Leping

COMMON EUROPEAN ASYLUM SYSTEM (CEAS) SPECIAL MEASURE: TECHNICAL CAPACITY BUILDING OF THE COURT SYSTEM The objective of the project is to enhance the capacity of Estonian courts to process applications for international protection (asylum) swiftly and fairly, and to ensure smooth judicial proceedings that comply with the requirements of the European Union’s migration and asylum reform (new common rules)  RÄNDE- JA VARJUPAIGAPAKTI ERIMEEDE: KOHTUSÜSTEEMI TEHNILINE VÕIMESTAMINE Projekti eesmärk on parandada Eesti kohtute võimekust menetleda rahvusvahelise kaitse (varjupaiga) taotlusi kiiresti ja õiglaselt ning tagada sujuv kohtumenetlus, mis vastab Euroopa Liidu rände- ja varjupaigareformi nõuetele (ühised uued reeglid)  COMMON EUROPEAN ASYLUM SYSTEM (CEAS) SPECIAL MEASURE: TECHNICAL CAPACITY BUILDING OF THE COURT SYSTEM The objective of the project is to enhance the capacity of Estonian courts to process applications for international protection (asylum) swiftly and fairly, and to ensure smooth judicial proceedings that comply with the requirements of the European Union’s migration and asylum reform (new common rules)  TOETUSLEPING Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab siseministri 27. detsembri 2022. a käskkirja nr 1-3/103 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi erimeetmete ja erakorralise abi taotlemise ning toetuslepingu sõlmimise protseduurireeglid“ punkti 6.2.2. alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka fond või AMIF) erimeetme 1.3 „Rände- ja varjupaigapakti rakendamine varjupaigavaldkonnas“ projekti nr AMIF.1.01.25-0014 “Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine„ (edaspidi projekt) elluviija Justiits- ja Digiministeerium, registrikoodiga 70000898, aadressiga Suur- Ameerika tn 1, 10122 Tallinn , keda esindab justiitsministri 17.04.2024 käskkirja nr 36 „Justiitsministeeriumi dokumendihalduskord ja volituste andmine“ § 26 alusel kantsler Tiina Uudeberg asutuse esindusõigusliku isikuna (edaspidi toetuse saaja), teiselt poolt, keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED Lepingu sõlmimise aluseks on: 1.1. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027); 1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ÜSM); 1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, 7. juuli 2021, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; 1.4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus); 1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus); 1.6. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava aastateks 2021–2027; 1.7. Siseministri 18. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/65 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ punkti 1.3 alusel kinnitatud AMIFi rahastamiskava; 1.8. Euroopa Komisjoni 21.02.2025 kiri nr (AMIF) Ares(2025), millega teatati rändepakti rakendamiseks liikmesriikidele eraldatud eelarve jaotus, ja 25.06.2025 kiri nr 14- 13.2/102-2 25.06.2025, millega anti luba projekti lisamiseks rakenduskavasse. 2. LEPINGU OBJEKT 2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks EL toetust AMIFist ja riiklikku kaasfinantseeringut (edaspidi koos toetus) vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised lisad: 2.2.1. Lisa_1_AMIF.1.01.25-0014_JDM_Tegevuskava_ja_eelarve_vorm 2.2.2. Lisa_2_AMIF.1.01.25-0014_Projekti kirjeldus 2.2.3. Lisa_3_Projekti_partneri_kinnitus_(RIT) – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus 2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele. 3. PROJEKTI EESMÄRK JA NÄITAJAD 3.1. Projekti eesmärk on tõsta Eesti kohtusüsteemi suutlikkust menetleda tõhusalt ja õigeaegselt rahvusvahelise kaitse taotlusi, tagades sujuvad ja õiglased kohtumenetlused kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi nõuetega. 3.2. Projekti sihtrühm on kohtud, sh maa- ja ringkonnakohtud. 3.3. Projekt panustab järgmistesse väljundnäitajatesse: Näitaja kood ja Näitaja Algtase Sihttase Selgitav teave nimetus mõõt- ühik Videokonverentsi- arv 0 40 Näitaja kajastab kohtutele loodud lahenduste arv videokonverentsilahenduste koguarvu, mille eesmärk on tagada videokonverentsivõimekus erinevates kohtumajades ja -saalides. Raadiosaatjate arv arv 0 70 Näitaja kajastab kohtutele soetatud raadiosaatjate arvu. 4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS 4.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 4.2. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 4.3. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sealhulgas: 2  4.3.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on võimalik tõendada. 4.3.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule. 4.3.2. Videokonverentsivõimekuse tagamiseks vajalike seadmete (kaamerad, helisüsteemi seadmed (sh laua- või laemikrofonid, kõlarid, heliprotsessorid/mikserid), ekraanid, videokonverentsi terminalid, puutetundlikud juhtimissüsteemid, võrgu- ja kaabeldusseadmed (nt switchid, ruuterid ja kaablid), vajadusel statiivid, kandekohvrid jms) soetamise, paigaldamise ja hooldamise kulu. 4.3.3. Raadiosaatjate soetamise ja hooldamise, litsentside jms soetamise kulu. 4.3.4. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas punktis 1.4 nimetatud teavitusmäärusega. 4.4. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 4.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 5. PROJEKTI RAHASTAMINE 5.1. Projekti abikõlblik kogukulu on 1 154 370 eurot (üks miljon sada viiskümmend neli tuhat kolmsada seitsekümmend eurot). 5.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks AMIFist toetust maksimaalselt 1 038 933 eurot (üks miljon kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kolm eurot), mis võrdub 90%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust. 5.3. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks riiklikku kaasfinantseeringut maksimaalselt 115 437 eurot (sada viisteist tuhat nelisada kolmkümmend seitse eurot), mis võrdub 10%-ga punktis 5.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust. 5.4. Projekti kaudsete kulud määr projekti abikõlblikest otsestest kuludest on 7%. 5.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on 01.01.2026 kuni 31.12.2028. Projekti raames tehtavad kulud peavad olema tekkinud pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulud ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ja peavad olema makstud enne punktis 6.2 nimetatud dokumentide esitamist. 5.6. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab toetuse saaja projekti kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui toetuse saaja või ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks ja vahendid on olemas. Projekti, mille eesmärgid jäävad täitmata, kulud võidakse tunnistada osaliselt või täielikult abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma. 6. TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED 6.1. Ministeerium hüvitab toetuse saajale tehtud kulud ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punktide 4.4 ja 5.4 kohaselt. 3 6.2. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 6.3. Toetuse maksesumma kantakse toetuse saaja pangakontole järgmiselt: Panga nimi AS SEB Pank Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium Konto number EE221010220027690221 Viitenumber 2800049667 Viitenumbri omanik Justiits- ja Digiministeerium Selgitus Projekt AMIF.1.01.25-0014 6.4. Maksed tehakse punktis 7 nimetatud maksetaotluse alusel. 7. MAKSETAOTLUSE ESITAMINE 7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Erandid lepitakse ministeeriumiga kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne täiendava maksetaotluse esitamist. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib ministeerium pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. 