Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium 11.09.2026 nr 1-6/3533-1 Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Lugupeetud justiits- ja digiminister Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: 1. eelnõu 23 lehel; 2. eelnõu seletuskiri 90 lehel; 3. eelnõu seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavandid; 4. eelnõu seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel Kristen Kanarik 6125237 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 11.09.2026 Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus § 1. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Samal alusel võib merepäästetööl osaleda kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtlik merepäästja.“; 2) paragrahvi 1086 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „esimese astme“ tekstiosaga „või käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud kriisiolukorra aegse“; 3) paragrahvi 1086 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kriisiolukorra aegses õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks kriisiolukorras. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegne õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.“; 4) paragrahvi 1086 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „merepäästja väljaõppe“ tekstiosaga „, kriisiolukorra aegse õppe“; 5) paragrahvi 1086 lõiget 81 täiendatakse pärast sõnu „teise astme õppe“ tekstiosaga „, kriisiolukorra aegse õppe“; 6) seaduse 51. peatükki täiendatakse 8. jaoga järgmises sõnastuses: „8. jagu Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja § 10819. Vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli vabatahtlikule merepäästjale (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik merepäästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine). (2) Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on vabatahtlik merepäästja, kelle ülesanne on osaleda politsei tegevuses kriisi lahendamise ajal käesoleva seaduse § 1081 lõike 2 kohaselt. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal 1 ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). (4) Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. § 10820. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus (1) Kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. (2) Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja avaliku võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse peatamiseks. (5) Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga. (6) Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. § 10821. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamine politsei tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 2 1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad kaasatakse; 2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir; 3) kaasamise tähtaeg; 4) piirkond, kus ülesannet täidetakse; 5) vajaduse korral muud andmed. § 10822. Vabatahtliku merepäästja vabastamine kriisirollist (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta: 1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse; 2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral politsei tegevuses; 3) asub sõjaaja ametikohale; 4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või 5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib vabatahtliku merepäästja vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 1086 lõikes 4 sätestatud kohustust. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtliku merepäästja kriisirollist vabastamist õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. (4) Kriisirollist vabastatud vabatahtlik merepäästja on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Politsei- ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara.“; 7) seadust täiendatakse 52. peatükiga järgmises sõnastuses: „52. peatükk ENDISTE TEENISTUJATE RESERV 1. jagu Üldsätted § 10823. Endiste teenistujate reservi liige Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kes on nimetatud käesoleva seaduse § 10827 alusel teenistujate reservi liikmeks. 3  2. jagu Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe, täiendusõpe ja välisriiki lähetamine § 10824. Teenistujate reservi kandideerimine (1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Politsei- ja Piirivalveameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 10826 sätestatud nõuetele. (2) Teenistujate reservi kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ning käesoleva seaduse § 42 lõike 2 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi. (3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes, täiendusõppes ja politseiametnikuna kriisi lahendamisel. § 10825. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded (1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse §-s 38 sätestatud nõuetele. (2) Teenistujate reservi ei nimetata isikut, kelle puhul esineb käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud asjaolu. Teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamisel võib isiku suhtes teha käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud taustakontrolli. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne isiku teenistujate reservi liikmeks nimetamist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). (4) Teenistujate reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. (5) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. § 10826. Isiku nimetamine teenistujate reservi Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. § 10827. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet peab teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk on saada ülevaade teenistujate reservi koosseisust ja staatusest ning tagada teenistujate reservi 4 liikmete tegevuse korraldamine, politsei tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs. (2) Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks võib töödelda järgmisi andmeid: 1) üldandmed; 2) teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmed; 3) andmed teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta; 4) väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmed; 5) andmed teenistujate reservi liikmele antud õiguste kohta; 6) politsei tegevuses osalemise andmed; 7) teenistujate reservi liikmele vahendi, erivahendi ja relva väljastamise andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ning üks aasta pärast teenistujate reservist vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid säilitatakse nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid säilitatakse neli aastat nende kogumise kalendriaasta algusest arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid säilitatakse kuni väljastatud vahendi, erivahendi ja relva tagastamiseni ning üks aasta pärast tagastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (7) Politsei- ja Piirivalveametis teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise korra. § 10828. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe (1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe. (2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. (4) Politsei- ja Piirivalveameti jaoks kehtestab teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ning korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. 5 (5) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik. § 10829. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine (1) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamise korra. 3. jagu Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised § 10830. Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja eritunnused (1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ja täiendusõppe ajal politsei tegevuses osalemiseks vormiriietuse reservi liikme eritunnustega. (2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. (3) Teenistujate reservi liikmele, kes on nimetatud kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale, võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiametniku vormiriietuse ja ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-s 371 sätestatust. § 10831. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal Kui teenistujate reservi liige hukkub, haigestub või saab vigastada väljaõppe või täiendusõppe ajal, kohaldatakse abipolitseiniku seaduse §-s 38 sätestatut. § 10832. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus (1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse ja lisab sellele väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik. 6 (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu keskmine palk või töötasu, mille tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud kalendrikuu keskmine brutokuupalk. (4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest Politsei- ja Piirivalveameti makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale. (7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. (9) Kriisi lahendamise ajaks politseiametniku ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikmele makstakse politseiametniku palka. (10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. § 10833. Kulude hüvitamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses: 1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes; 2) perioodilise tervisekontrolliga; 3) transpordiga; 4) välislähetusega. (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada ka muud põhjendatud ning asjakohased kulud. 7 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning maksmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. (4) Kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. 4. jagu Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse § 10834. Teenistujate reservi kaasamine politsei tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse; 2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või selle ülempiir; 3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab; 5) vajaduse korral muud andmed. § 10835. Teenistujate reservi liikme nimetamine politseiametniku ametikohale (1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 108²⁹ sätestatud väljaõppe ja kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku ametikohale. (2) Kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. 5. jagu Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine § 10836. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine (1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel: 1) teenistujate reservi liikme algatusel; 8 2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale; 3) teenistujate reservi liige asub kriisiülesandega ameti- või töökohale; 4) teenistujate reservi liikme olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne; 5) teenistujate reservi liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui 1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 10836 lõike 1 alusel, jätab kriisi lahendamisel mõjuva põhjuseta osalemata või 2) ta ei täida käesolevas seaduses sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on enne teenistujate reservi liikme vabastamist teenistujate reservi liikme staatusest õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.“. § 2. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 41 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Hädaabiteadete menetlemisel võivad osaleda Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele on määratud kriisiroll ja kes on kaasatud kriisi lahendamisse.“; 2) paragrahvi 19 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Isiku erakorraline kaasamine Päästeameti tegevusse“; 3) paragrahvi 19 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Päästeamet võib erakorraliselt kaasata füüsilist isikut alates 18. eluaastast päästetööle ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks või kriisiolukorra ajal vajalike toimingute tegemiseks, kui:“; 4) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) erakorraline kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule ega tema varale.“; 5) paragrahvi 19 lõikes 2 asendatakse sõna „rakendatud“ sõnadega „erakorraliselt kaasatud“; 6) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib isikut erakorraliselt kaasata ainult nii kaua, kui see on päästetööks või kriisiolukorra ajaks vältimatult vajalik.“; 9 7) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut: 1) kellel puudub Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus; 2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 4) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 5) kes oma käitumise poolest ei sobi vabatahtliku päästja ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.“; 8) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kes on piiratud teovõimega;“; 9) paragrahvi 361 pealkirja ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Abidemineerija“ sõnadega „ja kriisirolliga vabatahtliku päästja“; 10) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kriisirolliga vabatahtliku päästja vastavust käesoleva seaduse § 34 lõike 11 punktides 1– 5 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet.“; 11) seaduse 7. peatüki 31. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „abidemineerija“ sõnadega „ja kriisirolliga vabatahtlik päästja“; 12) paragrahvi 421 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 421. Abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramine „(1) Päästeamet võib määrata kriisirolli abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija) ja II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik päästja), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Päästeameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine).“; 13) paragrahvi 421 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kriisiajal“; 14) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda elanikkonnakaitses ja päästetöödel käesoleva seaduse § 32 lõike 1 kohaselt.“; 15) paragrahvi 421 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kriisirolli ei määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. 10 (5) Päästeametil on enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.“; 16) paragrahv 422 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 422. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine Päästeameti tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse; 2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir; 3) kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus ülesannet täidetakse; 5) vajaduse korral muud andmed.“; 17) paragrahv 423 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 423. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus (1) Kriisirolliga abidemineerijat ja kriisirolliga vabatahtlikku päästjat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. (2) Kriisirolliga abidemineerijal ja kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja avaliku võimu teostamise õigus peatub ning ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse peatamiseks. (5) Kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele 11 eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga. (6) Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus.“; 18) paragrahv 424 tunnistatakse kehtetuks; 19) seaduse 7. peatüki 4. jagu täiendatakse paragrahviga 431 järgmises sõnastuses: „§ 431. Päästeameti abidemineerija ja vabatahtliku päästja vabastamine kriisirollist (1) Päästeameti otsusega vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui ta: 1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse; 2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral Päästeameti tegevuses; 3) asub sõjaaja ametikohale; 4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või 5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. (2) Päästeameti otsusega võib vabatahtliku päästja või abidemineerija vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 8 või § 381 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust. (3) Päästeametil on enne abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist vabastamist õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. (4) Kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse, -vahendid ja varustuse.“; 20) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnastuses: „72. peatükk HÄIREKESKUSE KRIISIROLLIGA VABATAHTLIK § 434 . Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramine 12 (1) Häirekeskus võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Häirekeskuse töös enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine). (2) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik on Häirekeskuse vabatahtlik, kelle ülesanne on osaleda Häirekeskuse töös kriisi lahendamise ajal, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikest 41 ning talle määratud ülesannetest vastavalt pädevusele ja väljaõppele. (3) Häirekeskusel on enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. (4) Kriisirolli ei määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht), välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. § 435. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus (1) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. (2) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku avaliku võimu teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse peatamiseks. (5) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga. (6) Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. § 436. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku väljaõpe Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlik peab läbima Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kehtestatud väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja oskused § 434 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. 13 § 437. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtliku kaasamine Häirekeskuse tegevusse (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlike kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikud kaasatakse; 2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir; 3) kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus ülesannet täidetakse; 5) vajaduse korral muud andmed. § 438. Häirekeskuse vabatahtliku vabastamine kriisirollist (1) Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta: 1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse; 2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 437 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral Häirekeskuse tegevuses; 3) asub sõjaaja ametikohale; 4) asub kriisiülesandega ameti- või töökohale või 5) kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. (2) Häirekeskuse peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib Häirekeskuse vabatahtliku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse paragrahvis 436 sätestatud kohustust. (3) Häirekeskusel on enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist vabastamist õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 4 ja 5 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. (4) Häirekeskuse kriisirollist vabastatud vabatahtlik on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Häirekeskusele talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. § 3. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 14 „(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu laieneb ka isikule, kes kandideerib päästeteenistuse erialale kutseõppesse või rakenduskõrgharidusõppesse, päästeteenistuja teenistuskohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või endiste teenistujate reservi.“; 2) seadust täiendatakse 41. peatükiga järgmises sõnastuses: „41. peatükk ENDISTE TEENISTUJATE RESERV 1. jagu Üldsätted § 221. Endiste teenistujate reservi liige Endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda Häirekeskuse või Päästeameti töös enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kes on nimetatud käesoleva seaduse § 225 alusel reservi liikmeks. 2. jagu Teenistujate reservi nimetamine, reservi liikme väljaõpe ja välisriiki lähetamine § 223. Teenistujate reservi kandideerimine (1) Teenistujate reservi saab kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või Päästeameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud nõuetele. (2) Teenistujate reservi liikmeks kandideeriv isik esitab Häirekeskusele või Päästeametile taotluse ja käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud isikuankeedi. (3) Teenistujate reservi kandideerija annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ja päästeteenistujana kriisi lahendamisel. § 224. Teenistujate reservi liikmele esitatavad nõuded (1) Teenistujate reservi liige peab vastama käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele ja tema puhul ei tohi esineda käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud asjaolusid. Teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamisel võib isiku suhtes teha käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud taustakontrolli. (2) Häirekeskusel või Päästeametil on enne isiku teenistujate reservi liikmeks nimetamist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning 15 kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). (3) Teenistujate reservi liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. (4) Teenistujate reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. § 225. Isiku nimetamine teenistujate reservi Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi liikmeks Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. § 226. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine (1) Häirekeskus ja Päästeamet peavad teenistujate reservi liikmete üle arvestust, mille eesmärk on saada ülevaade teenistujate reservi koosseisust ja staatusest ning tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse korraldamine, Häirekeskuse või Päästeameti tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs. (2) Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks võib töödelda järgmisi andmeid: 1) üldandmed; 2) teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmed; 3) andmed teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta; 4) väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmed; 5) andmed teenistujate reservi liikmele antud õiguste kohta; 6) Häirekeskuse või Päästeameti tegevuses osalemise andmed; 7) teenistujate reservi liikmele vahendi, erivahendi ja relva väljastamise andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ning üks aasta pärast teenistujate reservist vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid säilitatakse nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid säilitatakse neli aastat nende kogumise kalendriaasta algusest arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid säilitatakse kuni väljastatud vahendi, erivahendi ja relva tagastamiseni ning üks aasta pärast tagastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. 16 (7) Päästeasutuses teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Häirekeskuse ja Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise korra. § 227. Teenistujate reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe (1) Teenistujate reservi liige peab läbima reservi väljaõppe. (2) Teenistujate reservi liige peab vähemalt üks kord kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. (4) Teenistujate reservi liikme väljaõppesse ja täiendusõppesse kutsumise otsustab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor või tema volitatud isik. (5) Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ning korra päästeasutuses kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 228. Teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamine (1) Häirekeskusel või Päästeametil on õigus lähetada teenistujate reservi liige tema nõusolekul väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki. (2) Häirekeskus või Päästeameti peadirektor kehtestab teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamise korra. 3. jagu Teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised § 229. Reservi liikme vormiriietus ja eritunnused (1) Teenistujate reservi liikmele võib väljastada väljaõppe ja täiendusõppe ajal päästeasutuse töös osalemiseks vormiriietuse teenistujate reservi liikme eritunnustega. (2) Teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste kirjelduse ning kandmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor. 17 (3) Teenistujate reservi liikmele võib anda kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistusse nimetamise korral päästeteenistuja vormiriietuse ja ametitõendi, lähtudes käesoleva seaduse §-des 17 ja 171 sätestatust. § 2210. Hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise ajal Kui teenistujate reservi liige hukkub, sureb või tema töövõime väheneb väljaõppe või täiendusõppe ajal, kohaldatakse päästeseaduse §-s 41 sätestatut. § 2211. Teenistujate reservi liikme töö- või teenistussuhete erisus (1) Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse ja lisab sellele väljaõppe või täiendusõppe korraldamise otsuse. (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisapuhkuse taotlus tuleb esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või täiendusõppele asumist, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik. (3) Häirekeskus või Päästeamet võib maksta teenistujate reservi liikmele tema kirjalikul taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme lisapuhkusele eelnenud kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida tööandja arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud kalendrikuu keskmine brutokuupalk. (4) Teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest Häirekeskuse või Päästeameti makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (6) Teenistujate reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks. (7) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud teenistujate reservi liikme avaliku võimu teostamise õigus peatub, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. 18 (9) Kriisi lahendamise ajaks päästeteenistujaks nimetatud teenistujate reservi liikmele makstakse päästeteenistuja palka. (10) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 6 rakendamise tõttu otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. § 2212. Kulude hüvitamine (1) Häirekeskus või Päästeamet hüvitab teenistujate reservi liikmele vajalikud kulud seoses: 1) osalemisega teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes; 2) perioodilise tervisekontrolliga; 3) transpordiga; 4) välislähetusega. (2) Häirekeskus või Päästeamet võib teenistujate reservi liikmele hüvitada ka muud põhjendatud ja asjakohased kulud. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ning maksmise korra kehtestab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor. (4) Kokkuleppel Häirekeskuse või Päästeametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. 4. jagu Teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse § 2213. Teenistujate reservi kaasamine (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord teenistujate reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) ülesanne, mille täitmisse teenistujate reserv kaasatakse; 2) ülesande täitmisel osalevate teenistujate reservi liikmete arv või selle ülempiir; 3) teenistujate reservi kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus teenistujate reserv ülesannet täidab; 5) vajaduse korral muud andmed. 19 § 2214. Teenistujate reservi liikme nimetamine päästeteenistujaks (1) Teenistujate reservi liige, kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe ja kaasatakse kriisi lahendamisse, nimetatakse kriisi lahendamise ajaks Häirekeskuse või Päästeameti päästeteenistujaks. (2) Kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks, kohalduvad talle päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. 5. jagu Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine § 2215. Teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine (1) Teenistujate reservi liige vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega järgmistel juhtudel: 1) teenistujate reservi liikme algatusel; 2) teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale; 3) teenistujate reservi liige asub kriisiülesandega ameti- või töökohale; 4) teenistujate reservi liikme olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne; 5) teenistujate reservi liige ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. (2) Häirekeskuse peadirektori või Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega võib teenistujate reservi liikme vabastada teenistujate reservi liikme staatusest, kui: 1) teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamisse käesoleva seaduse § 2214 lõike 1 alusel, jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või 2) ta ei täida käesoleva seaduse §-s 227 sätestatud väljaõppe või täiendusõppe kohustust. (3) Häirekeskusel või Päästeametil on enne teenistujate reservi liikme vabastamist teenistujate reservi liikme staatusest õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.“. § 4. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine 1) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade piirarvu ja koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel julgeolekuasutuse juht.“; 2) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk TEENISTUS JULGEOLEKUASUTUSE RESERVIS 20 § 204. Julgeolekuasutuse reserv (1) Julgeolekuasutuse reservi liige on isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku osaleda julgeolekuasutuse töös enne kriisiolukorda või selle ajal (edaspidi kriisi lahendamine). (2) Isik nimetatakse ja vabastatakse julgeolekuasutuse reservi koosseisust julgeolekuasutuse juhi käskkirjaga. (3) Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei nimetata isikut, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui isik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. (4) Julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks nimetamist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). (5) Julgeolekuasutuse reservi liiget ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. § 205. Julgeolekuasutuse reservi kaasamine ja liikme staatus (1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kuni 30 kalendripäevaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui julgeolekuasutuse reservi kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja vajaduse korral pikendab iga kord julgeolekuasutuse reservi kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. (3) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse ametniku või töötajana. (4) Kaitsepolitseiametil on õigus julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võtta tähtajaliselt teenistusse politseiametnikuna. § 206. Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõpe, kulude hüvitamine ja tagatised (1) Julgeolekuasutusel on õigus kutsuda reservi liige väljaõppele. Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõppesse kutsumise otsustab julgeolekuasutuse juht või tema volitatud isik. (2) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on väljaõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse. (3) Julgeolekuasutusel on õigus hüvitada reservi liikmele väljaõppes osalemisega seotud kulud ja maksta väljaõppe ajal hüvitist. 21 (4) Julgeolekuasutuse reservi liikme väljaõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. (6) Julgeolekuasutuse reservi liikmele kehtivad väljaõppes osalemise ajal käesoleva seaduse §-des 18 ja 242 sätestatud tagatised ning hüvitiste maksmise kord. (7) Julgeolekuasutuse reservi liikmel on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega tal on sõlmitud tööleping, kui ta nimetatakse kriisi lahendamise ajaks julgeolekuasutuse teenistuse koosseisu. (8) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud julgeolekuasutuse reservi liikme avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal peatub kriisi lahendamise ajaks, kui ta on nimetatud julgeolekuasutuse teenistuse koosseisu. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse.“. § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punkti 265 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „ning politsei ja piirivalve seaduse § 10819 lõikes 1, § 10822 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 10823 ja § 10836 lõike 1 punktides 3 ja 4“; 2) paragrahvi 29 punktis 551 asendatakse tekstiosa „§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 431 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning päästeteenistuse seaduse § 221 ja § 2215 lõike 1 punktides 3 ja 4“; 3) paragrahvi 29 täiendatakse punktidega 552 ja 553 järgmises sõnastuses: „552) Häirekeskusele päästeseaduse § 434 lõikes 1 nimetatud isiku kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks; „553) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse § 204 lõikes 1 nimetatud isiku kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks.“. § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) julgeolekuasutuste seaduse alusel Välisluureameti reservi liikmeks nimetamiseks nõusoleku andnud ja reservi liikmeks nimetatud isik;“. § 7. Tulumaksuseaduse muutmine 22 Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61, politsei ja piirivalve seaduse §-de 753 ja 10832, julgeolekuasutuste seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, päästeteenistuse seaduse § 2210, turvategevuse seaduse § 29, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160 alusel makstavat hüvitist või toetust;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2026 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 23  Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb sellest, et Häirekeskuse (edaspidi HäK), Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA) ja julgeolekuasutuste isikkoosseis ei ole piisav, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral täita vajalikus mahus kriitilisi põhiülesandeid. Siseministeeriumi valitsemisalale on määratud kokku 19 riigikaitseülesannet. Valitsemisala asutuste üks peamisi vastutusalasid on riigi toimimise, sisejulgeoleku ja elanikkonna kaitse tagamine ning riigi edukaks sõjaliseks kaitseks eelduste loomine. Kriisivalmiduse seisukohalt on oluline sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset toetavate vabatahtlike ning laiemalt kriisireservi võimekuse kestlik arendamine, et tagada riigi ja ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete täitmise järjepide vus, reageerimisvõime ning kiire võimendamine olukorras, kus tavapärased ressursid on üle koormatud või häiritud. Vaja on täpsustada ja laiendada vabatahtlike kaasamise võimalusi, suurendada kriisirolliga vabatahtlike ringi, kehtestada väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord ning tagada vabatahtlikuna sisejulgeolekusse panustavale isikule õigusselgus töösuhetes ja sotsiaalsete tagatiste olemasolu väljaõppes osalemise ja kriisi lahendamise ajal. Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele kriisirolli määramise võimalus on kehtivas õiguses juba ette nähtud eri valdkondlikes õigusaktides, kuid regulatsioon ei ole ühtne ega hõlma kõiki Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike kaasamise vajadusi. Eelnõuga täpsustatakse ja laiendatakse kriisirolli määramise aluseid, et Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikke saaks süsteemsemalt ja selgemalt kaasata sisejulgeoleku tagamisse eri kriisiolukordades, sealhulgas sõjaseisukorras. Seaduses sätestatakse kriisirolli määramise õiguslikud alused vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele. Kehtivas õiguses puudub ka regulatsioon, mis võimaldaks süsteemselt kaasata kriiside lahendamisse endisi teenistujaid, päästeteenistujaid ja politseiametnikke, kellel on sisejulgeoleku tagamiseks vajalik haridus ja kogemus ning soov panustada kriisiolukorras kriisi lahendamisse. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks nähakse eelnõuga ette teenistujate reservi süsteem ning luuakse õiguslikud alused teenistujate reservi moodustamiseks HäK-i, PPA, PäA ja julgeolekuasutuste koosseisus. Lisaks kehtestatakse endiste teenistujate reservi kandideerimise ja nimetamise reeglid, reservi liikme sotsiaalsed tagatised, töö- ja teenistussuhete erisused ning väljaõppe reeglid. Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja kriisivalmidusele, kuna suureneb võimekus tagada sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse ka pikaajaliste ning ressursimahukate kriiside korral. Muudatustega luuakse vabatahtlikele ja reservi liikmetele paremad võimalused panustada kriisi lahendamisse ning tagatakse neile selgemad õigused ja sotsiaalsed tagatised. 1 Eelnõuga kaasneb teatud mõju tööandjatele, kelle töötajad osalevad reservi väljaõppes või kriisi lahendamises, mistõttu võib töötaja ajutine puudumine mõjutada töökorraldust ja majandustegevust. Samas on mõju piiratud, kuna osalemine põhineb isiku vabatahtlikult antud nõusolekul, on ajaliselt piiritletud ning sellega kaasnevad hüvitusmehhanismid. Samuti kaasneb tööandjatele mõningane halduskoormus seoses töötajate puudumise vormistamise, taotluste menetlemise ja võimalike hüvitiste taotlemisega. Eelnõuga kaasneb muu hulgas teatav halduskoormuse kasv, eelkõige vabatahtlikele ja teenistujate reservi liikmetele seoses taotluste esitamisega (nt lisapuhkus ja hüvitised). Vabatahtliku kriisirolli võtmise ja teenistujate reservi liikmeks olekuga kaasneb ka isikutele kohustus osaleda väljaõppes ning täiendusõppes. Kuna muudatused on vältimatult vajalikud Eesti kriisivalmiduse suurendamiseks ja sisejulgeoleku reservi loomiseks, ei nähta käesoleva eelnõuga muudes valdkondades ette täiendavaid halduskoormust vähendavaid meetmeid, arvestades julgeolekukaalutlusi ning vajadust tagada riigi toimimine kriisiolukordades. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja vabatahtlike merepäästjate sätted on koostanud Siseministeeriumi nõunik Annika Malva ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-Johanson ([email protected]), vabatahtlike päästjate sätted on koostanud nõunik Marko Põld ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste- Johanson ([email protected]), Häirekeskuse vabatahtlike sätted on koostanud nõunik Gerttu Blank ([email protected]) ja õigusnõunik Annika Jõgiste-Johanson ([email protected]) ning endiste teenistujate reservi ja teenistuse julgeolekuasutuse reservi sätted on koostanud Siseministeeriumi teenistusõiguse valdkonnajuht Ingrid Puurvee ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kaidi Kulp (teenistussuhe lõppenud) ja ministeeriumi nõunik Kristen Kanarik ([email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia ning Välisluureamet. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kaudne puutumus on isikuandmete kaitse üldmäärusega. Eelnõuga muudetakse: 1) politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 23.10.2025, 3; 2) päästeseaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 68; 3) päästeteenistuse seaduse redaktsiooni RT I, 06.07.2023, 69; 4) julgeolekuasutuste seaduse redaktsiooni RT I, 14.03.2023, 25; 5) karistusregistri seaduse redaktsiooni RT I, 18.03.2026, 30; 6) maksukorralduse seaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 6; 7) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse redaktsiooni RT I, 03.02.2026, 13; 2  8) tulumaksuseaduse redaktsiooni RT I, 15.04.2026, 4. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2027 punktidega 40 ja 41. Punkti 40 kohaselt loome ühise sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi, sealhulgas elanikkonnakaitse reservi, kaasates selleks valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke, endisi siseturvalisuse valdkonna töötajaid ning reserv- ja eruväelasi. Tähtaeg on I kvartal 2027. Punkti 41 kohaselt on eesmärk luua sisejulgeoleku ja -turvalisuse asutuste kriisireservi terviklik arvestus, sealhulgas täiendada andmevahetust puudutavat õigusloomet nii, et inimese kriisi- ja sõjaaja roll oleks selge ning välditaks kriisiülesannete kattuvust. Tähtaeg on IV kvartal 2026. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 73 kohaselt Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta ühtegi PS §-s 104 loetletud seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada riigi kriisivalmidust ning tagada sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse järjepidev toimimine olukordades, kus pikaajalised ja keerukad kriisid ületavad HäK-i, PPA, PäA ning julgeolekuasutuste tavapärase isikkoosseisu võimekuse. Selle võimekuse loomise alus on kriisireservi kontseptsioon. Kriisireservi kontseptsioon on kolmetasandiline. Esimene tase on valmisoleku reserv – inimesed, kellele on määratud konkreetsed kriisirollid, kes on saanud (või saavad) väljaõppe ja asuvad vajaduse korral kriisiajal ametisse või kellele on määratud vabatahtlik kriisiroll. Teine tase on baasväljaõppega inimesed, kes saavad toetada valmisoleku reservi ja täita lihtsamaid ülesandeid. Kolmas tase on niinimetatud välkvabatahtlikud, kes enne kriisi vabatahtlikku tööd ei tee, kuid kriisiajal on valmis panustama. Käesoleva eelnõu eesmärk on eelkõige reguleerida kontseptsiooni esimest taset ehk Siseministeeriumi valitsemisala täiendavate kriisirolliga vabatahtlike ja teenistujate reserviga seonduvat. Eelnõuga ei muudeta kriisirollita vabatahtlike ehk vabatahtliku merepääste, abidemineerijate, abipolitseinike, Häirekeskuse vabatahtlike ega vabatahtlike päästjate üldregulatsiooni. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi (edaspidi kriisireserv) laiendamiseks, mis koosneb peamiselt kriisirolliga vabatahtlikest (päästjad, merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud) ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA, HäK, KAPO) endistest teenistujatest. Seeläbi täiendatakse Siseministeeriumi valitsemisalas kriisireservi võimekust ning eelnõu kohaselt koosneb see vabatahtlikest, kriisirolliga vabatahtlikest ja vabatahtlikust endiste teenistujate reservist. Siseministeeriumi valitsemisalas on kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga abipolitseinike regulatsioon kehtestatud ning sellele lisanduvad käesoleva eelnõuga kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud ja kriisirolliga vabatahtlikud päästjad. Kriisirolli määramiseks peavad vabatahtlikul olema täidetud eelnõuga kehtestatud sobivusnõuded ning läbitud väljaõpe, mis tagab, et kriisiolukorras on isikutel piisavad oskused ja teadmised toetamaks asutusi nende ülesannete täitmisel. Teenistujate reservi kehtivas õigusruumis ei ole ning käesolevaga luuakse Siseministeeriumi valitsemisalas võimalus teenistusliku reservi loomiseks PPA, PäA, HäK-i ja KAPO juures. Täiendavalt võimaldatakse teenistujate reservi loomise võimalus Kaitseministeeriumi 3 valitsemisalas Välisluureametis (edaspidi VLA). Julgeolekuasutuste seaduses kasutatakse vastava reservi kohta mõistet „julgeolekuasutuste reserv“. Teenistujate reservi saavad vabatahtlikult kuuluda eelkõige vastava asutuse endised teenistujad ning isikud, kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seeläbi on teenistujate reservi liikmeks üldjuhul endised teenistujad, kui reservi liikmeks saab nimetada ka inimesi, kellel on valdkondlikult samaväärsed teadmised, mis võimaldavad asutuse ülesandeid kriisiolukorras täita. Kriisirolli või teenistuse reservi määramine tagab, et väljaõppe ajaks ja kriisiolukorras on võimalik neid vajadusel kaasata ning nad on selleks ajaks vabastatud muudest kohustustest. Eesmärk on luua reservi valmidus selliselt, et Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi liikmed ja riigi sõjaliseks kaitseks vajalik koosseis ei kattuks. Kriisirolliga vabatahtlike ja teenistusliku reservi kaasamise otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus oma korraldusega kuni 30 kalendripäevaks. Korralduses tuleb määratleda vabatahtlike või teenistusliku reservi liikmete liik ja arv, nende ülesanded ning kaasamise kestus. Lisaks on eelnõu eesmärk võimaldada Siseministeeriumi valitsemisala asutustel kaasata ka n-ö välkvabatahtlikke. Need on isikud, kes soovivad kriisiolukorras panustada kriisi lahendamisse, kuid ei ole enne kriisi vabatahtlikus tegevuses osalenud. Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra, võib ka sellises olukorras tekkida vajadus kaasata täiendavaid pädevaid isikuid, kes enne kriisiolukorda veel vabatahtlikud ei olnud. Selliseks juhuks on vabatahtlike koolitamiseks ette nähtud kriisiolukorra aegne õpe, mille maht on üldjuhul väiksem kui tavapärane vabatahtliku staatuse määramiseks vajalik väljaõpe. Vabatahtliku merepääste suhtes on selline väljaõppe liik eraldi sätestatud PPVS-is ning teiste Siseministeeriumi vabatahtlike suhtes on kriisiaegse väljaõppe korraldamise võimalus loodud väljaõppe kujundamise kaudu määrusandlikul tasandil. Väljaõpe tagab, et nad suudavad täita vabatahtliku rolliga kaasnevaid põhiülesandeid. Näiteks kriisiaegse vabatahtliku merepäästja õppes keskendutakse vajalike algteadmiste ja -oskuste omandamisele, vabatahtliku merepäästja tööle ning tavapärase õppe ennetustöö mahtu vähendatakse oluliselt. Seeläbi tagatakse kriisiolukorra aegse õppega, et uusi vabatahtlikke on võimalik kaasata kiirkorras põhiülesannete täitmisse. Eelnõuga ei reguleerita kogukondlike vabatahtlike ega nende võrgustike kaasamist, kes samuti panustavad kriisivalmidusse, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmisse, abivajajate märkamisse ning esmasesse kogukondlikku toimetulekusse. Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala kriisireservi süsteemseks kasutamiseks, võimaldades kaasata sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse ülesannete täitmisse senisest laiem ring kriisirolliga vabatahtlikke ja endisi teenistujaid, kellel on vajalik pädevus ja kogemus vastavate ülesannete täitmiseks. Samuti on eelnõu eesmärk tagada kriisireservi liikmetele selge õiguslik staatus, piisavad sotsiaalsed tagatised ning töö- ja teenistussuhete erisused, mis võimaldavad neid kiirelt ja tõhusalt rakendada olukordades, kus tavapärased ressursid on ülekoormatud või häiritud, sealhulgas sõjaseisukorra ajal. Sellega luuakse eeldused riigi ja ühiskonna toimimiseks kriitiliste ülesannete järjepidevaks täitmiseks, reageerimisvõime säilimiseks ja vajaduse korral kiireks võimendamiseks kogu riigi territooriumil. 2.2. Eelnõu väljatöötamiskavatsus Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt koostatakse seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks üldjuhul väljatöötamiskavatsus. Käesoleva eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud, et eelnõu üks sisuline osa – politsei ja piirivalve seaduses 4 reguleeritava endiste teenistujate reservi regulatsioon – on juba varem läbinud väljatöötamiskavatsuse etapi. Nimelt koostati politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus1, mis saadeti kooskõlastamisele 2019. aasta lõpus. Väljatöötamiskavatsusele laekunud tagasiside ja toimunud arutelude tulemusena loobuti osast kavandatud muudatustest ning osa lahendustest on vahepeal juba ellu viidud (kriisirolliga abipolitseinikega seotud regulatsioon) või on käsitlusel eraldi menetluses olevates õigusaktides (sh abipolitseiniku seaduse eelnõu kooskõlastusringis). Väljatöötamiskavatsuses käsitleti ühe võimalusena läbida kohustuslik reservteenistus. Eelnõu kohaselt on kriisireservi loomine kavandatud vabatahtlikkuse põhimõttel. Eeltoodust tulenevalt on endiste teenistujate reservi regulatsiooni osas tuginetud varem koostatud väljatöötamiskavatsuses tehtud analüüsile ja selle kohta esitatud märkustele. Lisaks lahendatakse käesolevas eelnõus küsimused, mis vajavad täiendavat või ajakriitilist õiguslikku lahendust ning mis ei ole saanud lahendust juba vastu võetud või paralleelselt menetletavates õigusaktides. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks väljatöötamiskavatsust tervikuna koostamata, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisuse vajadus tuleneb praegusest julgeolekuolukorrast ja muutunud julgeolekukeskkonnast, milles riigi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tugevdamine eeldab viivitamatut õiguslike lahenduste rakendamist. Riigikantselei on julgeolekupoliitika aluste ajakohastamisega seoses toonud esile, et julgeolekukeskkond on muutlik ning süvenev globaalne ebastabiilsus ja vastasseis kasvatavad pingete ja konfliktide tekkimise ohtu, mis omakorda suurendab vajadust tugevdada riigi otsustusvõimet ja kriisivalmidust2. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 järgi muudetakse PPVS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1084 lõikeid 2 ja 4. Muudatused on tingitud vajadusest tagada täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus kriisiolukorras. Kriisiolukorras võib riigi tavapärane ja kavandatud vabatahtlike ressurss olla ammendunud ning nii-öelda välkvabatahtlike kaasamine võimaldab suurendada vabatahtlike arvu kriisiolukorraga toimetulekuks. Tegemist on inimestega, kes veel ei kuulu kriisiolukorras vabatahtlikku organisatsiooni, kuid soovivad kriisiolukorras olukorra lahendamisse panustada ning peavad selleks läbima eraldi kriisiolukorra aegse õppe. Käesoleva sätte eesmärk on luua õiguslik alus kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtliku merepäästja osalemiseks merepäästetööl. Seetõttu täiendatakse vabatahtliku merepäästja pädevuse regulatsiooni, lisades § 1084 lõigetesse 2 ja 4 kriisiolukorra aegse õppe läbinud vabatahtlikule merepäästjale merepäästetöö tegemise võimaluse. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegset õpet reguleeritakse eelnõu § 1 punktidega 3, 4 ja 5. Lõike 2 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe. Vastavalt kehtivale 1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. 2 https://www.riigikantselei.ee/uudised/riigikantselei-saatis-avalikule-kooskolastamisele-eesti- julgeolekupoliitika-alused-2026. 5 regulatsioonile võib politsei ülesandel koos politseiametnikuga merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe. Lõike 4 muudatuse kohaselt võib politsei ülesandel iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud kriisiolukorra aegse õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Teise astme õppe läbinud vabatahtlik merepäästja on saanud täiendava väljaõppe ning seeläbi on tagatud isikukoosseisu parem ettevalmistus iseseisvaks tegutsemiseks. Vastavalt kehtivale regulatsioonile võib politsei ülesandel iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 1086 lõiget 1. Kehtiva sätte kohaselt võib vabatahtliku merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt § 1086 lõikes 2 nimetatud esimese astme õppe3 või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud arvestuse ning kelle terviseseisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana. Muudatuse kohaselt võib täiendavalt tunnustada vabatahtliku merepäästjana ka isikut, kes on läbinud eelnõu § 1 punktis 3 nimetatud kriisiolukorra aegse õppe. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 1086 lõikega 31. Muudatus on tingitud vajadusest tagada kiirem viis täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks kriisiolukorras. Ülesannete jäävuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada otsingu- ja päästetöö tegemine merel ka kriisiolukorras, kui tavapärane otsingu- ja päästetööde ressurss on ülekoormatud. Seetõttu täiendatakse § 1086 lõikega 31 ning nähakse ette nõuded vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegsele õppele. Vabatahtliku merepäästja väljaõpe koosneb tavaolukorras I astme (kestab vähemalt 40 tundi) ja II astme (kestab vähemalt 20 tundi) õppest ning iga kolme aasta tagant läbitavast kohustuslikust täiendusõppest. Kriisiolukorras tekib vajadus paindlikumalt värvata ja välja õpetada uusi vabatahtlikke merepäästjaid, et tagada otsingu- ja päästetööde tegemine nõutud mahus. Senised kriisiaegsed kogemused on näidanud, et kriisiolukorras leidub inimesi, kes soovivad panustada, kuid ei ole varem kaalunud vabatahtlikuna tegutsemist. Kavandatava regulatsiooniga luuakse neile selleks võimalus. Kriisiolukorra aegse õppe läbimine on aluseks isiku tunnustamisele vabatahtliku merepäästjana (eelnõu § 1 punkt 2), kuid ei tähenda talle automaatselt kriisirolli määramist. Otsingu- ja päästetöid merel ei tee kriisiolukorras ainult kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, vaid ka ilma kriisirollita vabatahtlikud merepäästjad vastavalt oma võimalustele. Nii luuakse kriisiolukorras võimalus säilitada vabatahtlike võrgustiku toimivus ka näiteks juhul, kui kriisirolliga vabatahtlikud suunatakse ülesandeid täitma oma tavapärasest tegutsemispiirkonnast kaugemale ning nende tavapärases piirkonnas tekib vajadus täiendava inimressursi järele. Paragrahvi 1086 lõikega 31 luuakse eraldi õpe, mis kestab lühemat aega kui tavapärane vabatahtliku merepäästja I astme õpe. