MINISTRI MÄÄRUS
08.09.2026 nr 32
Justiitsministri 19. detsembri 2019. a määruse nr 18
"Kohtuniku valveaja lisatasu" muutmine
Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 76 lõike 8 alusel.
Justiitsministri 19. detsembri 2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu" § 2 tekstis
asendatakse sõnad „Tallinna Halduskohtus üks kohtunik“ sõnadega „Tallinna Halduskohtus kuni kaks
kohtunikku“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Uudeberg
kantsler
Justiits- ja Digiministri määruse „Justiitsministri 19. detsembri 2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku
valveaja lisatasu“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse valveaja eest samaaegselt lisatasu saavate kohtunike piirarvu Tallinna
Halduskohtus, mille tulemusel võib edaspidi ühe kohtuniku asemel lisatasu saada samaaegselt kuni kaks
kohtunikku. Piirarvu suurendamine on vajalik, et tagada kiireloomuliste asjade efektiivsem menetlemine
Tallinna Halduskohtus, kuivõrd kiireloomuliste asjade arv on püsivalt kasvanud. Eelnõu ei ole vahetult
seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega ühegi muu
menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga kavandatav muudatus ei mõjuta halduskoormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute
talituse nõunik Külli Luha (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse justiitsministri 19. detsembri 2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.12. 2021, 20.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrusega muudetakse justiitsministri 19. detsembri 2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“
paragrahvi 2 selliselt, et Tallinna Halduskohtus valveaja eest üheaegselt lisatasu saavate kohtunike
ametikohtade piirarv on edaspidi ühe asemel kaks.
Kehtiva kohtute seaduse § 76 lõike 8 alusel kehtestab valveaja eest lisatasu maksmiseks ettenähtud
kohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Kiireloomulisi kohtuasju menetlevad kohtunikud kohtu esimehe koostatud valvegraafiku alusel. Tallinna
Halduskohtus on sellisteks asjadeks nt Maksu- ja Tolliameti loataotlused täitmist tagavate toimingute
sooritamiseks, Politsei ja Piirivalveameti (PPA) loataotlused isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks,
korrakaitseseaduse alusel toimuvad erimenetlused, kaitseväe aresti seaduslikkuse tuvastamise taotlused
ning Kaitseressursside Ameti taotlused juhtimisõiguse peatamiseks 1. Võrreldes varasemate aastatega on
kiireloomuliste kohtuasjade arv hüppeliselt kasvanud, nt on nende arv selle aasta esimesel kaheksal kuul
2025. aasta sama perioodiga võrreldes u 95% kasvanud. Valdava osa kiireloomulistest asjadest
moodustavad PPA loataotlused isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, mille arv on võrreldes
varasemate aastatega Tallinna Halduskohtus hüppeliselt kasvanud (vt joonis 1).
PPA loataotlused isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on kiireloomulised ja tuleb lahendada 48
tunni jooksul, st nii kaua saab PPA isikuid ilma kohtu loata kinni pidada. Selle aja sees tuleb PPA-l isik
tuvastada, viia temaga läbi esmane vestlus ning leida tõlk ja õigusabi osutaja, kui isik seda soovib. Praktikas
tähendab see seda, et taotlus jõuab kohtusse u 10–12 tundi pärast isiku kinnipidamist ning kohtul on istungi
pidamiseks ja taotluse lahendamiseks aega 36 tundi. Lisaks näitab senine praktika, et isikuid tabatakse
suuremates gruppides, st 10 kuni 12 inimest korraga. Seega laekub kohtusse üheaegselt taotlusi mitme
inimese kohta ning kohtul ei pruugi olla aega, et kõiki taotlusi ühel ajal ise menetleda. Arvestades eelöeldut
on ühel valvekohtunikul keeruline kõikides kiireloomulistes valveasjades kohtumenetlus tähtajaks läbi viia,
mistõttu on tekkinud vajadus lisaressursi järele.
