Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 23.6.2026 COM(2026) 313 final 2026/0172 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud) ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kuritegevus on muutumas järjest rohkem piiriüleseks ja kujutab endast tõsist ohtu ELi julgeolekule. Kuritegelikud võrgustikud ja terroriorganisatsioonid tegutsevad kuritegude toimepanemiseks sujuvalt eri jurisdiktsioonides. Seepärast on tarvis, et ELi riikide kriminaalõigussüsteemidel oleksid ohtude tõrjumiseks tõhusad vahendid ja et nad teeksid usaldusväärset koostööd. Direktiiviga 2014/41/EL1 (edaspidi „direktiiv“) on kehtestatud Euroopa uurimismäärus – vahend piiriüleseks tõendite kogumiseks kriminaalasjades. Direktiiv oli vastus selgelt määratletud praktilisele vajadusele vastastikusel tunnustamisel põhineva tervikliku raamistiku järele, et piiriülese mõõtmega kohtuasjades tõendeid koguda. Alates kohaldamise algusest 2017. aasta mais on direktiiv olnud õigusasutuste ja muude pädevate asutuste jaoks väärtuslikuks tööriistaks, mida kasutatakse laialdaselt kõigis osalevates liikmesriikides. 2023.–2024. aastal toimunud vastastikuste hindamiste2 kümnenda vooru eesmärk oli hinnata direktiivi kohaldamist ja rakendamist. Hindamine näitas, et Euroopa uurimismäärust kasutatakse sageli, mida kinnitavad ka Eurojusti3 ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku andmed4. Samuti andis hindamine suurepärase võimaluse teha kindlaks parandamist ja arendamist vajavad valdkonnad, sealhulgas ELi tasandil. Euroopa uurimismääruse rakendamise vastastikuste hindamiste kümnenda vooru lõpparuandes5 (edaspidi „vastastikuste hindamiste lõpparuanne“) on nimetatud mitut valdkonda, kus liikmesriigid tõlgendavad direktiivi erinevalt või kus puuduvad konkreetsed menetlused; eelkõige on nendeks valdkondadeks: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel; ii) mõiste „elektroonilise side pealtkuulamine“ määratlus; iii) tehniliste salvestusseadmete kasutamine ning Euroopa uurimismääruse ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni6 (edaspidi „Schengeni konventsioon“) artikli 40 kohase piiriülese jälgimise vaheline seos ning iv) varem vahetatud õiguskaitsealase teabe kasutamine tõendina. Vastastikuste hindamiste lõpparuandes jõuti järeldusele, et need vajakajäämised takistavad järjekindlat rakendamist, ning kutsuti komisjoni üles kaaluma seadusandlike muudatuste tegemist, et neid küsimusi selgitada. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1). 2 Hindamine toimus kooskõlas 5. detsembri 1997. aasta ühismeetmega 97/827/JSK, millega loodi organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud rahvusvaheliste kohustuste siseriiklikul tasandil kohaldamise ja rakendamise hindamise mehhanism. 3 Eurojusti 2025. aasta aruandes on osutatud 6 711 pooleliolevale Eurojusti juhtumile, sealhulgas 2 751 uuele juhtumile, mis on peaaegu pool kõigist Eurojusti juhtumitest: https://www.eurojust.europa.eu/about-us/planning-and-reporting/annual-report#downloadpdf. 4 Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku 2023.–2024. aasta aruandest tegevuse ja juhtimise kohta selgub, et aastatel 2023–2024 teatasid Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktid rohkem kui 4 612 juhtumist, kus nad olid osutanud abi seoses Euroopa uurimismäärusega seotud taotlusega. Need juhtumid moodustasid peaaegu kolmandiku kõigist juhtumitest, mille puhul paluti võrgustikult abi: https://www.ejn-crimjust.europa.eu/ejn2021/ContentDetail/EN/2/67. 