7.2. Ministeeriumi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. Ministeerium võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning ministeeriumi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. 8. TEGEVUSARUANDE ESITAMINE 8.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneri sisendiga projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande ministeeriumi väljatöötatud vormil e- toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Toetuse saaja esitab ministeeriumile partneri sisendiga projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 8.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 8.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Aruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 4 8.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 8.6. Ministeerium kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 8.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab ministeerium projekti aruande. 8.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab ministeerium toetuse saajale üldjuhul kuni viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning ministeerium kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 8.9. Ministeeriumil on õigus küsida toetuse saajalt ja partnerilt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 9. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 9.1. Pooled: 9.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine; 9.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud tehinguid; 9.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; 9.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest asjaoludest; 9.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSM artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates; 9.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil; 9.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused. 9.2. Toetuse saaja on kohustatud: 9.2.1. rakendama projekti vastavalt lisadele 1 ja 2; 9.2.2. kasutama toetust eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks; 9.2.3. lähtuma projekti rakendamisel ÜSMi artiklis 9 sätestatud horisontaalsetest põhimõtetest; 9.2.4. järgima kõiki ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustusi; 9.2.5. täitma lisaks lepingus sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi ning tagama, et projekti partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetatud kohustusi; 9.2.6. esitama ministeeriumile enne esimese maksetaotluse esitamist: 9.2.6.1. väljavõtte oma ja partneri raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest toetuse saaja ja partneri kuludest; 9.2.6.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes toetuse saaja nimel hankeid korraldab; 5  9.2.6.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 9.2.6.4. Nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja ja partner on varem ministeeriumile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab e-toetuse vahendusel ministeeriumile sellekohase kirjaliku kinnituse; 9.2.7. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktides 7 ja 8 nõutud maksetaotlused ja aruanded ning vajalikke täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks; 9.2.8. esitama partneri sisendiga projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks ministeeriumi väljatöötatud vormil; 9.2.9. teavitama ministeeriumi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust muudest välisabi vahenditest; 9.2.10. teavitama ministeeriumi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist, et võimaldada kohapealse kontrolli tegemist; 9.2.11. kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel ja konverentsidel) osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada ministeeriumiga. Vastav põhjendus esitada ministeeriumile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 9.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ning tagama korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas 31. detsembri ja 31. mai seisuga hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks. Toetuse saaja säilitab osalemise tõestamiseks allkirjalehte, kus on üldjuhul eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri; 9.2.13. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist; 9.2.14. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse; 9.2.15. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest; 9.2.16. viivitamatult teavitama ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest toetuse saaja ja partneri andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat ja partnerit oma kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest jne ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 9.2.17. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses) lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest; 9.2.18. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse kooskõlas ühendmääruse §-dega 34–37. Kui abikõlbmatud kulud jäävad toetuse saaja enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra; 9.2.19. tagasi maksma tagasinõutava toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse kättesaamisest; 9.2.20. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest vastavalt teavitusmäärusele. 9.3. Ministeerium on kohustatud: 9.3.1. sisestama toetuse saaja edastatud teabe alusel projekti info struktuuritoetuste registrisse ja avama projekti; 9.3.2. maksma toetuse saajale toetust lepingus sätestatud tingimustel ja korras; 6  9.3.3. tegema asjakohased ministeeriumile esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale; 9.3.4. kontrollima lepingu punktides 7 ja 8 nimetatud maksetaotlusi ja aruannet; 9.3.5. tegema finantskorrektsioone vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 10. VÄÄRAMATU JÕUD 10.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise põhjustab vääramatu jõud. 10.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 10.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. 10.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata võimatu, kuid mitte kauem kui fondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude vähendamiseks. 11. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE 11.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt. 11.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 11.3. Lepingu tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas ei ole sätestatud teisiti. 11.4. Lepingut võib muuta ministeeriumi või toetuse saaja algatusel. 11.5. Kui toetuse saaja algatab lepingu muudatuse, peab toetuse saaja esitama ministeeriumile vajadusel partneri sisendiga taotluse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva enne projekti lõpukuupäeva, milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Muudatused ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide ning näitajate saavutamise tõenäosust. 11.6. Järgnevad muudatused lepingus ei ole lubatud: 11.6.1. projekti eesmärgi oluline muutmine; 11.6.2. fondi eraldise suurendamine (v.a juhul, kui see toimub toetuse saaja poolt tehtud põhjendatud ettepanekul mõnes teises projektis vabanenud fondi eraldise arvel ning ministeerium selle heaks kiidab); 11.6.3. projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine üle 31.12.2029; 11.6.4. kõik muud muudatused, mis seaksid kahtluse alla kriteeriumid ja nende väärtused, mille alusel projekt fondist finantseerimiseks välja valiti. 11.6 Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada ministeeriumile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: 11.6.1. eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; 11.6.2. eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; 11.6.3. täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus. 12. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE 12.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. 7 12.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel: 12.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 12.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul. 12.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust üksnes nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist. Ennetähtaegselt lõpetatud lepingu alusel makstava toetuse summa määramisel hindab ministeerium lepingu lõpetamise põhjust, projekti elluviimise faasi, projekti eesmärkide saavutatust ja muid olulisi asjaolusid. 12.4. Kui ministeerium lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus olevaid aruandeid, et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium erandina pärast toetuse saajale märkuste esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist, mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud. 13. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE 13.1. Lepinguga seotud teave edastatakse ministeeriumile e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Toetuslepingu muutmise taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna dokumendihaldussüsteemi kaudu. 13.2.1. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes: Kontaktisik Ave Osman Telefon 612 5242 E-post [email protected] 13.2.2. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes: Kontaktisik Karl-Erik Ansmann Telefon 5887 7900 E-post [email protected] 13.3. Kontaktisikute ja -andmete muutumisest teavitavad pooled teineteist viivitamata e- toetuse keskkonna vahendusel. Kontaktisiku ja -andmete muutumise korral ei vormista pooled lepingu muutmise kokkulepet. 14. VAIETE/VAIDLUSTE LAHENDAMINE 14.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele. 14.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja partneri lepinguga võetud kohustuste täitmise eest. 14.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest läbiviimisest. 14.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni. 8 14.5 Ministeeriumi otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on ministeerium, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Poolte allkirjad: Toetuse saaja Ministeerium (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Krista Aas 9  Siseturvalisuspoliitika fondi projekti kirjeldus struktuuritoetuste registris 1.Elluviija/toetuse saaja/taotleja Sisestage projekti elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed ja kontaktisik(ud). Kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Elluviija/toetuse saaja/taotleja andmed Elluviija/ toetuse saaja/ taotleja nimi: Justiits- ja Digiministeerium Registrikood: 70000898 Pangakonto/ virtuaalkonto/ viitenumber EE221010220027690221 Konto/ viitenumbri omanik, millele rakendusüksus teostab Rahandusministeerium toetuse makseid Kontaktisikud Siia märgitud isikutel on ligipääs e-toetuste keskkonnale. Vähemalt ühel taotleja kontaktisikul peab olema valitud märkeruut "Isik soovib saada teavitusi e-postile". Vähemalt ühe isiku roll peab olema „allkirjastaja“. Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e- toetuse keskkonna kaudu. Eesnimi: Karl-Erik Perenimi: Ansmann Isikukood: 38512220302 Roll: allkirjastaja, projektijuht Telefon: 5887 7900 e-post: [email protected] Isik soovib saada teavitust e-postile JAH/EI): JAH Eesnimi: Tiina Perenimi: Uudeberg Isikukood: 48110305215 Roll: allkirjastaja, kantsler Telefon: 5218 583 e-post: [email protected] Isik soovib saada teavitust e-postile (JAH/EI): EI *vajadusel lisada ridu 2.Üldandmed Sisestage projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste elluviimiseks toetust teistest allikatest. Toetust ei saa taotleda kulule, mida on juba teisest meetmest või riigisisestest või muudest välisabi vahenditest rahastatud. Projekti üldandmed Taotlusvooru/TATi pealkiri: 1.3. Erimeede. Rände- ja varjupaigapakti rakendamine varjupaigavaldkonnas. Projekti nimi: Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine Projekti algus ja lõpp: 01.01.2026-31.12.2028 Käesoleva projektiga seotud toetused Elluviija, toetuse saaja, taotleja või partneri Käesolev projekt on esmakordne, ei ole saadud varasemalt teisi rakendanud või taotletud vahendeid toetusi muudest allikatest. käesoleva projektiga sisuliselt seotud (k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks: 3.Partnerid Sisestage teave partnerite kohta, kelle kulusid projektist hüvitatakse. Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Nimi: (RIT) Registrikood: 77001613 Juriidiline vorm: Täidesaatva riigivõimu asutus Telefon: 666 0166 E-post: [email protected] Aadress: Lõõtsa 8a, Tallinn Postiindeks: 11415 EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Pangakonto: Makse saaja: Rahandusministeerium Kohustuslik viitenumber: 2800049667 4.Sisu Kirjeldage projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid. Projektiga tagatakse Eesti kohtusüsteemi valmisolek EL rände- ja varjupaigapaketi rakendamiseks videokonverentsilahenduste ja Projekti väljund: raadioside tehnika soetamise abil, et tõhustada kohtumenetlusi, kohtute töökoormuse haldamist ja juurdepääsu kohtumenetlustele. Projekti kirjeldus  Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti eesmärk on tõsta Eesti kohtusüsteemi suutlikkust menetleda tõhusalt ja õigeaegselt rahvusvahelise kaitse taotlusi, tagades sujuvad ja õiglased kohtumenetlused kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi nõuetega. Projekti tulemusena pareneb videokonverentsivõimekus erinevates kohtumajades ja -saalides ning kasvab raadiosidevõimekus. Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: ELi varjupaiga- ja rändereform seab kohtumenetlustele uued üleeuroopalised nõuded. Eesti kohtud saavad kaasaegsed videokonverentsilahendused ning paraneb kohtute raadiosidevõimekus, mis toetavad rahvusvahelise kaitse asjade kiiret, sujuvat ja ELi õigusega kooskõlas olevat lahendamist. Projekti tulemuste jätkusuutlikkus Projektis soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed (kohustuslik avatud taotlusvooru ja ning nende kasutamiseks koostatud õppematerjalid jäävad kohtute erimeetme projekti puhul): kasutusse ning toetavad sujuvaid ja õigeaegseid rahvusvahelise kaitse kohtumenetlusi ka tulevikus. Uuendatud tehniline võimekus vähendab sõltuvust füüsilisest kohalolekust ning muudab menetlused paindlikumaks ja kättesaadavamaks. Projekti kooskõla pikaajalise Kui projekt panustab aluspõhimõtetesse valida „jah“ ja kirjeldage kuidas. arengustrateegia "Eesti 2035" Vastasel juhul valida „ei“ aluspõhimõtete ja sihtidega (kohustuslik avatud taotlusvooru ja regionaalareng JAH/EI erimeetme projekti puhul) keskkonnahoid ja kliima JAH/EI Videokonverentsilahenduste kasutuselevõtt võimaldab menetlusosalistel osaleda kohtuistungitel kaugühenduse teel, ilma et nad peaksid alati füüsiliselt kohale sõitma. See vähendab transpordivajadust ja sellega kaasnevat keskkonnakoormatust, panustades seeläbi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse. infoühiskond JAH/EI Projekt toetab kohtusüsteemi digitaalset arengut kaasaegsete videokonverentsi- ja raadioside võimekuse parema kasutuselevõtu kaudu. Tulemusena muutuvad kohtumenetlused paindlikumaks ja tehnoloogiliselt võimekamaks, mis vastab infoühiskonna põhimõtetele ning suurendab avalike teenuste kättesaadavust digitaalsete lahenduste abil. riigivalitsemine JAH/EI Projekt toetab õigusriigi põhimõtete juurutamist ning inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse tagamist. Projekti eesmärk on võimestada Eesti kohtusüsteemi rände- ja varjupaigapakti rakendamiseks, tagades tõhusa ja kvaliteetse rahvusvahelise kaitse asjade menetluse ning valmisoleku rändekriisidele tulemuslikult