COM(2026) 401

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.7.2026 COM(2026) 401 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral ET ET  SELETUSKIRI Käesoleva soovitusega taotleb komisjon nõukogult luba osaleda Euroopa Liidu (EL) nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames peetavatel läbirääkimistel mitmepoolse lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 2016. aastal võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise õiguse komisjon (ILC) vastu artiklite kavandid, mis käsitlevad isikute kaitset katastroofide korral (artiklite kavandid)1. ÜRO Peaassamblee võttis 2024. aasta detsembris vastu resolutsiooni 79/128, milles ta otsustas, et enne 2027. aasta lõppu tuleb välja töötada ja sõlmida mitmepoolne konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral,2 sest praegu puudub selles küsimuses terviklik rahvusvaheline õigusakt. EL on alates 2011. aastast aktiivselt osalenud töös, mida rahvusvahelise õiguse komisjon on artiklite kavanditega teinud, ning 2016. aastal väljendas EL heameelt artiklite kavandite vastuvõtmise üle. Samuti avaldas EL heakskiitu ÜRO Peaassamblee resolutsioonile 79/128, milles on nimetatud vajadust tervikliku ülemaailmse õiguskorra järele, et inimesi katastroofide korral paremini kaitsta, ja märgitud, et selleks on võimalik välja töötada rahvusvaheline konventsioon. ÜRO peasekretäri kutsel esitas EL 2025. aasta detsembris ettepaneku rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandite muutmiseks3. Lisaks ELile esitasid artiklite kavandite muutmiseks ettepanekuid kakskümmend kuus riiki, sealhulgas kaheksa ELi liikmesriiki4. ÜRO koondas need ettepanekud ÜRO Peaassamblee kuuenda komitee 6.–10. aprillil 2026 New Yorgis toimunud jätkuistungi järel konsolideeritud teksti. Konsolideeritud tekst võetakse aluseks ametlikel läbirääkimistel, mis toimuvad Manilas kolme nädala jooksul alates 25. jaanuarist kuni 12. veebruarini 2027 ja vajaduse korral veel kahe nädala jooksul 2027. aasta augustis5. ELi huvides oleks konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel ametlikult osaleda, et tagada kooskõla elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna kehtiva ELi õigusraamistikuga. Seepärast soovitab komisjon, et nõukogu võtaks vastu sellekohase otsuse ja määraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 218 lõike 3 kohaselt ELi läbirääkijaks komisjoni. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega ELi osalemine tulevase mitmepoolse lepingu üle peetavatel läbirääkimistel on kooskõlas tema pädevusega elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. 1 Vt rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandid, mis käsitlevad isikute kaitset katastroofide korral. 2 ÜRO Peaassamblee resolutsioon 79/128, punkt 4. 3 Vt ÜRO Peaassamblee resolutsioon 79/128 (punkt 7) ja ELi 2025. aasta detsembris esitatud muudatusettepanekud. 4 ÜRO peasekretär sai esildised Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iirimaalt, Sloveenialt ja Itaalialt ning ühise esildise Põhjamaadelt, sealhulgas Taanilt, Rootsilt ja Soomelt. Kõigi saadud esildiste loetelu on siin. 5 Vt ÜRO Peaassamblee kuuenda komitee resolutsioon 80/L.14. ET 1 ET  ELi toimimise lepingu artikli 196 kohaselt toetab EL liikmesriikide tegevust katastroofide ennetamisel, nendeks valmisolekul ja neile reageerimisel liidus ning edendab rahvusvahelise elanikkonnakaitsealase töö järjepidevust. Seda pädevust teostades on EL võtnud vastu otsuse 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta6. Iga riik ükskõik kus maailmas võib aktiveerida liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, et taotleda katastroofi mõjuga toimetulekuks vajalikku abi. Humanitaarabi valdkonnas võimaldab ELi toimimise lepingu artikkel 214 ELil abistada abivajajaid riikides ja piirkondades, mida on tabanud looduskatastroofid või inimtegevusest tingitud katastroofid. ELi tegevust humanitaarabi valdkonnas reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/967 (humanitaarabi määrus). Selle määruse põhjal on esitatud 27. mai 2026. aasta ühisteatises8 strateegia, millega muuta Euroopa humanitaarabi andmine tõhusamaks ja vastupidavamaks. Kooskõlas oma juhtpõhimõttega austada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja norme ja põhimõtteid ning rahvusvahelist õigust, tervitas EL rahvusvahelise õiguse komisjoni 2016. aastal vastu võetud artiklite kavandeid kui olulist panust rahvusvahelisse katastroofiõigusesse9. Täpsemalt leiab EL, et rahvusvaheline konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, annab võimaluse täiendada ELi olemasolevaid