EELNÕU 24 .08.2026 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus § 1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 3 järgmises sõnastuses: „ ( 3 3 ) Perearst võib keelduda patsien ti nimistusse registreerimast , kui nimistu s on rohkem kui 1600 isikut ja ning patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, mille s on vähem kui 1600 isikut. Keeldumise korral annab perearst patsiendile tea vet , kust on lei tav tea ve nimistute kohta , milles on vähem kui 1600 isiku t . “; 2 ) p aragrahvi 8 lõige 4 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (4 3 ) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse , lähtudes nimistu suurusest kuni 1600 isikut , eeldusel et samas teenindus piirkonnas on sellise suurusega nimistuid , ning teeb selle isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. “ ; 3) paragrahvi 8 lõike 4 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“; 4 ) p aragrahvi 8 lõike 4 9 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ 2) perearsti tavapärased kontaktvastuvõtuajad;“ ; 5 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „( 6 2 ) Kui perearstiabi osutatakse perearsti nimistu alusel äriühingu kaudu käesoleva seaduse § 57 lõike 3 3 tähenduses , peab perearstiabi osutaja järgima käesoleva paragrahvi lõike 6 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele. “; 6 ) p aragrahvi 8 1 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ ( 7) P ikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat, vanemapuhkuse korral sell e lõppemiseni ja riigi või kohaliku omavalitsuse ameti ülesannete täitmise ajal kuni volituste või ametiaja lõppemiseni .“ ; 7 ) paragrahvi 9 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) K ui perearst soovib koos nimistuga perearstiabi osutaja juurest lahkuda, on ta kohustatud sellest perearstiabi osutajat teavitama vähemalt kuus kuud ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või kui perearstiabi osutaja kaudu osutab perearstiabi ainult üks kinnitatud nimistuga perearst.“; 8 ) seadus t e 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 9 2 järgmises sõnastuses: „ § 9 2 . Perearstiabi riski- ja kriisipiirkonnad (1 ) Perearstiabi regionaalse kättesaadavuse , järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused . (2) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud meetmed võivad hõlmata perearstiabi osutamist, tööle asumist, teenuse arendamist või peremeditsiini õpet toetavaid meetmeid või võimalikke ajutisi perearstiabi korralduslikke erisusi.“ ; 9 ) p arag rahvi 15 1 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 15 1 . Tervisekeskuse moodustamine ja pidamine “; 10 ) paragrahvi 15 1 täiendatakse lõi kega 4 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Kui perearst soovib koos nimistuga tervisekeskusest lahkuda, on ta kohustatud sellest tervisekeskust teavitama vähemalt kuus kuud ette , kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti . “; 1 1 ) s eadus e 2. peatüki 2 1 . jagu täiendatakse §-ga 15 2 järgmises sõnastuses: „ § 15 2 . Tervisekeskuse ülesanded asendus e korraldamisel Tervisekeskuse s tegutsevalt p erearstilt käesoleva seaduse § -s 37 nimetatud alusel nimistu ära võtmisel pea vad tervisekeskus es tegutsevad perearstiabi osutajad tagama asenduse kuni kolmeks kuuks, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1 ) tervisekeskus es tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õ igus t saada selle nimistu asendajaks kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni; 2 ) tervisekeskus es tegutsev perearstiabi osutaja kasutab õigus t saada selle nimistu asendajaks kuni järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuu s kuu d .“ ; 1 2 ) p aragrahvi 37 lõi k e 2 punkti s 1 asendatakse arv „ 60“ arvuga „30 “ ; 1 3 ) p aragrahvi 57 lõi get 3 täiendatakse pärast teksti osa „§ 8 1 lõigetes 2 ja 3“ teksti osaga „ning § -s 15 2 “ ; 14) parag rahvi 57 lõiget 3 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses : „ Põhimõtete ja n õuete täitmata jätmise korra l kohald atakse käesoleva seaduse § -s 37 perearstil t nimistu äravõtmise kohta sätestatut . “ . § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027 . aasta 1. märtsil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … …………….. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Esmatasandi tervishoid on tervishoiusüsteemi oluline osa ning perearstiabi on enamasti inimese esimene kokkupuude tervishoiusüsteemiga. Perearstiabil on oluline roll terviseprobleemide ennetamisel, varajasel avastamisel ja ravimisel ning patsiendi raviteekonna koordineerimisel. Eelnõu kohane seadus aitab toetada esmatasandi tervishoius esinevate süsteemsete probleemide lahendamist, mis on seotud perearsti nimistute ebaühtlase suuruse, perearstide kasvava töökoormuse, asenduste korraldamise piiratud võimaluste ja piirkondlike erinevustega perearstiabi kättesaadavuses. Mitmes piirkonnas on perearstiabi järjepidevuse tagamine muutunud keerulisemaks ning kehtiv õigusraamistik ei võimalda kõigis olukordades piisavalt paindlikult reageerida, mistõttu on vajalik teha muudatus i teenuse jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse parandamiseks. E esmärk on ajakohastada perearstiabi korralduslikku raamistikku ning luua täiendavad võimalused perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks. Eelnõuga täpsustatakse nimistute moodustamise ja haldamise põhimõtteid, asendamise korraldamise tingimusi, sealhulgas perearsti kaasatust äriühingu korraldatava asendamise korral, ning luuakse õiguslik alus regionaalsete meetmete rakendamiseks piirkondades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Eelnõuga kavandata vad peamised muudatu sed on järgmised : luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja regionaalselt rakendatavate meetmete kehtestamiseks ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse toimimiseks ; antakse perearstile õigus keelduda patsien ti nimistusse registreerim ast , kui samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda nimistusse , milles on vähem kui 1600 isiku t ; täpsustatakse nimistu suurusega arvestamist Tervisekassa poolt isiku nimistusse määramisel ; täpsustatakse perearstiabi osutamise korralduslikke nõudeid; täpsustatakse äriühingu korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti kaasamise nõuded kui ka nimistu äravõtmise alused ; kehtestatakse tervisekeskuste kohustus korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine . Eelnõukohase seaduse rakendamise tulemusena suureneb mõningal määral