reageerida. Projekti sihtrühm on kohtunikud ja kohtuteenistujad ning teised välismaalaste õigusega seotud spetsialistid (õigusnõustajad, advokaadid, tõlgid, Politsei- ja Piirivalveameti, Õiguskantsleri Kantselei ametnikud). kas tegevusi viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? JAH/EI kas projekti üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives? JAH/EI kas projekt on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või avalike teenuste osutamisele? JAH/EI  Projekt on suunatud riigi tasandi ametiasutustele: eelkõige haldus-, maa- ja ringkonnakohtutele kui avaliku võimu teostajatele. Projekti tulemusena paraneb kohtute tehniline võimekus osutada kvaliteetset ja tõhusat õigusemõistmise teenust rahvusvahelise kaitse asjades kooskõlas ELi nõuetega. võrdsed võimalused JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu. sooline võrdsus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas?) JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu. projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise projektitaotluse ettevalmistamisse, projekti rakendamisse ja seiresse JAH/EI võrdne kohtlemine JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu. eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga- ja rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu. puudega inimeste võrdne kohtlemine (sh tegevused juurdepääsu tagamiseks) JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada juurdepääsu varjupaiga- ja rändemenetlustes ka peamiste puudeliikudega inimestele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue). võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest JAH/EI Projekti käigus kohtutele soetatavad videokonverentsilahendused ja raadioside seadmed võimaldavad tagada, et varjupaiga ja rändemenetluses ei seataks isikuid ebasoodsamasse olukorda nende vanuse, soo, rassi, keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse tõttu.  Projekti kooskõla riigisiseste Projekt panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eesmärkide arengukavadega (sh Siseturvalisuse elluviimisesse mitmel viisil. Arengukavaga 2020-2030“, AMIFi puhul vajadusel ka „Sidusa Eesti Arengukava alaeesmärk 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja arengukavaga 2021-2030“) identiteedihalduspoliitika" seab eesmärgiks rahvusvahelise kaitse (kohustuslik avatud taotlusvooru menetluste kõrge kvaliteedi ja kiiruse ning nõuab tõhusaid ja kiireid puhul) menetlusi (tegevussuund 4.4.1). Projekt toetab nende eesmärkide saavutamist, varustades kohtud kaasaegsete videokonverentsilahenduste ja raadiosidesüsteemidega, mis võimaldavad rahvusvahelise kaitse asju menetleda tõhusamalt ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Samuti on alaeesmärgis 4.2 „Kiire ja asjatundlik abi" rõhutatud, et sündmuste lahendamist peavad toetama jätkusuutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja sidelahendused ning menetluste digitaliseerimine (tegevussuund 4.2.4). Projekti raames soetatavad videokonverentsi- ja raadiosideseadmed on otseselt kooskõlas selle suunaga, parandades kohtute tehnilist suutlikkust ning tagades sujuvama teabevahetuse menetlusosaliste vahel. Lisaks on projekt kooskõlas arengukava läbiva põhimõttega kasutada nutikaid ja innovaatilisi lahendusi siseturvalisuse teenuste tõhustamiseks (alaeesmärk 4.5), vähendades vajadust füüsilise kohalviibimise järele ning aidates seeläbi kaasa siseturvalisuse teenuste jätkusuutlikule pakkumisele. Projekt panustab „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärkide elluviimisesse mitmel viisil. Arengukava alaeesmärk 3.1 „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti" seab eesmärgiks tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tõhusad ning kvaliteetsed menetlused, mis loovad eeldused nende edukaks kohanemiseks Eesti ühiskonnas (tegevussuund 3.1.1). Projekti raames soetatavad videokonverentsilahendused ja raadiosideseadmed toetavad seda eesmärki, võimaldades kohtumenetlusi läbi viia paindlikumalt ja kiiremini, arvestades eri keele- ja kultuuritaustaga menetlusosaliste vajadustega. Samuti toetab projekt arengukava alaeesmärgi 3.4 „Nutikas rahvastikuarvestus" põhimõtteid (tegevussuund 3.4.1 ja 3.4.2), mille kohaselt peavad elusündmuste ja õigusliku staatusega seotud toimingud olema mugavad, tõhusad ning toetuma kaasaegsetele IT-lahendustele. Videokonverentsiseadmete kaudu toimuvad kohtumenetlused vähendavad menetlusosaliste halduskoormust ja suurendavad teenuste kättesaadavust. 5.Näitajad (Täita ainult avatud taotlusvooru puhul) Sisestage info selle kohta, milliseid rahastamiskava näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus 2024 Sihtväärtus 2029 Sisestage näitaja nimetus. Märkige Alati 0 Sisestage näitaja Sisestage näitaja mõõtühik, millega tase (kogus), mis tase (kogus), mis näitajat projekti projekti mõõdetakse. elluviimisega elluviimisega saavutatakse saavutatakse Projekti väljund (sama, mis lehel „4. Sisu“)  Videokonverentsilahenduste arv arv 0 0 40 Raadiosaatjate arv arv 0 0 70 Projekti tulemusnäitajad (sama, mis lehel „4. Sisu“) - - - - - 6.Tegevused (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Excel vormil esitatuga) Sisestage projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpp. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud ajaraami. Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud Planeeritud lõpp tunnus algus Sisestage projekti Tegu on süsteemi Sisestage iga väljundi alla elluviidavad tegevused, mille Sisestage tegevuse planeeritud poolt tegevusreale tulemiks on vastav väljund. Nimetus peaks olema lühike projekti tegevuse lõpp. Projekti tegevus antud juhusliku ja konkreetne. planeeritud ei saa kesta kauem tunnusnumbriga algus. kui projekt. pp/kk/aaaa pp/kk/aaaa Projekti väljundi nimetus (sisestatud lehel „4. Sisu“) Tegevus Projekti juhtimine 01.01.2026 31.12.2028 Tegevuse Projektijuht vastutab projekti nõuetekohase rakendamise ning aruannete õigeaegse koostamise ja täpsustus: esitamise eest, tagab projekti üldise koordinatsiooni, kulude abikõlblikkuse, haldab ja vahendab kogu projektiga seotud informatsiooni ning korraldab avalikustamise nõuete täitmise (sh seadmete märgistamine) jms. Projektijuht on ka sisuekspert, osaledes videokonverentsilahenduste soetamise ja paigaldamise tegevuses ning korraldades raadiosaatjate soetamise. Projektijuht tagab projekti rakendamise vastavalt toetuslepingule ja e-toetuse keskkonda kantud projekti kirjeldusele. Projektijuht seirab regulaarselt projekti riske ja partneri tegevust ning võtab kasutusele asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada toetuslepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine. Tegevus Raadiosaatjate soetamine 01.01.2026 31.12.2028 Tegevuse Elluviija soetab raadiosaatjad, mis on mõeldud eeskätt rändekriisikohvritesse, aga ka kohtute täpsustus: esimeestele ja osakondade juhatajatele, et tagada side hädaolukorras, massilise sisserände kriisisituatsioonides ning erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui rahvusvahelise kaitse taotlejate arv võib hüppeliselt suureneda. Samuti koostatakse juhendmaterjale raadiosaatjate kasutamiseks. Tegevus Videokonverentsilahenduste soetamine ja 01.01.2026 31.12.2028 paigaldamine Tegevuse Kohtutele soetatakse ja paigaldatakse videokonverentsiseadmed (VKS), mis võimaldavad täpsustus: kaugosalusel põhinevaid rahvusvahelise kaitse kohtumenetlusi ja vähendavad menetlusosaliste füüsilist liikumist ning kiirendavad menetlusaegu. VKS-id toetavad ka kohtute seaduse järgi halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud maakohtu ja ringkonnakohtu kohtunike tööd, võimaldades neil viia läbi rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusi. Videokonverentsivõimekuse