mehhanisme ja tegevust elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. Seetõttu on ELi osalemine ametlikel läbirääkimistel vajalik, et tagada tulevase vahendi teksti kooskõla kehtivate ELi õigusaktidega, eelkõige otsusega 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta ja humanitaarabi määrusega (EÜ) nr 1257/96, ning selleks, et anda nõukogule teavet tulevaseks otsuseks selle kohta, kas liit peaks asjaomaseõigusaktiga lõpuks ühinema. Eelkõige on rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandite eesmärk juurutada abivajajate aitamiseks riikidevaheline ning riikide ja muude abistavate osalejate vaheline koostöökohustus ning sätestada katastroofist mõjutatud riikide ja abistavate osalejate kohustused. Tulevane konventsioon oleks seega seotud otsusega 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta), milles on paika pandud liikmesriikidevahelise koostöö raamistik katastroofide ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. Tulevase konventsiooni reeglid oleksid seotud ka viisiga, kuidas EL annab määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel kolmandatele riikidele humanitaarabi. Seda arvesse võttes on oluline püüda läbirääkimistel osalemise kaudu leida kooskõla selliselt juba katastroofide ohjamiseks olemas olevate pikaajaliste vahendite ja tulevase konventsiooni reeglite vahel. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Kuigi läbirääkimised konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, puudutavad peamiselt elanikkonnakaitset ja humanitaarabi, võib tulevane vahend mõjutada ka muid ELi poliitikavaldkondi, mille kaudu rahastatakse katastroofidele vastupidavust ja neile reageerimist. Läbirääkimised võivad olla olulised järgmiste rahastamisprogrammide ja nende jätkuprogrammide jaoks10: instrument „Globaalne Euroopa“,11 ühtekuuluvuspoliitika,12 mille 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924). 7 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1). 8 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Väärtuste kaitsmine, reformide algatamine, mõju saavutamine: ELi humanitaartegevus muutuvas maailmakorras“ (JOIN(2026) 25 final, 27.5.2026). 9 Vt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel tehtud avaldus, „Isikute kaitse katastroofide korral“, kuues komitee, 4. oktoober 2023. 10 Komisjon on võtnud vastu järgmised määruse ettepanekud: COM(2025) 555 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond, sealhulgas ET 2 ET  raames võidakse rahastada riiklikku katastroofiohu ennetamise ja juhtimise tegevust, programm LIFE,13 programm „Euroopa horisont“,14 programm „Digitaalne Euroopa“,15 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond16 ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond17. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Materiaalõiguslik alus Käesoleva soovituse materiaalõiguslik alus tuleneb ELi toimimise lepingu artiklitest 196 ja 214, kuna tulevase konventsiooni kavandatavad sätted käsitlevad nii elanikkonnakaitset kui ka humanitaarabi. ELi toimimise lepingu artikkel 196 loob ELile õigusliku aluse elanikkonnakaitse valdkonnas tegutsemiseks. Täpsemalt võimaldab see ELil seadusandliku tavamenetluse kohaselt toimides kehtestada meetmed, mis aitavad soodustada liikmesriikidevahelist koostööd, et parandada looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise ja nende eest kaitsmise süsteemide mõjusust. Humanitaarabi valdkonnas võimaldab ELi toimimise lepingu artikli 214 lõige 4 ELil anda sündmusekohast abi ning teha päästetöid ja pakkuda kaitset looduskatastroofide või inimtegevusest tingitud katastroofide tõttu kannatanud inimestele kolmandates riikides nende humanitaarvajaduste kaitseuuringute ja -innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/783 ning muudetakse määrusi (EL) 2021/696, (EL) 2023/588 ja (EL) [Euroopa kaitsetööstuse programm]; COM(2025) 543 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695; COM(2025) 565 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509; COM(2025) 559 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse tingimused määruses (EL) [riikliku ja piirkondliku partnerluse fond] sätestatud riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi raames ühise kalanduspoliitika, Euroopa ookeanipakti ning liidu merenduspoliitika ja vesiviljeluspoliitika jaoks antava liidu toetuse rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1–78). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 53–78). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1–68). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (lk 1–34). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (lk 1–86). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1–49). ET 3 ET  rahuldamiseks ning sõlmida kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid abivajajate abistamiseks. • Menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon nõukogule soovitused. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse ELi läbirääkija või ELi läbirääkimisrühma juht. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 on sätestatud, et nõukogu võib anda läbirääkijale läbirääkimisjuhiseid ja määrata erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida. Komisjon soovitab liidul osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all toimuvatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. Komisjon nimetatakse läbirääkijaks. Kavandatava lepingu üle läbirääkimiste alustamiseks loa andmiseks esildatud otsuse menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4. • Läbirääkija valik Kuna kavandatav leping hõlmab eranditult muid kui ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimusi, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt nimetada läbirääkijaks komisjon. • Liidu pädevus Rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklite kavandite tekstil põhinev rahvusvaheline konventsioon, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, kuuluks elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas ELi pädevusse18 ELi toimimise lepingu artikli 6 punktis f on „kodanikukaitse“ [Termin on muutunud. Uus termin on „elanikkonnakaitse“.] sõnaselgelt liigitatud ELi toetava, koordineeriva või täiendava pädevuse valdkonnaks. Praktikas on EL loonud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, mis toimib liikmesriikide elanikkonnakaitsemeetmeid toetava koordineerimismehhanismina. Humanitaarabi kohta on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikes 4 sätestatud, et ELil on humanitaarabi valdkonnas paralleelne pädevus, mis tähendab, et ELi pädevus humanitaarabi valdkonnas ei takista liikmesriike jätkamast selles valdkonnas oma pädevuse teostamist (ELi toimimise lepingu artikli 4 lõige 4). • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud katastroofide kahjulik mõju on sageli piiriülene, need häirivad ühiskonna ja siseturu toimimist ning nende tõttu võetavad elanikkonnakaitsemeetmed vajavad koordineerimist, samuti vajab koordineerimist Euroopa tasandi humanitaarabi, mida antakse abi vajavatele inimestele kolmandates riikides. EL tegeleb elanikkonnakaitsega ja humanitaarabi andmisega aluslepingute kohaselt. Komisjon on loonud ühised raamistikud liikmesriikide ja osalevate riikide koostööks ja tegevuse koordineerimiseks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. Konventsioon, millega on kavas piiritleda katastroofidele reageerimise rahvusvahelise koostöö ja abi reeglid, oleks 18 ELi toimimise lepingu artikli 4 lõige 4, artikli 6 punkt f ning artiklid 196 ja 214. ET 4 ET  otseselt seotud elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonna kehtivate ELi õigusaktide ja poliitikaga. ELi osalemine tagab katastroofidele reageerimise järjepideva rahvusvahelise ja Euroopa õigusraamistiku, et ei kahjustataks olemasolevate ELi meetmete sidusust ega ühetaolist kohaldamist. Oluline on lisada, et komisjoni osalemine läbirääkimistel tugevdaks ELi kollektiivset suutlikkust kujundada konventsiooni teksti viisil, mis on kooskõlas ELi põhimõtete ja õigusaktidega. Lisaks saaks EL läbirääkimistel ametlikult osaledes jagada häid tavasid ja kogemusi, mis on saadud ELi ainulaadsest kogemusest piirkondliku integratsiooni organisatsioonina, millel on üks kõige arenenumaid elanikkonnakaitse koostööraamistikke, ning ühe juhtiva humanitaarabi andjana. Seetõttu oleks ELi ametlik osalemine läbirääkimistel konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, mõjusam kui üksnes riiklikul tasandil võetavad meetmed. • Proportsionaalsus Komisjoni osalemine ametlikel läbirääkimistel konventsiooni üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, on kõige sobivam vahend, et toetada rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi, inimõiguste austamise ja solidaarsuse põhimõtteid, mida EL püüab edendada nii liidus kui ka väljaspool liitu. Osalemine tagaks ka ELi ühtse seisukoha ning tulevase konventsiooni kooskõla ELi acquis’ga elanikkonnakaitse ja humanitaarabi valdkonnas. • Vahendi valik Käesolev nõukogu otsuse soovitus esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse liidule luba läbirääkimistel osaleda ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib anda läbirääkijale ka läbirääkimisjuhiseid. Käesolevas soovituses esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit. ET 5 ET  3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Ei kohaldata. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ei kohaldata. • Mõjuhinnang Ei kohaldata. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Rahvusvahelise konventsiooni eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd, et kaitsta inimesi katastroofide korral, hoolitsedes samas nende vajaduste eest ja kaitstes nende põhiõigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas. 4. MÕJU EELARVELE Ei kohaldata. Otsus ei mõjuta eelarvet. Töökoormuse suurenemisega toimetulekuks tehakse talitustesiseseid ümberjaotusi ja -paigutusi. Igasugune rahastus tuleks saada praeguste programmide jaoks olemas olevate eelarvevahendite ümberpaigutamisest. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Ei kohaldata. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ei kohaldata. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Ei kohaldata. ET 6 ET  Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196 ja artikli 214 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4, võttes arvesse komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) 2024. aasta detsembris otsustas ÜRO Peaassamblee töötada oma rahvusvahelise õiguse komisjoni poolt 2016. aastal vastu võetud artiklite kavandite põhjal välja ja sõlmida enne 2027. aasta lõppu mitmepoolse lepingu, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. (2) Artiklite kavandites käsitletakse elanikkonnakaitset ja humanitaarabi – kaht valdkonda, milles liidul on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt pädevus. (3) Kuna praegu puudub selles küsimuses terviklik rahvusvaheline õigusakt, on rahvusvahelise lepingu eesmärk edendada rahvusvahelist koostööd, et kaitsta inimesi katastroofide korral, hoolitsedes samas nende vajaduste eest ja kaitstes nende põhiõigusi, nagu on sätestatud aluslepingutes ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas. (4) Liit esitas rahvusvahelise õiguse komisjonile isikute kaitset katastroofide korral käsitlevate artiklite kavandite väljatöötamise käigus alates 2011. aastast aktiivselt oma seisukohti ja tervitas nende kavandite vastuvõtmist. (5) Liit peaks osalema läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Antakse luba osaleda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral. ET 7 ET  Artikkel 2 Komisjon nimetatakse Euroopa Liidu läbirääkijaks. Artikkel 3 Käesoleva otsuse addendum’is esitatud läbirääkimisjuhised on adresseeritud komisjonile. Artikkel 4 Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse nõukogu rahvusvahelise avaliku õiguse töörühmaga, mis määratakse ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 ettenähtud erikomiteeks. Artikkel 5 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja ET 8 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.7.2026 COM(2026) 401 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Soovitus: Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral ET ET  ADDENDUM JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS RAHVUSVAHELISE LEPINGU ÜLE, MIS KÄSITLEB ISIKUTE KAITSET KATASTROOFIDE KORRAL Läbirääkimiste protsessis peaks liit püüdlema selle poole, et läbirääkimisprotsess on avatud, kaasav ja läbipaistev ning põhineb heas usus tehtaval koostööl. Läbirääkimiste üldeesmärkide suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole. (1) Inimõigusi, rahvusvahelist õigust ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud norme ja põhimõtteid edendades sätestatakse konventsioonis katastroofide ohjamiseks tehtava tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhimõtted, eelkõige juhuks, kui katastroof ületab ilmselgelt riigi suutlikkuse. (2) Konventsioon on kooskõlas Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku 2015–20301 põhimõtetega ja Sendai raamistiku vahekokkuvõtte peamisi järeldusi2 on täielikult arvesse võetud. (3) Konventsiooni sätted on kooskõlas ELi humanitaarabi valdkonna õigusraamistikuga, nimelt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 214 alusel vastu võetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/962, ning õigusraamistikuga, mis reguleerib ELi toetust liikmesriikide tegevusele elanikkonnakaitse valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 196, samuti vastu võetud teiseste õigusaktidega, nimelt otsusega 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta. Sätted on kooskõlas ka komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 27. mai 2026. aasta ühisteatises3. esitatud