Liina Reisberg
Riigikohus Teie 24.07.2026 nr 9-23/26-391-1
[email protected]
Meie 03.09.2026 nr 13-2/1880
Täiendavad ettepanekud kohtunike 2027. aasta
koolitusprogrammi
Lugupeetud Liina Reisberg
Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid kohtunike 2027. aasta koolitusprogrammi kohta.
Justiits- ja Digiministeerium esitas 06.04.2026 kirjaga nr 13-2/1880 ettepanekud kohtunike 2027. aasta
koolitusprogrammi koostamiseks. Oleme tutvunud valminud koolitusprogrammi kavandiga ning
kogunud täiendavat sisendit. Meil on hea meel, et kavandis on leidnud kajastamist mitu varasemas
kirjas esitatud ettepanekut.
Teeme ettepaneku täiendada koolitusprogrammi kavandit järgmiste teemadega.
1. Õigusteabe koolitus ja uuendatud Riigi Teataja võimalused
Teeme ettepaneku lisada programmi õigusteabe koolitus, mille raames antaks kohtunikele ülevaade
uuendatud Riigi Teataja võimalustest.
Riigi Teataja on kohtunike igapäevatöös keskse tähtsusega õigusteabe allikas. Koolitus võiks anda
praktilise ülevaate Riigi Teataja uutest ja edasiarendatud funktsionaalsustest, otsinguvõimalustest ning
muudest lahendustest, mis aitavad õigusteavet senisest tõhusamalt leida ja kasutada. Koolitus oleks
asjakohane nii alustavatele kui ka kogenud kohtunikele, samuti kohtujuristidele ja Riigikohtu nõunikele.
Koolituse Riigi Teatajat puudutava sisulise osa võiks ette valmistada ja läbi viia Justiits- ja
Digiministeeriumi Riigi Teataja talitus, näiteks veebikoolitusena. Veebivorm võimaldaks koolitusel
osaleda laiemal kohtuametnike sihtrühmal ning tutvustada Riigi Teataja võimalusi vahetult praktiliste
näidete abil.
2. Maksejõuetusmenetlustega seotud koolitused
Teeme ettepaneku lisada koolitusprogrammi kaks maksejõuetusmenetlustega seotud koolitust.
Esimese koolituse pealkiri võiks olla „Menetlusabi andmine maksejõuetus- ja
pankrotimenetlustes“.
Koolituse eesmärk oleks selgitada menetlusabi andmise põhimõtteid ja tingimusi ning aidata ühtlustada
menetluspraktikat. Sellel teemal koolitamise vajadus ilmnes hiljuti siseauditi osakonna korraldatud
nõuandva töö kokkuvõttest. Kuigi maksejõuetusmenetluste küsimusi võib käsitleda ka üldisema
maksejõuetuse ümarlaua raames, vajab menetlusabi temaatika oma praktilise tähtsuse tõttu eraldi ja
võimalikult kiiret käsitlemist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Teise koolituse pealkiri võiks olla „Võlgniku sissetulekute käsutamine ja piirangud maksejõuetuse
avalduse menetluses ning hilisemates pankroti-, võlgade ümberkujundamise ja kohustustest
vabastamise menetlustes“.
Koolitus võiks anda süsteemse ülevaate võlgniku sissetulekute käsutamise ning selle suhtes
kohaldatavate piirangutega seotud põhimõtetest ja tingimustest menetluse eri etappides. Koolituse
eesmärk oleks toetada ühetaolisema menetluspraktika kujunemist. Selle teema käsitlemise vajaduse
on tõstatanud ka kohtunikud ise.
3. Lapsesõbralik menetlus ka karistusõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnas
Kordame varasemat ettepanekut käsitleda lapsesõbralikku menetlust ka kriminaalmenetluse
valdkonnas, mitte ainult tsiviilkohtumenetluses. Teema on oluline nii juba ametis olevatele kui ka
alustavatele kohtunikele, kes puutuvad oma töös kokku alaealisi ja noori täiskasvanuid puudutavate
menetlustega.
Koolitus võiks käsitleda alaealiste ärakuulamise ja küsitlemise eripärasid, trauma mõju lapse või noore
ütlustele ja menetluses osalemisele, suurt traumat kogenud laste ja noorte küsitlemist ning turvalise ja
lapsesõbraliku menetluskeskkonna loomist. Samuti võiks koolitusel käsitleda kohtuniku suhtlemist
alaealise menetlusosalisega ning asjakohaseid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi standardeid.
4. Vangistusõigus ja kinnipeetavate riskide hindamine
Kordame varasemalt esitatud ettepanekut jätkata vangistusõiguse koolituse pakkumist ning
täiendada selle sisu aktuaalsete praktiliste ja õiguslike küsimustega.