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorras oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlikke merepäästjaid. Kriisiolukorras võib täiendavate vabatahtlike merepäästjate kaasamine olla aegkriitiline, mistõttu ei pruugi olla ajaliselt võimalik läbida tavapärast I astme õpet. Muudatuse kohaselt on vabatahtliku 3 Esimese astme õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ennetustööks merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega. 6 merepäästja kriisiolukorra aegse väljaõppe maht vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega. Võrreldes väljaõppega tavaolukorras on 20-tunnine väljaõpe ligikaudu poole väiksema mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks vajalikele praktilistele algteadmistele ja -oskustele, ning õppest jääb muu hulgas välja ennetustöö valdkond. Vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegsele õppele võib suunata ja vabatahtliku merepäästjana tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele ning keda ei ole käesoleva seadusega keelatud vabatahtliku merepäästjana tunnustada. Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad tavaolukorra nõuded ja õigused, sealhulgas kehtivas PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 täiendatakse § 1086 lõikeid 8 ja 81. Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktides 1 ja 2 toodud muudatusega. Paragrahvi 1086 lõike 8 täienduse kohaselt kehtestab vabatahtliku merepäästja õppe, kriisiolukorra aegse õppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 1086 lõike 81 täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku merepäästja esimese ja teise astme õppe, kriisiolukorra aegse ning täiendusõppe õppekavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse 51. peatükki 71. jaoga, milles reguleeritakse vabatahtliku merepäästja kriisirolliga seonduvat. Kehtivas seaduses puudub kriisirolliga vabatahtliku merepäästja regulatsioon, mistõttu on vaja seadust vastava regulatsiooniga täiendada. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10819, millega reguleeritakse kriisirolli määramist vabatahtlikule merepäästjale. Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolli võib määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud nõusoleku osaleda Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses enne kriisiolukorda või selle ajal. Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate puhul on tegemist vabatahtliku merepäästja väljaõppe läbinud vabatahtlikega, kes on nõustunud kriisirolli määramisega ja kelle kaasamine kriisiolukorras või enne seda on merel otsingu- ja päästetööde tegemise tagamiseks esmavajalik. Kriisirolli saab määrata varem Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale, kes on avaldanud soovi ja andnud nõusoleku toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras või enne seda. Muudatus võimaldab kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ning suurendada Politsei- ja Piirivalveameti võimekust kriisiolukordade lahendamisel. Kriisi lahendamisel on oluline, et Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik kiiresti kaasata täiendavat väljaõppega isikkoosseisu olukordades, kus tavapärane töökorraldus ja olemasolev koosseis ei ole piisavad. Kriisirolli regulatsiooniga luuakse vabatahtliku merepäästja ja riigi vahel selge õiguslik seos, mis võimaldab vabatahtlikku merepäästjat kaasata kriisiolukorras või enne seda konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada rolli. Lõikega 2 reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja pädevust. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorras, osaledes politsei tegevuses PPVS § 1081 lõike 2 kohaselt. Seega ei kaasne kriisirolli määramisega vabatahtlikule merepäästjale õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase vabatahtliku merepäästja pädevusega. Kriisirolli võtmine tähendab vabatahtlikule 7 merepäästjale eeskätt lisakohustust olla kriisiajal valmis Politsei- ja Piirivalveametit toetama ning täitma talle määratud ülesandeid. Lõikega 3 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). Politsei- ja Piirivalveametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Politsei- ja Piirivalveametil on enne vabatahtlikule merepäästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet vabatahtliku merepäästja kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Politsei- ja Piirivalveametile õigus kontrollida, ega vabatahtlik merepäästja, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Eesmärk on välistada ühele isikule mitme osapoole määratav kriisiroll, kuna praktikas saab isik täita kriisiolukorras ühte rolli. Üldpõhimõttena jääb kehtima esimesena määratud kriisiroll. Näiteks kui isikule on määratud sõjaaja ametikoht, siis ei saa teda täiendavalt määrata vabatahtliku merepäästja kriisirolli. Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte (päring on isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Politsei- ja Piirivalveamet omakorda teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist sõjaaja ametikohale. Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumise ajal või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele vabatahtlikele merepäästjatele ei saa Politsei- ja Piirivalveamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab kriisiülesandega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või töötaja täitma politsei ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10820, millega reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused. Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga vabatahtliku merepäästja nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga vabatahtlikku merepäästjat sõjaaja ametikohale nimetada. 8 Vältimatu vajaduse sisustamine sõltub eelkõige võimaliku konflikti kulgemisest ning riigi vajadusest kasutada sõjalise vastupanu osutamisel just konkreetsete oskuste, pädevuse ja väljaõppega isikuid. Kui üldjuhul on sõjaliseks vastupanuks ettevalmistatud baasväljaõppega sõdurite ja madruste arvukus suur, siis spetsiifiliste oskustega isikute ring võib konflikti puhul vajada täiendust ka kriisirolliga vabatahtlike seast. Vastava hinnangu annab konkreetses olukorras Kaitsevägi sarnaselt kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) §-le 40, mis annab Kaitseväele volituse jätta vältimatu vajaduse korral riigi sõjaliseks kaitseks teatud õigusnormid täitmata. Oluline on, et vabatahtlikke merepäästjaid saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja kaasata neid kriisi lahendamisse. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks oma eesmärki. Vabatahtlikele merepäästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja nimetatakse Kaitseväe sõjaaja ametisse, vabastatakse ta kriisirollist. Sellest tuleb esimesel võimalusel teavitada PPA-d ning isik esitab vastava taotluse kriisirollist vabastamiseks. Pärast kriisirollist vabastamist võib isik jätkata vabatahtliku merepäästjana ilma kriisirollita. Selline lahendus tagab ühelt poolt paindlikkuse erandjuhtudeks ning teiselt poolt säilitab üldpõhimõtte, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate reservi kasutatakse eelkõige siseturvalisuse tagamiseks. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Selline õigus antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub vabatahtliku merepäästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid kriisi lahendamise tõttu. Selle kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse ametnike ja töötajate kui ka erasektori töötajate puhul. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa 9 siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamisse kaasatud ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Lõikega 4 sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamiseks, annab Politsei- ja Piirivalveamet vastavatele vabatahtlikele merepäästjatele sellest teada ning kutsub nad kriisi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametit abistama kooskõlas eelnõu §-ga 10821. Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga vabatahtliku merepäästja või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu. Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate valmisolekut ja osalust Politsei- ja Piirivalveameti abistamisel eri kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kutsutakse kriisiajal Politsei- ja Piirivalveametit abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiajal Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, maksab hüvitist Politsei- ja Piirivalveamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab kriisi lahendamises osalevale kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale tema senise töötasu või palga. Lõikega 6 sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja hüvitise ulatus. Hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi. Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist juhul, kui tööandjale tekib lõike 2 kohaldamise tõttu otsene varaline kahju, ehk kahju tekib, kuna vabatahtlik merepäästja, kellele Politsei- ja Piirivalveamet on määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise tööandja heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui varaline kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga vabatahtliku merepäästjana kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga vabatahtlik merepäästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks, tähtaja lõppemisel vaatab otsuse üle ja võib seda aega vajadusel iga kord pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. 10 Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust ajas muuta vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga suurust ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel. Varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik, et vältida riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varaline kahju võib sõltuda erinevatest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Statistikaameti viimastel andmetel oli keskmine brutokuupalk 2026. aasta I kvartalis 2135 eurot, mistõttu on hüvitise maksimaalne ülempiir 12 810 eurot (2135 × 6). Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10821, millega reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamist politsei tegevusse. Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kutsumine kriiside lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga vabatahtlikul merepäästjal tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga vabatahtlik merepäästja oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi kaasatakse ainult põhjendatud juhtudel kriisi lahendamiseks ning otsustamisse on kaasatud kõikide poliitiliste valdkondade juhtivad ministrid. Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Politsei- ja Piirivalveameti enda ressursist jääb väheks ning teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad. Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama Politsei- ja Piirivalveamet. Politsei- ja Piirivalveamet on pädev hindama, kas tegemist on sellise kriisiga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist. 11 Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine ei tähenda, et vaid nemad hakkavad kriisi lahendama. Igasuguste kriiside lahendamine on riigi ülesanne, mida tuleb esimesena täita riigi enda tuumikressursi raames. Kuna PPA tuumikressurss on optimeeritud ja mõeldud pigem tavaolukordade lahendamiseks, on tavapärasest suuremat ressurssi nõudva või pikaajalise kriisi korral vaja lisaressurssi. Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriisi kestust ei ole võimalik ette näha, võib kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid esialgu kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja pikendab kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra. Kuna mistahes kriisi kestust ei ole võimalik ette näha, saab esialgu kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 kalendripäeva võrra. Kui kaasamist on vaja pärast selle tähtaja möödumist veel kord pikendada, annab seadus Vabariigi Valitsusele selleks vastava volituse. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga vabatahtlik merepäästja kriisi lahendamisse üldjuhul kuni 30 kalendripäevaks. PPA peab iga kord hindama, milliseid kriisirolliga vabatahtlikke neil on kriisiolukorra lahendamiseks vaja kaasata. Üldjuhul on eesmärk optimeerida vabatahtlike kaasamist selliselt, et kasutatakse roteeruvat kaasamist ehk ühe tööandja juurest kaasatud isiku puhul üritatakse vältida pikemat kui 30-kalendripäevast kaasamist. Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses nimetada ülesanded, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed. Eesmärk on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate tegevuse sisu ning tagab, et nad kaasatakse üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine on ajaliselt piiratud ja seotud konkreetse kriisiolukorra või sellest tuleneva vajadusega. Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ja on kooskõlas kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad tegutsevad. Kui näiteks vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja abipolitseinikud täidavad oma põhiülesannet maismaal ning saab kasutada mõistet „territoorium“, siis täidavad vabatahtlikud merepäästjad oma põhiülesannet merealal. Kuna PPVS-is kasutatakse ka päästepiirkonna mõistet, kasutatakse sättes mõistet „piirkond“. Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks 12 vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab tagada, et kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine on põhjendatud ja sihipärane. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse PPVS-i §-ga 10822, millega reguleeritakse vabatahtliku merepäästja vabastamist kriisirollist. Lõikega 1 sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist. Tegemist on imperatiivse sättega, mis tähendab, et allpool loetletud juhtudel on PPA kohustatud isiku kriisirollist vabastama. Punkti 1 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui vabatahtlik merepäästja esitab kriisirollist loobumiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on vabatahtlikele merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda. Punkti 2 alusel vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral politsei tegevuses. Kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja on andnud vabatahtliku lubaduse toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiajal. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda politsei tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 10821 lõikes 1 nimetatud juhul. Kui kriisirolli võtnud vabatahtlik merepäästja mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja Piirivalveameti planeeritud võimekust talle pandud ülesandeid täita. Seetõttu on PPVS § 10822 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral PPA peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt kaalukas ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist. Punktide 3, 4 ja 5 kohaselt vabastatakse vabatahtlik merepäästja kriisirollist, kui ta asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. Kui vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib kriisiülesandega töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 10822 lõike 1 punktide 3–5 alusel vajalik selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei panda samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid. Kriisirollist vabastamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus vabatahtlik merepäästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib vabatahtlik merepäästja jätkata käesoleva seaduse § 1081 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmist. See tähendab, et kriisirollist vabastamisel võib isik jätkata tegevust tavapärase vabatahtliku merepääste koosseisus. Vabatahtlik merepäästja saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam kriisiülesandega töökohustusega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab selleks esitama uuesti Politsei- ja Piirivalveametile vastava avalduse. Politsei- ja Piirivalveametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. 13 Lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti otsusega vabastada vabatahtliku merepäästja kriisirollist, kui ta ei täida PPVS § 1086 lõikes 4 sätestatud täiendusõppe kohustust. Lõikega 2 sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveameti otsusega vabastada vabatahtliku merepäästja kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud alustest ei ole tegemist imperatiivse kriisirollist vabastamise alusega. Lõike 2 puhul on tegemist kaalutlusotsusega ja asutusele antakse võimalus hinnata konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna täiendusõppe kohustuse täitmata jätmine ei pruugi alati olla tingitud vabatahtliku merepäästja tahtlikust või hooletust käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Politsei- ja Piirivalveamet ei ole objektiivsetel põhjustel suutnud vabatahtlikule merepäästjale ettenähtud täiendusõpet pakkuda või on koolitused edasi lükkunud. Samuti võib vabatahtlikul päästjal esineda mõjuvaid põhjusi, nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud takistused, mille tõttu ei ole ta ajutiselt saanud täiendusõppel osaleda. Lõikega 3 täpsustatakse Politsei- ja Piirivalveameti õigust saada enne vabatahtliku merepäästja kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud. Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et vabatahtlik merepäästja asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus, ei pruugi Politsei- ja Piirivalveametil see teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vaja võimaldada andmete saamist töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga vabatahtlik merepäästja. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul. Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – vabatahtliku merepäästja kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Politsei- ja Piirivalveameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Politsei- ja Piirivalveametil on tekkinud kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et vabatahtlik merepäästja on asunud sõjaaja ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. 14 Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud vabatahtlikul merepäästjal on kohustus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. Kui vabatahtlik merepäästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud. Kui Politsei- ja Piirivalveamet on vabatahtlikule merepäästjale väljastanud kriisi lahendamiseks vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks ülesandeks ning nende enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud. Eelnõu § 1 punkti 7 järgi täiendatakse PPVS-i 52. peatükiga „Endiste teenistujate reserv“, millega luuakse õiguslik alus teenistujate reservi moodustamiseks, sätestatakse reservi liikmesuse nõuded ja tingimused, reservi liikmete õppustele ja kriisi lahendamisse kaasamise alused ning liikme õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised. PPVS 52. peatüki 1. jao § 10823 kohaselt on endiste teenistujate reservi liige isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada PPA-d enne kriisolukorda või kriisiolukorra ajal ning kes on nimetatud reservi liikmeks (vt § 10827 selgitused). Kriisi lahendamisel politsei ülesandeid täitvad reservi liikmed nimetatakse politseiametnikeks. PPVS-i järgi on politsei ülesanded süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine, otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine, Eesti presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite kaitsmine, objektide valvamine ning muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse reservi kaasamiseks, vormistatakse reservi liige kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. Vormistamine sarnaneb kadettide vormistamisega politseiteenistusse, kui kadette kaasatakse kehtiva PPVS § 80 lõike 1 alusel politsei ülesannete täitmisse. PPVS § 80 lõike 1 järgi on PPA peadirektoril õigus Sisekaitseakadeemia politsei ja piirivalvekolledži direktori nõusolekul kaasata kadette riigi julgeoleku tagamiseks, riigikaitse vajadusel, inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsingutel, loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks, edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada, massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudel seaduses sätestatud juhtudel. Näiteks 2020. aasta kevadel väljakuulutatud eriolukorra ajal võttis PPA peadirektor aprilli alguses politseiteenistusse ja nimetas kuni eriolukorra lõppemiseni koosseisuvälistele ametikohtadele Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadetid. Kadetid vabastati politseiteenistusest eriolukorra lõppemisel alates 18. maist 2020. PPVS 52. peatüki 2. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi nimetamist, reservi liikme väljaõpet ja välisriiki lähetamist. Paragrahviga 10824 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamise nõue. Ühtlasi annab reservi kandideerija nõusoleku osaleda kriiside lahendamisel politseiametnikuna. 15 Paragrahvide 10824 ja 10825 sätete koosmõjus peab reservi liige vastama samal ajal järgmistele nõuetele:  varasem teenistus PPA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;  vastavus PPVS § 38 sätestatud nõuetele, sh politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele, mis on sätestatud § 39 lõike 2 ja § 71 lõike 4 alusel kehtestatud määrustes;  ei tohi esineda PPVS §-s 40 nimetatud asjaolusid. Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud PPA teenistuses või kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 10825 sätestatud nõuetele. Käesoleva sättega määratletud teenistujate reservi kandideerimise tingimused lähtuvad pigem kompetentsist ning on määratletult selliselt, et reservi kaasatavate isikute valik ei sõltuks üksnes formaalsest varasemast teenistussuhtest. Säte võimaldab teenistujate reservi kandideerida lisaks PPA endistele teenistujatele ka isikutel, kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, kuna praktikas ei piirdu vajalik pädevus üksnes asutuse varasemate teenistujatega. Vajalik kompetents võib olla omandatud muudes avaliku sektori asutustes, erasektoris, projektipõhise töö kaudu või erialase ettevalmistuse ja kutsealase kogemuse tulemusena ning see võib olla ülesannete täitmise seisukohalt samaväärne. Näiteks sobituksid siia endised ja praegused abipolitseinikud, endised Kaitseväe sõjaväepolitseinikud või ka Sisekaitseakadeemia kadetid. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse ülesannetest, mille tarbeks isik reservi liikmeks nimetatakse. Kuna teenistujate reservi liikmed võetakse kriisi lahendamise ajal teenistusse, täiendatakse ka siseministri määrust, millega on kehtestatud politseiametnike kutsesobivusnõuded, et luua ametikohtade kategooriad, millel on kehtiva määrusega võrreldes erinevad nõuded. See tähendab, et teenistujate reservi liikmetele luuakse eraldi kutsesobivusnõuete kategooria. Kui reservi kandideerimise võimalus oleks seotud ainult endise teenistuja staatusega, kitsendaks see põhjendamatult kandidaatide ringi, vähendaks reservi sisulist kasutatavust ning suurendaks riski, et vajalike teadmiste ja oskustega isikuid ei ole võimalik vajaduse tekkimisel õigel ajal kaasata. Isikut, kes käesolevas lõikes toodud nõuetele ei vasta, ei ole võimalik teenistujate reservi liikmeks nimetada. Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerija isikuankeedi esitamist ning isiku nõusoleku andmist osaleda nii väljaõppes kui ka politseiametnikuna kriisi lahendamises. Sättes viidatud PPVS §-ga 42 reguleeritakse politseiteenistusse kandideerija isikuankeedi esitamist. Siinkohal lähtutakse just politseiteenistusse kandideerija regulatsioonist, kuna endiste teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse. Politseiteenistusse kandideerija esitab PPA-le isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse politseiteenistusse kandideerijalt isikuandmeid (isikukood, nimed, kodakondsus, emakeel, isikut tõendava dokumendi andmed, juhiloa andmed, elukoht, sidevahendid), perekondlikke ja tutvussidemeid (vanemad, lapsed, vennad, õed, abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane), hariduskäiku, varasemat elukäiku ja tegevust (töötamine, kaitseväeteenistus ja sõjaväeline väljaõpe) ning täiendavat isikuteavet (keelte valdamine, erakonda kuuluvus, avalikust 16 teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest, pensioni saamine riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni). Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust politseiteenistusse. Isikuankeedile lisab reservi kandideerija kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus taotluses annab reservi kandideerija nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes, täiendusõppes ja politseiametnikuga politsei tegevuses kriiside lahendamisel. Reservi kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna, esitab politseiametniku isikuankeedi. Kuna reservi kandideerija, kes on nõus kriiside ajal panustama politsei ülesannete täitmisse, peab vastama politseiametnikule esitatavatele nõuetele, saab tema sobivust hinnata politseiametniku isikuankeedis esitatud andmete alusel. Nõusoleku andmine tagab PPA-le võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu politseiametnikena. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma politsei ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on vabatahtlik, saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osa võtma nii reservi väljaõppest kui ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmisest. Nõusolek osaleda politsei ülesannete täitmises hõlmab muu hulgas nõusolekut ilmuda ülesannete täitmiseks kohta, kuhu reservis olev isik peab kriisi lahendamiseks minema (politseijaoskond, ülesannete täitmise piirkond jne). Paragrahviga 10825 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda politsei ülesannete täitmisel politseiametnikuna. Võrreldes kehtivate seadustega uusi nõudeid ei kehtestata. Lõikega 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ja kriiside lahendamises politseiametnikuna, peab ta vastama politseiametniku nõuetele. PPVS-i kohaselt võib politseiametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täielikult teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses ning vastab politseiametniku tervise- ja kutsesobivusnõuetele: 1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab politseiametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Politseiametnikud, kes on vanem- või nooremspetsialisti ametikohal piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või Lennusalgas, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. 2) PPVS-i järgi kehtestab politseiametniku kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra siseminister määrusega. Siseministri määruses „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ on sätestatud politseiametniku nõuded isikuomadustele (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suudab langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama nende eest jne); haridusnõuded (vähemalt keskharidus ja kutseharidus politsei või piirivalve erialal või kõrgharidus politsei või piirivalve erialal. 17  Kui erialast haridust ei ole, peab politseiametnikul olema muu kutse- või kõrgharidus või keskharidus ja varasem siseturvalisuse valdkonnas töötamist toetav kogemus ning ta peab läbima PPA peadirektori kehtestatud õppeprogrammi alusel erialase koolituse) ning kehalise ettevalmistuse nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu). 3) Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab siseminister määrusega „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, kus on sätestatud politseiametniku üldised tervisenõuded (tervis peab võimaldama töötada vahetustega ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kanda ja kasutada relva, kõrge vaimse pinge ja ohu olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress) ning politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida. Lõike 2 kohaselt ei tohi teenistujate reservi liikmel esineda PPVS-is teenistusse võtmiseks välistavaid asjaolusid. PPVS-i järgi ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni; keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; kes on piiratud teovõimega; kelle terviseseisund ei vasta politseiametniku tervisenõuetele; kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda reservi, kuna teda ei oleks võimalik kriiside lahendamiseks politseiteenistusse võtta. Isiku teenistujate reservi liikmeks sobivuse hindamiseks võib läbi viia PPVS §-s 42 sätestatud taustakontrolli. Lõike 3 järgi on PPA-l õigus saada enne isiku reservi liikmeks nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale, kuivõrd PPA-l pole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikutest. Nii tagatakse, et reservist on välistatud kriisiülesandega ameti- ja töökohaga isikud või sõjaaja ametikohale nimetatud isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus. Lõike 4 järgi ei võeta reservi koosseisu kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Töökohustuse eesmärk on tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise kestlikkus. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikul vastavale ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse 18 isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Riigikaitseline asutus peab arvestust tema koosseisus olevate kriisiülesandega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleb kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavat rakendusakti ei ole veel kehtestatud. Lähtudes kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 2 punktist 22, võib PPA kuni sada protsenti teenistuskohtadest määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohaks. Politseiametnike ametikohad on riigikaitselised ametikohad. Seega, kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks ametikohaks. Ka KORKS-i alusel kehtestatava õigusakti menetlemisel lähtutakse samast loogikast ning tulevikus on PPA koosseis planeeritud kuni saja protsendi ulatuses määratleda kriisiülesandega ameti- või töökohana. Lõike 5 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks oma eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et teenistujate reservi liikme saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on vältimatult vajalik ning sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Paragrahviga 10826 reguleeritakse isiku nimetamist teenistujate reservi. Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi PPA peadirektori või tema volitatud isiku haldusaktiga. Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad, korraldused ja muud samalaadsed otsused ametniku teenistusse võtmiseks puudutavad ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ning kujutavad endast haldusakti. Seega eelneb ametikohale nimetamise käskkirja või korralduse andmisele haldusmenetlus ning ametikohale nimetamine vormistatakse haldusaktiga4. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab PPA-le paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga isiku reservi nimetamine 4 K. Lang, I. Pärnamägi, E. Sarapuu. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, Justiitsministeerium, Tallinn 2013, lk 76. 19 vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides tuleb selles märkida vähemalt teenistujate reservi liikmeks asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas ta osaleb kriiside lahendamisel politseiametnikuna, ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisiajal politseiametnikuna politsei ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms. Paragrahviga 10827 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist. ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku teabe olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuste teenistuses olevad ametnikud ja töötajad: PPA politseiametnikud, Päästeameti ja Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud andmeid, mis on vajalikud seadusest, töölepingust või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks. ATS § 106 lõike 3 punktid 4¹ ja 4² hõlmavad ka RPPA-sse kantavaid vabatahtlike, sealhulgas teenistujate reservide liikmete, andmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kodanikuühiskonna arengu ja elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete, abi- ja infoteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, osalemine Euroopa Liidu turvalisuspoliitika kujundamises, elanikkonnakaitse, sisekaitse ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja koordineerimine, rahvastikutoimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine. Teenistujate reservi liikmete andmete kandmisel RPPA-sse lähtutakse ATS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht; 3) arvelduskonto number; 4) sugu; 5) kodakondsus; 6) aadress; 20 7) haridus ja kvalifikatsioon; 8) staaž; 9) andmed teenistus- või töösuhte kohta; 10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised; 11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta; 12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta; 13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või koolituskulude hüvitamise kokkulepped; 14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused; 15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused; 16) lähetused; 17) üleviimised; 18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus töö tegemisest keelduda; 19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu ta teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub; 20) terviseseisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest; 21) ametivande andmise aeg ja koht; 22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load; 23) tööaja arvestuse andmed. Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed, nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms. Samas ei koondata arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ühte andmekogusse, vaid neid töödeldakse nende iseloomu ja funktsiooni järgi eri infosüsteemides, sealhulgas RPPA-s, tööaja arvestuse, varahalduse ja teenistusrelvade haldamise süsteemides. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning välistab põhjendamatu isikuandmete dubleerimise. Teenistujate reservi liikmete ja nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse tasandil loob selge õigusliku aluse andmete kogumiseks ja edasiseks töötlemiseks, mis on vajalik teenistujate reservist ülevaate saamiseks ja ülesannete täitmiseks. Sarnane regulatsioon on esitatud ka Riigikogu menetluses olevas APolS-i eelnõus. Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peab teenistujate reservi koosseisu kohta arvestust, et tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse korraldamine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs. Ülevaade teenistujate reservi liikmetest loob eelduse nende kaasamisele, mis hõlmab nii korraldamist ehk ettevalmistusi, nagu rühmadesse jagunemine ja juhtimise korraldus, väljaõppe korraldamine, vormiriietuse, isikukaitse- jm vahendite, sealhulgas relvade väljastamine, juurdepääsuõiguste andmine, aga ka nõuetele vastavuse ajakohast kontrollimist (nt kehtiv tervisetõend, kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavus, nõutav täiendusõpe ja arvestused). Samuti võimaldab ülevaade planeerida ja rakendada reaalset politsei tegevusse kaasamist. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine on oma laadilt sarnane politseiteenistujate kohta peetava personaliarvestusega. Lõikega 2 sätestatakse, millist liiki andmekategooriaid on lubatud töödelda teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks. Sätte eesmärk on määratleda andmetöötluse lubatud ulatus kategooriate kaupa, vältides üksikandmete liigset loetlemist seaduses ning tagades kooskõla 21 isikuandmete kaitse õigusega, eelkõige andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega. Punkt 1 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda üldandmeid. Üldandmete kategooria hõlmab andmeid, mis on vajalikud teenistujate reservi liikme isiku tuvastamiseks ja temaga suhtlemiseks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukohaandmed ning kontaktandmed. Tegemist on arvestuse pidamise alusandmetega, ilma milleta ei ole võimalik määrata isiku staatust ega pidada arvestust tema osalemise üle. Üldandmeid töödeldakse vajaduse järgi mitmes PPA infosüsteemis, kuna need on vajalikud nii personaliarvestuse, koolituste korraldamise, varustuse haldamise kui ka tegevusse kaasamise protsessides. Punkti 2 alusel töödeldakse teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmeid. Nende hulka kuuluvad näiteks teenistujate reservi nimetamise aeg ja staatusest vabastamine. Nimetatud andmete alusel hinnatakse teenistujate reservi liikme õigust ja võimalust politsei tegevuses osaleda. Punkti 3 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda andmeid teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta. Nende hulka kuuluvad näiteks kehalise ettevalmistuse läbimise andmed. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada teenistujate reservi liikme vastavus seaduses sätestatud tingimustele kogu tema tegutsemise vältel. Punkti 4 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmeid, sealhulgas eripädevusi (nt alarmsõiduõigus). Nende andmete eesmärk on võimaldada pidada arvestust nõutava väljaõppe läbimise üle ning tagada, et teenistujate reservi liikmeid kaasatakse üksnes sellistes tegevustes, milleks neil on vastav ettevalmistus. Punkti 5 alusel võib töödelda teenistujate reservi liikmele antud õiguste andmed. Nende andmete all peetakse silmas näiteks relvakandamise õiguse andmeid. Nende andmete eesmärk on tagada, et õigusi kasutatakse üksnes kehtiva aluse olemasolul. Punkti 6 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikme politsei tegevuses osalemise andmeid. Sinna kuuluvad andmed politsei tegevuses osalemise arvestuse kohta, nagu osalemise aeg ning kulu- ja muude hüvitiste arvestamise aluseks olev teave. Need andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse õiguspärane korraldamine, hüvitiste korrektne maksmine ning järelevalve ja analüüsi tegemine. Punkti 7 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikmetele vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmeid. Vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmed hõlmavad teavet teenistujate reservi liikmele antud varustuse, erivahendite ja relvade, sealhulgas nende hoiustamise kohta. Nende andmete töötlemise eesmärk on pidada arvestust selle üle, millised vahendid on konkreetsele isikule väljastatud, mis alusel ja millise kehtivusajaga. Lõikega 3 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ja üks aasta pärast teenistujate reservi liikme staatusest vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Täpsemalt säilitatakse üldandmeid, staatusega seotud andmeid ja väljaõppes osalemise andmeid. Üheaastane 22 säilitamistähtaeg pärast staatuse lõppemist võimaldab lahendada võimalikke vaidlusi ja kontrollida tehtud otsuste õiguspärasust. Lõike 4 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Tegemist on ajas muutuvate andmetega, mille regulaarne uuendamine on vajalik (nt kehalise ettevalmistuse andmed). Näiteks ei ole proportsionaalne säilitada teenistujate reservi liikme kõiki varasemaid kehalise ettevalmistuse testide soorituste tulemusi piiramatu aja jooksul, kuna need andmed kaotavad aja möödudes oma sisulise tähenduse ning asenduvad uute tulemustega. Nõuetele vastavuse hindamiseks piisab kehtivast ja vahetult eelnenud teabest. Niisugune lähenemisviis tagab andmete ajakohasuse ja väldib ebavajalikku andmete säilitamist. Lõike 5 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid neli aastat nende kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Samuti on andmeid vaja kasutada analüütilistel eesmärkidel, näiteks teenistujate reservi liikme panuse hindamiseks. Andmete säilitamine kalendriaasta kaupa tagab suure andmemahu korral nende praktilise hallatavuse ja ühtse kustutamisloogika. Lõike 6 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid üks aasta pärast väljastatud vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Andmete säilitamine piiratud aja jooksul on vajalik varaliste kohustuste täitmise kontrollimiseks ja võimalike vaidluste lahendamiseks. Pärast varustuse nõuetekohast tagastamist ja mõistliku aja möödumist ei ole nende andmete edasisel säilitamisel enam selget õiguspärast eesmärki, kuna võimalikke puudusi või kahju saab tuvastada vahetult pärast tagastamist või lühikese aja jooksul. Lõikega 7 sätestatakse, et PPA-s arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. See võimaldab reguleerida andmete koosseisu üksikasjalikumalt ja vajaduse korral seda ajakohastada. Lõikega 8 sätestatakse, et teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise täpsema korra kehtestab PPA peadirektor. Arvestuse pidamine on olemuselt sisekorralduslik tegevus, mis on tihedalt seotud PPA igapäevatööga ja mille üksikasjalik reguleerimine seaduse tasandil ei oleks proportsionaalne ega piisavalt paindlik. Peadirektorile volituse andmine võimaldab arvestuse pidamise korda ajakohastada PPA tegelike vajaduste ja tehnoloogiliste muudatuste järgi. Lisaks on oluline, et arvestuse pidamine oleks ühtses loogilises seoses muude teenistujate reservi liikmete kaasamist reguleerivate sisekordadega. Ka nende töökorralduslike küsimuste reguleerimine kuulub PPA peadirektori pädevusse. Paragrahvi 10828 lõike 1 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas täiendusõppe. Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks politseiametnikult nõutud väljaõppe tasemele ja oleks omandanud kriisiaja ülesannete täitmiseks vajaliku erialase pädevuse. Väljaõppe korraldamisel arvestatakse PPA kriisiaja ülesandeid ning väljaõpe peab olema kooskõlas tulevaste teenistuskoha ja -ülesannetega. 23 Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist politseiametnike koolitust. Õpe koosneb eri moodulitest, sealhulgas vahetu sunni ja turvataktika rakendamise ning avaliku korra kaitsmise moodulitest. Lõikega 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt kord kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärk on tagada teenistujate reservi kuuluvate isikute ettevalmistus ja oskuste pidev uuendamine. Et selle kohustuse täitmist soodustada, nähakse eelnõuga reservi liikmele ette õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust ja taotleda hüvitist väljaõppes osalemise aja eest. Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on omandanud politsei- või muu asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas. Reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus või vanglas, samuti vabatahtlikuna, näiteks abipolitseiniku või kaitseliitlasena, tegutsemise kogemust. Säte võimaldab ennetada topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisega kiirendada väljaõpet ning üksuste ettevalmistamist. Lõike 4 kohaselt kehtestab PPA teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega võib muu hulgas sätestada erisused selle kohta, kellele väljaõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses politseiametniku, piirivalveametniku või julgeolekuasutuse ametnikuna. Nii on näiteks siseministri 20. juuni 2022. aasta määruse nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 5 lõikes 3 kehtestatud politseiametnike tervisekontrollides erisus, mille järgi ei pea politseiteenistusse kandideeriv isik läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust politseiteenistusse kandideerija tervisenõuetele. Ka abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (APolS § 8 lõige 8). Lõike 5 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse või täiendusõppesse kutsumise peadirektor või tema volitatud isik. Väljaõppes või täiendusõppes osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht. Reservis oleva isiku väljaõppesse või täiendusõppesse kutsumine puudutab peale reservi liikmete ka nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks põhjendatud otsuse. Paragrahviga 10829 reguleeritakse teenistujate reservi liikme lähetamist välisriiki. Lõike 1 kohaselt võib reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral saata väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise korra, aruandluse ja kulude hüvitamise piirmäärad, PPA. Lähetusse saatmise regulatsiooniga tagatakse, et reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes 24 koostöötegevustes, õppustel ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta. Ajal, mil teenistujate reservi liige on nimetatud politseiametnikuks, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved vastavalt PPVS § 10836 lõikele 2. PPVS 52. peatüki 3. jaoga sätestatakse teenistujate reservi liikme vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised. Paragrahviga 10830 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust. Eelnõus lähtutakse politseiametnike vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega nähta reservi rakendamisel ette erandeid. Samas võib väljaõppe või täiendusõppe ajal olla tarvis kanda vormiriietust, ilma et oldaks veel politseiametnik. Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservi liikmele väljaõppe ajal vormiriietus reservi liikme eritunnustega. Teenistujate reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma politsei eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige ei politseiametnik ega abipolitseinik, kelle staatus tuleks tuvastada politsei ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ja täiendusõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda ilmastikuolude eest ning sobib ülesannete täitmiseks. APolS-i järgi kannab ka abipolitseinik teatud juhtudel politseiametniku vormiriietust koos abipolitseiniku eritunnustega. Sellist vormiriietust kannab abipolitseinik juhul, kui ta kannab abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva või teeb politsei ülesandel iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või tõrjub avalikku korda ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu. Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ning eritunnuste kirjelduse ja kandmise korra PPA peadirektor. Kehtivas õiguses on politseiametniku ja abipolitseiniku vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud siseministri 31. augusti 2017. aasta määruses nr 35 „Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus“. Politseiametniku vormiriietuse määrusega reguleeritakse vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke. Politseiametniku vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis avaldatakse Riigi Teatajas ning millega on igaühel võimalik tutvuda. See tagab, et isikul, kelle suhtes politseiametnik täidab ülesannet, on võimalik tuvastada, kas tema suhtes täidab ülesannet õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajal ei täida reservis olevad isikud politsei ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab peadirektor. Väljaõppeks ja täiendusõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi liikmel oleks võimalik parimal viisil väljaõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on oluline, kuna väljaõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse vormi külge ning neid saab vajaduse korral ära võtta ja vahetada. Politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on politseiametniku vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud PPA peadirektorile. Määrus ei kehti KAPO politseiametnike kohta. Teenistujate reservi liikme väljaõppe või täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ja eritunnuste kirjelduse ja kandmise korra saab lisada PPA 25 peadirektori kehtivatesse haldusaktidesse. PPA peadirektor võib määrata ametikohad või rollid, mida täitvale teenistujate reservi liikmele vormiriietust ei anta. Lõikega 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele politseiametniku ametikohale nimetatud isikutele, võib kriisi lahendamisel osalemise ajaks politseiteenistusse nimetatud reservi liikmele anda politseiametniku vormiriietuse ja ametitõendi. Need on vajalikud selleks, et tuvastada politseiametniku staatus. Kuna politseiametniku vormiriietus eristab politseiametnikku teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on politseiametnikuga. Peale selle pakub vormiriietus politseiametnikule kaitset ilmastikuolude ja muude politseiteenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võib politseiametnikul olla vajadus täita mitmesuguseid ülesandeid ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud täidavad muu hulgas järgmisi ülesandeid:  tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;  päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;  tagavad linnatänavatel patrullides korda ja seejuures puutuvad sageli kokku joobes isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;  puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;  täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega. Paragrahviga 10831 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral kohaldatakse abipolitseiniku seaduses abipolitseiniku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui teenistujate reservis olev isik saab viga või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Kui reservis olev isik hukkub või saab viga kriisiajal politseiametnikuna, siis kohaldatakse tema suhtes vastavalt ATS §-le 49 ametniku sotsiaalsete tagatiste regulatsiooni hukkumise, surma ja töövõime vähenemise kohta. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb väljaõppe või täiendusõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk. Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ja selgitatakse välja ka juhtumi iseloom, s.t kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe tagajärjel. Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna isikul võivad olla rahalised kohustused. Samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel 26 välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemisest tingitud õnnetusjuhtumi tõttu halveneda. Paragrahvi 10832 järgi täiendatakse PPVS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja teenistuse erisustega tööandja juures. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi väljaõppes ja täiendusõppes ning kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt eri kohustuste vahel. Reservi liikme kõrgema kohustusena, võrreldes kohustustega tööandja ees, nähakse ette osaleda reservi tegevuses, sealhulgas väljaõppes ja täiendusõppes. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see PPA-l kavandada ja ellu viia teenistujate reservi ettevalmistavat väljaõpet või täiendusõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud sissetulekute eest. Lõikega 1 sätestatakse reservi liikme õigus saada teenistujate reservi väljaõppes või täiendusõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab teenistujate reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et reservi liikmel oleks võimalik – ilma kartuseta kaotada oma töö – osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on ta kohustatud võimaldama oma töötajal osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes kokku kuni 30 kalendripäeva. Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse väljaõpet ette, s.t need ei toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda piisavalt varakult enne väljaõppe või täiendusõppe toimumist. Võrdluseks on ka töölepingu seaduses (edaspidi TLS) säte, mille järgi teatab töötaja tööandjale puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest 14 kalendripäeva ette. Lõike 3 järgi võib reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest hüvitist. Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt õppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige väljaõppe ajal täitma võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust PPA. Toetuse arvutamise aluseks võetakse reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas. Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriise, mistõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses, nagu ta oleks tööl. See ei ole reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku hüvitamine, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine reservi liikmele ei ole PPA kohustus. Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal PPA makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine ja väljamaksmine. 27 Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelttasustamise lisapuhkuse ajal. Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta. TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemise tõttu. ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse teenistujate reservi kaasamiseks, annab PPA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta kriisi lahendamiseks politsei ülesandeid täitma. Lõikega 9 sätestatakse reservi liikmele kriisiajal palga maksmine. Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis makstakse talle politseiametniku palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse. Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene varaline kahju. Tööandja saab varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks oma töötaja loovutamisega kaasneb ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest). 28 Riigiasutuse kahju hüvitamise nõue teise riigiasutuse vastu ei saa üldjuhul tugineda samale loogikale nagu erasektori tööandja nõue riigi vastu, sest riigiasutused ei ole selles suhtes teineteisest varaliselt eraldiseisvad õigussubjektid. Riigiasutuse teenistuja kasutamine teise riigiasutuse avaliku ülesande täitmiseks kujutab endast eeskätt riigi sees avalike ülesannete ja ressursside ümberkorraldamist. Sellest võib tuleneda vajadus eelarvelise ümberkorralduse või täiendava rahastamise järele, kuid mitte automaatselt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 16 alusel tekkiv kahju hüvitamise nõue ühe riigiasutuse vastu teise riigiasutuse kasuks. RVastS § 16 eesmärk on kompenseerida isikule avalikes huvides erakordselt pandud koormist, mitte korraldada riigi sees asutustevahelist kulude jaotust. Hüvitise suurus on piiratud ning selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurusel ajas muutuda vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservis oleva isiku kaasamine toimub avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna kahju suurus võib sõltuda paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Paragrahviga 10833 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes või täiendusõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus-, transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud. Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks: • toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil tavapärane toitlustus ei ole võimalik; • sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmiseks (nt suhtlusvahendi kasutamine operatiivülesandel); • ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum) politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja voodipäevatasu); • vaktsiinikulud. 29 Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ja nende vajalikkus. Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks politseiametniku ametikohale, siis kohalduvad talle politseiametnikule ettenähtud soodustused. Politseiametnikule makstakse palka, väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega kaasneb elukohavahetus, ning hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega. Nii nagu teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka politseiametniku lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud lähetuskulud. Lõikega 2 sätestatakse, et PPA võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole lõike 1 punktides loetletud. Säte on iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu eelnevalt määratletud kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud PPA teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab PPA-l rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted, mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus PPA sisekorras. „Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid mis on otseselt seotud tema rolliga PPA tegevuse toetamisel. Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab PPA peadirektor. Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus, võimaldades PPA-l lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest. Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad. Samuti peab kord sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu, vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise taotlejale kui ka otsuste tegijale. Kokkuleppel PPA-ga võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid säte annab õigusliku aluse hüvitada kulud vajaduse järgi. Sätte eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel katta oma piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud kulud. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulud hüvitatakse kooskõlas PPA töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Sättega ei looda kohalikele omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid antakse selleks võimalus, mida omavalitsus võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ja PPA-ga sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel oluline ning vabatahtlike tegevuse 30 toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta, et piirkonnas tegutsevate teenistujate reservi liikmeid motiveerida ja nende tegevusest tulenevad vältimatud kulud hüvitada. PPVS 52. peatüki 4. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi kaasamist kriisi lahendamisse. Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või olukorraga, s.o kriisiolukorraga või nende ohuga, kus politsei ülesannete täitmisse on vaja kaasata teenistujate reservi liikmeid täiendava ressursina. Kui tegemist on kriisiolukorra ohuga, siis lähtub Vabariigi Valitsus koostatud ohuhinnangust. Kuna reservis oleva isiku kutsumine kriiside lahendamisse mõjutab ka tööandjaid, siis on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et reservi liikme kaasamise otsus oleks põhjendatud. Ka teistes kehtivates õigusaktides on selliste otsuste tegemine viidud valitsuse tasandile. Näiteks hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) on sätestatud, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasata liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Kaitseliidu kaasamine puudutab teatud juhtudel samuti tööandjaid, kuna KaLS-i järgi on Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, kui ta kaasatakse korrakaitseorgani ülesannete (päästesündmuse lahendamine päästeseaduses sätestatud korras, eriolukorra tööde tegemine ning liikluse korraldamine ja turvalisuse tagamine eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamine erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras, küberturvalisuse tagamine pädeva ametiasutuse juhtimisel, PPVS § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmine, riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamine ja tõkestamine korrakaitseseaduses sätestatud korras) täitmisse. Samuti näeb 1. oktoobril 2026 jõustuv KORKS ette, et kriisiolukorra kehtestab ja kriisiolukorra lahendamise eesmärgi määrab Vabariigi Valitsus. Paragrahvi 10834 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega teenistujate reservi kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kuna kriiside kestust ei ole võimalik ette näha, siis saab esialgu reservi kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi kaasamist veel kuni 30 kalendripäeva võrra. Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise tööandja heaks või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisiajal politsei ülesannete lahendamisel. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust oma ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisse reeglina 30 päevaks ning kui selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal politsei ülesannete täitmisse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast 30 31 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja heaks. Alalise tööandja heaks on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisse järgmiseks 30 päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda ei saa asendada teine reservi liige. Kuna reservi vajav asutus on kõige pädevam teadma, kas tegemist on pikaajalise erakorralise sündmusega, kui tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja esineb vajadus teenistujate reservi kaasamiseks, siis peab vastav asutus reservi kaasamise vajadust valdkonna eest vastutavale ministrile põhjendama. Valdkonna eest vastutav minister ehk praegusel juhul siseminister peab seejärel Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisse teenistujate reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisse on vaja reserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise üle. Vabariigi Valitsuse korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed. Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lõige 3). Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise ettepaneku teeb valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või selle ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territooriumi, ametiisiku, kellele ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub, ning vajaduse korral muud andmed. PPVS 52. peatüki 5. jao §-ga 10835 sätestatakse reservi liikme nimetamine politseiametniku ametikohale. Lõike 1 järgi nimetatakse teenistujate reservi liige, kes kaasatakse kriisi lahendamise ajaks, politseiametniku ametikohale. Politseiametniku ametikohale nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja nimetatakse politseiametniku ametikohale. Politseiametnikuks nimetamise eelduseks on käesoleva seaduse §-s 10829 sätestatud väljaõppe läbimine või läbituks lugemine, kui teenistujate reservi liikmel on vastav õpi- ja töökogemus olemas. Lõikega 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse politseiametniku ametikohale, kohalduvad talle politseiametnikule õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Politseiteenistus on reguleeritud PPVS 5. peatükis, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka teenistujate reservi liikmele, kes kriisi lahendamiseks nimetatakse politseiametniku ametikohale. See tähendab, et reservi liikme nimetamise korral politseiametniku ametikohale peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele, nagu laitmatu taust ja politsei ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend ning tal on õigus saada politseiametniku palka ja hüvitist hukkumisel või vigastuse saamisel. Politseiametniku 32 ametikohale nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse politseiametniku töö- ja puhkeaega ning muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse politseiametnike ergutusi ja distsiplinaarvastutust. Politseiteenistusse nimetatud reservi liikmel on pädevus täita politsei ülesandeid, sealhulgas kohaldada vahetut sundi ja kasutada politsei erivahendeid. PPVS 52. peatüki 5. jao §-ga 10836 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine. Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest PPA peadirektori otsusega: 1) reservi liikme algatusel; 2) kui reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne; 3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks reservi liikme staatusest. Teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ning olla kriisiajal nimetatud politseiametnikuks. Kui isik algatab enda reservist vabastamise omal soovil, siis võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama. Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamiseks politseiametniku ametikohale, vabastatakse ta teenistusest vastavalt politseiametniku teenistusest vabastamise sätetele. Teine vabastamise alus on teenistujate reservi liikme asumine sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale, samuti tema olemasoleva ameti- või töökoha määramine kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Vabastamise alusena sätestatakse ka juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuete kehtestamisel on arvestatud reservi liikme ülesandeid. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, siis ei ole ta ka võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib muu hulgas kaasneda oht, et reservi liige saab ülesande täitmisel viga või seab ohtu teised reservis olevad isikud või reservivälised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab. Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige ei ole PPA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse politseiametniku ametikohale. Siis kohaldatakse reservi liikmele ka politseiametniku distsiplinaarvastutuse regulatsiooni. Reservi liikmele politseiametniku distsiplinaarvõimu regulatsiooni kohaldamine ei oleks võimalik ainuüksi karistuste pärast. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks ja teenistusest vabastamine. Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei ole õige karistada teda rahaliselt. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa karistusena vähendada, kuna talle ei maksta ametipalka, välja arvatud juhul, kui ta kriiside ajal 33 nimetatakse politseiametniku ametikohale. Samuti ei saa reservis oleva isiku teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud politseiametniku ametikohale nimetamise korral. Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on mõistlik juhul, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid teda ei soovita reservi liikme staatusest vabastada, pidada temaga vestlus, juhtida tähelepanu sellele, et tegemist oli ebasobiva käitumisega, ja vestlus fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele. Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente ning kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus ehk haldusakt. Otsuse peale saab esitada vaide või kaebuse halduskohtule. Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal politseiametniku ametikohale, kohaldatakse talle ametniku distsiplinaarvastutuse regulatsiooni, mis on sätestatud ATS-is. See tähendab, et kui reservi liige, kes on nimetatud politseiametniku ametikohale, paneb toime rikkumise, saab teda karistada muu hulgas politseiteenistusest vabastamisega. Reservi liikme vabastamisele reservi liikme staatusest kohaldatakse haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Samas kehtivad distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta ka haldusmenetluse üldised põhimõtted, s.o HMS-is sätestatud põhimõtted. Nii on ATS-i käsiraamatus selgitatud, et „haldusmenetluses kehtivatest üldistest normidest olgu esile toodud, et distsiplinaarmenetluses tuleb järgida järgmisi norme: - haldusakti kehtivuse eeldused (HMS § 61); - haldusakti kättetoimetamine (HMS § 62 lg 2 p 1) (vt lähemalt ATS § 4 komm dokumendi kättetoimetamise osas) (vt lähemalt ATS § 2 komm dokumendi kättetoimetamise osas); - vaidlustamisviide (HMS § 57) (vt täpsemalt ametikohale nimetamise haldusakt, samuti vabastamise haldusakt); - protokollimine (HMS § 18); - tõendid (HMS § 38).“ Politseiametnik vabastatakse distsipliini rikkumise eest teenistusest ATS-i alusel. Selle kohaselt võib ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline, eelkõige kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv, rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju, rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet, rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju. Kui politseiametniku ametikohale nimetatud isik vabastatakse politseiteenistusest seetõttu, et ta on toime pannud olulise distsipliinirikkumise, annab see aluse vabastada ta ka reservi liikme staatusest. Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisse politseiametnikuna, kui ta ei sobi politseiametnikuks. 34 Lõike 2 kohaselt on PPA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus reservi liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või ta ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust. Kui reservi liige mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Politsei- ja Piirivalveameti planeeritud võimekust talle pandud ülesandeid täita. Samuti saab reservi liikmena hoida ainult selliseid isikuid, kes korrapäraselt oma kriisirolli oskusi täiendavad ja läbi harjutavad. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt kaalukas ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist. Lõikega 3 täpsustatakse PPA õigust saada enne teenistujate reservi liikme vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud. Kuna vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus, ei pruugi PPA-l see teave muul viisil alati õigel ajal või usaldusväärselt olemas olla. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla teenistujate reservi liige. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul. Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – teenistujate reservi liikme vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. PPA õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui PPA-l on tekkinud kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et teenistujate reservi liige on asunud sõjaaja ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus. Selline alus võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. Eelnõu §-ga 2 muudetakse päästeseadust (edaspidi PäästeS). Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 41 teise lausega. Lõikes 41 on praegu sätestatud, et Häirekeskuse tegevuses, välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole 35 võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, võivad osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Muudatuse kohaselt võivad hädaabiteadete menetlemisel osaleda Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele on määratud kriisiroll ja kes on kaasatud kriisi lahendamisse. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 21, mille kohaselt täiendatakse seadust peatükiga 72, mis reguleerib kriisirolli määramist Häirekeskuse vabatahtlikele. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 19 pealkirja. Kehtiva päästeseaduse §‑s 19 kasutatakse füüsilise isiku osalemise kirjeldamiseks päästetöös mõistet „rakendamine“. Eelnõu kohaselt muudetakse paragrahvi 19 pealkirja, sõnastades sätte pealkirja järgmiselt: „Isiku erakorraline kaasamine Päästeameti tegevusse“. Muudatus on vajalik, et tagada õigusnormi keeleline korrektsus. Samuti kajastab selline sõnastus täpsemalt regulatsiooni eesmärki, rõhutades, et füüsilist isikut võidakse kaasata erinevatesse tema tervisele ohututesse ja võimetele vastavatesse Päästeameti tegevustesse. Sõnastust ühtlustatakse kogu paragrahvi ulatuses. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 19 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on täpsustada terminoloogiat, samuti füüsilise isiku erakorralist kaasamist Päästeameti poolt. Eelnõukohase muudatusega antakse Päästeametile õigus erakorraliselt kaasata vähemalt 18-aastast füüsilist isikut kriisiolukorras vajalike toimingute tegemisse – päästetööle ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse § 19 lõike 1 punkti 3. Muudatuse kohaselt võib isikut erakorraliselt kaasata Päästeameti tegevusse juhul, kui erakorraline kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 2. Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse § 19 lõiget 2. Sõna „rakendatud“ asendatakse sõnadega „erakorraliselt kaasatud“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 2 tehtava muudatusega. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse § 19 lõiget 3. Muudatuse sõnastuse kohaselt võib § 19 lõikes 1 sätestatud juhul isikut erakorraliselt kaasata ainult nii kaua, kui see on päästetööks või kriisiolukorra ajaks vältimatult vajalik. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 2 tehtava muudatusega ja paragrahvi 19 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt saab Päästeamet õiguse kaasata vähemalt 18-aastast isikut kriisiolukorras vajalike toimingute tegemiseks. Muudatusega seatakse selged ajalised piirid sellele, kui kauaks võib Päästeamet isikut kriisiolukorra ajal kaasata. Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse § 34 lõikega 11, mis sätestab piirangud isikute suhtes, keda on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks. Üldised nõuded, millele peab vabatahtlik päästja vastama, on sätestatud kehtiva seaduse §-s 33 ja § 34 lõikes 1. Muudatusega sätestatakse täiendavad piirangud, millele peab vastama vabatahtlik päästja, kellele on võimalik kriisirolli määrata. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik määrata kriisiroll abidemineerijatele ning § 34 lõikes 2 on sätestatud piirangud isikute suhtes, keda on keelatud võtta abidemineerijaks. Lõikega 11 sätestatakse analoogsed piirangud vabatahtlikule päästjale, kes soovib täita kriisirolli. Abidemineerijatele kehtivad piirangud kriisirolli määramisel on sisult sarnased lõikes 11 sätestatavate piirangutega. Kuna kriisirolliga vabatahtlikul päästjal on kriisiolukorras täiendavad õigused, ülesanded ja teave (näiteks kriisiolukorras võimaliku täiendava AK teabega kokkupuude), peab riik olema tema lojaalsuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud ka 36 formaalsete kontrollide kaudu. Selleks on vajalik enne kriisirolli määramist välistada lõigetes 1–4 (kodakondsus, karistatus, kriminaalmenetlus, käitumine ja eluviis) nimetatud asjaolude ilmnemine. Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli määramine on reguleeritud käesoleva eelnõu § 2 punktis 13, millega muudetakse § 421. Eelnõu § 2 punkti 13 kohaselt võib Päästeamet määrata kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes on läbinud II astme väljaõppe. Enne kriisirolli määramist viiakse läbi taustakontroll ning kontrollitakse, et isikul ei oleks kriisiülesandega töö- või ametikohta ega sõjaaja ametikohta. Sellest tulenevalt tehakse kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks soovivale isikule taustakontroll pärast II astme väljaõppe läbimist, kuna enne nimetatud väljaõppe läbimist ei saa vabatahtlikule kriisirolli määrata. Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse § 34 lõiget 2 punktiga 11. Kehtiva päästeseaduse kohaselt ei saa vabatahtlikuks päästjaks võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Päästeseaduse § 34 lõike 1 punkti 1 kohaselt on vabatahtlikuks päästjaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud teovõimega, ja § 34 lõikes 2 on sätestatud, keda on keelatud võtta abidemineerijaks. Abidemineerijate puhul ei ole kehtiva päästeseadusega sätestatud piirangut, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikuid, kellel on piiratud teovõime. Muudatuse kohaselt täiendatakse päästeseaduse § 34 lõiget 2 punktiga 11, mille kohaselt on abidemineerijaks keelatud võtta isikut, kes on piiratud teovõimega. Muudatusega ühtlustatakse Päästeameti vabatahtlikuks soovijatele kehtestatud nõudeid. Samuti on muudatuse eesmärk suurendada õigusselgust, et vältida ebaühtlast rakenduspraktikat. Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse § 361. Muudatuste kohaselt täiendatakse paragrahvi 361 pealkirja ja paragrahvi 361 lõiget 2 kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga. Kehtiva päästeseaduse §-ga 361 on sätestatud kriisirolliga abidemineerija regulatsioon. Kuna eelnõuga sätestatakse kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsioon, rakendatakse §-s 361 sätestatut edaspidi ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale. Seetõttu muudetakse sätte pealkirja ja lõiget 2. Paragrahviga 361 reguleeritakse (eelnõu § 2 punkt 9) peale abidemineerija taustakontrolli kriisirolliga vabatahtliku päästja taustakontroll, mistõttu täiendatakse § 361 lõiget 2 lisaks sätte pealkirjale kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga. Taustakontrolli regulatsioon tagab, et kriisirolliga vabatahtlikuks päästjaks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud. Eelnevast tulenevalt täiendatakse päästeseadust kriisirolliga vabatahtliku päästja regulatsiooniga ja nähakse ette vastavad taustakontrolli tegemise volitused. Võrreldes kehtiva praktikaga ei kavandata eelnõuga taustakontrolli osas sisulisi muudatusi ning kriisirolliga vabatahtlike suhtes rakendatakse sama mehhanismi nagu abidemineerijate puhul. Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse § 361 lõikega 11. Muudatuse eesmärk on luua üheselt mõistetav õiguslik alus vabatahtliku päästja andmete kontrollimiseks enne kriisirolli määramist ning selgelt piiritleda eri asutuste ülesanded menetluses. Nõuded, millele vastavust Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, on sätestatud eelnõuga kavandatavas § 34 lõike 11 muudatuses. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kriisirolliga vabatahtliku vastavust nimetatud nõuetele ning edastab kontrolli tulemused Päästeametile. Kriisirolli määramise otsustusõigus kuulub Päästeametile, kes teeb otsuse Politsei- ja Piirivalveameti kontrollitulemuste alusel. 37 Eelnõu § 2 punktiga 11 muudetakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Kriisirolliga abidemineerija regulatsioon jõustus 2023. aastal päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu raames. Kehtiva seaduse kohaselt reguleeritakse 7. peatüki 31. jaoga üksnes kriisirolliga abidemineerija kohta sätestatut ja vastava jao pealkiri on „Kriisirolliga abidemineerija“. Muudatus on taas kord seotud sellega, et kriisirolliga abidemineerijate kõrval hakkavad edaspidi Päästeameti tegevuses osalema ka kriisirolliga vabatahtlikud päästjad. Seetõttu täiendatakse 7. peatüki 31. jao pealkirja. Õigusselguse huvides on seega 7. peatüki 31. jao uus pealkiri „Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja“. Eelnõu § 2 punktiga 12 muudetakse § 421 pealkirja ja lõiget 1. Eelnõu §-ga 421 reguleeritakse kriisirolli määramist abidemineerijale ja vabatahtlikule päästjale. Kehtiva seaduse § 421 pealkirja kohaselt reguleeritakse sättega kriisirolliga abidemineerijale kriisirolli määramist ja kriisirolliga abidemineerija pädevust. Paragrahvi pealkiri on praegu „kriisirolliga abidemineerija“. Kuna eelnõu kohaselt laiendatakse sätte reguleerimisala ka vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramisele, ei vasta kehtiv paragrahvi pealkiri enam täielikult sätte tegelikule sisule. Seetõttu muudetakse paragrahvi pealkirja nõnda, et see kajastaks nii abidemineerijale kui ka vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist. Kriisirolli määramise eesmärk on tagada, et Päästeamet saaks kriisiolukorras või selle ohu korral kasutada piisavat hulka valmisolekus ja pädevat personali. Vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat, kellele on määratud kriisiroll, on ühtlasi võimalik kaasata tegevustesse ka rahuajal, mis võimaldab tal omandada ja kinnistada praktilisi kogemusi ning hoida oma teadmisi ja oskusi ajakohasena. Lõige 1 sätestatakse uues sõnastuses. Kehtiva õiguse kohaselt reguleeritakse § 42¹ lõikega 1 kriisirolli määramist abidemineerijale. Muudatusega antakse Päästeametile võimalus määrata kriisiroll lisaks abidemineerijale ka II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule päästjale, kes on andnud nõusoleku toetada Päästeametit kriisiolukorras või enne seda. Muudatuse eesmärk on võimaldada kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt ja laiemalt kaasata väljaõppega vabatahtlikke ning seeläbi suurendada Päästeameti valmisolekut ja võimekust kriisiolukordade lahendamisel. Kriisirolli määramisega loob Päästeamet endale täiendava ja eelnevalt ettevalmistatud personalivaru, keda saab vajaduse korral kriisiolukorras või enne seda kiiresti ja sihipäraselt rakendada. Kriisirolli määramine vabatahtlikule eeldab võimet tegutseda iseseisvalt, vastutustundlikult ja ohutult pingelises ning kiiresti muutuvas olukorras. Seetõttu saab kriisirolli määrata üksnes II astme väljaõppe läbinud vabatahtlikule, kuna see väljaõpe annab selleks vajalikud teadmised ja oskused, sealhulgas riskide hindamise, ohutuse juhtimise ning keerukates olukordades kaalutletud otsuste tegemise võime. Vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramise eeldused on tema nõusolek, asjakohane väljaõpe ja taustakontroll. Taustakontrolli eesmärk on välistada kriisirolliks sobimatud isikud ning tagada, et kriisiolukorras või selle ohu korral kaasatavad vabatahtlikud on usaldusväärsed ja reaalselt rakendatavad. Muudatus on kooskõlas § 42¹ eesmärgiga ning suurendab Päästeameti tegevusvõimekust kriisiolukordades. Eelnõu § 2 punktiga 13 jäetakse § 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktis 14 toodud muudatusega. 38 Eelnõu § 2 punktiga 14 täiendatakse § 421 lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevust ja luua õiguslik alus kriisirolliga vabatahtliku päästja osalemiseks nii elanikkonnakaitses kui ka päästetöödel. Seegi muudatus võimaldab kriisiolukorras või selle ohu korral paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ning suurendada Päästeameti võimekust kriisiolukordade lahendamisel. Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamine Päästeameti tegevusse kriisiolukordade lahendamiseks otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega. Kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse on selgitatud eelnõu § 2 punktis 17. Väljaspool kriisiolukorda või selle ohtu osaleb abidemineerija või vabatahtlik päästja Päästeameti tegevuses samadel alustel kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita vabatahtlik päästja. Seetõttu ei piirata kriisirolli määramisega nõustunud abidemineerija või vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse kriisiolukorra või selle ohuga. Seega jäetakse § 421 lõikest 2 välja sõna „kriisiajal“ ja § 421 lõikes 21 vastavat piirangut ei sätestata. Eelnõu § 2 punktiga 15 muudetakse § 421 lõikeid 4 ja 5. Lõike 4 muudatuste kohaselt ei saa kriisirolli määrata abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kas kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele abidemineerijatele või Päästeameti vabatahtlikele ei saa Päästeamet kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või töötaja täitma Päästeametisse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Lõike 5 muudatuse kohaselt on Päästeametil õigus enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. Päästeametil ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Päästeametil on enne abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet abidemineerija või vabatahtliku päästja riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Päästeametile õigus kontrollida, ega abidemineerija või vabatahtlik päästja, kes soovib 39 endale kriisirolli, pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Päästeamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte (päring on isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Päästeamet omakorda teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. Eelnõu § 2 punktiga 16 muudetakse § 422. Eelnõu §-ga 422 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse. Kriisirolliga abidemineerija kaasamine Päästeameti tegevusse on reguleeritud kehtiva seaduse §-ga 422. Juba praegu nähakse ette, et Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada kriisirolliga abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks § 422 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Lõikega 1 sätestatakse, et kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsuse otsusega, ning jäetakse sättest välja viited § 424 lõigetele 1 ja 2. Ühtlasi sätestatakse lõikega 1, et ettepaneku kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamiseks kriisi lahendamisse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Kehtivas seaduses on nimetatud põhimõte sätestatud § 422 lõikega 2. Kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriiside lahendamisse mõjutab nii tööandjaid kui ka laiemalt riigi toimimist ning seega on oluline, et pädev otsustustasand oleks Vabariigi Valitsus. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga abidemineerijal või kriisirolliga vabatahtlikul päästjal tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja oleks põhjendatud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata läbi kaalumata. Kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Päästeameti enda ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Lõike 2 muudatuse kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, on esialgu võimalik kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra. Ka kehtiva seaduse § 422 lõike 3 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus pärast § 422 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumisel otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiolukorra ajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab 40 kriisirolliga abidemineerija kaasamist kuni 30 päeva võrra. Seega ei ole tegemist sisuliselt uue regulatsiooniga, küll aga lisatakse sättesse kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise võimalus. Kehtiva õiguse kohaselt saab kaasata vaid kriisirolliga abidemineerijaid. Lõike 3 muudatuse järgi tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse on vaja kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või selle ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed. Lõike 3 eesmärk on tagada kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga abidemineerijaid või kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid kaasatakse. Võrreldes kehtiva õigusega lisandub korralduses märgitavatele andmetele ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga abidemineerijate ja kriisirolliga päästjate tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 2 punktiga 17 muudetakse § 423. Eelnõu §-ga 423 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ning töö- või teenistussuhte erisused. Kehtiva seaduse §-dega 423 ja 424 on reguleeritud kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus ja töö- või teenistussuhte erisus. Kriisirolliga vabatahtliku päästja staatuse ning töö- või teenistussuhte erisusi kehtiva seadusega reguleeritud ei ole. Muudatuste kohaselt reguleeritakse staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused ühes sättes ning täiendatakse sätet selliselt, et staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused kohalduvad ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale. Lõike 1 muudatuste kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga abidemineerijat ega kriisirolliga vabatahtlikku päästjat sõjaaja ametikohale nimetada. Ka kehtivas seaduses on ette nähtud sarnane erisus. Kehtiva seaduse § 423 lõike 2 kohaselt ei arvata kriisirolliga abidemineerijat Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Oluline on, et kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ning kaasata neid kriisi lahendamisse. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik väljaõpetatud kriisirolliga vabatahtlikke abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Abidemineerijatele ja vabatahtlikele päästjatele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga abidemineerijaid ja kriisirolliga vabatahtlikke päästjaid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuivõrd kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga abidemineerijate ja vabatahtlike päästjate reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja nimetamine sõjaaja ametikohale on lubatud, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral nimetada kriisirolliga 41 abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja sõjalise riigikaitse tagamiseks sõjaaja ametikohale. Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub abidemineerijana või vabatahtliku päästjana vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama. Ka kehtivas seaduses nähakse ette kriisirolliga abidemineerijale õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisiajal demineerimistööle (PäästeS § 424 lõiked 1 ja 2). Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest on antud ajaks, mil ametnik või töötaja teeb kriisirolliga abidemineerijana demineerimistööd. Muudatuste kohaselt sätestatakse ka kriisirolliga vabatahtlikule päästjale õigus keelduda töö või teenistusülesannete täitmisest. TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Lõike 1 muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa kriisi lahendamise tõttu oma tööülesandeid täita. Sellise õiguse kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate puhul. ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Lõike 4 muudatusega sätestatakse, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Kehtiva seaduse § 424 lõike 3 kohaselt esitab kriisirolliga abidemineerija tööandjale tööst keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on teinud otsuse kriisirolliga abidemineerijate või kriisirolliga vabatahtlike päästjate kaasamiseks, annab Päästeamet asjaomastele abidemineerijatele või vabatahtlikele päästjatele sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks Päästeametit abistama, arvestades eelnõu §-s 422 sätestatut. Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale ja kriisirolliga vabatahtlikule päästjale, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Ka kehtiva seaduse § 424 lõike 4 kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal demineerimistööl, maksta hüvitist. 42 Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtliku päästja või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu. Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga abidemineerijate või kriisirolliga vabatahtlike päästjate valmisolekut ja osalust Päästeameti abistamisel eri kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja kutsutakse kriisiolukorra ajal Päästeametit abistama ning hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiolukorra ajal Päästeameti tegevuses, maksab hüvitist Päästeamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Lõikega 6 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatus. Selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi. Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja, kellele on Päästeamet määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise tööandja heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Ka kehtiva seaduse §-ga 424 on tööandjale ette nähtud õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kriisirolliga abidemineerija keeldub tööandja heaks tööst, et ta saaks osaleda kriisiajal Päästeameti tegevuses. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga abidemineerijana või kriisirolliga vabatahtliku päästjana kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga abidemineerija või kriisirolliga vabatahtlik päästja keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga vabatahtlik päästja ja abidemineerija kaasatakse avalikes huvides ning riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab muuta ülempiiri vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga suurust ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel. 43 Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtlik päästja kaasatakse avalikes huvides ning riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise kahju suurus võib sõltuda paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Eelnõu § 2 punktiga 18 tunnistatakse § 424 kehtetuks. Kehtiva sättega reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisusi. Muudatus on seotud eelnõu § 2 punktiga 17, millega muudetakse § 423. Eelnõu § 2 punktiga 19 täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-ga 431. Muudatusega reguleeritakse kriisirolliga vabatahtliku abidemineerija ja kriisirolliga vabatahtliku päästja vabastamine kriisirollist. Tegemist on uue sättega, mida abidemineerijate kriisirolli regulatsiooni kehtestamisel päästeseaduses varem ette ei nähtud. Seetõttu täiendatakse 7. peatüki 4. jagu §-ga 431. Lõikega 1 sätestatakse, et vabatahtliku abidemineerija või vabatahtliku päästja võib kriisirollist vabastada Päästeameti otsusega. Punkti 1 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui abidemineerija või vabatahtlik päästja esitab kriisirollist loobumiseks avalduse. Kuna kriisirolli võtmine abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale on võimalus, mitte kohustus, siis on tal igal ajal õigus sellest rollist loobuda. Punkti 2 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral Päästeameti tegevuses. Kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja on andnud vabatahtliku lubaduse toetada Päästeametit kriisiolukorras. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda Päästeameti tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 422 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud abidemineerija või vabatahtlik päästja mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Päästeameti kriisiüksuse võimekust talle pandud ülesandeid täita. Seetõttu nähakse ette alus, mille esinemise korral on Päästeametil õigus vabastada abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud. Punktide 3, 4 ja 5 kohaselt vabastatakse abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist, kui ta asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib kriisiülesandega töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 431 lõike 1 punktide 3–5 alusel 44 vajalik selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid. Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on õigus abidemineerija või vabatahtlik päästja kriisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib abidemineerija või vabatahtlik päästja jätkata talle käesoleva seaduse §-s 32 või 321 sätestatud ülesannete täitmist. Abidemineerija või vabatahtlik päästja saab taotleda kriisirolli saamist uuesti, kui ta vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam kriisiülesandega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab selleks esitama uuesti Päästeametile vastava avalduse. Päästeametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. Lõike 2 kohaselt võib Päästeameti otsusega vabastada vabatahtliku päästja või abidemineerija kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 38 lõikes 8 või § 381 lõikes 1 sätestatud väljaõppe kohustust. Lõikega 2 sätestatakse kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Päästeameti otsusega vabastada abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud alustest ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid võimalusega hinnata konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata jätmine ei pruugi alati olla tingitud abidemineerija või vabatahtliku päästja tahtlikust või hooletust käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Päästeamet ei ole objektiivsetel põhjustel suutnud abidemineerijale või vabatahtlikule päästjale ettenähtud väljaõpet pakkuda või on koolituste toimumine edasi lükkunud. Samuti võib abidemineerijal või vabatahtlikul päästjal esineda mõjuvaid põhjusi, nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud takistused, mis ei võimalda ajutiselt väljaõppel osaleda. Lõike 3 kohaselt on Päästeametil õigust saada enne abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud. Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et abidemineerija või vabatahtlik päästja asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on määratud kriisiülesanne, ei pruugi Päästeametil olla selle kohta muul viisil alati õigel ajal usaldusväärset teavet. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga abidemineerija või vabatahtlik päästja. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et 45 kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul. Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – abidemineerija või vabatahtliku päästja kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõike 3 selgituseks tuleb rõhutada, et Päästeameti õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Päästeametil on tekkinud kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et abidemineerija või vabatahtlik päästja on asunud sõjaaja ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on määratud kriisiülesanne. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk teha kõigi kriisirolliga abidemineerijate või vabatahtlike päästjate üldist kontrolli või regulaarset järelevalvet, vaid selgitada konkreetse juhtumi asjaolusid enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirollist vabastatud abidemineerija või vabatahtlik päästja on kohustatud tagastama Päästeametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud tööriietuse, -vahendid ja -varustuse. Kui abidemineerija või vabatahtlik päästja on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud ning kriisirolli täitmiseks väljastatud tööriietus, -vahendid ja -varustus tuleb Päästeametile tagastada. Eelnõu § 2 punktiga 20 täiendatakse seadust 72. peatükiga, milles reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikele kriisirolli määramist. Eelnõu paragrahviga 434 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist. Lõike 1 kohaselt võib määrata kriisirolli Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on andnud nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud on eriväljaõppega vabatahtlikud, kelle kaasamine on nende oskusi ja pädevust arvestades Häirekeskuse teenuste tagamiseks kriisiolukorras või enne seda vältimatult vajalik. Kriisirolli saab määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on avaldanud soovi ja andnud nõusoleku toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda. Muudatus võimaldab kriisiolukorras või enne seda paindlikumalt kaasata väljaõppe saanud vabatahtlikke ja suurendada Häirekeskuse võimekust kriisi lahendamisel. Kriisi lahendamisel on oluline, et Häirekeskusel oleks võimalik kiiresti kaasata täiendava ressursina väljaõppe saanud isikuid olukorras, kus tavapärasest töökorraldusest ja olemasolevast koosseisust ei piisa. Kriisirolli regulatsiooniga luuakse Häirekeskuse vabatahtliku ja riigi vahel selge õiguslik seos, mis võimaldab Häirekeskuse vabatahtlikku kaasata kriisiolukorras või enne seda konkreetsete ülesannete täitmisse ning määrata talle ette teada rolli. Lõikega 2 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku pädevust. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku pädevuses on toetada Häirekeskust kriisiolukorras või enne seda, osaledes Häirekeskuse tegevuses vastavalt PäästeS § 2 lõikele 41. Kriisirolli määramisega kaasneb Häirekeskuse vabatahtlike õiguste ja volituste suurenemine võrreldes Häirekeskuse vabatahtlikega, kellele ei ole kriisirolli määratud. 46 Õiguste ja volituste suurenemine on seotud sellega, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikel on kriisi lahendamise ajal õigus menetleda hädaabiteateid. Kriisirolli võtmine tähendab Häirekeskuse vabatahtlikule eeskätt lisakohustust olla valmis osalema kriisi lahendamise ajal Häirekeskuse töös ja täita talle määratud ülesandeid. Lõike 3 muudatuste kohaselt on Häirekeskusel enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. Häirekeskusel ei ole andmeid sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse ette, et Häirekeskusel on enne Häirekeskuse vabatahtlikule kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist teavet Häirekeskuse vabatahtliku kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetamise kohta. Selliselt antakse Häirekeskusele õigus kontrollida, ega Häirekeskuse vabatahtlik, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta toimub teabevahetus kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Häirekeskus kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte (päring on isikukoodi põhine ja vastus on jah/ei). Pärast kriisirolli määramist esitab Häirekeskus omakorda teabe isikule kriisirolli määramise kohta. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. Lõikega 4 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata Häirekeskuse vabatahtlikule, kes on nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui Häirekeskuse vabatahtlik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. See tähendab, et niisugustel ameti- või töökohtadel olevatele Häirekeskuse vabatahtlikele ei saa Häirekeskus kriisirolli määrata. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Nõnda saab riigikaitseülesannetega asutus või ettevõte arvestada, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või töötaja täitma Häirekeskusesse kriisirolliga võetud ülesandeid, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Eelnõu §-ga 435 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisused. Lõike 1 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikku sõjaaja ametikohale nimetada. Oluline on, et Häirekeskuse vabatahtlikke saaks välja õpetada vastavalt nende kriisirollidele ja kaasata neid kriisi lahendamisse. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik nimetada väljaõpetatud kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse 47 panustada ja nende väljaõpetamine ei täidaks eesmärki. Häirekeskuse vabatahtlikele kriisirolli määramise eesmärk on tagada muudest kohustustest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on oluline, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike reservi saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku nimetamine sõjaaja ametikohale on lubatud, kui see on vältimatult vajalik sõjalise kaitse tagamiseks. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral siiski vajalike teadmiste ja oskustega isiku ehk kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku julgeoleku tagamise eesmärgil nimetada sõjaaja ametikohale (piloodi oskustega isik vms). Lõigete 2 ja 3 kohaselt luuakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kellele on määratud kriisiroll, õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse. Õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest antakse ajaks, kui ametnik või töötaja asub Häirekeskuse vabatahtlikuna vastavalt oma kriisirollile kriisi lahendama. TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa kriisi lahendamise tõttu oma tööülesandeid täita. Sellise õiguse kehtestamine on vajalik nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate puhul. ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Ametnik on sel ajal ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Lõikega 4 nähakse ette, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul esitab töötaja tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamiseks, annab Häirekeskus vastavatele Häirekeskuse vabatahtlikele sellest teada ja kutsub nad kriisi lahendamiseks Häirekeskust abistama kooskõlas eelnõu §-ga 437. Lõike 5 kohaselt võib kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule, kes osaleb kriisi lahendamises, maksta hüvitist. Hüvitise maksmise eesmärk on vältida olukorda, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku või tema perekonna sissetulek väheneb ajavahemikul, mil isik on kaasatud kriisi lahendamisse ega saa samal ajal täita oma põhitööga seotud kohustusi. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kaasatakse kriisi lahendamisse ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatub, ei ole tööandjal kohustust maksta talle töötasu. 48 Seaduses sätestatud hüvitise maksmise võimalus toetab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike valmisolekut ja osalust Häirekeskuse abistamisel eri kriiside ajal. Hüvitist makstakse üksnes juhul, kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kutsutakse kriisiajal Häirekeskust abistama ja hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna hüvitise maksmine on seotud isiku osalemisega kriisiajal Häirekeskuse tegevuses, maksab hüvitist Häirekeskus. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. Lõikega 6 sätestatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku hüvitise ulatus. Selle taotlemise ja väljamaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab reguleerida hüvitisega seotud küsimusi määruses paindlikult ja praktiliste vajaduste järgi. Lõikega 7 sätestatakse tööandja õigus nõuda otsese varalise kahju hüvitamist, kui Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on Häirekeskus määranud kriisirolli, keeldub töö tegemisest alalise tööandja heaks, et ta saaks osaleda kriisi lahendamisel. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikuna kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiiriks on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et kriisirolliga HäK-i vabatahtlik kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust muuta vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et Häirekeskuse vabatahtlik kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise kahju suurus võib sõltuda paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Eelnõu §-ga 436 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku väljaõpet. Sätte kohaselt peab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik läbima Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kehtestatud väljaõppe, mille tulemusel omandatakse vajalikud teadmised ja 49 oskused § 434 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks. Väljaõppe läbimine on vajalik, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul oleks olemas vajalik kompetents. Eelnõuga nähakse ette, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke on võimalik kriisiajal kaasata hädaabiteadete menetlemisse. Seega on oluline, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud läbiksid Häirekeskuse kehtestatud väljaõppe. Eelnõu §-ga 437 reguleeritakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamist Häirekeskuse tegevusse. Lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise kriisi lahendamisse Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 kalendripäevaks. Kuna kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kutsumine kriiside lahendamisse mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kui kriisi lahendamise tõttu ei saa kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik oma tavapärast tööd teha, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikul tekib siis õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal tema õigus teostada avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam kindlustada mõne töölõigu või teenuse toimimine – need võivad ajutiselt isegi katkeda –, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et sellist vabatahtlikku ressurssi ei saa kaasata kergekäeliselt. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke saab kriiside lahendamisse kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Häirekeskusel jääb enda ressursist väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Valdkonna eest vastutava ministri ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud kriisi lahendamisse kaasata ja mis ülesandeid nad täidavad. Ministrile peab omakorda vastava ettepaneku tegema ehk info ja vajaduse edastama Häirekeskus. Häirekeskus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise kriisiga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega ja mis vajab vastava väljaõppe saanud lisaressursi kaasamist. Lõike 2 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel otsuse üle. Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, on esialgu võimalik kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 kalendripäevaks. Kui kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtliku kaasamist kuni 30 päeva võrra. Kuna kriiside kestust ei saa ette näha, saab esialgu kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 päevaks. Kui kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaeg lõpeb, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra. Kui kaasamist on vaja pärast selle tähtaja möödumist veel kord pikendada, on Vabariigi Valitsusel selleks seadusest tulenev õigus. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik kriisi lahendamisse üldjuhul 30 päevaks. 50 Lõike 3 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja ülesanded, mille täitmisse on vaja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või selle ülempiir, ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed. Eesmärk on tagada kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamise selgus. Sätte kohaselt peab Vabariigi Valitsuse korraldus sisaldama vähemalt neid andmeid, mis võimaldavad üheselt mõista, mis eesmärgil, millises ulatuses ja kui pikaks ajaks kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikke kaasatakse. Ülesannete väljatoomise nõue võimaldab piiritleda kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike tegevuse sisu ning tagab, et kaasamine toimub üksnes konkreetsete ja selgelt määratletud ülesannete täitmiseks. Kaasamise tähtaja määramine tagab, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on ajaliselt piiratud ning seotud konkreetse kriisiolukorra või sellest tuleneva vajadusega. Kaasatavate isikute arvu või selle ülempiiri sätestamine võimaldab hinnata meetme proportsionaalsust ning planeerida nii riigi kui ka kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike ressursikasutust. See aitab tagada, et kaasamine ei ületa tegelikku vajadust ja on kooskõlas kriisi lahendamiseks vajaliku ulatusega. Ülesannete täitmise piirkonna määramine on vajalik selleks, et selgelt piiritleda ala, kus kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud tegutsevad. Vajaduse korral muude andmete märkimise võimalus annab Vabariigi Valitsusele paindlikkuse arvestada konkreetse kriisi eripärasid või lisatingimusi, mis on kriisi tõhusaks lahendamiseks vajalikud. Kokkuvõttes toetab lõige 3 läbipaistvat ja kontrollitavat otsustusprotsessi ning aitab tagada, et kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike kaasamine on põhjendatud ja sihipärane. Eelnõu §-ga 438 reguleeritakse Häirekeskuse vabatahtliku vabastamist kriisirollist. Lõikega 1 nähakse ette, et Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist. Punkti 1 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui Häirekeskuse vabatahtlik esitab kriisirollist loobumise avalduse. Kuna kriisirolli võtmine on Häirekeskuse vabatahtlikele võimalus, mitte kohustus, on tal igal ajal õigus sellest rollist loobuda. Punkti 2 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse 437 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral Häirekeskuse tegevuses. Kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik on andnud vabatahtliku lubaduse toetada Häirekeskust kriisiajal. Kriisiroll eeldab valmisolekut osaleda Häirekeskuse tegevuses Vabariigi Valitsuse korralduse alusel käesoleva seaduse § 437 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kui kriisirolli võtnud Häirekeskuse vabatahtlik mõjuva põhjuseta sellisel kaasamisel ei osale, vähendab see Häirekeskuse võimekust talle pandud ülesandeid täita. Seetõttu on § 438 lõikes 1 ette nähtud alused, mille korral Häirekeskuse otsusega vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist. Mõjuva põhjuse näited võivad olla terviseseisund, perekondlik hädaolukord (nt lähedase ootamatu haigestumine või õnnetus) või muu põhjus, mis on piisavalt tõsine ja õigustatud. Mittemõjuv põhjus on selline, mis ei ole piisavalt kaalukas ega õigusta puudumist. Punktide 3, 4 ja 5 alusel vabastatakse Häirekeskuse vabatahtlik kriisirollist, kui ta asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. Kui Häirekeskuse vabatahtlik asub sõjaaja ametikohale või tema suhtes tekib kriisiülesandega töökohustus, on kriisirollist vabastamine § 438 lõike 1 punktide 3–5 alusel vajalik selleks, et vältida vastuolu erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste vahel ning tagada, et isikule ei pandaks samaaegselt kattuvaid või omavahel konkureerivaid ülesandeid. 51 Kriisirollist vabastamiseks peab isik esitama Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel on õigus Häirekeskuse vabatahtlik riisirollist vabastada ka ilma isiku avalduseta. Vastav otsus tehakse kaitseväekohustuslaste registrist või töötamise registrist saadud andmete alusel. Kriisirollist vabastamisest hoolimata võib Häirekeskuse vabatahtlik jätkata Häirekeskuse vabatahtlikuna ja täita ülesandeid, mis ei ole seotud kriisirolliga. Häirekeskuse vabatahtlik saab taotleda kriisirolli uuesti, kui ta vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või tema ameti- või töökohta ei loeta enam riisiülesandega ameti- või töökohaks või kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Selleks peab isik esitama uuesti Häirekeskusele vastava avalduse. Häirekeskusel on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam kriisiülesandega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. Lõike 2 kohaselt võib Häirekeskuse otsusega vabastada Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva eelnõu §-s 436 sätestatud (eelnõu § 2 punkt 21) sätestatud väljaõppe kohustust. Lõikega 2 nähakse ette kaalutlusõiguse alus, mille kohaselt võib Häirekeskuse otsusega vabastada Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist. Erinevalt lõikes 1 nimetatud alustest ei ole tegemist automaatse ega vältimatu kriisirollist vabastamisega, vaid võimalusega hinnata konkreetseid asjaolusid. Selline sõnastus on vajalik, kuna väljaõppe kohustuse täitmata jätmine ei pruugi alati olla tingitud Häirekeskuse vabatahtliku tahtlikust või hooletust käitumisest. Näiteks võib esineda olukordi, kus Häirekeskus ei ole objektiivsetel põhjustel suutnud Häirekeskuse vabatahtlikule ettenähtud täiendusõpet pakkuda või on koolituste toimumine edasi lükkunud. Samuti võib Häirekeskuse vabatahtlikul esineda mõjuvaid põhjusi, nagu tervislikud või perekondlikud asjaolud, teenistuslikud kohustused või muud vältimatud takistused, mis ei võimalda tal ajutiselt koolitusel osaleda. Lõikega 3 täpsustatakse Häirekeskuse õigust saada enne Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et kriisirollist vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud. Kuna kriisirollist vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et Häirekeskuse vabatahtlik asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale töökohale on määratud kriisiülesanne, ei pruugi Häirekeskusel olla selle kohta muul viisil alati õigel ajal usaldusväärset teavet. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise kriisirollis talle määratud ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud Kaitseväe sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlik. Sättega toetatakse erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aidatakse vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et kriisirollist vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul. Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – Häirekeskuse vabatahtliku kriisirollist vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Lõike 3 puhul on oluline täiendavalt rõhutada, et Häirekeskuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui Häirekeskusel on tekkinud kahtlus või muu 52 objektiivne alus arvata, et Häirekeskuse vabatahtlik on asunud sõjaaja ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on määratud kriisiülesanne. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlike üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne kriisirollist vabastamise otsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. Lõikega 4 täpsustatakse, et kriisirollist vabastatud Häirekeskuse vabatahtlikul on kohustus tagastada Häirekeskusele esimesel võimalusel talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara. Kui Häirekeskuse vabatahtlik on kriisirollist vabastatud, tähendab see, et tema kriisirollist tulenevad kohustused on lõppenud. Kui Häirekeskus on Häirekeskuse vabatahtlikule väljastanud kriisi lahendamise vahendeid, siis on need mõeldud konkreetseks ülesandeks ja nende enda valduses hoidmine ilma vajaduseta ei ole põhjendatud. Eelnõu §-ga 3 muudetakse PäästeTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PäästeTS § 72 lõiget 10 nii, et taustakontrolli regulatsioon laieneb ka endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmeks kandideerijale. Päästeteenistusse sobivuse otsustamiseks töötleb isikuandmeid PPA. Kuna teenistujate reservi kandideeriv isik annab nõusoleku vajadusel tema nimetamiseks päästeteenistujaks, peab see isik vastama päästeteenistujale kehtestatud nõuetele, sealhulgas olema laitmatu taustaga. Seega tuleb reservi kandideerija taustakontroll teha enne, kui ta nimetatakse reservi liikmeks. Taustakontroll tehakse juba kehtiva seaduse ja praktika alusel. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga, milles sätestatakse reservi kaasamine ning selles osaleva isiku õigused, kohustused, hüved ja sotsiaalsed tagatised. PäästeTS 41. peatüki 1. jao § 221 kohaselt on teenistujate reservi liige isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Päästeametit kriisiolukorras või enne seda ning kes on nimetatud PäästeTS § 225 alusel reservi liikmeks. Kriisi lahendamisel päästeasutuse ülesandeid täitvad teenistujate reservi liikmed nimetatakse päästeteenistujateks. Päästeasutuse teenistujate reservis olevad isikud täidavad eelkõige evakuatsiooni ja varjumise ning päästetöödega seotud ülesandeid. Samuti tuleb tagada hädaabiteenuse (112) ning riigi- ja kriisiinfo (1247) teenus. Võimalik, et vastavalt pädevusele on võimalik kaasata reservi liikmeid ka demineerimistöödele või muudesse Päästeasutuse määratud tegevustesse. PPVS 41. peatüki 2. jaoga reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks nimetamist, liikmete üle arvestuse pidamist, õpet ja välisriiki lähetamist. Paragrahviga 223 reguleeritakse teenistujate reservi kandideerimist ning sätestatakse reservi liikmeks kandideerimiseks isikuankeedi ja kirjaliku taotluse esitamine. Ühtlasi annab teenistujate reservi kandideerija nõusoleku osaleda kriiside lahendamisel päästeteenistujana. Reservi kandideerimisel rakendatakse kehtivat päästeteenistujaks kandideerimise regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt saab teenistujate reservi kandideerida isik, kes on olnud Häirekeskuse või Päästeameti teenistuses või kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning 53 kes vastab käesoleva seaduse §-s 224 sätestatud nõuetele. Eesmärk on tagada teenistujate reservi piisav paindlikkus ja kestlikkus, võimaldades reservi kaasata lisaks Häirekeskuse või Päästeameti endistele teenistujatele ka isikuid, kellel ei ole varasemat teenistussuhet nimetatud asutustega, kuid kellel on ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Viimati nimetatud tingimus võimaldab arvesse võtta näiteks isiku varasemat töökogemust, haridust, väljaõpet, kutsekvalifikatsiooni või muud praktilist kogemust, mis on sisuliselt võrreldav Häirekeskuse või Päästeameti teenistujate tööülesannete täitmiseks vajaliku kompetentsiga. Sellises regulatsioonis on lähtutud eelkõige vajadusest tagada kriisiolukordades ja suurenenud töökoormuse korral kiire ning pädev reageerimisvõime. Praktikas võivad mitmed ülesanded, mida teenistujate reservi kuuluvad isikud täidavad, eeldada spetsiifilisi erialaseid teadmisi või praktilisi oskusi, mida ei saa omandada üksnes Häirekeskuse või Päästeameti teenistuses töötamise kaudu. Näiteks võib samaväärne kompetents olla omandatud kohaliku omavalitsuse kriisireguleerimise üksustes, kiirabi- või meditsiiniteenistuses, Kaitseväes, vabatahtlikes päästeorganisatsioonides või elanikkonnakaitsega seotud valdkondades. Hinnangu sellele, kas kandidaadi teadmised ja oskused on teenistujate reservi ülesannete täitmiseks piisavad ning võrreldavad endiste teenistujate teadmiste ja oskustega, annab Häirekeskus või Päästeamet. Hindamisel lähtutakse eelkõige kandidaadi haridusest, töökogemusest, läbitud väljaõppest, kutse- või erialasest kvalifikatsioonist ning muudest asjaoludest, mis võimaldavad hinnata isiku valmisolekut ja suutlikkust täita reservteenistuja ülesandeid. Endiste teenistujate kõrval samaväärsete teadmiste ja oskustega isikute kaasamise võimalus aitab vältida olukorda, kus reservi suurus ja võimekus sõltub üksnes varasemast teenistujate ringist. Samuti on see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna reservi kandideerimisest ei välistata isikuid üksnes varasema teenistussuhte puudumise tõttu, kui nad suudavad sisuliselt täita samaväärseid ülesandeid ning neil on varasemast samalaadne töökogemus või väljaõpe. Paragrahvide 223 ja 224 sätete koosmõjus peab reservi liige vastama samaaegselt järgmistele nõuetele:  varasem teenistus HäK-is või PäA-s või alternatiivselt vajalikud teadmised ja oskused;  vastavus PäästeTS §-s 7 sätestatud nõuetele, sealhulgas PäästeTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuetele;  ei tohi esineda käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud asjaolusid. Lõikega 2 reguleeritakse teenistujate reservi liikmeks kandideerija isikuankeedi esitamist. Käesolevas lõikes viidatud PäästeTS § 72 lõikega 3 reguleeritakse päästeteenistuja kandideerija isikuankeedi esitamist. Päästeteenistusse kandideerija esitab isikuankeedi, mille vormi ja andmed kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva siseministri määruse „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm“ kohaselt küsitakse päästeteenistusse kandideerijalt andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste, sealhulgas vanemate, õe, venna, laste, abikaasa, registreeritud elukaaslase ning abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase kohta, sealhulgas ees- ja perekonnanime, isikukoodi, isikukoodi puudumisel sünniaega ja -kohta ning kontaktandmeid, et tagada neile seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised ja vajaliku teabe edastamine kriisiolukorras. Küsitavad andmed võimaldavad hinnata isiku sobivust päästeteenistusse. Lõikega 3 reguleeritakse vabatahtliku nõusoleku andmist. Teenistujate reservi kandideerija lisab isikuankeedile kirjaliku taotluse reservi nimetamiseks. Kirjalikus taotluses annab teenistujate reservi kandideerija nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning 54 kriiside lahendamise ajal päästeasutuse tegevuses päästeteenistujana. Reservi kandideerija, kes annab nõusoleku osaleda kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana, esitab päästeteenistuja isikuankeedi. Kuna teenistujate reservi kandideerija, kes on nõus panustama kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisse, peab vastama päästeteenistujale esitatavatele nõuetele, saab tema sobivust hinnata isikuankeedis esitatud andmete alusel. Nõusoleku andmine tagab võimaluse prognoosida, kui palju on võimalik kriisiolukorras kaasata lisatööjõudu päästeteenistujana. Nõusoleku andmine paneb reservis olevale isikule kohustuse asuda kriiside ajal täitma päästeasutuse ülesandeid. Kuna aga reservi astumine on vabatahtlik, saab reservis olev isik oma nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Lisaks eeltoodule kinnitab reservi kandideerija taotluses, et ta täidab nõudeid, mis on reservis olevale isikule õigusaktidega kehtestatud, ning kohustub osalema nii reservi väljaõppes kui ka kriiside ajal politsei ülesannete täitmises ning ilmuma kriisi lahendamiseks määratud kohta. Paragrahviga 224 reguleeritakse reservis olevale isikule esitatavaid nõudeid, mis tulenevad sellest, et isik soovib kriiside ajal osaleda päästeasutuse ülesannete täitmisel päästeteenistujana. Võrreldes kehtiva seadusega uusi nõudeid ei kehtestata. Lõikega 1 sätestatakse, et kui isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ja kriiside lahendamise ajal päästeteenistujana, peab ta vastama päästeteenistuja nõuetele. PäästeTS-i kohaselt võib päästeametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele. Päästetöötajana võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Eri nõuded tulenevad järgmisest: 1) keeleseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ järgi peab päästeametnikel olema C1-tasemel keeleoskus. Päästeametnikud, kes on rühmapealiku või meeskonnavanema ametikohal, peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel. Päästetöötajad peavad oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. 2) PäästeTS-i järgi kehtestab päästeteenistuja kutsesobivusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra siseminister määrusega „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“, kus on sätestatud päästeteenistuja isikuomaduste nõuded (lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seaduskuulekas, töövõimeline, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras ning oskus teha meeskonnatööd, kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas suutlikkus langetada iseseisvalt otsuseid oma teenistuskoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ning vastutada nende eest, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime, võime omada informatsiooni kasutusvalmina ning reageerida kiiresti muutustele, hea suhtlusoskus); haridusnõuded (vähemalt keskharidus); kehalise ettevalmistuse nõuded (mõõdetakse üldist vastupidavust, käe- ja kõhulihaste jõudu) ning tervisenõuded. Reservi kandideerija puhul ei tohi esineda teenistusse võtmist välistavaid asjaolusid. Päästeteenistusse ei võeta isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda 55 on karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest; kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest vabastamisest on möödas vähem kui aasta; kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveitsi Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni; keda on karistatud süüteo eest, millel on korruptsioonivastases seaduses toodud korruptiivse teo tunnused; kes on piiratud teovõimega; kelle terviseseisund ei vasta tervisenõuetele; kes esitas isikuankeedis teadlikult valeandmeid või varjas olulist informatsiooni. Kui reservi kandideerijal esineb kasvõi üks eelmises lauses nimetatud asjaolu, ei võeta teda reservi, kuna teda ei saaks kriiside lahendamiseks päästeteenistusse võtta. Lõike 2 kohaselt on HäK-il ja PäA-l enne isiku reservi liikmeks nimetamist õigus saada töötamise registrist teavet selle kohta, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet selle kohta, kas isik on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. Selline andmete saamise õigus on vajalik, kuna päästeasutustel ei ole teavet sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Nii tagatakse, et reservist on välistatud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaajaametikohale nimetatud isikud. Oluline on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus, aga ka elutähtsate teenuste tagamise järjepidevus. Lõike 3 järgi ei võeta reservi koosseisu kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse järgi on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega. Töökohustuse eesmärk on tagada vajalike riigikaitseülesannete täitmine ning sellega riigi korralduse ja ühiskonna toimimise kestlikkus. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus tekib isikule vastavale ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Asutus peab arvestust tema koosseisus olevate kriisiülesandega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Teenistujate reservis oleva isiku kohta tuleks kaitseväekohustuslaste registrisse teha vastav märge. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavat rakendusakti ei ole veel kehtestatud. Lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 2 punktist 4, võib HäK määrata riigikaitselise töökohustusega ametikohtadeks kuni sada protsenti teenistuskohtadest ning punkti 25 kohaselt võib sama teha ka PäA. Päästeteenistujate teenistuskohad loetakse riigikaitselisteks ametikohtadeks. Seega, kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamise ajal päästeteenistujaks, siis loetakse tema ametikoht riigikaitseliseks ametikohaks. 56 Lõike 4 kohaselt ei nimetata teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa teenistujate reservi liiget sõjaaja ametikohale nimetada. Kui kriisi lahendamise ajal oleks võimalik teenistujate reservi liikmeid nimetada sõjaaja ametikohale, ei saaks nad kriisi lahendamisse panustada ja nende kaasamine ei täidaks eesmärki. Teenistujate reservi liikmeks määramise eesmärk on tagada muudest kohustusest vabastatud reserv kriiside lahendamiseks ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul reservi liikmeid sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kuna kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on vajalik, et teenistujate reservi liikme saaks vajaduse korral kriisi lahendamisse kaasata, kui see on vältimatult vajalik ja sõjalist riigikaitset ei ole võimalik muul viisil tagada. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Paragrahviga 225 reguleeritakse isiku nimetamist teenistujate reservi. Teenistujate reservi liikmele esitatavatele nõuetele vastav isik nimetatakse reservi päästeasutuse peadirektori või tema volitatud isiku otsusega. Seaduses ei täpsustata, millise haldusaktiga otsus vormistatakse. HMS-i kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. See annab päästeasutusele paindlikkuse otsustada, millise haldusaktiga otsus vormistatakse ja mis andmeid seal kajastatakse. Selguse huvides tuleb selles märkida vähemalt reservi asuva isiku isikuandmed, tema staatus kriiside ajal, s.t kas ta osaleb kriiside lahendamisel politseiametnikuna, ning tema õigused ja kohustused, näiteks kohustus ilmuda kriisiajal ülesandeid täitma. Lisaks võib haldusakti märkida reservis oleva isiku sotsiaalsed tagatised kriiside lahendamise ja väljaõppe ajal jms. Paragrahviga 226 reguleeritakse teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamist. ATS-i järgi on riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (edaspidi RPPA) riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu ning avaliku teenistuse arendamiseks ja Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu. RPPA-sse kantakse kõigi avalikus teenistuses olevate ametnike ja töötajate andmed. See tähendab, et RPPA-sse kantakse ka Siseministeeriumi valitsemisala asutuste teenistuses olevad ametnikud ja töötajad: PPA politseiametnikud, Päästeameti ja Häirekeskuse päästeteenistujad, Sisekaitseakadeemia ametnikud, töötajad ja eriteenistujad, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajad ning Siseministeeriumi ametnikud ja töötajad. Peale ametnike ja töötajate on RPPA-sse kantud ka Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikud (abidemineerijad, abipolitseinikud, Häirekeskuse vabatahtlikud, vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad). Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“ järgi võib asutus andmekogusse sisestamiseks esitada teisi ATS § 106 lõikes 3 nimetatud, seadusest, töölepingust või asutuse reeglitest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikke andmeid. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Siseministeeriumi valitsemisalas riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste korraldamine, kriisireguleerimise ja kodanikuühiskonna arengu kavandamine ja 57 koordineerimine, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Siseministeeriumi põhimääruse kohaselt on ministeeriumi ülesanded muu hulgas riigi sisejulgeoleku tagamine, avaliku korra kaitsmine ning piirivalve-, pääste- ja kriisireguleerimise valdkond. Kuna ülesannete täitmisse kaasatakse vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke, on näiteks kriiside lahendamisel oluline teada, kui paljusid vabatahtlikke oleks võimalik konkreetset kriisiolukorda arvestades kaasata. Kui reservi liikmete andmed kantakse RPPA-sse, kohaldatakse ATS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu asutamine ja selle põhimäärus“. Asutused, kes RPPA-d kasutavad, kannavad andmekogusse teenistuses oleva isiku kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja -koht; 3) arvelduskonto number; 4) sugu; 5) kodakondsus; 6) aadress; 7) haridus ja kvalifikatsioon; 8) staaž; 9) andmed teenistus- või töösuhte kohta; 10) määratud või kokkulepitud ning väljamakstud palk, tasud, toetused ja hüvitised; 11) andmed kõrvaltegevustega tegelemise teatiste ja piirangute ning konkurentsipiirangu kohta; 12) andmed tervisekontrolli läbiviimise aja kohta; 13) läbitud koolitused ja ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmitud halduslepingud või koolituskulude hüvitamise kokkulepped; 14) ergutused, hoiatused ja distsiplinaarkaristused; 15) läbiviidud arengu- ja hindamisvestlused ning atesteerimisvestlused; 16) lähetused; 17) üleviimised; 18) avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aeg ja aeg, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest; 19) andmesubjekti nõusolekul tegevussektor, kust töötaja teenistusse või tööle tuleb ning kuhu ta teenistus- või töösuhte lõppemisel siirdub; 20) terviseseisundi vastavus ametikoha nõuetele, juhul kui nõuded tulenevad seadusest; 21) ametivande andmise aeg ja koht; 22) teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajalikud load; 23) tööaja arvestuse andmed. Teenistujate reservi liikme kohta kantakse RPPA-sse samuti kõik vajalikud isikuandmed, nõusolek, nõuded, tasud, toetused jms. Samas ei koondata arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ühte andmekogusse, vaid neid töödeldakse nende iseloomu ja funktsiooni järgi eri infosüsteemides, sealhulgas RPPA-s, tööaja arvestuse, varahalduse ja teenistusrelvade haldamise süsteemides. Selline lahendus toetab andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid ning välistab põhjendamatu isikuandmete dubleerimise. Teenistujate reservi liikmete ja nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse tasandil loob selge õigusliku aluse andmete kogumiseks ja edasiseks töötlemiseks, mis on 58 vajalik teenistujate reservist ülevaate omamiseks ja ülesannete täitmiseks. Sarnane regulatsioon on toodud ka Riigikogu menetluses olevas APolS-i eelnõus. Lõikega 1 sätestatakse, et HäK ja PäA peavad teenistujate reservi koosseisu kohta arvestust, tagamaks teenistujate reservi liikmete tegevuse korraldamine, nõuetele vastavuse jälgimine ning statistika kogumine ja analüüs. Ülevaate omamine teenistujate reservi liikmetest loob eelduse nende kaasamisele, mis hõlmab nii korraldamist ehk ettevalmistusi, nagu rühmadesse jagunemine ja juhtimise korraldus, väljaõppe korraldamine, vormiriietuse, isikukaitse- jm vahendite, samuti relvade väljastamine, juurdepääsuõiguste andmine, aga ka nõuetele vastavuse ajakohast kontrollimist (nt kehtivat tervisetõendit, kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust, nõutavat täiendusõpet ja arvestusi). Samuti võimaldab ülevaate omamine planeerida ja rakendada reaalset päästeasutuse tegevustesse kaasamist. Teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamine sarnaneb oma laadilt päästeteenistujate kohta peetava personaliarvestusega. Lõikega 2 sätestatakse, millist liiki andmekategooriaid on lubatud töödelda teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamiseks. Sätte eesmärk on määratleda andmetöötluse lubatud ulatus kategooriate kaupa, vältides üksikandmete liigset loetlemist seaduses ning tagades kooskõla isikuandmete kaitse õigusega, eelkõige andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetega. Punkti 1 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda üldandmeid. Üldandmete kategooria hõlmab andmeid, mis on vajalikud teenistujate reservi liikme isiku tuvastamiseks ning temaga suhtlemiseks. Nende hulka kuuluvad muu hulgas ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha- ja kontaktandmed. Tegemist on arvestuse pidamise alusandmetega, ilma milleta ei ole võimalik ei staatuse määramine ega osalemise arvestus. Üldandmeid töödeldakse vastavalt vajadusele mitmes HäK-i ja PäA infosüsteemis, kuna need on vajalikud nii personaliarvestuse, koolituste korraldamise, varustuse haldamise kui ka tegevusse kaasamise protsessides. Punkti 2 alusel töödeldakse teenistujate reservi liikme staatusega seotud andmeid. Nende hulka kuuluvad näiteks teenistujate reservi nimetamise aeg ja staatusest vabastamine. Nimetatud andmete alusel hinnatakse teenistujate reservi liikme õigust ja võimalust osaleda politsei tegevuses. Punkti 3 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda andmed teenistujate reservi liikmele esitatavate nõuete täitmise kohta. Nende hulka kuuluvad näiteks kehalise ettevalmistuse läbimise andmed. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tagada teenistujate reservi liikme vastavus seaduses sätestatud tingimustele kogu tema tegutsemise vältel. Punkti 4 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemise andmeid, sealhulgas eripädevusi (nt alarmsõiduõigus). Nende andmete eesmärk on võimaldada pidada arvestust nõutava väljaõppe läbimise üle ning tagada, et teenistujate reservi liikmeid kaasatakse üksnes sellistes tegevustes, milleks neil on vastav ettevalmistus. Punkti 5 alusel võib töödelda teenistujate reservi liikmele antud õiguste andmeid. Nende andmete all peetakse silmas näiteks relvakandamise õiguse andmeid. Nende andmete eesmärk on tagada, et õigusi kasutatakse üksnes kehtiva aluse olemasolul. 59 Punkti 6 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikme päästeasutuse tegevuses osalemise andmeid. Sinna kuuluvad andmed politsei tegevuses osalemise arvestuse kohta, näiteks osalemise aeg ning kulu- ja muude hüvitiste arvestamise aluseks olev teave. Need andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tagada teenistujate reservi liikmete tegevuse õiguspärane korraldamine, hüvitiste korrektne maksmine ning järelevalve ja analüüsi tegemine. Punkti 7 alusel võib arvestuse pidamiseks töödelda teenistujate reservi liikmetele vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmeid. Vahendite, erivahendite ja relvade väljastamise andmed hõlmavad teavet teenistujate reservi liikmele antud varustuse, erivahendite ja relvade, sealhulgas nende hoiustamise kohta. Nende andmete töötlemise eesmärk on pidada arvestust selle üle, millised vahendid on konkreetsele isikule väljastatud, millisel alusel ja millise kehtivusajaga. Lõikega 3 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid säilitatakse teenistujate reservi kuulumise ajal ja üks aasta pärast teenistujate reservi liikme staatusest vabastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Täpsemalt säilitatakse üldandmeid, staatusega seotud andmeid ja väljaõppes osalemise andmeid. Üheaastane säilitamistähtaeg pärast staatuse lõppemist võimaldab lahendada võimalikke vaidlusi ja kontrollida tehtud otsuste õiguspärasust. Lõike 4 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 5 nimetatud andmeid nende kehtivuse ajal ning üks aasta pärast kehtivuse lõppemist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Tegemist on ajas muutuvate andmetega, mille regulaarne uuendamine on vajalik (nt kehalise ettevalmistuse andmed). Näiteks ei ole proportsionaalne säilitada teenistujate reservi liikme kõiki varasemaid kehalise ettevalmistuse testide soorituste tulemusi piiramatu aja jooksul, kuna need andmed kaotavad aja möödudes oma sisulise tähenduse ja asenduvad uute tulemustega. Nõuetele vastavuse hindamiseks piisab kehtivast ja vahetult eelnenud teabest. Niisugune lähenemisviis tagab andmete ajakohasuse ja väldib ebavajalikku andmete säilitamist. Lõike 5 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud andmeid neli aastat nende kogumise kalendriaasta lõpust arvates või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Samuti on andmeid vaja kasutada analüütilistel eesmärkidel, näiteks teenistujate reservi liikme panuse hindamiseks. Kalendriaasta põhiselt säilitamine tagab suure andmemahu korral andmete praktilise hallatavuse ja ühtse kustutamisloogika. Lõike 6 kohaselt säilitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud andmeid üks aasta pärast väljastatud vahendite, erivahendite ja relvade tagastamist või õigusvaidluse korral kuni selle lõppemiseni. Andmete säilitamine piiratud aja jooksul on vajalik selleks, et kontrollida varaliste kohustuste täitmist ja lahendada võimalikke vaidlusi. Pärast varustuse nõuetekohast tagastamist ja mõistliku aja möödumist ei ole nende andmete edasisel säilitamisel enam selget õiguspärast eesmärki, kuna võimalikke puudusi või kahju saab tuvastada vahetult pärast tagastamist või lühikese aja jooksul. Lõikega 7 sätestatakse, et päästeasutuses arvestuse pidamise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. See võimaldab reguleerida andmete koosseisu üksikasjalikumalt ja seda vajaduse korral ajakohastada. Lõikega 8 sätestatakse, et teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise täpsema korra kehtestab päästeasutuse peadirektor. Arvestuse pidamine on olemuselt sisekorralduslik tegevus, 60 mis on tihedalt seotud päästeasutuse igapäevatööga ning mille üksikasjalik reguleerimine seaduse tasandil ei oleks proportsionaalne ega piisavalt paindlik. Peadirektorile volituse andmine võimaldab arvestuse pidamise korda ajakohastada vastavalt HäK-i või PäA tegelikele vajadustele ja tehnoloogilistele muudatustele. Lisaks on oluline, et arvestuse pidamine oleks ühtses loogilises seoses muude teenistujate reservi liikmete kaasamist reguleerivate sisekordadega. Ka nende töökorralduslike küsimuste reguleerimine kuulub HäK-i ja PäA peadirektori pädevusse. Paragrahvi 227 kohaselt peab teenistujate reservi liige läbima väljaõppe ja kord aastas täiendusõppe. Teenistujate reservi ettevalmistamiseks tuleb tagada, et iga reservi liige vastaks päästeteenistujalt nõutud väljaõppe tasemele ja oleks omandanud vastavate kriisiaja ülesannete erialase pädevuse. Väljaõppe korraldamisel arvestatakse päästeasutuse kriisiaja ülesandeid ning see peab vastama tulevasele teenistuskohale ja -ülesannetele. Väljaõppe nõuete ja korralduse puhul võetakse arvesse senist päästeteenistujate koolitust. Lõikega 2 sätestatakse, et teenistujate reservi nimetatud isik peab vähemalt kord kalendriaastas läbima reservi täiendusõppe. Täiendusõppe eesmärk on tagada reservi kuuluvate isikute ettevalmistus ja oskuste pidev uuendamine. Et selle kohustuse täitmist soodustada, nähakse eelnõuga ette teenistujate reservi liikmele õigus saada oma tööandjalt tasustamata lisapuhkust ja taotleda hüvitist väljaõppes osalemise aja eest. Lõike 3 kohaselt võib arvesse võtta teenistujate reservi liikme varasemat õpi- ja töökogemust ning lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Sellega luuakse võimalus vabastada väljaõppest osaliselt või täielikult isikud, kes varem on omandanud asjaomase hariduse või töötanud siseturvalisuse või sellega seotud valdkonnas. Teenistujate reservi kandideerija varasema õpi- ja töökogemusena saab arvestada näiteks kunagist teenistust politseis, Kaitseväes, Kaitseliidus või vanglas, samuti vabatahtlikuna, näiteks abipolitseiniku või kaitseliitlasena, tegutsemise kogemust. Säte võimaldab ennetada topeltkoolitamist ja sellega seotud kulusid. Samuti saab varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisega kiirendada väljaõpet ning üksuste ettevalmistamist. Lõike 4 kohaselt otsustab teenistujate reservi liikme väljaõppesse kutsumise peadirektor või tema volitatud isik. Väljaõppes osalemiseks märgitakse otsusesse ka väljaõppe toimumise koht. Teenistujate reservis oleva isiku väljaõppesse kutsumine puudutab peale reservis liikmete ka nende tööandjaid, mistõttu on eriti oluline, et peadirektor või tema volitatud isik teeks selleks põhjendatud otsuse. Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ning korra päästeasutuses kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kus võib muu hulgas sätestada erisused selle kohta, kellele väljaõppe läbimise nõue ei laiene, näiteks isikule, kes on olnud teenistuses päästeteenistujana, politseiametnikuna või julgeolekuasutuse ametnikuna. Paragrahviga 228 reguleeritakse teenistujate reservi liikme välisriiki lähetamist. 61 Lõike 1 kohaselt võib teenistujate reservi liikme vajadusel ja reservi liikme nõusoleku korral saata väljaõppe või täiendusõppe ajal välisriiki lähetusse. Lõike 2 kohaselt kehtestab välislähetustega seotud täpsemad reeglid, sealhulgas lähetuse vormistamise korra, aruandluse ja kulude hüvitamise piirmäärad, päästeasutus. Lähetusse saatmise regulatsiooniga tagatakse, et teenistujate reservi liikmel on võimalik osaleda rahvusvahelistes koostöötegevustes, õppustel ja koolitustel ilma täiendava rahalise koormuseta. PäästeTS 41. peatüki 3. jaoga sätestatakse teenistujate reservis osaleva isiku vormiriietus ja sotsiaalsed tagatised. Paragrahviga 229 reguleeritakse teenistujate reservi liikme eritunnuseid ja vormiriietust. Eelnõus lähtutakse vormiriietuse ja eritunnuste regulatsioonist ega nähta reservi rakendamisel ette erandeid. Samas võib väljaõppe ajal olla tarvis kanda vormiriietust, ilma et oldaks veel päästeteenistuja. Lõike 1 järgi väljastatakse teenistujate reservis olevale isikule väljaõppe ja täiendusõppe ajal vormiriietus reservis oleva isiku eritunnustega. Reservi liikmele väljastatakse vormiriietus ilma päästeteenistuja eraldusmärkideta. Väljaõppe ajal ei ole reservi liige päästeteenistuja, kelle staatuse tuvastamine oleks vajalik päästeasutuse ülesannete täitmise ajal. Samas on oluline, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ja täiendusõppe ajal võimalik kanda vormiriietust, mis kaitseb teda ilmastikuolude eest ning on mugav ülesannete täitmiseks. Lõike 2 kohaselt kehtestab teenistujate reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ning eritunnuste andmise ja kandmise korra HäK-i või PäA peadirektor. Kehtivas õiguses on päästeteenistujate vormiriietuse ja eritunnuste kirjeldused sätestatud siseministri 11. septembri 2017. aasta määruses nr 36 „Päästeteenistujate ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormi- ning eririietuse kirjeldus“. Vormiriietuse määrusega reguleeritakse vormiriietuse värvust, esemete kirjeldust ja vormiriietusel kasutatavaid eraldusmärke. Päästeteenistuja vormiriietus ja eritunnused on ette nähtud siseministri määruses, mis avaldatakse Riigi Teatajas ning millega saab igaüks tutvuda. See tagab, et on võimalik tuvastada, kas ülesannet täidab õigustatud isik. Kuna reservi liikme väljaõppe ja täiendusõppe ajal ei täida reservis olevad isikud päästeasutuse ülesandeid teiste isikute suhtes, on otstarbekas, et vormiriietuse eraldusmärgid, mida reservis olev isik kasutab väljaõppe ajal, kehtestab peadirektor. Väljaõppeks ja täiendusõppeks on vormiriietus vaja väljastada selleks, et reservi liikmel oleks võimalik parimal viisil väljaõppes ja täiendusõppes osaleda, samuti kaitseb vormiriietus ilmastikuolude eest. See on tähtis, kuna väljaõpe ja täiendusõpe toimub ka välitingimustes. Eritunnused kinnitatakse vormi külge ning neid saab vajaduse korral ära võtta ja vahetada. Vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse määruses on vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestamise õigus antud peadirektorile. Reservis oleva isiku väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava vormiriietuse ning eritunnuste andmise ja kandmise korra saab lisada kehtivatesse haldusaktidesse. Peadirektor võib otsustada teenistuskohad, millele vormiriietust ei anta. Lõikega 3 sätestatakse, et nagu kõigile teistele päästeteenistujaks nimetatud isikutele, antakse ka kriisi lahendamisel osalemise ajaks päästeteenistujaks nimetatud reservi liikmele vormiriietus ja ametitõend. Vormiriietus ja ametitõend on vajalikud selleks, et tuvastada 62 päästeteenistuja staatus. Kuna vormiriietus eristab päästeteenistujat teistest riigiteenistujatest ja ka teenistusevälistest isikutest, annab see isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, kindluse, et tegemist on päästeteenistujaga. Peale selle pakub vormiriietus kaitset ilmastikuolude ja muude teenistust mõjutavate tegurite eest. Olenevalt ametikohast võivad päästeteenistujad kokku puutuda mitmesuguste olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Päästeteenistuja vormiriietus on valmistatud materjalist, mida on mugav kanda, mis on ilmastikukindel ja vastupidav ning võimaldab täita oma ülesandeid parimal viisil nii väli- kui ka sisetingimustes. Paragrahviga 2210 sätestatakse hüvitis teenistujate reservi liikme hukkumisel, haigestumisel ja vigastada saamisel seoses reservi väljaõppes ja täiendusõppes osalemisega. Teenistujate reservi liikme hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse päästeseaduses sätestatud vabatahtliku hukkumise või vigastuse korral makstava hüvitise regulatsiooni. Regulatsioon on vajalik, et tagada hüvitis ka siis, kui reservis olev isik saab viga või hukkub reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal. Reservi ülesande täitmine tähendab siinse eelnõu mõttes kriiside ajal päästeasutuse ülesannete lahendamist päästeteenistujana, kuid samas ka reservi väljaõppes osalemist, kuna see on otseselt seotud kriiside ajal ülesannete lahendamisega. Kui reservis olev isik hukkub või saab viga kriisiajal päästeteenistujana, siis kohaldatakse talle vastavalt ATS-is ametniku hukkumise või vigastuse saamise hüvitise regulatsiooni. Kui teenistujate reservi liige hukkub või sureb reservi väljaõppe või täiendusõppe ajal õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist hukkunud või surnud ametniku kümne aasta keskmise palga ulatuses. Kui reservis olev isik hukkub või sureb väljaõppe ajal tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, on hüvitis poole suurem, s.o 20 aasta keskmine palk. Kui teenistujate reservi liige saab viga või hukkub õnnetusjuhtumi tagajärjel, makstakse talle vastavalt töövõime kaotusele kahe või seitsme aasta keskmine palk. Kui reservi liige saab viga või hukkub tema vastu toimepandud ründe tagajärjel, makstakse talle olenevalt töövõime kaotusest kaheksa või 13 aasta keskmine palk. Hüvitise saamiseks tuvastatakse, kas hukkumine või töövõime kaotus on seotud reservi ülesande täitmisega, ning selgitatakse välja ka juhtumi iseloom, s.t kas reservi liige sai viga või hukkus õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe tagajärjel. Arvestades, et teenistujate reservi liikme hüvitis on seotud tema sissetuleku vähenemisega, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks konkreetse isiku tegelik palk või töötasu, mida ta sai enne hukkumist või õnnetust. Reservis osalemisega ei saa isiku sissetulek väheneda, kuna tal võivad olla rahalised kohustused. Samuti on nii reservis oleval isikul kui ka tema pereliikmetel välja kujunenud teatud elatustase, mis ei või reservis osalemise tõttu halveneda. Paragrahvi 2211 järgi täiendatakse PäästeTS-i teenistujate reservi liikme töötamise ja teenistuse erisustega tööandja heaks. Sättega luuakse isikutele eeldused osaleda reservi väljaõppes ja kõrvaldada võimalik õiguslik konflikt eri kohustuste vahel. Reservi liikme kohustus osaleda reservi tegevuses, sealhulgas väljaõppes, on ette nähtud kõrgema kohustusena kui tema kohustused tööandja ees. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust jätkata tasu maksmist. Samas võimaldab see päästeasutustel kavandada ja ellu viia 63 reservi ettevalmistavat väljaõpet ning rakendada reservi vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse selle sättega reservi liikmetele võimalus saada riigilt toetust saamata jäänud sissetulekute eest. Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme õigus saada reservi väljaõppes osalemiseks tööandjalt kuni 30 kalendripäeva tasustamata puhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lisapuhkuse saamiseks esitab reservi liige tööandjale taotluse, millele lisab otsuse väljaõppe korraldamise kohta. Sellise võimaluse loomine on oluline, et reservi liikmel oleks võimalik, ilma kartuseta kaotada oma töö, osaleda reservi väljaõppes või täiendusõppes. Teiselt poolt on oluline, et tööandjal oleks teada, et vähemalt kord aastas on tal kohustus lubada enda töötaja reservi väljaõppele või täiendusõppele, mis saab olla kokku kuni 30 kalendripäeva. Lõike 2 järgi tuleb lisapuhkuse taotlus esitada tööandjale vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppel või täiendusõppel osalemise aega. Tavaliselt plaanitakse koolitusi ette, s.t need ei toimu ootamatult. Seetõttu on ka reservi liikmel võimalik tööandjalt lisapuhkust taotleda piisavalt varakult enne täiendusõppe toimimist. Võrdluseks on ka töölepingu seaduses (edaspidi TLS) säte, mille järgi teatab töötaja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette. Lõike 3 järgi võib teenistujate reservi liikmele maksta isiku kirjalikul taotlusel tasustamata lisapuhkuse eest hüvitist. Kuigi teenistujate reservi liikme tööandjal tekib kohustus lubada reservis olev isik väljaõppe või täiendusõppe ajaks puhkusele, ei ole tööandjal kohustust selle eest tasu maksta. Olenevalt väljaõppe iseloomust võib see kesta kuni 30 päeva, mis tähendab, et väljaõppel olev isik ei saa kuu aja vältel teha oma põhitööd ega selle eest ka tasu. Samas peab reservi liige ka väljaõppe ajal täitma võetud rahalised kohustused. Selleks sätestatakse seaduses võimalus taotleda tasustamata lisapuhkuse hüvitamist. Tasustamata lisapuhkuse eest maksab toetust HäK või PäA. Toetuse arvutamise aluseks võetakse teenistujate reservi liikme keskmine tasu põhitöökohas. Reservi liikme väljaõpe ja täiendusõpe toimub tavapärases olukorras, s.t ajal, kui ei ole kriis. Seetõttu on loomulik, et isikule säilitatakse vajadusel tema sissetulek sellises suuruses, nagu ta oleks tööl. See ei ole teenistujate reservi liikmele palga ega töötasu maksmine, vaid tema sissetuleku hüvitamine, et reservi liikmel oleks ka väljaõppe ajal võimalik täita oma rahalised kohustused. Toetuse maksmine reservi liikmele ei ole HäK-i või PäA kohustus, vaid võimalus. Lõike 4 järgi kehtestab lisapuhkuse taotlemise ja lisapuhkuse ajal päästeasutuse makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise korra siseminister määrusega. Määruses sätestatakse tasustamata lisapuhkuse saamise õigus, lisapuhkuse taotlemine ning lisapuhkuse eest makstav hüvitis, selle taotlemine ja väljamaksmine. Lõike 5 kohaselt ei maksta teenistujate reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelttasustamise lisapuhkuse ajal. Lõigete 6 ja 7 järgi luuakse vabatahtlikuna teenistujate reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale. 64 TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta. ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse teenistujate reservi kaasamiseks, annab HäK või PäA reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta kriisi lahendamiseks oma ülesandeid täitma. Lõikega 9 sätestatakse teenistujate reservi liikmele kriisiajal palga maksmine. Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, siis makstakse talle päästeteenistuja palka olenevalt sellest, millisele ametikohale ta nimetatakse. Lõike 10 kohaselt hüvitatakse tööandjale tema vastava põhjendatud nõude esitamisel otsene varaline kahju. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui tekkinud kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole reservi liikmena kriisi lahendamise ajal täitnud tööülesandeid. Kui reservi liige keeldub kriisi lahendamise ajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel töö tegemisest oma alalise tööandja heaks, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Tekkinud kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Erasektori tööandja ei pea panustama ega taluma avalike ülesannete täitmisega kaasnevat koormust rohkem kui minimaalselt hädavajalik ning siis, kui avalik huvi ületab igal konkreetsel juhul ettevõtte huvi. Kui kriisi lahendamiseks oma töötaja loovutamisega kaasneb ettevõttele kahju, tuleb riigil see hüvitada (riigivastutus õiguspäraselt tekitatud kahju eest). Riigiasutuse kahju hüvitamise nõue teise riigiasutuse vastu ei saa üldjuhul tugineda samale loogikale nagu erasektori tööandja nõue riigi vastu, sest riigiasutused ei ole selles suhtes üksteisest varaliselt eraldiseisvad õigussubjektid. Riigiasutuse teenistuja kasutamine teise riigiasutuse avaliku ülesande täitmiseks kujutab endast eeskätt riigi sees avalike ülesannete ja ressursside ümberkorraldamist. Sellest võib tuleneda vajadus eelarvelise ümberkorralduse või täiendava rahastamise järele, kuid mitte automaatselt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 16 alusel tekkiv kahju hüvitamise nõue ühe riigiasutuse vastu teise riigiasutuse kasuks. 65 RVastS § 16 eesmärk on kompenseerida isikule avalikes huvides erakordselt pandud koormist, mitte korraldada riigi sees asutustevahelist kulude jaotust. Hüvitise suurus on piiratud ja selle ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservi liige kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Hüvitise ülempiiri sätestamine on vajalik õigusselguse ja -kindluse tagamiseks ning riigi võimalike rahaliste kohustuste etteaimatavaks piiritlemiseks. Hüvitise sidumine Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgaga võimaldab ülempiiri suurust ajas muuta vastavalt üldisele palgatasemele ning tagab hüvitise määra objektiivsuse ja ajakohasuse. Kuuekordse keskmise brutokuupalga ülempiiri võib pidada proportsionaalseks, kuna see võimaldab hüvitada tööandjale kriisirolliga vabatahtliku ajutisest eemalolekust tekkida võiva olulise otsese varalise kahju, säilitades samal ajal mõistliku tasakaalu tööandja huvide ja avaliku huvi vahel. Sätte eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt avalikku huvi kriiside tõhusa lahendamise vastu ning teiselt poolt tööandja ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitset. Arvestades, et teenistujate reservi liige kaasatakse avalikes huvides ja riigi ülesannete täitmiseks, on põhjendatud, et riik kannab teatud ulatuses ka sellise kaasamisega seotud majanduslikku koormust. Otsese varalise kahju hüvitamise piiramine on vajalik vältimaks riigi põhjendamatult ulatuslikku ja raskesti prognoositavat vastutust. Kuna varalise kahju suurus võib sõltuda paljudest välisteguritest, peab hüvitamisele kuuluv kahju olema piisavalt tõendatud ja konkreetselt tuvastatav. Hüvitamise eesmärk ei ole tagada tööandjale kogu võimaliku äririski või tulevikutulu kompenseerimine, vaid leevendada otsest ja erandlikku negatiivset mõju, mis tuleneb töötaja ajutisest puudumisest avalikes huvides täidetava ülesande tõttu. Paragrahviga 2212 sätestatakse teenistujate reservis oleva isiku kulude hüvitamine. Kulude hüvitamise regulatsiooni täpsustamine on vajalik, et oleks võimalik hüvitada reservis oleva isiku kulud, mis tal võivad tekkida väljaõppes osalemisel. Hüvitatavad kulud on majutus-, transpordi-, side- ja muud reservis osalemisega seotud vajalikud kulud. Hüvitamisele võivad kuuluda kulud, mis on vajalikud konkreetse ülesande täitmiseks või ülesande täitmise eelduste loomiseks, näiteks: • toitlustuskulud, kui osalemine eeldab pikemat kohal viibimist või toimub ajal, mil tavapärane toitlustus ei ole võimalik; • sidekulud, kui nende kandmine on vajalik ülesande täitmisega seoses (nt suhtlusvahendi kasutamine operatiivülesandel); • ravi- ja ravimikulud, mis on tekkinud seoses tööõnnetusega (sh õnnetusjuhtum) politseilise tegevuse käigus ning mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt Eesti Tervisekassa ei hüvita (visiiditasu, omaosalus ravimi maksumusest ja voodipäevatasu); • vaktsiinikulud. Kulude hüvitamise eeldused on nende seotus politsei tegevusse kaasamisega ning nende vajalikkus ja mõistlikkus. Kui reservi liige nimetatakse kriisi lahendamiseks päästeteenistuja ametikohale, kohalduvad talle päästeteenistujale ettenähtud soodustused. Päästeteenistujale makstakse palka, 66 väljastatakse vormiriietus, makstakse hüvitist üleviimisel teisele ametikohale, kui sellega kaasneb elukohavahetus, ja hüvitatakse varaline kahju, kui see on tekkinud seoses teenistusülesannete täitmisega. Nii nagu teiste ametnike lähetusse saatmisel, hüvitatakse ka päästeteenistujana lähetusse saatmise korral tema majutus-, transpordi-, side- ja muud mõistlikud lähetusega seotud kulud. Lõikega 2 sätestatakse, et päästeasutus võib hüvitada teenistujate reservi liikmele ka muid põhjendatud ja asjakohaseid kulusid, mis ei ole sõnaselgelt lõike 1 punktides loetletud. Säte on iseloomult avatud norm, mille eesmärk on tagada paindlikkus olukordades, kus teenistujate reservi liikme ülesannete täitmise või staatusega kaasnevad kulud ei mahu kitsalt määratletud kategooriatesse, kuid on oma olemuselt vältimatud ning objektiivselt seotud päästeasutuse teenistuslike vajadustega. Selline regulatsioon välistab olukorra, kus kulude loetelu liiga jäik piiritlus jätaks teenistujate reservi liikme tegelikud ja mõistlikud kulutused hüvitamata üksnes seetõttu, et need ei vasta ühele konkreetsele kategooriale. Lõige võimaldab päästeasutusel rakendada kaalutlusõigust, hinnates kulude tegelikku seotust teenistujate reservi liikme kaasamisega, nende vajalikkust, proportsionaalsust ja põhjendatust. Samas peab kulude hüvitamisel olema tagatud õiguspärasuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted, mistõttu täpsustatakse kulude hüvitamise tingimused ja ulatus päästeasutuse sisekorras. „Muude põhjendatud ja asjakohaste kulude“ alla võivad kuuluda kulud, mis tulenevad teenistujate reservi liikme osalemisest tegevustes, mida ei ole võimalik täielikult ette näha, kuid mis on otseselt seotud tema rolliga päästeasutuse tegevuse toetamisel. Kulude liigid, hüvitamise piirmäärad ja maksmise korra kehtestab päästeasutuse peadirektor. Volitusnormi eesmärk on tagada kulude hüvitamise regulatsiooni paindlikkus ja ajakohasus, võimaldades päästeasutusel lähtuda teenistuslikest vajadustest ning eelarvelistest võimalustest. Korra kehtestamisel saab peadirektor täpsustada nii hüvitatavate kulude ulatust kui ka hüvitamise piirmäärasid, arvestades, et seaduses sätestatakse üksnes üldised kulukategooriad. Kord peab samuti sisaldama menetlusnõudeid, sealhulgas hüvitise taotluse esitamise tähtaegu, vajalike tõendite loetelu ja otsuse tegemise korda, mis tagavad õigusselguse nii hüvitise taotlejale kui ka otsuste tegijale. Kokkuleppel päästeasutusega võib kulud hüvitada kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustuslikke ülesandeid ega kulusid ei kaasne, kuid sättega antakse õiguslik alus kulude hüvitamiseks vajaduse järgi. Sätte eesmärk on luua õigusraamistik, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel katta oma piirkonna turvalisuse tagamisse panustanud teenistujate reservi liikme tegevusega seotud kulud. Kokkuleppel põhinev lahendus tagab, et kulud hüvitatakse kooskõlas päästeasutuse töökorralduse ja kehtestatud hüvitamispõhimõtetega. Sättega ei looda kohalikele omavalitsustele kohustust kulusid hüvitada, vaid antakse selleks võimalus, mida omavalitsus võib kasutada lähtuvalt piirkondlikest vajadustest, kohaliku eelarve võimalustest ning päästeasutusega sõlmitud kokkuleppe sisust. Selline paindlikkus võimaldab omavalitsustel reageerida olukorras, kus teenistujate reservi liikme panus on kohaliku turvalisuse tagamisel oluline ning vabatahtlike tegevuse toetamine aitab suurendada kogukonna kaasatust ja avalikku turvatunnet. Praktikas võivad hüvitatavad kulud hõlmata näiteks toidu-, transpordi- või majutuskulusid, mida kohaliku omavalitsuse hinnangul on otstarbekas katta piirkonnas tegutsevate teenistujate reservi liikmete motiveerimiseks ja nende tegevusest tulenevate vältimatute kulude hüvitamiseks. 67 PäästeTS 41. peatüki 4. jaoga sätestatakse teenistujate reservi kaasamine kriisi lahendamisse. Paragrahviga 2213 reguleeritakse teenistujate reservi kaasamist. Eelnõu kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus oma korraldusega, kas tegemist on sündmuse või olukorraga, s.o kriisiolukorraga, kus päästeasutuse ülesannete täitmisse on vaja kaasata täiendava ressursina reservis olevaid isikuid. Kuna reservis oleva isiku kutsumine kriiside lahendamisse mõjutab ka tema tööandjat, on oluline, et sellekohase otsuse teeks Vabariigi Valitsus. Reservi kaasamisel tekib reservi liikmel õigus keelduda töö tegemisest või peatub põhiametikohal avaliku võimu teostamise õigus ilma, et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. See aga võib tööandjale kaasa tuua mõne töölõigu või teenuse toimimise raskendatud täitmise või katkemise, mistõttu on oluline, et reservi liikme kaasamise otsus oleks põhjendatud. Kuna kriise ei saa ette näha, on esialgu võimalik reservi kriisi lahendamisse kaasata kuni 30 kalendripäevaks. Kui kaasamise otsuses märgitud tähtaeg saabub, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajadusel pikendab reservi kaasamist veel kuni 30 päeva võrra. Kuni 30-päevase tähtaja seadmine tähendab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest alalise tööandja heaks või ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametiasutuses, kui töötaja või ametnik osaleb reservi koosseisus kriisiajal päästeasutuse ülesannete lahendamisel. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes oma töö korraldamiseks peab teadma, kui kaua tema töötaja võib tööülesannete täitmisest eemal olla. Arvestades tööandja vajadust oma ettevõte või asutus töös hoida, kaasatakse reservi liige kriisi lahendamisse reeglina 30 päevaks ning kui selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis kaasatakse kriiside ajal päästeasutuse ülesannete täitmisse teine reservis liige. See tähendab, et esialgu kaasatud reservis olev isik saab pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja heaks. Alalise tööandja heaks on seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või avaliku võimu teostamise õigus peatub sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisse järgmiseks 30 päevaks. Pikemaks kui 30 päevaks võib põhjendatud juhtudel kaasata reservi liikme, kellel on kriisi lahendamiseks sellised teadmised, oskused ja kogemused, mida teistel ei ole, ning keda ei saa asendada teine reservi liige. Kuna reservi vajav asutus oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on pikaajalise erakorralise sündmusega, mille lahendamisel tuleb täita tavapärasest suuremas mahus ülesandeid ja kaasata reserv, peab asutuse peadirektor või tema volitatud isik teavitama reservi kaasamise vajadusest valdkonna eest vastutavat ministrit. Järgnevalt peab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister Vabariigi Valitsusele vastava ettepaneku tegema (kaasata asutuse ülesannete täitmisse reserv). Ettepanekus selgitatakse, millise erakorralise sündmusega on tegemist ja mis ülesannete täitmisse on vaja reserv kaasata. Pärast ettepaneku saamist otsustab Vabariigi Valitsus reservi kaasamise. Vabariigi valitsuse korralduses peab põhjendama, mis kriisiga on tegemist, milliseid ülesandeid on vaja reservis oleval isikul kriisi lahendamiseks täita, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või selle ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed. Sarnane regulatsioon on ka HOS-is, mille järgi otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega (HOS § 34 lõige 3). Ettepaneku Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks teeb valitsusele kriisireguleerimise 68 koordineerimise eest vastutav minister. Vabariigi Valitsus märgib oma korraldusse ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arvu või selle ülempiiri, Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaja, ülesande täitmise territooriumi, ametiisiku, kellele ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete ülem allub, ning vajaduse korral muud andmed. Paragrahvi 2214 lõike 1 järgi võib teenistujate reservi liikme kriisi lahendamise ajaks nimetada päästeteenistujaks. Päästeteenistujaks nimetamine on seotud Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille alusel kutsutakse reservi liige kriisi lahendamiseks kohale ja nimetatakse päästeteenistujaks. Lõikega 2 sätestatakse, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks, kohalduvad talle päästeteenistujale õigusaktidest tulenevad õigused, kohustused, nõuded, vastutus, sotsiaalsed tagatised ja hüved. Päästeteenistus on reguleeritud PäästeTS-is, mille kõiki sätteid kohaldatakse ka reservi liikmele, kes kriisi lahendamiseks nimetatakse päästeteenistujaks. See tähendab, et kui teenistujate reservi liige nimetatakse päästeteenistujaks, peab ta vastama politseiametniku kutsesobivus-, haridus-, tervise-, kehalise ettevalmistuse jm õigusaktidest tulenevatele nõuetele, nagu laitmatu taust ja päästeasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused. Talle väljastatakse vormiriietus ja ametitõend ning tal on õigus saada päästeteenistuja palka ja hüvitist hukkumise või vigastuse saamise korral. Päästeteenistujaks nimetatud reservi liikme suhtes kohaldatakse päästeteenistuja töö- ja puhkeaega ning muud töökorraldust (näiteks tööajakava) reguleerivaid sätteid. Talle kohaldatakse päästeteenistujate ergutusi ja distsiplinaarvõimu. Päästeteenistusse nimetatud reservi liikmel on pädevus täita päästeasutuse ülesandeid. PäästeTS 41. peatüki 5. jao §-ga 2215 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamine. Lõikega 1 sätestatakse teenistujate reservi liikme staatusest vabastamise alused. Isik vabastatakse teenistujate reservi liikme staatusest päästeasutuse peadirektori otsusega: 1) reservi liikme algatusel; 2) kui reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne; 3) kui ta ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele. Esimene vabastamise alus on teenistujate reservis oleva isiku enese avaldus tema vabastamiseks reservi liikme staatusest. Reservi kandideeriv isik annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes ja olla kriisiajal nimetatud päästeteenistujaks. Kui isik algatab enda teenistujate reservist vabastamise omal soovil, siis võtab ta nõusoleku tagasi ja ta vabastatakse reservi liikme staatusest. Sellisel juhul ei pea reservis olev isik oma soovi põhjendama, kuid ta peab oma vabastamist soovima mõistliku aja jooksul. „Mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisu ei saa kindlaks määrata ajalise piiri alusel, vaid seda tuleb hinnata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes. Käesoleval juhul ei saa mõistliku aja all silmas pidada tundides mõõdetavat aega, kuna reservi liikme staatusest vabastamisega kaasnevad menetlustoimingud, nagu otsuse tegemine, varustuse tagastamine jms. Kui reservi liige nimetatakse kriiside lahendamiseks päästeteenistujaks, vabastatakse ta teenistusest vastavalt päästeteenistuja teenistusest vabastamise sätetele. 69 Vabastamise aluseks on ka see, kui teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või kui tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne. Vabastamise alusena sätestatakse muu hulgas juhud, kui teenistujate reservi liige ei vasta enam reservi liikme nõuetele, näiteks kehalise ettevalmistuse või tervisenõuetele. Nõuded on kehtestatud reservi liikme ülesannete alusel. Kui tema tervis või kehaline ettevalmistus ei vasta enam nõuetele, siis ei ole ta võimeline neid ülesandeid täitma. Sellega võib kaasneda ka oht, et reservi liige saab ülesande täitmisel viga või seab ohtu teised reservis olevad isikud või reservivälised isikud, kelle heaks ta ülesandeid täidab. Lõike 2 kohaselt on HäK-i või PäA peadirektori või tema volitatud isiku otsusega õigus teenistujate reservi liikme staatusest vabastada reservi liige, kui ta jätab mõjuva põhjuseta osalemata kriisi lahendamisel või ei täida väljaõppe või täiendusõppe kohustust. Teenistujate reservi liikme vabastamise asjaolud tuvastatakse haldusmenetluses. Reservi liige ei ole HäK-i ega PäA-ga teenistussuhtes, mistõttu talle ei kohaldata politseiametniku distsiplinaarmenetluse ega -karistuse regulatsiooni. Sellest on erand nende reservi liikmete suhtes, kes kriiside ajal nimetatakse päästeteenistuja ametikohale. Siis kohaldatakse reservi liikmele ka päästeteenistuja distsiplinaarvõimu regulatsiooni. Reservi liikmele ei oleks võimalik kohaldada päästeteenistuja distsiplinaarvastutuse regulatsiooni juba ainuüksi selles ette nähtud karistuste tõttu. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi on ametnikule määratavad distsiplinaarkaristused noomitus, ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks ja teenistusest vabastamine. Kuna teenistujate reservi liige osaleb riigi tegevuses vabatahtlikult ja enamiku aega tasuta, ei oleks põhjendatud teda rahaliselt karistada, sest see tähendaks, et ta peaks riigi heaks tasuta ülesandeid täites veel ise peale maksma. Kui reservi liige paneb toime süüteo tunnustega teo, siis saab teda karistada rahatrahviga väär- või kuriteomenetluses. Reservi liikme ametipalka ei saa karistusena vähendada, kuna talle ametipalka ei maksta, välja arvatud juhul, kui ta nimetatakse kriiside ajal politseiametniku ametikohale. Samuti ei saa reservis oleva isiku teenistusastet alandada, sest seda tal ei ole, välja arvatud juhul, kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale. Reservis oleva isiku puhul saaks karistusena kasutada ainult noomitust. Selle asemel on juhul, kui tuvastatakse reservi liikme ebasobiv käitumine, kuid tema reservi liikme staatusest vabastamist ei peeta vajalikuks, võimalik temaga vestelda, juhtida tähelepanu käitumise sobimatusele ning vestlus fikseerida. Oluline on ka see, et distsiplinaarkaristusi ei ole ette nähtud abipolitseinikele, vabatahtlikele päästjatele ega vabatahtlikele merepäästjatele. Reservi liikme vabastamise asjaolude väljaselgitamisele kohaldatakse HMS-i sätteid. Nii nagu distsiplinaarmenetluses, on ka haldusmenetluses olulised sellised põhimõtted nagu uurimine, eesmärgipärasus ja efektiivsus, otsuse tegemisel kaalutlusõiguse kasutamine jms. Haldusorgan peab haldusmenetluses menetlusosalisele selgitama tema õigusi ja kohustusi, tutvustama asjas tähtsust omavaid dokumente ning kuulama ära menetlusosalise selgitused, vastuväited ja arvamuse. Kui menetluse tulemusel selgub, et reservi liige on toime pannud teo, mille pärast ta vabastatakse reservi liikme staatusest, siis vormistatakse selle kohta otsus ehk haldusakt. Otsuse peale saab esitada vaide või kaebuse halduskohtule. 70 Kui päästeteenistujaks nimetatud isik vabastatakse päästeteenistusest seetõttu, et ta on toime pannud olulise distsipliini rikkumise, annab see aluse ta reservi liikme staatusest vabastada. Reservi ei saa kuuluda isik, kes soovib kriiside ajal panustada kriiside lahendamisse päästeteenistujana, kui ta päästeteenistujaks ei sobi. Lõikega 3 täpsustatakse päästeasutuse õigust saada enne teenistujate reservi liikme vabastamise otsuse tegemist vajalikke andmeid teistest riiklikest registritest. Sätte eesmärk on tagada, et vabastamine põhineks kontrollitud ja ajakohasel teabel ning oleks õiguspärane ja põhjendatud. Kuna vabastamise aluseks võib olla asjaolu, et teenistujate reservi liige asub sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või et tema olemasolevale ameti- või töökohale määratakse kriisiülesanne, ei pruugi päästeasutusel olla võimalik seda teavet muul viisil alati õigel ajal ja usaldusväärselt saada. Seetõttu on vajalik võimaldada andmete saamine töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. Töötamise registrist saadav teave võimaldab kontrollida, kas isik töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, mis võib välistada tema osalemise sisejulgeoleku ülesannete täitmisel. Kaitseväekohustuslaste registrist saadav teave võimaldab omakorda tuvastada, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale, mille korral ei ole tal võimalik ega lubatav olla teenistujate reservi liige. Säte toetab erinevate riigikaitseliste ja sisejulgeoleku kohustuste kooskõlastamist ning aitab vältida olukorda, kus isikule pannakse samaaegselt vastuolulisi või kattuvaid kohustusi. Samuti aitab see tagada, et vabastamise otsus tehakse üksnes tegeliku ja õiguslikult relevantse aluse olemasolul. Andmete saamise õigus on piiratud konkreetse eesmärgiga – teenistujate reservi liikme vabastamise otsustamisega – ning hõlmab ainult neid andmeid, mis on otsuse tegemiseks vältimatult vajalikud. Päästeasutuse õigus saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist ei ole üldine ega piiramatu, vaid eeldab konkreetset andmete kontrollimise alust. Andmete pärimine on põhjendatud üksnes juhul, kui päästeasutusel on tekkinud kahtlus või muu objektiivne alus arvata, et teenistujate reservi liige on asunud sõjaaja ametikohale, töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal või et tema olemasolevale ameti- või töökohale on määratud kriisiülesandega töökohustus. Selliseks aluseks võib olla näiteks isiku enda teade, teave koostööasutuselt või muu usaldusväärne info. Seega ei ole registripäringute eesmärk üldine kontroll või regulaarne järelevalve kõigi teenistujate reservi liikmete üle, vaid konkreetse juhtumi asjaolude selgitamine enne vabastamisotsuse tegemist. Niisugune lähenemisviis tagab, et andmete töötlemine on eesmärgipärane, vajalik ja proportsionaalne ning kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega. Eelnõu §-ga 4 muudetakse JAS-i ning nähakse ette õiguslik alus teenistuseks julgeolekuasutuse reservis. Julgeolekuasutuse reservi loomine on vajalik, et olla valmis KAPO ja VLA ülesannete täitmiseks kriisiolukorras, arvestades järgmist: 1) sõltuvalt kriisi olemusest, kestusest ja intensiivsusest ei pruugi olemasolev koosseis olla piisav; 2) luure- ja vastuluure ülesannete täitmine on prioriteetne ka riigikaitselises kriisis; 3) tõenäoliselt on julgeolekuasutuste koosseisud olnud täies ulatuses hõivatud juba enne kriisi saabumist ja vajavad täiendavat ressurssi; 4) julgeolekuasutuste töö eripära tõttu ei saa täiendavat tööjõuressurssi kiirelt värvata. 71 On otstarbekas, et julgeolekuasutustel on kriisiolukordadeks väljaõpetatud reserv, mille liikmed on eelnevalt läbinud julgeolekukontrolli. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse JAS § 8. Selle kehtiva sõnastuse kohaselt on KAPO ja VLA ametikohtade piirarvu kehtestamise õigus vastavalt sise- ja kaitseministril ning piirarvu ulatuses kehtestavad julgeolekuasutuste juhid julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õiguslik alus volitada ametikohtade piirarvu kehtestamine julgeolekuasutuse juhile. Muudatuse peamine eesmärk on lubada paindlikkust ametikohtade piirarvu suurendamiseks, kui kriisi lahendamiseks tuleb kaasata julgeolekuasutuse reserv. Samas ei välista eelnõukohane muudatus volituse andmist ka muudel juhtudel ega kohusta volitust andma. Muudatus on kooskõlas ATS § 11 lõikega 3, mille kohaselt kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu minister või tema volitatud ametiasutuse juht. Seaduses ei täpsustata, millise õigusaktiga peab minister piirarvu ja koosseisu kehtestama või selleks volituse andma, kuid alates 2022. aastast on seda tehtud käskkirjaga. Määruste kehtestamine on osas ametiasutustes kujunenud ajalooliselt, kuna 31. märtsini 2013 kehtinud ATS § 10 lõike 4 järgi kinnitas ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu minister määrusega. Samas kinnitatakse enamikus ametiasutustes teenistuskohtade koosseisud ametiasutuse juhi käskkirjaga. Nii on näiteks ministeeriumide teenistuskohtade koosseisud kehtestatud kantsleri käskkirjaga. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse JAS-i 31. peatükiga „Teenistus julgeolekuasutuse reservis“. Paragrahviga 204 nähakse ette, et julgeolekuasutusel on õigus luua oma koosseisu kriisi lahendamise reserv. Lõikega 1 sätestatakse, et reservi liikmesus põhineb isiku nõusolekul. Reservi kuuluv liige peab arvestama, et teda võidakse kutsuda väljaõppesse ja kaasata kriisiolukorra või selle ohu põhjustanud sündmuse lahendamisse. Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi lahendamiseks teenistusse ning talle kohalduvad JAS 3. peatükis toodud teenistusse võtmise ning teenistujate õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted. Lõikega 2 sätestatakse, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja vabastab isiku reservi koosseisust käskkirjaga. Julgeolekuasutuse reservi kuulumine on vabatahtlik, s.t nii liikmeks saamine kui ka vabastamine toimub eelkõige liikme avalduse alusel. Samuti sätestatakse nõuded, millele peab liige vastama (ühelt poolt § 204 lõige 2, teisalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) nõuded). Nõuetele mittevastavat isikut ei saa julgeolekuasutuse reservi liikmeks nimetada või kui liikmeks olekut välistav asjaolu ilmneb liikmeks olemise ajal, siis tuleb ta reservist vabastada. Julgeolekuasutuse reservi liikmesus ei ole isiku põhiõigus ning ka eelnõu ei näe ette subjektiivset õigust olla reservi liige. Lähtekohaks on asutuse vajadus koos isiku nõusolekuga. Lõikega 3 sätestatakse, et reservi liikmeks ei võeta isikuid, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal või kes on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. See tähendab, et julgeolekuasutus võib oma reservi võtta inimesi, kes on kaitseväekohustuslased, kuid kes ei ole nimetatud konkreetsele sõjaaja ametikohale. Arvestatud on, et julgeolekuasutused moodustavad oma reservi eeskätt eriväljaõppe saanud endistest teenistujatest, kelle teadmisi ja oskusi vajab ka riigikaitselise kriisi korral eeskätt julgeolekuasutus. Eelnõu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et teenistus julgeolekuasutuses on reeglina pikaajaline ning teenistuses on isik 72 omandanud spetsiifilised teadmised ja oskused julgeolekuasutuse ülesannete täitmisest. Samaväärsel tasemel ei ole aga endise teenistuja sõjaline väljaõpe, seetõttu on otstarbekam endise teenistuja rakendamine julgeolekuasutuses, mitte kaitseväekohustuslasena riigi sõjaliseks kaitsmiseks. Lõikega 4 sätestatakse, et julgeolekuasutusel on enne isiku reservi liikmeks määramist õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaväelise auastmega ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). Julgeolekuasutusel on õigus kontrollida, ega isik, kes soovib saada julgeolekuasutuse reservi liikmeks, pole juba määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et julgeolekuasutuse reservi liikme võib nimetada sõjaaja ametikohale juhul, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik. See loob asjaomastele asutustele piisava paindlikkuse otsustamaks, millises rollis on konkreetne inimene vajalik. Paragrahviga 205 nähakse ette julgeolekuasutuse reservi kaasamise korraldus ja reservi liikme staatus. Lõigete 1 ja 2 kohaselt kaasatakse reserv samadel alustel ja otsustustasandil, nagu on käesolevas eelnõus ette nähtud teiste asutuste reservide puhul. Kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kuni üheks kuuks ja reservi kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse, et reservi liige võetakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmise ajaks julgeolekuasutuse teenistusse. See tähendab, et julgeolekuasutuse ülesannete täitmise ajal on reservi liige julgeolekuasutuse teenistuja ning talle laienevad teenistuja staatusest tulenevad õigused ja kohustused. Teenistus KAPO-s on reguleeritud kahe seadusega: PPVS-i ja JAS-iga. Kui jätta ka teenistujate reservi regulatsioon jaotatuks kahe seaduse vahel, siis peaks KAPO kriisireservi loomisel eristama, kas reservi arvatav isik oli endine politseiametnik või julgeolekuasutuse ametnik, ning sellest sõltuvalt pidama kahte erinevat nimekirja ja rakendama erinevaid seadusi. KAPO kui julgeolekuasutuse puhul on õigusselguse huvides otstarbekas reservteenistuse loomisel, väljaõppel ja kaasamisel lähtuda üksnes eelnõuga kavandatud JAS 31. peatükist. Ühest regulatsioonist lähtumine tagab õigusselguse ja ühetaolise lähenemisviisi nii ametisiseselt kui ka reservi kuuluvale isikule. Juhul, kui tekib vajadus kaasata reservi kuuluv inimene KAPO ülesannete täitmisse, siis vastavalt eelnõuga kavandatud JAS § 205 lõikele 2 võetakse reservi liige tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse. Inimese tööle võtmisel sõltuvad tema volitused sellest, kas ta võetakse tööle julgeolekuasutuse ametnikuna või töötajana (JAS § 12 lõige 1) või KAPO politseiametnikuna (JAS § 12 lõige 2). Teisisõnu, kui reservi kuuluv liige vastab politseiametniku nõuetele, siis on KAPO-l võimalik ka julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene nimetada politseiametniku ametikohale ja talle laieneb PPVS JAS-ist tulenevate erisustega (JAS § 12 lõige 2 ja § 21). Seega, olukorras, kus õiguslikult on KAPO-l võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, ei ole vaja eraldi reguleerida KAPO endiste politseiametnike reservi PPVS-is. Kuigi eelnõuga kavandatud JAS § 205 ja kehtiva JAS §-de 12 ja 21 kohaselt on KAPO-l võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, sätestatakse see õigusselguse huvides ka JAS § 205 lõikes 4. 73 Paragrahviga 206 sätestatakse reservi liikme väljaõppe korraldus ja liikme sotsiaalsed tagatised. Lõikega 1 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus kutsuda reservi liige väljaõppesse. Eespool on kirjeldatud, et julgeolekuasutuse reservi liikmetena nähakse peamiselt endiseid teenistujaid. Seega ei ole kavandatud väljaõppe eesmärk anda põhiteadmisi julgeolekuasutuse tööst, vaid värskendada juba omandatud teadmisi ja oskusi. Lõikega 2 nähakse ette, et väljaõppes osalemiseks on reservi liikmel õigus saada kuni 30 kalendripäeva lisapuhkust ühe kalendriaasta jooksul. Lõikega 3 sätestatakse julgeolekuasutuse õigus hüvitada väljaõppes osalemisega seotud kulud (transport, majutus) ja maksta väljaõppe ajal toetust, et hüvitada väljaõppes osalemisega seonduv töötasu kaotus. Küll aga tuleb kulude hüvitamise ja toetuse suuruse kehtestamisel arvestada asutuse eelarvelisi võimalusi. Seejuures ei nähta ette, et toetuse suuruse määramisel tuleks võtta arvesse isiku keskmist palka või töötasu tema tööandja juures. Lõikega 4 sätestatakse väljaõppel osalemisega seonduv hüvitamine varalise kahju või isiku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral. Nendel juhtudel on väljaõppel osalenud reservi liikmel samad õigused nagu julgeolekuasutuse teenistujal. Lõike 5 kohaselt ei maksta julgeolekuasutuse reservi liikmele lisapuhkuse hüvitist, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule tema senise töötasu või palga. See välistab reservi liikme topelttasustamise lisapuhkuse ajal. Lõikega 6 täpsustatakse, millised tagatised ja hüvitiste kord kohaldub julgeolekuasutuse reservi liikmele väljaõppes osalemise ajal. Lõigete 7 ja 8 järgi luuakse vabatahtlikuna reservi tegevuses osalevale töötajale või ametnikule õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest. Selline õigus antakse ajaks, kui ametnik või töötaja nimetatakse kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse koosseisu. TLS § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, osaleb streigis, on aja- või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuste kohaselt sätestatakse reservi liikme õigus keelduda töö tegemisest, kui ta ei saa täita tööülesandeid reservi tegevuses osalemisel. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse töötajate kui ka erasektori töötajate kohta. ATS §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise, õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, arestis või vahi all viibimise ajaks ning muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa siinses eelnõus kirjeldatud juhtumite korral teostada avalikku võimu, tuleb seadust täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alusega. 74 Lõikega 8 sätestatakse, et töötaja esitab tööst keeldumise ja ametnik esitab avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse tööandjale. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus teeb otsuse teenistujate reservi kaasamiseks, annab julgeolekuasutus reservi liikmele sellest teada ja kutsub ta kriisi lahendamiseks julgeolekuasutuse ülesandeid täitma. Pärast tööandjale tööst keeldumise või avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse esitamist võetakse reservi liige teenistusse. Eelnõu §-ga 5 muudetakse maksukorralduse seaduste § 29 punkte 265 ja 551 ning sama paragrahvi täiendatakse punktidega 552 ja 553. Tehtavad muudatused on vajalikud, et PPA, HäK, PäA ja julgeolekuasutused saaksid kontrollida, kas kriisirolli võtta sooviv või teenistujate reservi liikmeks saada sooviv isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal või mitte. Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamine on kriisirolli võtmist ja teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu. Eelnõu §-ga 6 täiendatakse RSVS § 48 lõiget 3 punktiga 11. RSVS § 48 lõikega 3 on ette nähtud isikud, kelle suhtes teeb julgeolekukontrolli VLA. Loetellu lisatakse VLA reservi teenistusse nimetamiseks nõusoleku andnud isik ja reservi teenistusse nimetatud isik. Täiendus lähtub põhimõttest, et VLA teeb oma teenistujate suhtes julgeolekukontrolli ise ning teeb seda ka reservi liikmete suhtes, kes nimetatakse kriisi lahendamiseks teenistusse. Julgeolekuasutuse reservi liikmel peab olema juurdepääsuluba riigisaladusele ja juurdepääsusertifikaat salastatud välisteabele. Vastasel juhul ei ole võimalik teda kriisiolukorras julgeolekuasutuse ülesannete täitmisse kaasata või tema väljaõpet korraldada. Lähtutakse sellest, et julgeolekuasutuse reservi liikme juurdepääsuvajadus tuleneb tema kuulumisest julgeolekuasutuse reservi. Eelnõu §-ga 7 muudetakse TuMS § 19 lõike 3 punkti 12. Kehtiva TuMS § 19 lõike 3 punkti 12 järgi ei maksustata tulumaksuga ametniku (ATS § 49), kaitseväelase (KVTS § 196 lõiked 1 ja 7), kaitseliitlase (KaLS § 61), salajasele koostööle kaasatud isiku (PPVS § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242), abipolitseiniku (APolS § 38), vabatahtliku päästja (PäästeS § 41), turvatöötaja (turvategevuse seaduse § 29) ning eriolukorra tööle rakendatud isiku (HOS § 44) ega ühekordset töökohustust täitva isiku (riigikaitseseaduse § 551) hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust. Oktoobris jõustuva KORKS-i rakendussätete kohaselt asendatakse tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 tekstiosa „, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551“„ tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 160“. See tähendab, et sellelt hüvitiselt ei pea maksma tulumaksu. Kui reservi liige nimetatakse kriisiajal politseiametnikuks ja ta teenistusülesannete täitmisel hukkub või saab vigastuse, mille tagajärjel tema töövõime väheneb, kohaldatakse talle ATS-is sätestatud hüvitise maksmise regulatsiooni. Nimetatud hüvitis on tulumaksuvaba. Eelnõuga lisatakse PPVS-i (§ 10832) ja PäästeTS-i (§ 2210) säte väljaõppe või täiendusõppe ajal teenistujate reservi liikme hukkumise, surma ja töövõime vähenemise hüvitise kohta, mille korral on makstav hüvitis samasugune nagu need, mis on TuMS-i järgi tulumaksust juba vabastatud. Seetõttu peab ka kõnealune hüvitis olema tulumaksuvaba ning see lisatakse TuMS-is sätestatud tulumaksuvabade hüvitiste loetellu. 75 JAS § 206 lõike 6 kohaselt kehtivad julgeolekuasutuse reservi väljaõppes osalevale isikule §-des 18 ja 242 sätestatud tagatised ning hüvitiste maksmise kord. Kuna TuMS § 12 lõikes 3 on ette nähtud tulumaksuvabastus otsese varalise kahju korral ning § 19 lõike 3 punktis 12 on juba viidatud JAS §-s 24² sätestatud alustel makstavate hüvitiste tulumaksuvabastusele, kohalduvad samad maksustamise reeglid ka JAS § 206 lõikes 6 nimetatud juhtumite korral. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus on isikuandmete kaitse üldmäärusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kriisirolli määramine vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele ning endiste teenistujate reservi loomine PPA-sse, PäA-sse, HäK-i ja julgeolekuasutustesse Sihtrühm 1 1.1. Vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja HäK-i vabatahtlikud, kellele PäA, PPA või HäK võib kriisirolli määrata. Nendeks võivad olla näiteks juba praegused vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad, HäK-i vabatahtlikud ja teised, kes soovivad tulevikus osaleda vabatahtliku päästja, vabatahtliku merepäästja või HäK-i vabatahtlikuna PäA, PPA või HäK-i tegevuses. Sihtrühma suurust on keeruline arvuliselt välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju sihtrühmas nimetatud vabatahtlikest nõustub kriisirolli määramisega. Praegu on vabatahtlikus päästes ligikaudu 3400 liiget, vabatahtlikus merepäästes 800 liiget ja Häirekeskuses 150 vabatahtlikku. Proportsionaalselt jaotuvad kriisirolliga vabatahtlikud asutustes võrreldaval kujul. 1.2. Isikud, kes soovivad töötada kriisiajal päästeteenistujana, politseiametnikuna või julgeolekuasutuse teenistujana. Nendeks võivad olla näiteks endised päästeteenistujad, politseiametnikud, julgeolekuasutuse teenistujad, SKA vastava eriala lõpetanud isikud ja teised, kes soovivad osaleda reservi tegevuses ning kellel on samalaadsed oskused ja teadmised. Sihtrühma suurust on arvuliselt keeruline välja tuua, kuna see oleneb sellest, kui palju inimesi saab reservi värvata ja kui palju inimesi soovib reservi tegevuses osaleda. Siseministeeriumi valitsemisalas (PäA, PPA, HäK) lahkub aastas keskmiselt xxx inimest, kes on potentsiaalsed reservi värvatavad isikud. Siseministeeriumi valitsemisalas vajame vähemalt 5000 kriisirolliga vabatahtlikku, sealhulgas kriisirolliga vabatahtlikud päästjad, kriisirolliga 112 ja 1247 vabatahtlikud, kriisirolliga abipolitseinikud, kriisirolliga merepäästes osalevad vabatahtlikud ning teenistusliku reservi liikmed. Mõju valdkond I: sotsiaalne, sh demograafiline mõju 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud 76 Eelnõu soodustab vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ja kindlustab tööjõu kriisiolukorras, mil vajadus toetada PäA, PPA ja HäK-i tegevust oluliselt kasvab. Sellega seoses suureneb ka kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlike koolitamise vajadus. Eelnõu avardab PäA, PPA ja HäK-i tegevuses vabatahtlikuna osalevate isikute võimalusi oma oskusi ja teadmisi täiendada. Kui isikutel, kellele kriisiroll määratakse, on PäA, PPA või HäK-i tegevuses vabatahtliku päästja, vabatahtliku merepäästja või Häirekeskuse vabatahtlikuna olemas varasem kokkupuude vastava asutusega ja väljaõpe, ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Samuti tagavad eelnõu muudatused kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga vabatahtlikele merepäästjatele ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlikele sotsiaalsed tagatised. Muudatused tagavad ka kriisirolliga vabatahtlike lähedastele kindlustunde, et kui isik ei saa kriisiolukorras PäA, PPA või HäK-i tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Kuigi mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väikesed, on mõju positiivne, kuna muudatustega tagatakse kriisirolliga vabatahtlikele oluline kindlustunne. Lisaks on tähtis märkida, et mõju avaldub isikule tema vabatahtliku nõusoleku alusel. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna kriisirolli määramisega kaasnevad ka vajalikud koolitused ja sotsiaalsed tagatised. 1.2. Teenistujate reserv Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ning kindlustab tööjõudu kriisiajal, mil politsei- või päästeteenuste järele vajadus tunduvalt kasvab. Sellega seoses suureneb ka endiste teenistujate koolitamise vajadus, mida kavatsetakse katta juba väljatöötatud koolituslahenduste kaudu KAPO-s, PPA-s, PäA-s ja Sisekaitseakadeemias. Eelnõu avardab võimalusi täiendada politsei- ja päästetegevuses ametnikuna osalemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kriisireserv on võimalus saada ja täiendada erialast väljaõpet. Samuti tagatakse kriisireservi liikmele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Kriisireservi liikme lähedastel tekib kindlustunne, et kui isik ei saa kriisireservi tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Muudatused tagavad õigusselguse ametnikule, töötajale ja ka riigile, kuna annavad õigusliku aluse kindlustada ametnikule ja töötajale sotsiaalsed tagatised ning riigil tekib kohustus maksta palka. PPA, KAPO ja PäA teenistujate reservi liikmetele lisatakse tagatis, mille kohaselt on väljaõppe ajal hukkumise või vigastuse korral makstav hüvitis tulumaksuvaba, nagu kehtiva õiguse järgi on ette nähtud kõigile ametnikele, kaitseväelastele, kaitseliitlastele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele. Muudatusega tagatakse võrreldavate rühmade võrdne kohtlemine ja õigusselgus. Kuna selliseid juhtumeid esineb praktikas harva, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed. Kuigi mõju ulatus ja avaldumise sagedus on eelduslikult väikesed, on mõju positiivne, kuna kriisireservis osalejatele tagatakse selle muudatustega oluline kindlustunne. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest ühtegi negatiivse iseloomuga mõju ei avaldu. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna reservis osalemisega kaasnevad ka vajalikud koolitused ja sotsiaalsed tagatised. 77 Mõju valdkond II: halduskoormus 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud Eelnõuga kaasneb kriisirolliga vabatahtlikele päästjatele, kriisirolliga vabatahtlikele merepäästjatele ja Häirekeskuse vabatahtlikele vähene halduskoormuse kasv. Halduskoormus seisneb eelkõige selles, et kriisiroll määratakse üksnes vabatahtliku nõusolekul, mistõttu peab isik enne kriisirolli määramist tutvuma selle tingimuste, õiguste ja kohustustega ning andma selleks nõusoleku. Samuti tuleb kriisirolliga vabatahtlikul hoida ajakohasena oma kontaktandmed ning teavitada asutust asjaoludest, mis võivad mõjutada tema valmisolekut kriisirolli täita. Kriisiolukorras peab vabatahtlik vajaduse korral teavitama oma tööandjat sellest, et ta viibib kriisirolli täitmise tõttu töö- või teenistusülesannete täitmisest ajutiselt eemal. Tegemist on ühekordsete või harva esinevate toimingutega, mis ei nõua isikult ulatuslikku asjaajamist ega too kaasa püsivat aruandlus- või dokumenteerimiskohustust. Kuna kriisiroll määratakse olemasolevatele või tulevastele vabatahtlikele, kes on juba seotud Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Häirekeskuse vabatahtliku tegevusega, toimub suurem osa vajalikust teabevahetusest ja asjaajamisest olemasolevate koostöökorralduste raames. Enamik haldustoiminguid tehakse kriisirolli määramisel või väljaõppe käigus ning edaspidi üksnes vajaduse korral. Eelnõuga ei looda vabatahtlikele uusi regulaarseid taotlemis-, aruandlus- ega kooskõlastamiskohustusi. Järeldus mõju olulisuse kohta. Halduskoormuse mõju ulatus on väike ja mõju avaldub harva. Arvestades, et eelnõuga tagatakse kriisirolliga vabatahtlikele selged õigused, sotsiaalsed tagatised ja õiguslik kindlus kriisiolukorras tegutsemiseks, on vähene halduskoormuse suurenemine eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ning proportsionaalne. Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. 1.2. Teenistujate reserv Eelnõuga kaasneb teenistujate reservi liikmetele vähene halduskoormuse suurenemine. Halduskoormus seisneb eelkõige kriisireserviga liitumiseks vajalike toimingute tegemises, sealhulgas nõusoleku andmises, vajalike andmete esitamises ning reservi liikmeks saamise eelduseks olevate menetluste ja väljaõppe läbimises. Reservi liikmel tuleb hoida ajakohasena oma kontaktandmed ning teavitada pädevat asutust asjaoludest, mis võivad mõjutada tema valmisolekut kriisireservi ülesandeid täita. Kriisireservi kaasamise korral peab isik teavitama oma tööandjat või teenistuskohustuste täitmise korraldajat asjaolust, et ta on määratud kriisi lahendamiseks loodud ametikohale. Ametnikuna töötavale teenistujate reservi liikmele kaasneb lisaks kõrvategevusest teavitamise kohustus. Kriisireservi kuulumine ei too kaasa püsivaid aruandlus-, taotlemis- ega muid regulaarseid halduskohustusi. Enamik haldustoiminguid tehakse reserviga liitumisel või üksnes kriisireservi tegeliku kaasamise korral ning need toimuvad olemasolevate värbamis-, väljaõppe- ja personalihaldusprotsesside raames. Järeldus mõju olulisuse kohta. Halduskoormuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed. Samal ajal suurendab regulatsioon õigusselgust, määratledes selgelt teenistujate reservi liikme õigused, kohustused ja sotsiaalsed tagatised ning luues läbipaistva õigusliku 78 aluse kriisireservis osalemiseks. Seega on vähene halduskoormuse suurenemine eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ja proportsionaalne ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike. Sihtrühm 2 Eesti elanikkond, sealhulgas hajaasustuse elanikud5. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 1 362 9546. Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna selle tulemusena luuakse PäA-le, PPA-le ja HäK-ile võimalus määrata kriisiroll vabatahtlikele päästjatele, vabatahtlikele merepäästjatele ja HäK-i vabatahtlikele, mis aitab PäA-l, PPA-l ja HäK-il võimalikke kriise tõhusamalt ning kiiremini lahendada. Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades PäA, PPA ja HäK-i suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea nendega kohanema. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest kaasatud isikute sobivuses veendutakse juba enne kriisireservi määramist. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, kellele kriisirolli määrata ei saa. Eelnõu kohaselt ei määrata kriisirolli kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikutele. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna seisukohalt oluline ning positiivne. Kriisiolukorras on tagatud asutuste ülesannete täitmine koos väljaõppe saanud kriisirolliga vabatahtlikega. Mõju avaldub eelkõige kriisiolukorra realiseerumisel. 1.1. Teenistujate reserv Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna selle tulemusena luuakse julgeolekuasutuste, PPA, PäA ja HäK-i juurde kriisireservid, mis aitavad võimalikke kriise tõhusamalt ning kiiremini lahendada. Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalisust, kasvatades julgeolekuasutuste, PPA, PäA ja HäK-i suutlikkust kriisiajal tõhusalt täita asutuse 5 Maailmapanga (ÜRO andmetele tugineva) hinnangu kohaselt elas Eestis 2024. aastal maapiirkonnas umbes 400 000 inimest, mis moodustab ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast: https://data.worldbank.org/indicator/SP.RUR.TOTL?locations=EE. Viimase rahvaloenduse (2021) andmetel elab Eesti 1,33 miljonist elanikust suurim osa ehk 61 protsenti linnalistes piirkondades. See on vaid protsendi võrra enam kui 2011. ja 2000. aastal. Väikelinnalistes piirkondades elab 9 protsenti elanikkonnast, mis on protsendi võrra enam kui 2011. aastal ning 3 protsendi võrra rohkem kui 2000. aastal. https://www.stat.ee/et/uudised/linnastumisest-valglinnastumisest-ja-vastulinnastumisest-kolme-viimase- rahvaloenduse-naitel 6 https://stat.ee/et/uudised/eesti-rahvaarv-langes-esialgsetel-andmetel-7041-inimese-vorra. 79 põhiülesandeid, nagu piirivalve, objektikaitse, massiohje, päästetööd, hädaabiteadete menetlemine jne. Kriisireservi liikmed kutsutakse tööle pikemaajaliste ja ressursimahukate sündmuste või nende jadade lahendamiseks. Kui kaasata vabatahtlikke lisaks, on julgeolekuasutustele ja PPA-le tagatud tööjõud täita tavaülesandeid ka kriisiajal, sealhulgas teha seda senisest mahukamal tasemel (nt tänavapatrullid). Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumises muutusi ei ole ja sihtrühm ei pea nendega kohanema. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Arvestades isikute hulga suurust, on mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele väheoluline, kuna eelnõu ei mõjuta juba sõjaaja ametikohal olevaid inimesi. Eelnõus on toodud välistused selle kohta, keda kriisireservi koosseisu nimetada ei saa. Eelnõu kohaselt ei nimetata kriisireservi koosseisu kriisiülesandega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale nimetatud isikuid. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine (koostöö NATO-ga), kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab oluliselt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna seisukohalt oluline ning positiivne. Kriisiolukorras on tagatud julgeolekuasutuste, PPA, PäA ja HäK-i ülesannete täitmine suurendatud jõududega. Mõju avaldub eelkõige kriisiolukorra realiseerumisel. Mõju valdkond II: regionaalne mõju 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud Kuna kriisirolliga vabatahtlikud toetavad PäA, PPA ja HäK-i ülesannete täitmist ka kriisiolukorras nõutud tasemel Eesti-üleselt olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Eesti demograafilise jaotuse tõttu võivad kriisiolukorras jääda vajaliku teenuseta alad, kus elanikkonda on hõredamalt ja seega ka vabatahtlike ressurss on väiksem. Kriisiolukorras on võimalik olukorra juhil täpsustada ja suunata, millistes valdkondades on vaja kriisirolliga vabatahtlikke täiendava abina rakendada. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne. 1.2. Teenistujate reserv Kuna kriisireserv on mõeldud selleks, et ka kriisiajal täita politseile pandud ülesandeid nõutud tasemel Eesti-üleselt olenemata põhijõudude koondamisest kriisikoldesse, kaasneb eelnõuga positiivne mõju ka väikelinnade ja hajaasustuse elanikele kriisiajal. Kriisireservi liikmete kaasamine võimaldab tagada politseinike ja päästeteenistujate ühtlasema jaotuse eri piirkondades ning aitab vältida olukorda, kus kriisiajal väheneks väikelinnade ja hajaasustuse elanike turvalisus. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline, aga positiivne. Sihtrühm 3 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud 80 Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisirolliga vabatahtliku päästja, kriisirolliga vabatahtliku merepäästja ja kriisirolliga HäK-i vabatahtliku alalised tööandjad. Kuna kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlike suurust on keeruline prognoosida, on keeruline hinnata, kui paljusid tööandjaid võib kriisirolli määramisega seotud muudatus tulevikus puudutada. Mõju valdkond: mõju majandusele Kui kriisirolliga vabatahtlik päästja, kriisirolliga vabatahtlik merepäästja või kriisirolliga HäK-i vabatahtlik osaleb kriisiajal kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, sest muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja (kes on ühtlasi vabatahtlik päästja, vabatahtlik merepäästja või HäK-i vabatahtlik) on andnud nõusoleku kriisirolli määramiseks ja kes kaasatakse kriisiajal selle lahendamisse, et toetada PäA, PPA või HäK-i tegevust. Eelnõuga kaasneb tööandjatele vähene halduskoormuse suurenemine. Halduskoormus seisneb peamiselt töötaja ajutise eemalviibimise arvestamises ja vajaduse korral töökorralduse ümberkujundamises. Lisaks võib tööandja esitada riigile taotluse seaduses sätestatud tingimustel otsese varalise kahju hüvitamiseks. Tegemist on üksikjuhtudel esinevate toimingutega, mis ei too kaasa püsivaid aruandlus-, registreerimis- ega muid regulaarseid halduskohustusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna selliseid kriise, kuhu on vaja kaasata kriisirolliga vabatahtlikke, ei juhtu praktikas tihti. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda juhul, kui PäA, PPA või HäK-i ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis oluliselt mõjutab kasumi teenimist. Leevendusmehhanismina on loodud varalise kahju hüvitamise süsteem. Kui tööandjale tekib otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline. Kriisirolliga vabatahtlike arv kogu Eesti töötajaskonnast on väike ning vabatahtlikud jaotuvad kõigi Eesti ettevõtjate seas ega ole koondunud spetsiifilise valdkonna ettevõtetesse. Mõju avaldub harva, kriisiolukorra kehtestamisel ja ainult juhul, kui konkreetne vabatahtlik kriisiolukorra lahendamisse kaasatakse. 1.2. Teenistujate reserv Ametiasutused ja ettevõtted, kes on kriisireservi liikme alalised tööandjad. Kuna reservi suurust on keeruline prognoosida, on keeruline hinnata, kui paljusid tööandjaid võib kriisirolli määramisega seotud muudatus tulevikus puudutada. Mõju valdkond: mõju majandusele Kui isik viibib kriisireservis osalemise tõttu väljaõppel või osaleb politseiametniku või päästeteenistujana kriisi lahendamises, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuna muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja on andnud nõusoleku osaleda kriisireservis ning kes kaasatakse väljaõppesse ja kriisiajal selle lahendamisse. Eelnõuga ei suurene ettevõtete kulud, kuid senisest enam tuleb arvestada 81 töötajate lisapuhkustega, mis on seotud siseturvalisuse tagamisega ehk tegevusega kriisireservis. Kriisireservi liikmete tööandjad peavad lubama isikutele tasustamata lisapuhkust kuni 30 päeva aastas. Arvestades, et Eesti kogu tööhõive on umbes 600 000 inimest ja reservi kuuluvate inimeste koguhulk oleneb mitmest tegurist, sealhulgas edaspidistest otsustest kriisireservi suuruse kujundamisel ja riigieelarve võimalustest, on mõju ulatust keeruline täpselt prognoosida. Eelnõuga kaasneb tööandjatele ka vähene halduskoormuse suurenemine. Halduskoormus seisneb peamiselt kriisireservi liikme puudumise arvestamises, töökorralduse ümberkujundamises ning vajaduse korral tasustamata lisapuhkuse vormistamises ja töötaja eemalviibimisega seotud tavapärastes personalitoimingutes. Kriisireservi liikme kriisiajal kaasamise korral võib tööandja esitada riigile seaduses sätestatud tingimustel taotluse otsese varalise kahju hüvitamiseks. Tegemist on üksikjuhtudel esinevate toimingutega, mis ei too kaasa uusi püsivaid aruandlus-, registreerimis- ega muid regulaarseid halduskohustusi. Eeltoodust tuleneb, et mõju majandusele, sealhulgas tööhõivele, on väheoluline. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna selliseid kriise, kuhu on vaja reservi kaasata, ei juhtu praktikas tihti. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda juhul, kui julgeolekuasutuse või PPA ülesannetesse kaasatud isik on ettevõttes ametikohal, mis oluliselt mõjutab kasumi teenimist. Leevendusmehhanismina on loodud varalise kahju hüvitamise süsteem. Kui tööandjale tekib otsene varaline kahju, võib ta nõuda riigilt selle hüvitamist. Hüvitise ülempiir on enne hüvitise taotlemist Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga kuuekordne suurus. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on väheoluline. Teenistujate reservi kuuluvate isikute arv kogu Eesti töötajaskonnast on väike ning vabatahtlikud jaotuvad kõigi Eesti tööandjate seas ega ole koondunud spetsiifilise valdkonna ettevõtetesse. Mõju avaldub harva, väljaõppe ja täiendõppe (kord aastas) läbimisel, kriisiolukorra kehtestamisel ja ainult juhul, kui konkreetne reservi liige kaasatakse kriisiolukorra lahendamisse. Sihtrühm 4 1.1. Kriisirolliga vabatahtlikud PäA, PPA ja HäK-i teenistujad, kes tegelevad kriisirolliga vabatahtlike päästjate, kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate ja kriisirolliga HäK-i vabatahtlike süsteemi tagamisega. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele Muudatused võivad suurendada PäA, PPA ja HäK-i kriisirolliga vabatahtlikega tegelevate teenistujate töökoormust. Eelkõige nende teenistujate töökoormust, kelle ülesanne on pidada arvestust kriisirolliga vabatahtlike üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua nende haldamiseks vajalik suutlikkus. PäA jaoks ei ole muudatusega kaasnevad ülesanded uued, kuna PäA-l on võimalik juba praegu kaasata kriisirolliga abidemineerijaid, kuid PäA töökoormus võib suureneda seoses kriisirolli määramisega vabatahtlikele päästjatele. Kuigi kriisirolliga vabatahtlike kaasamine muudab töökorraldust, tagatakse PäA-le, PPA-le ja HäK-ile vabatahtlike reserviga seotud suutlikkus, et tagada toimepidevus võimalike ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, sest tuleb luua töötav süsteem kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti 82 keskmine. Võimalik, et kriisirolliga vabatahtlikega seotud ülesandeid hakkavad ametnikud täitma oma seniste põhiülesannete kõrvalt, mis suurendab nende töökoormust. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on oluline, kuna kriisirolliga vabatahtlike kaasamine võib olla aja- ja töömahukas. 1.2. Teenistujate reserv Julgeolekuasutuse, PPA, PäA ja HäK-i teenistujad, kes tegelevad reservi loomise ja töös hoidmisega (väljaõppeinstruktorid, formeerimisega seotud isikud, rühmajuhid, personali- ja palgaarvestusega tegelevad isikud jne). Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Muudatused võivad suurendada julgeolekuasutuse, PPA, PäA ja HäK-i palgakorraldusega tegelevate teenistujate töökoormust. Nende teenistujate ülesanne on pidada arvestust reservis olevate isikute üle, kavandada ja viia ellu nende väljaõpet ning luua julgeolekuasutuse ja PPA juurde reserviga seotud suutlikkus. Mõju ulatus on eelduslikult keskmine, kuna tuleb luua töötav süsteem reservi rakendamiseks. Mõju avaldamise sagedus on samuti keskmine. Reservi kui uue süsteemi juurutamisel on võimalik, et reserviga seotud teemadega hakkavad tegelema ametnikud ka oma senise põhitöö kõrvalt, mis suurendab nende töökoormust. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju on oluline, kuna kriisireservi kui süsteemi juurutamine võib olla aja- ja töömahukas. 6.2. Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele Eelnõuga kavandatavad muudatused riivavad põhiseaduses sätestatud õigust vabale eneseteostusele (PS § 19), õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29), ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (PS §-d 31 ja 32) ning õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas7. Lihtsustatult tähendab formaalne põhiseaduspärasus, et õigusakt, millega isikute põhiõiguseid riivatakse, on vastu võetud ettenähtud protseduurireeglite järgi. Materiaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõiguse riive on kehtestatud legitiimselt ehk põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle legitiimse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.8 PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).9 Käesolevas eelnõus sisalduvate põhiõiguste riivete eesmärk on tagada riigi siseturvalisuse, avaliku korra ning kriisireageerimisvõime toimimine olukordades, kus tavapärased riiklikud 7 RKPJKo 5-20-3/43, punkt 37. 8 RKPJKo 3-4-1-16-08, punkt 28. 9 RKPJKo 23.02.2023, 5-22-12, punkt 41. 83 ressursid võivad osutuda ebapiisavaks. Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete eesmärkidega, mis tulenevad muu hulgas põhiseaduse preambulist, mille kohaselt on riik kohustatud kaitsma sisemist rahu ja avalikku korda. Eelnõus ette nähtud kriisirolliga vabatahtliku merepäästja, vabatahtliku päästja, HäK-i vabatahtliku ja teenistujate reservi süsteem põhineb isiku vabatahtlikul nõusolekul. Isik annab eelnevalt nõusoleku osaleda kriisi lahendamises, väljaõppes ja täiendusõppes ning alles seejärel võib teda määrata vastavasse reservi või kriisirolli. Seetõttu ei ole tegemist sunniviisilise teenistuskohustuse loomisega, vaid vabatahtlikul osalusel põhineva valmisolekusüsteemiga. Sellest tulenevalt on PS §-des 19 ja 29 üldise tegevusvabaduse ja töövabaduse riive kaitstud mõõduka intensiivsusega. Teenistujate reservi liikmetele ja kriisirolliga vabatahtlikele merepäästjatele, päästjatele ja HäK-i vabatahtlikele kehtestatakse kohustus osaleda väljaõppes ning kriisiolukorras võib neid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks, mida Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral pikendada. Nimetatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks sobivad, kuna kriisi lahendamise tõhusus eeldab eelnevalt välja õpetatud ja kiiresti kaasatava reservi olemasolu. Meetmed on vajalikud, sest sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada vähem piiravate vahenditega. Püsiva täiendava ametkondliku ressursi loomine oleks riigile oluliselt koormavam ega tagaks kriisiolukorras samaväärset paindlikkust. Samuti on piirangud mõõdukad, kuna kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega piiratud tähtajaks ning otsuse vajalikkus tuleb regulaarselt üle vaadata. See tagab täitevvõimu tegevuse parlamentaarsele kontrollile omase kõrgendatud legitiimsuse ning aitab vältida põhjendamatult pikaajalist põhiõiguste riivet. PS §-des 31 ja 32 kaitstud ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive seisneb eelkõige selles, et tööandja võib ajutiselt kaotada võimaluse kasutada töötaja tööpanust olukorras, kus töötaja osaleb kriisi lahendamises või väljaõppes. Tegemist on sobiva ja vajaliku meetmega, kuna kriisi lahendamise eesmärk eeldab võimalust kasutada eelnevalt ettevalmistatud isikuid sõltumata nende tavapärasest töösuhtest. Riive mõõdukust suurendab asjaolu, et eelnõu näeb tööandjale ette õiguse nõuda riigilt otsese varalise kahju hüvitamist. Samuti on väljaõppes osalemise korral tegemist tasustamata lisapuhkusega piiratud ulatuses ning hüvitise maksmise võimalus on seaduses ette nähtud. Seetõttu ei ole tööandjate õiguste piirang ülemäärane ega moonuta ettevõtlusvabaduse olemust. Eelnõuga kaasneb ka PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatuse enesemääramise õiguse riive, kuna HäK-il, PäA-l, julgeolekuasutustel ja PPA-l võimaldatakse töödelda reservi liikmete ja kandidaatidena osaleda soovivate isikute isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ning saada andmeid töötamise registrist ja kaitseväekohustuslaste registrist. HäK-il, PäA-l ja PPA-l tekib vastav õigus ka vabatahtlikele kriisirolli määramiseks. Riive eesmärk on tagada, et kriisi lahendamisse kaasatavad isikud oleksid usaldusväärsed ja sobivad ning nende suhtes ei esineks vastuolusid riigikaitseliste kohustustega. Tegemist on siseturvalisuse ja riigikaitse seisukohalt olulise eesmärgiga. Andmete töötlemine on seotud üksnes seaduses selgelt määratletud eesmärkidega ning piiratud ulatusega, mis on vajalik reservi moodustamiseks ja töö korraldamiseks. Samuti tulenevad andmete töötlemisele täiendavad kaitsemeetmed isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Arvestades kriisi lahendamisega seotud usaldus- ja julgeolekuvajadust, on riive proportsionaalne ega lähe vajalikust kaugemale. 84 Kriisirolliga vabatahtlike kaasamine hädaabiteadete menetlemisse riivab põhiseaduse §-s 26 tagatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuna ülesannete täitmisel puututakse vältimatult kokku isikuandmetega, sealhulgas eriliigiliste isikuandmetega, eelkõige terviseandmetega. Eraelu kaitse hõlmab muu hulgas õigust isikuandmete kaitsele ning nõuet, et riik töötleks isikuandmeid üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel, ulatuses ja korras. Riive eesmärk on põhiseaduslikult legitiimne. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on tagada Häirekeskuse toimepidevus kriisiolukordades ning kindlustada hädaabiteadete katkematu menetlemine olukorras, kus tavapärane teenistuskoosseis ei pruugi olla piisav. Hädaabiteadete õigeaegne menetlemine on otseselt seotud inimeste elu ja tervise kaitsega, mis tuleneb põhiseaduse §-dest 16 ja 28. Seetõttu teenib regulatsioon ülekaalukat avalikku huvi ning on suunatud teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsele. Kavandatav meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, kuna kriisirolliga vabatahtlike kaasamine võimaldab suurendada Häirekeskuse suutlikkust menetleda hädaabiteateid ka ulatusliku või pikaajalise kriisi korral ning aitab vältida olukordi, kus abi osutamine viibib ressursipuuduse tõttu. Meede on ühtlasi vajalik, sest Häirekeskuse toimepidevuse tagamiseks ei pruugi vähem riivavad abinõud olla piisavad. Hädaabiteadete menetlemine eeldab vahetut ligipääsu teadetes sisalduvale teabele ning ülesannete täitmine ei ole võimalik ilma isikuandmete töötlemiseta. Samas ei ole tegemist uue või piiramatu juurdepääsuõigusega, kuna kehtiva õiguse kohaselt võivad Häirekeskuse vabatahtlikud juba praegu osaleda hädaabiteadete menetlemisel tõlgina ning puutuda seeläbi kokku isikuandmetega. Kriisirolliga vabatahtlike tegevus toimub seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning nende suhtes kohalduvad samad isikuandmete töötlemise, konfidentsiaalsuse ja järelevalve nõuded nagu teistelegi hädaabiteadete menetlemisega seotud isikutele. Riive on mõõdukas ja proportsionaalne ka kitsamas tähenduses. Kuigi hädaabiteadete menetlemisel töödeldakse sageli tundlikku teavet, on andmete töötlemise eesmärk piiratud üksnes hädaabikõne lahendamiseks vajaliku tegevusega ning andmetele ligipääs on seotud konkreetsete teenistusülesannete täitmisega. Teisalt on kaitstavateks hüvedeks inimeste elu ja tervis ning riigi suutlikkus tagada vältimatu abi osutamine kriisiolukorras. Arvestades kaitstava õigushüve kaalukust, kriisirolliga vabatahtlike kaasamise piiratud eesmärki ning asjaolu, et andmete töötlemine toimub seadusest tulenevate kohustuste ja kontrollimehhanismide alusel, ei ole põhiõiguse riive ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt on eelnõus sisalduvad põhiõiguste piirangud kooskõlas põhiseaduse §-ga 11. Piirangud teenivad legitiimset eesmärki, on sobivad ja vajalikud eesmärgi saavutamiseks ning mõõdukad, arvestades riigi siseturvalisuse ja kriisireageerimisvõime tagamise olulisust. Samuti sisaldab eelnõu mitmeid tasakaalustavaid meetmeid, sealhulgas vabatahtlikkuse põhimõtet, piiratud ajalist kestust, Vabariigi Valitsuse kontrolli, hüvitusmehhanisme ning andmetöötluse eesmärgipärast piiramist, mistõttu ei moonuta piirangud põhiõiguste olemust. 6.3. Andmekaitsealase mõju analüüs Käesoleva eelnõuga muudetakse PPVS-i, PäästeS-i, PäästeTS-i ja JAS-i eesmärgiga luua õiguslik alus kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate, vabatahtlike päästjate, HäK-i vabatahtlike ning PPA, PäA, HäK-i ja julgeolekuasutuste endiste teenistujate reservi moodustamiseks ja kaasamiseks kriiside lahendamisse. Eelnõu eesmärk on suurendada riigi valmisolekut reageerida kriisiolukorra või selle ohu korral olukordades, kus tavapärasest teenistuskoosseisust ei pruugi piisata avaliku korra, piirihalduse, sisejulgeoleku või siseturvalisuse ülesannete 85 täitmiseks. Eelnõuga kaasneb isikuandmete töötlemise mahu suurenemine, mistõttu on vajalik hinnata kavandatavate muudatuste mõju andmekaitsele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt töödeldakse vabatahtlike ja teenistusse kandideerivate isikute andmeid ulatuses, mis on vajalik nende sobivuse hindamiseks, väljaõppe korraldamiseks ning ülesannete täitmise tagamiseks. Eelnõuga laiendatakse olemasolevaid andmetöötluse eesmärke ning luuakse täiendavad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks seoses vabatahtlikele kriisirolli määramisega ja teenistujate reservi moodustamisega. Võrreldes kehtiva õigusega lisanduvad uued isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse – teenistujate reservi kandideerijad, teenistujate reservi liikmed ning kriisirolli võtta soovivad ja võtnud vabatahtlikud. Eelnõu kohaselt on PPA-l, PäA-l, HäK-il ja julgeolekuasutustel õigus töödelda teenistujate reservi liikmeks sooviva ja teenistujate reservi liikme isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning korraldada reservi tööd. Samuti nähakse eelnõus ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. Töödeldavate isikuandmete koosseisu kuuluvad eelkõige isiku tuvastamiseks vajalikud andmed, kontaktandmed, kodakondsuse andmed, hariduse ja keeleoskuse andmed, teenistus- ja töökogemust puudutavad andmed, väljaõppe ja kvalifikatsiooni andmed, taustakontrolli käigus kogutavad andmed ning andmed isiku sobivuse kohta teenistujate reservi või kriisirolli määramiseks. Samuti võidakse töödelda karistusandmeid ja kriminaalmenetlusega seotud andmeid ning kriisiülesandega ameti- või töökoha või sõjaaja ametikoha andmeid. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, mille kohaselt on töötlemine lubatud juhul, kui see on vajalik õigusliku kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. Eriliiki isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb üldmääruse artikli 9 lõike 2 punktidest b ja g. Andmesubjektide õiguste riive seisneb peamiselt selles, et nende kohta kogutakse ja säilitatakse täiendavaid andmeid ning osa andmeid saadakse erinevatest riiklikest registritest. Samuti võib taustakontroll hõlmata ulatuslikumat isiku tausta kontrollimist. Töötlemise eesmärk on seotud avaliku korra, riigi julgeoleku, elanikkonna kaitse ja kriisivalmiduse tagamisega. Riive intensiivsust suurendab asjaolu, et taustakontroll võib hõlmata ulatuslikku eraelu puudutava teabe kogumist ning mõnel juhul ei pruugi isikule olla võimalik täielikult avaldada otsuste tegemise põhjendusi. Andmetöötlusega kaasnevad riskid hõlmavad eelkõige õigustamata juurdepääsu isikuandmetele, andmete lekkimist, andmete väärkasutust või ebaõigete andmete kasutamist otsuste tegemisel. Riskide maandamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, piiratakse andmetele juurdepääs teadmisvajaduse põhimõtte alusel ning tagatakse andmekasutuse kontroll ja järelevalve. Andmetele juurdepääs on teadmisvajaduse põhine ning piiratud üksnes nendele teenistujatele, kelle tööülesanded eeldavad andmete töötlemist. Julgeolekuasutuste reservi andmeid kavandatakse kaitsta riigisaladusena ning andmetöötlusele kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse nõudeid. Asjaomastes asutustes kasutatakse vajaduspõhist andmete kasutust, ligipääsupiiranguid ning andmete säilitamise ja kustutamise korda. Samuti rakendatakse infoturbe meetmeid ja tehakse regulaarset seiret andmekasutuse üle. 86 Eelnõuga ei muudeta PPA, PäA, HäK-i ja julgeolekuasutuste senist töökorraldust seoses isikuandmete töötlemisega, lisaks ei looda uusi andmekogusid, vaid kogu andmetöötlus lähtub juba kehtivatest regulatsioonidest. Eelnõuga ei looda alust automatiseeritud otsuste tegemiseks isiku suhtes üldmääruse artikli 22 tähenduses. Isiku sobivust hinnatakse haldusorgani kaalutlusotsuse alusel ja inimese osalusel. Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatav isikuandmete töötlemine põhjendatud olulise avaliku huviga ning vajalik riigi kriisivalmiduse tugevdamiseks. Samas eeldab regulatsiooni rakendamine kõrgendatud tähelepanu andmete minimaalsuse põhimõtte järgimisele, juurdepääsupiirangutele ning tehniliste ja organisatsiooniliste turvameetmete rakendamisele. Andmete töötlemisel järgitakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja säilitamise piirangu põhimõtteid, et tagada andmesubjektide põhiõiguste kaitse. HäK-i kriisirolliga vabatahtliku kaasamine hädaabiteadete menetlemisse Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) muudatusega võimaldati HäK-i vabatahtlikke kaasata abi- ja infoteadete menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel, PäästeS § 131 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmisel ning muudes HäK-ile õigusaktidega pandud ülesannetes (näiteks personali- ja kommunikatsioonitegevused). Vabatahtlike kaasamine on vajalik, et tagada HäK-i toimepidevus, sealhulgas teenindada saabuvaid kõnesid kiirelt ja tõhusalt ning säästa hädaabinumbrit 112 ning abi- ja infoteenust võimaliku ülekoormuse eest. Muudatustega kaasnevat isikuandmete töötlemist on analüüsitud eriteenistuste ühtlustamisest tuleneva politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas10. Muu hulgas on viidatud seletuskirjas välja toodud järgnev: „Hädaabiteadete menetlemise üks osa on ohu hindamine. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel kaasatakse vabatahtlikke tõlgina, see omakorda tähendab isikuandmetega kokkupuudet. Võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel toetab vastava keeleoskusega vabatahtlik päästekorraldajat, olles abiks hädaabiteate sisu mõistmisel ja küsimuste küsimisel, kuid ei sisesta ise andmeid hädaabiteadete menetlemise andmekogusse ega oma sinna juurdepääsu.“ Eelnõuga sätestatakse, et Häirekeskuse vabatahtlik, kellele on määratud kriisiroll, võib osaleda hädaabiteadete menetlemisel. Juba kehtiva õiguse kohaselt puutuvad HäK-i vabatahtlikud, kes on kaasatud hädaabiteadete menetlemisse tõlgina, kokku isikuandmetega. HäK-i vabatahtlikud peavad juba praegu järgima abi- ja infoteadete andmekogus isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Häirekeskuse kriisirolliga vabatahtlikele hädaabiteadete menetlemise õiguse andmine seda põhimõtet ei muuda. Kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikud, kellele antakse õigus kriisiolukorras menetleda hädaabiteateid, puutuvad vältimatult kokku isikuandmetega, sealhulgas terviseandmetega. Vastavaid andmeid töödeldakse minimaalses mahus, mis on vajalik vajatava abi väljaselgitamiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga loodava kriisireservi kulud saab jaotada liikide kaupa, mis hõlmavad halduskulu, personalikulu, varustust, väljaõpet, logistikat, kommunikatsiooni, värbamist ja vajalikku taristut. 2026. aastaks on eraldatud 1 200 000 eurot kriisireservi ettevalmistavateks tegevusteks. 10 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE, lk 113. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb/. 87 Hinnang eelnõuga kaasnevale kogukulule Kriisireservi loomise ja arendamise kogumaksumus on nelja aasta vaates prognoositud 19,2 miljonit eurot ja sisaldab vabatahtlike värbamise, väljaõppe, varustamise, haldamise ning muu kriisireservi loomiseks ja toimimiseks vajalikke kulusid. Siseministeeriumi valitsemisala vajab hinnanguliselt 5000 kriisirolliga vabatahtlikku, sealhulgas abipolitseinikke. Kulu 19,2 miljonit eurot hõlmab Päästeameti, Häirekeskuse ja merepääste kriisireserviga seotud kulusid ning sisaldab kulusid vabatahtlike portaali loomiseks summas 3 123 742 €. Kulud ei sisalda PPA kriisireservi rahastust ja ei kajasta riigisaladusega kaetud julgeolekuasutuste vajadusi. Kulude maht ja jaotus on esitatud järgnevas tabelis: 379 098 4 172 880 4 723 888 5 312 064 4 983 845 19 192 677 Asutus Kululiik 2026 / baas 2027. 2028. 2029. 2030. 2027-2030 Häirekeskus tööjõukulud 682 270 682 270 682 270 682 270 2 729 080 Häirekeskus majandamiskulu 130 908 72 695 78 050 83 405 57 880 292 030 Päästeamet tööjõukulud 292 058 828 287 828 287 828 287 2 776 919 Päästeamet majandamiskulu 1 249 684 1 397 879 2 149 143 2 130 544 6 927 250 Päästeamet investeering 553 000 320 000 873 000 Merepääste toetus 617 664 617 664 617 664 617 664 2 470 656 vabatahtlikud (PPA) Siseturvalisuse vabatahtlike portaali tööjõukulud 219 566 343 063 356 443 300 247 300 247 1 300 000 (VAPO) arendus Siseturvalisuse vabatahtlike portaali majandamiskulu 28 624 25 124 26 124 20 772 24 000 96 020 (VAPO) arendus Siseturvalisuse vabatahtlike portaali investeering 0 337 322 417 171 630 276 342 953 1 727 722 (VAPO) arendus Eelnõuga kavandatud muudatused toovad kaasa püsiva täiendava töökoormuse personaliarvestuses, eelkõige andmete sisestamise, kontrolli ja ajakohastamise osas. Esmane hinnang töömahule ja kuludele on 0,5 töökoormus personaliarvestaja ametikohale (Riigi Tugiteenuste Keskus), mille maksumus aastas on ligikaudu 18 000 eurot (koos tööjõukuludega). Rahastusvajadus esitatakse vajadusel RES-protsessis. Seega ei kaasne eelnõuga riigile RES- protsessiväliseid siduvaid rahalisi kohustusi ning eelnõu on kooskõlas riigieelarve planeerimise põhimõtetega. Rahastuse mittesaamisel kaetakse vältimatud kulud Siseministeeriumi valitsemisala vahenditest. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada järgmised siseministri määrused: 1) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord Politsei- ja Piirivalveametis“ PPVS § 10829 lõike 4 alusel; 2) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PPVS § 10833 lõike 4 alusel; 3) „Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ PäästeTS § 2211 lõike 4 alusel; 88  4) „Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord“ PäästeTS § 227 lõike 4 alusel; 5) „Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord“ eelnõu § 1 punkti 6, § 10820 lõike 6, eelnõu § 2 punkti 20, § 423 lõike 6, § 2 punkti 23 ja § 4311 lõike 6 järgi; 6) „Politsei- ja Piirivalveametis teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu“ politsei ja piirivalve seaduse § 10827 lõike 7 alusel; 7) „Päästeasutuses teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu“ päästeteenistuse seaduse § 226 lõike 7 alusel. Eelnõu jõustumisel tuleb muuta järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“; 2) siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, väljaõppele ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“; 3) siseministri 28. detsembri 2009. aasta määrus nr 96 „Isikuankeedi vorm“; 4) siseministri 11. juuli 2022. aasta määrus nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm“; 5) siseministri 10. novembri 2010 määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma üldises korras. Muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise vahele ei ole vaja jätta lisaaega, kuna kavandatud muudatused ei sisalda regulatsioone, mille rakendamine eeldaks adressaatidelt, haldusorganitelt või teistelt isikutelt pikemat ettevalmistusaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Abipolitseinike Kogule, Eesti Naabrivalvele, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Vabatahtlikule Mere- ja Järvepäästele, HäK-ile, Kaitsepolitseiametile, MTÜ-le Eesti Külaliikumine Kodukant, MTÜ-le Päästeliit, MTÜ-le Vabaühenduste Liit, PPA-le, PäA-le, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ametiühingule (ROTAL), MTÜ-le Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts, Sisekaitseakadeemiale, Välisluureametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Kooskõlastamisel esitati eelnõu kohta märkusi, mis on lisatud seletuskirja juures olevasse kooskõlastustabelisse (lisa 2). Kooskõlastamisel esitasid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud kooskõlastuskirjad Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Kaitseministeerium ning neid tabelis ei kajastata. 89 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2026 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) 90  Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand nr1 SISEMINISTER MÄÄRUS Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord Politsei- ja Piirivalveametis Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10829 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reservi) väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord. § 2. Teenistujate reservi väljaõpe (1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal politseiametnikuna, peab omandama politsei ja piirivalve seaduses sätestatud politseihariduse või erialase koolituse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised politseiametnikud, piirivalvurid ja julgeolekuasutuse ametnikud. (3) Reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. (4) Reservi väljaõppe käigus omandatakse teadmised ja oskused politsei ülesannetest, sh piirivalve, objektikaitse ja massiohje osas. § 3. Teenistujate reservi täiendusõpe (1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud ametnik reservi nimetatud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava täiendusõppe. (2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas. § 4. Teenistujate reservi õppe läbiviimise kord (1) Teenistujate reservi õppekavad kinnitab Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. (2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 2 SISEMINISTER MÄÄRUS Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest Politsei- ja Piirivalveameti poolt makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10833 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord. § 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Kaitsepolitseiametile või Politsei- ja Piirivalveametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta. (2) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub ….. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 3 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 42 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste teenistujate reservi“. § 2. Siseministri 28. detsembri 2009. aasta määruse nr 96 „Isikuankeedi vorm“ paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikuankeedis küsitud andmeid säilitatakse viis aastat isiku politseiteenistusse või politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse õppima kandideerimisest, politseiteenistusest lahkumisest või endiste teenistujate reservi liikme staatusest vabastamisest.“. § 3. Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 4 SISEMINISTER MÄÄRUS Endiste teenistujate reservi liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest päästeasutuse poolt makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 2211 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmele väljaõppe ja täiendusõppe ajaks antava lisapuhkuse eest makstava toetuse taotlemise ja väljamaksmise kord. § 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab teenistujate reservi liige Häirekeskusele või Päästeametile taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta. (2) Häirekeskus või Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub ….. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Endiste teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord päästeasutuses Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 227 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja kord. § 2. Teenistujate reservi väljaõpe (1) Isik, kes annab nõusoleku osaleda teenistujate reservi väljaõppes ja kriisi lahendamise ajal päästeteenistujana, peab vastama päästeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitust ei pea läbima endised päästeteenistujad. (3) Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimisel arvestatakse kandidaadi varasema õpi- ja töökogemusega. § 3. Teenistujate reservi täiendusõpe (1) Teenistujate reservi liikme kvalifikatsiooni tagamiseks hindab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektori määratud ametnik reservi määratud isiku koolitusvajadust ja korraldab vastava täiendusõppe. (2) Teenistujate reservi täiendusõpe tuleb läbida üks kord aastas. § 4.Teenistujate reservi väljaõppe läbiviimise kord (1) Teenistujate reservi väljaõppekavad kinnitab Häirekeskuse või Päästeameti peadirektor käskkirjaga. (2) Teenistujate reservi väljaõpe ja täiendusõpe viiakse läbi auditoorse ja iseseisva töö vormis. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 6 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 72 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 11. juuli 2022. aasta määruse nr 23 „Päästeteenistusse kandideerija isikuankeedi vorm“ paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „rakenduskõrgkoolis“ sõnadega „või endiste teenistujate reservi“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 7 SISEMINISTER MÄÄRUS Kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ning kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 10820 lõike 6, päästeseaduse § 423 lõike 6 ja § 4311 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kriisirolliga vabatahtlikule merepäästjale, kriisirolliga abidemineerijale, kriisirolliga vabatahtlikule päästjale ja kriisirolliga Häirekeskuse vabatahtlikule (edaspidi kriisirolliga vabatahtlik) kriisi lahendamises osalemise eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise kord. § 2. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine (1) Hüvitise saamiseks esitab kriisirolliga vabatahtlik Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile või Häirekeskusele taotluse ja tööandja kinnituse tasustamata lisapuhkuse andmise kohta. (2) Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet või Häirekeskus otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub ….. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 8 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 12. septembri 2012 määruse nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ muutmine Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalveseaduse § 1086 lõigete 8 ja 9, § 10810 lõike 2 ja § 10813 alusel. § 1. Siseministri 12. septembri 2012 määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Vabatahtliku merepäästja väljaõpet, täiendusõpet ja kriisiaegset väljaõpet kriisi ajal tehakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kinnitatud õppekava kohaselt.”; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 82 järgmises sõnastuses: „82. Nõuded vabatahtliku merepäästja väljaõppele kriisi ajal Kriisi ajal väljaõppe läbinul on: 1) teadmised merepääste tegevusi reguleerivatest õigusaktidest ja merepäästesüsteemi ülesehitusest; 2) teadmised otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimisest ja juhtimisest; 3) baasteadmised meresõiduohutusest ja -reeglitest ning meresidest; 4) teadmised tule- ja tööohutusest merel ning enesepääste oskused (sh päästevahendite kasutamine); 5) teadmised ja oskused merel otsingu- ja päästetööde tegemiseks; 6) oskused esmaabi andmiseks ja kannatanute transpordiks.“ § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 9 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 10. novembri 2010 määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2, § 38 lõike 8 ja § 381 lõike 6 alusel. § 1. Siseministri 10. novembri 2010 määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv x lõige x sõnastatakse järgmiselt: 2) määrust täiendatakse paragrahviga x järgmises sõnastuses: § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 10 SISEMINISTER MÄÄRUS Politsei- ja Piirivalveametis teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 10827 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Politsei ja Piirivalveametis endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 11 SISEMINISTER MÄÄRUS Päästeasutuses teenistujate reservi liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 226 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse päästeasutuses endiste teenistujate reservi (edaspidi teenistujate reserv) liikmete üle arvestuse pidamise andmete täpsem loetelu. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Rakendusakti kavand nr 12 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) julgeolekuasutuse reservi korraldus, koosseis ja ülesanded, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.“. § 2. Määrus jõustub … Kristen Michal peaminister Igor Taro siseminister Keit Kasemets riigisekretär  Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Märkustega arvestamise tabel I KOOSKÕLASTUSRING Haridus- ja Teadusministeerium, 15.06.2026 nr 8-3/26/2834-2 Kontaktisikud: Annaliisa Toom ([email protected]), Kristel Siimula-Saar (735 0638, [email protected]) 1. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatakse termineid „väljaõpe“, Arvestatud. „täiendusõpe“, „õpe“, „täienduskoolitus“, kuid nende terminite õiguslik Eelnõus ja seletuskirjas läbivalt terminid ühtlustatud, va sätetes, mis sisu või omavaheline eristus ei ole üheselt määratletud. Nimetatud läbivalt kasutab terminit „õpe“ (vabatahtlike merepäästjate regulatsioon). terminitega hõlmatud tegevused vastavad osaliselt täienduskoolituse tunnustele (õppekava, õppe maht, õpiväljundid, pädevuse omandamine), Eelnõus reguleeritud väljaõppele ei kohaldu täiskasvanute koolitusseadus mistõttu vajab selgitamist nende suhe täiskasvanute koolituse seaduse kuna tegemist ei ole täiskasvanute koolitusseaduse tähenduses täienduskoolituse regulatsiooniga. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, täienduskoolitusega, vaid riigi toimepidevuse ja kriiside lahendamise kas tegemist on teenistusliku väljaõppe eriregulatsiooniga – sellele võime tagamiseks ette nähtud eriliigilise väljaõppega. Väljaõppe eesmärk täiskasvanute koolituse seadus ei kohaldu. Palume eelnõus ja on valmistada isikud ette täitma kriisireservi liikmena seadusest seletuskirjas terminid üle vaadata ja selgitada, kas tegemist on väljaõppe tulenevaid ülesandeid ning tagada nende valmisolek osaleda kriisi või täiendusõppe regulatsiooniga. lahendamises ja selle tagajärgede kõrvaldamises. Tegemist ei ole vabatahtliku enesetäiendamisega, vaid avalike ülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja valmisoleku omandamise ning säilitamisega. Täiskasvanute koolitusseadus reguleerib üldises korras täienduskoolituse korraldamist ja täienduskoolitusasutuste tegevust. Kriisireservi väljaõpe erineb sellest nii oma eesmärgi, õigusliku aluse kui ka korraldusliku olemuse poolest. Rahandusministeerium, 22.06.2026 nr 1.1-11/2257-2 Kontaktisikud: Karin Madisson (5887 0368, [email protected]), Liis Lepik (5370 0586, [email protected]), Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]), Marju Saar (5885 1438, [email protected]), Agnes Peterson (58851301, [email protected]) 1 1. Teeme ettepaneku kaaluda vabatahtlike haldamise süsteemi loomist, Selgitame. kus ühildatud oleksid vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud, Siseministeerium kavandab siseturvalisuse vabatahtlikele ühist kaitseliitlased, naiskodukaitse jne. Eelnõus pakutud tugev digikeskkonda – vabatahtlike portaali (VAPO), mis lihtsustab spetsialiseerumine ei pruugi olla mõistlik arvestades vabatahtlike arvu vabatahtlikuks saamist ja koondab eri ametite kasutuses olevad ja nende vähesust ning vajaduste volatiilsust. Mõistlik oleks luua lahendused ühtsesse, kaasaegsesse keskkonda. Eelnõu käsitleb kitsalt vabatahtlike andmebaas, kus on sees kõik erinevad läbitud koolitused ja iseministeeriumi valitsemisala kriisirollide ning reservi. Vabatahtlike erioskused (küberturve, küberrünne, sõjalised oskused, psühholoogiline portaali arendamine on VVTP järgi eraldiseisev ülesanne ning süsteemi esmaabi, evakuatsioon, pääste, vastava valdkonna reservis olevad isikud loomine on struktuurne ja pikaaegne eraldiseisev tegevus. jne.), et kaasata vabatahtlikku tegevusse inimesi vastavalt nende oskustele ja väljaõppele, mitte hoida neid seotuna kindlate organisatsioonidega ja funktsioonidega. Hetkel on mitmed vabatahtlikud seotud mitme funktsiooniga ja ei ole selge, kus neid reaalselt kasutada saab kui riigis on hübriidkriis. Vabatahtlike sundkorras kindla funktsiooni valiku ette panemine, vähendab nende kaasamise võimalusi kriiside korral. Saame aru, et selle saavutamine nõuab pikemat planeerimist ja ministeeriumite ülest koostööd. Siiski soovitaksime seda hetkel kaaluda vähemalt oma haldusala puhul, kuna see vähendaks oluliselt ka ministeeriumi enda halduskoormust. 2. Eelnõu seletuskirjas on politsei ja piirivalveseaduse § 10828 ja Täiendame seletuskirja. päästeteenistuse seaduse § 226 muutmise kohta viide riigi personali- ja Avaliku teenistuse seaduse § 106 lõike 3 punktid 41 ja 42 hõlmavad riigi palgaarvestuse andmekogule (RPPA), kuhu kantakse andmed personali- ja palgaarvestuse andmekogusse kantavaid vabatahtlike sh teenistujate reservi kohta ja kus peetakse vastavat arvestust. teenistujate reservide liikmete, andmeid. Täpsustasime seletuskirja kulude osa. Avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 on sätestatud andmete loetelu, mida RPPA sisaldab. Kuigi sama lõike punktid 4¹ ja 4² võiksid teenistujate reservide liikmeid hõlmata, palume kaaluda selle loetelu täiendamist, näiteks nii: „2¹) ametiasutuse teenistujate reservi andmed;". Lisaks tuleb vastavalt täiendada RPPA põhimäärust. RPPA pidamise osas rõhutame seda, et tehniliselt on juba täna võimalik kriisirolle SAP-is sisestada ning vabatahtlike andmete haldamine on lahendatav, küll aga on seletuskirjas käsitlemata selle muudatuse 2 töökorralduslik mõju Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Andmeid ei sisesta asutused ise, vaid seda teevad RTK personaliarvestajad asutuselt saadud alusdokumentide alusel. RTK personaliteenuste osakonna roll andmete kandmisel jääb tehniliselt samaks, kui eelnõu jõustumisel:  suureneb oluliselt andmehalduse maht (lisanduvad kriisireservi liikmed ja vabatahtlikud suuremas mahus kui täna ning rohkemate andmete sisestamise vajadusega);  kasvab andmete ajakohastamise sagedus;  tekib vajadus täiendavate IT-liidetuste ja andmevahetuslahenduste (nt vabatahtlike portaal) rakendamiseks. Eelnõuga planeeritud muudatused toova kaasa püsiva täiendava töökoormuse personaliarvestuses, eelkõige andmete sisestamise, kontrolli ja ajakohastamise osas. Esmane hinnang töömahule ja kuludele oleks 0,5 töökoormus personaliarvestaja ametikohale, mille maksumus aastas on ca 18 000 eurot (koos tööjõukuludega). Palume arvestada täiendavate rahaliste vahendite planeerimisega, kui soovitakse, et RPPA-s neid andmeid kajastatakse ja RTK nende haldamisega tegeleb. Ilma täiendavate rahaliste vahenditeta ei saa RTK planeeritud ülesannet täita. 3. Eelnõuga nähakse ette õigus saada töötamise registrist teavet isiku Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Muudatused annavad õigusliku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. aluse andmevahetuseks analoogselt täna toimiva lahendusega kriisirolliga Riigikaitselisel ametikohal töötamine on kriisirolli võtmist ning abipolitseinike ja kriisirolliga abidemineerijate andmevahetusel. Eelnõu teenistujate reserviga liitumist välistav asjaolu. Eelnõuga muudetakse täiendatud andmete jagamise õiguse lisamisega julgeolekuasutustele. vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 punkte 26⁵ ja 55¹ ning Otsime koostöös Kaitseministeeriumiga võimalusi vastava tehnilise täiendatakse punktiga 55². MKS §-s 29 on sätted, mis annavad Maksu- lahenduse loomiseks, mis võimaldaks andmevahetuse automatiseerida ja ja Tolliametile (MTA) õiguse avaldada Politsei- ja Piirivalveametile edastada andmeid üle X-tee. Siseministeerium kavandab siseturvalisuse (punkt 26⁵) ja Päästeametile (punkt 55¹) andmeid riigikaitselise vabatahtlikele ühist digikeskkonda – vabatahtlike portaali (VAPO), mis töökohustusega ameti või töökohal töötamise kontrollimiseks. Praegu lihtsustab vabatahtlikuks saamist ja koondab eri ametite kasutuses olevad avaldatavatele andmetele lisatakse andmed vabatahtliku merepäästja ja lahendused ühtsesse, kaasaegsesse keskkonda. 3 endiste teenistujate reservi liikme (Politsei- ja Piirivalveamet) ning vabatahtliku päästja ja endiste teenistujate reservi liikme (Päästeamet) kohta. MKS §-i 29 punktiga 55² antakse MTA-le õigus avaldada Häirekeskusele andmeid riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millises vormis andmevahetus toimuma hakkab. Üle x-tee saab MTA jagada andmeid vaid spetsiaalse andmevahetusteenuse kaudu, aga sellisel juhul tuleb arvestada vajadust arendada vastav andmevahetusteenus. Praegu sellist andmevahetusteenust MTA-l arendatud ei ole. Märgime, et teenuste arendust MTA enne 2030. a lubada ei saa. Andmevajadused vajavad ka täpsemat analüüsi, milleks MTA-l hetkel ressurssi ei ole. Üksikpäringute alusel andmete edastamine käsitööna ja eraldi väljavõtetena toob MTA-le kaasa täiendava töökoormuse seoses kasvava andmepäringute hulgaga. Tuleb arvestada, et ka üksikud päringud aastas ühe partnerasutuse kohta moodustavad kokku arvestatava töömahu, kuna andmeid vajavaid asutusi on kokku väga palju. Selleks MTA-ls samuti ressurssi ei ole. Kuna MTA-ga ei ole andmevahetust läbi arutatud ega arvestatud mõjudega MTA ressurssidele, siis ei saa MKS muudatust toetada nendesse asutustesse puutuvalt, kellel puudub MTA-ga x-tee liides või vastav andmevahetusteenus. Eelnõust ei nähtu, et Maksu- ja Tolliametile oleks antud õiguslikku alust töötamise registri andmete jagamiseks Kaitsepolitseiametile. Palume seda osa eelnõust täiendavalt selgitada või täiendada. 4 Soovitame alternatiivina kaaluda lahendust, et riigikaitseliste töökohtade infot kogub ja jagab vajalikele osapooltele Kaitseressursside Amet. 4. Eelnõuga politsei ja piirivalve seadusesse lisatava § 108²⁶ lõike 3 ja Arvestatud. julgeolekuasutuste seadusesse (JAS) lisatava § 20⁴ lõike 4 kohaselt on Eelnõu ja seletuskiri täiendatud. Kaitsepolitseiametil või Politsei- ja Piirivalveametil ning julgeolekuasutusel õigus saada enne isiku teenistujate reservi liikmeks nimetamist töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Palume selgitada, millisel õiguslikul alusel on mõeldud nendel juhtudel andmete jagamine MTA poolt. 5. Erinevalt teistest eelnõuga kehtestatavatest teenistujate reservidest ei Selgitame. ole JAS-i täiendatud reservi liikme staatusest vabastamise Kavandatav § 204 lg 2 sätestab, et julgeolekuasutuse juht nimetab ja regulatsiooniga. Palume selgitada, miks see on nii või täiendada eelnõu vabastab isiku reservi koosseisust. Julgeolekuasutuse reservi kuulumine vastavalt. on vabatahtlik, st nii liikmeks saamine kui ka vabastamine toimub eelkõige liikme avalduse alusel. Samuti sätestab regulatsioon nõuded, millele peab liige vastama (ühelt poolt § 204 lg 2, teisalt RSVS nõuded). Nõuetele mittevastavat isikut ei saa julgeolekuasutuse reservi liikmeks nimetada või kui liikmeks olekut välistav asjaolu ilmneb liikmeks olemise ajal, siis tuleb ta reservist vabastada. Julgeolekuasutuse reservi liikmelisus ei ole isiku põhiõigus ning ka eelnõu ei näe ette subjektiivset õigust olla reservi liige. Lähtekohaks on asutuse vajadus koos isiku nõusolekuga. 6. Eelnõu seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud Arvestatud. tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud“ on Seletuskirja sõnastust täiendatud märgitud, et eelnõu rakendamisega seotud võimalikud kulud kavatsetakse katta Vabariigi Valitsuse reservist. Palume täpsustada seletuskirja 7. osa viimast lõiku. Seal on küll esitatud võimalus taotleda vahendeid riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi kaudu, kuid on jäänud selgusetuks, milliseid katteallikaid kasutatakse juhul, kui RES-i protsessis raha ei eraldata. Palume lõiku täiendada märkusega, et 5 rahastuse mittesaamisel kaetakse kulud Siseministeeriumi valitsemisala vahenditest. Justiits- ja Digiministeerium, 27.06.2026 nr 8-1/4145-2 Kontaktisik: Johanna Maria Kosk (58847154, [email protected]) 1. Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 – juhime tähelepanu, et politsei ja piirivalve Mitte arvestatud. seaduse (PPVS) § 42 ei vasta praegu nõuetele, mis peavad olema Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk täidetud andmetöötluse seaduses reguleerimisel.1 Juhul kui eelnõus ei ega selle skoobis. Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi tehta muudatusi, et sätted vastaksid juhises toodud nõuetele, siis Justiits- vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed ja Digiministeerium eelnõu ei kooskõlasta. Eelkõige tuleb seadust taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium on nõus JDM-i VVTP täiendada järgmiselt: ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama. 1. Millisel eesmärgil taustakontrolli tehakse; 2. Kellele taustakontrolli tehakse; 3. Milliseid isikuandmeid taustakontrolli eesmärgil töödeldakse, ankeediga saab täpsustada seaduse tasandil sätestatud isikuandmete kategooriaid. Lisaks tuleb eraldi välja tuua, milliseid isikuandmeid võib töödelda sugulaste ja hõimlaste kohta; 4. Milline asutus, kelle osas taustakontrolli ja mis ulatuses teeb; 5. Kui kaua andmeid säilitatakse; 6. Kehivat lõiget 43 tuleb täiendada, sätestades, et piirang ei saa olla tähtajatu ning lisaks tuleb täiendada IKÜM art 23 lg 2 tingimustega. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada sätted järgmiselt: „§ 42. Politseiteenistusse või õppeasutusse kandideerija, politseiametniku ja endiste teenistujate reservi liikme taustakontroll (1) Taustakontrolli eesmärk on xxx. 1 Juhis eelnõude koostamiseks.pdf 6 (2) Taustakontrolli tehakse järgmistele isikutele: 1) politseiteenistusse kandideeriv isik; 2) isik, kes kandideerib politsei või piirivalve erialale kutseharidus- või rakenduskõrgharidusõppesse; 3) isik, kes kandideerib politseiametniku ametikohale sisekaitselises rakenduskõrgkoolis; 4) isik, kes soovib saada endiste teenistujate reservi liikmeks. (3) Taustakontrolli teeb: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isiku puhul Politsei- ja Piirivalveamet; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku puhul xxx; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud isiku puhul xxx; 4) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud isiku puhul xxx. (4) Taustakontrolli käigus töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) isiku sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine registreeritud elukaaslane), samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmed; 5) jne x) karistusregistri ja selle arhiivi andmed; x) teave selle kohta, kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav või süüdistatav; x) andmed viimase 15 aasta menetluste kohta, kus isik on olnud kahtlustatav või süüdistatav ja mille kohta on jõustunud 7 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalmenetluse seadustiku § 201, 202, 203, 2031, 2032, 204, 205 või 2053 alusel. (5) Taustakontrolli käigus töödeldavate andmete täpsema loetelu ja isikuankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Taustakontrolli tegemiseks on õigus saada isikuandmeid ja muud teavet: 1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik- õiguslikult juriidiliselt isikult; 2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult; 3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse; 4) avalikest allikatest. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab sellele esimesel võimalusel, kuid kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates. (8) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad kontrollida politseiametniku sobivust politseiteenistusse ka tema teenistuses olemise ajal, kui on põhjendatud kahtlus, et esineb asjaolu, mis välistaks tema politseiteenistusse võtmise. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuid teavitatakse enne esmast taustakontrolli selle tegemisest. (10) Taustakontrolli andmeid säilitatakse X aastat alates taustakontrolli lõppemisest. Andmeid võib säilitada kauem kui X aastat, kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist andmed kustutatakse. 8 § 421. Taustakontrolli tulemus (1) Taustakontrolli tulemus sisaldab andmeid ja hinnangut selle kohta, kas isik vastab seaduses või selle alusel kehtestatud nõuetele, ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingu tegemiseks oluliste asjaolude kokkuvõtet. (2) Taustakontrolli tulemuse andmeid säilitatakse kuni X aastat alates taustakontrolli lõppemisest. Andmeid võib säilitada kauem kui X aastat, kui see on vajalik õigusvaidluse lahendamiseks. Pärast asja lahendamist andmed kustutatakse. (3) Asjaolu, mis on tuvastatud taustakontrolli käigus, võib olla aluseks keelduda isiku teenistusse võtmisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata, kuni ning ulatuses, milles see on vajalik, et tagada: 1) riigi julgeolek; 2) riigikaitse; 3) avalik kord; 4) süütegude tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine; 5) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 kohaldatakse tingimusel, et asutus: 1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel seatud piirangu põhjendused; 2) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid; 9 3) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui taustakontrolli eesmärgi täitmiseks; 4) tagab, et andmetele juurdepääs on üksnes piiratud arvul tuvastatavatel volitatud isikutel; 5) tagab piirangu aluse kehtivuse regulaarse kontrolli; 6) tagab töötlemistoimingute logide salvestamise; 7) rakendab muid asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.