5 Vastastikuste hindamiste lõpparuanne: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15834-2024- REV-1/et/pdf. 6 Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsioon (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19). ET 0 ET  Lisaks juhiti lõpparuandes tähelepanu direktiivi artikli 24 (videokonverentsi abil toimuvate ülekuulamiste kohta) rakendamisega seotud küsimustele ning paluti komisjonil „käsitleda seadusandlikul tasandil küsimust, kuidas läheneda teises liikmesriigis viibiva süüdistatava isiku videokonverentsi teel kohtulikul arutelul osalemisele“. Lisaks leidis tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitlev kõrgetasemeline töörühm, et õiguskaitseasutustele tekitavad mitmeid probleeme piiriülesed seadusliku pealtkuulamise taotlused. Töörühma lõpparuandes7 soovitati uurida, kuidas saaks direktiiviga paremini toetada piiriüleste seadusliku pealtkuulamise taotluste tõhusat esitamist. Vajadust sihipäraste seadusandlike meetmete järele kinnitasid ka Eurojusti8 ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku9 operatiivjäreldused, ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi aruanne10 ning liikmesriikide hinnang nõukogu soovituse (EL) 2022/915 mõju kohta11. Euroopa uurimismääruse direktiivi teatavate aspektide tõlgendamist on selgitanud oma asjakohases kohtupraktikas ka Euroopa Liidu Kohus, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus on vaja täiendavaid seadusandlikke täpsustusi. Mõned kohtuotsused on konkreetselt direktiivi artikli 24 tõlgendamise kohta12. Nendes on välja toodud õiguskindlusetus selle artikli kohaldamisala osas, tingimuste osas, mille alusel võib videokonverentsi kriminaalmenetluses kasutada, ja küsimuses, mil määral võib taotleda direktiivi alusel abi videokonverentsi jaoks, mis läheb kaugemale peamisest eesmärgist koguda tõendeid. Eeltoodut arvesse võttes on käesoleval ettepanekul kaks peamist eesmärki: (1) suurendada õigusselgust ja tulemuslikkust tõendite piiriülesel kogumisel ELis, kõrvaldades puudused direktiivi kohaldamisel, ning (2) koostada ühised abi taotlemise eeskirjad, et hõlbustada kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest liikmesriigist. Puuduste kõrvaldamine aitaks muuta õigusalase koostöö tulemuslikumaks ja suurendada liikmesriikidevahelist usaldust. Esimese eesmärgi puhul püütakse ettepanekuga tagada direktiivi põhisätete ühetaolisem tõlgendamine ja kohaldamine osalevates liikmesriikides, selgitades mõisteid ja menetlusnorme, mis on kaasa toonud erineva praktika liikmesriikides. Eelkõige püütakse 7 Tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitleva kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne: https://home-affairs.ec.europa.eu/document/download/4802e306-c364-4154-835b- e986a9a49281_en?filename=Concluding%20Report%20of%20the%20HLG%20on%20access%20to% 20data%20for%20effective%20law%20enforcement_en.pdf. 8 „Operational Topic on Interception of Telecommunication“ (Elektroonilise side pealtkuulamise operatiivteema), kokkuvõte ja kogutud vastused, juuni 2024. 9 9.–11. novembril 2022 Prahas toimunud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku 59. täiskogu istungi märkused ja järeldused. 10 ELi kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi aruanne: https://commission.europa.eu/document/download/606f0f38-12f9-4893-8941- 3ac835229bcd_en?filename=JUST_template_comingsoon_standard_16.pdf. 11 Komisjoni talituste 31. jaanuari 2025. aasta töödokument „Assessment of the effect given by the Member States to Council Recommendation (EU) 2022/915 of 9 June 2022 on operational law enforcement cooperation“ (Hinnang selle kohta, kuidas liikmesriigid on taganud nõukogu 9. juuni 2022. aasta soovituse (EL) 2022/915 (õiguskaitsealase operatiivkoostöö kohta) täitmise), SWD(2025) 36 final. 