Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri

KÄSKKIRI Tallinn 01.09.2026 nr 4.1-1/33-1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel ja kooskõlas täiskasvanute koolituse seaduse § 7 lõikega 1 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskirja (käskkirja lisana). 2. Tunnistan kehtetuks direktori 01.10.2025 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/36-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri“. 3. Tunnistan kehtetuks direktori 02.05.2025 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/23-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tasulisel õppekohal kutseõppe läbimise tingimused ja kord“. 4. Käskkiri jõustub alates 01.09.2026. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  KINNITATUD direktori 01.09.2026 käskkirjaga nr 4.1-1/33-1 Lisa 1 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMISE EESKIRI Tallinn 2026 2 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................. 4 2. ÕPPEKAVADE LOOMINE JA KVALITEEDI TAGAMINE............................................... 5 3. ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE............................................................................ 5 4. ÕPILASTE KESKUSESSE VASTUVÕTMINE ............................................................... 6 5. ÕPPETÖÖ KORRALDUSE ALUSED ............................................................................ 7 6. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE .............................. 7 7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA (IÕK) ............................................................................. 8 8. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMINE ................................................................... 9 9. TÖÖOHUTUSE TAGAMINE ......................................................................................... 9 10. HINDAMINE .............................................................................................................. 9 11. TÖÖHARJUTUS ..................................................................................................... 11 12. PRAKTIKA .............................................................................................................. 11 13. PRAKTIKA VÄLISRIIGIS ......................................................................................... 12 14. PRAKTIKA DOKUMENDID ..................................................................................... 12 15. PRAKTIKA HINDAMINE .......................................................................................... 13 16. AKADEEMILINE PUHKUS ...................................................................................... 14 17. ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA EKSAMITE LÄBIVIIMINE ........................................ 14 18. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE ................ 15 19. KESKUSE RUUMIDE JA ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE .................................. 16 20. TUNNUSTAMINE .................................................................................................... 16 21. ÕPILASE VÄLJAARVAMINE NIMEKIRJAST JA LÕPUDOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE ................................................................................................................. 16 22. RAKENDAMINE ...................................................................................................... 17 23. EESKIRJA LISAD .................................................................................................... 18 EESKIRJA lisa 1 – Õpilase õigused ja kohustused ning nõusolekute vormid ...................... 19 EESKIRJA lisa 2 – Tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise vorm ........................... 25 EESKIRJA lisa 3 – Praktikalepingu vorm ............................................................................ 26 EESKIRJA lisa 4 – Erialaeksami/ lõputöö kaitsmise vorm ................................................... 30 EESKIRJA lisa 5 – Eksami protokolli vorm .......................................................................... 31 3 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus) õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri (edaspidi eeskiri) on keskuse statsionaarse õppega täienduskoolituskursuste (edaspidi täienduskoolituskursus) õppetööd reguleeriv kord. 1.1.1. Eeskiri kehtib ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Tehnoloogiakolledži ning Majandus- ja Teeninduskolledži (edaspidi kool) nimekirja kantud, kuid keskuses õppivale kutseõppe õpilasele osades, mis täiendavad või täpsustavad kooli korda, vastuvõtuga seonduvat ning õpilase õigusi ja kohustusi. 1.2. Eeskirjas määratletakse: 1.2.1. õppekava, sh täienduskoolituskursuse õppekava loomine ja kvaliteedi tagamine; 1.2.2. õppetöö kvaliteedi tagamine; 1.2.3. õpilaste keskusesse vastuvõtmine; 1.2.4. õppekorralduse alused; 1.2.5. tööohutuse tagamine; 1.2.6. varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (edaspidi VÕTA); 1.2.7. individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) koostamine; 1.2.8. õpiväljundite saavutatuse hindamine; 1.2.9. õppetööst osavõtu arvestamine; 1.2.10. õpilaste üleviimine ühelt kursuselt teisele; 1.2.11. õpilaste käitumise hea tava; 1.2.12. õpilaste mõjutusvahendid; 1.2.13. keskuse ruumide ja õppevahendite kasutamine; 1.2.14. õpilaste tunnustamine; 1.2.15. õpilase väljaarvamine õpilaste nimekirjast ja lõpudokumentide väljastamine. 1.3. Täiendusõpe on õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. 1.3.1. Täienduskoolituskursusel õppimine on õpilasele tasuta, juhul kui ei ole märgitud teisiti. 1.4. Kutseõpe on tasemeõppe liik, mille käigus omandatakse kutse-, eri- või ametialaseks tööks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Kutseõppes toimub õpe kutseharidusstandardi ja riikliku õppekava, kutsestandardid või või sotsiaalpartnerite heakskiidu alusel koostatud kooli õppekava järgi. 1.5. Õpilane on isik, kes on arvatud keskuse õpilaste nimekirja ja õpib täiendusõppe õppekava alusel või isik, kes on arvatud kooli õpilaste nimekirja ja õpib tasemeõppe õppekava alusel. 1.6. Igal õpilasel on õppetöös osalemiseks õigus saada õppekava eesmärkide ja õpilase tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks tugiteenuseid vastavalt keskuse tugiteenuste korraldamise korrale. 4 2. ÕPPEKAVADE LOOMINE JA KVALITEEDI TAGAMINE 2.1. Õppetöö läbiviimise aluseks on õppekava koos õppekava moodulite rakenduskavaga, mis koostatakse väljundipõhiselt lähtudes sihtgrupi ja huvigruppide (sh tööturu) vajadustest ning õigusaktides ja/või kutsestandarditest tulenevatest nõuetest. 2.2. Õppekavaga määratakse kindlaks kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja kutseõppe puhul seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumidega, moodulite valikuvõimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused. 2.3. Rakenduskava on õppekava rakendamise ehk õppekava alusel õppekasvatustöö läbiviimise alusdokument ning selle koostamisel lähtutakse õppekava terviklikkuse põhimõttest. Rakenduskava koostatakse igale õppekavale ning see hõlmab kõik selle õppekava moodulid. 2.4. Kutseõppekursuse õppekava osas annab keskus sisendi koolile ning õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). 