Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord

KÄSKKIRI 02.09.2026 nr 1-2/26/187 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord Kehtestan Vabariigi Valitsuse 25.05.2023. a. määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 6 lg 2 punkti 4 alusel „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“: 1. Üldsätted 1.1 Kord reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi KM) eelarvest makstavate kaitsetööstuse arendustegevuse toetuste (edaspidi arendustoetus) andmise põhimõtteid, toetuste taotluste menetlemist ning toetuste kasutamise järelevalvet. 1.2 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti Kaitseväe prioriteetidele vastavate kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline konkurentsivõime. 1.3 Korra kehtestamisega taotletakse kaitseotstarbeliste arendusprojektide (edaspidi arendusprojekt) toetamise läbipaistvat menetlemist ja arendusprojektide eesmärgistatud rahastamist. 1.4 Arendustoetust antakse projektitoetusena tootearenduseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187/1, 26.06.2014) (edaspidi määrus) artikli 25 mõistes ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE1) innovatsiooniks määruse artikli 28 mõistes. 1.5 Punktis 1.4 nimetatud määruse järgi on tootearenduseks olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, 1 VKEks määruse Lisa 1 kohaselt loetakse ettevõtted (autonoomsed ettevõtted, partner- ja sidusettevõtted), millel on vähem kui 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot, kusjuures VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, ja mis vastavad muudele Määruse lisas 1 nimetatud tingimustele.  ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. 1.6 Arendustoetuse andmisel ettevõttele järgitakse määruse ning konkurentsiseaduse §- s 34² sätestatut. 1.7 Arendustoetust võivad taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühingud (edaspidi ettevõtted). 2. Eesmärk 2.1 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti Kaitseväe prioriteetidele vastavate kaitsetööstuse toodete kõrge arendustase ja rahvusvaheline konkurentsivõime. 2.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamine on tulemuslik, kui igal aastal arendatakse välja vähemalt viis uuenduslikku, tehnoloogiamahukat ekspordipotentsiaaliga kaitse- ja julgeolekuotstarbelist toodet või teenust. 3. Toetuse andmise põhimõtted 3.1 Kaitsetööstuse arendustoetuste taotlusi hindab kaitseministri moodustatud vähemalt kolmeliikmeline KM kaitsetööstuse arenduskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad esindajad Kaitseministeeriumist, Kaitseväest, Eesti majandusarengut suunavatest ametkondadest ja ettevõtlusorganisatsioonidest. 3.2 Toetust antakse ettevõtetele, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.2.1. ettevõttel on oskused ja teadmised arendusprojekti elluviimiseks; 3.2.2. ettevõttel on arendusprojekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid (omaosalus). 2 (8)  3.2.3. ettevõtte juriidilistest isikutest omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted); 3.2.4. ettevõte annab nõusoleku tema suhtes järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning teistele ametiasutustele; 3.2.5. ettevõte on maksevõimeline, tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ning ta ei ole likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud ja ta ei ole raskustes olev ettevõtja määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes. 3.2.6. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike -ja kohalike maksude osas, ettevõtte maksuvõla tasumine ei ole ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud taotluse esitamise päevast arvates ning ettevõte on esitanud kõik kohustuslikud deklaratsioonid. 3.2.7. ettevõtte seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest, esindajale ei ole määratud ettevõtlus- ega ärikeeldu. 3.2.8. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 3.2.9. ettevõttel ei esine muid määruse artiklis 1 nimetatud toetuse andmist välistavaid asjaolusid. 3.3 Punktis 3.3 nõuetega vastavuses olevate ettevõtete arendusprojektid peavad olema riigikaitse- või julgeolekuotstarbelised ning kõrge ekspordipotentsiaaliga. Tootearenduse toetamisel rahastatakse kaitseotstarbelisi arendusprojekte, mis vastavad TRL tasemetele 4-7. 3.4 Toetust saab taotleda üks kord konkreetse arendusprojekti TRL-ist lähtuva kvalitatiivse edasimineku kohta, eeldusel, et arendustoetus soodustab olulisel ja selgelt mõõdetaval määral arendusprojekti elluviimist. Korra raames toetatava arendusprojekti maksimaalne pikkus on kuni 3 aastat. 