tervisekeskuste halduskoormus seoses asenduste korraldamisega, samas väheneb perearstiabi osutajate halduskoormus seoses andmete esitamise kohustuste vähendamisega. Riigiasutuste töökoormus suureneb muudatuste rakendamise alguses mõnevõrra, kuid pikemas perspektiivis selgem vastutusjaotus ja läbimõeld ud protsessid vähenda vad vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning seeläbi vähen eb töökoormus . Kavandatavate muudatuste peamine eesmärk on parandada patsientide jaoks perearstiabi kättesaadavust ja järjepidevust. Muudatustega luuakse eeldused selleks, et perearstide töökoormus jaotuks piirkonnas ühtlasemalt ning perearstiabi osutamine oleks jätkusuutlikum. See võib aidata vähendada olukordi, kus ühe perearsti nimistu on ülekoormatud, samas kui piirkonnas on olemas väiksema koormusega nimistud, ning toetada seeläbi paremat ligipääsu perearsti ja pereõe vastuvõtule. Samuti aitavad muudatused vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti lahkumise, pikaajalise haigestumise või nimistu teenindamise katkemise tõttu pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Tervisekeskuste suurem roll ajutise teenindamise korraldamisel ning võimalus rakendada piirkondlikke meetmeid riski- ja kriisipiirkondades toetavad eesmärki tagada esmatasandi abi kättesaadavus võimalikult inimese elukoha lähedal ka riski- ja kriisipiirkondades. Kokkuvõtvalt l uuakse paremad eeldused perearstiabi järjepidevuse tagamiseks ning paindlikumaks reageerimiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Muudatused toetavad perearstiabi süsteemi jätkusuutlikkust. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi tervishoiu ekspert Tiina Unukainen (
[email protected] ) ja tervishoiuteenuste osakonna esmatasandi nõunik Elina Müürsepp (
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (
[email protected] ) . Mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna juhtivanalüütik Kadri Keller (
[email protected] ). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected] ). Eelnõu väljatöötamisele eelnes Sotsiaalministeeriumi koostatud ja 06.05.2026 kooskõlastamiseks esitatud perearstiabi tugevdamist puudutav väljatöötamiskavatsus ( edaspidi VTK ) , mis saadeti arvamuse avaldamiseks seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele ning mille kohta esitas tagasiside t 11 organisatsiooni ja kaks perearsti. VTK hõlmas rohkem teemasid kui need, mi da eelnõus kajastatakse. Mitmed teemad, mis VTK-s kajastust leidsid, vajavad pikemaid arutelusid ja analüüse, mistõttu on eelnõus välja toodud need muudatused, mis osapoolte nõusolekut enim arvestavad. VTK-ga võrreldes jäi eelnõust välja tervisekeskuste korralduse (tegevusluba, ühtsed kvaliteedikriteeriumid, tervisekeskuse konkursid, monopoliseerumise piiramine), nimistute asendami se ja järelevalve mehhanismide arendami sega seonduv. Eelnõu esitati esimesele kooskõlastusringile 03.07.2026 ja selle kohta andis tagasisidet üheksa organisatsiooni. Eelnõus käsitle ta vate teemade kohta antud tagasiside ja Sotsiaalministeeriumi vastused on esitatud seletuskirja lisas 1. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga , milles on ette nähtud perearstiabi süsteemi jätkusuutlikkust toetavad tegevused. Eelnõu on seotud järgmise koalitsioonileppe punktiga – l oome õiguslikud alused piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustiku moodustamiseks üle Eesti, et tagada ka väikeste perearstikeskuste toimepidevus. Tegevusena on ette nähtud koostada t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu koos rakendusaktidega . Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ( TTKS ) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19 .06.2026, 6 . E elnõu lähtub e smatasandi tervishoiu arengukava s 2035 nimetatud eesmärkidest. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega otseselt ka Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolt häälteenamus . Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.1. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, t oetades : perearstiabi kättesaadavus t kõikides piirkondades; perearstiabi osutamise järjepidevus t perearsti töö katkemisel; perearstide töökoormuse parema t tasakaalu; tervisekeskuste suurema t rolli süsteemi toimivuse tagamisel. Eesmär k on tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, parandades perearstiabi kättesaadavust, järjepidevust ja jätkusuutlikkust. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse mitu omavahel seotud lahendust. Esiteks luuakse võimalus tasakaalustada perearstide töökoormust, andes perearstile õigus e teatud tingimustel keelduda patsien ti nimistusse registreerim ast , kui nimistu s on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Samuti täpsustatakse Tervisekassa kohustust arvestada nimistusse määramisel nimistute suurust. Muudatuste eesmärk on vähendada nimistute koormuse ebaühtlust ning toetada kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust. Teiseks täpsustatakse perearsti asendamise ja nimistute teenindamise korraldust. Selleks sätestatakse nõuded äriühingu kaudu korraldatava asenduse korral perearsti osaluse tagamiseks, täpsustatakse pikaajalise asendamise regulatsiooni ning nähakse tervisekeskustele ette roll nimistute ajutisel teenindamisel. Muudatuste eesmärk on vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Kolmandaks luuakse õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning piirkondlike meetmete rakendamiseks olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. See võimaldab tulevikus paindlikumalt reageerida piirkondade erinevatele vajadustele ning rakendada vajaduspõhiseid lahendusi, sealhulgas laiendatud ülesannetega tervisekeskuste mudelit. Neljandaks täpsustatakse tervisekeskuste toimimisega seotud regulatsiooni, nähes ette etteteatamiskohustuse nimistuga perearsti lahkumise korra l ning tervisekeskuste kohustuse korraldada teatud juhtudel nimistute ajutine teenindamine. Muudatuste eesmärk on suurendada tervisekeskuste suutlikkust tagada piirkonnas perearstiabi järjepidevus ning parandada teenuse korralduse prognoositavust. Lisaks vähendatakse halduskoormust, kaotades kohustuse avaldada ja esitada pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete teavet. Muudatus arvestab perearstiabi tänast töökorraldust ning võimaldab suunata ressursse enam sisulisele teenuse osutamisele. Kehtiv regulatsioon ei võimalda piisavalt tõhusalt reageerida olukordadele, kus perearst lõpetab tegevuse või nimistu jääb teenindamata. Nendel juhtudel on Tervisekassa seni pidanud leidma olukorrale kiirelt lahenduse. Samuti puuduvad piisavad mehhanismid piirkondade eripärade arvestamiseks ja nimistute tasakaalustamiseks. Lisaks luuakse selged reeglid riski- ja kriisi piirkondades tegutsemiseks ning tehakse väikse maid muudatusi asend amiste korraldami s e regulatsioonis. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punktiga 1 täienda takse § 8 lõikega 3 3 . Seadusesse lisatakse var em hea tahte koostöökokkuleppes „Perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamine“ kirjeldatud säte (IV osa, 1. eesmärk) , mille kohaselt on perearsti nimistu optimaalne suurus kuni 1600 isikut . Selline nimistu suurus toetab perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust ning perearsti töökoormuse tasakaalustamist. Muudatusega antakse perearstile õigus keelduda patsien ti nimistusse registreerim ast , kui nimistu s on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on samas teeninduspiirkonnas võimalik registreeruda teise perearsti nimistusse, mille s on vähem kui 1600 isikut. Muudatuse eesmärk on soodustada patsientide ühtlasemat jaotumist piirkonna nimistute vahel ning vähendada olukordi, kus osa nimistuid on märkimisväärselt üle koormatud, samas kui teistes nimistutes on vabu kohti. Muudatuse rakendamise toetamiseks vaadatakse üle perearstide teeninduspiirkonnad ning Tervisekassa avaldab oma veebilehel teeninduspiirkondade kaupa teabe nimistute suuruse kohta. See võimaldab patsientidel saada paremat ülevaadet registreerimisvõimalustest ning toetab teadlike valikute tegemist perearsti nimistu vali misel. Perearst annab keeldumise korral patsiendile tea da , kust ta leiab teavet nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isiku t , viidates Tervisekassa veebilehel olevale nimistute kuvale. Kui aga teeninduspiirkonnas ei ole nimistut , milles on vähem kui 1600 isiku t , ei ole perearstil selle sätte alusel võimalik keelduda patsienti nimistusse registreerimast . Perearstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et iga perearst teenindaks võimalikult jõukohast hulka patsiente. Pikaajaline ülekoormus suurendab perearstide ja -õdede läbipõlemise riski, kvaliteedi ja kättesaadavuse probleeme ning võib viia perearsti nimistust loobumiseni või erialalt lahkumiseni. Ülemäärase töökoormuse risk ja piiratud võimalused nimistu suurust reguleerida vähendavad ka perearsti eriala atraktiivsust ning raskendavad uute perearstide süsteemi tulemist. Muudatus aitab kaasa perearstide ja -õdede töökoormuse mõistlikul tasemel hoidmisele, parandab kvaliteetse perearstiabi kättesaadavust ning vähendab perearstisüsteemi jätkusuutlikkust ohustavaid riske. E elnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 8 lõiget 4 3 . Muudatusega seatakse Tervisekassale kohustus lähtuda nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel nimistu suurusest ning eelistada nimistuid, milles ei ole rohkem kui 1600 isikut. Sätte rakendamise eelduseks on asjaolu, et samas teenindus piirkonnas on sellise suurusega nimistuid. Muudatuse eesmärk on toetada kvaliteetse ja kättesaadava perearstiabi tagamist. Muudatus lähtub § 1 punkti 1 kohta esitatud põhjendustest . Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 8 lõike 4 8 punkti 3 , millest jäetakse välja nõue Terviseametil avaldada tervishoiukorralduse infosüsteemis info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Arvestades, et pereõde on tänapäeval iseseisev spetsialist, kes tegutseb oma pädevuse piires ja tervisekeskustes ka roteeruvas korras, ei ole otstarbekas iga perearstiabi osutaja puhul esitada infot pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta. Lisaks peab perearsti peamises tegevuskohas olema kogu tegevuskoha lahtioleku ajal tagatud vähemalt ühe pereõe kohalolu. N õue avaldada infot perearsti tavapäras te kontaktvastuvõtua egade kohta säilib . Igapäevases töös võib ette tulla aga erakorr alisi muudatusi , näiteks graafikute muutmine haigestumis t e ajal, mistõttu on pidev info muutmine ebamõistlik ressursikasutus , sest perearstiabi osutamine toimub eelregistreerim ise põhimõttel. Muudatuse eesmärk on tagada patsientidele selge ja ajakohane ülevaade perearsti kontakt vastuvõtu tavapärasest korraldusest ning vähendada perearstiabi osutajate halduskoormust ( pidev teabe edastami ne muudatuste korral ) . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 8 lõike 4 9 punkti 2, millest jäetakse välja nõue perearstiabi osutamise tegevusloa omajal esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu info pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete kohta . M uudatuse põhjendused on esitatud eelnõu § 1 punkti 3 selgitustes. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 lõikega 6 2 . Muudatuse eesmärk on tagada, et nimistu teenindamisel asenduse korras perearstiabi osutaja äriühingu kaudu säiliks siiski perearsti kvalifi katsiooniga isiku vahetu osalus ja tugi. Seetõttu täpsustatakse, et perearstiabi osutav äriühing peab järgima sama paragrahvi lõike 6 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid perearsti kontaktvastuvõttude korraldamisele. Muudatuse eesmärk on tagada, et kontaktvastuvõttude korraldus vastaks kehtestatud nõuetele ja et perearst osaleks sisuliselt nimistu patsientidele teenuse osutamisel. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 8 1 lõiget 7. Muudatusega täiendatakse pikaajalise asendamise kestu st reguleerivat sätet ning nähaks ette põhimõte, et kui perearst on valitud valitavale ametikohale, võib nimistu pikaajaline asendamine kesta kuni ametiaja või volituste tähtaja lõppemiseni . Kehtiv regulatsioon võimaldab pikaajalist asendamist kuni ühe aasta jooksul, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kahe aasta jooksul ja vanemapuhkuse korral selle lõppemiseni. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus perearst asub täitma riigi või kohaliku omavalitsuse valitavat või nimetatavat ametikohta ega saa seetõttu tööülesannete mahu tõttu pikema aja jooksul perearstina tegutseda. Sellisteks ametikohtadeks võivad olla näiteks Riigikogu liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, vallavanema või linnapea amet. Muudatuse eesmärk on tagada perearsti nimistu teenindamise järjepidevus ning vältida olukordi, kus perearst peaks valitava l ametikoh a l ülesannete täitmise tõttu loobuma nimistust. Kliinilisest praktikast on selgunud, et nimistuga kohanemine võtab palju aega ja seetõttu pole otstarbekas kujunenud usaldussuhe t katkestada . OECD uuringud näitavad, et järjepidev kontakt perearstiga loob lisaväärtust, olles seotud suurema usaldusega tervishoiusüsteemi vastu ja paremate hinnanguliste tervisetulemitega . Samuti loob muudatus suurema õigusselguse ja -kindluse nii perearstidele, asendajatele kui ka Tervi sekassale ja Terviseametile , sidudes asendamise kestuse selgelt ametiülesannete täitmise perioodiga. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 9 1 lõikega 4. Muudatuse eesmär k on luua kinnitatud nimistuga perearstile perearstiabi osutaja juurest koos nimistuga lahkumise korra l kohustus teavitada perearsti abi osutaja t vähemalt kuus kuud ette, välja arvatud juh ul, kui pooled on kokku leppinud teisiti . Säte ei kohaldu neile, kus perearstiabi osutaja juures tegutseb ainult üks kinnitatud nimistuga perearst (ehk üksikpraksis). Perearsti nimistu on perearstiabi osutaja toimimise oluline osa, olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine koos nimistuga võib mõjutada perearstiabi osutaja võimet tagada kokkulepitud teenuse osutamine, personali rakendamine ja majanduslik jätkusuutlikkus. Kuuekuuline etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt perearstiabi osutaja õigustatud huvi valmistuda olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka teistsuguses etteteatamistähtajas. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu §-ga 9 2 , mille s kehtesta takse perearstiabi riski- ja kriisipiirkondade määramise alused ning regionaalselt rakendatavad meetmed ja nende rakendamise tingimused. Uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi“ kohaselt on perearstide vanuselist koosseisu arvestades lähiaastatel oodata märkimisväärset tööjõupuudust. Eeldusel et perearstide tegelik pensionile mineku iga oluliselt ei muutu, on aastaks 2033 vaja vanuse tõttu asendada ligikaudu 420 perearsti ehk ligikaudu pooled praegu tegutsevatest perearstidest. Prognoositav koolituspakkumine võimaldab sellest asendusvajadusest katta ligikaudu 60% ehk umbes 255 perearsti. Katmata jääb seega ligikaudu 165 perearsti suurune asendusvajadus, mis vastab ligi 20%-le praegusest perearstide arvust. 2026. aasta alguse seisuga oli 132 055 inimest (s.o ca 9,8% elanikkonnast) 77 nimistus ilma alalise perearstita, neid teenindas asendusarst. 2025. aastal leiti viiel korral (Tallinn Mustamäe, Põltsamaa, Vinni vald ja 2 x Türi vald) nimistule teenuseosutaja (asendaja) alles paar nädalat enne perearsti või asendusarsti nimistuga töö lõpetamist, mistõttu oli teenuse saamise katkemise ohus ligi 8575 inimest. 01.04.2026 seisuga on 65 – 83 vanusevahemikus 258 perearsti, kes teenindavad kokku 268 nimistut ( sh kümme asendusnimistut ehk osadel teenindada rohkem kui üks nimistu) . Eespool k irjeldatud arengu tendentsi d suurendavad riski, et teatud piirkondades võib perearstiabi kättesaadavus ja järjepidevus halveneda. Seetõttu on vajalik luua õiguslik alus riski- ja kriisipiirkondade määramiseks ning regionaalsete meetmete rakendamiseks, mis võimaldavad reageerida piirkondlikele probleemidele paindlikumalt ja toetada perearstiabi jätkusuutlikkust. Meetmed hõlmavad eelkõige olukordi, kus perearstiabi ei ole võimalik tavapärasel viisil jätkusuutlikult osutada ning teenuse kättesaadavuse tagamiseks on vaja rakendada alternatiivseid teenuseosutamise mudeleid. See võib hõlmata näiteks kontaktvastuvõttude senisest suuremat kombineerimist kaugvastuvõttudega, eriõdede ja üldarstide laiemat kaasamist teenuse osutamisse, nimistu teenindamist mitme perearsti koostöös ning laiendatud ülesannetega tervisekeskuse teenuste piirkondlikku pakkumist. Lisaks on vaja välja töötada motivatsioonimehhanismid, mis toetaksid residentuuri läbimist ning tervishoiutöötajate tööle asumist riski- ja kriisipiirkondades. Erimudelite ja muude meetmete rakendamine peab toimuma kontrollitud tingimustes ning nende mõju tuleb süsteemselt hinnata. Meetmete rakendamise ulatus ja kestus peavad lähtuma piirkonna konkreetsest vajadusest. Osa meetmeid on oma olemuselt ajutised ning neid rakendatakse üksnes seni, kuni püsib nende rakendamise tinginud vajadus. Hindamise tulemusel peab olema võimalik otsustada, kas rakendatud lahendust on põhjendatud jätkata või laiemalt rakendada või on võimalik taastada perearstiabi osutamine tavapärase korralduse alusel. Perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamine on oluline ka tervishoiusüsteemi kui terviku toimimise ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et tugev esmatasandi tervishoid võimaldab lahendada terviseprobleeme varases etapis ning aitab kaasa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele . , Seetõttu on perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamine oluline mitte üksnes esmatasandi tervishoiu toimimise, vaid kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ja ressursside tõhusa kasutamise seisukohalt. Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete eesmärk on võimaldada perearstiabi kättesaadavuse säilitamist ka olukorras, kus teenuse osutamine tavapärase korralduse alusel ei ole ajutiselt või pikema aja jooksul võimalik. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 15 1 pealkirja. Eesmär k on viia pealkiri vastavusse sätete sisuga, sest §-s 15 1 käsitletakse lisaks tervisekeskuse moodustamise le ka tervisekeskuse pidamis t. Sellest tulenevalt lisatakse pealkirja lisaks tervisekeskuse moodustamisele ka sõna „ pidami ne “ . Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse § 15 1 lõikega 4, mille kohaselt peab tervisekeskuses töötav nimistuga perearst teatama tervisekeskusele oma soovist lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga vähemalt kuus kuud ette. Perearsti nimistu on tervisekeskuse toimimise oluline osa, olles seotud nii teenuste osutamise mahu kui ka tervisekeskuse rahastamisega. Perearsti ootamatu lahkumine koos nimistuga võib mõjutada tervisekeskuse võimet tagada kokkulepitud teenuste osutamine, personali rakendamine ja tervisekeskuse majanduslik jätkusuutlikkus. Etteteatamise kohustuse eesmärk on anda tervisekeskusele piisav aeg muudatustega kohanemiseks, töökorralduse ümberkujundamiseks ja vajaduse korra l uute tervishoiutöötajate kaasamiseks. Samuti võimaldab etteteatamistähtaeg kavandada tegevusi, mis aitavad vältida häireid tervishoiuteenuste osutamisel ja toetavad patsientidele teenuse järjepideva kättesaadavuse tagamist. Kuuekuuline etteteatamistähtaeg on hinnatud mõistlikuks, kuna see tasakaalustab ühelt poolt perearsti õigust oma tegevus ümber korraldada ning teiselt poolt tervisekeskuse õigustatud huvi valmistuda olulisteks muudatusteks teenuse osutamisel. Sama etteteatamistähtaeg kehtib ka Tervisekassa ja patsientide teavitamisel tegevuskoha muudatustest. Pooltel on võimalik kokku leppida ka teistsuguses etteteatamistähtajas. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse seadus e 2. peatüki 2 1 . jagu § -ga 15 2 , mille s sätestatakse tervisekeskus e ülesanded asendus e korraldamisel. Lähiaastatel suureneb järsult pensionile minevate perearstide arv ja sellega seonduvalt vajadus leida nimistutele uued perearstid. Tervisekassal on k ohustus leida nimistule uus perearst , mis tihtipeale on keeruline ülesanne, sest ei pruugi leiduda perearste, kes oleks nõus nimistut üle võtma. Tervisekeskuste loomisega on kaasnenud Tervisekassal võimalus saada tervise keskuse s tegutsevatelt perearstiabi osutajatelt tuge asenduse korraldamisel ja uue perearsti leidmisel. Seetõttu nähakse tervisekeskus es tegutseva(te)le perearstiabi osutaja(te)le ette kohustus korraldada sellele nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks . Samas on tervisekeskus es tegutseval perearstiabi osutajal võimalik seda nimistut asendada ka kuni ravi rahastamise lepingu ( ravikindlustuse seaduse § 36 l õike 5 1 tähenduses ) perioodi lõpuni või juhul , kui ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni on vähem kui kuus kuud, uue perioodi lõpuni. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 muudetakse § 37 lõike 2 punkti 1, millega lühendatakse täht aega , millal Terviseamet võib teenuse katkemise tõttu perearstilt nimistu ära võtta, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Muudatuse eesmärk on võimaldada kiiremat sekkumist olukordades, kus perearstiabi osutamine on pikema t aega katkenud ning puudub perspektiiv teenuse tavapäraseks taastumiseks. Perearstiabi on inimese esma ne kokkupuude tervishoiusüsteemiga ning pikaajaline teenuse katkemine võib mõjutada nii tervishoiuteenuste kättesaadavust kui ka ravi järjepidevust. Kehtiv 60- kalendri päevane tähtaeg võib osutuda liiga pikaks olukordades, kus teenuse osutamine on sisuliselt katkenud ning patsientide teenindamiseks tuleb leida uus korraldus. Lühem tähtaeg võimaldab Terviseametil ja Tervisekassal reageerida kiiremini ning rakendada vajalikke meetmeid perearstiabi järjepidevuse tagamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täiendatakse § 57 lõiget 3 viitega §-le 15 2 . Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist. Lisandunud viite kaudu täpsustatakse, et Tervisekassa ei tee seda sel ajal, kui perearsti ajutist asendamist korraldab § 15 2 alusel tervisekeskus. Kui tervisekeskuse l ei ole asendusperioodi lõpuks õnnestunud nimistule konkursi teel perearsti leida , korraldab vastavalt seadusele nimistu edasist asendamist Tervisekassa. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 57 lõiget 3 4 teise lausega, mi lle s sätestatakse, et kui nimistut asendab perearstiabi osutav äriühing ning ta ei täida sätestatud nõudeid ja põhimõtteid , on võimalik nii Tervisekassal kui ka Terviseametil äriühingult nimistu ära võtta § -s 37 sätestatud korras. Sätte eesmär k on tagada nõuete ja põhimõtete järgimine ning võimalikud järelevalve meetmed võrdsetel alustel nii kinnitatud nimistuga perearstidele kui ka nimistute asendamise korras, sõltumata asendajast. Eelnõu § -ga 2 nähakse ette seaduse jõustumis e aeg, mis on 2027. aasta 1. märts . Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud Eelnõu ga kavandatud muudatus ed mõjutavad patsient e , pere arst e ja -õde sid , teenuseosutaja id ( perearsti abi osutavad äriühingud ja tervisekeskused) , kohalik ke omavalitsus i ja rii ki , s eal h ulgas Tervisekassa t ja Terviseameti t . Mõju tuvastati nelja s valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, regionaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. Muudes valdkondades mõju ei tuvastatud. Mõjuanalüüs lähtub eelnõu eesmärgist tugevdada esmatasandi tervishoiu toimimist, toetades perearstiabi kättesaadavust kõikides piirkondades, teenuse osutamise järjepidevust perearsti töö katkemisel, perearstide töökoormuse paremat tasakaalu ja tervisekeskuste suuremat rolli süsteemi toimivuse tagamisel. Mõjusid käsitletakse sihtrühmade kaupa ning avalik k u sektori t (kohalik ud omavalitsus ed ja riik ) puudutavaid mõjusid käsitletakse detailsemalt punktis 7. Sihtrühm 1: p atsiendid Patsientide puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist puudutavate muudatuste, riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete ning perearstiabi järjepidevuse tagamiseks kavandatud muudatuste mõju. Patsientidele avaldub mõju eelkõige perearstiabi kättesaadavuse , järjepidevuse ja piirkondliku korralduse kaudu. Sihtrühmaks on kõik perearstiabi vajavad inimesed ehk sisuliselt kogu Eesti elanikkond. Perearstide nimistusse kuulus 01.06. 20 26 seisuga 1 343 838 inimest ehk ligikaudu 99% elanikkonnast ning perearstiabi teenuseid on ajavahemikus 01.06. 20 25 – 01.06.2 02 6 kasutanud 1 0 53 466 inimest ehk 7 7 % elanikest. Kõi gist patsientidest 4% o lid vanuses 0–4 aastat, 17% vanuses 5–19 aastat, 24% vanuses 20–39 aastat, 2 8 % vanuses 40–59 aastat, 22% vanuses 60–79 aastat ja 6% vähemalt 80 - aasta sed . 2025. aastal tehti perearstiabis 3 504 680 vastuvõttu , mille hulka on arvestatud nii perearsti ja -õe kontaktvastuvõtud kui ka nõustamised kaug teel (nt telefon, digiteenindusplatvorm) . Need andmed näitavad, et perearstiabi sihtrühm on väga lai ja perearstiabi on sageli kasutatav esmatasandi tervishoiuteenus. Tervisekassa prognoosi kohaselt kasvab perearstiabi kasutus lähiaastatel ka rahvaarvu vähenemise tingimustes. Aastatel 2027–2032 suureneb nii visiitide koguarv kui ka visiitide arv elaniku kohta aastas , viima ti nimetatu 5,72-lt 5,81-ni ja 2036. aastaks 5,90-ni. See viitab vajadusele hoida perearstiabi korraldus sellisena, et teenuse kättesaadavus ja järjepidevus oleks id tagatud ka suureneva teenusevajaduse korral. Regionaalne mõju patsientidele seisneb selles, et eelnõu ga kavandatu kohaselt luuakse õiguslik alus rakendada piirkondlikke meetmeid olukordades, kus perearstiabi kättesaadavus või jätkusuutlikkus on ohustatud. Mõju ei ole kogu Eestis ühetaoline, vaid sõltub piirkonna perearstide vanuselisest koosseisust, asendusnimistute arvust, nimistute suurusest ja uute perearstide leidmise võimalustest. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus perearstide asendamine või uute perearstide leidmine on keerulisem ning kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem. Eelnõu ga kavandatud muudatus aitab vähendada riski, et patsiendid jäävad perearsti töö katkemisel või nimistu alalise perearstita jäämisel pikemaks ajaks toimiva perearstiabita. Mõju avaldub eelkõige nende muudatuste kaudu, millega täpsustatakse nimistute ajutise teenindamise korraldust ning lühendatakse aega, mille möödumisel saab Terviseamet hinnata nimistu äravõtmise vajadust olukorras, kus teenuse osutamine on katkenud. Nende muudatuste koosmõju on suunatud sellele, et teenuse katkestuse korral leitaks patsientidele kiiremini toimiv korraldus. Mõju on suurem nendele patsientidele, kelle tervishoiuvajadus on püsivam või suurem, sealhulgas eakatele, kroonilis e haigus ega inimestele, lastele ja sagedamini perearstiabi vajavatele patsientidele. Perearstiabi järjepidevus mõjutab muu hulgas terviseprobleemide varajast märkamist, krooniliste haiguste jälgimist, ravimite kasutamise järjepidevust ja patsiendi edasist liikumist tervishoiusüsteemis. Nimistute suuruse tasakaalustamise põhimõte võib teatud juhtudel piirata patsiendi võimalust registreeruda eelistatud perearsti nimistusse, kui selle s nimistu s on rohkem kui 1600 isikut ning samas teeninduspiirkonnas on võimalik registreeruda väiksema nimistuga perearsti juurde. Mõju patsiendi valikuvabadusele on siiski piiratud, sest juurdepääs perearstiabile samas teeninduspiirkonnas säilib. Samal ajal aitab muudatus vähendada olukordi, kus osa nimistuid kasvab ebamõistlikult suureks, samas kui samas piirkonnas on väiksema koormusega nimistuid. See võib parandada perearstiabi tegelikku kättesaadavust ja kvaliteeti , sealhulgas vastuvõtule pääsemist ja perearstikeskusega ühenduse saamist. Patsientidele otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Kaudselt võib perearstiabi parem kättesaadavus ja järjepidevus vähendada vajadust pöörduda erakorralise meditsiini või eriarstiabi poole ning aidata vältida terviseprobleemide süvenemist. Kokkuvõttes on mõju patsientidele valdavalt positiivne, avaldudes eelkõige perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse paranemises. Samas võib nimistute suuruse tasakaalustamisega teatud juhtudel kaasneda piiratud ebasoodne mõju patsiendi valikuvabadusele. Sihtrühm 2: p erearstid ja pere õed Perearstide ja pereõdede puhul hinnatakse eelkõige nimistute suuruse tasakaalustamist ning pikaajalise asendamise regulatsiooni puudutavate muudatuste mõju. Halduskoormusele avalduvat mõju käsitletakse eraldi punktis 6.1. Perearstidele ja pereõdedele avaldub mõju peamiselt töökoormuse, töökorralduse ja õigusselguse kaudu. Eestis oli 01.06. 2026 seisuga 78 2 perearsti nimistut , mida teenindas 11 22 arsti , s ealhulgas 70 6 perearsti , ja 17 8 5 õde. Keskmiselt kuulus nimistusse 1705 inimest . Suurim oli keskmine nimistu Tartumaal ja Valgamaal , vastavalt 1875 ja 1807 inimest ning väikseim Võrumaal , kus keskmine nimistu oli 1510 inimest. Arstide vanuseline koosseis viitab sellele , et olemasoleva tööjõu säilitamine on lähi aastatel üks perearstiabi peamisi riske. 2026. aasta aprilli seisuga oli a rstide keskmine vanus 57,9 aastat (mediaan 60 aastat ) ning 34,7% arstidest olid 65 + vanuses . Kõige vanema vanus elise koosseisuga paistavad silma Ida‑Viru maakond (keskmine vanus 62,9 aastat, 65+ osakaal 53,1%), Pärnu (keskmine 61,8 aastat) ja Võru maakond (65+ osakaal 52,4%), samas kui noorema vanus elise koosseisuga on Harju (keskmine 53,1 aastat) ja Rapla maakond (keskmine 52,2 aastat). Need andmed näitavad, et perearstiabi tööjõurisk ei jaotu piirkondade vahel ühtlaselt ning võib osades maakondades mõjutada teenuse kättesaadavust kiiremini. Eelnõuga kavandatav nimistu optimaalse suuruse põhimõte ja sellega seotud võimalus teatud tingimustel keelduda patsien ti nimistusse registreerimast toetab perearstide töökoormuse ühtlasemat jaotumist. Muudatus aitab vähendada olukordi, kus patsiendid koonduvad juba ülekoormatud nimistutesse, kuigi samas teeninduspiirkonnas on olemas väiksema nimistuga perearst. Mõju on suurem piirkondades, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus nimistute koormus on sama teeninduspiirkonna sees ebaühtlane. Töökoormuse paremal jaotumisel on positiivne mõju ka pereõdedele, sest nimistu suurus mõjutab kogu perearstikeskuse meeskonna töömahtu. See puudutab vastuvõtte, nõustamist, krooniliste haigete jälgimist, ennetustegevust, dokumenteerimist ja patsientidega suhtlemist. Kui nimistute koormus jaotub ühtlasemalt, väheneb eelduslikult ka pereõdede töökoormuse koondumine ülekoormatud nimistutesse. Perearstidele avaldub mõju ka pikaajalise asendamise regulatsiooni täpsustamise kaudu. Asendamise võimaluse laiendamine olukorrale, kus perearst on valitud valitavale ametikohale, võimaldab säilitada nimistu ja perearsti seose ka juhul, kui perearst ei saa ajutiselt perearstina töötada. See vähendab vajadust nimistust loobuda ning loob suurema õigusselguse perearstile, asendajale ja teenuse korraldamisega seotud asutustele. Kokkuvõttes on mõju perearstidele ja pereõdedele valdavalt positiivne. Mõju seisneb töökoormuse tasakaalustamise võimaluste paranemises ja asendamise regulatsiooni selginemises. Mõju on suurem piirkondades ja nimistutes, kus nimistute suurus ületab optimaalset piiri või kus asendusvajadus on suurem. Sihtrühm 3 : t eenuseosutajad ( perearstiabi osutavad äriühingud ja tervisekeskused) Teenuseosutajate puhul hinnatakse eelkõige tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamise kohustuse, nimistuga perearsti lahkumise etteteatamiskohustuse ning äriühingu kaudu korraldatava asenduse nõuete täpsustamise mõju. Riski- ja kriisipiirkondades võib mõju avalduda lisaks nendele tervisekeskustele, kellele rakendatavate meetmete raames nähakse ette laiendatud ülesandeid. Teenuseosutajatele avaldub mõju peamiselt töökorralduse, vastutuse ja õigusselguse kaudu. Mõju on suurem tervisekeskustele, sest eelnõuga täpsustatakse nende rolli perearstiabi järjepidevuse tagamis el olukordades, kus nimistu teenindamis e vajadus on ajutine. 01.06.2026 seisuga oli Eestis 71 tervisekeskust, kus 646 arsti ja 983 õde teenindas id kokku 401 nimistut . Keskmiselt oli tervisekeskuste kohta 9,1 arsti ja 13,86 õde . Tervisekeskustes teenindatavatesse nimistutesse kuulus kokku 696 499 inimest, mis moodustas ligikaudu 52% kõigist perearstide nimistutesse kuuluvatest inimestest. Ajavahemikul 01.06.2025–01.06.2026 kasutas tervisekeskustes perearstiabi teenuseid 549 534 inimest ehk ligikaudu 52% kõigist perearstiabi teenuseid kasutanud inimestest. Seega võib tervisekeskuste rolli muutus mõjutada olulist osa perearstiabi korraldusest. Mõju tervisekeskustele ei ole siiski ühesugune. See sõltub tervisekeskuse suurusest, teenindatavate nimistute arvust, piirkonna tööjõuolukorrast, perearstide vanuselisest koosseisust ning sellest, kui sageli tekib vajadus nimistu ajutiseks teenindamiseks. Mõju võib olla suurem piirkondades, kus uute perearstide või asendusarstide leidmine on keerulisem ja kus alalise perearstita nimistute tekkimise risk on suurem. 