Koolitusel võiks käsitleda kinnipeetavate läbiotsimisega seotud probleeme, suitsetamisega seotud
vaidlust Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojas, kinnipeetavate internetikasutusega seotud küsimusi,
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tõstatunud probleeme ning muid vangistuse täideviimise
praktilisi küsimusi ja rahvusvahelisi arenguid.
Täiendavalt teeme ettepaneku käsitleda koolitusel kinnipeetavate riskide hindamist. Koolitus võiks anda
kohtunikele ülevaate riskihindamise eesmärkidest, metoodikast ja kasutamisest vangistuse täideviimisel
tehtavate otsuste ettevalmistamisel. Samuti võiks selgitada riskihinnangute tähendust, nende
koostamise aluseid ning riskihinnangutes esitatud järelduste hindamist kohtumenetluses.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused seoses SLAPP-direktiiviga
Teeme ettepaneku lisada programmi koolitus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2024/1069 ülevõtmisega seotud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustest.
Koolitus võiks anda ülevaate avalikus arutelus osalevate isikute kaitseks kehtestatud menetluslikest
tagatistest ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike kohtumenetluste puhul. Samuti võiks
koolitusel käsitleda avalikus arutelus osalemise vastaste strateegiliste hagide äratundmist, asjakohaste
menetlusnormide kohaldamise eeldusi ning kohtule antud menetluslikke võimalusi.
Muudatuste praktiline käsitlemine aitaks kujundada nende ühetaolisemat kohaldamispraktikat.
6. Eestkoste alternatiivid ja sotsiaalvaldkonna teenused
Kordame varasemalt esitatud ettepanekut korraldada koolitus, mis annaks kohtunikele praktilise ja
lihtsalt mõistetava ülevaate sotsiaalvaldkonna teenustest, toetustest ja muudest lahendustest,
mida on võimalik rakendada enne eestkoste seadmist või eestkoste asemel.
Koolitus võiks käsitleda kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid teenuseid ning toetusi, sealhulgas
erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid, Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti teenuseid, puudega
inimese toetusi, hooldajatoetust, kriisiabi ja muid asjakohaseid toetusi. Samuti võiks tutvustada
eestkoste alternatiive, näiteks volituse andmist, lähedaste abi ja teenuste kasutamist, ning selgitada,
2
millist teavet vajab kohus ja millist sisendit oleks põhjendatud küsida kohalikult omavalitsuselt või
Sotsiaalkindlustusametilt. Teemat tuleks käsitleda ka inimese autonoomia, proportsionaalsuse ja
eestkoste kui viimase abinõu põhimõtte seisukohast.
Koolitus ei peaks piirduma teenuste loetlemisega, vaid aitama kohtunikul hinnata nende tegelikku
kättesaadavust ja toimimist konkreetse inimese olukorras. Seejuures tuleks käsitleda teenustele
juurdepääsu, võimalikke järjekordi ning seda, kas pakutav teenus inimese tegelikke vajadusi arvestades
toimib.
Koolituse korraldamise valmisolekut on avaldanud Sotsiaalministeerium. Võimalike koolitajate või
kaasatavate ekspertide kontaktid saab vajaduse korral Justiits- ja Digiministeeriumilt.
7. Euroopa Liidu põhiõiguste harta praktiline kohaldamine
Teeme ettepaneku täiendada programmi kavandis sisalduvat koolitust „Põhiseaduslikkuse järelevalve“
Euroopa Liidu põhiõiguste harta praktilise kohaldamise käsitlusega.
Koolitusel võiks käsitleda, millal kuulub Euroopa Liidu põhiõiguste harta riigisiseses menetluses
kohaldamisele ning kuidas kasutada hartat koostoimes Euroopa Liidu teisese õiguse, Euroopa Liidu
Kohtu praktika ja riigisisese õigusega. Samuti võiks käsitleda harta kohaldamisala kindlaksmääramist,
hartas sätestatud õigustele tuginemist kohtumenetluses ning harta ja põhiseaduses sätestatud
põhiõiguste omavahelist suhestamist.
Koolituse või iseõppe toetamiseks võiks kohtunikele tutvustada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti
koostatud koolitusmaterjale, „Charterpediat“, kohtupraktika andmebaasi ja iseõppevahendit „Charter E-
Guidance“: https://fra.europa.eu/en/eu-charter
Need materjalid on mõeldud muu hulgas kohtunikele ja teistele õiguspraktikutele ning aitavad praktiliste
näidete kaudu paremini mõista, millal ja kuidas kohaldada Euroopa Liidu põhiõiguste hartat riigisiseselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karl-Erik Ansmann
nõunik
Karl-Erik Ansmann 58877900
[email protected]
3