tagamiseks soetatakse, paigaldatakse ja hooldatakse: 1. kaameraid 2. helisüsteeme (sh laua- või laemikrofonid, kõlareid, heliprotsessoreid/miksereid) 3. ekraane  4. videokonverentsi terminale 5. puutetundlikke juhtimissüsteeme 6. võrgu- ja kaabeldusseadmeid (nt switch-id, ruuterid ja kaablid) Lisanduvad vajadusel statiivid, kandekohvrid jms. Samuti koostatakse juhendmaterjale videokonverentsiseadmete kasutamiseks. *vajadusel lisada ridu 7.Eelarve Sisestada elluviidavate tegevuste eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR): 1 154 370 Taotletud toetuse määr (%): 100% Tegevuste eelarve (NB! Peab ühtima „Tegevuskava ja eelarve“ Exceli vormil esitatuga) Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik summa Lehel "6. Tegevused" sisestatud projekti tegevuse sisule vastav eelarve (EUR) Sisestage tegevuse raames toetusest rahastamiseks kõlblikud kulud. Projekti väljund Sama, mis sisu lehel. Projekti juhtimine 53 948,00 Eelarve rea Projektijuhi personalikulud. täpsustus: Raadiosaatjate soetamine 132 295,00 Eelarve rea Raadiosaatjate soetamise ja hooldamise, litsentside jms kulu. täpsustus: Videokonverentsilahenduste soetamine ja paigaldamine 892 607,47 Eelarve rea Videokonverentsivõimekuse tagamiseks vajalike seadmete (kaamerad, helisüsteemi seadmed (sh laua- täpsustus: või laemikrofonid, kõlarid, heliprotsessorid/mikserid), ekraanid, videokonverentsi terminalid, puutetundlikud juhtimissüsteemid, võrgu- ja kaabeldusseadmed (nt switchid, ruuterid ja kaablid) jms) soetamise, paigaldamise ja hooldamise kulu. Vajadusel lisanduvad statiivid, kandekohvrid jms. Otsesed kulud kokku (EUR): 1 078 850,47 Kaudsed kulud (EUR) TATis või toetuslepingus kinnitatud määr 7% *vajadusel lisada ridu 8. Esitamine Täidetud vormi peab allkirjastama selleks volitatud isik. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: 1. Kinnitan, et elluviija/toetuse saaja/partner vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 nimetud tingimustele; 2. Kinnitan, et olen teadlik toetuse andmise tingimuste õigusaktis/toetuslepingus toodud elluviija ja partneri õigustest ja kohustustest toetuse kasutamisel; 3. Kinnitan, et kõik partnerid on andnud nõusoleku projektis osalemise kohta (kui kohaldub); 4. Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusega nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 5. Kinnitan, et olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 20 lõikes 4 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 6. Kinnitan, et olen teadlik, et taotlemisega seotud andmeid kasutatakse fondi hindamise läbiviimisel; 7. Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 34 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused; 8. Kinnitan, et mina ja mu partnerid nõustuvad, et neid auditeeritakse ja kontrollitakse ÜSS2021_2027 alusel; 9. Kinnitan, et järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut; 10. Kinnitan, et projekt vastab keskkonnaeesmärkide saavutamiseks „ei kahjusta oluliselt1“ põhimõttele ning seda järgitakse ka projekti elluviimisel; 11. Kinnitan, et projekti kõiki tegevusi ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaselt lubatud. Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. (allkirjastatud digitaalselt) Elluviija/toetuse saaja/taotleja/partneri esindaja 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris – ELT L 317, 9.12.2019, lk 1—16 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.  Lisa 3 PARTNERLUSE KINNITUS Toetuse saaja nimi Justiits- ja Digiministeerium Projekti pealkiri Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine Projekti periood 01.01.2026 kuni 31.12.2028 Projekti partner Täielik juriidiline nimi Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) Registrinumber 77001613 Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet) Ergo Tars, direktor Ülesanded projekti rakendamisel Videokonverentsilahenduste soetamine ja paigaldamine Kontaktisik (nimi ja amet) Sander Tikk, erilahenduste tiimi tiimijuht Projekti partneri täieõigusliku esindajana kinnitan, et  kogu partnerluse kohta esitatud informatsioon on tõene;  olen teadlik toetuslepingus toodud partneri õigustest ja kohustustest;  olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määrusega nr 45 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;  olen teadlik, et perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 20 lõikes 4 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;  tegevuste läbiviimisel lähtun „ei kahjusta oluliselt1“ põhimõttest;  järgin projekti ellu viimisel Eesti Vabariigi Põhiseaduses, Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas ja Puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatut;  olen teadlik, et projekti elluviimisega seotud andmeid kasutatakse fondi hindamise läbiviimisel;  vastan Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 3 nimetud tingimustele. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris – ELT L 317, 9.12.2019, lk 1—16 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43.  RÄNDE- JA VARJUPAIGAPAKTI ERIMEEDE: KOHTUSÜSTEEMI TEHNILINE VÕIMESTAMINE Projekti eesmärk on parandada Eesti kohtute võimekust menetleda rahvusvahelise kaitse (varjupaiga) taotlusi kiiresti ja õiglaselt ning tagada sujuv kohtumenetlus, mis vastab Euroopa Liidu rände- ja varjupaigareformi nõuetele (ühised uued reeglid)  Lepingu 7-12/5330 LISA 2 – PROJEKTI KIRJELDUS PARTNERIT PUUDUTAVAS OSAS Projekt: „Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine“ Projekti nr AMIF.1.01.25-0014 1. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on tõsta Eesti kohtusüsteemi suutlikkust menetleda tõhusalt ja õigeaegselt rahvusvahelise kaitse taotlusi, tagades sujuvad ja õiglased kohtumenetlused kooskõlas Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse reformi nõuetega. Projekti raames luuakse kohtutele kaasaegne videokonverentsivõimekus, mis võimaldab menetlusi läbi viia distantsilt ning toetab menetlusvõimekuse kasvu olukorras, kus suureneb varjupaiga- ja tagasisaatmisega seotud kohtuasjade arv. 2. Partneri roll projektis Partner osaleb projekti elluviimisel videokonverentsilahenduste soetamise, paigaldamise, seadistamise, hooldamise ning nendega seotud tarkvara ja tehniliste komponentide hankimise korraldamise kaudu. Partneri ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas: - tehnilise lahenduse väljatöötamine koos kohtute IT juhiga; - videokonverentsilahenduste tehnilise kirjelduse koostamine; - hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; - seadmete ja tarkvara soetamise korraldamine; 1 (2) - paigaldamise ja seadistamise korraldamine; - hoolduse ja garantiide korraldamine; - Elluviija nõustamine tehnilistes küsimustes; - projekti aruandluseks vajaliku sisendi esitamine. 3. Projekti väljund Partneri tegevuse tulemusena luuakse kohtutes videokonverentsivõimekus, mis võimaldab: - kohtumenetluste läbiviimist videokonverentsi teel; - menetlusosaliste kaugosalemist; - menetluste kiirendamist ja ühtlustamist. Projekti sihttase on vähemalt 40 statsionaarse videokonverentsilahenduse ning vähemalt 6 mobiilse videokonverentsilahenduse kasutuselevõtt. 4. Projekti periood Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2026–31.12.2028. Partner kavandab oma tegevused selliselt, et kõik hanked, tarned, paigaldused, üleandmised ning projekti aruandluseks vajalik dokumentatsioon oleks Elluviijale esitatud hiljemalt 30.09.2028. 2 (2)  Lepingu 7-12/5330 LISA 3 – PARTNERI TEGEVUSED JA EELARVE Projekt: „Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine“ Projekti nr AMIF.1.01.25-0014 1. Partneri tegevused Tehniline kontseptsioon, hangete alusdokumendid ja lahenduse põhimõtted töötatakse välja koostöös kohtute IT juhiga ning kooskõlastatakse Elluviijaga. 