Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna tagamise kord

KÄSKKIRI Tallinn 21.08.2026 nr 1-3/12 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna tagamise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel 1. Korra eesmärk 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus) turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna tagamise korra (edaspidi kord) eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub keskuse õpilastele, klientidele, töötajatele ja teistele keskuses viibivatele isikutele turvaline, väärikust austav ning toetav õpi- ja töökeskkond, ennetades väärkohtlemist, ärakasutamist, kiusamist ja muud turvatunnet kahjustavat käitumist ning kehtestada nende juhtumite ennetamise, lahendamise, tagasiside ja kaebuste menetlemise ühtsed põhimõtted. 1.2. Korra alusel ei menetleta tegusid, millel on karistusseadustikust tulenevate süütegude tunnused. Kui on kahtlus, et inimese suhtes on toime pandud väär- või kuritegu, teavitatakse sellest viivitamatult asjakohaseid õiguskaitseasutusi. Küll aga võib keskus rakendada konkreetse õpilase või kliendi suhtes täiendavaid meetmeid teiste õpilaste, klientide ja töötajate turvalisuse tagamiseks. 2. Mõisted 2.1. Turvaline keskkond – füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond, milles on tagatud inimese väärikuse, tervise, heaolu ning õiguste (sh privaatsuse ja enesemääramisõiguse) austamine ja kaitse. 2.2. Väärkohtlemine – tegevus või tegevusetus, mis kahjustab inimese füüsilist või vaimset tervist, väärikust, arengut, turvatunnet või põhiõigusi. Väärkohtlemine võib olla füüsiline, vaimne, seksuaalne, majanduslik või hooletusse jätmine. 2.3. Ärakasutamine – inimese haavatavuse, sõltuvuse, usalduse, teadmatuse või piiratud enesemääramisvõime kasutamine isikliku kasu saamiseks või teisele kahju tekitamiseks. Ärakasutamine võib olla füüsiline, vaimne, seksuaalne, majanduslik või digitaalne. 2.4. Kiusamine – tahtlik ja korduv kahjustav käitumine, mille eesmärk või tagajärg on teise inimese alandamine, tõrjumine, hirmutamine või kahjustamine ning mille puhul esineb osapoolte vahel tegelik või tajutav ebavõrdne jõupositsioon. 2.5. Konflikt – kahe või enama inimese vaheline erimeelsus või pingeline olukord, mille puhul puudub üldjuhul korduvus või ebavõrdne jõupositsioon. 2.6. Kaebus – suuline või kirjalik pöördumine, milles väljendatakse rahulolematust keskuse tegevuse, teenuse kvaliteedi, töötaja, kliendi või õpilane käitumise, turvalisust kahjustava olukorra või muu õigusi rikkuva tegevuse kohta ning soovitakse selle lahendamist. 2.7. Tagasiside ja ettepanek – tähelepanek, tunnustus või arvamus keskuse tegevuse, teenuste või õppekorralduse kohta, mille eesmärk on toetada keskuse arengut ja kvaliteedi parandamist. 2.8. Lepitusmenetlus – vabatahtlik ja erapooletu lahendusprotsess, mille eesmärk on lepitaja kaasabil aidata osapooltel mõista tekkinud olukorda, taastada koostöö ning sõlmida kokkulepped edaspidiseks. 3. Turvalise keskkonna tagamine 3.1. Keskuse eesmärk on tagada õpilastele, klientidele, töötajatele ja teistele keskuses viibivatele isikutele turvaline, väärikust austav ning toetav õpi-, töö- ja rehabilitatsioonikeskkond. 3.2. Keskuses lähtutakse põhimõttest, et igal inimesel on õigus füüsilisele ja vaimsele turvalisusele, enesemääramisele, privaatsusele ning lugupidavale kohtlemisele. 3.3. Keskuses ei ole lubatud füüsiline, vaimne, seksuaalne ega majanduslik ärakasutamine, väärkohtlemine, kiusamine ega muu käitumine, mis kahjustab inimese tervist, heaolu, väärikust või turvatunnet. 3.4. Keskus rakendab ennetavaid tegevusi, et vähendada väärkohtlemise, ärakasutamise, kiusamise, sh küberkiusamise riski ning toetab turvalise keskkonna kujundamist õppimiseks, töötamiseks ja teenusteks. 