2.5. Täienduskoolituskursuse õppekava koostatakse täiendusõppe infosüsteemis Juhan (edaspidi Juhan), lisatakse kutseõppe õppeinfosüsteemi Tahvel (edaspidi Tahvel) ning avalikustatakse keskuse kodulehel. Õppekava kinnitab dokumendihaldussüsteemis keskuse direktor. 2.6. Õppekava ja rakenduskava koostamise ning arendamise eest vastutab vastava õppekava juhtivõpetaja ja õppevaldkonna juht. 2.7. Uue õppekava loomiseks või olemasolevas õppekavas suuremate muudatuste tegemiseks moodustatakse õppekava arendusmeeskond, kelle tööd nõustab ja koordineerib õppedisainer koostöös õppevaldkonna juhi ja õppetöö arendamise osakonna juhatajaga. 3. ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE 3.1. Õpetajad on õppekavade eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks sobiva kvalifikatsiooni, õpi- ja/või töökogemusega. Õpetajate värbamisel järgitakse keskuse värbamise juhendit. 3.1.1. Õppetöö kvaliteedi tagamine on juhtivõpetajate, õppevaldkondade juhtide ja õppetöö arendamise osakonna juhataja vastutus. 3.1.2. Vahetu juht annab õpetajale, sh juhtivõpetajale juhiseid õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning tagasisidet parendustegevuste kavandamiseks. 3.1.3. Juhtivõpetaja juhendab ja toetab õppekaval õpetavaid õpetajad õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel. 3.2. Õppekeskkond on õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks sobilik. 3.2.1. Vajalikud parendustegevused õppekeskkonna vastavuse tagamiseks õppekava nõuetele ja sihtgrupi vajadustele kajastuvad keskuse iga- aastases tööplaanis, kuhu sisendi andmise eest vastutab õppetöö arendamise osakonna juhataja ja õppevaldkonna juht. 3.3. Õpilastelt kogutakse regulaarselt tagasisidet. 5  3.3.1. Igal kevadel viiakse läbi õpilaste ja lähedaste rahulolu küsitlus, kus õpilasel ja tema lähedastel on võimalus avaldada arvamust ja teha ettepanekuid talle keskuse poolt osutatud teenuste osas. Tagasiside on anonüümne ning soovi korral võib õpilane ja lähedane anda isikustatud tagasisidet. 3.3.2. Õpilasel on õigus avaldada arvamust, teha ettepanekuid ja esitada kaebusi kogu õppeperioodi jooksul vastavalt turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna tagamise korrale. 3.3.3. Õpilaste esinduse kaudu tulnud ettepanekud ja arvamused võetakse arvesse õpilaste tagasisidena. 3.3.4. Tagasiside kokkuvõtte tulemused vormistatakse kirjalikult ning arutatakse läbi keskuse juhtkonnas õpilaste rahulolu tõstmiseks ja keskuse teenuste täiustamiseks. 3.4. Vilistlastelt kogutakse tagasisidet. 3.4.1. Keskuses õpingud lõpetanud õpilastelt kogutakse lõpetamise aasta ja järgmise aasta sügisel tagasisidet nende rakendumise kohta. Tagasisidet koguvad tööhõivespetsialistid ning teavet analüüsitakse rühma täpsusega. Tagasiside kogumise eesmärk on tuvastada vilistlaste täiendav vajadus teenuste järele ning arendada õppimisvõimalusi keskuses. 3.4.2. Rakendumise tagasiside tulemused vormistatakse kirjalikult ning arutatakse läbi keskuse juhtkonnas. 4. ÕPILASTE KESKUSESSE VASTUVÕTMINE 4.1. Õpilaste vastuvõttu keskuse kursustele reguleerib õppekursustele vastuvõtmise ja alalise vastuvõtukomisjoni töö kord ja selle kooli vastuvõtukord, mille õppekohale õpilaskandidaat kandideerib. 4.2. Keskusesse või kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse vastavalt keskuse või kooli õpilaste nimekirja keskuse või kooli direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppima asumise kinnituse ja vastuvõtukomisjoni otsuse alusel. 4.3. Õppespetsialist kannab kutseõppekursuste õpilased Tahvlisse ja EHISesse ning täienduskoolituskursuse õpilased Juhanisse ja Tahvlisse viie (5) tööpäeva jooksul õpilaste nimekirja kinnitamisest. 4.3.1. Õppespetsialist määrab Astangu infosüsteemis (edaspidi AIS) õpilaskandidaadi õppetöö staatuseks „õppimas“ ühe (1) nädala jooksul õpilaste nimekirja kinnitamisest. 4.4. Õppespetsialist edastab Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt iga aasta 31. augustiks andmed keskuse täienduskoolituskursuse nimekirja arvatud 16–19-aastaste õpilaste kohta (nimi, isikukood, keskuse registrikood, keskuse nimi, riik, õppeaasta, õppeperioodi algus, õppeperioodi lõpp, haridustase) õpilaste õigustatud toetuste saamiseks. 4.4.1. Juhul, kui õpilane kursuse lõpetab või jätab pooleli, mille tõttu ta kursuse nimekirjast välja arvatakse, edastab õppespetsialist sellise õpilase andmed Sotsiaalkindlustusametile viie (5) tööpäeva jooksul kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest. 4.5. Muudatused AIS-is, Juhanis ja Tahvlis õpilaste andmetes teeb õppespetsialist hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul muudatuste jõustumisest. 6 5. ÕPPETÖÖ KORRALDUSE ALUSED 5.1. Õppetöö korraldamisel ja läbiviimisel järgitakse keskuse teenuste kvaliteedipõhimõtteid. 5.2. Igaks õppeaastaks koostatakse õppespetsialisti eestvedamisel õppetöö graafik koostöös õppetöö arendamise osakonna juhi ja õppevaldkondade juhtidega. Õppetöökorralduse ajakavas on kirjas õppetöö nädalad, praktika nädalad, iseseisva õppe nädalad ja õppetöö vaheajad. Järgmise õppeaasta õppetöögraafik koostatakse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. märtsiks. 5.3. Õppevaldkonna juhid koostavad vähemalt 4 nädalat enne õppeperioodi algust igale õpperühmale tunnijaotusplaani, mille alusel koostab õppespetsialist õpperühmade tunniplaani. 5.4. Tunniplaan tehakse töötajatele kättesaadavaks vähemalt kaks (2) nädalat enne tunniplaani rakendamist. Põhjendatud ettepanekud tunniplaani muutmiseks esitatakse meili teel ettenähtud tähtajaks. Nädala tunniplaan on avalikustatud hiljemalt sellele nädalale eelneva nädala esimesel tööpäeval. 5.5. Tundide ajaline jaotus, kestvus ja toimumiskoht on reguleeritud tunniplaaniga. 5.6. Tunniplaani järgimine on kohustuslik kõikidele õpilastele, õpetajatele ja keskuse personalile. 5.7. Õppekava ja mooduli rakenduskava alusel koostavad õpetajad igaks õppeaastaks teemakavad lähtudes õpperühma kuuluvate õpilaste vajadusest. Teemakava peab olema koostatud vähemalt üks (1) nädal enne teema algust. 5.7.1. Teemakava sisaldab vähemalt teema alamteemasid, nende mahtu, läbiviidavaid tegevusi, viidet õppematerjalidele ja iseseisvat tööd. 5.8. Õppekava ülesehitust ja sisu tutvustab õpilastele rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja (edaspidi rühmajuhendaja), juhtivõpetaja ja/või õpetaja. 5.9. Õpilastele tutvustab tunniplaani ja üldist õppekorraldust rühmajuhendaja. 6. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE 6.1. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) on protsess, mille käigus hinnatakse õpilase varasemate õpingute, töökogemuse või muu õpikogemuse kaudu omandatud teadmiste ja oskuste vastavust õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele ning nende vastavuse korral arvestatakse need õppekava, sh vabaõpingute täitmisel. 6.2. Keskus lähtub kutseõppekursuse õpilase VÕTA taotluse menetlemisel Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Tehnoloogiakolledži või Majandus- ja Teeninduskolledži vastavast korrast, sõltuvalt sellest, millise kooli nimekirja õpilane on kantud. 6.2. Keskus arvestab ka täienduskoolituskursusel varasemaid õpinguid ja töökogemust. 6.3. Õpilastele tutvustab rühmajuhendaja VÕTA võimalusi õppeaasta alguses ning täiendavalt vahetult enne VÕTA taotluste esitamise tähtaega. 