Lauri Hussar
Riigikogu esimees Teie 11.08.2026 nr 2-3/15-588
Riigikogu
[email protected] Meie 07.09.2026 nr 9-2/5894-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule arupärimisele
Lugupeetud Lauri Hussar
Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin esitas 7.08.2026. a justiits- ja digiministrile vastamiseks viis
küsimust seoses prokuratuuri poolt sõlmitud kokkuleppega rahvusvahelise kuritegeliku rühmituse
juhiga, kes tegeles telefonipettustega. Rahvasaadiku sõnul on nimetatud otsus põhjustanud laia avaliku
poleemika. Inimestel tekkivat paratamatult küsimused nii kannatanute õiguste kaitse tõhususe kui ka
sellise praktika võimalike õiguslike tagajärgede osas. On põhjendatud kartus, et sellise kokkuleppe
sõlmimine võib luua pretsedendi, mille puhul isikud, kes on toime pannud eriti suure ulatusega pettusi,
saavad võimaluse vältida reaalset karistust, tagastades vaid osa varastatud vahenditest.
Oma sisult on 7.08.2026. a esitatud küsimused sarnased varasemalt ehk 29.07.2026. a esitatuile ning
ministri poolt ka juba vastatud. Seetõttu võivad praegused selgitused olla varasematega kattuvad.
1. Kas selle kriminaalasja raames on kannatanutele hüvitiste maksmine alanud? Kui jah, siis kui
palju kannatanuid on juba hüvitist saanud ja milline on väljamakstud summa kogusumma?
Artur Yermolayevi kriminaalasjas on kokkuleppemenetluse osana tasutud 8,5 miljonit eurot prokuratuuri
deposiitarvele. See raha suunatakse Eesti kannatanutele, kellele tekitati kahju kuritegeliku
organisatsiooni tegevuse tulemusel, ning ülejäänud osa läheb riigieelarvesse. Eestis on tuvastanud
ligikaudu 500 kannatanut, kellele tekitati kokku ca 5,4 miljoni euro ulatuses kahju.
Tänaseks ei ole veel kannatanutele väljamakseid tehtud ning lõplik hüvitamisele kuuluv summa selgub
pärast kõigi kannatanute juhtumite kontrollimist. Kui pärast kannatanutele tekitatud kahjude hüvitamist
peaks osa rahast jääma kasutamata, laekub see vastavalt seadusele riigi tuludesse.
Kannatanud ei pea ise midagi tegema – politseil ja prokuratuuril on info olemas ning politsei tegeleb
edasi täpsemate kahjusummade väljaselgitamise, sh muude detailidega, mis annavad võimaluse
kannatanutele raha tagasi maksta. Seda teavet on avalikult jagatud ka meedias 1.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on praeguseks suhelnud mitmesaja kannatanuga, kes skeemi tõttu
raha kaotasid, kuid mitmesaja inimese juhtumid vajavad veel üle vaatamist. Iga juhtumi puhul tuleb
eraldi üle kontrollida kannatanu konkreetne seos selle kriminaalmenetlusega, mille raames on võimalik
kahjusid hüvitada ning välja selgitada neile tekitatud kahju lõplik suurus. Menetluse käigus kogutud
andmed ei pruugi kajastada inimesele tekitatud kahju täies ulatuses, mistõttu tuleb enne väljamaksete
tegemist kõik asjaolud uuesti üle vaadata. Samuti tuleb mõnel juhul lahendada ka täiendavaid küsimusi,
näiteks, mida teha olukorras, kus kannatanu on vahepeal surnud.
1 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120605197/politsei-pingutab-et-ukraina-kelmibossi-ohvrid-saaksid-oma-
raha-tagasi-selle-aasta-lopuks
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
2. Kuna tekitatud kahju kogusumma ületab eeldatavasti hüvitamiseks mõeldud summat, siis
kuidas korraldatakse vahendite jaotamine kannatanute vahel?
Nii nagu eelmises küsimuses selgitatud, tegeleb sisuliste küsimustega PPA, kes paneb paika vahendite
jaotamise jne.
3. Kas ministeerium leiab, et selliste kokkulepete sõlmimine vastab õigluse põhimõttele ja aitab
kaasa ühiskonna usalduse tugevdamisele kohtusüsteemi vastu?
Õigust mõistab põhiseaduse kohaselt sõltumatu kohus. Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust,
tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. Prokuratuuri
volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse ei kuulu kohtute ja prokuratuuri tegevuse hindamine konkreetse
kriminaalasja menetlemisel.
Kokkuleppemenetlust kasutatakse üksnes juhul, kui kuriteos kahtlustatav nõustub talle määratava
karistuse, sealhulgas sellega kaasnevate kohustuste täitmisega. Menetlusliigi valib prokurör iga
kriminaalasja puhul eraldi, hinnates konkreetse juhtumi asjaolusid ning kokkuleppemenetluse
kohaldamise eeldusi ja võimalusi.
Kokkuleppemenetluse valik on mõistlik viis tagada kannatanutele raha tagasisaamine ja vältida
aastatepikkust ning maksumaksjale väga kulukat kohtumenetlust, mis tõenäoliselt võib jätta
kannatanute nõuded katteta.