4. Õpilaste ja klientide füüsilise, vaimse, majandusliku ärakasutamise ning kiusamise ennetamine 4.1. Keskuse eesmärk on tagada igale õpilasele ja kliendile turvaline keskkond ning kvaliteetne isikukeskne teenus. 4.2. Õpilase ja kliendi õiguste rikkumise ning ärakasutamise ennetamiseks on kirjeldatud soovitud käitumine järgmistes dokumentides – keskuse eetikakoodeks, keskuse klientide õigused ja -kohustused, õpilaskodu majutuse sisekorraeeskiri, õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri, õppija meelespea, töötaja käsiraamat, kriisiolukorra lahendamise plaan. 4.3. Keskuse töötaja järgib oma igapäevases töös keskuse eetikakoodeksit ja teisi keskuse tööd reguleerivaid kordasid, sh neid, mida ei ole eespool nimetatud. 2 4.4. Lähtuvalt oma ametikohast ja sellega seotud ülesannetest informeerib keskuse töötaja õpilast ja klienti tema õigustest ja kohustustest ning soovitud käitumisest, teenuste sisust ja nende osutamisega seotud protsessidest. 4.5. Keskus korraldab ennetavaid tegevusi koostöös õpilase, kliendi, tema lähedaste ning esindusorganisatsioonide, politsei ja teiste koostööpartneritega. Keskuse töötaja saab oma ametikohast ja sellega seotud ülesannetest tulenevalt õpilast ja klienti täiendavalt juhendada, kuidas füüsilise, vaimse või majandusliku ärakasutamise ohu või juhtumite korral käituda. 4.6. Kui keskuses on toimunud olukord, kus õpilase või kliendi õigusi on rikutud, teda on ära kasutatud või on teda kiusatud, informeerib toimunust esimesel võimalusel õpilane rühmajuhendajat, klient tugispetsialisti ja töötaja keskuse direktori asetäitjat. 4.7. Keskus pöörab tähelepanu igale füüsilise, vaimse või majandusliku ärakasutamise juhtumile ning lahendab neid pidades silmas inimese väärikust ning õigust privaatsusele ja enesemääramisele. 4.8. Oma tegevuse hindamiseks ja parendamiseks õpilase ja kliendi füüsilise, vaimse ja majandusliku ärakasutamise ning kiusamise ennetamisel peab keskus arvestust aset leidnud juhtumite üle, analüüsib nende põhjuseid, kavandab vajalikud ennetustegevused koostöös töötajate ja õppijate esindusega ning analüüsib iga-aastaselt õpilaste ja klientide tagasisidet ning rahulolu. 5. Tagasiside andmine, ettepanekute ja kaebuste esitamine 5.1. Keskuse koostööpartnerite ja iga isiku, kes kasutab, on kasutanud või avaldanud soovi kasutada keskuse teenuseid, on tagasiside, ettepanekud ning kaebused oodatud vahetu suhtluse kaudu, e-posti või telefoni või QR koodi teel, keskuse postiaadressil või postitatuna fuajees ja teenuste konsultanti kabineti kõrval asuvasse valgesse postkasti. 5.2. Tagasisidet ja ettepanekuid võib esitada vabas vormis nii anonüümselt kui ka nimeliselt. 5.2.1. Kontaktandmeteta kaebused loetakse anonüümseteks ja käsitatakse tagasisidena. 5.3. Kaebuse esitamine on isiku võimalus anda tagasisidet keskuse tegevuse või teenuse kvaliteediga rahulolematuse või leida, et tema suhtes on käitutud vääralt ning nõuda olukorra lahendamist. 5.3.1. Ametliku kaebusena käsitletakse kirjalikult vormistatud ja esitaja kontaktandmetega kaebust. 5.4. Kirjalikult esitatud või keskuse töötaja poolt kirjalikult vormistatud tagasiside ja ettepanekud ning ametlik kaebus registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Kaebus või ettepanek edastatakse dokumendihaldussüsteemis lahendamisele vastava üksuse juhile kui ka direktori asetäitjale. 5.5. Tagasiside, ettepanekud ja kaebus analüüsitakse direktori asetäitja koordineerimisel koostöös asjaomaste struktuuriüksustega läbi ja kavandatakse vajalikud muudatused keskuse tööprotsessides. Tööprotsesside muudatused kinnitab juhtkond. 5.6. Kaebuses peavad sisalduma vähemalt alljärgnevad asjaolud:  kaebuse esitaja nimi; 3   kaebuse esitaja kontaktandmed või esitaja esindaja kontaktandmed;  kaebuse esitamise kuupäev;  kelle või mille suhtes on kaebus esitatud;  millal juhtunu aset leidis;  võimalikult täpne kirjeldus, milline juhtum aset leidis. 