12 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 2024, FP jt, C-760/22, ECLI:EU:C:2024:574; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. juuni 2024, AVVA jt, liidetud kohtuasjad C-255/23 ja C-285/23, EU:C:2024:462; kohtuotsus, Euroopa Kohus 18. detsember 2025, Bissili, C-325/24, EU:C:2025:989. ET 1 ET  tagada suurem õiguskindlus järgmise osas: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel ja tõendite edasisaatmine; ii) mõiste „elektrooniline side“ määratlus ja ilma teise liikmesriigi tehnilise abita tehtavast või tehtud pealtkuulamisest teatamise korra menetluslikud aspektid; iii) mõiste „taotlev asutus või ametiisik“ määratlus ning iv) õiguskaitseasutuste vahel varem või omaalgatuslikult vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemise kord. Ettepanekus sätestatakse ka eeskirjad, mis käsitlevad tehniliste salvestusseadmete kasutamist ja piiriülest jälgimist tõendite kogumise eesmärgil, ning selgitatakse Euroopa uurimismääruse ja Schengeni konventsiooni artikli 40 kohaste piiriüleste jälgimismeetmete koostoimet. Samuti püütakse sellega parandada selliste uurimistoimingute õigeaegset läbiviimist, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas (nt kontrollialused saadetised), ning tõhustada elektroonilise side pealtkuulamist ja piiriülest jälgimist. Selleks nähakse ette ajutine uurimistoimingute tegemine, kui see on rangelt vajalik, et tagada toimingute tulemuslikkus. See on eriti oluline organiseeritud kuritegevuse uurimisel, kus selliste spetsiifiliste uurimismeetodite kasutamine on tõendite kogumiseks hädatarvilik. Peale selle käsitletakse ettepanekus Euroopa uurimismääruse vormis tuvastatud puudusi. Ettepanekuga püütakse parandada piiriülestes juhtumites tõendite kogumise ühise raamistiku praktilist toimimist, sealhulgas vähendada õiguslikku ebaselgust, mis võib kaasa tuua viivitused, täitmisest keeldumise või ebajärjekindlad menetluslikud tagatised. Mis puudutab teist eesmärki, siis on konsultatsioonide tulemustest näha, et erireeglid piiriüleseks kaugosalemiseks kriminaalkohtu istungitel on kehtestatud vaid mõnes liikmesriigis ja nende sisu on väga erinev. Mõnel juhul ei ole riiklikus raamistikus isegi ette nähtud asjaomase isiku asukohariigi ametiasutuste kaasamist. Selline killustatus tekitab probleeme asjaomaste isikute menetlusõiguste kaitsmisel ja takistab tulemuslikku õigusalast koostööd. Tuleb kehtestada ühised menetlused, standardid ja asjakohased tagatised, et menetlused oleksid õiglased ja et piiriülestes kriminaalmenetlustes saaks kasutada tulemuslikult videokonverentsitehnoloogiat. Sellega muudetakse õigusalane koostöö tõhusamaks ning suurendatakse ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal vastastikust usaldust. Kriminaalkohtu istungitel kaugosalemist reguleerivate kavandatud normide eesmärk on seega eeskätt tagada, et ELi põhiõiguste harta artiklitega 47 ja 48 ning direktiiviga (EL) 2016/34313 ette nähtud õigust viibida kohtulikul arutelul ja osaleda tõhusalt kohtuistungitel kasutatakse tulemuslikumalt. Praktikas võivad kriminaalmenetluses osalevad isikud, kes on kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja elavad või viibivad ajutiselt mõnes teises liikmesriigis, kohtuasja konkreetseid asjaolusid arvesse võttes eelistada kaugosalemist, selle asemel et isiklikult kohale sõita. Samuti võib esineda põhjendatud takistusi, mis ei lase neil isikutel menetlust läbiviivas liikmesriigis kohtuistungil füüsiliselt osaleda, nagu tervisega seotud piirangud, hoolduskohustused, teises liikmesriigis vabaduse võtmisega seotud piirangud või muud mõjuvad põhjused. Sellistes olukordades võib puudutatud isik olla de facto sunnitud loobuma õigusest viibida kohtulikul arutelul lihtsalt seetõttu, et ta ei saa isiklikult kohale sõita, isegi kui ta tegelikult sooviks osaleda. Kaugosalemise lihtsustamise kaudu püütakse algatusega seega vähendada piiriüleste