“. 2. Üldine märkus – eelnõuga reguleeritakse vabatahtlike abiga Selgitame. seonduvat kasutades seejuures sageli sõna „kaasamine“. Juhime Eelnõus kasutatav sõnastus on kooskõlas juba väljakujunenud tähelepanu, et kuigi kaasamise üldist regulatsiooni ei ole Eesti terminikasutusega kehtivas päästeseaduses (kriisirolliga abidemineerija) õiguskorras sätestatud, tuleks kaasamise all eelkõige pidada silmas ühe ja abipolitseiniku seaduses (kriisirolliga abipolitseinik). Samast haldusorgani poolt teise haldusorgani kaasamist oma ülesannete sõnastusest lähtub ka Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku täitmisse. Sarnaselt on seda reguleeritud ka näiteks nakkushaiguste seaduse terviktekst2. Jääme selguse huvides ka käesolevas eelnõus juba ennetamise ja tõrje seaduses (Terviseamet võib kaasata kehtivas õiguses kasutusel sõnastuse juurde. korrakaitseorgani) ja ka korrakaitseseaduses (Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine). Nendime, et kehtivast õigusest leiab ka teistsuguseid näiteid, kuid võimalusel palume siiski arvestada kaasamise sõna sisustamisega viisil, mil sellega reguleeritakse ühe haldusorgani kaasamist teise haldusorgani poolt. 3. Eelnõu § 1 (PPVS § 40) – juhime tähelepanu, et kehtiva seaduse § 40 Selgitame. p-d 1 ja 2 kehtestavad absoluutsed piirangud, mis ei võimalda iga Käesoleva eelnõuga ei tehta muudatusi politseiteenistusse võtmise osas. konkreetse isiku puhul eraldi hinnata, kas ta sobib teenistusse või mitte. Eelnõuga tehakse ainult kiireloomulised muudatused, mis on vajalik SiM Selline seaduse tasandil kehtestatud absoluutne elukestev piirang ei kriisreservi loomiseks. pruugi olla proportsionaalne. Samuti võib selline piirang olla vastuolus PPVS § 40 p-des 1 ja 2 sätestatud absoluutsete piirangute inimväärikuse põhimõttega, kui riigil puudub sellise piirangu proportsionaalsuse ja põhiseaduspärasuse küsimus on põhimõtteline ja kehtestamiseks eriline põhjendus (vt Riigikohtunik Jüri Põllu süsteemne, puudutades kogu kehtivat politseiteenistusse võtmise eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-101-06 p regulatsiooni, mitte üksnes käesolevat eelnõu. Käesoleva kiireloomulise 4). kriisireservi eelnõu raames ei ole otstarbekas ega proportsionaalne asuda 2 Abipolitseiniku seadus 931 SE 10  muutma § 40 üldist regulatsiooni, mis on kehtivas õiguses pikaajaliselt 519 SE II muudatusettepanekute loetelust (lk 52-53) politsei ja piirivalve väljakujunenud ja mida kohaldatakse ühtemoodi kõigile seaduse rakendamise seaduse eelnõule nähtub, et piirangu eesmärk on politseiametnikele. tagada, et kõik politseis töötavad isikud oleksid usaldusväärsed ja teistele eeskujuks. Justiits- ja Digiministeerium ei vaidle vastu, et meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv. Jääb aga arusaamatuks, miks on vajalik ning mõõdukas sellise eesmärgi saavutamiseks kehtestada absoluutne ja elukestev teenistusse asumise keeld. Isiku usaldusväärsus – isiku usaldusväärsuse all on ilmselt mõeldud, et politseiteenistuses ei tohiks olla isikuid, kes võivad hakata oma ametiseisundit kuritarvitama, sh uusi süütegusid toime panema. Risk, et uue kuriteo paneb toime isik, kes pani kuriteo toime 10 või enam aastat tagasi ja pole vahepeal kuritegusid toime pannud, on uuringute kohaselt umbkaudu sama suur kui see, et ilma kuritegeliku minevikuta isik paneb toime oma esimese kuriteo3. Eeltoodu ei tähenda, et minevikus toime pandud kuritegusid ei tohiks arvesse võtta isikut iseloomustavate andmetena – ka teadusuuringud osutavad, et sõltuvalt näiteks kuritegude iseloomust ja inimese vanusest on varasemate tegude ennustusväärtus mõnevõrra erinev. Küll aga ei toeta praegu olemasolev teaduslik teadmine järeldust, et inimene, kes korra on seaduse vastu eksinud, on kuni elu lõpuni kuritegeliku kalduvusega või ebausaldusväärne. Seega jääb arusaamatuks, kuidas on vajalik ja mõõdukas absoluutne piirang pärast 10 aastat kuriteo toimepanemisest. Eeskuju teistele – eeskuju all on ilmselt mõeldud, et ühiskonna ülejäänud liikmed peaksid saama oma käitumises juhinduda riigiametnikest. Oleme nõus, et süütegude (eriti kuritegude) toimepanemine on taunitav tegevus. Samas ei ole välistatud, et hulk aega 3 vt nt R. Karl Hanson, Long-Term Recidivism Studies Show That Desistance Is the Norm, 43 Crime & Just. Behav. 1340 (2018), või Shawn D. Bushway, Paul Nieuwbeerta & Arjan Blokland, The Predictive Value of Criminal Background Checks: Do Age and Criminal History Affect Time to Redemption?, Off. Just. Programs, https://www.ojp.gov/ncjrs/virtual-library/abstracts/predictive-value-criminal-background-checks-do-age-and-criminal. 11 tagasi kuriteo toime pannud, oma karistuse ära kandnud ja sellest õppinud inimene on oma praeguse käitumise poolest märksa eeskujulikum kui mõni teine, kellel karistusregister puhas. Veelgi enam – just oma vigadest õppimine ja õiguskuulekale teele pöördumine peakski olema eeskujuks kõikidele inimestele. Eeltoodut silmas pidades palume selgitada, kuidas on põhjendatud kõigi kriminaalkorras karistatud isikute politseiteenistusest automaatne välistamine ilma haldusorgani diskretsiooniotsuseta. Praegu tehakse otsus ilma isiku enda võimeid ja isikuomadusi hindamata grupitunnuse põhjal ning selleks peab riigil olema eriline põhjus. Vastasel juhul võib tegemist olla kohtlemisega, mis ei ole kooskõlas inimväärikuse põhimõttega. Palume põhjendada ka seda, miks on politseiteenistuse puhul põhjendatud rangemad piirangud kui riigisaladuse juurdepääsule (vt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 32 lg-d 1 ja 2). Samuti palume üle vaadata, põhjendada ning vajadusel muuta piirangud järgmistes normides: päästeseaduse (PäästeS) § 434 ja päästeteenistuse seaduse (PäästeTS) § 71. 4. Eelnõu § 1 p 1 (PPVS § 42 lg 1) – Justiits- ja Digiministeerium on Selgitame. varasemalt tähelepanu juhtinud (PPVS § 42 lg 2 rakendusakti Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk muudatuste kooskõlastuse ajal 2026. a alguses) vajadusele vaadata üle ega selle skoobis. Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi PPVS § 42 lg 1 sõnastus tervikuna, sest kehtiv norm on sisult vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed ebamäärane ja ebaselge, võimaldades isikuankeedis küsida sisuliselt taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium on nõus JDM VVTP kõiksugu andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama. Seaduse tekstis ei täpsustata, milliseid andmeid (andmekategooriaid) on siin silmas peetud, kuid selline täpsustus tuleks seaduses teha. Nüüd soovitakse kõnesoleva eelnõuga ankeedikohustus näha ette ka loodava nn endiste teenistujate reservi liikmetele. Seega laiendatakse isikute ringi, kellele ebamäärase sisuga sätet soovitakse kohaldada, veelgi. Sellise lahendusega ei saa nõustuda. Palume sätte sõnastus tervikuna nüüd üle vaadata ja täiendada. 12 5. Eelnõu § 1 p 5 (PPVS § 1086 lg 31) – eelnõuga luuakse vabatahtlike Arvestatud. merepäästjate väljaõppeks tavapärasega võrreldes pea poole kiirem Eelnõus ja seletuskirjas on tehtud parandused lähtuvalt 01.10.12026 lahendus – kriisiolukorraaegne õpe. Sätte kohaselt saab lühendatud jõustuvast kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Kriisiolukorra ohu väljaõpet korraldada kriisiolukorras või selle ohu korral. Kuna mõiste on eelnõu sättest, mis reguleerib vabatahtlike merepäästjate kriisiolukorra oht ei ole eelnõus ega kehtivas seaduses defineeritud kriisiolukorra aegset väljaõpet, välja jäetud. (reguleeritud ei ole ka ohu määratlemise kriteeriume), võib tekkida küsimus, millal tagatakse tavapärane väljaõpe ja millal lähtutakse kiirendatud lahendusest. 6. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10819 lg 1) – sättes nimetatakse võimalikud Arvestatud olukorrad, mille puhul kriisirolliga vabatahtlik merepäästja Politsei- ja Eelnõus ja seletuskirjas on tehtud parandused lähtuvalt 01.10.12026 Piirivalveametit (PPA) abistada saab. Palume üle vaadata sättes jõustuvast kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Kriisiolukorra ohu kasutatavad kriise defineerivad terminid arvestades, et Riigikogu on mõiste on eelnõust välja jäetud. vastu võtnud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, millega tunnistatakse kehtetuks hädaolukorra seadus. Samuti palume kaaluda, kas erinevate PPA-d abistavate kriisirolliga vabatahtlike kaasamise olukorrad peavad olema erinevad. Kehtiva abipolitseiniku seaduse kohaselt saab kriisirolliga abipolitseinike abi kasutada hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (sätet muudetakse Riigikogu poolt vastuvõetud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega, kuid ka selles sättes toodud olukordade loetelu ei kattu sõnastuslikult eelnõuga sätestatava loeteluga, mil kasutatakse kriisirolliga merepäästjate abi). Eelnõuga nähakse ette, et kriisirolliga vabatahtlik merepäästja on nõus pakkuma PPA-le oma abi nii konkreetse kriisiolukorra puhul kui ka kriisiolukorra ohu puhul. Kriisiolukorra ohtu eelnõu ega ka kehtiv seadus ei ava, samuti ei anna kriteeriume selle määratlemiseks. Kas selliselt saaks kriisirolliga vabatahtlike abi kasutada teoreetiliselt alati, sest ohtliku olukorra tekkimise oht on teoreetiliselt alati olemas? 7. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10820) – eelnõu kohaselt võib kriisirolliga Selgitame. vabatahtlik merepäästja keelduda töö tegemisest oma tööandja juures Töö tegemisest keeldumise ühepoolsuse ja tööandjate koormuse osas on esitades tööst keeldumise avalduse. Tööst keeldumise õigus tekib vaid põhjendatud jääda kehtiva analoogse regulatsiooni juurde — sama õigus 13 juhul, kui vabatahtlik on kaasatud kriisiolukorra lahendamisse, st mitte on juba ette nähtud kehtivas PäästeS § 424 lg-s 1 (kriisirolliga kriisiolukorra ohu korral. On arusaadav, et kriisiolukorrad võivad abidemineerija) ja kehtivas APolS § 425 lg-s 1 (kriisirolliga tekkida ootamatult ja seega ei saa ka töötajalt nõuda tööst keeldumisest abipolitseinik), kummaski ilma tööandja nõusoleku nõudeta. ette teatamist. Samas võib see tekitada keerulise olukorra tööandjale, Eelnõuga suureneb isikute hulk, kellele võib kriisirolli määrata. Kriisi keda võib tekkinud kriis samuti mõjutada ja lisaks peab ta arvestama x lahendamisse kaasatud täpne vabatahtlike hulk sõltub konkreetsest arvu töötajate ajutise eemalolekuga (eeldatavasti ei ole tööandjale ka olukorrast, mille lahendamisse vabatahtlikud kaasatakse. Seega mõju eelnevalt teada, milline hulk tema töötajatest on kriisirolliga suurus tööandjale sõltub konkreetsest kriisist. vabatahtlikud). Kuigi seletuskirja kohaselt hinnatakse mõju tööandjatele Kahju hüvitise sätte sõnastamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi väikeseks, ei pruugi see väga väike olla kui vabatahtliku hulk oluliselt poolt abipolitseiniku seaduse terviktekstile esitatud tähelepanekutega. suureneb. Eelnõuga nähakse küll ette tööandja võimalus nõuda tööst keeldumisega tekkinud otsese varalise kahju hüvitamist, kuid seda vaid piiratud ulatuses (eelnõuga nähakse ette kahjunõude ülempiir). Kuigi kriisi lahendamisega kaasnevaid tagajärgi peab taluma ühiskond tervikuna, tuleb siiski eelnõuga tagada kahjunõude piirangute õiglus ja põhjendatus. Lisaks soovitame üle vaadata sätte sõnastuse – kas sõnastus „enne hüvitise nõudmist avaldatud Statistikaameti viimane keskmine brutopalk“ tagab ühese arusaama, millisest palgast lähtuda tuleb. Kuivõrd sellest sõltub võimaliku nõude suurus, on selgus olulise tähtsusega. 8. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10820 lg 1) – sätte kohaselt asutuste juhid Selgitame. lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. Jääb ebaselgeks, Vastav osa eelnõust eemaldatud. kuidas kokkulepe vormistatakse. Palume seda täpsustada. 9. Eelnõu § 1 p-d 7 ja 8, § 2 p-d 20 ja 23 ning § 4 p 2 (PPVS § 10820 Selgitame. lg-d 3 ja 4, § 10833 lg 7, PäästeS § 423 lg-d 3 ja 4, § 4311 lg-d 3 ja 4 ning Selle sätte puhul kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 punkt julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 206 lg-d 8 ja 9) – seoses ametniku 8, mille kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus avaliku võimu teostamise õiguse peatumisega palume täpsustada, kas on seaduses sätestatud juhul. Viidatud eelnõu sätted näevad ette sellise mõeldud, et kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 p 8 (vt ka seaduses sätestatud aluse. Kui avaliku teenistuse ametikohale nimetatud p 4 ja 5). kriisireservi liige kaasatakse kriisi lahendamisse, peatub tema avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse ametikohal kogu kaasamise ajaks. See väldib olukorda, kus isikul oleks samaaegselt õigus teostada 14  avalikku võimu kahes erinevas õiguslikus rollis ning tagab selguse tema pädevuses, alluvussuhetes ja vastutuses. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tuleneb seega otseselt käesolevast eelnõust ning ATS § 83 punkt 8 annab selleks üldise õigusliku aluse. Sätete eesmärk on tagada õigusselgus ning välistada pädevuste kattumine olukorras, kus isik täidab kriisi lahendamisel ülesandeid väljaspool oma avaliku teenistuse ametikohta. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ei lõpeta avaliku teenistuse teenistussuhet, vaid piirab üksnes ametniku õigust teostada avalikku võimu ajutiselt kriisi lahendamisse kaasamise ajaks. 10. Eelnõu § 1 p 7 (PPVS § 10821) – eelnõu ei sea vabatahtlike abi Selgitame. kasutamisele muid nõudeid kui kriisi olemasolu (vabatahtlikud Kehtiva PPVS § 1081 lg 2 kohaselt on vabatahtliku merepäästja kaasatakse appi kriisi lahendamisse). Kas vabatahtlike abi kasutamisele osalemine politsei tegevuses PPVS-i tähenduses vabatahtliku merepäästja ei peaks siiski seadma täiendavaid tingimusi, näiteks abi kasutamine poolt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga vaid tingimusel, et PPA ei saa oma jõududega oma ülesannete täitmisega merepäästetöö tegemine. See ei muutu kriisiolukorra ajal. Vabatahtlikud hakkama? Seletuskirjas sellist lähenemist justkui eeldatakse. merepäästjad osalevad Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses, merepäästetöö tegemisel, sõltumata kriisist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb vabatahtlike abi kasutamise Eelnõuga nähakse ette võimalus määrata vabatahtlikele merepäästjatele korralduses tuua ka ülesanne, mille täitmisse vabatahtlik kaasatakse. kriisiroll, mille eesmärk on tagada merepäästetöö jätkuvus merel Sellest tulenevalt tekib laiem küsimus – kas vabatahtlike merepäästjate kriisiolukorras, kui tavapärane ressurss on ülekoormatud. Kriisirolliga abi saab kriisi lahendamisel kasutada vaid kitsalt väljaõppe pinnalt (vaid vabatahtliku kriisiaegse kaasamise osas on eelnõus juba piisav merepäästes) või ka laiemalt olukordades, kus riigil läheb lisakäsi vaja? tasakaalustav mehhanism (VV otsuse tasand, pädevuse piiritlus - Eelnõu sõnastused jäävad üldiseks, lubades vabatahtlike abi kasutada merepäästetöö), mistõttu ei ole vaja täiendavat materiaalõiguslikku kriisi lahendamiseks, täpsustamata vabatahtliku ja kriisi seost. tingimust selle kohta, et abi kasutataks alles siis, kui PPA ise ei suuda ülesannet täita. Samuti reguleeritakse eelnõuga kriisiolukorra aegset väljaõpet, mille eesmärk on luua võimalus omandada tavapärasest kiiremini (20 tunniga, tavapärase 40 tunni asemel) vabatahtliku merepäästja staatus kriisiolukorras. 11. Eelnõu § 1 p-d 7 ja 8, § 2 p 23, § 3 p 2, § 4 p 2 (PPVS § 10821 lg-d Selgitame. Käesolevas eelnõus oleme lähtunud juba kehtivas 1 ja 2, § 10835, PäästeS § 4313 lg-d 1 ja 2, PäästeTS § 2213 lg-d 1 ja 2, päästeseaduses ja abipolitseiniku seaduses toodud regulatsioonist, milles JAS § 205 lg 1) – sätete kohaselt Vabariigi Valitsus otsustab isikute samuti ei ole ette nähtud kaasamise maksimaalset tähtaega. Tegemist on 15 kaasamise kriisi lahendamisesse kuni 30 kalendripäevaks võimalusega seega läbiva ja teadliku seadusandliku valikuga kogu Siseministeeriumi otsus 30 kalendripäeva tagant üle vaadata ja kaasamist pikendada kuni valitsemisala kriisirollide regulatsioonis, mitte eelnõuga loodava uue 30 kalendripäeva võrra. Palume selgitada, kas kaasamist saab pikendada lahendusega. Ulatuslikud kriisid võivad kesta märkimisväärselt kauem lõputult. kui esialgu prognoositud ning nende lahendamiseks võib vabatahtlike panus olla vältimatult vajalik kogu kriisi vältel. Vabariigi Valitsus peab kaasamise vajalikkuse üle vaatama vähemalt iga 30 kalendripäeva järel. Regulaarne ülevaatamine tagab, et kaasamise jätkumist hinnatakse iga kord uuesti lähtuvalt tegelikust olukorrast ning vabatahtlike kaasamist ei pikendata automaatselt, vaid üksnes juhul, kui see on jätkuvalt vajalik ja põhjendatud. Maksimaalse kogukestuse puudumine ei tähenda piiramatut haldusdiskretsiooni. Vabariigi Valitsusel lasub kohustus hinnata igal ülevaatamisel, kas kaasamise eesmärki on võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega või kas vabatahtlike kaasamise vajadus on lõppenud. Kui kaasamise eeldused enam puuduvad, tuleb kaasamine viivitamata lõpetada. Selline regulatsioon võimaldab paindlikult reageerida erineva kestuse ja ulatusega kriisidele ning tagab samal ajal, et vabatahtlike kaasamine on kogu selle vältel õiguslikult kontrollitav, põhjendatud ja ajakohase vajadusega kooskõlas. 12. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS 52. peatükk) – eelnõuga nähakse ette endiste Selgitame. teenistujate reservi loomine, keda võidakse Vabariigi Valitsuse otsusel Eesmärk on eelnõuga luua paindlikult rakendatav kriisireserv. Kuna kriisi lahendamisse kaasata. Eelnõu ei sea ka nende puhul täiendavaid järgneva kriis ulatus ning iseloom ei ole ette ennustatav, siis ei ole tingimusi, samuti ei reguleerita, kas eelistada tuleks endiste teenistujate põhjendatud ka seaduse tasandil määratleda, millises järjekorras tuleks või vabatahtlike abi kasutamist. Eeltoodud märkused on osaliselt reservi rakendama hakata. Kas kriisi lahendamisse kaasatakse kriisirolliga laiendatavad ka teistele samasisulistele eelnõu sätetele. Palume sätted vabatahtlikud või endiste teenistujate reserv sõltub juba konkreetsetest üle vaadata. ülesannetest, mida on tarvis kriisi lahendamiseks täita. Endiste teenistujate reservi kaasamisele kehtivad samad tasakaalustavad mehhanismid, mida on käsitletud eespool vabatahtlike merepäästjate juures — Vabariigi Valitsuse otsuse nõue ning ametikohale nimetamisega kaasnev konkreetsete tööülesannete piiritlus. Valdkonna eest vastutav 16  minister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku, milles ta juba kujundab, milliseid ressursse ja millises mahus konkreetseks ülesandeks kaasata, ning Vabariigi Valitsus otsustab kaasamise korraldusega. Kuna otsus tehakse kõrgel, olukorda tundval tasandil ning sõltub paratamatult konkreetse kriisi iseloomust, vajaminevast pädevusest ja ressursside kättesaadavusest, ei ole põhjendatud kehtestada seaduse tasandil ette täiendavaid kriteeriume selle valiku tegemiseks. 13. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10823) – paragrahvis nähakse ette, millistes Selgitame. olukordades teenistujate reservi liikmeid PPA või Kaitsepolitseiameti Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra (KAPO) tegevustes nn toetava jõuna kasutada tohib. Juhime tähelepanu, ja riigikaitse seadusest. et kehtivast õigusest ei tulene, mida tähendab hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) jne oht. Riigikaitseseaduse (RiKS) kohaselt on KKV ise selline termin, mille sisuks ongi nn kõrgenenud ohu tase võrreldes üldise kaitsevalmidusega. RiKS § 12 lg 2 sätestab, et kõrgendatud kaitsevalmidus on riigi valmisoleku aste, mille korral riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral ja käesoleva seaduse § 30 punktis 1 nimetatud operatsioonil osalemiseks lisaks enda põhitegevusega seotud ülesannetele lisaülesandeid, et tõrjuda ohtu ja tagada riigi toimimine. Seega jääb arusaamatuks, millist lävendit on nende nimetatud olukordade/seisukordade ohuna silmas peetud. Selgus oleks vajalik nii riigi tegevuste lubatavuse hindamise (näiteks kas riik peaks tavaolukorras oma ressurssidega riigi põhifunktsiooni täitmisel hakkama saama) kui ka teenistujate reservi liikmete endi vaates (mille jaoks on inimene oma nõusoleku lõppastmes andnud, nn erikorda ei ole veel välja kuulutatud). Palume täpsustada. 14. Eelnõu § 1 p 8 ning § 2 p-d 14 ja 23 (PPVS § 10823 ning PäästeS § Selgitame. 421 lg 1, § 4310 lg 1) – juhime tähelepanu, et kirjalikku taasesitamist Kriisirolli määramine eeldab paindlikkust. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek toetada kriisiolukorras või ohu korral võib võimaldav vorm võimaldab vabatahtlikul kinnitada oma valmisolekut olla ka näiteks SMSi teel antud nõusolek. Palume kaaluda, kas siin võiks ilma vajaduseta füüsilise allkirjastamise või igakordse olla kirjalik nõusolek. digitaalallkirjastamise järele, mida nõuaks kirjalik vorm. Konkreetsete kriisirollide puhul on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm piisav, et 17  fikseerida isiku nõusolek viisil, mis on hiljem kontrollitav, kuid ei tekita vabatahtlikule ega haldusorganile ebavajalikke tehnilisi takistusi. Samuti ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldav vorminõue vastava regulatsiooni puhul midagi enneolematut. Nii ei olnud kriisirolliga abidemineerijate puhul nõusoleku vormi varasemalt seaduses üldse sõnaselgelt sätestatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi kehtestamisega ühtlustatakse regulatsiooni ning sätestatakse vorminõue, mis aitab tagada haldusmenetluse efektiivsust, samal ajal säilitades piisava tõendusväärtuse. Niisugune muudatus on menetluses ka abipolitseinike puhul. Riigikogu menetluses olev uue abipolitseiniku seaduse tervikteksti kohaselt plaanitakse muuta kehtivat seadust selliselt, et abipolitseinike puhul kaotatakse ära kirjaliku taotluse esitamise nõue ning abipolitseinikule kriisirolli määramine eeldab vastavasisulist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut4. 24 15. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 108 ) – palume eelnõu täiendada, et oleks Selgitame. selge, milliseid isikuandmeid on siin lisaks tasutakontrolli andmetele Eelnõust eemaldatud PPVS § 10824 ja PäästeTS § 222 kuna andmete (sh silmas peetud, sh milliseid eriliiki isikuandmeid on lubatud töödelda. terviseandmed ja taustakontroll jmt reservi tööks vajalik) on juba kaetud erinevates normides tooduga. Sisuliselt sama märkus on ka § 10825 lg 2 ja eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 222) kohta. 16. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10828) – palume eelnõu täiendada, millises Eelnõu sõnastust on muudetud. andmekogus peetakse arvestust teenistuja reservi liikmete üle, milliseid Arvestuse pidamise paragrahvi on täiendatud analoogselt abipolitseiniku andmeid arvestuse pidamiseks töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse. seaduse eelnõus 931 SE tooduga. 17. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10833 lg 5) – palume selgitada, millise ATS Selgitame. paragrahvi alusel võib säilitada palga. Säte ei loo tööandjale ega asutusele eraldi õiguslikku alust palga säilitamiseks — see on tööandja/asutuse enda vabatahtlik otsus, mida seadus ei keela ega eraldi reguleeri. Sätte eesmärk on välistada reservi liikme topelt tasustamise lisapuhkuse ajal. Kui isik täidab töökohustust, ei saa ta oma tavalist 4 Abipolitseiniku seadus 931 SE 18  tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust talle selle aja eest palka maksta. Seetõttu on ette nähtud hüvitise maksmine, et kaotatud sissetulek isikule vähemalt osaliselt hüvitada. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu või palga. 18. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10834) – leiame, et parem pealkirja sõnastus Arvestatud. oleks “Kulude hüvitamine”. Pealkiri muudetud. 19. Eelnõu § 1 p 8 (PPVS § 10836) – sätte kohaselt on teenistujate reservi Selgitame. liikmel politseiametniku õigused, kohustused, vastutus, hüved jne. Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise (kui Vabariigi Küsimus tekib, kas mõeldud on rakendada reservi liikmele ka näiteks Valitsus on kaasamise otsuse teinud) ajaks teenistusse distsiplinaarkaristusi? Kuivõrd tegemist on riigiasutuse tegevusse politseiametnikuna, mistõttu laienevad talle teenistuses oleku ajaks samad kaasunud isikuga, kellel puudub püsiv teenistussuhe riigiga, jääb selline õigused, kohustused, vastutus ja hüved nagu igale politseiametnikule, konstruktsioon arusaamatuks. Palume täpsustada. mistõttu ei ole välistatud tema suhtes ka distsiplinaarvõimu kohaldamine. 20. Eelnõu § 2 p-d 5 ja 8 (PäästeS § 19 lg-d 1 ja 3) – vt PPVS Selgitame. samasisulist märkust käesoleva kirja punktis 13. Palume ka siin üle Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra vaadata, kas on selge, millist lävendit on silmas peetud hädaolukorra ja riigikaitse seadusest. ohu ajana. 21. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34) – seadust täiendatakse tingimustega, Selgitame. mille korral isikut päästjaks on keelatud võtta. Vaadates kehtivat § 33 ja Kooskõlastamisele edastatud eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse §-i 34 järgnevaid sätteid, on tegemist sisuliselt isiku tasutakontrolliga, mille lõikega 11 (nüüdse eelnõu § 2 punkt 7), mis sätestab piirangud isikute sätted peavad vastama ka eespool toodule. Seaduse ei ole määratud, suhtes, keda on keelatud võtta kriisirolliga vabatahtlikus päästjaks. milliseid isikuandmeid nõututele vastavuse hindamiseks töödeldakse, sh Päästeameti vabatahtlikule kriisirolli määramine on reguleeritud kust neid saadakse jne. Palume siinkohal ka PäästeS vastavad täiendused kooskõlastamisele edastatud eelnõu § 2 punktis 14 ning tasutakontrolliga teha vabatahtlike päästjate osas. Näiteks §-s 437 on sätestatud seonduv sama eelnõu § 2 punktis 10. Selgitame, et Päästeameti häirekeskuse vabatahtlike taustakontroll. vabatahtlikele, kellele ei määrata kriisirolli, taustakontrolli ei teostata ja 19  käesoleva eelnõuga taustakontrolli sisu ega ulatust ei muudeta – rakendatakse käesolevalt kehtivat korda. 22. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34 lg 11 p 1) – palume täpsustada, kas siin Arvestatud. peaks olema Eesti Vabariigi või „muu“ Euroopa Liidu liikmesriigi Eelnõu sõnastust on muudetud. kodakondsus. 23. Eelnõu § 2 p 9 (PäästeS § 34 lg 11 p 5) – keeld kohaldub, kui isik Selgitame. käitumise poolest ei sobi ülesandeid täitma ja käitumine võib ohustada Säte on erinõue kriisirolliga vabatahtliku osas, kelle suhtes on PPA-l ka tema enda või teiste isikute turvalisust. Eelduslikult, kui isiku käitumine vajadusel võimalik vastavust kontrollida. Sellist kontrollimehhanismi on selline, mis võib ohustada tema enda või teiste turvalisust, siis ta ei kriisirollita vabatahtlikule ei laiendata. sobigi käitumise poolest vabatahtliku päästja ülesandeid täitma. Palume üle vaadata ja vajadusel täpsustada. 24. Eelnõu § 2 p 20 (PäästeS § 423 lg-d 5 ja 6) – sätte kohaselt kehtestab Selgitame. valdkonna eest vastutav minister määrusega kriisirolliga abidemineerija Kasutame käesolevas eelnõus kriisirolliga vabatahtlike puhul hüvitise ja kriisirolliga vabatahtliku päästja hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra puhul läbivalt ühetaolist väljamaksmise korra. Palume kaaluda, kas see peaks olema reguleeritud regulatsiooni. Eelnõu puudutab üksnes Siseministeeriumi valitsemisala seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. vabatahtlikke, kellele on määratud kriisiroll. Samast sõnastusest lähtub ka Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku seaduse terviktekst5. 25. Eelnõu § 2 p 22 (PäästeS § 431) – palume kaaluda, kas Selgitame. abidemineerija ja vabatahtliku päästja peaks vabastama kriisirollist ka Kasutame käesolevas eelnõus vabatahtlike kriisirollist vabastamise siis, kui ta ei vasta nõuetele. regulatsiooni puhul läbivalt ühetaolist regulatsiooni. Samast sõnastusest lähtub ka Riigikogu menetluses olev uus abipolitseiniku seaduse terviktekst6. 26. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 433 ja § 434) – § 433 ja § 434 seos ei ole Selgitame. üheselt arusaadav. Kas keelenõudele, st eesti keele C1 tasemel Vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. valdamine, mittevastavus ei ole ühtlasi ka kohustuslikuks keeldumise aluseks? Kas Häirekeskuses saab vabatahtlikuks olla vajadusel ka isik, kes ei valda eesti keelt C1 tasemel (st inimene nõuetele justkui ei vasta, kuid puudub kohustuslik keeldumisalus)? Palume vajadusel norm üle vaadata ja selgemalt sõnastada, näiteks viide ATS §-le 15 on küsitav, 5 Abipolitseiniku seadus 931 SE 6 Abipolitseiniku seadus 931 SE 20 kuivõrd vabatahtlikuks kandideerijad peavad sellest ristviitest aru saama. 27. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 437) – Häirekeskuse vabatahtlikuks saada Selgitame. soovivale isikule esitatavatest nõuete ja taustakontrolli sätetest Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku taustakontrolli regulatsioon koosmõjus ei ole võimalik aru saada, millised nõudeid kogumis ei ole oma olemuselt uudne. Häirekeskuse tegevuses osaleva vabatahtliku vabatahtlikule seatakse. Näiteks selgub lõike 2 punktide 2 ja 3 puhul, et taustakontrolli reguleerib kehtiva päästeseaduse § 432. Eelnõuga ei isiku planeeritud muudeta kehtivas õiguses sätestatud vastavaid põhimõtteid. puhul vaadatakse üle kõigi inimesele määratud karistuste jne ja ka Küll aga on vastavad sätted eelnõust välja jäetud. Taustakontrolli kriminaalmenetluses kahtlustatavaks või süüdistatavaks olemise regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk ega selle skoobis. ajalugu, ehkki nõuded, millele isik peab vastama, on sätestatud piiratud Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas vastavalt kujul (vt § 434). Samuti kontrollitakse RSVS-i alusel VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed taustakontrolli põhimõtted“. teatamiskohustusega riikides reisimist, ehkki nõuet selle kohta, et isiku Siseministeerium on nõus JDM-i VVTP ülesande täitmisse kaasuma ja puhul hinnataks julgeolekuohtu, regulatsioon ei sisalda. Näib, et siin on sellesse panustama. osa regulatsioonist puudu. Lõppastmes peaks arvestama muuhulgas sellega, et ülemäärase andmetöötluse vältimise huvides oleks kandideerivale isikule endale ka arusaadav, millal sooviavaldust/nõusolekut taustakontrolli läbiviimiseks anda ei olegi mõistlik (vabatahtlikuks ei võeta). Palume eelnõu üle vaadata ja vajadusel täiendada. 28. Eelnõu § 2 p 23 (PäästeS § 439 lg 2) – eelnõu kohaselt asutus võib Selgitame. hüvitada transpordi-, side- ja muud kulud. Leiame, et asutus peaks Kooskõlastusringi järgselt on vastav muudatus eelnõust välja jäetud. hüvitama tekkinud kulud. Palume teha vastava muudatuse. 29. Eelnõu § 3 p 1 (PäästeTS § 71) – palume üle vaadata kehtiva seaduse Selgitame. § 71 andmete koosseis. On küsitav, kas on proportsionaalne töödelda (p Eelnõu eesmärk on teha üksnes SiM VA kriisireservi loomiseks 3) andmeid isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste, kus ta on vältimatult vajalikud ja kiireloomulised muudatused. Eelnõuga ei tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ning nendes asjades kavandata kehtiva taustakontrolli regulatsiooni sisulist ümberkujundamist tehtud menetlust lõpetava lahendi kohta. Antud juhul on tegemist liiga ega olemasolevate isikuandmete töötlemise aluste ülevaatamist. Seetõttu intensiivse põhiõiguste riivega. Võiks jaatada vajadust andmete järele, ei muudeta käesoleva eelnõuga ka kehtiva PäästeTS § 71 sätestatud kas isik on taustakontrolli tegemise ajal kahtlustatav või süüdistatav. töödeldavate andmete koosseisu. Sätte p 5 osas leiame, et ilmselt on vajalik teave fakti kohta, et isik viibis Märkuses tõstatatud küsimused puudutavad kehtiva taustakontrolli välisriigis, mitte andmeid välisriigis viibimise kohta üldiselt. Lõike 2 regulatsiooni laiemat sisulist hindamist, sealhulgas isikuandmete osas juhime tähelepanu, et ankeediga võib üksnes täpsustada lõikes 1 töötlemise proportsionaalsust ning andmesubjekti õiguste piirangute 21 nimetatud isikuandmete kategooriaid. Lõike 9 osas juhime tähelepanu, vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. Tegemist on oluliste et andmesubjekti õiguste piirang ei saa olla tähtajatu ning täidetud õiguspoliitiliste küsimustega, mille analüüsimine eeldab terviklikku peavad olema ka IKÜM-i art 23 lg 2 tingimused (vt sõnastusettepanekut kehtiva regulatsiooni ülevaatamist ning mõju hindamist. Selline analüüs PPVS-i puhul). väljub käesoleva eelnõu piiridest ja eesmärgist. Märkuses toodud ettepanekuid on võimalik kaaluda kehtiva taustakontrolli regulatsiooni tervikliku ülevaatamise käigus. Taustakontrolli regulatsiooni revisjon ei ole käesoleva eelnõu eesmärk ega selle skoobis. Vastav ülesanne on Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas vastavalt VVTP punktile 80 „töötame välja riigiülesed taustakontrolli põhimõtted“. Siseministeerium on nõus JDM-i VVTP ülesande täitmisse kaasuma ja sellesse panustama. 30. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 221) – palume kontrollida, kas Arvestatud. Kaitsepolitseiameti nimetamine sättes on asjakohane. Eelnõu sõnastust on muudetud. 31. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 221) – vt PPVS samasisulist märkust Selgitame. käesoleva kirja punktis 13. Palume täpsustada, mis on Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt 01.10.2026 jõustuvast kriisiolukorra olukorrad/seisukorrad ja nende oht. ja riigikaitse seadusest. 32. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 224) – palume täpsustada, kas seadusest Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. ei tulene nõudeid, millele peab teenistujate reservi liige vastama. Teenistujate reservi liikme sobivuse hindamisel võetakse aluseks samad nõuded kui on päästeteenistujal. Sarnaselt PäästeTSi § 224 tooduga täpsustati PPVS § 10826. 33. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 226) – palume eelnõu täiendada, millises Arvestatud. andmekogus peetakse arvestust teenistuja reservi liikmete üle, milliseid Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. andmeid arvestuse pidamiseks töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse. 34. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 227 lg 2) – ebaselgeks jääb, kui kaua Selgitame. täiendõpe kestab. Muudel juhtudel on väljaõppe/täiendõppe aeg Teenistujate reservi väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, tingimused ja seaduses kirjas (või vähemalt minimaalne aeg). Palume täpsustada. korra sh selle, kui kaua täiendusõpe kestab, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teenistujate reservi liikmel on väljaõppes või täiendusõppes osalemise ajaks õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul. Seega peab õppes olemise aeg piirduma maksimaalselt 30 kalendripäevaga ühes kalendriaastas. Ka teiste vabatahtlike kategooriate (vabatahtlik merepäästja — PPVS § 1086 lg 4; abipolitseinik — kehtiv APolS § 8 lg 4) täiendusõppe puhul on 22  seaduses sätestatud üksnes läbimise sagedus (kord aastas, iga kolme aasta järel), mitte täiendusõppe kestus tundides. Kestus tundides on seaduse tasandil fikseeritud üksnes esmase, baastaseme väljaõppe puhul (nt vabatahtlik merepäästja, vabatahtlik päästja, abipolitseinik), mitte juba eelnevalt teenistuses olnud isikutele mõeldud täiendusõppe puhul. 35. Eelnõu § 3 p 2 ning § 4 p 2 (PäästeTS § 2211 lg 5 ning JAS § 206 lg Selgitame. 5) – palume selgitada, millisel alusel säilitab ametiasutus ametnikule Säte ei loo asutusele eraldi õiguslikku alust palga säilitamiseks — see on palga. tööandja/asutuse enda vabatahtlik otsus, mida seadus ei keela ega eraldi reguleeri. Sätte eesmärk on välistada reservi liikme topelt tasustamise lisapuhkuse ajal. Kui isik täidab töökohustust, ei saa ta oma tavalist tööd teha ja tööandjal ei ole kohustust talle selle aja eest palka maksta. Seetõttu on ette nähtud hüvitise maksmine, et kaotatud sissetulek isikule vähemalt osaliselt hüvitada. Sarnane regulatsioon on ka näiteks HOS-is ja KaLS-is, mille järgi ei maksta eriolukorras tööle rakendatud isikule ega Kaitseliidu liikmele eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisel osalemise eest ettenähtud tasu ega toetust, kui tööandja säilitab töötajale või ametnikule eriolukorra lahendamise ajal tema senise töötasu või palga. 36. Eelnõu § 3 p 2 (PäästeTS § 2211 lg-d 7 ja 8) – seoses ametniku Selgitame. avaliku võimu teostamise õiguse peatumisega palume täpsustada, kas on Selle sätte puhul kohaldub avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 punkt mõeldud, et kohaldub ATS § 83 p 8. Lisaks palume hinnata, kas siin 8, mille kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus tekib kõrvaltegevusest saadav tulu ehk et ametnik peab ametiasutust seaduses sätestatud juhul. Viidatud eelnõu sätted näevad ette sellise teavitama kõrvaltegevusest. seaduses sätestatud aluse. Kui avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisireservi liige kaasatakse kriisi lahendamisse, peatub tema avaliku võimu teostamise õigus avaliku teenistuse ametikohal kogu kaasamise ajaks. See väldib olukorda, kus isikul oleks samaaegselt õigus teostada avalikku võimu kahes erinevas õiguslikus rollis ning tagab selguse tema pädevuses, alluvussuhetes ja vastutuses. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tuleneb seega otseselt käesolevast eelnõust ning ATS § 83 punkt 8 annab selleks üldise õigusliku aluse. 23  Sätete eesmärk on tagada õigusselgus ning välistada pädevuste kattumine olukorras, kus isik täidab kriisi lahendamisel ülesandeid väljaspool oma avaliku teenistuse ametikohta. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ei lõpeta avaliku teenistuse teenistussuhet, vaid piirab üksnes ametniku õigust teostada avalikku võimu ajutiselt kriisi lahendamisse kaasamise ajaks. Teenistujate reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks teenistusse, mistõttu tekib tal ATS § 60 lõikest 3 tulenevalt kõrvaltegevusest teavitamise kohustus. 37. Eelnõu § 4 – palume selgitada, kas julgeolekuasutuse reservi Selgitame. liikmetele taustakontrolli ei teostata, kui teostatakse, siis millisel Julgeolekuasutuse reservi liige võetakse kriisi lahendamise ajaks õigusliku alusel. julgeolekuasutusse teenistusse. JAS § 14 lg 2 p 2 kohaselt ei võeta teenistusse isikut, kes kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus julgeolekuasutuse reservi liikme taustakontrolli tegemiseks, kuna enne teenistusse võtmist teostatakse nende osas julgeolekukontroll. 38. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 204) – vt PPVS samasisulist märkust Selgitame. käesoleva kirja punktis 13. Palume täpsustada, mis on Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt kriisiolukorra ja riigikaitse olukorrad/seisukorrad ja nende oht. Kaasamise lävend tervikuna ei ole seadusest. praegu arusaadavalt sõnastatud. Palume üle vaadata. 39. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 205 lg 1) – juhime tähelepanu, et kaasamise Arvestatud. pikendamise sõnastus erineb PPVS ja PäästeS puhul ettenähtust. Kas see Eelnõu ja seletuskirja sõnastus täiendatud. on taotluslik? Palume läbivalt üle vaadata. Näiteks JAS puhul puudub viide sellele, et vajadus püsib jne. 40. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206) – sätte mõju vajab eraldi põhjalikumat Selgitame. hindamist. Kas igal uuel tööandjal (erasektor või riigiasutus) on alus Lõike 9 alusel avalduse esitamine on vajalik olukorras, kus isik juba (ette)teada isiku määramisest julgeolekuasutuse reservi (näiteks on kaasatakse julgeolekuasutuse reservi liikmena kriisi lahendamisse. varasem teenistussuhe teatud juhtudel AK info)? Ettepaneku praktiline Märkuses viidatud asutustel on KORKS-i alusel õigus määrata pool ei ole praegu üheselt arusaadav (näiteks lõike 9 alusel avalduse kriisiülesandega ameti- ja töökohti, tagamaks, et neil oleks kriisiolukorra esitamise aeg – kui kriis on käes või eelnevalt jne). Ühtlasi juhime lahendamiseks ja püsiva kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik 24 tähelepanu, et võib tekkida olukord, kus seesama isik on teenistuses personal. Julgeolekuasutuse reservi liikmeks ei määrata isikut, kes on muus valitusasutuses, kelle ülesanne ongi vastavat spetsiifilist kriisi kriisiülesandega ameti- või töökohal. Kui isik ei ole kriisiülesandega lahendada (näiteks Kaitsevägi, PPA, vangla, Kaitseministeerium, ameti- või töökohal, kuid tema osalemine kriisi lahendamisel on oluline Siseministeerium jne). Kuidas sellisel juhul julgeolekuasutuse reservi just tööandja juures, siis on tegemist olulise mõjuva põhjusega kriisi liikmeks olek praktikas toimuks? Palume selgitada. lahendamises mitte osalemiseks julgeolekuasutuse reservi liikmena. Samuti ei saa reservi liikmeks olla isik, kes on nimetatud sõjaaja Selgust vajab ka see osa lahendusest, kuidas luuakse/tagatakse ametikohale. julgeolekuasutuse reservis olevate isikutele juurdepääs julgeolekuasutuse töös vajalikule salastatud teabele. Palume läbi mõelda ja vajadusel eelnõu täiendada, kas ja kui reserv vajab lisasätteid. 41. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206 lg 2) – palume täpsustada, kas see, kui Selgitame. reservi liikmel on õigus saada väljaõppes osalemise ajaks 30 Julgeolekuasutuse reservi liikme õigus saada kuni 30 kalendripäeva kalendripäeva lisapuhkust, tähendab ka tööandja kohustust seda puhkust lisapuhkust tähendab ühtlasi ka tööandja kohustust seda puhkust anda. anda. Selline võimalus on oluline, et reservi liige saaks osaleda vajalikus väljaõppes, ilma töökaotust kartmata. Teiselt poolt on säte oluline, et tööandjale oleks teada tema kohustus lubada oma töötaja vastavale väljaõppele, mis võib kokku kesta maksimaalselt 30 kalendripäeva. Taoline regulatsioon on kasutusel nii Kaitseliidu seaduses kui ka kehtivas abipolitseiniku seaduses. 42. Eelnõu § 4 p 2 (JAS § 206 lg 3) – leiame, et väljaõppes osalemisega Mitte arvestatud. seotud kulude maksmine peaks olema julgeolekuasutuse kohustus, mitte Käesolevas eelnõus oleme sõnastuse puhul lähtunud samalaadsest asutuse õigus. sõnatusest, mis on nii kehtivas päästeseaduses kui kehtivas abipolitseiniku seaduses, samalaadne sõnastus on ka Riigikogu menetluses olevas uues abipolitseiniku seaduse tervikteksti eelnõus. 43. Seletuskirja sisukokkuvõte (p 1.1.) mainib, et nii vabatahtlikuna Arvestatud. reservi arvatud isikute tööandjatele kui ka reservi liikmetele kaasneb Seletuskirja mõjuanalüüsi täiendatud. mõningane halduskoormus erinevate taotluste esitamise ja vormistamisega. Halduskoormuse muutumist puudutavat infot tuleb käsitleda lähemalt aga seletuskirja mõjuanalüüsi jaos (p 6), kus palume tööandjatena eristada ka väike- ja mikroettevõtjaid ning vabatahtlikena ka isikuid, kel varasem sellises asutuses töötamise taust puudub. Ilmselt 25 avaldub võimaliku koormusega kasvuga seotud kui ka muu ebasoovitav mõju just nimetatutel. Praegu mõjuanalüüsis halduskoormuse muutumist ei käsitleta. 44. Märgime, et seletuskirja mõjuanalüüs vajab sisulisemat täiendamist Arvestatud. ka riigiasutustele avalduva mõju osas. See hõlmab muu hulgas asutustele seatavaid täiendavaid kohustusi ja ülesandeid nagu reservi moodustamine ja haldamine, kandidaatide, aga ka reservi liikmete hindamine ja taustakontrolli teostamine, väljaõppe ja täiendusõppe korraldamine, arvestuse pidamine (näiteks RPPA), aga ka hüvitiste ja kulude menetlemine, haldusaktide andmine, kriisirollide määramine ja sellest vabastamine ning kaasamise ettepanekute ettevalmistamine. Avaliku sektori sihtrühmadest on hõlmatud näiteks Sisekaitseakadeemia (koolitajana), kohalikud omavalitsused (kulude hüvitajana), aga ka julgeolekuasutused (reservi haldajana) kuni Vabariigi Valitsuseni (kaasamise vajaduse otsustaja) välja. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis anda hinnang, kas erinevatel asutustel on piisavalt vaba ressurssi ja ka võimalusi oma tööd ümber korraldada sel moel, et põhitöö uute ülesannete tõttu liigselt ei kannataks. Samuti vajab mõjutatud asutuste lõikes täpsustamist seletuskirja 7. osas esitatud kulukalkulatsioon, milles tuleb ka tegevuste ja kulukomponentide väljatoomisel olla täpsem. Ei ole selge, kas ja kuivõrd saavad kavandatavad ühekordsed ja ka püsikulud olema kaetud olemasolevate vahendite ümberjagamisest ning kui suure osa vajaminevatest vahenditest hõlmavad õppekulud, kui palju hüvitised isikutele ja tööandjatele ning milline osa eelarvest kuluks IT-investeeringuteks ja püsikuludeks või millised asutused need kokkuvõttes kandma peavad. 45. Palume selgitada täiendavalt: kas ja milline mõju kaasneb eelnõuga Selgitame. digiriigile; kas ja millised eelnõuga tehtavad muudatused nõuavad IKT Eelnõuga ei kavandata digiriigi arenguga seonduvaid muudatusi. arendusi; kuidas on planeeritud vajalikke IKT arendusi rahastada. 46. Seletuskirja kohaselt on eelnõu ja seletuskiri keeleliselt toimetamata Arvestatud. – juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri tuleb toimetada enne eelnõu Eelnõu ja seletuskiri on toimetatud. esmakordset kooskõlastamisele saatmist. 26 47. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Riigikantselei, 25.06.2026 nr 7-2/26-01077-2 1. Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et see on seotud kriisiolukorra ja Arvestatud. riigikaitse seaduse (varem: tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse) eelnõuga, Eelnõus tehtud parandused lähtuvalt KORKS-ist. kuid kuna selle menetlus on pooleli ning jõustumise aeg teadmata, on koostajad lähtunud kehtivas õiguses olevatest terminitest. Riigikogu võttis kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) 02.06.2026 vastu ning see jõustub 01.10.2026. Seetõttu tuleb eelnõu järgmises menetlusetapis KORKS-iga kooskõlla viia. Palume seejuures arvestada KORKS-is sätestatud kriisiolukorra ja sellega seonduvate erikordade süsteemi ja terminitega, samuti KORKS-iga asutuste pädevuses tehtavate muudatustega. Näiteks antakse Päästeametile KORKS-i §-dega 94 ja 98 ülesanded korraldada varjumist ja ulatuslikku evakuatsiooni ning sätestatakse, et Päästeamet on sõltumata kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus elanikkonnakaitse tegevuste puhul. Sellest lähtudes on kõnesolevas eelnõus mõistlik üle vaadata ja täpsustada päästeseaduse muudatused. 2. Eelnõu kohaselt ei ole võimalik teenistujate reservi (edaspidi reserv) Selgitame. liikmeks nimetada isikut, kes on riigikaitselise töökohustusega (KORKS KORKS ei reguleeri vabatahtlike dekonfliktimist, vaid üksnes juba kohaselt: kriisiülesandega) ameti- või töökohal või sõjaväelise teenistuses olevate inimeste dekonfliktimist. Kriisirolliga vabatahtlike auastmega sõjaaja ametikohal. See on mõistlik tingimus, sest dekonfliktimine on praegu ning jääb ka pärast KORKS-i jõustumist vabatahtlikult võetud kriisiroll ei saa prevaleerida riigi antud kriisirolli reguleerituks valdkondlikes eriseadustes. Käesolev eelnõu lähtub üle. põhimõttest, et isikul ei saa ühel ajal olla mitut kriisirolli. Seetõttu on sätestatud ka kriisireservist välja arvamise ühe alusena püsivalt tingimus, Samas nähakse eelnõus ette, et teenistujate reservi liiget ei nimetata et sõjaaja ametikohale nimetamine või kriisiülesandega ameti- või sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik töökohale nimetamine välistab kriisirolliga vabatahtliku reservi riigi sõjaliseks kaitseks ning asutuste juhid või nende volitatud isikud kuulumise. Seejuures hinnatakse, kas sõjaaja ametikohale nimetamine on lepivad kokku, et isik nimetatakse sõjaaja ametikohale. See ei ole vältimatult vajalik. kooskõlas KORKS-iga sätestatud lahendusega, mille järgi juhul, kui 27 kriisirolliga vabatahtlik (nt abipolitseinik või vabatahtlik päästja) PS § 124 lg-d 1 ja 2 määravad kindlaks riigikaitse keskse põhimõtte: riiki nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Seega töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ei ole riigikaitsest kohustatud osa võtma ainult elukutselised sõjaväelased. ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga vabatahtliku staatus ning Nimetatud põhimõte on väikeriigi puhul ülioluline. Paragrahv 124 ei nõua jätkub pärast sellelt vabastamist. Erandjuht nähakse pärast KORKS-i seadusega üldise teenistuskohustuse kehtestamist, mille peaks läbi jõustumist ette üksnes politseiametniku või päästeteenistuja ametikohale tegema kõik kodanikud, vaid annab võimaluse rakendada riigi julgeoleku nimetatud isiku suhtes, kes üldreeglina vabastatakse sõjaaja tagamiseks riigikaitse laia käsitust, kus kõik kodanikud on ametikohalt, välja arvatud juhul, kui teda ei ole võimalik sõjaaja kaitsetegevusse kaasatud. Riigil on ka kõik muud võimalused ametikohal asendada ning asutused lepivad selles kokku. kaitsestrateegia korraldamiseks ning seadusega võib lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustused kehtestada väga piiratult, ilma isiklikku Isiku vabatahtlik otsus olla reservi liige ei saa olla tema sõjaaja kaitsetegevusest osavõttu nõudmata. Nii näiteks ei pea isik otseselt ametikohale nimetamist välistavaks tingimuseks. Eesti Vabariigi sõjalises kaitses osalema, kuid annab oma panuse riigi kaitsesse põhiseaduse § 124 lõike 1 järgi on Eesti kodanikud kohustatud osa sundkoormiste kaudu, töötamisega riigikaitselisel töö- või ametikohal, võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras ning § 29 lõike samuti läbi vabatahtliku panustamise, näiteks Kaitseliidu liikmena või 2 järgi võib isikut sundida tema vaba tahte vastaselt abipolitseinikuna. Ei ole sätestatud, kas kohustus laieneb mees- või kaitseväeteenistusse. Sellest lähtudes on kaitseväeteenistus ülimuslik naiskodanikele, sest igal Eesti Vabariigi kodanikul, olenemata soost, on vabatahtlikku reservi kuulumise ees. Teeme ettepaneku analüüsida õigus ja kohustus võtta osa riigikaitsest. Osavõtt ei tähenda ainult eelnõu põhiseaduspärasust ning vajaduse korral eelnõu sellele vastavalt kaitseväeteenistuses osalemist, sest riigikaitsest osavõtu määratlemisel muuta. tuleb lähtuda riigikaitse laiast käsitusest ning arvestada, et riigi kaitsmises osalevad kõik isikud, asutused ja organisatsioonid oma pädevuse piires. Riigikaitsest osavõtt ei sõltu kaitseväekohustuse olemasolust, sest väikeriigi puhul on äärmiselt oluline, et panustaksid kõik riigi kodanikud. Seadusega saab täpsustada, milliseid konkreetseid tegevusi erinevad sihtrühmad täita saavad.7 Käesoleva eelnõuga ei looda uut kohustust, vaid luuakse võimalus riigikaitsesse panustamiseks isikutele, kellel täna ühtegi otsest riigikaitselist kohustust ei ole. 3. Eelnõus ei ole reservi kuuluva vabatahtliku isiku osalemisele seatud Selgitame. ajalisi piiranguid. Reservi kaasamise otsus kehtib 30 kalendripäeva ning Eelnõu kohaselt tehakse kriisireservi kaasamise otsus kuni 30 seda on võimalik pikendada, kuid korduva pikendamise korral ei ole kalendripäevaks ning iga pikendamine eeldab uut kaalutlusotsust reservi reservi kuuluva isiku suhtes eraldi piiranguid. Seletuskirja järgi on see kasutamise jätkuva vajaduse kohta. Kaasamise pikendamise regulatsioon 7 https://pohiseadus.ee/sisu/3604 , punkt 1 28 mõeldud nii, et kui selgub vajadus reservi kaasamise pikendamiseks, siis(kuni 30 päeva korraga, ilma pikendamiste arvu piiranguta) on läbiv, kaasatakse ülesande täitmisse üldjuhul (kuid mitte alati) reservi teine teadlik valik kogu Siseministeeriumi valitsemisala kriisirollide liige. Samas võib eelnõust järeldada, et kui kaasatud isik ise vastupidist regulatsioonis, mis lähtub juba kehtivast APolS-i ja PäästeS-i tahet ei avalda, on võimalik teda kriisireservi koosseisus tähtajatult regulatsioonist ning millele tugineb ka uus APolS eelnõu. kaasata. Samal ajal on tööandjale tekkiva otsese varalise kahju hüvitis Piirmäära sõnastamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi poolt piiratud keskmise brutokuupalga kuuekordse ulatusega. Palume eelnõu abipolitseiniku seaduse terviktekstile esitatud tähelepanekutest. sellest lähtudes hinnata ja vajaduse korral täiendada. Tegemist ei ole tähtajatu ega automaatselt pikeneva kaasamisega. Pikemaajalise kriisi korral on eesmärk võimaluse korral kaasata ülesannete täitmisse teised kriisireservi liikmed, kuid seda ei ole võimalik seaduses kohustusena sätestada, kuna kriisi iseloom ja olemasolevad ressursid võivad tingida vajaduse sama isiku jätkuvaks kaasamiseks. Samuti on kriisireservi kuulumine vabatahtlik ning reservi liige võib igal ajal avaldada soovi kriisiülesande täitmine lõpetada. Seetõttu ei ole põhjendatud kehtestada seaduses kriisireservi liikme kaasamise absoluutset maksimaalset kestust, kuna see võib piirata riigi võimet lahendada pikaajalisi kriise. Tööandjale makstava otsese varalise kahju hüvitise ülempiir on kehtestatud teadlikult, lähtudes riigivastutuse üldpõhimõtetest ning vajadusest tagada riigile ettenähtav ja põhjendatud rahaline koormus. Hüvitise eesmärk ei ole korvata kogu võimalikku majanduslikku mõju, vaid leevendada tööandjale reservi liikme ajutisest puudumisest tekkivat otsest varalist kahju mõistlikus ulatuses. Arvestades, et iga kaasamise pikendamine eeldab eraldi Vabariigi Valitsuse tasandi kaalutlusotsust ning eesmärk on võimaluse korral kasutada erinevaid reservi liikmeid, ei ole alust pidada hüvitise ülempiiri eelnõu lahenduse juures ebaproportsionaalseks. Märgime, et otsuse tegemisel on kaasatud kõik Vabariigi Valitsuse liikmed ning otsustamisel saab muuhulgas hinnata kaasamise mõju tööandjatele. 