5.7. Nimelise ja esitaja kontaktandmetega tagasisidele ja ettepanekutele vastatakse esitaja soovil kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse tähtaegadega. 5.8. Eraldi arvestust peab direktori asetäitja õpilase, kliendi või töötaja poolt tõstatatud väärkohtlemise juhtumite kohta, mille osas ei ole esitatud kirjalikult vormistatud kaebust ning mis on saanud lahenduse läbi erinevate osapoolte koostöö. Sellised juhtumid on kajastatud keskuse dokumendihaldussüsteemis registreeritud juhtumitena. 6. Turvalisust ohustavatele juhtumitele reageerimine ja juhtumite lahendamine 6.1. Vaimset või füüsilist turvalisust ohustava juhtumi või selle tekkimise kahtluse korral rakendab keskus viivitamatult vajalikke meetmeid, et tagada õpilaste, klientide, töötajate ja teiste keskuses viibivate isikute turvalisus ning ennetada kahju suurenemist. 6.2. Kiusuennetuse keskne põhimõte keskuses on varajane märkamine – töötaja sekkub esimeste korduvate halvustamise, tõrjumise, ähvardamise, narrimise või alandamise märkide ilmnemisel. 6.3. Juhtumi lahendamisel lähtutakse kannatanu turvalisusest, osapoolte väärikast kohtlemisest, juhtumi asjaolude objektiivsest väljaselgitamisest ning juhtumi kordumise ennetamisest. Vajaduse korral korraldatakse juhtumiga seotud osapooltega individuaalsed või ühised vestlused ning kaasatakse juhtumi lahendamisse vajalikud spetsialistid. 6.4. Õpilase või kliendi vaimset või füüsilist turvalisust ohustavast juhtumist või selle kahtlusest tuleb esimesel võimalusel teavitada keskuse töötajat. Kiiret sekkumist nõudva olukorra korral tuleb pöörduda lähima keskuse töötaja poole, kes tagab esmase reageerimise ning teavitab vajaduse korral direktori asetäitjat või teisi asjaomaseid töötajaid. 6.5. Õpilase ja kliendiga toimunud juhtumi esmaseks lahendajaks on töötaja, kes juhtumist teada saab, koostöös õpilase rühmajuhendaja või teenuse eest vastutava töötaja ning vastava struktuuriüksuse juhiga. Vajaduse korral kaasatakse juhtumi lahendamisse tugispetsialistid, direktor, õpilase seaduslik esindaja ning teised juhtumi lahendamiseks vajalikud koostööpartnerid. 6.6. Kui juhtum puudutab keskuse töötajat, teavitatakse sellest töötaja vahetut juhti. Juhtumi lahendamisel tagatakse kõigi osapoolte õiglane kohtlemine, konfidentsiaalsus ning töötajale võimalus esitada omapoolsed selgitused. 6.7. Juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks on keskusel õigus küsida juhtumiga seotud isikutelt kirjalikke või suulisi selgitusi ning koguda muid asjakohaseid tõendeid. Kirjalikus selgituses märgitakse vähemalt:  juhtumi toimumise aeg ja koht; 4   juhtumi kirjeldus;  selgituse koostamise kuupäev;  selgituse andja nimi. 6.8. Alaealise õpilasega seotud juhtumi korral teavitatakse tema seaduslikku esindajat, välja arvatud juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti või teavitamata jätmine on vajalik õpilase õiguste või turvalisuse kaitseks. 6.9. Kui juhtumi asjaolud viitavad väärteo või kuriteo toimepanemisele või vahetule ohule inimese elule, tervisele või turvalisusele, teavitatakse viivitamata õiguskaitseasutusi, kellega koostöös rakendatakse vajalikud abinõud kannatanu kaitseks. 7. Kaebuste lahendamine ja lepitusmenetlus 7.1. Kaebuse lahendamise eesmärk on tagada kõigi kaebuste õiglane, erapooletu, õigeaegne ja konfidentsiaalne menetlemine, kaitsta õpilastete, klientide, töötajate ja teiste keskusega seotud isikute õigusi ning aidata kaasa turvalise vaimse ja füüsilise keskkonna säilitamisele ja arendamisele. Kaebuse menetlemise eesmärk on välja selgitada juhtumi asjaolud, taastada turvatunne, rakendada vajaduse korral sobivad meetmed rikkumise lõpetamiseks ja selle kordumise ennetamiseks ning kasutada saadud teavet keskuse töökorralduse ja teenuste kvaliteedi parendamisel. 7.2. Lepitusmenetlus on üks keskuse võimalustest lahendada konflikte ja muid turvalisust mõjutavaid juhtumeid taastava ja koostööpõhise lähenemise kaudu. 