Prokuratuuri jaoks on oluline kannatanute õiguste kaitse, kahju hüvitamise toetamine ja turvatunde
taastamine. Asja lahendamiseks kokkuleppemenetluse valimisel seati peamiseks eesmärgiks tekitatud
kahjude hüvitamine. Seejuures on karistusseadustiku kohaselt kahju vabatahtlik hüvitamine karistust
kergendavaks asjaoluks.
4. Kas ministeerium näeb riski, et antud kohtulahend võib kujuneda pretsedendiks teistes suurte
pettustega seotud kriminaalasjades, kus süüdistatavad saavad loota reaalsest vangistusest
vabanemisele osalise kahju hüvitamise vastu?
Küsimus kattub eelmises esitatuga. Kordan veelkord, et kokkuleppemenetlust kasutatakse üksnes juhul,
kui kuriteos kahtlustatav nõustub talle määratava karistuse, sealhulgas sellega kaasnevate kohustuste
täitmisega. Menetlusliigi valib prokurör iga kriminaalasja puhul eraldi, hinnates konkreetse juhtumi
asjaolusid ning kokkuleppemenetluse kohaldamise eeldusi ja võimalusi.
5. Kas ministeerium kavatseb analüüsida selle praktika õiguslikke tagajärgi ja vajadusel algatada
muudatusi seadusandluses, et tagada tasakaal kannatanutele kahju hüvitamise ja karistamatuse
vältimatuse põhimõtte vahel?
Ministeerium ootab kindlasti Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse poolt 1.06.2026 algatatud 2
võlaõigusseaduse, krediidiasutuste seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise
seaduse (finantspettuste ennetamine ja tõkestamine) 936 SE kiiret menetlemist ning vastuvõtmist.
Eelnõuga antakse pankadele selgem õiguslik alus pettusekahtlusega maksete ajutiseks peatamiseks ja
pettustega seotud info vahetamiseks. Rõhk on võimaldada petturite vastu tegutseda enne, kui raha on
jäädavalt kadunud.
Eelnõu järgi võib pank põhjendatud pettusekahtluse korral makse ajutiselt peatada, et asjaolusid
kontrollida, või põhjendatud kahtluse korral maksejuhise täitmisest keelduda. See puudutab olukordi,
kus inimest on võidud eksitada või manipuleerida tehingut tegema – näiteks juhul, kui ta usub, et suhtleb
pangaga, kuigi tegelikult juhendab teda pettur. Vajadusel võtab pank inimesega ühendust, et kontrollida,
kas ta soovib makset tegelikult teha.
Lisaks luuakse pankadele õiguslik alus vahetada pettuste tõkestamiseks vajalikku infot teiste pankade,
Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe osakonnaga. Praegu puudub
pankadel võimalus sellist infot kiiresti jagada, kuigi pettustega seotud raha liigub sageli sekunditega
2 Eelnõu - Riigikogu
2
edasi. Seadusmuudatuste tulemusel saavad pangad kahtlaste makseülekannete puhul (nt maksete
ebatavaline muster, eri riikidesse maksete teostamine) operatiivselt üksteisega suhelda ja vastavaid
meetmeid rakendada – nt täiendavate kontrollide tegemine juhul, kui kahtlase ülekande saaja konto
asub ühes neist pankades. Samuti tõhustatakse infovahetust elektroonilise allkirjastamise teenuse
pakkujatega, kes saavad kontrollida, kas makse allkirjastati allkirjastajaga seotud arvutist või
nutiseadmest või kuskilt mujalt.
Muudatused aitavad kaasa ka rahapesu tõkestamisele ning on seotud Euroopa Liidus kokkulepitud uue
makseteenuste regulatsiooniga, mille eesmärk on tugevdada pettusevastaseid meetmeid kogu Euroopa
Liidus.
Kooskõlastusringi on läbinud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine3. Määruse eesmärk on tõhustada meetmeid
finantspettuste ennetamiseks ja tõkestamiseks. Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.
Määrus kohustab kõiki numbripõhise sideteenuse osutajaid (st telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse
osutajaid) kasutama võltsnumbrite vastaseid meetmeid. Määrus loob selgema õigusraamistiku ja
tugevdab sideteenuse osutajate õigust rakendada tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid helistaja
numbri võltsimise tuvastamiseks ja tõkestamiseks. Muudatuste tulemusena väheneb petukõnede ja -
sõnumite jõudmine kasutajateni, paraneb sideteenuste turvalisus ning väheneb pettustega seotud
rahaline kahju.
Riigil on värskelt valminud finantspettuste ennetamise kommunikatsioonistrateegia, mille peamiseks
eesmärgiks on toetada inimese suutlikkust pettusi ära tunda ja neile vastu seista. Riigi, aga ka erasektori
partnerite sõnumid ja tegevus peavad aitama vähendada häbitunnet; hoida ühiskondlikku ohutaju ning
kinnistada praktilist käitumist pettuse olukorras. Peamised kaasatud riigiasutused, kes pettuste vastase
võitlusega Eestis tegelevad, on Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium,
Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,
Prokuratuur ja Eesti Pank.
Rahandusministeeriumi eestvedamisel on koostatud finantspettuste tõkestamise tegevuskava.
Tegevuskavas on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeks regulaarne (1x aastas) kelmuse kuritegude
ülevaate koostamine, tegemaks andmepõhiseid ja reaalset olukorda arvestavaid poliitilisi otsuseid,
samuti vajalike eelnõude ettevalmistamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56cc43ab-95af-4099-90cf-7fa5300ac426
3