1.1. 2026. aasta tegevused - videokonverentsilahenduste tehnilise kontseptsiooni koostamine ja kooskõlastamine; - hangete ettevalmistamine ja läbiviimine; - seadmete soetamine prioriteetsetesse kohtusaalidesse; - paigaldustestide läbiviimine; - juhtimissüsteemide konfiguratsiooni ettevalmistamine; - videokonverentsilahenduste esmaste paigalduste ja kasutuselevõtu teostamine valitud kohtusaalides; - projekti järgmiste etappide tehniline ettevalmistamine ja saalide vajaduste täpsustamine 1.2. 2027. aasta tegevused - videokonverentsiseadmete ja tarkvara soetamine vastavalt kohtute prioriteetidele; - olemasolevate saalide üleviimine uutele lahendustele; 1 (3) - seadmete paigaldamine ja seadistamine; - 2026. ja 2027. aastal soetatud seadmete paigaldamise jätkamine; - hooldus- ja litsentsiteenuste tagamine. 1.3. 2028. aasta tegevused - täiendavate videokonverentsilahenduste soetamine ja tarkvara soetamine vastavalt projekti vajadustele; - seadmete ning tarkvara paigaldamine ja seadistamine; - hooldus- ja litsentsiteenuste tagamine; - projekti lõpetamiseks vajaliku dokumentatsiooni koostamine ja esitamine; - projekti raames soetatud lahenduste lõplik üleandmine ja projekti lõpetamistegevused. 2. Partneri eelarve 2.1. Videokonverentsilahenduste tegevused Partneri poolt elluviidavate videokonverentsilahenduste tegevuste maksimaalne abikõlblik maksumus on 892 607,47 eurot koos käibemaksuga, millest: - 2026. aastal: 361 460,00 eurot; - 2027. aastal: 404 420,00 eurot; - 2028. aastal: 126 727,47 eurot. Siseministeerium on 03.06.2026 E-toetuste keskkonnas eelarve ülal oleval kujul kinnitanud. Kulud hõlmavad videokonverentsivõimekuse tagamiseks vajalike seadmete, tarkvara, juhtimissüsteemide, paigaldusteenuste, hoolduse, litsentside ning muude vajalike tehniliste komponentide soetamist. 2.2. Partneri üldkulude hüvitis Partneri projektiga seotud üldiste juhtimis-, koordinatsiooni-, administratiivsete ja tugitegevuste kulude katteks makstakse Partnerile ühekordne hüvitis summas 14 985,60 eurot. 2 (3) 3. Eelarve muutmine Partneri tegevuste ja eelarve jaotust võib muuta kooskõlas toetuslepinguga (hiljemalt 15. jaanuariks või 15. juuniks) tingimusel, et: - projekti eesmärgid ja väljundid ei muutu; - projekti kogumaksumus ei suurene; - muudatused on kooskõlastatud Elluviijaga, kes vajadusel kooskõlastab need Siseministeeriumiga; - muudatused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3 (3)  PARTNERLUSLEPE nr 7-12/5330 AMIF.1.01.25-0014 ELLUVIIMISEKS Justiits- ja Digiministeerium, registrikood 70000898, aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab justiitsministri 17.04.2024 käskkirja nr 36 „Justiitsministeeriumi dokumendihalduskord ja volituste andmine“ § 26 alusel kantsler Tiina Uudeberg asutuse esindusõigusliku isikuna (edaspidi Elluviija), ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, registrikood 77001613, aadress Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, keda esindab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimääruse § 10 lõike 2 ning Justiits- ja Digiministeeriumi puhkusekorralduse nr. J100-2016/9 alusel asedirektor Taivo Tender (edaspidi Partner), edaspidi koos nimetatud Pooled, sõlmivad käesoleva partnerlusleppe (edaspidi Leping) projekti „Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine“ elluviimiseks. 1. Üldsätted 1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on: 1.1.1.Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027); 1.1.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ÜSM); 1.1.3.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond; 1 (8)  1.1.4.Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus); 1.1.5.Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus); 1.1.6.Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava aastateks 2021–2027; 1.1.7.Siseministri 18. septembri 2025. a käskkirja nr 1-3/65 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ punkti 1.3 alusel kinnitatud AMIFi rahastamiskava; 1.1.8.Euroopa Komisjoni 21.02.2025 kiri nr (AMIF) Ares(2025) ja Siseministeeriumi 25.06.2025 kiri nr 14-13.2/102-2, millega anti luba projekti lisamiseks rakenduskavasse; 1.1.9.AMIF.1.01.25-0014 toetusleping 14-13.3133-1 (sõlmitud 06.05.2026), mis on sõlmitud Siseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi vahel (edaspidi toetusleping). 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu eesmärk on reguleerida Poolte koostööd projekti „Rände- ja varjupaigapakti erimeede: Kohtusüsteemi tehniline võimestamine“ elluviimisel. 2.2. Partner osaleb projekti elluviimisel vastavalt projekti dokumentatsioonile ning Lepingu lisaks 8 olevale Projekti Partneri 26.03.2026 kinnitusele. 2.3. Partneri peamised ülesanded on: 2.3.1.videokonverentsilahenduste soetamise ettevalmistamine ja läbiviimine; 2.3.2.seadmete, tarkvara ja tehniliste komponentide hankimine; 2.3.3.paigaldamise ja seadistamise korraldamine; 2.3.4.garantiide ja hooldusteenuste korraldamine; 2.3.5.aruandluseks vajaliku sisendi esitamine; 2.3.6.teavitusnõuete täitmine. 3. Projekti periood 3.1. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2026–31.12.2028. 3.2. Partner kavandab oma tegevused selliselt, et kõik videokonverentsilahenduste ja tarkvara soetamise, paigaldamise, hooldamise ja üleandmisega seotud tegevused ning lõpparuande koostamiseks vajalik dokumentatsioon oleks Elluviijale esitatud hiljemalt 30.09.2028, võimaldamaks Elluviijal täita toetuslepingust tulenevad aruandlus- ja lõppmakse kohustused. 3.3. Juhul kui projekti rakendamise käigus ilmneb vajadus punktis 3.2 nimetatud tähtpäeva muuta, võivad pooled selles kirjalikult kokku leppida tingimusel, et Partneri lõplik sisend esitatakse Elluviijale mõistliku aja jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Pooled: 4.1.1.teevad koostööd projekti eesmärkide saavutamiseks; 4.1.2.vahetavad vajalikku teavet; 4.1.3.teavitavad viivitamata projekti elluviimist mõjutavatest asjaoludest; 4.1.4.võimaldavad kontrollide ja auditite läbiviimist; 2 (8)  4.1.5.säilitavad projektiga seotud dokumentatsiooni õigusaktides sätestatud tähtajani ning esitavad need Elluviija nõudmisel. 4.2. Partner kohustub: 4.2.1.järgima ühendmäärust, teavitusmäärust ja toetuslepingut; 4.2.2.järgima riigihangete seadust; 4.2.3.kasutama vahendeid eesmärgipäraselt; 4.2.4.esitama Elluviijale aruandluseks vajaliku teabe; 4.2.5.täitma teavitusnõudeid ja säilitama nende täitmise tõendid; 4.2.6.võimaldama Siseministeeriumil, Riigikontrollil, Rahandusministeeriumil, Euroopa Komisjonil, Euroopa Kontrollikojal ning muudel pädevatel kontrolliasutustel teostada projekti ja projektiga seotud dokumentide kontrolli; 4.2.7.Projekti raames soetatavad videokonverentsilahendused, tarkvara ja muud tehnilised komponendid soetab Partner käesoleva Lepingu ja projekti tingimuste kohaselt; 4.2.8.Partner annab projekti raames soetatud vara pärast selle vastuvõtmist ja paigaldamist üle Elluviija määratud asutusele üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. 4.3. Elluviija kohustub: 4.3.1.teavitama Partnerit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vara saajast ja vara üleandmise korraldusest mõistliku aja jooksul enne vara üleandmist. 4.4. Elluviija õigused: 4.4.1.määrata projekti raames soetatud vara saajaks kohtuhalduse korraldamise eest vastutav asutus või muu avaliku võimu kandja, kelle ülesanne on tagada vara kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks. 5. Rahastamine 5.1. Projekti partneri kulude hüvitamine 5.1.1.Partneri projektiga seotud abikõlblikud kulud hüvitatakse projekti eelarve ja toetuslepingu tingimuste kohaselt pärast kulu tekkimist ja tasumist ning kulude abikõlblikkuse tõendamist. 