7.2.1. Lepitusmenetluse eesmärk on aidata osapooltel turvalises ja erapooletus keskkonnas mõista tekkinud olukorda, selle mõju osapooltele ning jõuda vastastikku aktsepteeritavate kokkulepeteni, mis aitavad taastada koostöö ja ennetada sarnaste olukordade kordumist. 7.3. Lepitusmenetlus toimub peamiselt olukorras, kus keskuse õpilasel või kliendil puudub usaldus selle keskuse töötaja suhtes, kes on tema põhiline kontakt, või ta kahtleb selle keskuse töötaja erapooletuses otsuste tegemisel või probleemolukordade lahendamisel. 7.4. Lepitusmenetlus võib toimuda ka olukorras, kus keskuse töötaja soovib tekkinud probleemolukorra lahendamist õpilasega või kahe või enama õpilase vahel või kui õpilane on avaldanud soovi probleemolukorra lahendamiseks teis(t)e õpilase (te)ga. 7.5. Kui üks osalistes on lepitusmenetluse algatanud, on see teistele osalistele kohustuslik. 7.6. Keskuse lepitajaks on direktori asetäitja. 7.7. Lepitusmenetluse käik 7.7.1. Lepitusmenetlus algab keskuse õpilase või keskuse töötaja suulise või kirjaliku pöördumisega lepitaja poole. 7.7.2. Lepitaja registreerib pöördumise dokumendihaldussüsteemis kaebuste dokumendisarjas. 7.7.3. Juhul, kui pöördumine lepitaja poole toimub suuliselt, paneb lepitaja kaebuse kirjalikku vormi ning registreerib selle dokumendihaldussüsteemis kaebuste dokumendisarjas. 5  7.7.4. Pärast õppija või keskuse töötaja pöördumist lepitaja poole, palub lepitaja teiselt poolelt selgitust olukorrale. 7.7.5. Kui kaebuse on esitanud õppija keskuse töötaja suhtes, kaasab lepitaja probleemolukorra lahendamisse algusest peale vastava keskuse töötaja osakonna juhataja. 7.7.6. Lepitaja annab teisele poolele selgituse andmiseks vähemalt 5 tööpäeva, kuid mitte kauem kui 10 kalendripäeva. Selgituse võib anda ka suuliselt lepitajale, kes paneb selle kirjalikku vormi. 7.7.7. Lepitusmenetlus koosneb lepitaja poolt osaliste kirjelduste koondamisest tekkinud olukorrast, vajadusel kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, lepituskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral lepituskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Õpilase jaoks ei ole ühisel kohtumisel osalemine kohustuslik ja ta võib sellest keelduda. 7.7.8. Lepitusmenetlus ja sellega seotud info ei ole avalik. 7.7.9. Lepitaja teeb osalistele kirjalikud ettepanekud olukorra lahendamiseks. 7.7.10. Juhul, kui osalised lepitaja abiga ei suuda leida lahendusi tekkinud olukorrale, kaasab lepitaja lepitusmenetlusse tugiteenuste arendamise osakonna juhataja ja õppetöö arendamise osakonna juhataja. 7.7.11. Kui osalised on nõus tehtud ettepanekutega, kinnitatakse need kui lepituskokkulepe. 7.7.12. Lepituskokkulepe võib olla sõlmitud kirjalikult osaliste vahel, mille kinnitab lepitaja, või suuliselt osaliste vahel, mille lepitaja paneb kirja elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis ja edastab osalistele e-posti teel. 7.7.13. Juhul, kui üks või teine lepitusmenetluse osaline soovib lepitusmenetlust katkestada, annab ta sellest lepitajale teada. Lepitusmenetluse katkestamine peab olema põhjendatud ja sellega peab olema nõus nii keskuse töötaja osakonna juhataja kui õpilane. 7.7.14. Lepitusmenetlus lõpeb ka juhul, kui keskuse õpetaja või rühmajuhendajaga peatub või lõpeb töösuhe või kui keskuse õpilane arvatakse õpilaste nimekirjast välja. 8. Rakendussätted 8.1. Kord vaadatakse läbi ja uuendatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui iga kahe aasta järel. 8.2. Tunnistan kehtetuks direktori 23.12.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-3/43 „Klientide ärakasutamise ennetamise ning tagasiside ja kaebuste menetlemise kord“ ja direktori 06.09.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-3/28 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lepitusmenetluse kord“. 8.3. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 6