tagaseljamenetluste arvu ja tagada, et vaba liikumise õiguse kasutamine liidus ei piira menetlusõiguste tõhusat kasutamist kriminaalmenetluses. Algatus peaks vähendama ka kannatanute teisese ohvristamise ohtu, kuna sellega piiratakse asjakohasel 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1–11). ET 2 ET  juhul vajadust mitu korda kohale sõita, tarbetut kokkupuudet stressirohke keskkonnaga või otsest kokkupuudet kahtlustatava või süüdistatavaga piiriülestes olukordades. Lisaks, kui sunnimeetmed ja üleandmine ei ole vajalikud või proportsionaalsed, võib kaugosalemine olla alternatiiv isiku füüsilisele üleandmisele vastavalt nõukogu raamotsusele 2002/584/JSK14. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Käesoleva uuesti sõnastamise ettepanekuga tugevdatakse kriminaalasjades tehtava piiriülese õigusalase koostöö vahendeid käsitlevat ELi õigusraamistikku, kõrvaldades direktiivis kindlaks tehtud puudused ja säilitades kooskõla muude õigusaktidega. Euroopa uurimismääruse kavandatud sihipärased muudatused on kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega kriminaalõigusalase koostöö valdkonnas ja täiendavad neid; asjaomaste õigusaktide seas on: – konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades15 – ettepanekus sätestatakse kord, et taotleda nõusolekut selle konventsiooni alusel liikmesriikide vahel varem omaalgatuslikult vahetatud teabe kasutamiseks tõendina; – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – ettepanekus selgitatakse selle konventsiooni artikli 40 (mis käsitleb piiriülest jälgimist) ja Euroopa uurimismääruse raamistiku vahelist seost; – direktiiv õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse kohta16 – ettepanekus sätestatakse kord, et taotleda nõusolekut selle direktiivi alusel liikmesriikide vahel varem vahetatud teabe kasutamiseks tõendina. Algatus on kooskõlas ja sellega luuakse otseseid seoseid ka Eurojusti17 ja Euroopa Prokuratuuri18 määrustega ning nõukogu otsusega Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta19. Mis puudutab uusi abi taotlemise eeskirju, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa kaugosalemise määruse abil kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest liikmesriigist, siis täidetakse ettepanekuga lünk liidu acquis’s, millega on kaugosalemist reguleeritud üksnes konkreetsetes olukordades ja piiratud eesmärkidel. 14 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1). 15 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138). 18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1). 19 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130). ET 3 ET  Määrusega (EL) 2023/284420 on loodud õigusraamistik videokonverentside ja muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks piiriülestes menetlustes. Määruse artiklis 6 on sätestatud õiguslik alus videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks kriminaalasjades kahtlustatavate, süüdistatavate, süüdimõistetute ja muude puudutatud isikute ülekuulamiseks selles artiklis nimetatud piiratud arvu õigusalase koostöö menetluste raames 21. Uue raamistikuga kehtestatakse spetsiaalne kord kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute kaugosalemiseks teisest liikmesriigist selles põhikohtuasjas toimuvatel kohtuistungitel, millega nad seotud on. Sellega täidetakse õiguslik lünk kehtivas liidu kriminaalõiguse digitaliseerimise raamistikus, mis hõlmab vaid õigusalase koostöö menetlustes toimuvate kohtuistungite digitaliseerimist. Direktiivi artikliga 24 on reguleeritud videokonverentsi või muu audiovisuaalse edastamisvahendi abil toimuvaid ülekuulamisi tõendite kogumise eesmärgil. Selle artikli kohaselt võib selleks, et teises liikmesriigis asuv tunnistaja, ekspert, kahtlustatav