6.4. Keskuse VÕTA koordinaator on õppespetsialist, kes: 6.4.1. tutvustab ja selgitab nii õpilasele kui keskuse töötajale VÕTA põhimõtteid ja kohalduvat VÕTA korda; 6.4.2. annab õppekava kohta asjakohast informatsiooni; 6.4.3. nõustab õpilast sobiva taotlusvormi valikul ja täitmisel; 7  6.4.4. nõustab õpilast asjakohaste tõendusmaterjalide valikul ja leidmisel; 6.4.5. nõuab õpilaselt korrektsete taotlusdokumentide ja tõendusmaterjalide esitamist; 6.4.6. teeb õpilase või tema seadusliku esindaja või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) kirjalikul nõusolekul täiendavaid päringuid tõendusmaterjalide osas, kui asjakohane ja võimalik; 6.4.7. ei anna õpilase VÕTA taotlusele sisulist hinnangut. 6.5. Õpilane esitab VÕTA taotluse õppespetsialistile Tahvlis hiljemalt ühe kalendrikuu jooksul alates õppima asumisest või kaks nädalat enne eelneva õppeperioodi lõppu. 6.6. VÕTA taotluse läbivaatamiseks ja hindamiseks kutsub õppespetsialist kokku komisjoni, kuhu kaasatakse asjaomased õpetajad, tugispetsialistid, õppevaldkonna juht ja õppetöö arendamise osakonna juhataja (edaspidi hindamiskomisjon). 6.7. Keskus hindab ja tunnustab VÕTA protsessis tervikosi (moodul, teema), millele on sõnastatud õpiväljundid. Mitteoluline erinevus varasemate õpingute mahus ja õpitu sisus, samuti erinevus hindamise vormis ei ole aluseks, et jätta teema(d) või moodul(id) arvestamata. 6.8. Hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse 20 päeva jooksul pärast taotlusperioodi lõppemist. 6.9. Hindamiskomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ning tehakse õpilasele teatavaks õppeinfosüsteemis Tahvel. 6.9.1. Arvestatud õpitulemused kantakse Tahvlisse lõpphindena ning neid ei ole võimalik samade õpingute jooksul ümber hinnata. 6.9.2. VÕTA taotluse rahuldamata jätmise või osalisel rahuldamisel lisatakse otsusele põhjendus mittearvestamise kohta õppeinfosüsteemis Tahvel, koos infoga otsuse vaidlustamise võimaluste kohta. 7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA 7.1. Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) koostatakse kuni üheks õppeaastaks 7.1.1. ettevalmistava õppe õpilasele; 7.1.2. tugimeeskonna ettepanekul kutseõppekursuse õpilasele, kelle puhul on õppekava õpiväljundite saavutamiseks vajalik teha õppekavaga võrreldes olulisi muudatusi ja kohandusi. 7.2. IÕK-ga määratakse õpilasest tulenevalt erisused õppe sisus, õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas. Seejuures peavad IÕK õpiväljundid kattuma õppekavas kirjeldatutega. 7.2.1. IÕK rakendamisel arvestatakse õpilase erinevaid vajadusi ning selle kaudu luuakse õpilasele tingimused õppes osalemiseks ja isiklikuks ning erialaseks arenguks. 7.3. IÕK koostamise ja rakendamise üle otsustab komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt rühmajuhendaja, eripedagoog, asjaomase õppevaldkonna juht ja õppetöö arendamise osakonna juhataja (edaspidi IÕK komisjon). 7.4. IÕK taotlemine võib toimuda õpilasele, tema seadusliku esindaja või keskuse algatusel. IÕK kinnitab selle kooli direktor, mille nimekirja õpilane on kantud. 7.5. IÕK komisjoni kutsub kokku õpilase rühmajuhendaja, esitades vähemalt 5 tööpäeva varem IÕK komisjonile IÕK koostamise ja rakendamise kavandi. 8  7.6. IÕK kannab õppespetsialist lähtuvalt IÕK komisjoni otsusest Tahvlisse. IÕK täitmist ja tulemusi jälgib rühmajuhendaja. 7.7. IÕK alusel õppival õpilasel on kohustus järgida IÕK-ga tehtud kokkuleppeid. Kui õpilane ei täida IÕK-d, on keskusel õigus IÕK katkestada. 8. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMINE 8.1. Õpilasel on kohustus osaleda õppetöös vastavalt õppekavale ja tunniplaanile ja/või IÕK-le. 8.2. Hilinemine tundi või puudumine ilma mõjuva põhjuseta ei ole lubatud. Hilinemine tundi rohkem kui 15 minutit loetakse puudumiseks. 8.3. Õpilase puudumise või tundi hilinemise fikseerib õpetaja Tahvlis õppetööpäevikus samal päeval. 8.4. Puudumisel märgib õpilane või tema seaduslik esindaja puudumise koos põhjendusega Tahvlisse hiljemalt esimesel puudumise päeval. 8.5. Rühmajuhendaja jälgib igapäevaselt õppetööst osavõttu. 8.6. Juhul, kui õpilane ei ole puudumise päeval teavitanud rühmajuhendajat puudumise põhjusest, võtab rühmajuhendaja samal või puudumise päevale järgneval päeval ühendust õpilase või tema seadusliku esindajaga ning selgitab välja õppetööst puudumise põhjuse. 8.6.1. Vajadusel kutsub rühmajuhendaja kokku meeskonnatöö (sh õppevaldkonna juht), kus analüüsitakse õpilase puudumise põhjusi ning kavandatakse meetmed õpilase mõjutamiseks. 8.7. Juhul, kui õpilane on ühe poolaasta jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam 20% tundidest, arutatakse õpilase puudumist ja edasised meetmed õpilase mõjutamiseks keskuse õppenõukogus. 9. TÖÖOHUTUSE TAGAMINE 9.1. Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õpilasele töökaitsealased õigusaktid. 9.2. Õpetaja viib õpilastele läbi enne praktilise õppetöö algust tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise ning registreerib juhendamise vormil (eeskirja lisa 2). Õpilane kinnitab juhendamist oma allkirjaga. 9.3. Õpilasel on kohustus täpselt järgida praktilise töö juhendit, täita tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning kanda nõuetele vastavat riietust, jalanõusid ja isikukaitsevahendeid. 9.3.1. Nõudeid mittetäitev õpilane on õpetajal õigus praktilisele tööle mitte lubada või tunnist eemaldada, mis loetakse õpilase põhjuseta puudumiseks õppetöölt. 9.4. Õpilasel, kelle õppetöö praktilised tunnid (sh tööharjutus) hõlmavad toidu ja joogivee käitlemist, (köögitunnid, tööharjutus, praktika), on kohustus omada toidukäitleja tervisetõendit (edaspidi tervisetõend). Õpilane peab tervisetõendi koolile tooma enne praktiliste tundide algust. Tervisetõendi vormistamise kulud on õpilase enda kanda. 10. HINDAMINE 10.1. Õpilase hindamise eesmärk on tagasiside andmine õpiväljundite saavutamise kohta, aga ka tagasiside abil õpilase: 9  10.1.1 arengu toetamine; 10.1.2 positiivse enesehinnangu kujundamine; 10.1.3 individuaalse õpitee, enesejuhtimisoskuse ja püsiva õpivalmiduse kujundamine; 10.1.4 sotsiaalsete oskuste kujundamine; 10.1.5 tööoskuste kujundamise toetamine. 10.2. Hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele. 10.3. Hindamine toimub vastavalt õppekavale ja mooduli rakenduskavale. 10.4. Mooduli või teema alguses tutvustab iga õpetaja õpilasele, kuidas toimub õpilase arengu ja õpiväljundite hindamine, sh missugused on õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ja hindamisülesanded. 10.5. Õpitulemuste hindamine toimub kujundava ja kokkuvõtva hindamise põhjal. 10.5.1. Kujundava hindamise eesmärk on tagasiside andmine õpilasele õppeprotsessi kohta kujundamaks õpilase enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise kaudu leiab õpilase oma parima võimaliku õpistiili, õpetaja optimeerib õppeprotsessi ja kohandab õpiülesandeid. Kujundav hindamine toimub igapäevaselt auditoorsete ja praktiliste tundide käigus ning selles osalevad nii õpilane kui õpetaja. Vajadusel teeb õpetaja kujundaval hindamisel märkmeid, mis lihtsustavad õpilase arengu kirjeldamist ja vastavate kokkuvõtete kirjutamist. 10.5.2. Kokkuvõtva hindamise eesmärk on anda informatsiooni moodulite õpiväljundite saavutamise kohta. 10.6. Kujundavate ja kokkuvõtvate hinnangute alusel kujuneb mooduli õpiväljundite saavutatust kirjeldav mooduli hinne. 10.6.1. Kokkuvõtvalt hinnatakse õpilase õpitulemusi iga teema lõpus või perioodi viimasel õppenädalal. Poolaasta jooksul peab õpilane olema hinnatud vähemalt kolmel korral. 10.6.2. Teema lõpphinne moodustub päevikus olevate teema(de) lõppedes õppetöö käigus saadud hinnetest ühes õppeaastas. 