põhimõtetega. (4) Konventsiooni sätted on kooskõlas ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega. (5) Konventsiooni sätetega leitakse sobiv tasakaal, et ühelt poolt kaitsta katastroofist mõjutatud inimesi, austades nende õigusi ja hoolitsedes nende põhivajaduste eest, ning teiselt poolt austada täielikult riikide territoriaalse suveräänsuse põhimõtet, mis tähendab, et esmane vastutus katastroofiabi andmise eest lasub katastroofist mõjutatud riikidel. (6) Konventsioon toetab neutraalsuse, erapooletuse, inimlikkuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtteid, mida tuleb edendada ja täielikult austada ka katastroofiabi kontekstis, nagu on ette nähtud Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas4. (7) Konventsiooni tekstis täpsustatakse, et relvakonfliktide korral tuleks samu küsimusi käsitlevaid reegleid võimaluse korral tõlgendada nii, et tekiks ühtne kokkusobivate kohustuste kogum. Ühitamatute vastuolude korral kehtib rahvusvaheline humanitaarõigus kui erinorm ning konventsiooni ühtegi sätet ei saa mõista või tõlgendada rahvusvahelist humanitaarõigust mõjutavana. Samas ei ole konventsiooni kohaldamine a priori välistatud, võttes eelkõige arvesse keerukaid hädaolukordi, kui katastroof toimub relvakonflikti piirkonnas. 1 ÜRO Peaassamblee 3. juunil 2015 vastu võetud resolutsioon 69/283. 2 Sendai raamistiku vahekokkuvõtte peamised järeldused. 3 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Väärtuste kaitsmine, reformide algatamine, mõju saavutamine: ELi humanitaartegevus muutuvas maailmakorras“ (JOIN(2026) 25 final, 27.5.2025). 4 Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus (2008/C 25/01). ET 1 ET  Läbirääkimiste sisu suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole. (8) Konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvad kõik katastroofide ohjamise etapid, sealhulgas ennetamine, valmisolek ja reageerimine, ning konventsiooniga edendatakse rahvusvahelist koostööd katastroofide ohjamisel, eelkõige juhul, kui esineb suure piiriülese mõjuga või riigi reageerimissuutlikkust ületavaid katastroofe. (9) Konventsiooni sätetes tunnistatakse täielikult, kui oluline on hoolitseda mõjutatud inimeste põhivajaduste eest, austades samal ajal nende põhiõigusi, ning leida tasakaal nende kahe teineteist täiendava lähenemisviisi vahel. (10) Konventsioonis esitatakse katastroofide määratlused, mis võimaldavad tegeleda sündmuse kahjulike tagajärgedega mõjutatud isikutele, olenemata sellest, mis katastroofi põhjustas. Määratluses hoidutakse seadmast konventsiooni kohaldamisele ebaselgeid või ülemääraseid künniseid ja katastroofi võimalike kahjulike tagajärgede hulka arvatakse ka kultuuriväärtustele tekitatud kahju. (11) Konventsiooni sätted on täielikult kooskõlas Oslo suunistega välisriikide sõjaliste ja kodanikukaitse vahendite kasutamise kohta suurõnnetuste korral, 5 tunnistades, et neid vahendeid võib kasutada ainult juhul, kui tsiviilsektoris puudub võrreldav alternatiiv ja kriitilisi humanitaarvajadusi saab rahuldada üksnes sõjaliste vahenditega. (12) Abistavate osalejate määratlus sisaldab viidet piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele ja tunnustab seeläbi selliste organisatsioonide nagu EL rolli katastroofide ohjamise toetamisel. (13) Välisabi määratlus on lai ja hõlmab eksperditeadmisi. (14) Konventsioonis märgitakse sõnaselgelt, et katastroofidele reageerimisel tuleb järgida järgmist nelja humanitaarabi põhimõtet: neutraalsus, erapooletus, inimlikkus ja sõltumatus. Vahendi üldeesmärk on kaitsta mõjutatud inimesi, kelle õigusi tuleb austada ja põhivajaduste eest hoolitseda, võttes arvesse katastroofist ebaproportsionaalselt mõjutatud inimeste, sealhulgas mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimise vormide all kannatavate inimeste eriolukorda ning pöörates erilist tähelepanu naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (15) Konventsiooniga kehtestatakse riikidele kohustus teha omavahel ning asjaomaste rahvusvaheliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega koostööd katastroofide ohjamise kõigis etappides, sealhulgas katastroofiohu vähendamisel, et asjakohaselt reageerida järjest sagedasematele, keerukamatele ja rängematele katastroofidele. Mõjutatud riikidel on kohustus taotleda välisabi, kui katastroof ületab ilmselgelt nende suutlikkuse. Konventsioonis esitatakse ka ulatuslik ja mitteammendav koostöövormide loetelu. (16) Konventsioonis sätestatakse riikide kohustus katastroofiohtu asjakohaste vahenditega vähendada. (17) Konventsiooni sätetes märgitakse selgelt, et mõjutatud riigil tuleb mõjutatud isikuid kaitsta ja neile abi anda ning riik on kohustatud tagama, et abi antakse õigeks ajaks ja tulemuslikult, samuti peab ta tagama, et abivajajateni jõuaks välisabi. Kuigi mõjutatud riigil on õigus seada välisabi andmisele tingimusi, võttes arvesse mõjutatud inimeste õigusi ja vajadusi, sätestatakse selgelt, et mõjutatud riik ei tohi meelevaldselt keelduda välisabi pakkumiste vastuvõtmisest. Täpsustatakse ka, et mõjutatud riik peab hõlbustama abi andmist ning kaitsma abi andvaid töötajaid ning katastroofiabi varustust ja kaupu. 