4. Eelnõu läbiva lahenduse järgi otsustab reservi vastava asutuse Selgitame. ülesannete täitmisse või kriisi lahendamisse kaasamise ja hiljem selle Leiame, et kaasamise otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil on pikendamise Vabariigi Valitsus korraldusega, mis antakse valdkonna põhjendatud ning eelnõu muutmiseks vajadust ei ole. eest vastutava ministri ettepanekul. Selle selgitusena on seletuskirjas 29 toodud, et kuna otsus mõjutab tööandjaid, on oluline, et otsustustasand Vabariigi Valitsus vastutab kriiside lahendamise eest tervikuna. oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Tegelikult on nende isikute puhul, Kriisireservi kaasamise otsus eeldab erinevate avalike huvide, kes kaasamise ajal nimetatakse kaasavas asutuses ametikohale, valdkondade ja võimalike ühiskondlike mõjude kaalumist ning selle Vabariigi Valitsuse tasandil otsus mõistlik ilmselt ka seetõttu, et sellega tegemine Vabariigi Valitsuse tasandil tagab, et otsus on tehtud kogu riigi antakse seadusega lubatud vahetu sunni ning muud isikute põhiõiguste huve terviklikult arvestades. Samuti tagab see, et nii kaasamise kui ka ja -vabaduste riive volitused isikutele, kellel seda tavapäraselt ei ole. selle pikendamise otsused tehakse ühtsete põhimõtete alusel sõltumata sellest, millise valdkonna kriisireservi liikmeid kasutatakse. Erand on siinkohal kriisirolliga vabatahtlikud merepäästjad, Lisaks suurendab Vabariigi Valitsuse tasandil otsustamine meetme vabatahtlikud päästjad ja abidemineerijad, keda kaasavas asutuses kriisi legitiimsust ja läbipaistvust olukorras, kus riik rakendab erakorralist lahendamise ajaks ametikohale ei nimetata. Ka seletuskirjas on meedet, millel on oluline mõju ühiskonna toimimisele. selgitatud, et kriisirolli määramisega vabatahtlikule merepäästjale ei kaasne tema õiguste ega volituste laienemist võrreldes tavapärase vabatahtliku merepäästja pädevusega. Samuti on märgitud, et väljaspool kriisi saab abidemineerija või vabatahtlik päästja osaleda Päästeameti tegevuses samadel alustel kui kriisirollita abidemineerija või kriisirollita vabatahtlik päästja. Palume hinnata, kas nende isikute puhul on eelnõus sätestatud Vabariigi Valitsuse tasemel otsus mõistlik, ning vajaduse korral eelnõu muuta. 5. Plaanitud muudatuse rakendamisel on suur mõju tööandjale. Reservi Selgitame. liikmel on õigus saada tasustamata lisapuhkust ning keelduda töö Arvestame, et kriisireservi liikme kaasamine võib avaldada olulist mõju tegemisest või teenistusülesannete täitmisest ajal, kui ta on kriisi tema tööandjale ning tööandja õigeaegne teavitamine on seejuures lahendamiseks vastavale ametikohale nimetatud. Samas ei nähtu oluline. Eelnõu kohaselt teavitab kriisireservi liige tööandjat viivitamata eelnõust piisavalt selgelt, kuidas toimub tööandja teavitamine. Palume pärast seda, kui ta on Vabariigi Valituse poolt kaasatud kriisi eelnõu sellest lähtudes hinnata ja vajaduse korral täiendada. lahendamiseks. Selline lahendus lähtub kehtivas PäästeS-is ja APolS-is sätestatud regulatsioonist. Praktikas on tegemist kõige vahetuma ja tõhusama lahendusega, kuna just kriisireservi liige saab tööandjat viivitamata teavitada nii oma kaasamisest kui ka selle eeldatavast kestusest. Regulatsioon järgib kehtivat ja praktikas toimivat lahendust ning tagab, et tööandja saab teabe esimesel võimalusel isikult endalt. Märgime, et kaasatud isikute arv on võrreldes tööealiste arvuga (1 011 700) ja hõivatud isikute (693 100) arvuga marginaalne. 30 6. Julgeolekuasutuste seaduse (JAS) täiendusega luuakse Arvestatud. julgeolekuasutuse reserv, kuid riigisaladuse ja salastatud välisteabe Eelnõu sõnastust täiendatud. seaduse (RSVS) § 48 lõike 3 täienduses kasutatakse sätte sisu mõttes loogilist sõnastust Välisluureameti reserv. Teeme ettepaneku täiendada RSVS-i lisatavat sätet sõnadega, mis loovad selgema seose JAS-i muudatusega. 7. Eelnõus on läbivalt kasutatud sõnastust, mille järgi reservi liikme Arvestatud. ülesanne on toetada asjaomast asutust kriisiolukorras või selle ohu Eelnõu sõnastust muudetud. korral. See ei anna tema tegevust täpselt edasi. Reservi liikme ülesanne on osaleda asutuse ülesannete täitmises. Teeme ettepaneku eelnõu sellele vastavalt muuta. 8. Päästeseaduse muudatusega reguleeritakse ka sellise vabatahtliku Mittearvestatud. (tõlgina) kaasamist, kellele ei ole määratud kriisirolli. Kriisirollita isiku kaasamine ei ole kooskõlas muu regulatsiooniga, mistõttu teeme Kehtiva päästeseaduse § 2 lg 41 kohaselt võivad Häirekeskuse tegevuses, ettepaneku asjaomane säte eelnõust välja jätta. välja arvatud hädaabiteadete menetlemisel, kui tegemist ei ole võõrkeelse hädaabiteate menetlemisel ohu hindamisega, osaleda avaliku teenistuse seaduses sätestatud avalikku teenistusse võtmise nõuetele vastavad vabatahtlikud. Seega on kehtiva õiguse kohaselt juba praegu võimalik kaasata võõrkeelsete hädaabiteadete menetlemisel ohu hindamisel vabatahtlikke, kellele ei ole määratud kriisirolli, tõlgina. Kaitsepolitseiamet, 26.06.2026 nr 3705-2 1. Teeme ettepaneku reguleerida Kaitsepolitseiameti kriisireserv üksnes Arvestatud. julgeolekuasutuste Jätame Kaitsepolitseiameti eelnõuga kavandatud PPVS 52. peatükist seaduses ja jätta Kaitsepolitseiamet eelnõuga kavandatud PPVS 52. välja. Kaitsepolitseiameti endisi töötajaid, ametnikke ja politseiametnikke peatükist välja. saab kaasata julgeolekuasutuse reservi lähtudes JASis toodust. Eelnõu kohaselt on kaitsepolitsei kriisireserv reguleeritud läbi kahe seaduse: politsei ja piirivalve seadus (eelnõu § 1 p 8) ja julgeolekuasutuste seadus (eelnõu § 4). Sellest tulenevalt peaks amet 31 kriisireservi loomisel eristama, kas reservi arvatav isik oli endine politseiametnik või julgeolekuasutuse ametnik ning sellest sõltuvalt pidama kahte erinevat nimekirja ja rakendama erinevaid seadusi. Leiame, et kaitsepolitsei kui julgeolekuasutuste puhul on õigusselguse huvides otstarbekas reservteenistuse loomisel, väljaõppel ja kaasamisel lähtuda üksnes eelnõuga kavandatud JAS 31. peatükist. Ühest regulatsioonist lähtumine tagab õigusselguse ja ühetaolise lähenemise nii ametisiseselt kui ka reservi kuuluvale isikule. Juhul, kui tekib vajadus kaasata reservi kuuluv inimene ameti ülesannete täitmisele, siis vastavalt eelnõuga kavandatud JAS § 205 lõikele 2 võetakse reservi liige tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse. Inimese tööle võtmisel sõltuvad tema volitused sellest, kas ta võetakse tööle julgeolekuasutuse ametnikuna või töötajana (JAS § 12 lg 1) või Kaitsepolitseiameti politseiametnikuna (JAS § 12 lg 2). Teisisõnu, juhul kui reservi kuuluv liige vastab politseiametniku nõuetele, siis on ametil võimalik ka JAS reservi kuuluv inimene nimetada politseiametniku ametikohale ja talle laieneb politsei ja piirivalve seadus JAS-st tulenevate erisustega (JAS § 12 lg 2 ja § 21). Seega olukorras, kus õiguslikult on Kaitsepolitseiametil võimalik JAS reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, ei ole vajalik eraldi veel reguleerida kaitsepolitsei endiste politseiametnike reservi PPVS -s. Kuigi kaitsepolitsei hinnangul on eelnõuga kavandatud JAS § 205 ja kehtiva JAS §-de 12 ja 21 kohaselt Kaitsepolitseiametil võimalik julgeolekuasutuse reservi kuuluv inimene võtta teenistusse politseiametnikuna, võib õigusselguse huvides muuta eelnõu JAS § 205 lõike 2 sõnastust ja täiendada § 205 lõikega 3 ning sõnastada need järgmiselt: 32 „(2) Julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võetakse tähtajaliselt julgeolekuasutuse teenistusse ametnikuna või töötajana. (3) Kaitsepolitseiametil on õigus julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele kaasatud julgeolekuasutuse reservi liige võtta tähtajaliselt teenistusse politseiametnikuna.“. 2. Teeme ettepaneku sätestada kriisireservi kaasamine kuni kolmeks Mitte arvestatud. kuuks. Lähtume kogu eelnõu üleselt kaasamise pikkuse osas ühtest kestusest. Kriisireservi kaasamine toimub kuni üheks kuuks, kuna kriisi kestust, JAS § 205 lõike 1 kohaselt toimub julgeolekuasutuse reservi kaasamine ulatust ja vajalike ressursside mahtu ei ole üldjuhul võimalik kriisi alguses Vabariigi Valitsuse korraldusega kuni 30 kalendripäevaks ja seda usaldusväärselt prognoosida. Ühekuuline kaasamisperiood tagab, et tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva korraga. Leiame, et Vabariigi Valitsus hindab vähemalt iga 30 päeva järel uuesti kaasamise maksimaalselt 30-päevane tähtaeg on liiga lühike. Kriisireservi vajalikkust ning otsustab selle pikendamise üksnes juhul, kui kaasamise rakendamine tuleb otsustada võimalikult varakult, mitte vahetult kriisi eeldused on jätkuvalt täidetud. Selline lahendus tagab proportsionaalsuse eel või selle ajal. Tuleb arvestada, et kriisi ajal on asutustel ja Vabariigi põhimõtte järgimise, võimaldab kohandada kriisireservi kasutamist Valitsusel täita mitmeid teisi kriitilisi ülesandeid, mistõttu peaks vastavalt tegelikule olukorrale ning vähendab põhjendamatut koormust regulatsioon võimaldama kriisireservi kaasamist võimalikult pika aja reserviliikmetele ja nende tööandjatele. Kriisireservi kaasamine mõjutab jooksul ilma täiendava halduskoormuseta. Olukorras, kus reserviliikmete töö- ja eraelu ning võib avaldada mõju ka tööandjatele. julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek Lühem kaasamisperiood tagab, et põhiõigusi ja tööandjate huve piiratakse põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite üksnes nii kaua, kui see on kriisi lahendamiseks vältimatult vajalik. Samal kasutamise abil (JAS § 2 lg 1), on põhjendatud lähtuda kriisireservi ajal on ühekuuline periood piisavalt pikk, et tagada kriisi lahendamisel kaasamisel PS §-s 129 sätestatud kolme kuulisest tähtajast. Vabariigi vajalik stabiilsus ja vältida ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneks Valitsus saab alati otsustada kriisireservi kaasamise lõpetamise, kui oluliselt lühemate kaasamisperioodidega. kriisireservi ei ole enam vaja rakendada. Teeme ettepaneku sõnastada JAS § 205 lõige 1 järgmiselt: „(1) Julgeolekuasutuse reservi kaasamise julgeolekuasutuse ülesannete täitmisele otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri 33 ettepanekul korraldusega kuni kolmeks kuuks või pikendada iga kord sama tähtaja võrra.“. 3. PäästeTS §-s 221 tuleb asendada sõna „Kaitsepolitseiamet“ sõnaga Arvestatud. „Päästeamet“. Eelnõu sõnastust on muudetud. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse PäästeTS-i 41. peatükiga ja § 221 kohaselt on teenistujate reservi liige „isik, kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada Häirekeskust või Kaitsepolitseiametit“. Juhime tähelepanu, et Kaitsepolitseiameti asemel peaks eelnõus olema Päästeamet. Päästeamet on kirjas ka eelnõu seletuskirjas (seletuskirja lk 52). 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirjas toodud muutmist Arvestatud. vajavate rakendusaktide loetelu Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (RSVKK). Eelnõu seletuskirja punktis 8 on loetletud rakendusaktid, mis vajavad eelnõu jõustumisel muutmist. Märgime, et eelnõu jõustumisel on vajalik täiendada ka RSVKK § 7 lõiget 6, mis reguleerib julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastavat teavet. Oleme seisukohal, et ka julgeolekuasutuse reservi korraldust, koosseisu ja ülesandeid puudutav teave peab olema kaitstud riigisaladusena vastavalt RSVS § 9 punktile 6. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu jõustumisel ka RSVKK § 7 lõiget 6 punktiga 6 ja sõnastada see järgmiselt: „6) julgeolekuasutuse reservi korraldus, koosseis ja ülesanded, välja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks.“. Päästeliit, 08.06.2026 Kontaktisik: Piia Kallas (527 4112, [email protected]) 34 1. Vabatahtlike organisatsioonide roll kriisivõime loomisel Selgitame. Vabatahtliku kriisireservi käsitlus seaduses ei erine juba pikalt ja ennast Päästeliidu hinnangul on eelnõu ja seletuskirja keskmes eelkõige praktikas kinnitanud vabatahtlike kaasamise põhimõttele (nt pääste-ja vabatahtlik kui üksikisik, samas kui vabatahtlike organisatsioonide roll ennetustöö). kriisivõime loomisel ja hoidmisel jääb käsitlemata. Päästeamet sõlmib koostöölepinguid vabatahtlike organisatsioonidega Praktikas toimub vabatahtlike päästjate värbamine, väljaõpe, (päästeselts või katusorganisatsioon), läbi mille toimub vabatahtliku motiveerimine, valmisoleku hoidmine ning meeskondade juhtimine organisatsiooni sisuline kaasamine ja rahaline toetamine. Kui Päästeameti valdavalt vabatahtlike organisatsioonide kaudu. Samuti tagavad ja päästeseltsi vahel lepitakse kokku täiendavad tegevused (ka organisatsioonid suure osa vabatahtliku päästevõrgustiku toimimisest kriisireservi kaasamine ja haldamine) , siis peavad lisanduvatele igapäevases tegevuses. tegevustele (väljaõpe, varustuse tagamine jms) olema Päästeameti poolt (sh lepinguga) ka rahalised vahendid lisakulude katteks. Palume täpsustada: Lisaks tegutseb Päästeameti juures ligikaudu ca 600 vabatahtlikku päästjat, kes ei kuulu mitte ühtegi vabatahtlikku organisatsiooni.  kuidas on hinnatud eelnõu mõju vabatahtlike päästeorganisatsioonide tegevusele;  milline saab olema organisatsioonide roll kriisirolliga vabatahtlike planeerimisel ja valmisoleku hoidmisel;  kas organisatsioonidele kaasnevad täiendavad kohustused või kulud ning kuidas nende katmine on kavandatud. Päästeliidu hinnangul sõltub kriisirolli süsteemi edukus olulisel määral olemasolevate vabatahtlike organisatsioonide võimekusest ning nende roll võiks olla eelnõus või selle rakendamisel selgemalt määratletud. 2. Kriisirolliga vabatahtliku päästja ülesanded ja kohustused Selgitame. Kriisirolliga vabatahtliku päästja ülesanded võrreldes vabatahtliku Eelnõuga luuakse kriisirolliga vabatahtliku päästja staatus, mis on päästjaga, kellele ei ole määratud kriisirolli, ei muutu. Eelnõu kohaselt on oluline samm vabatahtlike süsteemsemal kaasamisel kriiside võimalik määrata kriisirolli vabatahtlikule päästjale, kes on läbinud II lahendamisse. astme väljaõppe. Kriisirolliga vabatahtliku päästja pädevuses on osaleda elanikkonnakaitses ja päästetöödel. Eelnõu vastava muudatuse puhul on Samas jääb eelnõust ja seletuskirjast ebaselgeks: lähtutud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Vabatahtlik päästja, kes on nõustunud kriisirolli määramisega peab arvestama asjaoluga, et ta kaasatakse kriisiolukorra lahendamisse. Eelnõuga on reguleeritud 35   millised on kriisirolliga vabatahtliku päästja konkreetsed kriisirolliga vabatahtliku päästja kaasamist Päästeameti tegevusse, sh ülesanded võrreldes tavapärase vabatahtliku päästjaga; kaasnevaid õigusi ja kohustusi.  millised täiendavad valmisoleku- ja osalemiskohustused kriisirolliga kaasnevad;  millises ulatuses erineb kriisirolliga vabatahtliku valmisoleku tase tavapärase vabatahtliku päästja valmisolekust. Päästeliit peab oluliseks, et kriisirolli vastuvõtmisel oleks vabatahtlikule üheselt arusaadav, millised õigused, kohustused ja ootused sellega kaasnevad. 3. Väljaõppe- ja valmisolekunõuete mõju vabatahtlikele Arvestame. Rakendusaktide väljatöötamisel arvestame tähelepanekuga, mille Seletuskirja kohaselt nähakse kriisirolliga vabatahtlikele ette väljaõppe- kohaselt peavad kriisirolliga vabatahtlike väljaõppe nõuded olema ja täiendusõppe nõuded ning võimalus kriisirollist vabastamiseks nende proportsionaalsed ega vähendaks vabatahtlike või vabatahtlikeks nõuete mittetäitmisel. soovijate motivatsiooni. Päästeliit peab vajalikuks täpsustada:  milline saab olema täiendavate väljaõpete maht;  kui sageli tuleb valmisolekut tõendada;  milline on vabatahtlikult eeldatav ajakulu;  kes katab täiendava väljaõppe ja valmisoleku hoidmisega seotud kulud. Peame oluliseks, et täiendavad nõuded oleksid proportsionaalsed ning ei vähendaks vabatahtlike motivatsiooni süsteemiga liituda või selles jätkata. 4. Vabatahtlike merepäästjate kriisiolukorra aegne väljaõpe Selgitame. Päästeliit mõistab vajadust luua kriisiolukorras võimalus täiendavate Muudatuse kohaselt on vabatahtliku merepäästja kriisiolukorra aegse vabatahtlike kiireks kaasamiseks ning hindab positiivselt, et väljaõppe maht vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega. Võrreldes väljaõppega tavaolukorras on 20 tunnine väljaõpe ligikaudu poole 36 seletuskirjas on põhjendatud kriisiolukorra aegse väljaõppe loomise väiksema mahuga, keskendudes merel otsingu- ja päästetööks vajalikele vajadust. praktilistele algteadmistele ja -oskustele ning jättes välja näiteks ennetustöö valdkonna. Täpsemad nõuded sätestatakse rakendusaktides. Samas soovime täiendavaid selgitusi selle kohta: Arvestame rakendusakti väljatöötamisel tähelepanekuga, mille kohaselt on oluline tagada, et kriisiolukorras loodav paindlikum väljaõppemudel  millised on 20-tunnise kriisiolukorra aegse väljaõppe ei vähendaks merel tegutsemise ohutust ega merepäästetegevuse konkreetsed õpiväljundid; kvaliteeti.  milliste ülesannete täitmiseks loetakse sellise väljaõppe läbinud vabatahtlik pädevaks;  kuidas hinnatakse väljaõppe piisavust ja maandatakse võimalikke ohutusriske. Päästeliidu hinnangul on oluline tagada, et kriisiolukorras loodav paindlikum väljaõppemudel ei vähendaks merel tegutsemise ohutust ega merepäästetegevuse kvaliteeti. 5. Kriisirolliga vabatahtlike juhtimine kriisiolukorras Selgitame. Eelnõu loob õigusliku aluse kriisirolliga vabatahtlike kaasamiseks, kuid Kriisirolli määramise võimalus siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikele vähem tähelepanu on pööratud nende praktilisele juhtimisele. ei ole oma olemuselt uudne regulatsioon. Kehtiva õiguse kohaselt on võimalik määrata kriisirolli abidemineerijatele ning ka abipolitseinikele. Palume täpsustada: Nõustume, et selge juhtimismudel on oluline nii kriiside lahendamise efektiivsuse kui ka vabatahtlike ohutuse seisukohalt.  kuidas toimub kriisirolliga vabatahtlike juhtimine kriisiolukorras;  kuidas toimub koostöö vabatahtlike organisatsioonide, Päästeameti ja teiste kriisilahendajate vahel;  kuidas tagatakse ülesannete, vastutuse ja juhtimisahela selgus olukorras, kus samaaegselt tegutsevad nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad. Selge juhtimismudel on oluline nii kriisilahenduse efektiivsuse kui ka vabatahtlike ohutuse seisukohalt. 37 6. Tööandjate kaasamine ja toetamine Selgitame. Nõustume, et tööandjate valmisolek toetada kriisireservi liikmete Päästeliit peab positiivseks, et eelnõu näeb ette töö- ja teenistussuhete osalemist kriisi lahendamisel on kriisireservi toimimise oluline eeldus. erisused ning hüvitusmehhanismid kriisi lahendamises osalevatele vabatahtlikele ja nende tööandjatele. Tööandjatele avalduva mõju hindamisel on lähtutud sellest, et kriisireservi kaasamine on erandlik meede, mida kasutatakse üksnes siis, Samas palume täpsustada: kui tavapärased ressursid ei ole kriisi lahendamiseks piisavad. Kaasamise kestuse otsustab Vabariigi Valitsus kuni üheks kuuks korraga, mis  millistel alustel on hinnatud tööandjatele kaasnevat mõju; võimaldab regulaarselt hinnata kaasamise jätkamise vajadust ning piirata  kuidas hinnatakse hüvitusmehhanismide piisavust; tööandjale tekkivat koormust.  millisel viisil tagatakse tööandjate valmisolek toetada vabatahtlike osalemist kriisi lahendamisel. Eelnõus sätestatud hüvitusmehhanismi eesmärk on leevendada tööandjale reservi liikme ajutisest eemalolekust tekkivat otsest varalist kahju. Vabatahtlike laiem kaasamine sõltub suurel määral tööandjate koostöövalmidusest ning selle teema jätkuv käsitlemine on meile väga Tööandjate valmisolekut toetab lisaks hüvitusmehhanismile ka eelnõu oluline. selge ja ettenähtav regulatsioon. Reservi liige on kohustatud tööandjat oma kaasamisest teavitama ning töö- ja teenistussuhete erisused on kujundatud sarnaselt juba kehtivatele PäästeS-ile ja APolS-ile. Seetõttu ei loo eelnõu tööandjatele täiesti uut õiguslikku raamistikku, vaid tugineb praktikas juba kasutusel olevatele põhimõtetele. Samuti on oluline, et kriisireservi kasutatakse üksnes erandlikes kriisiolukordades, mille lahendamine on kogu ühiskonna huvides ning mille edukas lahendamine aitab kaitsta ka ettevõtjate ja tööandjate tegevuskeskkonda. MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts, 14.06.2026 Kontaktisik: Maidu Lempu (503 6825, [email protected]) 1. Vabatahtliku merepäästeorganisatsiooni roll kriisi ajal Selgitame. Kriisirolli ei määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on Eelnõu kohaselt toimub kriisirolli määramine Politsei- ja kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja Piirivalveameti ning üksikisiku vahel, kuid vabatahtlike merepäästjate ametikohale, välja arvatud juhul, kui vabatahtlik merepäästja vastavalt tegevus on korraldatud ühingute kaudu, mille käsutuses on veesõidukid, ameti- või töökohalt vabastatakse. Eelnõuga on reguleeritud kriisirolliga sidevahendid, päästevarustus, väljaõppesüsteem ning operatiivjuhtimise vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse. Kriisirolliga struktuur. vabatahtlik merepäästja täidab oma ülesannet eelkõige asjaomase 38  merepäästeorganisatsiooni koosseisus. Rakendusaktide väljatöötamisel Leiame, et kriisirolli rakendamisel peaks Politsei- ja Piirivalveamet arvestame teavitamisega seonduva tähelepanekuga. teavitama ka asjaomast vabatahtlikku merepäästeorganisatsiooni. See on oluline olukorras, kus osa liikmetest võib samaaegselt omada muid riigikaitselisi või kriisiaegseid kohustusi ning kus organisatsioon peab säilitama oma võimekuse teenindada tavapärast vastutuspiirkonda. Seda küsimust oleks otstarbekas täpsustada rakendusaktides. 2. Varustuse kasutamine kriisi ajal Selgitame. Eelnõu ei reguleeri, kas ja millistel tingimustel võib kriisirolliga Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja osaleb kriisi lahendamises enne vabatahtlik merepäästja kasutada kriisi lahendamisel ühingule kõike oma ühingu koosseisus. Kriisirolliga vabatahtliku merepäästja kuuluvaid veesõidukeid ja muid vahendeid. pädevuses on toetada Politsei- ja Piirivalveametit kriisiolukorra ajal osaledes politsei tegevuses PPVS-i § 1081 lõike 2 kohaselt. See ülesanne Praktikas ei ole merepäästet võimalik teostada üksnes inimressursi abil. ei muutu. Kriisirolliga vabatahtlik merepäästja teeb merepäästetööd koos Otsingu- ja päästetöö merel eeldab sobivaid veesõidukeid, kriisirolli mitte võtnud vabatahtlike merepäästjatega, viimased navigatsiooniseadmeid, sidevahendeid ja päästevarustust. panustavad oma võimaluste piires. Eelnõuga luuakse võimalus kriisirolli võtmiseks ja seeläbi kindluse loomiseks nii riigi kui ka vabatahtliku Palume rakendusaktides selgelt sätestada: merepäästeorganisatsiooni jaoks, et ollakse võimelised tagama  vabatahtlike organisatsioonide vara kasutamise alused; merepäästetööde tegemine kriisiolukorras. Kriisirolliga vabatahtlike  vastutuse ja kindlustuskaitse korraldus; merepäästjate kaasamine ei tähenda seda, et vaid kriisrolliga  kulude hüvitamise põhimõtted; vabatahtlikud merepäästjad hakkavad kriisi lahendama.  võimalike kahjustuste kompenseerimise kord. Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik merepäästja saab merepääste tööd teha kas koos politseiametnikuga või koos teise astme Õiguslik selgus selles küsimuses on kriisiolukorras vältimatu. õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. 3. Otsingu- ja päästeteenuse jätkuvus kriisi ajal Selgitame. Juhime tähelepanu, et eelnõu ei taga otsingu- ja päästeteenuse Eelnõu vastava regulatsiooni eesmärk on tagada, et kriisiolukorras oleks piirkondlikku jätkuvust kriisiolukorras. võimalik vajadusel kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlikke merepäästjaid. Muudatused on tingitud vajadusest tagada täiendavate vabatahtlike kaasamise võimalus. Seega luuakse eelnõuga 39 Riigi pakutud lahendus – uute vabatahtlike kiirkoolitamine vähemalt 20- võimalus, mitte kohustus. Eelnõu eesmärk ei ole asendada väljaõppinud tunnise väljaõppe alusel – suurendab küll reageerijate üldist arvu, kuid merepäästjaid ega vähendada piirkondlikku võimekust. ei asenda väljaõppinud merepäästjat elupäästesituatsioonis. Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik merepäästja saab merepääste tööd teha kas koos politseiametnikuga või koos teise astme Veesõiduki opereerimist, otsinguplaneerimist, meeskonnatööd, õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga. pinnalpäästevõtteid ega keerukate mereolude hindamist ei ole võimalik Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad sellise väljaõppe mahuga omandada samal tasemel nagu tavapärase tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtiva PPVS-i § 1086 lõikes väljaõppe käigus. 4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus. Lisaks ei välista eelnõu, et ka kriisiolukorras kiirkoolituse läbinud isikutele määratakse kriisiroll. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kogenud vabatahtlikud viiakse kriisireservi koosseisu ning nende asemel jääb piirkondlikku võimekust tagama oluliselt väiksema kogemusega personal. Meie hinnangul on see vastuolus eelnõu ühe peamise eesmärgiga tagada kriitiliste teenuste toimepidevus ja elanikkonna kaitse. 4. Kriisiaja väljaõppe korraldamine Selgitame. Eelnõuga ei muudeta kehtiva PPVS-i § 1086 lõigetes 5 ja 6 sätestatud Eelnõust ei selgu üheselt, kes vastutab § 1086 lõike 3¹ alusel läbiviidava põhimõtteid (väljaõppe läbiviijad ja koolitajate tunnustamine). kriisiolukorra aegse väljaõppe korraldamise eest. Eelnõu kohaselt täiendatakse PPVS-i § 1086 lõiget 8, mille kohaselt kehtestab vabatahtliku merepäästja väljaõppe, kriisiolukorra aegse Samuti jääb ebaselgeks: väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse  kes koolitab uusi vabatahtlikke; sooritamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Samuti  milliste standardite alusel toimub väljaõpe; PPVS-i 1086 lõiget 81, mille täienduse kohaselt kinnitab vabatahtliku  kes hindab pädevust; merepäästja esimese ja teise astme õppe, kriisiolukorra aegse ning  kas kiirkoolituse läbinud isikud jäävad kohaliku üksuse täiendusõppe õppekavad Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kasutusse või suunatakse nad kriisireservi koosseisu. haldusaktiga. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. Palume need küsimused rakendusaktides selgelt reguleerida. 5. Piirkondliku merepäästevõimekuse säilitamise põhimõte Selgitame. 40 Leiame, et kriisirolliga vabatahtlike kaasamisel tuleb seaduses või Kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid saab kriiside lahendamisse rakendusaktides sätestada põhimõte, mille kohaselt hinnatakse enne kaasata eelkõige siis, kui on selge, et PPA enda merepäästevõimekuse kriisireservi rakendamist mõju piirkondlikule otsingu- ja ressursist jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole päästevõimekusele. võimalik vajalikus mahus, et kriis lahendada. Kriisirolli määramise eesmärk ei ole vähendada piirkondlikku merepäästevõimekust. Kriisirolli Kriisireservi rakendamine ei tohiks viia olukorrani, kus piirkonna võtmine on vabatahtlikele merepäästjatele võimalus, mitte kohustus, siis tavapärane reageerimisvõime langeb alla minimaalselt vajaliku taseme. on tal igal ajal õigus sellest rollist ka loobuda. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. 6. Kogenud päästeressursi säilitamine üksustes Selgitame. Kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamine kriisi lahendamisse Rakendusaktides võiks sätestada põhimõtte, et tunnustatud otsustatakse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi vabatahtlikus merepäästeüksuses säilib ka kriisiolukorras piisav arv Valitsuse korraldusega. Vabariigi Valitsuse korralduses tuua välja kõrgema pädevusega liikmeid, sealhulgas vähemalt üks II astme ülesanded, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikke merepäästjaid on pädevusega meeskonnajuht, kes tagab üksuse võime iseseisvalt otsingu- vaja kaasata, kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ja päästetöid teha. ülesannete täitmise piirkond ja vajaduse korral muud andmed. Eesmärk on tagada kriisirolliga vabatahtlike merepäästjate kaasamise selgus. Arvestame vajadusel rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. 7. Mõju hindamine kriisireservi rakendamisel Selgitame. Kriisirolliga vabatahtlike kaasamise ettepaneku koostamisel tuleks Eelnõuga kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole luua olukord, mis hinnata lisaks riiklikule vajadusele ka mõju kohaliku tasandi nõrgendaks kohaliku tasandi päästevõimekust. päästevõimekusele. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. Kriisireservi eesmärk peaks olema riigi koguvõimekuse suurendamine, mitte olemasoleva piirkondliku võimekuse ümberpaigutamine viisil, mis jätab osa piirkondi senisest nõrgemasse olukorda. 8. Vabatahtlike organisatsioonide kaasamine Selgitame. Kriisirolli võtmine lähtub vabatahtlikkuse põhimõttest. Kriisirolli saab määrata vabatahtlikule merepäästjale, kes on andnud selleks nõusoleku. 41 Vabatahtlik merepäästevõimekus tugineb suurel määral ühingute poolt Eelnõuga reguleeritakse kriisirolliga merepäästjate kaasamine hallatavale taristule, veesõidukitele, varustusele ja kriisilahendamisse. Nõustume, et teavitamise protsess kriisirolliga juhtimissüsteemidele. vabatahtliku merepäästja ja merepäästeüksuse vahel peab olema läbimõeldud ja tagama merepäästeüksuse teadlikkuse. Seetõttu teeme ettepaneku kaasata asjaomased vabatahtlikud Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. organisatsioonid kriisirollide planeerimise, rakendamise ja teavitamise protsessi. 9. Saarte ja rannikupiirkondade erisuste arvestamine Selgitame. Eriti oluline on arvestada saarte ja äärealade eripäraga. Saaremaa, Eelnõuga kavandatava regulatsiooni eesmärk ei ole luua olukord, mis Ruhnu, Abruka ja teiste väikesaarteni ei ole võimalik kriisiolukorras nõrgendaks kohaliku tasandi päästevõimekust. kiiresti täiendavaid ressursse ümber paigutada. Seetõttu võib kohaliku vabatahtliku merepäästevõimekuse vähenemine mõjutada otseselt inimelude kaitset ning abi kättesaadavust piirkonnas. Leiame, et kriisireservi loomisel tuleb tagada, et saartele ja rannikupiirkondadele jääb alles piisav operatiivne võimekus ka olukorras, kus osa vabatahtlikest kaasatakse riiklikku kriisireservi. Vabaühenduste Liit, 16.06.2026 Kontaktisik: Katre Koppel (518 8904, [email protected]) 1. Vabatahtlike organisatsioonide roll vajab selgemat määratlemist Selgitame. Eelnõu keskendub valdavalt kriisirolliga vabatahtlikule kui üksikisikule. Kriisirolli võtmine lähtub vabatahtlikkuse põhimõttest. Kriisirolli saab Praktikas ei tegutse suur osa vabatahtlikest siiski eraldiseisvalt, vaid määrata siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikule, kes on andnud vabatahtlike organisatsioonide, seltside, võrgustike ja kogukondlike selleks nõusoleku. Seega eeldab kriisirolli määramine juba vabatahtliku struktuuride kaudu. Just need organisatsioonid hoiavad üleval staatuse olemasolu. Eelnõuga ei reguleerita vabatahtlike vabatahtlike motivatsiooni, oskusi, valmisolekut, varustust, kohalikku organisatsioonide rolli vabatahtlike planeerimisel, ettevalmistamisel ja teadmist ja usaldussuhet kogukondadega. valmisoleku hoidmisel. Oma olemuselt olemasolevad rollid ei muutu. Arvestame rakendusaktide väljatöötamisel toodud tähelepanekuga. Seetõttu palume eelnõu seletuskirjas või rakenduskavas täpsustada: 42   milline on vabatahtlike organisatsioonide roll kriisirolliga vabatahtlike planeerimisel, ettevalmistamisel ja valmisoleku hoidmisel;  kas ja milliseid täiendavaid ülesandeid või kulusid kriisirollide süsteem organisatsioonidele kaasa toob;  kuidas tagatakse, et organisatsioonidele lisanduv koormus oleks ka rahaliselt ja korralduslikult kaetud;  kuidas kaasatakse vabatahtlikke organisatsioone kriisirollide süsteemi rakendamise ja hindamise protsessi. Kriisirollide süsteemi edukus sõltub suurel määral sellest, kas see tugevdab olemasolevat vabatahtlikku võrgustikku või paneb sellele täiendavaid kohustusi ilma vastava toe ja ressursita. 2. Vabatahtlik tegevus ja kriisirolliga vabatahtlik tuleb selgelt Arvestatud, anname selgituse. eristada Eelnõu seletuskirja on Siseministeeriumi haldusala vabatahtlike ning üldisema vabatahtliku tegevuse eristamise vajadusest lähtuvalt Peame oluliseks, et eelnõu rakendamisel oleks üheselt selge erinevus täiendatud. Kriisirolli määramine on kavandatud vabatahtlikkuse üldise vabatahtliku tegevuse ja õiguslikult määratletud kriisirolliga põhimõttel. Nõustume, et enne kriisrolli vastu võtmist peab isikule olema vabatahtliku vahel. aru saadav, millised õigused ja kohutused vastava rolliga kaasnevad. Eelnõuga on reguleeritud kriisirolli määramine, staatuse – ja Vabatahtlik tegevus on Eestis mitmekesine ning hõlmab nii pääste-, teenistussuhte erisused, kriisirolliga vabatahtliku kaasamine ning merepääste- ja abipolitsei tegevust kui ka sotsiaalvaldkonda, ülesanded ja kriisirollist vabastamine. Väljaõppega seotud täpsemad humanitaarabi, kogukondlikku tuge, vaimse tervise tuge, infovahendust nõuded sätestatakse rakendusaktides. ja haavatavate sihtrühmade abistamist. Kriisirolliga vabatahtliku staatus toob kaasa suuremad ootused, kohustused ja võimalikud töö- või teenistussuhte erisused. Seetõttu peab iga kriisirolli võtvale inimesele olema enne nõusoleku andmist arusaadav:  milliseid ülesandeid temalt oodatakse;  milline on tema valmisoleku- ja osalemiskohustus;  milline on nõutav väljaõpe ja täiendusõpe; 43   kuidas toimub kaasamine kriisiolukorras;  millised on tema õigused, hüvitised ja sotsiaalsed tagatised;  millistel alustel saab kriisirollist loobuda või sellest vabastatakse. Ilma sellise selguseta võib tekkida olukord, kus vabatahtlikud, organisatsioonid ja tööandjad mõistavad kriisirolliga kaasnevaid ootusi erinevalt. See vähendaks süsteemi toimivust just kriisiolukorras, kus õigus- ja rolliselgus on eriti olulised. 3. Tööandjate roll ja hüvitusmehhanismid vajavad praktilist Selgitame. läbimõtlemist Nõustume, et tööandjate valmisolek toetada kriisireservi liikmete osalemist kriisi lahendamisel on kriisireservi toimimise oluline eeldus. Peame positiivseks, et eelnõu käsitleb töö- ja teenistussuhete erisusi ning näeb ette hüvitusmehhanisme nii vabatahtlikele kui ka tööandjatele. Tööandjatele avalduva mõju hindamisel on lähtutud sellest, et Samas sõltub kriisirollide süsteemi toimimine olulisel määral tööandjate kriisireservi kaasamine on erandlik meede, mida kasutatakse üksnes tegelikust valmisolekust lubada oma töötajatel kriisi lahendamisse olukorras, kus tavapärased ressursid ei ole kriisi lahendamiseks piisavad. panustada. Kaasamise kestuse otsustab Vabariigi Valitsus kuni üheks kuuks korraga, mis võimaldab regulaarselt hinnata kaasamise jätkamise vajadust ning Seetõttu palume täpsustada, kuidas on hinnatud tööandjatele kaasnevat piirata tööandjatele tekkivat koormust. Samuti on eelnõus ette nähtud mõju ning kuidas tagatakse, et hüvitusmehhanismid oleksid praktikas tööandjale reservi liikme ajutisest eemalolekust tekkiva otsese varalise piisavad, kiired ja arusaadavad. Eriti oluline on arvestada väikeste kahju hüvitamine, mille eesmärk on leevendada kriisireservi kaasamisega tööandjatega, kelle puhul ühe võtmetöötaja eemalolek võib oluliselt kaasnevat mõju. mõjutada organisatsiooni teenuseid, projektikohustusi või sihtrühmade toetamist. Hüvitamise kord, sealhulgas taotluse esitamise ja menetlemise täpsemad tingimused, kehtestatakse rakendusaktiga. Rõhutame, et hüvitise Samuti tuleks läbi mõelda nende inimeste olukord, kes ei tööta maksmine ei sõltu sellest, kas isik on kriisi lahendamise ajal töösuhtes või klassikalise töölepingu alusel: juhatuse liikmed, käsundus- või mitte. töövõtulepinguga töötajad, vabakutselised, FIE-d, platvormitöö tegijad, töötud, üliõpilased ja pensionärid. Ka nemad võivad olla kriisiolukorras olulised vabatahtlikud, kuid nende sissetuleku või ajakulu hüvitamine ei pruugi sobituda tööandjapõhise mudeliga. 44 4. Väljaõppe ja juhtimise korraldus peab tagama ohutuse ja Selgitame. kvaliteedi Eelnõuga planeeritava regulatsiooni eesmärk on tagada, et kriisiolukorras Mõistame vajadust luua kriisiolukorras võimalus täiendavate oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid vabatahtlike kiireks kaasamiseks ja väljaõpetamiseks. Tuleb aga tagada, vabatahtlikke merepäästjaid. Nõustume, et väljaõppe ja juhtimise et paindlikum väljaõppemudel ei vähendaks vabatahtlike endi ohutust korraldus peab tagama ohutuse ja kvaliteedi. Täpsemad nõuded ega kriisilahenduse kvaliteeti. sätestatakse rakendusaktides. Kriisiolukorraaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik merepäästja võib merepääste tööd teha kas koos Eriti oluline on täpsustada, milliste ülesannete täitmiseks loetakse politseiametnikuga või koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku lühema kriisiaegse väljaõppe läbinud vabatahtlik pädevaks, milline on merepäästjaga. tema juhendamine ning millised tegevused eeldavad põhjalikumat ettevalmistust. Vabatahtlike kaasamine kriisiolukorras peab olema Kriisiolukorras tunnustatud vabatahtlikule merepäästjale kohalduvad korraldatud nii, et ülesanded, vastutus ja juhtimisahel oleksid selged nii tavaolukorra nõuded ja õigused, seal hulgas kehtiva PPVS-i § 1086 lõikes kutselistele töötajatele, vabatahtlikele kui ka vabatahtlike 4 sätestatud täiendusõppe läbimise kohustus. organisatsioonidele. Tehnilise väljaõppe kõrval peab kriisirolliga vabatahtlike ettevalmistus sisaldama ka põhiõiguste, proportsionaalsuse, deeskalatsiooni, haavatavate sihtrühmade kohtlemise ja kogukondliku usalduse teemasid. Kriisivalmidus tähendab ka inimeste õiguste, turvatunde ja usalduse hoidmist. 5. Kriisivalmidust tuleb arendada laiemalt kogu vabakonnas Selgitame. Nõustume, et vabaühendustel on kriiside ennetamisel, nendeks Vabaühenduste Liit peab oluliseks rõhutada, et kriisides ei ole valmistumisel ja kriiside lahendamisel oluline roll ning see ulatub vabaühenduste roll ainult sisejulgeolekuasutuste abistamine. oluliselt kaugemale käesoleva eelnõu reguleerimisalast. Viimaste aastate kriisid, sh pärgviiruspandeemia ja Ukraina sõjaga Käesoleva eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus Siseministeeriumi seotud humanitaar- ja põgenikekriis on näidanud, et kriitilist rolli valitsemisala asutuste kriisireservi moodustamiseks ning reguleerida täidavad ka sotsiaalvaldkonna ühendused, humanitaarabi pakkuvad kriisireservi liikmete kaasamisega seotud õigused ja kohustused. Seetõttu organisatsioonid, kogukonnaseltsid, vaimse tervise ja nõustamisteenuste käsitleb eelnõu üksnes nende vabatahtlike kaasamist, kes täidavad kriisi pakkujad, laste ja perede toetajad, puuetega inimeste organisatsioonid ajal Siseministeeriumi valitsemisala asutuste ülesandeid. ning paljud teised avalikes huvides tegutsevad ühendused. 45  Laiema vabakonna roll, erinevate vabaühenduste koostöö ning riigi, Need organisatsioonid tunnevad oma sihtrühmi, suudavad kiiresti infot kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste vaheline kriisikoostöö on vahendada, jõuavad inimesteni, kelleni riik alati kiiresti ei jõua, ning oluline teema, kuid see eeldab valdkonnaülest käsitlust ning ulatub aitavad säilitada kogukondade toimepidevust ja usaldust. Seetõttu peaks käesoleva eelnõu esemest ja eesmärgist väljapoole. Ettepanekut on riik kriisivalmiduse arendamisel käsitlema vabakonda tervikuna, mitte võimalik arvestada kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse laiemate üksnes nende vabatahtlike kaudu, kes on otseselt seotud pääste-, arengusuundade kujundamisel ning vastavate koostöömudelite merepääste-, politsei- või Häirekeskuse ülesannetega. edasiarendamisel. Teeme ettepaneku, et Siseministeerium töötaks koostöös Vabaühenduste Liidu, Päästeliidu ja teiste asjassepuutuvate vabaühendustega välja laiema vabakonna kriisikoostöö mudeli. See peaks käsitlema muu hulgas:  vabaühenduste võimalikke rolle erinevat tüüpi kriisides;  vabatahtlike ja organisatsioonide rollide koordineerimist;  riigi, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste koostöökanaleid;  info liikumist kriisi ajal;  vabatahtlike kaasamise ja hoidmise põhimõtteid;  vabaühenduste enda toimepidevuse toetamist;  haavatavate sihtrühmade vajadustega arvestamist. Selline mudel aitaks vältida olukorda, kus vabatahtlik panus jääb kriisiolukorras killustunuks või sõltub üksnes varasematest isiklikest kontaktidest. Eesti Naabrivalve MTÜ, 19.06.2026 Kontaktisik: Henrik Põder ([email protected]) 1. Samas juhime tähelepanu eelnõu mõistelisele kitsaskohale. Eelnõu ja Arvestatud. seletuskiri kasutavad vabatahtlikkuse mõistet valdavalt Siseministeeriumi valitsemisala ametlike või õiguslikult reguleeritud Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike süsteemide tähenduses. Sellises käsitluses on vabatahtlik kriisireservi moodustamiseks, mis koosneb kriisrolliga vabatahtlikest eeskätt inimene, kes on registreeritud, välja õpetatud, kontrollitud või (päästjad, merepäästjad ja Häirekeskuse vabatahtlikud) ning kaasatud konkreetse ametkondliku kriisirolli või reservi kaudu. Siseministeeriumi valitsemisala asutuste (PPA, PäA, HäK, KAPO) 46  endistest teenistujatest. Eelnõu seletuskirja on vastavalt ettepanekule Selline käsitlus on kriisireservi loomise vaates arusaadav ja vajalik, kuid täiendatud. see ei hõlma kogu vabatahtlikkust, millele Eesti elanikkonnakaitse ja kohalik kriisivalmidus tegelikult toetuvad. Eesti Naabrivalve hinnangul on oluline eristada vähemalt nelja vabatahtliku panustamise kihti: 1. Kriisirolliga vabatahtlik Isik, kellele pädev asutus on määranud kriisirolli, kelle kaasamine toimub seaduses sätestatud alustel ning kellel on selged õigused, kohustused, väljaõpe, tagatised ja tööandjaga seotud erisused. 2. Teenistujate reservi liige Endine teenistuja või vajalike teadmiste ja oskustega isik, kes annab nõusoleku osaleda reservi väljaõppes, täiendusõppes ning kriisi lahendamises seaduses sätestatud korras. 3. Välkvabatahtlik Isik, kes soovib kriisiolukorras spontaanselt panustada, kuid ei ole varem kuulunud püsivasse vabatahtlike süsteemi ega pruugi olla eelnevalt välja õpetatud või rolliga seotud. 4. Kogukondlik vabatahtlik või kogukondlik abistaja Isik, kes ei täida ametlikku kriisirolli ega oma ametkondlikke volitusi, kuid panustab oma kogukonna, Naabrivalve sektori, korteriühistu, küla, asumiseltsi või muu kohaliku võrgustiku kaudu kriisivalmidusse, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmisse, abivajajate märkamisse ja esmasesse kogukondlikku toimetulekusse. 47 Eesti Naabrivalve peab oluliseks, et eelnõu seletuskiri eristaks selgelt ametliku kriisireservi ja kriisirolliga vabatahtlike regulatsiooni laiemast kogukondlikust vabatahtlikkusest. Kõik kriisis vajalikud vabatahtlikud ei ole kriisirolliga vabatahtlikud. Samas ei tähenda see, et nende panus oleks väheoluline. Kohalikul tasandil on kriisi ajal sageli otsustava tähtsusega inimesed, kes tunnevad oma piirkonda, naabreid ja tegelikke kohalikke olusid. Nad teavad, kes elab üksi, kellel võib olla liikumisraskus, milline tee või ligipääs võib katkeda, kellel on vajalik vahend või oskus, milline info on usaldusväärne ning milline kuulujutt võib tekitada kahju. Selline paikne teadmine ei asenda Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, kohaliku omavalitsuse ega teiste ametlike struktuuride ülesandeid, kuid toetab nende tööd ja aitab vähendada koormust olukordades, kus ametkondlik ressurss on piiratud. Naabrivalve sektorid moodustavad üle Eesti olemasoleva kohaliku võrgustiku, millel on piirkond, liikmeskond, sektorivanem, kontaktid ja kokkulepe panustada oma piirkonna turvalisusse. Kriisivalmiduse vaates saab sellisest võrgustikust kujuneda oluline kohalik valmisolekukiht, kui sellele lisanduvad selged rollid, paikne tuumik, kokkulepitud sidekanalid, abistajate ja abivajajate usalduslik kaardistus ning koostöö kohaliku omavalitsuse ja ametkondadega. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja järgmisel põhimõttel: Käesolev eelnõu reguleerib eelkõige Siseministeeriumi valitsemisala ametliku kriisireservi, kriisirolliga vabatahtlike ja teenistujate reservi õiguslikku staatust. Samas tuleb eristada seda laiemast kogukondlikust vabatahtlikkusest, mille kaudu elanikud, kohalikud võrgustikud, vabaühendused, korteriühistud, asumiseltsid ja 48 Naabrivalve sektorid panustavad kriisivalmidusse, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmisse, abivajajate märkamisse ning esmasesse kogukondlikku toimetulekusse. Kogukondlik vabatahtlikkus ei asenda kriisirolliga vabatahtlikke ega ametkondade ülesandeid, kuid moodustab olulise elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse toetava kihi. 2. Lisaks palume kaaluda seletuskirjas või rakenduslikes juhistes Selgitame. järgmiste põhimõtete väljatoomist. Kriisireserv ja kogukondlik vabatahtlikkus on erinevad mõisted ning eelnõus neid omavahel ei samastata. Eelnõu reguleerib üksnes SiM Esiteks, kriisireservi ja kogukondliku vabatahtlikkuse mõisteid ei tohiks valitsemisala kriisireservi kui sisejulgeoleku ja elanikkonnakaitse omavahel samastada. ülesannete täitmiseks loodavat reservi, mille liikmetel on Kriisireserv on ametlikult määratletud, väljaõppe ja õigusliku staatusega kindlaksmääratud väljaõpe, õiguslik staatus. Kogukondlik vabatahtlikkus süsteem. Kogukondlik seevastu põhineb inimeste ja kogukondade omaalgatuslikul panusel ning vabatahtlikkus on laiem ühiskondlik võimekus, mis aitab inimestel ja selle korraldus ei ole käesoleva eelnõu reguleerimisese. piirkondadel esmast toimetulekut korraldada enne välise abi saabumist või selle kõrval. 3. Teiseks, välkvabatahtlike kaasamisel tuleks kasutada olemasolevaid Selgitame. kohalikke võrgustikke. Spontaanne abivalmidus on kriisis väärtuslik, Selle ettepaneku eesmärk on mõistetav ning olemasolevate kogukondlike kuid ilma suunamise, rollide ja kontaktpunktita võib see muutuda võrgustike kasutamine võib praktikas olla kriiside lahendamisel ebaefektiivseks, dubleerivaks või riskantseks. Naabrivalve sektorid, asjakohane. Samas ei ole tegemist küsimusega, mida käesolev eelnõu korteriühistud, külavanemad, asumiseltsid ja teised kohalikud reguleerib. Käesoleva eelnõuga loome võimalused kaasata võrgustikud võivad aidata välkvabatahtlikke kohapeal paremini suunata, välkvabatahtlike Päästeameti töösse ning vabatahtliku merepäästjana, ilma et neile antaks ametkondlikke volitusi. nende kaasamine toimub vastavalt PäA või PPA juhtimisel. Eelnõu ei reguleeri ega piira kogukondlike võrgustike (Naabrivalve, korteriühistud, külavanemad jt) rolli välkvabatahtlike suunamisel ega anna neile ametkondlikke volitusi — need jäävad väljapoole eelnõu reguleerimisala. Ettepanekud on asjakohased praktilise kriisivalmiduse korralduse (nt kriisiplaanide, koostöökokkulepete) tasandil, mitte käesoleva eelnõu materiaalse sisu küsimusena. 4. Kolmandaks, kogukondlike vabatahtlike puhul tuleb hoida selget piiri Selgitame. pädevuse ja vastutuse vahel. Kogukondlik vabatahtlik või abistaja ei Eelnõu ei reguleeri kogukondlike vabatahtlike staatust ega tegevust, vaid peaks saama seadusest tulenevaid ametkondlikke volitusi ega võtma üle üksnes kriisireservi moodustamist ja selle liikmete kaasamist riigi 49 Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Kaitseväe või ülesannete täitmisse. Kogukondlikud vabatahtlikud ei kuulu eelnõu kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Tema panus seisneb eeskätt reguleerimisalasse ning neile ei anta käesoleva eelnõuga ametkondlikke märkamises, info vahendamises, naabrite toetamises, abivajajate volitusi ega avaliku võimu teostamise õigusi. Samuti ei näe eelnõu ette, esmases kontaktis, kohaliku olukorrateadlikkuse hoidmises ning et kogukondlikud vabatahtlikud võtaksid üle riigiasutuste või kohalike kokkulepitud kogukondlikes tegevustes. omavalitsuste seadusest tulenevaid ülesandeid. 5. Neljandaks, kriisi- ja sõjaaja rollide kattuvuse vältimise kõrval tuleks Selgitame. arvestada ka sellega, et paljud kogukondade aktiivsed inimesed võivad Kogukondlike võrgustike kujundamine ega nende jätkusuutlikkuse kriisi ajal lahkuda ametlikke, reservi- või vabatahtlikke kohustusi tagamine ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse. täitma. Seetõttu on oluline toetada just paiksete kogukondlike tuumikute kujunemist, mis ei sõltu ainult nendest inimestest, kellel on juba ametlik Eelnõu eesmärk on luua õiguslik raamistik kriisireservi moodustamiseks roll riigikaitses, päästes, politseis või muudes vabatahtlikes ja selle liikmete kaasamiseks riigi ülesannete täitmisse. Kogukondade struktuurides. arendamise, kogukondlike eestvedajate toetamise ning kohaliku tasandi toimepidevuse küsimused on osa laiemast kriisivalmiduse poliitikast ning neid käsitletakse muude meetmete ja tegevuste kaudu. 6. Viiendaks, kogukondliku vabatahtlikkuse käsitlemisel tuleb pöörata Selgitame. tähelepanu andmekaitsele ja usaldusele. Kohalikul tasandil võib olla Kogukondliku vabatahtlikkuse korraldamine ega sellega seotud vajalik teada, kes vajab abi ja kes saab aidata, kuid selline info peab isikuandmete töötlemise põhimõtted ei kuulu käesoleva eelnõu olema kogutud minimaalsuse, nõusoleku, eesmärgipärasuse ja piiratud reguleerimisalasse. Eelnõu ei reguleeri kogukondlike võrgustike ligipääsu põhimõttel. Riik peaks soodustama selliste usalduslike moodustamist, kohalike abivajajate või vabatahtlike andmete kogumist kohalike kokkulepete tekkimist, mitte asendama neid ülemäärase ega loo selleks uusi andmekogusid või andmetöötluse aluseid. andmekogumise või bürokraatliku aruandlusega. 50 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0603 - Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b66f76b-dad2-4b6a-ba8d-76ffd157cc86 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b66f76b-dad2-4b6a-ba8d-76ffd157cc86?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main