10.6.3. Õpetaja kannab suulise vastuse hinded õppetöö päevikusse sama tööpäeva jooksul, kirjalike või praktiliste tööde puhul järgmiseks ainetunniks, kirjaliku arvestusliku töö puhul ühe nädala jooksul peale töö sooritamist. Hindamine võib olla eristav või mitteeristav. 10.6.4. Mooduli lõpphinne moodustub teemade lõpphinnete alusel. 10.6.5. Mooduli hindamist koordineerib valdkonna juht. Moodulihindamise protokolli (sh muutmise) vormistab 2 tööpäeva jooksul pärast mooduli viimase teema lõppemist või moodulhindamist. 10.7. Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel või seda ületaval tasemel ning seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. 10.7.1. Hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt: 10  10.7.1.1. hinne „5” – „suurepärane” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 10.7.1.2. hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 10.7.1.3. hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 10.7.1.4. hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. 10.7.1.5. „X” – ei ole võimalik hinnata. Kuni positiivselt hinnatud töö esitamiseni on „X“ käsitletav õppevõlgnevusena ehk negatiivse hindena. Kui õppeperioodi lõppedes on õpilase tööd/ülesanded esitamata, märgib õpetaja poolaasta hindeks „2“ või „mittearvestatud“. 10.7.2. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud” („A“). Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud” („MA“). 10.7.3. Kui õpilane ei ole osalenud õpiväljundite demonstratsiooni protsessis ja/või õpilane ei ole esitanud kokkulepitud tähtajaks õpiväljundite saavutamist tõendavaid dokumente, on õpetajal õigus hinnata õpilast hindega „2“ või sõnaga „mittearvestatud“. 11. TÖÖHARJUTUS 11.1. Tööharjutus on praktiline tund, mis toimub õppetöö osana reaalses töökeskkonnas. Tööharjutuse eesmärk on arendada tööoskusi ja tööharjumust ning suurendada õpilase valmisolekut tööeluks. 11.2. Tööharjutus toimub vastavalt õppekavale ning õppetöökorralduse ajakavale. 11.3. Tööharjutust juhendab õpetaja ja abiõpetaja. 12. PRAKTIKA 12.1. Praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika eesmärk on arendada õpilase erialaseid oskusi, algatusvõimet ja suhtumist töösse, saada kogemus tegutsemisest töökeskkonnas ning süvendada arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist. 12.2. Konkreetsed praktika eesmärgid on kirjeldatud õppekavas. 12.3. Õpilase tööle rakendamise toetamiseks võib praktika toimuda ka IÕK alusel. 12.4. Praktikale lubatakse õpilane, kellel puuduvad õppevõlad praktikaperioodi alguseks. Õppevõlgnevusega õpilase praktikale lubamine otsustatakse individuaalselt. 12.5. Praktika korraldamisel lähtutakse õppekavast ning õppetöö graafikust. 12.6. Praktika eesmärke, mahtu, toimumise aega ja dokumente tutvustab õpilasele erialaõpetaja või tööhõivespetsialist. 11  12.7. Praktikakoht leitakse tööhõivespetsialisti koordineerimisel koostöös õpilase, õpilase lähedaste, eriala õpetaja ja vajadusel tugispetsialistiga. Kui õpilane leiab iseseisvalt praktikakoha, siis teavitab ta tööhõivespetsialisti tulevasest praktikakohast vähemalt kaks nädalat enne praktika algust. 12.8. Praktika toimub üldjuhul avatud tööturu tingimustes, erialaga seotud ettevõttes. 12.9. Erandkorras ning mõjuvatel põhjustel (tervislikud põhjused, sobiva praktikabaasi puudumine vms) sooritab õpilane praktika keskuses. 12.10. Praktikakoha valikul lähtutakse õppekavas kirjeldatud õppe sisust, õppilase võimetest ja oskustest ning võimalusel õpilase elukohast. 12.11. Enne praktika algust sõlmitakse kolmepoolselt allkirjastatud leping (keskus, õpilane, praktikaasutus). 12.12. Õpilast juhendavad praktikakoha praktikajuhendaja ja keskuse praktikajuhendaja, kes on vastava eriala õpetaja või spetsialist. 12.13. Puudumisel praktika ajal, teavitab õpilane või tema seaduslik esindaja, puudumisest viivitamatult ettevõttepoolset praktikajuhendajat. Teavitamata jätmisel loetakse puudumine põhjuseta puudumiseks. Põhjuseta puudutud praktikapäevad kuuluvad täies mahus järeletegemisele. 12.13.1. Praktika järelevastamise aja ja koha lepivad kokku tööhõivespetsialist koostöös vastava õppevaldkonna juhiga. 12.14. Praktika korrast ja tingimustest informeerib praktikakohta tööhõivespetsialist. Vajadusel külastab tööhõivespetsialist koos keskuse praktikajuhendaja ja õpilasega praktikabaasi enne praktikat, et välja selgitada ettevõtte sobivus praktikakohana. 12.15. Keskuse praktikajuhendaja või keskuse töötaja külastab õpilase toetamiseks praktikakohta vähemalt üks kord praktika toimumise jooksul. 12.16. Praktikajuhendaja ja tööhõivespetsialisti kohustus on toetada praktikakohta õpilase praktika sujuvaks toimimiseks, sh vajadusel praktikakohas vajaminevate kohanduste nõustamine. 13. PRAKTIKA VÄLISRIIGIS 13.1. Õpilasel on võimalik sooritada osa praktikast välisriigis Erasmus+ õpirände raames. 13.2. Välisriigis praktika sooritamist taotlevad õpilased osalevad keskuse poolt korraldataval konkursil. 13.3. Välisriiki praktikale siirdunud õpilane ei katkesta õpinguid keskuses või koolis. Õpilase välismaal praktika läbimise kinnitab keskuse direktor käskkirjaga, kus näidatakse vastuvõttev asutus ja õppimise periood. 13.4. Alaealise või eestkostel õpilase välismaal praktika läbimiseks on vajalik tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. 13.5. Õpilasi saadab praktikal välisriigis keskuse töötaja. 14. PRAKTIKA DOKUMENDID 14.1. Praktika sooritamist tõendavad järgmised dokumendid: 14.1.1. kolmepoolne praktikaleping (EESKIRJA lisa 3 – Praktikalepingu vorm), 14.1.2. praktikapäevik, 14.1.3. individuaalne praktikakava, 12  14.1.4. praktikaaruanne, 14.1.5. praktikaasutuse poolse juhendaja hinnang, sh kolmepoolsel tagasisidevestlusel antud hinnang. 14.2. Praktikakohal on õigus soovi korral tutvuda praktika dokumentidega enne praktika algust. 14.3. Praktikalepingus määratakse ära õpilase, praktikakoha ning keskuse õigused ja kohustused praktika ajal. Praktikaleping vormistatakse keskuse dokumendihaldussüsteemis. 14.4. Praktikapäevik asub õppeinfosüsteemis Tahvel, mida täidab õpilane iseseisvalt või vajadusel keskuse praktikajuhendaja juhendamisel, märkides päevikusse päeva jooksul tehtud tööd ning praktikatunnid. 14.4.1. Õpilaste praktikapäevikute täitmist jälgib tööhõivespetsialist, pakkudes õpilastele vajaduspõhist tuge. 14.5. Õpilane vormistab nõuetekohaselt praktikaaruande ja esitab selle keskuse praktikajuhendajale määratud tähtajaks. 14.6. Välisriigis praktikat sooritava õpilasega sõlmitakse Erasmus+ õpirände leping. 15. PRAKTIKA HINDAMINE 15.1. Praktika hindamine toimub: 15.1.1. kolmepoolsel tagasiside vestlusel (edaspidi kolmepoolne vestlus), v.a praktika sooritamisel välismaal ja ettevalmistava õppe õpilased; 15.1.2. praktika kaitsmisel. 15.2. Kolmepoolse vestluse eesmärk on aktiivselt juhtida õppeprotsessi ning koondada ettepanekud vajalike parenduste tegemiseks õppekavas ja -meetodites, et need oleksid kooskõlas tööturu vajadustega. 15.2.1. Kolmepoolsel vestlusel osaleb praktikakoha praktikajuhendaja, keskuse praktikajuhendaja, õpilane ning kui asjakohane siis tööhõivespetsialist. 15.2.2. Reeglina toimub kolmepoolne vestlus praktikakohas kohapeal, kuid erandjuhul ka veebis või kogutakse tagasiside kirjalikult. 15.2.3. Kolmepoolsed vestlused praktikakohas lepib praktikakoha juhendajaga kokku tööhõivespetsialist. 15.2.4. Kolmepoolse vestluse kokkuvõtte vormistab keskuse praktikajuhendaja ja laeb selle üles Tahvlisse praktikapäeviku juurde. 