3.5 KM abi osakaal ühele arendusprojektile on kuni 40 % arendusprojekti abikõlblikest kuludest. KM toetus ühele projektile on maksimaalselt kuni 200 000 eurot ning see ei või olla suurem kui 1/2 jooksva aasta sihtotstarbelistest eelarvevahenditest. Kui 3 (8)  arendusprojekti rahastatakse muudest kohaliku omavalitsuse või riigi vahenditest, ei tohi maksimaalne abi osakaal samade abikõlblike kulude katmiseks ületada määruse artikli 25 lõigetes 5 ja 6 sätestatud osakaale. VKEdele antav innovatsiooniabi antakse määruse artiklis 28 sätestatud alustel. 3.6 Arendustoetusest makstavateks abikõlbulikeks kuludeks tootearenduse puhul on määruse artikli 25 lõikes 3 toodud kulud ning abikõlbulikeks kuludeks VKEdele antava innovatsiooniabi korral on määruse artikli 28 lõikes 2 toodud kulud. 3.7 Ettevõte, kes taotleb korra punktis 1.3 nimetatud arendusprojekti teostamiseks arendustoetust, saab arendusprojekti toetusega katta tegevusi alates vastava arendustoetuse saamise otsusest või lepingu sõlmimisest. 4. Arendustoetuse taotlemine 4.1 Arendustoetuse konkurss toimub vähemalt üks kord aastas. Vajadusel ja eelarvevahendite olemasolul on ministeeriumil õigus välja kuulutada lisakonkurss. 4.2 Teade arendustoetuse taotlemiseks ja avaliku konkursi tingimuste kohta avaldatakse KM veebilehel www.kaitseministeerium.ee 4.3 Konkursil osalemiseks peab arendustoetuse taotleja esitama KM-le taotluse koos vajalike dokumentidega elektroonselt selleks ette nähtud veebipõhises toetuste menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS). 4.4 Kui TMS-is esineb pikema aja jooksul tehniline viga, mis takistab taotluste esitamist või menetlemist, võib KM ette näha alternatiivse viisi taotluste esitamiseks ning teavitab sellest enda veebilehel. 4.5 KM kaitsetööstuse arendamise osakond kontrollib esitatud dokumentide nõuetele vastavust ja edastab nõuetele vastavad taotlused komisjonile hindamiseks. 5. Taotluste hindamine 5.1 Arendustoetuse taotlust hindab komisjoni vähemalt kolm liiget. Komisjon esitab motiveeritud ettepaneku konkursi tulemuste kinnitamiseks kaitseministeeriumi kantslerile. 5.2 Kui komisjoni liige omab osalust taotluse esitanud juriidilises isikus, on määratud selle juhtorganitesse (nõukogu või juhatuse liige) või on osalust omava(te) isiku(te), nõukogu või juhatuse liikmete lähisugulane või on tal taotleja suhtes mingist muust aspektist tulenev huvide konflikt, ei osale ta seotud taotluse hindamisel. 5.3 Iga komisjoni liige kohustub enne taotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituse. 4 (8)  5.4 Komisjonil on õigus: 5.4.1. kaasata taotluste hindamisele komisjoni väliseid eksperte; 5.4.2. küsida arendustoetuse taotlejalt asjassepuutuvat lisateavet (sh kutsuda taotlejaid vestlusele); 5.4.3. nõuetekohaste taotluste puudumisel teha kantslerile ettepanek jätta arendustoetused välja andmata; 5.4.4. lähtudes esitatud arendusprojektide taotlustest teha kantslerile ettepanek toetussummade jagunemise ja suuruse kohta iga toetatud arendusprojekti lõikes ning vajadusel ka lisakonkursi väljakuulutamise kohta; 5.4.5. lähtudes arendusprojektide olemusest teha kantslerile ettepanek eritingimuste määramiseks (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine, levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust puudutavad tegevused jms). 5.5 Taotluste hindamisel ja pingereastamisel lähtutakse järgmistest põhikriteeriumidest: 5.5.1. kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus ning vastavus arendusprojektide konkursi teemadele; 5.5.2. rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju (turuanalüüs); 5.5.3. toote või tehnoloogia uuenduslikkus; 5.5.4. ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus (meeskonna kompetents ja kogemused, tehnoloogiline pädevus ning ettevõtte finantsvõimekus). 5.6 Kõiki ülalnimetatud kriteeriumeid hinnatakse tasemete kaupa numbrilisel skaalal 1 kuni 4 intervalliga 0,5. Hinnangu andmisel taotlusele kasutavad komisjoni liikmed vastavat skaalat (Lisa 3). 5.7 Taotlusi hindavad komisjoni liikmed esmalt individuaalselt ning taotluse individuaalhinne kujuneb vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga korrutatud hinnete summast. 5.8 Taotluse koondhinne kujuneb hindamises osalenud komisjoni liikmete antud individuaalhinnete aritmeetilisest keskmisest, mis on aluseks taotluste pingereastamisel. 5.9 Kui koondhinne on väiksem kui 2,5 või üks kriteeriumitest on hinnatud madalaima hindega (1), siis taotlust ei rahuldata. 6. Arendustoetuste andmine 6.1 Arendustoetuse andmise otsustab kantsler käskkirjaga. 6.2 Kantsleri käskkirjas märgitakse täiendavalt, et antav abi on tootearenduseks antav abi või VKE tööstusomandi õiguste omandamiseks antav abi määruse tähenduses. 5 (8)  6.3 Arendustoetuste saajad tehakse teatavaks KM veebilehel. 6.4 KM-l on õigus töödelda ja avalikustada arendustoetuse avaliku konkursiga seotud informatsiooni (sh taotleja/arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed; arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning arendustoetuse summa), mille kohta annab taotleja oma kinnituse lisas 1 toodud taotlusvormis. 