1 Tallinna Halduskohtu 2026.a tööjaotusplaan
1
PPA on esitanud Tallinna Halduskohtule loataotlusi isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks2 sel aastal
87,4% rohkem kui 2024. aastal samal ajal ja 260% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Perioodil
01.01.2026–20.08.2026 laekus 216 nimetatud taotlust (joonis 1).
Joonis 1. Tallinna Halduskohtusse laekunud PPA loataotlused isikute kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Vaadeldes sel aastal saabunud taotlusi nädalate kaupa, siis jaanuarist kuni maini laekus nädalas keskmiselt
3,1 taotlust, kuid alates juunist kuni 20. augustini on laekunud keskmiselt 12,42 taotlust nädalas.
Enimkoormatud nädalad jäid vahemikku 27.07–02.08, mil laekus 50 taotlust, 20.07–26.07 (37 taotlust) ja
03.–09.08 (18 taotlust).
Kuigi kehtiva määruse § 21 näeb ette, et erijuhul, s.o massilisest sisserändest tulenevate kiireloomuliste
kohtuasjade lahendamiseks võib halduskohtu esimees ajutiselt suurendada valves olevate kohtunike arvu
kuni halduskohtunike üldarvuni, ei ole praegusel juhul veel tegemist massilise sisserändega, vaid üldise
töökoormuse tõusuga kiireloomuliste asjade menetlemisel. Seega kuigi kohtu esimehel on õigus otsustada
kohtu töökorralduse üle, eeldab massilise sisserände olemasolu nt riikliku hädaolukorra väljakuulutamist /
PPA peadirektori otsust. Praegusel juhul kasvab kiireloomuliste asjade arv pidevalt ka tavaolukorras.
Eelnõuga kavandatav muudatus annab kohtule vajaliku paindlikkuse selle töökoormusega tähtajaks toime
tulla.
Kavandatava muudatusega ei riivata isikute põhiõigusi. Sellel on positiivne mõju isikute põhiõiguste
tagamisele Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 (mille kohaselt on riigil kohustus tagada õiguste ja vabaduste
kaitseks piisavad ja toimivad riiklikud protseduurid ning institutsioonid) ning § 15 mõttes (mille kohaselt on
see õigus tagatud üksnes siis, kui kohtumenetlus on efektiivne ja viib mõistliku aja jooksul täidetava
lahendini).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kuigi muudatus mõjutab vahetult üksnes Tallinna Halduskohtu sisemist töökorraldust, on sellel kaudne
positiivne mõju kohtumenetluse tõhususele ja kiireloomuliste kohtuasjade tähtaegsele lahendamisele.
2 Massilisest sisserändest tulenevate kiireloomuliste kohtuasjade registreerimise kategooria kohtute infosüsteemis on PPA
loataotlused isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
2
Määrus avaldab sihtrühmale positiivset mõju, kuna valveaja eest üheaegselt tasustatud kohtunike arv on
võrreldes varasemaga suurem.
Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, samuti ei mõjuta määruse rakendamine riigi
julgeolekut, välissuhtlust, majandust, elu- ja looduskeskkonda ega regionaalarengut. Eelnõuga ei kaasne
halduskoormust kodanikele, ettevõtetele ega vabaühendustele.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse rakendamisega seotud tegevused avaldavad riigieelarvele vähest mõju, kuna lisatasu makstakse
tegelikult valves oldud aja eest. Näiteks on praegu kohtuniku ühe nädalavahetuse valveaja riigieelarvekulu
on 257,21 eurot. (6017 / 168 x 54 x 10% = 193,39 x 1,33 = 257,21 )
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatus ei eelda lisaettevalmistust.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu käsitleb üksnes Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse kuuluvat küsimust, mistõttu seda
teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks ei esitata. Kohtute haldamise nõukoda andis kohtute seaduse
§ 41 lõike 1 punkti 14 alusel nõusoleku määruse muutmiseks 24.–25. augustil peetud erakorralisel
elektroonilisel istungil.
Mari-Liis Mikli
Asekantsler
3