15.2.5. Kolmepoolsete vestluste kokkuvõtteid analüüsib valdkonnajuht enda õppevaldkonnas ja planeerib vajalikud parendustegevused. 15.3. Praktika kaitsmise eesmärk on hinnata õpilase võimet analüüsida ja kokku võtta praktika käigus saadud kogemusi, seostada neid õpingute käigus omandatud teadmiste ja oskustega ning põhjendada oma erialase tegevuse tulemusi, arengut ja õpikogemust. 15.3.1. Praktika kaitsmisele on lubatud õpilane, kes on kokkulepitud mahus sooritanud praktika. 15.3.2. Õpilane täidab Tahvlis praktikapäevikut ning laeb praktikapäeviku juurde üles aruande. 13  15.3.3. Praktika kaitsmisel osalevad vähemalt keskuse praktikajuhendaja, erialaõpetaja ja tööhõivespetsialist. 15.3.4. Praktika korduskaitsmine on negatiivse hinde puhul võimalik ühel korral. 15.4. Praktika loetakse sooritatuks, kui õpilane on: 15.4.1. saavutanud praktika õpiväljundid ja läbinud praktika kokkulepitud mahus; 15.4.2. osalenud kolmepoolsel tagasiside vestlusel; 15.4.3. esitanud korrektse dokumentatsiooni praktika läbimise kohta; 15.4.4. kaitsnud praktika positiivsele tulemusele. 16. AKADEEMILINE PUHKUS 16.1. Akadeemiline puhkus on õpilase ajutine vabastamine õppekohustustest. 16.2. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. 16.3. Akadeemilist puhkust saab taotleda kutseõppe õpilane: 16.3.1. kes on täisealine ja õpib õppekaval mahuga vähemalt 60 arvestuspunkti kuni üks aasta. Viibides akadeemilisel puhkusel omal soovil, ei ole 19- aastasel ja vanemal õpilasel õpilasstaatusega kaasnevat ravikindlustust; 16.3.2. tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, esitades arstitõendi; 16.3.3. aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta, esitades kutse kaitseväe tegevteenistusse; 16.3.4. lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, esitades lapse sünnitunnistuse. 16.4. Akadeemilise puhkuse taotlemiseks esitab õpilane avalduse ja vajaduse korral põhjendust tõendavad dokumendid õppeinfosüsteemis Tahvel. 16.5. Akadeemilise puhkuse andmine toimub vastavalt selle kooli õppekorralduseeskirjale, mille nimekirja õpilane on kantud. 17. ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA EKSAMITE LÄBIVIIMINE 17.1. Õpingud loetakse lõpetatuks ja õpilane arvatakse keskuse või kooli õpilaste nimekirjast välja pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist ning eksamite sooritamist. 17.2. Õpingud lõppevad kutseeksami või erialase lõpueksamiga, sh lõputöö kaitsmine, v.a ettevalmistav õpe. 17.3. Kutseeksam on hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas isik on saavutanud kutsestandardis kirjeldatud kutse kompetentsid ning vastab kutse andmise tingimustele. 17.3.1. Kutseeksam toimub vastavalt kutseandja kutse andmise korrale. 17.3.2. Kui kutseeksami sooritamine ei ole võimalik, ebaõnnestub või õpilane seda sooritada ei soovi, on õpilasel õigus sooritada erialane lõpueksam. 17.4. Erialane lõpueksam, sh lõputöö kaitsmine on protsess, mille eesmärk on hinnata õpilase erialaste teadmiste, oskuste ja pädevuste vastavust õppekavas sätestatud nõuetele. Erialane lõpueksam võib toimuda osade kaupa kui see on kirjeldatud eksami juhendis. 14  17.4.1. Erialaeksami materjalid, teemad ja hindamisjuhendi valmistavad ette vastava õppekava õpetajad ning esitavad need õppevaldkonna juhile hiljemalt kaks nädalat enne eksami toimumist. 17.4.2. Erialaeksami läbiviimiseks moodustab õppevaldkonna juht vähemalt kolmeliikmelise erialaeksami komisjoni, õppespetsialist vormistab komisjoni Tahvlis. 17.5. Kutsekeskhariduse õpilase sooritavad õpingute lõpetamiseks eesti keele, matemaatika ja A-võõrkeele koolieksami, õpilase soovi korral on koolieksam võimalik asendada ka riigieksamiga. 17.6. Eksamitele lubatakse õpilane, kes on täitnud õppekava planeeritud mahus ja sooritanud kõik õppekavas ettenähtud moodulid ning praktikad positiivsele tulemusele. 17.7. Eksamite graafiku koostab vähemalt 1 kuu enne eksamiperioodi algust õppetöö arendamise osakonna juhataja õppevaldkondade juhtide ettepanekul ning selle kinnitab direktor käskkirjaga. 17.8. Eksameid läbiviiv õpetaja vastutab eksamiruumide ja -materjalide ettevalmistuse eest. 17.9. Eksamite alguses: 17.9.1. tutvustab eksamikomisjoni esimees õpilasele eksami toimumise korda, sealhulgas eksamikomisjoni liikmeid ja nende rolli eksamil, hindamise põhimõtteid ja kriteeriume; 17.9.2. eksamineeriv õpetaja tutvustab õpilasele eksamitööd; 17.9.3. eksamikomisjon tagab, et õpilane sooritab eksami käesoleva korra ja eksamitöö juhiste kohaselt. 17.10. Eksamile mõjuval põhjusel kuni 30 minutit hilinenud õpilasele võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist. Selle üle, kas hilinemise põhjus on mõjuv, otsustab eksamikomisjon. 17.11. Õpilane võib eksamilt lahkuda vaid eksamikomisjoni liikme loal vältimatu vajaduse korral. 17.12. Eksamikomisjoni esimees protokollib eksami tulemused ja kannab need Tahvlisse. 17.13. Kui eksamile lubatud õpilane ei ilmu eksamipäeval eksamile, fikseeritakse eksamiprotokolli „mitte ilmunud“. 17.14. Õpilasel, kes ei ilmunud mõjuval põhjusel eksamile, ei sooritanud eksamit positiivsele tulemusele, katkestas eksami või kõrvaldati eksamilt eksamikorra rikkumise tõttu, on õigus sooritada korduseksam ühel korral komisjoni poolt määratud ajal. 17.15. Keskuse või kooli lõpetamisel väljastatakse õpilasele lõputunnistus koos hinnetelehega. 18. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE 18.1. Õpilasel on õigus vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, esitades vaide keskuse direktorile. 18.2. Vaie lahendatakse 10 tööpäeva jooksul, arvates selle saabumisele järgnevast tööpäevast. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teavitab vaide esitajat tema 15  rühmajuhendaja. 18.3. Vaide läbivaatamise tulemusena vormistatakse kirjalik direktori otsus, mida on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õpilasele või tema seaduslikule esindajale. Vaidlustada saab direktori otsust esitades kaebuse halduskohtusse või vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. 19. KESKUSE RUUMIDE JA ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE 19.1. Õpilasel on õigus kokkuleppel keskuse töötajaga kasutada keskuse inventari ja ruume, sh väliala, väljaspool õppetööd, eeldusel, et ta kasutab neid heaperemehelikult. 19.2. Ruumide kasutamisel peab õpilane järgima ruumi kasutuskorda. 19.3. Õpilane kannab vastutust keskuse vahenditest ostetud ja tema kasutusse antud õppevahendite, tööriiete ning õpikute eest. 19.4. Õpilasele väljastatud õppevahendite või õpikute eest vastutab ja nende üle peab arvestust õpetaja või töötaja, kes need õpilasele väljastas. 19.5. Õpilane kohustub tagastama talle väljastatud õppevahendid, õpikud ja muu inventari, sh registreerimiskaardi, õppetöö lõpuks või õppetöö katkestamise ajaks. Tagastamata õppevahenditest või õpikutest teavitab vastutav õpetaja või töötaja rühmajuhendajat kuni kahe (2) nädala jooksul pärast õpilase keskusest lahkumist. 19.6. Õpilasel on kohustus hüvitada keskusele rikutud vara või rikutud või tagastamata õppevahendi või õpiku rahaline kahju. 19.7. Hüvitise väljanõudmist korraldab rühmajuhendaja. 20. TUNNUSTAMINE 20.1. Kooli nimekirja kantud õpilasi tunnustab kool vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. 20.2. Õpilase tunnustamisel kasutatakse keskuses järgnevaid meetmeid: 20.2.1. suuline kiitmine, mille kohta tehakse märge Tahvlis õppetöö päevikusse; 20.2.2. tänukirja väljaandmine; 20.2.3. diplomi väljaandmine. 