5.1.2.Partner esitab Elluviijale projekti raames tehtud kulude kohta vajalikud kuludokumendid, kulude tekkimist ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud Elluviija või Siseministeeriumi poolt nõutavad tõendid. 5.1.3.Elluviija kontrollib Partneri esitatud dokumente ning esitab nende alusel Siseministeeriumile projekti maksetaotlused vastavalt toetuslepingule. 5.1.4.Siseministeeriumi poolt Elluviijale hüvitatud Partneri kulud kannab Elluviija Partnerile edasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavate vahendite laekumist. 5.1.5.Partner on teadlik, et käesoleva Lepingu alusel ei teki Partnerile õigust nõuda punktides 5.1.1–5.1.4 kirjeldatud kulude hüvitamist enne, kui vastavad kulud on tekkinud, tasutud, nõuetekohaselt tõendatud ning Siseministeerium on need toetuslepingu alusel Elluviijale hüvitanud. 5.1.6.Partneri poolt käesolevast Lepingust tulenevate ülesannete täitmise, sealhulgas projekti partneripoolsete tegevuste koordineerimise, tehnilise ekspertiisi tagamise, projekti rakendamisega seotud Partneri administratiivsete tugitegevuste, aruandluse, teavitusnõuete täitmise, hankemenetluste ettevalmistamise ja muude projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalike üldiste juhtimis- ja tugitegevuste kulude katteks maksab Elluviija Partnerile ühekordse hüvitise summas 14 985,60 (neliteist tuhat üheksasada kaheksakümmend viis eurot ja kuuskümmend senti) eurot. 3 (8)  5.1.7.Punktis 5.1.6 nimetatud hüvitis põhineb projekti eelarves ette nähtud Elluviija kaudsete kulude osal, mida Elluviija kasutab Partneri poolt projekti elluviimisse panustatud üldiste juhtimis-, koordinatsiooni-, haldus- ja tugitegevuste kulude hüvitamiseks. Hüvitis ei ole käsitatav Partneri kasumina ega toetuse eesmärgiga mitteseotud väljamaksena. Partnerile ei ole projekti eelarves eraldi kaudseid kulusid ette nähtud. 5.1.8.Käesolev Leping on punktis 5.1.6 nimetatud hüvitise maksmise alusdokumendiks. 5.1.9.Punktis 5.1.6 nimetatud hüvitis makstakse Partnerile 30 kalendripäeva jooksul pärast Lepingu jõustumist. 5.1.10. Partnerile käesoleva Lepingu alusel tehtavad maksed kantakse järgmisele kontole: Panga nimi: AS SEB Pank Konto omanik: Rahandusministeerium IBAN: EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Viitenumber: 2800049667 Viitenumbri omanik: Justiits- ja Digiministeerium Selgitus: Projekt AMIF.1.01.25-0014 5.2. Partneri tegevuste eelarve 5.2.1.Partneriga seotud projekti tegevuste ja Partnerile makstava üldkulude hüvitise maksimaalne kogusumma on 907 593,07 eurot, millest: 5.2.1.1. videokonverentsilahenduste soetamise, paigaldamise, hooldamise ning nendega seotud tarkvara ja tehniliste komponentide kulud moodustavad kuni 892 607,47 eurot koos käibemaksuga; 5.2.1.2. partneri üldkulude hüvitis moodustab 14 985,60 eurot. 5.3. Eelarve muutmine 5.3.1.Partner teavitab Elluviijat viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti eelarve või tegevuskava täitmist. 5.3.2.Tegevuskava ja eelarveridade muutmise vajaduse korral esitab Partner Elluviijale vastava põhjendatud ettepaneku piisava ajavaruga enne Siseministeeriumile esitatavaid muudatustaotluste tähtaegu, pidades silmas, et tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (kuni 15. jaanuar või kuni 15. juuni). 6. Teavitusnõuded 6.1. Pooled järgivad projekti elluviimisel teavitusmäärusest ja toetuslepingust tulenevaid avalikkuse teavitamise nõudeid. 6.2. Elluviija vastutab projekti teavitusnõuete üldise koordineerimise eest ning tagab projektiga seotud seadmete, kohtusaalide, plakatite, tahvlite ja muude teavitusmaterjalide tähistamise vastavalt teavitusmääruse nõuetele. 6.3. Partner võimaldab Elluviijal teostada punktis 6.2 nimetatud märgistamist ning vajaduse korral osutab selleks vajalikku mõistlikku kaasabi. 6.4. Partner avaldab oma veebilehel ning asutuse asukohas teabe projekti kohta vastavalt teavitusmääruse nõuetele. 6.5. Pooled säilitavad nende valduses olevad teavitusnõuete täitmist tõendavad dokumendid ja muu tõendusmaterjali ning esitavad need teise Poole või pädeva kontrolliasutuse nõudmisel. 4 (8)  6.6. Kui teavitusnõuete rikkumine on põhjustatud Partneri tegevusest või tegevusetusest, hüvitab Partner Elluviijale rikkumise tõttu tekkinud finantskorrektsioonid, toetuse tagasinõuded ja muud otsesed kulud. 6.7. Elluviijal on õigus kontrollida Partneri poolt käesolevas peatükis sätestatud teavitusnõuete täitmist kogu projekti kestel ning kuni projektiga seotud dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni. 6.8. Partner kohustub Elluviija nõudmisel esitama mõistliku tähtaja jooksul teavitusnõuete täitmist tõendavad materjalid, sealhulgas veebilehe kuvatõmmised, fotod, ekraanivaated ja muud asjakohased dokumendid. 6.9. Kui Elluviija tuvastab teavitusnõuete täitmisel puudusi, kohustub Partner need Elluviija määratud mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldama. 6.10. Teavitusnõuete täitmise kontrollimine Elluviija poolt ei vabasta Partnerit vastutusest teavitusmäärusest, toetuslepingust või käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 7. Vastutus ja kahju hüvitamine 7.1. Pooled vastutavad käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidele. 7.2. Partner vastutab täielikult oma tegevuste, otsuste, toimingute ja tegevusetuse eest käesoleva Lepingu täitmisel. 7.3. Kui Elluviijalt nõutakse tagasi Euroopa Liidu toetus, riiklik kaasfinantseering või rakendatakse finantskorrektsiooni Partneri tegevuse või tegevusetuse tõttu, kohustub Partner hüvitama Elluviijale vastava summa ulatuses tekkinud kahju. 7.4. Partner hüvitab Elluviijale kõik kulud, finantskorrektsioonid, toetuse tagasinõuded, viivised ja muud otsesed varalised kahjud, mis tulenevad eelkõige: 7.4.1.riigihangete nõuete rikkumisest; 7.4.2.teavitusnõuete rikkumisest; 7.4.3.Euroopa Liidu või siseriiklike toetuse kasutamise tingimuste rikkumisest; 7.4.4.andmekaitsealaste nõuete rikkumisest; 7.4.5.Lepingus sätestatud kohustuste rikkumisest. 7.5. Kui projekti eesmärgid, tulemused või väljundid jäävad saavutamata Partneri tegevuse või tegevusetuse tõttu ning sellest tulenevalt tekib Elluviijale kohustus tagastada toetust või teha muid väljamakseid, hüvitab Partner Elluviijale sellega seotud kahju ulatuses, milles kahju on põhjustatud Partneri tegevusest või tegevusetusest. 7.6. Partner vastutab Elluviija ees ka juhul, kui Partner kasutab Lepingu täitmisel alltöövõtjaid, hankelepingute täitjaid või muid kolmandaid isikuid. Kolmanda isiku kasutamine ei vabasta Partnerit käesolevast Lepingust tulenevast vastutusest. 7.7. Käesoleva peatüki alusel esitatud põhjendatud kahjunõue tuleb tasuda 30 kalendripäeva jooksul nõude saamisest, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 7.8. Pooled vastutavad teineteisele tekitatud otsese varalise kahju eest. Pooled ei vastuta saamata jäänud tulu ega muu kaudse kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahju on põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesolevas punktis sätestatud vastutuse piirang ei kohaldu punktides 7.3–7.6 sätestatud toetuse tagasinõuete, finantskorrektsioonide, viiviste ega muude otseste varaliste kahjude hüvitamise kohustustele. 5 (8) 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled hoiavad konfidentsiaalsena lepingu täitmisel saadud teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 8.2. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka pärast lepingu lõppemist. 9. Vääramatu jõud 9.1. Pool ei vastuta käesolevast Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest ulatuses, milles rikkumine on põhjustatud vääramatust jõust võlaõigusseaduse § 103 lõike 2 tähenduses. 9.2. Vääramatu jõu asjaolule tuginev Pool teavitab teist Poolt selle ilmnemisest esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.3. Vääramatu jõu asjaolu kestel peatub vastava kohustuse täitmine takistuse ulatuses ja kestel. 