 2001- 52 juurde muutmised, parandused ja täiendused 2009. • „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Teetööde tehniline kirjeldus ja makseartiklite tabel . • EVS 901 Tee - ehitus, EVS-EN 13108-1 ja EVS-EN 1308-2. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse n õuded teetöödel“. • „Täiendavad tehnilised tingimused tee le ehitusperioodiks “ Maanteeameti käskkiri 10.01.17 nr.0015 . • Ehitustöödel ja tee - ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid. EVS-EN 13242:2006+A1:2008. • Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS 613:2001/AI:2008. • Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008. • Riigiteede teekattemärgistuse valik, paigaldamine, kontrollimise ja eemaldamise juhend 2016-3. • Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud Teedeehituses kasutatavate betoonist äärekivide vastavus. Standard EVS 1340 . • „Omanikujärelevalve tegemise kord“ vastavuses majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr. 80. • Majandus- ja taristuministri määrus nr. 90 13.07.2015. „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. • Projektlahendusest tulenevad Eesti Vabariigis kehtivad seadused . 3.2 OLEMASOLEVA MAA-ALA KIRJELDUS Vabaduse tn. 13 – 9 vaheline ala . K ergtee algab Kuusiku tn. Olemasolev asfaltbetoonkattega ja kahepoolse teepeenraga kergtee o n lagunenud ning ebatasane . Korralikud mahasõidud puuduvad ja sadevesi on tihti ma a-alal. Parkla on kehtestatud, kuid samas pargitakse risti autoteega. Parklast ärasõidul t agurdatakse ohtlikult riigitee sõidurajale . Parkla k atteks on pinnatud kruus kate , mis on auklik ja ebatasane ning kohati seisev vesi. Vabaduse tn.7 juures on KT ühendus Konsumi kaupluse juurdepääsuteega halvasti lahendatud. Vabaduse tn.13 ja Vabaduse tn.11 piiril olev elektrilevi liinipost on keset parkimise ala . Vabaduse tn.13 ees olev autobussipeatus on lahendamata. Tänavavalgustus on olemas. Vabaduse tn. 7-1 vahelisel alal on kitsas, lagunenud asfaltkattega ja ebatasane jalgtee. Mahasõidud on ülemäära laiad, pöörderaadiused on maha sõidetud, kuna sõidutee asub kinnistutest kõrgemal. Vabaduse tn . 3a juures on teepeenrad maha sõidetud, samuti on ka V abaduse tn . 1 kinnistul . Vabaduse tn . 1 toimub esindusväljaku rekonstrueerimis e projekti töö nr . 066EP16 koostamine, kus on ka ettenähtud sidumine KT PR-217-17 põhiprojek t iga. L ahendus joonisel nr 2 . Tänavavalgustus on olemas. Projekteeritav kergtee läbib järgmisi kinnistuid : Reformimata maa Vabaduse tn.13 31801:015:0320,Vabaduse tn.11 31801:015:0010, Vabaduse tn.9a ja 11220 Kernu-Kohila tee 31701:005:0820 vahelisel alal. 11220 Kernu-Kohila tee transpordimaa 31801:013:0090. Vabaduse tn. 3a elamumaa 31801:016:0009. Vabaduse tn. 3 reformimata maa. Vabaduse tn. 1 ühiskondlike ehitiste maa 31801:016:0002. Lastepargi 31801:016:0006. Tööalale jä ävad liiklussõlmed ja ristmikud: 11220 Kernu-Kohila tee ja Kooli tänava ristmik. Juurdepääsud ja mahasõidud kinnistutele. Tööalale jäävad tehnovõrgud: Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadevee kanalisatsioon. Elek t rikaablid. Sidekaablid. ELA 037 sidekaabel. Kitsendused: Riigiteede kaitsevöönd. Tehnovõrkude kaitsevööndid. Kinnismälestis nr. 8380 „ II maailmasõjas hukkunute ühishaud “ . Tööalal menetletavad ja kehtivad detailplaneeringud: Vabaduse tänava maa-ala detailplaneering. Eesmärk arhitektuuri-, hoonestus- ja liiklustingimuste määramine. Kehtestatud 26.08.2008. Vabaduse tn. 9 maa-ala detailplaneering. Eesmärk on 10.04.2007 Kohila Vallavolikogu otsusega nr.135 kehtestatud Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise ala detailplaneeringu lahenduse muutmine parkimiskorralduse osas. Kehtestamata. Tuletõrje, Lõuna ja Vabaduse tänavate vahelise kvartali detailplaneering. Eesmärk on kolme ärikinnistu liitmise üheks ärikinnistuks ja ehitusõiguse määramine olemasoleva kaupluse juurdeehituseks. Realiseeritud. Kohila alevi keskosa liiklussõlme detailplaneering. Realiseeritud. Vabaduse tn.16 ja lähiala detailplaneering. Eesmärk on uue äri- ja büroohoone ehitus Kohila keskväljaku piirkonda. Kehtestatud. Realiseerimata. Vabaduse tn.12 detailplaneering. Eesmärk ärihoone laiendamine. Esitatud taotlus. Ei algatata. Vabaduse tn.1 maa-ala detailplaneering. Eesmärk ühiskondlike ehitiste maa moodustamine ja ehitusõiguse määramine uue vallamaja ja rahvamaja ehitamiseks. Realiseeritud osalisel t. Ehitusalal arvestamist vajavad projektee rimise tingimused ja ehitusload: Teadaolevalt ehitusalal kehtivaid projekteerimise tingimusi ja realiseerimata ehituslubasid ei ole. Lõuna-Kohila Kohila alevi reoveekogumisala Geoloogiline uuring ( veemajandusprojekt i Seletuskiri ) . Maapinna pealmise kihi moodustavad kruus ja muld, paiguti esineb ehitusjäätmeid. Mainitud materjale esineb keskmiselt 0,6 meetri paksusel t. Kõige enam 1,2 m tüseduse kihina, täheldati mulda (PA67, Lohu-Kohila maantee). Eelpool mainitud materjalidele järgnevad enamasti peen- ja tolmliiv. Kihindeid esineb kuni 2,5 m paksuselt ning kuni 3,0 meetri sügavuseni. Tulenevalt töö eesmärgist puudus vajadus liivakihte läbindada täies ulatuses. Peen- ja tolmliiva kihid on kohati segunenud mullaga kuni 1,3 meetri paksuse kihina (PA84, Õhtu tn.). Liivpinnased on kohevad kuni tihedad. Purdsette kihile järgneb moreen. Saviliiv ja liivsavi algavad maapinnalt 0,3…3,5 meetri sügavuselt. Moreen sisaldab kuni 30% ulatuses jämepurdmaterjali (visuaalne määrang).Plastne pinnas on poolkõva- kuni kõvaplastne. Viirsavi ja (tolmset) saviliiva täheldati Lõuna-Kohilas üksikute läätsedena, kuni 1,9 meetri tüseduselt (PA91, Tallinna mnt.). Mainitud pinnased on pehme - kuni sitkeplastsed ning kohati ka kõvaplastsed. Ülemineku kihin a on moreeni ja lubjakivi vahel jämepurdmoreen /rähkmoreen. Visuaalse hinnangu kohaselt sisaldab kiht kohati kuni 70% ulatuses veeriseid või paekivi rähka. Enamasti on kivisus ca 50%. Aluspõhjana lasub Ordoviitsiumi ajastu lubjakivi. Käesoleva uuringu käigus jõuti puurtöödega paekivini alal, mis jääb Keila jõest läände. Settekivim lasub maapinnalt 0,6…5,6 m sügavusel. Kivimimassiivi ülemine osa on murenenud ning lagunes puurimisel . Uuringute tulemuste kokkuvõte Geoloogiline iseloomustus 2015 Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, nõrgalt lainja moreent asandiku serva alal. Pinnakatte moodustab jämepurdmoreen, mida katab jääjärvelise tekkega tolmliiv. Pinn akatte paksus ulatub üldgeoloogiliste andmete põhjal 2…5 meetrini. Pinnakatte a ll lamava aluspõhja lubjakivini käesoleva töö puuraugud ei ulatunud. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes välj aeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla: Asfalt – on kattematerjaliks kõigis puuritud kohtades, kihipaksuseks on 3…4 cm. Killustik – kiht esines puuraukudes PA2 ja 3 asfaltkatte alusena paksusega 5…6,5 cm. Kruusliiv tolmne – moodustab dreenkihi kõigis puuritud kohtades paksusega 0,22…0,36 m. Muld – pinnast esines PA3 piirkonnas sügavusel 0,4 m, kihi paksuseks on 0,15 m. Tolmliiv – on looduslikuks aluspinnaseks kogu lõigu ulatuses . Kiht lasub 0,3…0,4m sügavusel teekattest ning on kuni 0,15 m ulatuses halli värvusega ja orgaanikasegune, sügavamal muutub värvus pruuniks. Kihi paksus ulatub 0,75 meetrini. Puurimise järgi on pinnas kesktihe . Jämepurdmoreen – kihini jõuti puuraugus PA1 sügavusel 1,15 m ning kihti läbiti 0,45 m ulatuses. Pinnas on kõva konsistentsiga, jämepurru sisaldus ulatub >50%- ni . Hüdrogeoloogilised tingimused Uuringute ajal (09.10.15) pinnasevett uuringupuuraukudesse e i ilmunud. Sade- ja pinnasevesi infiltreerub maapinda, kust see valgub reljeefi languse suunas Keila jõe sängi. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. määrangul kuulub uuringupiirkond II.n iiskuspaikkonda , mis on tingitud külmaker keohtliku tolmliiva esinemisest külmumistsoonis. Geodeetiline iseloomustus . Kohila-Hageri- Sutlema kergteede projekteerimis e topo -geodeetilised uurimistööd GO-106-17 on teostatud FIE Raul Rokki ja FIE Anne Undi poolt. Töö teostamise aeg on jaanuar 2017 .a. Tööde a luseks on võetud Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkirjaga nr.102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ja m a jandus- ja taristuministri määrus nr . 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” mis on vastu võetud 14.04.2016.a. Mõõdistamine tugineb Trimble VRS võrgule koordinaatidega L-EST’97 süsteemis, kõrgusega Balti kõrguste süsteemis. Kõrgusliku sidumise alus PP 4237 H=56,398, PP4980 H= 64,18. Kasutatud on Reaalaja GPS Trimble R6. Plaan koostati tarkvarapaketiga AutoCAD LT 2006. Väljatrükk plotteril HP DesignJet 110plus. Kasutatud on v arasemaid materjale, mõõdistusi ja teostusjooniseid: Anne Unt töö nr. GO-103-15, GO-102-15, GO-92-13. Geodeesiatööde OÜ töö nr. E-0641 . ViaGeo OÜ töö nr. VGT038 2011.a. Asimuut Grupp OÜ töö nr. 90202 . Mõõtkava: 1:500. Mõõdistatud ala: 22,32 ha. Mõõdistusmeetod: reaalajas kinemaatiline ja tahhümeetriline . Geodeetilisele alusplaanile on kantud maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad. Sideõhuliinid, sidekaablid ja sidetorustikud, mis on kooskõlastatud vastavalt kaablite haldajatega -Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusega ja Telia Eesti AS-ga . Elektr ilevi OÜ on väljastanud andmed madal- ja keskpinge kaablite ning õhuliinid e kohta , mis on ka kantud topo -geodeetilisele alusplaanile. Topo -geodeetilisele alusplaanile kantud ve e-, sadevee- ja kanalisatsiooni torustikud on kooskõlastatud torustike haldaja Kohila Maja OÜ-ga. Mõõd istatud on vähemalt 20m laiuselt riigitee teljest, et oleks võimalik sademevee ärajuhtimis e ja valgustuse projekteerimine. Geodeetilisele alusplaanile on kantud katastri piirid koos katas triüksuste nimede ja tunnustega . PROJ EKTLAHENDUS 3.3.1 ÜLDANDMED Vabaduse tn . kergteed ehk jalg- ja jalgrattatee projekteeritakse 326 m sillutu s kivi kattega Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb kergtee (edaspidi lüh. KT ) paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. PK 0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn.11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26 . K ergtee juurdepääsud kinnis tutele ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti juurde Vabaduse t n. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhk ekohad : PK 0+29 ,5 m illele paigaldatakse ol emasolev pink ja prügikast . Lõigu II osa: PK2+60÷ PK 4+54 kulgeb kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km 15,520÷15,770. Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 - ÷ PK 3+02,5 on sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiuseks 3 m ja lõigu pikkus on 42 m . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 betoonkivi st kattega 3m laiune KT ja lõigu pikkuseks on 152 m . Mahasõite on 3: Vabaduse tn.5 PK2+64; Vabaduse tn. 3a ja Vabaduse tn.3 PK3+0,4; Vabaduse tn.1 PK4+31; Vabaduse tn.1b PK4+57,5. Puhkekohad : PK3+52,5 Vabaduse tn.1 kinnistul koos olemasoleva pingi ga , lisaks paigaldatakse uus prügikast . Esindusväljak: Vabaduse tn . 1 on ettenähtud esindusväljaku rekonstrueerimine vastavalt projektile töö nr . 066EP16 , kus on ette nähtud ka sidumine KT PR-217-17 põhiprojektiga. Lahendus joonisel nr 2 . PLAANILINE LAHENDUS Asend iplaan PR-217-17 joonis nr.2 Lõigu I osa: PK 0+00÷ PK 1+32 kulgeb projekteeritav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,260÷15,390. Lõigu kogupikkus on 132m. KT sillutuskivist ehk betoonkivi st kate on 3m lai. PK0+26 on projekteeritud autobussi peatus. Bussipeatuse juures on KT laiuseks 6,7m. PK 0+34 j ätkub kergtee laiusega 3-3,5 m. Külgparkimisega on projekteeritud KT laiuseks 3,5m, mil lest 0,5m arvestab parkinud sõidukitest väljujatega . Samuti on PK 0 +34 projekteeritud haljasala kuni PK 0+55. PK 0+55- PK 1+16 on KT laiuseks 3,5m. Edasi kuni PK 1+32 on muutuva laiusega seoses Konsumi kaupluse sissesõidutee ristumisega. KT äärde on projekteeritud asfaltbetoonkattega parkla , mis on 11 kohaline. KT on eraldatud parkla st 12 cm kõrguste äärekividega. Mahasõite on 3: Vabaduse tn.13 PK0+58,5; Vabaduse tn. 11 PK0+71,4; Vabaduse tn. 9 PK1+26. Mahasõitude juures on äärekivi kõrg useks 4cm. Äärekivi on ette näh t ud langetada kahe äärekiviga. Mahasõidud on ette nähtud eri värvi betoonkivi kattega , et eristada kinnistutele juurdepääsu. Betoonkivi kasutamisel lepitakse enne ehituse alustamist vallavalitsuses kokku millise kujuga kivid paigaldatakse. Kuusiku tn . ristmikule ja mahasõidule Vabaduse tn . 