20.3. Punktides 20.2.2–20.2.3 nimetatud kirjalikud tunnustused vormistatakse keskuse blanketile ning antakse välja: 20.3.1. tänukiri – antakse õpilasele üle õppeaasta lõpul, kui õpilane on õppetöös või selle väliselt keskuses toimuvatel üritustel, sh huviringis osalemine, näidanud üles aktiivsust ja initsiatiivi; 20.3.2. diplom – võistluse tulemuste väljakuulutamisel. 21. ÕPILASE VÄLJAARVAMINE NIMEKIRJAST JA LÕPUDOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE 21.1. Õpilase väljaarvamine on õpilase kustutamine õpilaste nimekirjast. Õpilase väljaarvamine õpilaste nimekirjast võib toimuda õpilase enda soovil või keskuse algatusel, v.a õppimiskohustust täitev õpilane. 21.2. Õpilase oma soovil väljaarvamiseks esitab õpilane avalduse, kus märgib lahkumise põhjuse järgneva liigituse alusel: 21.2.1. tervislikud põhjused, 16  21.2.2. tööle asumine, 21.2.3. mujale õppima asumine, 21.2.4. muudele teenustele asumine (koos täpsustusega), 21.2.5. kursus ei sobinud (koos täpsustusega). 21.3. Õpilase avalduse alusel väljaarvamisele eelneb: 21.3.1. üldjuhul rühmajuhendaja ja tugispetsialisti vestlus õpilasega; 21.3.2. rühmajuhendaja poolt kokku kutsutud meeskonnatöö ja vajalike dokumentide koostamine (sh soovitused edaspidiseks). 21.4. Keskuse algatusel toimub õpilase väljaarvamine järgmistel juhtudel: 21.4.1. õppekava õpiväljundite saavutamisel ja õpingute lõpetamise nõuete täitmisel; 21.4.2. kui õpilane, v.a õppimiskohustust täitev õpilane, ei ole mõjuva põhjuseta asunud õppetööle kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust; 21.4.3. õppenõukogu otsuse alusel, kui õpilane, v.a õppimiskohustust täitev õpilane, on põhjuseta puudunud, õpilasel on tekkinud olulised õppevõlgnevused või õpilane ei täida õppekava lõpetamise tingimusi kursuse toimumisaja jooksul ja keskus on õpilase toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki võimalikke enda käsutuses olevaid toetusmeetmeid; 21.4.4. õppenõukogu otsuse alusel, kui õpilane, v.a õppimiskohustust täitev õpilane, enda käitumisega ohustab teiste või enda turvalisust keskuses või vääritu käitumise (ei pea kinni keskuse käitumise heast tavast) tõttu; 21.4.5. õpilase surma korral. 21.5. Õppenõukogu otsuse, koos alusmaterjaliga, õpilase nimekirjast välja arvamiseks edastab õppetöö arendamise osakonna juhataja õppespetsialistile. 21.6. Täienduskoolituskursuse nimekirja kantud õpilase nimekirjast väljaarvamine toimub keskuse direktori käskkirjaga õppespetsialisti esildise alusel. 21.7. Kutseõppekursuse nimekirja kantud õpilase nimekirjast väljaarvamine toimub kooli direktori otsusega keskuse esildise alusel. 21.8. Täienduskoolituskursuse õpilase väljaarvamisel punktis 21.4.1 toodud põhjusel väljastatakse õpilasele tunnistus koos selle juurde kuuluva täiendusõppe õiendiga. 21.9. Kutseõppekursuse õpilase väljaarvamisel punktis 21.4.1 toodud põhjusel väljastatakse õpilasele kooli lõputunnistus koos hinnetelehega. 21.10. Täienduskoolituskursuse õpilase väljaarvamisel punktis 21.4.3 toodud põhjusel väljastatakse õpilasele tõend koos selle juurde kuuluva täiendusõppe õiendiga täiendusõppes osalemise kohta. 21.11. Õpilase väljaarvamisel punktides 21.2, 21.4.1 ja 21.4.3–21.4.4 toodud põhjustel koostatakse õpilasele edasised soovitused. 21.12. Täienduskoolituskursuse lõpudokumendid koostab õppespetsialist täienduskoolituste infosüsteemis Juhan. 21.13. Kutseõppekursuse lõpudokumendid väljastab kool. 22. RAKENDAMINE 22.1. Rühmajuhendajad on kohustatud edastama eeskirjaga seotud info õpilastele. 17 23. EESKIRJA LISAD 23.1. Eeskirjaga kinnitatakse järgmised lisad: 23.1.1. Eeskirja lisa 1 – Õpilaste õiguste ja kohustuste ning nõusolekute vormid 23.1.2. Eeskirja lisa 2 – Tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise vorm 23.1.3. Eeskirja lisa 3 – Praktikalepingu vorm 23.1.4. Eeskirja lisa 4 – Erialaeksami/ lõputöö kaitsmise vorm 23.1.5. Eeskirja lisa 5 – Eksami protokolli vorm 18  KINNITATUD direktori 01.09.2026 käskkirjaga nr 4.1-1/33-1 EESKIRJA LISA 1 – ÕPILASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING NÕUSOLEKUTE VORMID Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õpilase õigused ja kohustused ning nõusolekud 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Dokumendi eesmärk on teavitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivat (edaspidi keskus) õpilast tema õigustest ja kohustustest, teavitada isikuandmete töötlemisest ning saada nõusolekud täiendavaks isikuandmete töötlemiseks. 1.2 Õpilane allkirjastab dokumendi ning teavituse ja vormid. 1.3 Alaealise või piiratud teovõimega õpilase puhul allkirjastab dokumendi ka õpilase esindaja, tagades sellega, et saab aru õpilase õigustest ja kohustustest ning antud nõusolekutest. Samuti on õpilase esindajal kohustus selgitada õpilasele dokumendi sisu. 1.4 Dokument allkirjastatakse ühes eksemplaris, mis jääb õpilasele. Keskus digitaliseerib allkirjastatud dokumendi ja salvestab Astangu infosüsteemis õpilase kausta. 1.5 Õpilasel on õigus jätta nõusolek andmata oma isikuandmete (sh terviseandmete) küsimiseks või edastamiseks teistele asutustele (nt tervishoiuteenuse osutajatele, rehabilitatsiooniasutustele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele). 1.5.1 Keskuse töötajalt saab õpilane ja tema esindaja küsida täiendavaid selgitusi isikuandmete (sh terviseandmete) edastamise vajalikkusest. 1.6 Õpilane ega õpilase esindaja ei saa keelduda keskuses õpilase isikuandmete (sh terviseandmete) töötlemisest, kui ta soovib õppida ja saada keskuses teenuseid. 1.6.1 Kutseõppekursusel õppiva õpilase andmeid töötleb keskus kutseõppeasutuse seaduse alusel. 1.7 Õpilane on keskuse täiendusõppekursuse õpilane või Haapsalu Kutsehariduskeskuse või Tallinna Majandus- ja Teeninduskolledži (AVARA) või Tallinna Tehnoloogiakolledži (Techno TLN) kutseõppekursuse, õppekohaga keskuses, õpilaste nimekirja kantud isik. 1.8 Õpilase esindaja on õpilase seadusjärgne hooldaja või eestkostja. 2. ÕPILASEL ON ÕIGUS:  olla koheldud võrdselt ja väärikalt;  olla see, kes ta soovib olla ja teha iseseisvaid valikuid;  jääda oma arvamusele ja seda viisakalt väljendada; 19   saada õppimiseks või teenusel osalemiseks vajalikku abi ning infot;  rääkida kaasa ennast puudutavates küsimustes ning avaldada oma arvamust;  õppida turvalises keskkonnas;  osaleda huviringides, teenustel ja teistes keskuse tegevustes;  vaadata oma andmeid, vajadusel paluda andmete parandamist või kustutamist;  otsustada, kas tema pilti või videot kasutatakse keskuse infokanalites (õpilaste infokiri, koduleht, keskuse sotsiaalmeediakanalid);  saada kutseõppe õpilasele mõeldud toetusi ja soodustusi;  saada kutseõppe õpilase õpilaspilet;  saada tasuta keskuse uksekaart ja õppetööks ettenähtud vahendid;  pöörduda töötaja või lepitaja poole, et saada abi konflikti lahendamisel;  teha ettepanekuid, anda tagasisidet ja esitada kaebus, kui ta tunneb, et tema õigusi on rikutud. 3. ÕPILASEL ON KOHUSTUS:  osaleda õppetöös, teenustel ja teistes kokkulepitud tegevustes;  teatada keskuse töötajale, kui ei saa kokkulepitud ajal kohal olla;  käituda viisakalt, lugupidavalt (mitte segada tunni läbiviimist, kiusata ega kasutada vaimset või füüsilist vägivalda) ja järgida keskuse hea käitumise tava;  öelda töötajale, kui märkab kiusamist, vägivalda või muud ohtlikku olukorda;  mitte tuua keskusesse ohtlikke või keelatud esemeid (näiteks relvi ja relvataolisi esemeid, pürotehnikat ja sellelaadseid esemeid, mürgiseid aineid);  hoida keskuse vara ja kasutada seda hoolikalt ning hüvitada enda põhjustatud kahju;  anda keskusele õiged andmed ning teavitada, kui tema andmed või oluline info muutuvad;  anda õppimisel oma parim, et saavutada õppekava õpiväljundid;  kasutada keskusesse sisenemisel ja väljumisel oma uksekaarti ning teatada kohe, kui see kaob. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õpilase esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 20 NÕUSOLEK TÄIENDAVAKS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS ÕPPETÖÖ JA TUGITEENUSTE OSUTAMISE RAAMES See nõusolek on isikuandmete täiendavaks töötlemiseks teenuste vajaduse hindamiseks, osutamiseks ja edasisteks vajalikeks tegevusteks. Tean, et minu isikuandmeid (sh terviseandmeid) kasutatakse ja töödeldakse keskuse töötajate poolt mulle parimaks teenuse osutamiseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (edaspidi keskus või Astangu Keskus), Astangu 27, Tallinn. ☐ Olen nõus, et lisaks võib minu isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, edastada teistele asutustele ja küsida teistelt asutustelt (tervishoiuteenuse osutajad, rehabilitatsiooniasutused, riigi- ja kohaliku omavalituse asutused) infot juurde, kui see on vajalik minule parima teenuse osutamiseks. Mulle on selgitatud, et võin oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Sel juhul ei edasta Astangu Keskus enam minu isiku- ega terviseandmeid teistele asutustele. Selleks esitan keskusele kirjaliku avalduse. Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek täiendavaks isikuandmete töötlemiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õpilase esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 21 NÕUSOLEK PILTIDE JA VIDEOTE KASUTAMISEKS Tean, et Astangu Keskuses ja keskuse avalikel üritustel tehtud pilte ja videoid jagab keskus erinevates kanalites nagu koduleht, Facebook’i leht, Instagram’i konto, aga ka õpilaste infokiri jne. Luban kasutada väljaspool avalikke üritusi tehtud pilte ja videoid, kus olen peal: (Kui oled nõus, tee X vastuse ette) Astangu Keskuse stendidel, õpilaste infokirjas ja siseTV-s: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPILASTEGA Astangu Keskuse kodulehel www.astangu.ee, Facebook’i kontol facebook.com/astangu ja Instagram’i kontol instagram.com/astanguinimesed: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPILASTEGA Ajakirjanduses, televisioonis või muudes avalikes infokanalites (näiteks teiste asutuste kodulehed): ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPILASTEGA Astangu Keskuse voldikutel, plakatitel, videotutvustustel, esitlustel ja teistel infomaterjalidel: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPILASTEGA Mulle on selgitatud, et võin ka hiljem piltide kasutamisest keelduda, kui esitan selleks keskusele kirjaliku avalduse. Allkirjastades kinnitan, et nõusolek piltide ja videote kasutamiseks on vabatahtlik. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õpilase esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 22 TEAVITUS SOOVITUSTE EDASTAMISEST Kui õpilane on õppekava lõpetanud või katkestab õpingud peale 1 kuud, siis koostab Astangu Keskus õpilasele soovitused. Soovituste dokument koondab õpingute ajal ilmnenud olulist infot ning toetab õpilast edasistele tegevustele suundumisel. Astangu Keskus edastab koostatud soovitused õpilasele ja/või tema seaduslikule esindajale (lapsevanem, hooldaja, pereema vm). Olen teadlik, et Astangu Keskus edastab mulle või minu esindajale soovitused, mis sisaldavad minu isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Soovin, et üleminekuplaan edastatakse: ☐ e-posti teel krüpteeritult (eelistatud) ☐ e-posti teel krüpteerimata ☐ lihtpostiga Olen teadlik, et krüpteerimata kujul e-posti teel isikuandmete edastamine ei ole turvaline ning Astangu Keskus on teavitanud eelistatud edastamise viisist (e-posti teel krüpteeritult). Kui õpilane on nõus, siis edastab Astangu Keskus õpilasele koostatud soovitused ka õpilase võrgustikule. Selleks võib olla õpilase elukohajärgne kohalik omavalitsus, Töötukassa, õppeasutus, erihoolekandeteenuse pakkuja. Soovitused edastame, sest see aitab pakkuda õpilasele ja teistele osapooltele vajalikku ja sobivat tuge. Annan nõusoleku soovituste dokumendi edastamiseks (lisa sobivasse kasti X): ☐ Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale ☐ Töötukassa juhtumikorraldajale ☐ Õppeasutusele, kui asjakohane ☐ Erihoolekandeteenuse pakkujale, kui asjakohane Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek isikuandmete edastamiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Õpilase nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õpilase esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 23 TEAVITUS ANDMETE KOGUMISEST RAKENDUMISUURINGU TARBEKS Astangu Keskus kogub andmeid õppe lõpetanud inimeste rakendumise kohta. Selleks võtab keskus nendega ühendust 6 kuud ja 1,5 aastat pärast õppe lõpetamist. Astangu Keskus töötleb andmeid ja esitab neid õppegrupi täpsusega, eesmärgiga toetada Astangu Keskuse tegevuse paremat planeerimist. Olen teadlik, et minuga võetakse uuringu andmete kogumiseks ühendust. ☐ Olen nõus, et Astangu Keskus töötleb minu rakendumisega seotud andmeid ja esitab neid õppegrupi täpsusega. Allkirjastamisega kinnitan, et annan vabatahtlikult nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õpilase esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 24  KINNITATUD direktori 01.09.2026 käskkirjaga nr 4.1-1/33-1 EESKIRJA LISA 2 – TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU ALASE JUHENDAMISE VORM Moodul/teema...................................................................................................................................... Olen tutvunud õppetööl õppekodades kasutusel olevate seadmete ohutus- ja kasutusjuhenditega ning kemikaalide ohutuskaartidega. Kohustun järgima ohutu töötamise nõudeid ja kasutama nõutud isikukaitsevahendeid. Nr Ohutusjuhendi Õpperühm Õpilase nimi Allkiri Kuupäev number 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Tööohutusalase juhendamise läbi viinud isiku nimi ja allkiri......................................................... 25  KINNITATUD direktori 01.09.2026 käskkirjaga nr 4.1-1/33-1 EESKIRJA LISA 3 – PRAKTIKALEPINGU VORM Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Keskus), keda esindab direktori 26.09.2024 käskkiri nr 1-3/31 volituse alusel ......................, ..............., kes on Keskuse ................ kursuse õpilase (edaspidi Praktikant), ja ................. (edaspidi Praktikakoht), keda esindab põhikirja/põhimääruse/volikirja alusel .................... edaspidi ka nimetatud kui Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva praktikalepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepingu objektiks on Praktikandi poolt Praktikakohas praktika läbimine Keskuse töötaja toetamisel ja Praktikakoha töötaja juhendamisel. 1.2 Lepingu aluseks on kutseõpilaste puhul kutseõppeasutuse seaduse § 30 või täiendusõppe õpilaste puhul Keskuse õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise eeskiri. 1.3 Leping ei reguleeri Praktikandi tasustamise küsimusi. 2. Praktika eesmärk ja ülesanded 2.1 Praktikandi õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja rakendamine. 2.2 Praktikandi praktiliste erialaste oskuste täiendamine ja arendamine. 2.3 Praktikandil tööks vajalike hoiakute ja väärtuste kujundamine. 