9.4. Kui vääramatu jõu asjaolu kestab üle 45 kalendripäeva ning takistab oluliselt Lepingu täitmist, lepivad Pooled kokku edasises tegevuses või Lepingu lõpetamises. 10. Lepingu muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel Poolte poolt ja kehtib kuni kõigi Lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 10.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui käesolevas Lepingus on sätestatud teisiti. 10.3. Kui projekti elluviimise tingimused, eelarve, tegevuskava, toetuse andmise tingimused või toetusleping muutuvad viisil, mis mõjutab Partneri kohustusi või projekti rakendamist, kohustuvad Pooled esimesel võimalusel läbi rääkima Lepingu muutmise vajaduse ning vajaduse korral sõlmima vastava lepingu muudatuse. 10.4. Lepingu lisad on Lepingu lahutamatud osad. Lepingu lisa muutmisel loetakse vastav muudatus Lepingu muutmiseks, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad üksnes tegevuste või eelarve detailset täpsustamist ega mõjuta projekti eesmärki, väljundeid ega Lepingu kogumaksumust. Sellised muudatused kooskõlastatakse Poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.5. Pool võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, kui teine Pool rikub oluliselt käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi ning ei ole rikkumist kõrvaldanud kirjalikus nõudes määratud mõistliku tähtaja jooksul. Oluliseks rikkumiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus Pool jätab korduvalt täitmata Lepingust tulenevad kohustused, rikub oluliselt riigihangete, aruandluse või teavitusnõuete täitmise kohustusi või seab oma tegevuse või tegevusetusega ohtu projekti eesmärkide saavutamise või toetuse nõuetekohase kasutamise. 10.6. Enne Lepingu ülesütlemist kohustuvad Pooled tegema mõistlikke jõupingutusi, et leida lahendus projekti tegevuste jätkamiseks või üleandmiseks selliselt, et projekt saaks jätkuda ning oleks tagatud toetuslepingust ja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine. Mõistlikeks jõupingutusteks loetakse muu hulgas puuduste kõrvaldamise tegevuskava koostamist, täiendava tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks, projekti tegevuste ümberkorraldamise võimaluste hindamist, tegevuste osalist või täielikku üleandmist õigusjärglasele või muule pädevale avaliku sektori asutusele ning muid meetmeid, mis võimaldavad projekti jätkumist. 10.7. Pool võib Lepingu üles öelda ka juhul, kui projekti rahastamine lõpeb, projekti elluviimine muutub võimatuks või Siseministeerium lõpetab või muudab projekti rahastamise tingimusi selliselt, et Lepingu täitmine ei ole enam võimalik või otstarbekas. 6 (8)  10.8. Lepingu lõppemine ei mõjuta nende kohustuste kehtivust, mis oma olemuse tõttu peavad kehtima ka pärast Lepingu lõppemist, sealhulgas konfidentsiaalsuse, dokumentide säilitamise, teavitusnõuete tõendamise, auditite, kontrollide ning kahju hüvitamisega seotud kohustused. 10.9. Partneri tegevuste ja eelarve detailset täpsustamist Lepingu lisades 2 ja 3 võib teha Poolte kirjalikul kokkuleppel ilma Lepingu muutmiseta vastavalt punktis 10.4 sätestatule. 11. Õigusjärglus 11.1. Kui projekti elluviimise ajal antakse õigusakti, Vabariigi Valitsuse otsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel ühe Poole projektiga seotud ülesanded, õigused või kohustused täielikult või osaliselt üle teisele avaliku võimu kandjale, loetakse vastuvõttev asutus käesoleva Lepingu tähenduses vastava Poole õigusjärglaseks. 11.2. Punktis 11.1 nimetatud juhul lähevad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused ja kohustused õigusjärglasele üle ulatuses, milles need on seotud üleantavate ülesannetega. 11.3. Õigusjärgluse tekkimine ei mõjuta Lepingu kehtivust ega Poolte kohustust jätkata projekti elluviimist käesolevas Lepingus sätestatud tingimustel. 11.4. Pool, kelle suhtes õigusjärglus tekib, teavitab teist Poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel võimalusel pärast vastava otsuse teatavaks saamist. 11.5. Vajaduse korral kohustuvad Pooled ja õigusjärglane allkirjastama mõistliku aja jooksul dokumendid, mis on vajalikud õiguste ja kohustuste üleandmise vormistamiseks. 11.6. Õigusjärgluse tekkimist ei loeta Lepingu rikkumiseks ega anna teisele Poolele õigust nõuda Lepingu lõpetamist, muutmist või täiendavat hüvitist. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Pooled lahendavad Lepingu täitmisel tekkinud erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel, lähtudes heast tahtest ning projekti eesmärkide saavutamise vajadusest. 12.2. Pooled lähtuvad eeldusest, et Lepingu täitmisel on Poolte ühine eesmärk tagada projekti tulemuslik ja nõuetekohane elluviimine ning kummalgi Poolel ei ole eesmärki teist Poolt kahjustada. 12.3. Käesolevale Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. 12.4. Läbirääkimiste teel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused haldusmenetluse seaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud korras. 12.5. Riigiasutustevahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud korras. 13. Lepinguga seotud teabe edastamine 13.1. Pooled vahetavad Lepingu täitmisega seotud teavet üldjuhul e-posti teel. 13.2. Kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed või kui käesolev Leping näeb ette kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi, esitatakse vastav teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 13.3. Pooled teavitavad teineteist viivitamata nende andmetes või kontaktisikutes toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada käesoleva Lepingu täitmist. 13.4. Lepingu muutmise või lõpetamisega seotud teated tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna. 13.5. Lepingu täitmisega seotud kontaktisikud on: 13.5.1. Elluviija kontaktisik: Karl-Erik Ansmann, projektijuht, e-post: karl- [email protected], tel nr: 5887 7900; 7 (8)  13.5.2. Partneri kontaktisik: Sander Tikk, erilahenduste tiimi tiimijuht, e-post: [email protected], tel nr: 5851 2708. 13.6. Lepingu muutmise või lõpetamisega seotud teated esitatakse järgmistele üldkontaktidele: 13.6.1. Elluviija: [email protected]; 13.6.2. Partner: [email protected]. 13.7. Kontaktisikute muutmine ei ole Lepingu muutmine. Pool teavitab kontaktisiku muutumisest teist Poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13.8. Kui Pool ei ole oma kontaktandmete muutumisest teist Poolt teavitanud, loetakse teade nõuetekohaselt kättetoimetatuks, kui see on saadetud viimati teatatud kontaktandmetele või punktis 13.6 nimetatud üldkontaktile. 13.9. Projekti elluviimise käigus võivad Pooled täpsustada Lepingu lisades 2 ja 3 sätestatud tegevusi, ajakava ja eelarve jaotust regulaarkohtumistel kokkulepete alusel. Sellised kokkulepped fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas projekti juhtimise tööriistas, ning neid ei loeta Lepingu muutmiseks, tingimusel et projekti eesmärk, väljundid ja Lepingu kogumaksumus ei muutu. 14. Lepingu lisad Lisa_1_AMIF.1.01.25-0014_Tegevuskava ja eelarve_muudatustaotlus_020626*; Lisa_2_Projekti_kirjeldus_partnerit_puudutavas_osas; Lisa_3_Partneri_tegevused_ja_eelarve; Lisa_4_Teavitusmaterjali_näidis_A3_plakat_vertikaal_EST; Lisa_5_Teavitusmaterjali_näidis_A3_plakat_vertikaal_ENG; Lisa_6_Teavitusmaterjali_näidis_tahvel_horisontaal_EST; Lisa_7_Teavitusmaterjali_näidis_tahvel_horisontaal_ENG; Lisa_8_Projekti_Partneri_26.03.2026_kinnitus_(RIT). * Lisas 1 välja toodud eelarverea 1.1.3 muudatustaotluse kinnitas Siseministeerium 03.06.2026 E- toetuste keskkonnas. Elluviija Partner Justiits- ja Digiministeerium Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg Taivo Tender kantsler asedirektor 8 (8)