9 kindlustatakse pöö r ded munakivikindlustusega A kategooria II kl . geot ekstiilil liiva ja kuiva betooniseguga. PK 0+62 olev elektriliini ja tänavavalgustuse post tõstetakse parklast ära. P arkla sse markeeritakse 11kohta ja paigaldatakse II kl liiklusmärgid. Kergtee juurdepääsud ehk mahaviigud : Vabaduse tn.11 PK0+99; Veterinaararsti j uurde Vabaduse tn. 9 PK1+09; Apteeki PK1+26. Puhkekohad : PK 0+29,5 . Vabaduse tn.13 juures p uhkekoha ümbertõstmine vastavalt koos pingi ja pr ( PR-217-17 joonis nr. 2). Sademevesi juhitakse restkaevude kaudu sademevee kanalisatsiooni. Kohila Maja OÜ poolt koostatud tehnilised tingimused sademevee juhtimise ks sademevee kanalisatsiooni. Kõik vee- ja kanalisatsiooni - ning sademeveetorustike kaevude ja siibrite kaaned tõste takse kergteega ühte tasapinda vastavalt vertikaalidele . PK 0+62 Elektr ilevile kuuluv liinipost koos tänavavalgustusega tõstetakse sõiduteelt ära äärekivi taha . Lahe ndatud eraldi projektiga . Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine . Lõigu II osa: PK2+60 ÷ PK4+45 kulgeb rajatav kergtee paralleelselt lõuna pool 11220 Kernu-Kohila riigiteed km15,520÷ 15,770 . Lõigu kogupikkus on 194 m. PK 2+60 ÷ PK 3+02,5 sillutu skivi st ehk betoonkivi st katte laiusek s on 3m. T änavavalgustuse post jääb äärekivi taha. Vabaduse tn. 5÷3a vahe lisele alale on projekteeritud 6 kohaline parkla. KT on parklast eraldatud 12cm kõrguste äärekividega . Äärekivi kõ rguseks mahasõitudel e on 4cm.M ahasõitudele on katteks ette nähtud erivärvi betoonkiv i , juhtim a ks tähelepanu , et tegemist on mahasõiduga . PK 3+02,5 ÷ PK 4+54 rajatakse samuti 3m laiune betoonkivi st kattega KT. Sellel lõigul on oluline kaskede ja kastani säilitamine. PK 4+3 8 möödub KT kastanist vasakult . Parkla sade me vesi juhitakse Vabaduse tn. 3 kinnistu ärimaa-alale . Sade me vee kanalisatsioon on projekteeritud PK 2+67 ÷ PK 3+64 vahemikus parka alla ja riigitee nõlva all a , kust sade me vesi korjatakse kokku ja suunata kse Vabaduse tn . 3 ehitatavasse imbkaevu. Vabaduse tn.1 maa-ala l juhitakse sade me vesi haljasalale. Reservtorud paigaldatakse perspektiivse tänavavalgustuse ja sidekaabli rajamiseks . PK 3+09 ÷ PK 3+25 korrastatakse riigitee teepeenart ja nõlvad nii , et sade me vesi koguneks restkaevu . Rohelisega värvitud maa-alal ( PR-217-17 joonis nr. 2) on ette nähtud haljasala rajamine ja taastamine. Mahasõitude PK 3+04, PK 4+31 kindlustatakse pöörde raad iused äärekividega ja munakivisilluti sega A kategooria II klassi geotekstiilil liiv a ja kuiva s egubetooniga . Mahasõidu PK 4+56 on ettenähtud sissesõi d u kate uuendada v astavalt plaanijoo nisele PR-217-17 joonis nr . 2 . Väike äärekivi on ettenähtud pai galdad a betoonkiviga tasa, äärekivi taha ei tohi koguneda sadevett. Liiklusmärgid paigaldatakse bussipeatusesse ja parklatesse. Võimalusel kasutatakse märkide paigaldamiseks lähedalasuvat tänavavalgustus e või elektriliini posti. Perspektiivselt paigaldatakse uue tänavavalgustuse ja side arendamiseks reservto r ud. SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustöid tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on töövõtja kohustus. Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. ETTEVALMISTUSTÖÖD Ettevalmistustöid tuleb teostada vastavalt „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama algavatest ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratud isikutele kohalikus omavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht täpsustatakse Tellijaga. Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Töövõtja paigaldab nõuetekohase ehitusaegse liikluskorralduse. Ehitusplatsi puhastus: - KT maa-ala puhastamine. Töövõtja peab silmas pidama, et maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine - maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade väljamärkimine. - ettejää vate liiklusmärkide eemaldamine ja ajutiste liiklusmärkide paigaldamine. - Kaitseb nõuetekohaselt jo onisel 2 näidatud säilitatavad puud ja muud kaitset vajavad objektid . - Lammutatak se ettejäävad äärekivid, sillutu skivid ja tõstetakse ümber õhuliinipost . - Puhkekohtade pingid antakse ajutisel t omavalitsusele hoiule. PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni kõikide ehitustööde vastuvõtmiseni. Tuginedes digitaalsetele andmetele märgitakse looduses välja projekteeritud teljed (vähemalt 25m sammuga) ja kõik te e-elemendid. Teljeks on võetud vasakpoolne kergtee katte serv. Välja tuleb märkida olemas olevad tehnovõrgud ja rajatavate sadevee ka nalisatsiooni torustike asukohad . M ULLATÖÖD (plaanijoonis PR-217-17 nr.2 ) Mullatöid tuleb teostada vastavalt vertikaalplaneerimisele ning kattekonstruktsiooni kihtide rajamise vajadusele . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr. 0234 “ . „ Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. Projektis o n ette nähtud kasvupinnase koorimine . Ü leliigse kasvupinnase äravedu toimub Kohila Vallavalitsuse poolt näidatud kohta, samuti vastavalt kinnistute omanike nõusolekule ja soovile. Kasvupinnas tuleb haljastatavale maa-alale laiali planeerida vastavalt vertikaalile. Töövõtja peab kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Mulle planee ritakse vastavalt, põikkaldele, põikprofiilidele ja vertikaalidega ettenähtud kalletele. Planeerida tuleb siledaks, vett koguvaid lohke pinnale ei tohi jääda. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnas sorteeritakse kõlblikuks ja kõlbmatuks pinnaseks. Osaliselt saab kõlblik k u pinnast kasutada kinnistute mahasõitude ehitamisel . Üleliigne- ja kõlbmatu pinnas veetakse ära . Mulde põhjale tuleb anda põikkalle 4% vastavalt vertikaalile kinn istute poole, et vesi ei satuks teekatte konstruktsiooni alla. Mulde põhi on ettenähtud tihendada. Ka siin saab kasutada kõlblik k u pinnast, mille fi ltratsioon on >= 0,5m / öö p ä evas, kuni liivaluse põikkaldeni 2% . Kui pinnase teisaldamisel on nii ehituseks sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need eraldada, vältides pinnaste segunemist. Kaeviku nõlvade ja põhja planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Üleliigsete tööde ning kahjustuste vältimiseks peab väljakaevamine toimuma väikemehhanismidega, siledaservalise kopaga ja vajadusel ka käsitsi. Kõik tööde mullatööde mahud arvestatakse projektis tihedas mahus. Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Mulde pind tuleb planeerida projektis etteantud kalleteni ja t ihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on muutunud ühtlaselt tihedaks. Liivpinnasest muldkeha vähimad tihendustegurid kt . 0,98 ja tihedusnäit ajad peavad vastama mulde ehitus juhistele ehk MEJ -dele . Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt muld k e ha rajamise juhistele. „ Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 05.01.2016 “. Tolmliivale on ettenähtud paigaldada geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal) . M aterjalid peavad vastama standarditele EVS-EN 132 51 ja EVS-EN 3249:2001+A1:2005. Mulle ehitatakse looduslikust kruusast või kruuspinnasest filtratsiooniga 0,5m/ ööp . Vajadusel võib kooskõlas MEJ -ga kasutada kõlblik k u pin nast profiili tagamiseks s iseõuede mahasõitudele asfaldi alla . Muldkeha tihend amine tuleb teostada vastavalt m uld e eh ituse juhistele. KATEND (Põikprofiilid joonis nr . 3 ) KT kattekonstruktsiooni projekteerimisel on aluseks võetud tüüplahendused. T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohi la kergliiklustee katend“ Lisa „ Kivisillutisega kergliiklustee konstruktsioon Kohila alevis “ Projekteeritud KT sillutuskivi ehk betoonkivi kate (m ärkus *) Sillutuskivi ehk beto o nkivi 6cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus ( fraktsioneeeritud ) LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel vastavalt vertikaalile. Olemasolev tihendatud pinnas . Paigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Kergteele p rojekteeritud mahasõitude kate Sillutuskivi ehk be to onkivi (punane) 8 cm Sängitusliiv ku i v betoonisegu 5 cm Killustikalus LA 35 fr 16/32 20cm Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) min 20cm Täitepinnas kruusliiv ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel . Tolmliivast aluspinnasele p aigaldatakse geotekstiil NGS 4 (rullmaterjal ) . Parklatesse , Vabaduse tn . 13 ja Vabaduse tn . 5 ning mahasõitudele Vabaduse tn.3 ja Vabaduse tn.1 on projekteeritud riigiteest kuni KT - ni 11220 Kernu-Kohila riigitee kattega samatüübiline kahekihiline kate: Arvestada T- Konsult OÜ poolt koostatud „ Sutlema -Hageri-Kohila kergliiklustee katend“ Lisa 2 „ Teeäärse parkla konstruktsioon Kohila alevis “ Tihe a sfaltbetoon AC 12 surf 70/100 LA 25 ( tardkivik illustikust ) 4 cm Poorne asfaltbetoon AC base 70/100 7 cm Paekillustikalus LA 35 fr.16/32 25cm Dreenkiht kruus liivast (purustatud kruusast) ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) 20cm Olemasolev tihendatud pinnas ( tolmliiv ) Mahasõitud e vajalikele pikendustele ja ühenduseks olemasoleva kattega on projekteeritud ühekihiline asfaltbetoonkate. Paremal pool kergteed mahasõitudele (m ärkus *) Tiheasfaltbetoon AC 12 surf 70/100 , LA 30 5 cm Killustikalus LA 35 fr.16/32 20cm vajadusel Dreenkiht ( Kf ≥ 1,0m/ ööp ) vajadusel 20 cm Olemasolev tihendatud pinnas Projekteeritud haljasala Murukülv Kasvumuld 15 cm Täitepinnas ( Kf ≥ 0,5m/ ööp ) vajadusel Olemasolev tihendatud pinnas Asfaltbetoon 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 IV klassi tee, liiklussagedus 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 auto t / ööp , asfaltbetooni materjalide nõuded vastavalt AKEJ tabeli 3 lahter B1. Kuna talihoolduses kasutatakse kloriide, siis täitematerjal peab vastama AKEJ P2.1.7 esitatud nõuetele ( tardkivikillustik ). Killustikalus IV klassi tee, liiklussagedus AKÖL 15 500…2500 autot/ ööp , killustiku 16/32 nõuded vastavalt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35). „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus-ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Asfaltbetoonsegude valmistamise nõudeid on kirjeldatud standardis EVA 901-3. Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009. Tee - ehitus. Osa 1. Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009. Tee - ehitus. Osa 2. Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee - ehitus. Osa 3. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0314. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 . „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12 .2016 käskkirjaga nr. 0234 . Mahasõitudel “ Näidiskatendid väikese liiklussagedusega teedele ” 2011 pdf Maanteeameti projekteerimisjuhend . Katendi konstruktsioon ja tugevusomadused tervikuna peavad vastama projektis ja määruses olevatele nõuetele . “ Asfaldist ka tendikihtide ehitamise juhis “ 23 .12.15 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr . 0314. Killustikalus e nõuded: „Killustikust ka tendikihtide ehitamise juhend“ MA 2016-012 Maanteeameti peadirektori käskkiri nr. 0215 22.11.12. Paekillustiku fr . 16-32 nõuded vastava lt KKEJ tabeli I veerule 5 (LA35 ). Fraktsioneeritud killustikust aluse ülakiht või ühekihiline alus tuleb ehitada kiilumismeetodil, juhindudes järgmistest kiil umiskillustiku kulunormidest: Fraktsioneeritud killustiku fr . 16/32 mm korral - kiilumiskillustik fr . 8/12, fr . 4/16 mm või fr .8/16 mm kulunormig a 25 kg/m2 . Sidumata segude terastikuline koostis: „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101. Lisa 10, alustele segu 2 või k ruuskate ja tugipeenar segu 5 või 6. EVS-EN 13285. K eskliivast või kruusast alus 20 cm filtratsiooniga 1m/ ööp . Teedeehituses peavad vastama betoonist äärekivid EVS-EN 1340 ja betoonist sillutuskivid standardile EVS_EN 1338. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga viisil , mis ei takista teiste konstruktsioonielementide paigaldamist ja ehitamist. Paigaldus b eto o ni tugevusklass C15/20 ( kasutatakse vähemalt seal, kus soolatatakse ) . Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Väike äärekivi o n ettenähtud rajada tasa kergtee sillutu skivi ehk betoonkivi katt ega . Peale paigaldamist k ergtee betoonkivi st katte vuugid täita peeneteralise kuiva liivaga või seguga ning peale vuukide täitmist pind puhastatakse (harjatakse). Märkused: *Kõik rikutud katted tuleb taastada olemasoleva katte konstruktsiooni kohaselt. VEEVIIMARID Lõigu I osas on ette nähtud sademevete ärajuhtimine restkaevudesse, kust sademevesi juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Maa-alal juhitase üldjuhul sademevesi haljasalale. Lõigu II osas on ettenähtud sademevee ärajuhtimine Vabaduse 5 juures olevast parklast Vabaduse 3 kinnistule rajatavasse imbsüsteemi. Projekteeritud on sade me veekanalisatsioon Vabaduse 5 ees parkla alla ja edasi Vabaduse 3a ja Vabaduse 3 juures riigitee mulde nõlva alla. Maa-alal juhita k se üldjuhul sademevesi haljasalale. Kergtee alla jäävad vee- ja kanalisatsioonitorustike kaevude kaane d ja kap ed tõstetakse kattepinnaga tasa, samuti ka sidekaevude kaaned. LIIKLUSKORRALDUS Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma Majandus- ja taristuministri määrust nr. 90 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Enne ehituse algust tuleb Töövõtjal koostada ehitusobjekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Ehitusaegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada teevaldaja – Maanteeametiga. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma riigi tee 11220 Kernu-Kohila omaniku Maanteeameti kooskõlastuseta on keelatud. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate ini meste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamin e, jne) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest te kkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mittekasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad m aterjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. hüdrandid, alajaamad jne.). PR-217-17 plaanijoonisel nr.2 Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Liiklusmärgid on II suurusgrupist. Liiklusmärgid valmistatakse alumiiniumalustele ning märkide valmistamisel kasutatakse II k lassi valgustpeegeldavat kilet. Märgid paigaldatakse tsingitud metallpostidele. Vajadusel kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus. Võimalusel tuleks taaskasutada standardile vastavaid liiklusmärke ja liiklusmärgi poste. Teekate tuleb märgistada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“. P arklas on ette nähtud termoplastikuga k attemärgistus . Paigaldatakse parkimismärk LM 575a ja parkimisviisi LM 861a ja autobussipeatuse märk LM 575b. Liikluskorraldus paigaldad a joonis nr . 2 järgi. TEHNOVÕRGUD VABADUSE TN SADEMEVEE KANALISATSIOON Kohila V abaduse tn. kergtee sademevee kanalisatsiooni restkaevud. TÖÖPROJEKT. Töö nr. 01 – 2017 2017.a. FIE Erni Metsal EP00512 FIE001 SELETUSKIRI Sissejuhatus Käesoleva tööprojekti järgi rajatakse sademeveekanalisatsioon seose s Kohila Vabaduse tänava kergtee tee ja parklate projekteerimisega. Dokumendid ja juhendmaterjalid . Kõik ehitustööd tuleb teha vastavuses allpool toodud dokumentidega: Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; kohalike võimuorganite otsused; järelvalve - ja kontrollorganite otsused ja juhised; Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk ; EVS 843:2016 Linnatänavad; RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Maa RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid üldkehtivad reeglid ja tavad. Tööde teostamiseks vajalikud normid, juhendmaterjalid jms hangib töövõtja omal kulul. Projekteeritud torustiku pikkused . Sademevee kanalisat sioonitorustik De 200 PE või PE SN 8 pikkus 28,1 m Poolringaugustusega drenaazitorustik De 200 PE või PE SN 8 pikkus 89,89 m Projekteeritud lahendus. Käesoleva projektahendusega on projekteeritud 6 sademevee kanalisatsiooni restkaevu koos vajalike sademevee kanalisatsiooni torustikega. Vabaduse tänaval on olemasolev sademevee kanalisatsioon Vabaduse 9 – 13 lõigus, mida saab kasutada sademevete eelvooluna projekteeritud restkaevudest RK-1, RK-2 ja RK-3. Sademevee kanalisatsioon puudub Vabaduse 1 – 7 lõigus. Projekteeritud restkaevude RK-4, RK-5 ja RK-6 sademeveed juhitakse läbi sademeveetorustike De 200 ja kaevude SK ning läbi filterkaevu SK-4 sademevee immutusblokkidesse, milledest imbub sademevesi maapinda. Immutusblokid rajatakse Kohila vallale kuuluvale Vabaduse 3 kinnistule, kuna tee kinnistul selleks vajalik ruum puudub. Selleks, et p rojekteeritud torustik täidaks samaaegselt ka tee dreenimise funktsiooni, on torustik RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus ette nähtud rajada poolringaugustusega ehitusdrenaaži torust. Sellisel juhul täidab torustik samaaegselt nii drenaažvee kogumise kui ka sademevee ära juhtimise funktsiooni. Dreenitorustikud on vajalik katta geotekstiilkangaga ja ümbritseda killustikuga vastavalt teeprojektis toodud ristprofiili joonisele. Sademeveetorustik koos sademeveekanaliatsiooni kaevudega on projekteeritud võimalikult kerg tee serva, et kaevude luugid häiriksid võimalikult vähe teel kulgevaid liiklejaid. Kõnnitee alla on jäetud ruum perspektiivse soojustorustiku rajamiseks. Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni torustiku lang RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus on küllalti väikesed, suures osas 0,003, mis on tingitud sellest, et jätta immutusblokid võimalikult kõrgele. Projekteerija poolt on kontrollitud nii torustiku läbilaskevõimet kui ka vee voolamise kiirust torustikus, mis jääb lubatu piiresse. Arvutuslik vooluhulk on arvutatud sademevee vooluhulgale RK-4 ja RK-6 vahelises lõigus. Vooluhulga arvutusel on arvestatud arvutusvihma korduvuse perioodiga p=1 aasta. Sademevee immutusblokkide mahu määramisel on arvestatud 60 minutilise vihma kestvusega ja selle ajaga koguneva sademevee kogusega. Valgala pindala suurusega 500 m2 sademevee arvutuslik vooluhulk 7 l/s vajalik immutusbloki maht 10 m3 Enne immutusblokki suunamist juhitakse sademevesi põhjakoti ja filtriga varustatud kontrollkaevu D 800 (näiteks Stormbox PRO 800). Vee kogumiseks võib kasutada näiteks Pipelife Raineo Stormbox immutusblokke, mis kaetakse ümberringi geotekstiiliga ning paigaldatakse vastavalt Pipelife Stormbox immutusblokkide paigaldusjuhendile. Kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Projekteeritud immutusblokkide mõõtmed ja kasulikud mahud on järgmised: Blokid kahes kihis kõrgusega 640 mm, blokkide pikkus 7,2 m laius 2,4 m immutusbloki maht 10 m3, mahuti koosneb 