2.4 Praktikandi oskuste ja arengu hindamine. 2.5 Erialaõppe tõhustamine Praktikakoha ja Keskuse koostöö kaudu. 3. Praktika aeg ja koht 3.1 Praktika sooritatakse perioodil ............... kuni ................., kokku ....... astronoomilist tundi. 3.2 Praktika toimub...................... (Praktikakoha nimi), ...................................... (Praktikakoha aadress). 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1 Keskus: 4.1.1 Hindab Praktikakoha sobilikkust praktika läbiviimiseks tulenevalt õppekavast. 4.1.2 Tagab Praktikandi erialase ettevalmistuse vastavalt õppekavale. 4.1.3 Valmistab Praktikanti ette praktika korraldust puudutavates küsimustes ning toetab vajadusel Praktikakohta tööohutusalase instrueerimise läbiviimisel Praktikandile. 26  4.1.4 Koostab Praktikandile individuaalse praktikakava ning annab Praktikandile juhised selle järgimiseks. 4.1.5 Määrab Keskuse poolt praktika koordineerija, kes jälgib praktika nõuetekohast kulgemist ning nõustab Praktikanti praktika ajal. 4.1.6 Tagab Praktikakohaga teabevahetuse ning praktika seire kogu praktika jooksul, sh külastades Praktikakohta Praktikandi toetamiseks praktika ajal vähemalt üks kord. 4.1.7 Viib läbi praktika kokkuvõtliku hindamise, kaasates nii Praktikandi kui Praktikakoha. 4.2 Keskusel on õigus: 4.2.1 Saada infot praktika kulgemise ja praktika eesmärkide saavutamise kohta. 4.2.2 Nõuda, et praktikal viibimise ajal laieneksid Praktikandile kõik töökeskkonna ohutuse alased õigusaktid ja Praktikakohas kehtivad juhendid. 4.3 Praktikakoht: 4.3.1 Tagab ettevõttega tutvumise, sh ülesannete ja peamiste tööprotsesside selgitamise. 4.3.2 Tagab sobiliku ettevalmistusega Praktikakoha poolse praktika juhendaja. 4.3.3 Tagab Praktikandile kohapealse tööohutusalase väljaõppe, kindlustab Praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused ning varustab Praktikandi vajalike kaitse- ja töövahenditega. 4.3.4 Tagab töökorralduse reeglite tutvustamise ning vajadusel abistab Praktikanti nende täitmisel. 4.3.5 Tagab Praktikandile töö ning juhendab ja toetab Praktikanti praktika eesmärkide saavutamisel lähtudes Praktikandi individuaalsest praktikakavast. 4.3.6 Annab praktika jooksul Praktikandi tegevuse ja erialase arengu kohta tagasisidet Keskusega kokkulepitud viisil. 4.3.7 Teavitab Keskust probleemide korral praktika korralduses või Praktikandiga seonduvalt. 4.3.8 Osaleb praktika kokkuvõtlikul hindamisel, mida korraldab Keskus. 4.3.9 Osaleb võimalusel Keskuse poolt korraldataval praktika aruande kaitsmisel. 4.3.10 Tagab isikuandmete töötlemisel kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest ja teistest seonduvatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise. 4.4 Praktikakohal on õigus: 4.4.1 Saada Keskuselt teavet Praktikandi saabumise kohta enne praktika algust või tulenevalt Praktikakoha ja Keskuse vahelisest kokkuleppest. 4.4.2 Saada Keskuselt vajalikku teavet Praktikandi juhendamiseks, hindamiseks ja tagasiside andmiseks. 4.4.3 Saada Keskuselt tuge praktika käigus ettetulevate probleemsete olukordade lahendamiseks. 27 4.5 Praktikant: 4.5.1 Omandab praktikale minekuks tarvilikke õppekavajärgseid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid. 4.5.2 Järgib Praktikakohas kokkulepitud käitumisnorme ja reegleid, kasutab Praktikakoha vara heaperemehelikult ning täidab talle antud tööülesandeid ning - ohutusnõudeid. 4.5.3 Teavitab Praktikakohta ja Keskust koheselt oma haigestumisest või muudest praktikale tulekut takistavatest asjaoludest. 4.5.4 Hoiab praktika käigus temale teatavaks saanud konfidentsiaalset infot, mille osas on Praktikanti eelnevalt arusaadavalt teavitatud. 4.5.5 Täidab praktika ajal individuaalsest praktikakavast ning Praktikakoha juhendaja poolt antud ülesandeid. 4.5.6 Osaleb praktika kokkuvõtlikul hindamisel, mida korraldab Keskus. 4.5.7 Peab igapäevaselt praktikapäevikut õppeinfosüsteemis Tahvel ning esitab praktika lõppedes Keskusele praktikaaruande ja teised kokkulepitud praktikadokumendid, sh teeb ettekande praktika läbimise kohta praktika kaitsmisel. 4.6 Praktikandil on õigus: 4.6.1 Saada piisavalt juhendamist praktika vältel praktika eesmärkide saavutamiseks. 4.6.2 Saada tööohutusalast väljaõpet ning vajalikke vahendeid ohutuks töösoorituseks. 5. Andmed praktikajuhendajate kohta 5.1 Praktikakoha juhendajaks on: .................. (nimi), ...................... (ametinimetus), tel: ........., e-post: ................... 5.2 Keskuse praktika koordineerija on: .................. (nimi), ...................... (ametinimetus), tel: ........., e-post: ................... 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja ennetähtaegne lõpetamine 6.1 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist kõikide Lepingu Poolte poolt. 6.2 Lepingu muutmise ettepaneku teeb üks Lepingu Pool ning kõikide Poolte poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud vormistatakse kirjalikult. Lepingu muudatuse valmistab Pooltele allkirjastamiseks ette Keskus. 6.3 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest peab Pool teavitama teisi Lepingu Pooli ning põhjendama ennetähtaegse lõpetamise. 7. Lõppsätted 7.1 Lepingu allkirjastamisel on Lepingule lisatud Praktikandi individuaalne praktikakava. 7.2 Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 7.3 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Lepingu Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 28 Poolte andmed: Keskus Praktikakoht Praktikant Astangu Nimi Nimi Kutserehabilitatsiooni Keskus Reg nr 70003566 Reg nr Isikukood Allkirjastaja nimi Allkirjastaja nimi Allkirjastaja nimi E-post E-post E-post /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 29  KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 4 – ERIALAEKSAMI/ LÕPUTÖÖ KAITSMISE VORM ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS KINNITAN Õppevaldkonna juht …………………...................................... ERIALAEKSAM/ LÕPUTÖÖ KAITSMINE Õppeaasta: Õpperühm: Valitud töö Jrk Õpilase nimi Õpilase allkiri Märkused nimetus/liik /Lisada juurde lahtreid vastavalt õpilaste arvule/ Eriala õpetaja …………………………………………………………………………………… nimi allkiri kuupäev 30  KINNITATUD direktori 01.09.2026 käskkirjaga nr 4.1-1/33-1 EESKIRJA LISA 5 – EKSAMI PROTOKOLLI VORM ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE EKSAMI PROTOKOLL ___________________________________________________ erialaeksami kohta (eriala, kursus) Eksamikomisjoni esimees: ________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Eksamineeriv õpetaja: ___________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Eksamikomisjoni liikmed: _________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) ______________________________________________________________ ______________________________________________________________ Eksam algas kell __________, lõppes kell _________. Eksamile tuli ___________ õpilast. Eksamile lubatud õpilastest jäi tulemata ______________________________ ______________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Jrk Õpilase ees- ja Eksamihinne Märkused nr perekonnanimi 31 Eksamikomisjoni eriarvamused: _______________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ Eksami kuupäev: “___” __________ 20___. a. Eksamikomisjoni esimees: ______________________ Eksamineeriv õpetaja: ______________________ Eksamikomisjoni liikmed: ______________________ ______________________ ______________________ 32