5 ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Oslo suunised, november 2007. ET 2 ET  (18) Konventsioon sisaldab minimaalseid tulemusliku rahvusvahelise koostöö menetlusnorme, millega tagatakse välisabi sujuv järkjärguline lõpetamine. Konventsiooni toimimise suhtes peaks EL püüdlema alljärgneva poole. (19) Konventsiooniga säilitatakse katastroofiabi valdkonnas kehtivad ülemaailmsed ja piirkondlikud õigusaktid ning käimasolev rahvusvaheline koostöö. Eelkõige saavad ELi liikmesriigid jätkata omavahelistes suhetes ELi õigusnormide kohaldamist. (20) Konventsiooniga nähakse ette lihtne ja asjakohane mehhanism selle rakendamise tagamiseks ning lõppsätted, sh allkirjastamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, heakskiitmise ja ühinemise, jõustumise, muutmise, peatamise, denonsseerimise ning hoiulevõtja ja keelte kohta. (21) Konventsiooniga tagatakse selle rakendamise toetamiseks kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide ja muude kodanikuühiskonna organisatsioonide tulemuslik osalemine ja koostöö. (22) Konventsiooni kohaselt võib EL saada selle osaliseks ja osaleda vaidluste lahendamise mehhanismis. Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine. (23) Komisjon peaks püüdma tagada, et konventsioon on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktide ja poliitikameetmetega ning ELi kohustustega, mis tulenevad muudest asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest. (24) Komisjon peaks pidama ELi nimel läbirääkimisi aluslepingute kohaselt liidu pädevusse kuuluvates küsimustes. (25) Läbirääkimised, sealhulgas kõik läbirääkimisvoorud, peavad olema aegsasti ette valmistatud. Sel eesmärgil teavitab komisjon nõukogu eeldatavast ajakavast ja läbirääkimistel käsitletavatest küsimustest ning jagab asjakohast teavet nii vara kui võimalik. (26) Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema läbirääkimiste käigus tihedat koostööd, sealhulgas korrapäraste kontaktide kaudu liikmesriikide ekspertidega ning esindajatega New Yorgis. (27) Kuivõrd see on võimalik, eelneb läbirääkimisvoorudele rahvusvahelise avaliku õiguse töörühma koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja anda suuniseid, sealhulgas vajaduse korral sõnastada avaldused ja reservatsioonid. (28) Komisjon esitab pärast iga läbirääkimisvooru rahvusvahelise avaliku õiguse töörühmale läbirääkimiste tulemuste kohta aruande, sealhulgas kirjalikult. (29) Komisjon teavitab nõukogu kõigist olulistest küsimustest, mis võivad läbirääkimiste käigus esile kerkida, ja konsulteerib neis küsimustes rahvusvahelise avaliku õiguse töörühmaga. ET 3 ET Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 5.1/26-0345 - COM(2026) 401 "Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral" Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 06.06.2026 resolutsioonile. Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium Tähtaeg: 25.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/439fef06-f828-4586-9d5a-99ec104cb7b8 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/439fef06-f828-4586-9d5a-99ec104cb7b8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiits- ja Digiministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/26-01696 Resolutsiooni teema: Euroopa Komisjonile loa andmine Euroopa Liidu nimel osalemiseks ÜRO läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Recommendation for a COUNCIL DECISION authorising the European Commission to participate, on behalf of the European Union, in the negotiations within the United Nations Organisation for an international agreement on the protection of persons in the event of disasters, COM(2026)401 EISi toimiku nr: 26-034 Tähtaeg: 25.09.2026 Adressaat: Riigikantselei, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 21.09.2026 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 08.10.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (30.09.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 25.09.2026. Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 02.09.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],