48 plokist Immutusbloki põhja rajamise kõrgusmärk on 54.46 Immutussüsteem on ette nähtud rajada näiteks vastavalt Pipelife imbsüsteemide ju hendile, vt. http://www.pipelife.com/media/com/products/raineo/Raineo-Design-manual-Eng_5-website.pdf Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitorustik ristub olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustikega ning madalpingekaabliga, keskpingekaabliga ja side kaabelliinidega. Olemasolevad ristuvad torustikud (vesi ja kanalisatsioon) on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate elektri ja side kaabelliinide kohta puuduvad kõrgusandmed. Arvestatud on, et kaabelliinid paiknevad 1 m sügavusel. Kõikide olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärke tuleb töövõtjal ehitustööde teostamisel kontrollida. Ehitaja peab arvestama olemasolevate kaabelliinide ümberühendamise vajadusega. Kaabelliinid võib paigaldada minimaalselt 0,7 m sügavusele. Kõik ümberpaigaldatavad kaabelliinid, mis jäävad rajatava teekatte alla, paigaldada koos kaitsetorudega. Sademevee kanalisatsioonitorustik rajatakse PP või PE plastist kanalisatsioonitorustikust rõngasjäikusega SN8. Torustikule paigaldatavad kaevud (SK) on teleskoopsed PE plastkaevud De 400/315 mm, kaev SK-4 rajatakse põhjakoti ja filtriga varustatud kaev De 800/630 mm, kaevud malmist luugiga 40T. Torustikule paigaldatavad restkaevud on teleskoopsed plast kaevud De 560/500 mm malmist restluugiga, varustatud põhjakotiga sügavusega 50 cm, väljavool varustatud kolmiku ja pesutoruga. Kaevud paiknemisega haljasalal ümbritsetakse munakivisillutisega. Restkaevude regulaarne hooldus ja pesu on hädavajalik ning kolmiku ja pesutoruga väljavoolu lahendus annavad selleks parema võimaluse ja ka väldib liigse muda, liiva ja ujuvate osiste sattumist torustikku. Olemasolevate veetorustiku sulgeseadmete , kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsiooni kaevude tõstmine. Seoses uue kergtee rajamisega on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate veetorustiku spindlipikendusi ja kapesid . Samuti on vajalik kas tõsta või siis langetada olemasolevate reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude luuke. Kuna olemasoleva spindlipikenduse pikendamise võimalikkus selgub ehitustööde käigus, peab töövõtja arvestama maakraani või siibri spindlipikenduse asendamisega. Olemasolevate kaevude ja maakraanide pikendamine on arvestatud teostusjooniste Viageo töö nr. VGT038 2011a. kohaselt. Olemasolevate veetorustiku sulgarmatuuride spindlipikenduste tõstmine: Jrk. nr. Siibri või maakraani asukoht. Asukoht PK (pikett) Siibri või maakraani läbimõõt D mm Spindlipikenduse pikendamise vajadus cm Kape ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 maakraan Pk 0+59 De 32 ~0 cm vajadusel Vabaduse tn 9b maakraan Pk 1+26 De 32 ~8 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 5 maakraan Pk 2+ 89 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Vabaduse tn 3 maakraan Pk 2+ 91 De 32 ~24 cm vajadusel vahetada Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~5 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b liitumiskaev Pk 1+26 Plast 160/200 ~2 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+80 Plast 560/500 ~1 cm Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 5 ees kaev Pk 2+ 89 Plast 560/500 ~22 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 5 liitumiskaev Pk 2+ 89 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Vabaduse tn 3 liitumiskaev Pk 2+ 91 Plast 160/200 ~24 cm Vajadusel välja vahetada Olemasolevate sademevee kanalisatsioonitorustiku kaevude tõstmine: Jrk. nr. Kaevu nr. Kaevu asukoht PK (pikett) Kaevu mater-jal Kaevu läbimõõt D mm Kaevu keha pikendamise vajadus cm Teleskoobi ja malmluugi 40T asendamise vajadus Vabaduse tn 13 ees kaev Pk 0+59 Plast 560/500 ~15 cm allapoole Teleskoobi reguleerimine Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+09 Plast 560/500 ~10 cm kõrgemale vajadusel Vabaduse tn 9b ees kaev Pk 1+26 Plast 560/500 ~18 cm Vajadusel välja vahetada Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja tõusutoru (teleskooptoru) ei jää kaevukeha sisse 20cm siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Teepeenra muldes olevad kaped ja kaevud tõsta teega ühte tasapinda. Kui veetorustiku siiber või maakraan asub hetkel murualal ja projektis on selles asukohas ette nähtud paigaldada kõvakate, tuleb veetorustiku süsteemi kaped välja vahetada. Kaevuluugid peavad vastama standardile EN124. Kaante koormuskindlus üldkasutatavatel teedel peab olema 400 kN ja mujal 250 kN . Plastmassist vaatluskaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Vaatluskaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Olemasolevate siderajatiste kaitsmine kaevetöödel Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid side liinirajatiste säilitamiseks A. Üldsoovitused 1. Koormuse hajutamisele pöörata tähelepanu nii ajutiste teede, ehitusalal tegutsevate sõidukite jm. korral; liinirajatisi kaitsta igal juhul (ajutiselt) betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga 2. Kui sidekaev jääb sõidutee alla, kasutada ujuvluuke ja kaevu konstruktsioon tugevdada (koormuse taluvus vähemalt 60t) 3. Pinnase koorimisel tagada liinirajatiste paigaldussügavuse säilimine; vajadusel näha töömahtudes ette süvendamistööd 4. Enne siderajatiste katmist (kaetud tööde akti vormistamist) kutsuda kohale võrkude haldaja te esindaja d. B. Ristumine sidekanalisatsiooniga 1. esmajärjekorras kaaluda kinnise meetodi kasutamist (läbisurumist, puurimist teostada liiniraja tise poolelt) 2. paigaldada toestatud kandeplaat ja rakised 3. pöörata suurt tähelepanu pinnase tihendamisele sidekanalisatsioonitorude (sidetorude) ümbert, vajadusel võtta proov 4. tihendamisel arvestada hilisemat vajumist 5. sidetorude alt tihendada veemeetodil 6. sidetorude paketid tõmmata kokku 7. enne lõplikku pinnase taastamist ehk katmist kontrollida sidetorude läbitavust 8. koormuse hajutamiseks näha ette torustiku kaitsmine betoonkonstruktsiooniga või metallplaadiga C. Paralleelne kulgemine 1. trassi pikema lahtikaevamise puhul asendada asbesttorud plasttorude vastu D. Ristumine kaabliga 1. kaevik täita korralikult liivapadjaga (mõlemalt poolt kaablit) 2. kasutada nii hoiatuslinti, kui ka (plastist) kaitselinti, vajadusel pallmarkereid 3. kaabel paigaldada kaitsetorru (1,5m mõlemale poole ristuvat rajatist), kasutada lõhestatud plastiktoru 4. lahtikaevatud kaabel kaitsta täiendavalt mehhaaniliste vigastuste vältimisteks (paigaldada laudkasti, karpraud jms.) 5. kui kaabel jääb kõvakattega tee alla, siis paigaldada kaabli kõrvale (läbimõõduga 50/100mm) reservtoru E. Külmunud pinnas 1. teostada pinnase eelnev sulatamine (kuum liiv) Sademeveekanalisatsiooni torustiku ja drenaazitorustiku hooldamine. Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: 1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vead tuleb parandada ja vajadused purunenud või deformeerunud kaevu osad asendada. 2. Sademeveetorustiku ja kaevude profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –sealjuures sademevee kontrollkaevu filtri puhastamine mitte harvemini kui kaks korda aastas või vajadusel sagedamini. 3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine 4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont 5. Avariide kiire likvideerimine. Ühiskanalisatsiooni välisvõrgu hooldust organiseerib vastavalt lepingule vallavalitsuse vastava ametkonna vee-ettevõtja või muu hooldusorganisatsioon. Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. Kõik kaevud puhastada setetest survepesuauto abil. Sademevee kontrollkaevus paigaldatavat filtrit tuleb vajadusel pesta surveveega, mis tagab immutusbloki pikaaegse töökindluse. Töövõtja peab trassi hooldajale tarnima iga kaevu kohta ka teise filtri. Sellisel juhule saab kaevu hoolduse ajal vahetada määrdunud filter puhta filtri vastu ja filtrit ei pea kohapeal pesema. TÄNAVAVALGUSTUS, ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA/VÕI KAITSMINE Tänavavalgustuse ja elektrirajatiste ümbertõstmise vajadus on lahendatud eraldi osana. TÄNAVAVALGUSTUS Paigaldada kergtee äärde perspektiivseks valgustuse rajamiseks kaablitoru, kuhu vajadusel saab tõmmata tulevikus rajatava tänavavalgustuse kaablid. ELEKTRIRAJATISTE ÜMBERTÕSTMINE JA /VÕI KAITSMINE Kergliiklusteele lõigus Kohila alev Vabaduse tn jääb ette ELV OÜ-le kuuluv mast nr 14. Tehniline lahendus selle eemaldamise või/ja asendamise kohta on ära toodud eriosa asendiplaanil. Teeprojekti asendiplaanil on ära näidatud olemasolevate elektrikaablite kaitsmine poolitatavate kaitsetorudega või reservtorud perspektiivsetele maakaablitele. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud tööd peab tegema vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav firma. Tööde teostamisel tuleb lähtuda: -Kohila valla ehitusmäärusest ja kaevetööde eeskirjadest. - „Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr.0234. käskkirjaga nr.14. -“Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Majandus-ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr. 101. -Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“ (MA peadirektori 30.12.2010. a käskkiri nr. 383) NB! Kõik tööd tee maa-alal ja mahasõitudel tuleb kooskõlastada piirinaabritega. Juhul, kui töid teostav isik avastab maapinnas teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. Kõik sõiduteele ja kergteele jäävad olemasolevad kaevud tuleb tõsta vastavalt vertikaalile tasa teekatte või teepeenra pinnaga. Kui teleskoopkaevud jäävad lühikeseks, tuleb kaevude teleskooposa vahetada pikemate vastu. Kaevusid ei tohi matta ka haljastamisel. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis soovival ettevõttel tuleb töid teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus: - Õhuliini kaitsevöönd on maaala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit. - Õhuliini mastitõmmitsa või toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal. - Maakaabelliini maaala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. - Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Keelatud on õhuliinina rajatud liinirajatise kaitsevööndis sõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: - koheselt peatama oma tegevuse - viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat - võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks - kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast - piiritlema ohutsooni märkelintidega Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma asfaltpindade korral tee tasapinda. MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtuda mitte olevast, vaid projektsest pinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud kommunikatsioonivaldajate projekti kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja või omaniku järelevalve all. Tehnovõrkudest paiknevad projektis käsitletaval maa-alal TELIA EESTI AS sidekaablid, Elektrilevile kuuluvad elektrikaablid ja õhuliinid, Kohila valla tänavavalgustus ning Kohila Maja OÜ vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Nõuded on toodud Elektrilevi OÜ Rapla-Järva regiooni poolt väljastatud tehnilistes tingimustes mitteelektriprojektile nr.236306. Eelprojekt on kooskõlastatud Elektrilevi poolt PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR.4521602510 . Elioni sidekaabli kaitsmine lõhestatud kaitsetoruga tuleb ette näha tööprojektis. Eelprojekti kooskõlastuse NR. 25672139. Enne ehitustööde algust tuleb koostada tehniline projekt ning see kooskõlastada vastavate ametkondade - ja võrguvaldajatega. Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis Liinirajatise kaitsevööndis tegutseda soovival ettevõttel tuleb ehitise kaitsevööndis töötamisel järgida majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a.määrusest nr.73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ tulenevaid nõudeid ning kommunikatsiooni valdaja eritingimusi. Erinõuded töödel kanalisatsiooni ja veetrasside kaitsevööndis - Muldkeha alla jäävad torustikud ei tohi tihendamisel kannatada saada, mistõttu on keelatud kasutada tihendamisel rasketehnikat, sh. vibrorulle jms. - Torustike kaevude luugid ja kaped peavad jääma kergtee katete ja asfaltbetoonkatete korral tee tasapinda. Maa-alused kommunikatsioonid - Sidekaablite kaitse, elektrikaablite kaitse, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsmine ning vajadusel nende ümbertõstmine on lahendatud tööprojektiga. - T ööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. - K aablid peavad olema eelnevalt tähistatud. - S uuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga. - T öödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike. - lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel. - T ööd tuleb läbi viia kuivades oludes. - Tööde käigus võib ilmneda vajadus kaablikaitsemeetmete järele, sellekohane otsus tehakse kaablivaldaja, Töövõtja ja Tellija koostöös. - Side- ja elektrikaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetöid käsitsi. - Kaablite ja kaitsetorude peale, neist ca 0,3m kõrgemale, asetatakse märkelint. - Kaablikaevikud, mis jäävad KT või mahasõitude alla, tuleb täita katendi dreenkihi põhjani kruusliiv pinnasega , mille filtratsioonimoodul on 1 m/ ööp . - Peale kaablikaitsetorude ja kaablite paigaldust tehakse geodeetiline teostusmõõdistus. - Teostusmõõdistuse andmed tuleb üle anda tellijale ja kaablivaldajale. KESKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUS Töövõtja peab järgima „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 19.01.2016 käskkirjaga nr.14. Peab jälgima keskkonnanõudeid ning keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse §74. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ (RTI 2004,23, 155). Kõlbmatu pinnase äravedu toimub Kohila vallavalitsuse poolt kätte näidatud kohtadele. Jäätmete matmine ehitusobjektile on keelatud. KT heakord on projekteeritud asendiplaanil PR-217-17 joonis 2 ja tähistatud rohelisega. Planeerimine vastavalt vertikaalide järgi on ülioluline sademevete ärajuhtimise tagamisel . Samuti peab jälgima maapinna kõrgusi ja KT vertikaale, planeerimist teostada teest eemale. PK 3+12 ÷ PK 4+27 ja PK 4+37 ÷ PK 4+53 planeeritakse riigitee nõlvad ja taastatakse kindlustus kasvumulla ja murukülviga Ehitustööde käigus kahjustatud olemasolev haljastus tuleb taastada. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis-ja katvusomadused. Muruseemne soovitatav segu: võsundiline punane aruhein osakaaluga 60…80%, puhmikuline punane aruhein 0…20%, lamba aruhein 10…20% ja harilik kastehein 0…10%. Soovitatav on kasutada muruseemne segusid, mille kasvupikkus on madal ja mis vajab vähem hooldamist. Olemasolevad pingid paigaldatakse puhkekohtadele ja prügikastide disain lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel töö käigus. TEHNOLOOGIANÕUDED Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 Maanteeameti „ Teetööde tehniline kirjeldus“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.16 käskkirjaga nr. 0234 . Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND Tee seisundinõuded. Majandus ja taristuministri määrus nr.92 14.07.2015 Lisa 1, Lisa2, lisa 3, lisa 6, lisa 7, lisa 8,lisa 9. Suvine hoole KT suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises (pühkimises) tolmust, prahist ja lehtedest. Jälgida tuleb taristu korrasolekut ning vajadusel korrastada või asendada. Muru hooldamine: Tehakse niitmist vastavalt asuala s kohaliku tee / tänava seisunditaseme nõutele. Tuleb arvestada omavalitsuses kehtestatud nõue tega. Liiklusmärkide olemasolu kontroll, vajadusel remont ja puhastamine ning kahjustatud liiklusmärkide väljavahetamine. Talvine hoole Lumi teisaldada haljasalale või kõnnitee serva. Kõnnitee vaba ruum peab olema vähemalt 1,1m. Talvisel hooldusel on soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sa hku. Kõnniteel peaks kasutama hoolduseks kergemaid mehhanisme. Kate tuleb lumest puhtaks lükata, et ei tekiks lumekonarusi . Eriti tuleb seda teha märja lume olemasolul õhutemperatuuri langemisel. Libeduse tõrjeks kasutada liiva või graniitsõelmeid. Lume paigaldamine haljasalale, kui see ei takista vete äravoolu. Lumetuisu järel puhastada liiklusmärgid. Kevadise sula saabumisega tuleb suured vallid alevis ära vedada. Hoida restkaevude restluugid puhtad, et sulaveed saaksid ära voolata. Anne Unt -864235 -144145 Kohila Vallavalitsus [email protected] FIE Anne Unt [email protected] Teie 03.04.2017 Meie 12.04.17 nr 15-4/15-00032/264 Riigitee 11220 Kernu-Kohila km 15,26-15,39 ja 15,52-15,77 (Vabaduse tn) jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kohila vallas Kohila alevis riigitee 11220 Kernu-Kohila km 15,26-15,39 ja 15,52-15,77 (Vabaduse tn) riigitee alusel maal ja kaitsevööndis jalgratta-ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga nähakse ette osaliselt riigitee alusele maale ja riigitee kaitsevööndisse kergtee (edaspidi JJT) rajamine, sh kahes lõigus eraldatakse JJT sõiduteest äärekiviga. Korrastatakse ka riigitee alusel maal riigiteega külgnevad olemasolevad parkimiskohad ja bussitasku. Projekti koostamisel on aluseks võetud „Vabaduse tn jalg- ja jalgrattatee eelprojekt“ ning arvestatud Maanteeameti 09.11.2015 kirjas nr 15-4/15-00032/231 esitatud projekti koostamise nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 kooskõlastab Maanteeamet Leonhard Weiss Energy AS ja FIE Anne Unt töö nr PR-217-17 “ Sutlema-Hageri-Kohila kergtee ehitusprojekti põhiprojekt Kohila alev Vabaduse tn“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaanid ning seletuskiri. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus ( EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1), ehitusloa saab väljastada peale riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. 30 päeva enne ehitustööde algust esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ . Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: Kooskõlastatud projekti asendiplaanid ja seletuskiri. Elle Tamm 611 9384 [email protected] PROJEKTEERITUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK PROJEKTEERITUD POOLRINGAUGUSTUSEGA SADEMEVEE JA DRENAAZITORUSTIK PROJEKTEERITUD FILTERKAEV PROJEKTEERITUD SADEMEVEE IMMUTUSBLOKID 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. SADEMEVEE KANALISATSIOONI RESTKAEVUD TORUSTIKU ASENDIPLAAN Projekt Tellija Kohila Vallavalitsus Joonis Joonise nr Asendiplaan ET1425-1-1 Projekteeris 53 477 135 M 1: 500 Kontrollis 53 477 135 Staadium E-post [email protected] Projektijuht 53 477 135 Keel Leht Lehti Telefon +372 715 4100 Registrikood 10665798 EST Vabaduse 1