01.06.2026 seisuga oli k õige rohkem tervisekeskustes teenindatavaid nimistuid Harju maakonnas, kus 33 tervisekeskuses teenindati 186 nimistut, ja Tartu maakonnas, kus viies tervisekeskuses teenindati 50 nimistut. Ida-Viru maakonnas tegutses neli tervisekeskust 30 nimistuga ja Lääne-Viru maakonnas viis tervisekeskust 23 nimistuga. Eelnõuga kavandataks e kehtestada tervisekeskusele kohustus korraldada teatud juhul nimistule asendusarst kuni kolmeks kuuks. See suurendab tervisekeskuse rolli perearstiabi järjepidevuse tagamisel ja võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist piirkonna töökorraldusest, personalist, ruumidest ja võimalikest asenduslahendustest. Selgem ajutise teenindamise kohustus vähendab riski, et nimistu jääb perearsti lahkumise või teenuse katkemise korral vahepealsel perioodil teenindamata ning annab rohkem aega püsivama lahenduse leidmiseks. Muudatus täpsustab tervisekeskuse ülesandeid nimistu ajutise teenindamise korral. Olulist mõju tervisekeskustele ega täiendavaid kulusid muudatusega ei kaasne. Juhul kui tervisekeskus kasutab õigust jätkata nimistu teenindamist kuni ravi rahastamise lepingu perioodi lõpuni või järgmise ravi rahastamise perioodi lõpuni, on tegemist tervisekeskuse vabatahtliku otsusega ning nimistu teenindamine on kaetud selle eest saadava rahastusega. Tervisekeskustele avaldab mõju ka kuuekuuline etteteatamiskohustus juhul, kui perearst soovib lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga. Perearsti nimistu on tervisekeskuse toimimise ja rahastamise seisukohalt oluline, sest tervisekeskuse majanduslik stabiilsus sõltub muu hulgas sellest, mitu nimistuga perearsti keskuses töötab. Etteteatamiskohustus annab tervisekeskusele aega kavandada töökorralduse muudatusi, hinnata personali- ja ruumivajadust ning vähendada teenuse osutamise häirete riski. Mõju on tervisekeskustele positiivne, sest see parandab tegevuse planeeritavust. T ervisekeskusest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, sest sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muu tmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamise l. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem. Mõju seisneb peamiselt perearstiabi osutamise korralduslike nõuete täpsustamises olukorras, kus nimistut teenindatakse asenduse korras äriühingu kaudu. Nõuetele vastavalt tegutsevatele teenuseosutajatele ei too muudatus eelduslikult kaasa olulist töökorralduslikku ega majanduslikku muutust. Mõju võib avalduda eeskätt nendele teenuseosutajatele, kelle senises töökorralduses ei ole perearsti sisuline osalus või kontaktvastuvõttude nõuetekohane korraldus olnud piisavalt selgelt tagatud. Riski- ja kriisipiirkondades rakendatavate meetmete mõju võib avalduda tervisekeskustele juhul, kui neile nähakse ette laiendatud ülesandeid. Mõju ulatus sõltub konkreetses piirkonnas rakendatavast meetmest ja tervisekeskusele antavatest ülesannetest. Kuna meetmete täpsem sisu ja rakendamise tingimused kehtestatakse rakendusaktiga, ei ole selle mõju eelnõu tasandil võimalik täpsemalt hinnata. Kokkuvõttes on mõju teenuseosutajatele erineva ulatusega. Tervisekeskustele kaasneb eelkõige töökorralduslik mõju seoses nimistu ajutise teenindamise kohustuse ja nimistuga perearsti lahkumise etteteatamisega, samal ajal parandab etteteatamiskohustus tervisekeskuste võimalust oma tegevust planeerida. Nimistu ajutise teenindamise muudatusega olulist mõju ega täiendavaid kulusid ei kaasne. Perearstiabi osutavatele äriühingutele, kes ei täida tervisekeskuse ülesandeid, on mõju väiksem ning avaldub eelkõige asenduse korraldamise nõuete täpsustumises. Mõju halduskoormusele Halduskoormuse puhul hinnatakse eelkõige pereõe iseseisva vastuvõtu aegade ja kontaktandmete avaldamise ja esitamise kohustuse kaotamise, perearsti nimistusse registreerimisest keeldumisega seotud teavitamise ning tervisekeskuse nimistu ajutise teenindamisega seotud mõju. Eelnõu ga kavanda tud muudatused mõjuta vad halduskoormust eri sihtrühmades erinevalt. Perearstide, pereõdede ja teiste perearstiabi osutajate halduskoormus väheneb, kuna kaotatakse kohustus esitada Terviseameti iseteenindusportaali kaudu pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed. Igapäevases töökorralduses võib sageli ette tulla muudatusi, näiteks töötaja haigestumise, töögraafikute ümberkorraldamise või tervisekeskuses rakendatava roteeruva töökorralduse tõttu. Selliste muudatuste pidev kajastamine infosüsteemis on ajamahukas ega suurenda tingimata patsiendi jaoks avaldatud teabe väärtust. Perearstiabi osutaja juurde registreerumine toimub eelregist r eeringu alusel . Kohustus esitada perearsti ta vapärased kon taktvastuvõtuajad on oluline üldinfo mõttes. Kohustuse kaotamine vähendab andmete korduva uuendamisega seotud halduskoormust ning võimaldab perearstiabi osutajatel keskenduda põhitegevusele. Perearstidele võib kaasneda piiratud lisakoormus olukordades, kus nad kasutavad eelnõuga kavandatavat võimalust keelduda patsien ti nimistusse registreerimast põhjusel, et nimistu s on rohkem kui 1600 isikut ning patsiendil on võimalik registreeruda teise, samas teeninduspiirkonnas tegutseva perearsti nimistusse , milles on vähem kui 1600 isikut. Sellisel juhul tuleb perearstil anda patsiendile teada, kust ta leiab teavet sama teeninduspiirkonna nimistute kohta, milles on vähem kui 1600 isikut . Tegemist on siiski piiratud ja tingimusliku lisakoormusega, kuna keeldumise võimalus tekib üksnes seaduses sätestatud eelduste täitmisel ja tegemist on võimalusega. Lisaks töötab Tervisekassa välja vastava töölaua, mis võimaldab perearstidel mugavalt saada teavet teeninduspiirkondade ja neis tegutsevate perearstide nimistute kohta. Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike. Tervisekeskustele lisandub teatav halduslik mõju ka kuuekuulise etteteatamiskohustuse rakendamisel juhul, kui perearst soovib lahkuda tervisekeskusest koos nimistuga. Samas on selle mõju laad pigem tegevuse planeeritavust parandav. Etteteatamine annab tervisekeskusele rohkem aega töökorralduse, personali ja ruumide kasutuse ümberhindamiseks ning aitab vähendada ootamatute muudatustega kaasnevat korralduslikku survet. N imistuga tervisekeskusest lahkumisest etteteatamise mõju ei ole suur, kuna sama etteteatamistähtaeg kehtib ka tegevuskoha muutmisest Tervisekassa ja patsientide teavitamise l. Kokkuvõttes väheneb eelnõuga kavandatud muudatuste tulemusena perearstide, pereõdede ja perearstiabi osutajate halduskoormus andmete esitamise kohustuse vähenemise tõttu. Perearstidele võib nimistusse registreerimisest keeldumise korral kaasneda piiratud lisakoormus. Tervisekeskusele nimistu ajutise teenindamise korraldamisega kaasnev halduskoormuse mõju on eeldatavalt väike. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kohalikele omavalitsustele eelnõu kohaselt uusi ülesandeid ega rahalisi kohustusi ei panda. Mõju kohalikele omavalitsustele on kaudne ja avaldub eelkõige piirkondades, kus perearstiabi kättesaadavuse või järjepidevuse risk on suurem. Perearstiabi kättesaadavus mõjutab elanike heaolu ning kohaliku sotsiaal- ja tervishoiuvõrgustiku toimimist. Kui eelnõuga kavandatud muudatused aitavad vältida perearstiabi katkemist või lühendada teenusekatkestusi, võib see kaudselt vähendada survet kohaliku tasandi tugiteenustele. Otsest majanduslikku mõju kohalikele omavalitsustele ei kaasne. Kohalike omavalitsuste roll võib olla eelkõige toetav ja koostööpõhine, näiteks piirkondliku teenuse kättesaadavuse probleemidest teavitamisel või kohaliku tasandi info vahendamisel, kuid eelnõu kohaselt ei anta neile uusi õiguslikke ülesandeid. Riigiasutustest mõjutavad muudatused eelkõige Tervisekassat ja Terviseametit . Tervisekassa ülesanded muutuvad nimistute tasakaalustamise, perearstiabi järjepidevuse tagamise ja regionaalsete riskide juhtimise kaudu. Tervisekassal tuleb nimistusse mitteregistreerunud isiku perearsti nimistusse määramisel arvestada nimistu suurust ning eelistada nimistuid, mille s ei ole rohkem kui 1600 isikut. Samuti võib Tervisekassa töökoormus suureneda riski- ja kriisipiirkondade hindamisel, piirkondlike meetmete kavandamisel ning tervisekeskustega koostöö korraldamisel. Samas võib Tervisekassa koormus mõnes töölõigus väheneda, sest tervisekeskustele antakse selgem roll nimistute ajutisel teenindamisel ja asenduste korraldamisel. See võimaldab kasutada kohaliku tasandi teadmist ja olemasolevat töökorraldust olukordades, kus nimistu jääb alalise perearstita või teenuse osutamise järjepidevus on ohustatud. Selgem vastutusjaotus võib vähendada vajadust üksikjuhtumipõhiste lahenduste järele ning toetada Tervisekassa ja tervisekeskuste koostööd nimistu ajutise teenindamise korraldamisel. Terviseametile avaldub mõju eelkõige sekkumisvõimaluste kaudu. Eelnõu kohaselt lühendatakse aega, mille järel võib Terviseamet perearstilt nimistu ära võtta, kui teenuse osutamine on katkenud, seniselt 60 kalendripäevalt 30 kalendripäevale. Muudatus võimaldab kiiremini reageerida olukordades, kus perearstiabi osutamine on sisuliselt katkenud ja teenuse tavapärane taastumine ei ole tõenäoline. Tervisekassa ja Terviseameti jaoks võib muudatus kaasa tuua vajaduse tihedamaks infovahetuseks, sest nimistu teenindamise katkemise, asenduse korraldamise ja võimaliku nimistu äravõtmise korral tuleb tegutseda kiiremini ja koordineeritumalt. See mõju on seotud eelkõige juhtumite menetlemise ajaraami lühenemise ja vastutusjaotuse täpsustumisega, mitte uue eraldiseisva ülesande loomisega. Terviseametile otsest majanduslikku mõju ei kaasne. Tervisekassa võimalik lisakulu sõltub eelkõige rakendusaktides sätestatavatest riski- ja kriisipiirkondade meetmetest, nende ulatusest ja rakendamise sagedusest. Eelarvemõju, mida rahastatakse eelkõige Tervisekassa ravikindlustuse eelarvest, täpsustub meetmete väljatöötamisel ja rakendusakti koostamisel. Alustatakse meetmetest, mida saab rakendada olemasoleva rahastuse raames. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta s otsiaalministri 24. märt si 2026 . a määrus t nr 14 „ Perearstiabi töökorraldus ning tervisekeskuse liigid ja nõuded “ ( seletuskirja lisa 2) . Määruse nr 14 muutmine on vajalik, kuna laiendatud funktsioonidega tervisekeskusi rakendatakse ühe võimaliku meetmena riski- ja kriisipiirkondades perearstiabi kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Määruses täiendatakse laiendatud funktsioonidega tervisekeskuse ülesandeid. Muu hulgas nähakse ette võimalus tegutseda praktika- ja residentuuribaasina. Selle ülesande lisamine ei välista, et praktika- ja residentuuribaasidena võivad jätkuvalt tegutseda ka teised perearstikeskused. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada sotsiaalministri määrus „R iski- ja kriisipiirkon dade määramise alused ning regionaalse d meetmed ja nende rakendami ne “ (seletuskirja lisa 3 ). Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. märtsil , et anda riigiasutustele ja perearstikeskustele piisav aeg seadusest tulenevate muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks ning tagada muudatuste sujuv jõustumine. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati 03.07.2026 esim eseks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Pereõdede Ühingule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Patsientide Esindusühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabelina eelnõule ( seletuskirja lisa 1). Lisaks kooskõlastustabelis märgitule andis tagasisidet ka Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, kelle tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekud kooskõlastustabelis. Eelnõu esitat akse teiseks kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile ja Andmekaitse Inspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervisekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „………… ………“ 20 2 6 . a.
Sotsiaalministeerium Teie 02.09.2026 nr SOM/26-0796/-2K,
[email protected] 1.2-2/61-7
Meie 21.09.2026 nr 8-2/5159
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile esitanud kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab
eelnõu märkustega.
1. Tervishoiuteenuse osutamisel ei ole perearst haldusorgan, kuid perearsti nimistu
moodustamise ja nimistusse registreerimise üle otsustamisel täidab ta seadusega pandud
avalikku ülesannet ning tegutseb selles ulatuses haldusorganina haldusmenetluse seaduse § 8
tähenduses. Selguse huvides palume lisada see täpsustus seletuskirja.
2. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu ja seletuskirja failis tehtud märkustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisa: 1. 20260914 TTKS EN JDM kk lisa
2. 20260914 TTKS SK JDM kk lisa
Johanna Maria Kosk 58847154
[email protected]
Eleri Kästik
Joel Kook
Helen Noormägi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898