6.5 KM-l on õigus nõuetekohaste taotluste puudumisel jätta arendustoetus välja andmata. 7. Lepingu sõlmimine 7.1 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-is sätestatakse konkursitingimustes kõik poolte õigused ja kohustused ning toetuse taotluse esitamisega loetakse toetuse saaja nõustunuks sätestatud konkursitingimustega. Sellisel juhul sõlmitakse poolte vahel arendustoetuse leping vaid juhul, kui esinevad eraldi reguleerimist vajavad asjaolud. 7.2 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-is sõlmivad Toetuse saaja Kaitsevägi testimiste läbiviimiseks testimislepingu ning selleks vajalikud muud dokumendid. 7.3 Arendustoetuse konkursi läbiviimisel TMS-i väliselt, sõlmib KM toetuse saaja ning Kaitseväega kolmepoolse arendustoetuse lepingu, milles sätestatakse muuhulgas KM, Kaitseväe ja ettevõtte õigused ning kohustused, arendustoetuse suurus, selle kasutamise ajalised raamid, abikõlblikud kulud, toetuse väljamaksmise tingimused ja tähtajad, aruandluse struktuur ja tähtajad ning teised olulised tingimused (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine, levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust ning tegevuslubasid puudutavad tegevused). 7.4 Ettevõte peab arendusprojektiga seotud avalikel esinemistel ja valminud materjalides viitama KM arendustoetusele. 7.5 Korra punktis 7.1 nimetatud lepingul on sõlmimisel järgmised kohustuslikud lisa dokumendid: 1) Taotlus kaitsetööstuse arendustegevuse toetamiseks; 2) Arendustoetuse kasutamise sisuaruanne-; 3) Arendustoetuste finantsaruanne; 4) Testimisleping; 5) Testimislepingu lisa. 8. Arendustoetuse kasutamise aruandlus ning järelevalve 8.1 Toetuse saaja peab esitama KM-le arendustoetuse, finantsaruanded 30 kalendripäeva jooksul pärast iga 6-kuulise aruandeperioodi lõppu, sisulise vahearuande 30 päeva jooksul peale 12 kuu möödumist projekti alguse päevast 6 (8)  arvates ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul projekti lõppemise päevast arvates. 8.2 Toetuse saaja peab eraldama toetusega tehtud kulud teistest ettevõtte kuludest ning suutma tõendada tehtud kulude sihipärasust toetust saanud projektiga (projekti nimi, summa jaotus). 8.3 KM kaitsetööstuse arendamise osakond kontrollib esitatud aruande ja dokumentide vastavust konkursi tingimustele ja taotlusele ning tõendatud kulu sihipärasust. Kontrollija teavitab aruande esitajat ilmnenud puudustest kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis. Puuduste esinemisel on aruande esitaja kohustatud puudused kõrvaldama 14 päeva jooksul puudusest teavitamisest arvates. 8.4 KM kaitsetööstuse arendamise osakond tagab kulujuhi poolt kinnitatud aruannete edastamise kaitse-eelarve osakonnale arendustoetuse kasutamise kajastamiseks raamatupidamises. 8.5 Järelevalvet arendustoetuse kasutamise sihipärasuse, konkursi tingimuste kohase ja aruandluse korrektsuse üle teostab KM kaitsetööstuse arendamise osakond. KM siseauditi osakond auditeerib vajadusel kulude sihipärasust, konkursi tingimustele vastavust ning aruande õigsust. 8.6 Juhul, kui arendustoetust ei ole kasutatud sihipäraselt või ettenähtud mahus või kulud on tõendamata, teeb järelevalvet teostav kaitsetööstuse arendamise osakond KM kantslerile ettepaneku arendustoetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. 8.7 Toetuse saaja võtab endale kohustuse tagastada KM-le arendusprojekti toetamiseks eraldatud arendustoetus, kui ta ei täida endale võetud kohustusi. 9. Lõppsätted 9.1 Tunnistan kehtetuks kaitseministri 09.04.2025 käskkirja nr 1-2/25/63 „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“. 7 (8)  9.2 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. juulist. 9.3 Enne 2026. aasta 1. juulit esitatud toetuse taotluse andmise menetlusele, toetuse kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse punktis 9.1 toodud redaktsiooni. 9.4 Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhatajale, Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise osakonnale ning avaldada Kaitseministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister 8 (8)  KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 2 Konfidentsiaalsuse kokkulepe Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide hindamiskomisjoni töös osalemisel teatavaks saadud informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalsena. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert on kohustatud kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena hoidma kogu informatsiooni komisjoni tegevuse kohta, võtma kasutusele kõik vajalikud abinõud välistamaks arendustoetuste taotluste menetlemise ja hindamisega seotud informatsiooni sattumist kolmandate isikute kasutusse ning selle avalikustamist, avaldamist või avalikuks tulekut ükskõik millises vormis, kujul või viisil. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert ei tohi kasutada arendustoetuste taotluste menetlemisel ja hindamisel temale teatavaks saanud informatsiooni enda ega kolmandate isikute huvides. Pärast arendustoetuste taotluste hindamist ja vastavate ettepanekute tegemist kantslerile, on komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustatud temale antud materjalid Kaitseministeeriumile tagastama ja elektroonilistel teabekandjatel oleva info kustutama. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele mistahes arendustoetuse taotluste hindamise käigus temale teatavaks saanud teavet nii komisjoni koosseisu kuulumise ajal kui ka 5 (viie) aasta jooksul peale komisjoni koosseisu kuulumise lõppemist. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil on keelatud ilma Kaitseministeeriumi loata teha ja säilitada koopiaid arendustoetuste taotlusi puudutavatest ja muudest komisjoni tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud dokumentidest ja andmetest. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kinnitab, et ta on teadlik, et komisjonis osalemine hõlmab muuhulgas tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud võimaliku ärisaladusega ning tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele. Vastutus Kui komisjoni liikme või selle töös osaleva eksperdi sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituses esitatavad andmed ei vasta tõele, on tegemist kokkuleppe olulise rikkumisega, mille korral on Kaitseministeeriumil õigus nõuda ja komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil kohustus hüvitada kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju (sh kolmandatele isikutele tekitatud kahju) täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 5000 eurot. [Allkirjastatud digitaalselt] ______________________ Hindamiskomisjoni ekspert  KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 1 TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotlus esitatakse toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED Ettevõtte ärinimi ja registrikood Esindaja ees- ja perekonnanimi Postiaadress Pangarekvisiidid Kontaktid (telefon, e-posti aadress) Ettevõtte tegevusala kood Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse. A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. (lisaks tuleb täita tabel C) C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse: Märkida Kriteeriumid Põhjendus ristikesega a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel; b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel; c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel; d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt. OSA 2 – TAOTLUS Arendusprojekti nimi Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk) 1. Probleem - Lahendus 1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus 1.2. Soovitatav lahendus - Lahenduse kirjeldus - Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus - Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid) - Praegune ja taotletav TRL tase 1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele kaheksale püstitatud valdkonnale 1.4. Lahenduse otsesed ja kaudsed kasud 2. Ärimudel ja turuanalüüs 2.1. Turu- ja ekspordipotentsiaal 2.2. Võimalikud kasutajad ja kasusaajad 2.3. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning konkurentsieelised 2.4. Intellektuaalomandi kaitse (olemasolevad ja/või taotletavad patendid, litsentsid, kaubamärgid või ärisaladuse kaitse) 2.5. Turule sisenemise strateegia 2.6. Tarneahela esialgne kirjeldus 2.7. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega 2.8. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus 3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul Töötajate arv Käive Bilansimaht Aktsia/osakapital Omakapital Teadus- ja arendustegevuse kulud Eksport Kasum/kahjum Põhivara kulum Tööjõukulud 4. Projekti meeskond ja projekti elluviimine 4.1. Meeskonna kirjeldus - Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid - Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad) Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, % KOKKU 100% 4.2. Rahastatava projekti kirjeldus, eesmärk ja seos pakutava lahendusega 4.3. Tehniline lahenduskäik 4.4. Projekti põhietapid, tegevuste ajastus (soovitatavalt Gantti diagrammina) ja kestus 4.5. Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud ehk KPId) 4.6. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid Riski kirjeldus Mõjuulatus Maandamisviisid (kõrge/keskmine/madal) Tõenäosus (kõrge/keskmine/madal) 5. Arendusprojekti rahastamine Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused, materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest. Kululiigid Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni Muu allikas etappide lõikes 40%) (nimeta) Nt personalikulu Nt materjalikulu Vajadusel lisa ridu Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada). Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et: 1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest. 2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad karistusandmed karistusregistris; 3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud; 4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas; 5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning muudele õiguspädevatele institutsioonidele; 7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid; 8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas; 9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; 10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted); 11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt; 12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse summa; 13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms). Koostaja allkiri Kuupäev  KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 3 KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA Hindamiskriteerium Osa- Tasemete hindamisskaala kaal Arendusprojekti seos kaitse- ja 4 julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle raames töötakse välja lahendus konkreetsele võtmeprobleemile. Arendusprojekti seos kaitse- ja I. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem julgeolekuotstarbelisus, 3 on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi ning vastavus 40% lahendamisel. arendusprojektide konkursi teemadele Arendusprojekti seos kaitse- ja 2 julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav. Arendusprojekti seos kaitse- ja 1 julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset 4 konkurentsieelist välisturul. On olemas selge turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult analüüsitud, nõudlus on ilmne. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav 3 konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on II. Rahvusvaheline piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud, konkurentsivõime ja nõudlus on prognoositav. majanduslik mõju 30% Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on 2 ebamäärased. Turustamisplaan on pigem ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik, nõudlus on tagasihoidlik. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul. 1 Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata. Nõudlust praktiliselt ei ole. Arendusprojekti raames töötatakse välja 4 tehnoloogia, mis võrreldes olemasolevate lahendustega esindab tehnoloogilist läbimurret. III. Toote või Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia 15% tehnoloogia, mis selgelt eristub praegustest uuenduslikkus 3 lahendustest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Olemas on potentsiaal uute töövoogude, ärimudelite tekkeks. Arendusprojekti raames töötatakse välja 2 tehnoloogia, mis kohandab olemasolevat  tehnoloogiat, mis toob kaasa mõningase eristumise turustandardist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Projektil on mõõdukas tehnoloogiline keerukus. Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mille raames tehakse olemasolevasse tehnoloogiasse väikesed või järkjärgulised 1 täiustused. Funktsionaalsuses või efektiivsuses olulisi muutusi ei toimu. Tehnoloogia on juba laialdaselt tööstuses või turul kasutusele võetud. Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused, kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik (sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või TA asutuste vahelise koostööprojektiga. 4 Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik tegevused on väga hästi mõõdetavad ja saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi mõeldud ning efektiivne. Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab 3 laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused IV. Ettevõtte on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava arendusprojekti on hea. elluviimise võimekus, 15% Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on sh projekti pikkus lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe. 2 Tegevuste ja aja planeerimisel esineb märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid minimaalsete tulemuste saavutamiseks. Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged 1 ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik. Arendusprojekti tulemi saavutamine on ebatõenäoline. KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 1 TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotlus esitatakse toetuste menetlemise infosüsteemis (TMS) OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED Ettevõtte ärinimi ja registrikood Esindaja ees- ja perekonnanimi Postiaadress Pangarekvisiidid Kontaktid (telefon, e-posti aadress) Ettevõtte tegevusala kood Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse. A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega. (lisaks tuleb täita tabel C) C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse: Märkida Kriteeriumid Põhjendus ristikesega a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel; b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel; c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel; d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt. OSA 2 – TAOTLUS Arendusprojekti nimi Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk) 1. Probleem - Lahendus 1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus 1.2. Soovitatav lahendus - Lahenduse kirjeldus - Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus - Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid) - Praegune ja taotletav TRL tase 1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele kaheksale püstitatud valdkonnale 1.4. Lahenduse otsesed ja kaudsed kasud 2. Ärimudel ja turuanalüüs 2.1. Turu- ja ekspordipotentsiaal 2.2. Võimalikud kasutajad ja kasusaajad 2.3. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning konkurentsieelised 2.4. Intellektuaalomandi kaitse (olemasolevad ja/või taotletavad patendid, litsentsid, kaubamärgid või ärisaladuse kaitse) 2.5. Turule sisenemise strateegia 2.6. Tarneahela esialgne kirjeldus 2.7. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega 2.8. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus 3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul Töötajate arv Käive Bilansimaht Aktsia/osakapital Omakapital Teadus- ja arendustegevuse kulud Eksport Kasum/kahjum Põhivara kulum Tööjõukulud 4. Projekti meeskond ja projekti elluviimine 4.1. Meeskonna kirjeldus - Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid - Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad) Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, % KOKKU 100% 4.2. Rahastatava projekti kirjeldus, eesmärk ja seos pakutava lahendusega 4.3. Tehniline lahenduskäik 4.4. Projekti põhietapid, tegevuste ajastus (soovitatavalt Gantti diagrammina) ja kestus 4.5. Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud ehk KPId) 4.6. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid Riski kirjeldus Mõjuulatus Maandamisviisid (kõrge/keskmine/madal) Tõenäosus (kõrge/keskmine/madal) 5. Arendusprojekti rahastamine Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused, materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest. Kululiigid Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni Muu allikas etappide lõikes 40%) (nimeta) Nt personalikulu Nt materjalikulu Vajadusel lisa ridu Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada). Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et: 1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või maksualaste süütegude toimepanemise eest. 2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad karistusandmed karistusregistris; 3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei ole peatatud; 4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas; 5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta; 6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning muudele õiguspädevatele institutsioonidele; 7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid; 8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas; 9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; 10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted); 11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt; 12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse summa; 13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms). Koostaja allkiri Kuupäev KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 2 Konfidentsiaalsuse kokkulepe Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendusprojektide hindamiskomisjoni töös osalemisel teatavaks saadud informatsiooni käsitletakse konfidentsiaalsena. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert on kohustatud kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena hoidma kogu informatsiooni komisjoni tegevuse kohta, võtma kasutusele kõik vajalikud abinõud välistamaks arendustoetuste taotluste menetlemise ja hindamisega seotud informatsiooni sattumist kolmandate isikute kasutusse ning selle avalikustamist, avaldamist või avalikuks tulekut ükskõik millises vormis, kujul või viisil. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert ei tohi kasutada arendustoetuste taotluste menetlemisel ja hindamisel temale teatavaks saanud informatsiooni enda ega kolmandate isikute huvides. Pärast arendustoetuste taotluste hindamist ja vastavate ettepanekute tegemist kantslerile, on komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustatud temale antud materjalid Kaitseministeeriumile tagastama ja elektroonilistel teabekandjatel oleva info kustutama. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele mistahes arendustoetuse taotluste hindamise käigus temale teatavaks saanud teavet nii komisjoni koosseisu kuulumise ajal kui ka 5 (viie) aasta jooksul peale komisjoni koosseisu kuulumise lõppemist. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil on keelatud ilma Kaitseministeeriumi loata teha ja säilitada koopiaid arendustoetuste taotlusi puudutavatest ja muudest komisjoni tööülesannete täitmise käigus teatavaks saanud dokumentidest ja andmetest. Komisjoni liige või selle töös osalev ekspert kinnitab, et ta on teadlik, et komisjonis osalemine hõlmab muuhulgas tööd isikuandmetega ja andmetega, mis on seotud võimaliku ärisaladusega ning tagab eelnimetatud teabe töötlemise vastavuse kehtivatele õigusaktidele. Vastutus Kui komisjoni liikme või selle töös osaleva eksperdi sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse kinnituses esitatavad andmed ei vasta tõele, on tegemist kokkuleppe olulise rikkumisega, mille korral on Kaitseministeeriumil õigus nõuda ja komisjoni liikmel või selle töös osaleval eksperdil kohustus hüvitada kokkuleppe rikkumisega tekitatud kahju (sh kolmandatele isikutele tekitatud kahju) täies ulatuses ning tasuda leppetrahvi kuni 5000 eurot. [Allkirjastatud digitaalselt] ______________________ Hindamiskomisjoni ekspert KINNITATUD Kaitseministri 02.09.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/187 Lisa 3 KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA Hindamiskriteerium Osa- Tasemete hindamisskaala kaal Arendusprojekti seos kaitse- ja 4 julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle raames töötakse välja lahendus konkreetsele võtmeprobleemile. Arendusprojekti seos kaitse- ja I. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem julgeolekuotstarbelisus, 3 on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi ning vastavus 40% lahendamisel. arendusprojektide konkursi teemadele Arendusprojekti seos kaitse- ja 2 julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav. Arendusprojekti seos kaitse- ja 1 julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset 4 konkurentsieelist välisturul. On olemas selge turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult analüüsitud, nõudlus on ilmne. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav 3 konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on II. Rahvusvaheline piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud, konkurentsivõime ja nõudlus on prognoositav. majanduslik mõju 30% Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on 2 ebamäärased. Turustamisplaan on pigem ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik, nõudlus on tagasihoidlik. Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul. 1 Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata. Nõudlust praktiliselt ei ole. Arendusprojekti raames töötatakse välja 4 tehnoloogia, mis võrreldes olemasolevate lahendustega esindab tehnoloogilist läbimurret. III. Toote või Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia 15% tehnoloogia, mis selgelt eristub praegustest uuenduslikkus 3 lahendustest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Olemas on potentsiaal uute töövoogude, ärimudelite tekkeks. Arendusprojekti raames töötatakse välja 2 tehnoloogia, mis kohandab olemasolevat  tehnoloogiat, mis toob kaasa mõningase eristumise turustandardist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Projektil on mõõdukas tehnoloogiline keerukus. Arendusprojekti raames töötatakse välja tehnoloogia, mille raames tehakse olemasolevasse tehnoloogiasse väikesed või järkjärgulised 1 täiustused. Funktsionaalsuses või efektiivsuses olulisi muutusi ei toimu. Tehnoloogia on juba laialdaselt tööstuses või turul kasutusele võetud. Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused, kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik (sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või TA asutuste vahelise koostööprojektiga. 4 Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik tegevused on väga hästi mõõdetavad ja saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi mõeldud ning efektiivne. Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab 3 laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused IV. Ettevõtte on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava arendusprojekti on hea. elluviimise võimekus, 15% Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on sh projekti pikkus lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe. 2 Tegevuste ja aja planeerimisel esineb märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid minimaalsete tulemuste saavutamiseks. Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged 1 ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik. Arendusprojekti tulemi saavutamine on ebatõenäoline.