või süüdistatav tõendite kogumiseks videokonverentsi abil üle kuulata, koostada Euroopa uurimismääruse. Nagu on selgitanud Euroopa Kohus, kohaldatakse artiklit 24 ülekuulamiste suhtes, mille eesmärk on koguda tõendeid ja millega ei minda kaugemale sellest, mis on tõendite kogumiseks vajalik22. Käesoleva ettepaneku eesmärk on aga hõlbustada täielikku osalemist teisest liikmesriigist igat liiki kriminaalkohtumenetlustes, nii kohtueelses kui ka kohtumenetluse etapis, olenevalt sellest, kas asjaomane isik on kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu. Täielik osalemine tähendab nende menetlusõiguste täielikku kasutamist, millele asjaomasel isikul oleks õigus, kui ta viibiks füüsiliselt kohtuistungil. Mis puudutab kuriteoohvreid, siis on direktiivi 2012/29/EL23 artikliga 17 ette nähtud võimalus kasutada teises liikmesriigis asuvate ohvrite ärakuulamiseks videokonverentsitehnoloogiat. Samuti on selles nõutud, et liikmesriigid hõlbustaksid – nii palju kui liidu ja riigisisese õiguse alusel võimalik – ohvrite osalemist videokonverentsi teel, võttes arvesse nende rolli menetluses. Käesoleva ettepanekuga täiendatakse seda raamistikku, sätestades erinormid ja tagatised kannatanute kaugosalemiseks kriminaalkohtu istungitel, sealhulgas normid menetluslike tagatiste, tehnilise korra ja tõhusa osalemise kohta. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L, 2023/2844, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2844/oj). 21 Digitaliseerimismääruse artiklis 6 esitatud õigusaktide täielik loetelu hõlmab järgmist: a) nõukogu raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse kohta, eelkõige selle artikli 18 lõike 1 punkt a; b) raamotsus 2008/909/JSK kinnipeetavate üleandmise kohta, eelkõige selle artikli 6 lõige 3; c) raamotsus 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, eelkõige selle artikli 17 lõige 4; d) raamotsus 2009/829/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta järelevalvemeetmete rakendamise otsuste kui kohtueelse kinnipidamisega seotud alternatiivse võimaluse suhtes, eelkõige selle artikli 19 lõige 4; e) direktiiv 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta, eelkõige selle artikli 6 lõige 4; f) määrus (EL) 2018/1805/JSK, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, eelkõige selle artikli 33 lõige 1. 22 Kohtuotsus, Euroopa Kohus 18. detsember 2025, Bissili, C-325/24, EU:C:2025:989, punkt 59. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57). ET 4 ET  Ettepanek on täielikult kooskõlas ka liidu acquis’ga, mis käsitleb menetlusõigusi kriminaalmenetluses. Direktiivi (EL) 2016/343 artiklis 8 on sätestatud kahtlustatavate ja süüdistatavate õigus viibida kohtulikul arutelul. Piiramata selle õiguse ja selles direktiivis tagaseljamenetluste jaoks sätestatud standardite kohaldamist, püütakse käesoleva ettepanekuga tugevdada kohtulikul arutelul viibimise õiguse kasutamist. Selleks võimaldatakse asjaomastel isikutel osaleda kohtuistungitel videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel, kui on täidetud ranged tingimused ja olemas teatavad tagatised. Samal ajal on ettepaneku eesmärk tagada, et menetlusõigusi ja tagatisi, mis on kavandatud kasutamiseks füüsiliselt kohal viibimise korral, saaks vajaduse korral kasutada tõhusalt ka kaugosalemisel. Uued sätted Euroopa kaugosalemise määruse kohta aitavad parandada juurdepääsu õigusemõistmisele piiriülestes kriminaalmenetlustes. Need sätted võimaldavad kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel, kes elavad, on kinni peetud või viibivad mõjuval põhjusel ajutiselt teises liikmesriigis, osaleda tõhusalt kriminaalmenetluses, ilma et nad peaksid sõitma taotlevasse riiki. Sel viisil pakutakse ettepanekuga alternatiivi nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK kohasele füüsilisele üleandmisele, kusjuures seda alternatiivi kasutataks asjakohastel asjaoludel olukorras, kus sunnimeedet ei peeta vajalikuks ja taotletav eesmärk on üksnes tagada isiku osalemine ülekuulamisel või kohtuistungil. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Kriminaalõiguse alaste algatuste paketiga taotletakse ühtset ja terviklikku eesmärki suurendada üha keerukamas julgeolekukeskkonnas liidu suutlikkust ennetada, avastada ja uurida raskeid piiriüleseid kuritegusid ja nende eest süüdistusi esitada. Paketiga ajakohastatakse õiguskaitse-, kohtu- ja muude asjaomaste asutuste vahelist koostööd reguleerivaid õigusraamistikke, misläbi suurendatakse liidu sisejulgeolekuarhitektuuri tulemuslikkust, sidusust ja koostalitlusvõimet. Selle püüdluse keskmes on Europoli ja Eurojusti määruste kavandatud läbivaatamine. Europol ja Eurojust täidavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kumbki omi, kuid vastastikku täiendavaid ülesandeid: kui Europol toetab kuritegevuse ennetamist, avastamist ja uurimist, siis Eurojust hõlbustab õigusalast koostööd ning tagab tõhusa süüdistuste esitamise ja kohtulikud järelmeetmed. Seepärast püütakse paketiga tugevdada koostööd ja vastastikust täiendavust nende kahe ameti vahel, aga ka muude asjassepuutuvate liidu osalejatega justiits- ja siseküsimuste ning pettustevastase võitluse valdkonnas, et tagada õiguskaitsemeetmete ja kohtulike järelmeetmete vaheline järjepidevus kriminaalõigusahela kõigis etappides. Kõnealust eesmärki aitavad saavutada ka Euroopa uurimismääruse raamistiku ning justiits- ja siseküsimuste valdkonnas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjade muudatused, millega hõlbustatakse tõhusat piiriülest koostööd, parandatakse teabevahetuse tingimusi ning tagatakse tegelikule olukorrale ja tehnoloogia arengule kohandatud sidus õigusraamistik. Tervikuna suurendavad selles paketis kavandatud meetmed liidu suutlikkust reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele, järgides seejuures täielikult põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja vastutuse jaotust eri osalejate vahel. See ettepanek on kooskõlas asjaomase liidu poliitikaga, eelkõige järgmistel põhjustel: ET 5 ET  – ettepanek aitab saavutada eesmärke, mis on püstitatud strateegias ProtectEU,24 milles on rõhutatud vajadust tugevdada õigusalast koostööd ja pakkuda tõhusamaid vahendeid, et võidelda raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu üha rahvusvahelisemaks muutuvas ja digitaalsemas keskkonnas; – ettepanek on kooskõlas eesmärkidega, mis on seatud komisjoni teatises „Strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030““,25 millega edendatakse kohtusüsteemide digitaliseerimist, sealhulgas turvaliste digivahendite väljatöötamist ja koostalitlusvõimelise videokonverentsitehnoloogia kasutamist, et parandada kohtumenetluste tõhusust, ligipääsetavust ja vastupidavust kogu liidus. Komisjon nimetab teatises teisest liikmesriigist videokonverentsi teel kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel ühe oma tulevase tegevusvaldkonnana (9. meede); – ettepanek on osa andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu tagamise tegevuskavast,26 milles on võetud kohustus hinnata vajadust veelgi tugevdada Euroopa uurimismäärust, et suurendada piiriüleste seadusliku pealtkuulamise taotluste tõhusust; – ettepanek on osa ELi narkostrateegiast,27 milles juhitakse tähelepanu vajadusele tugevdada Euroopa uurimismäärust kui osa strateegilisest prioriteedist tõhustada õigusalast koostööd, et parandada julgeolekut ja kaitsta ühiskonda; – ettepanek on täielikult kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu acquis’ga, eelkõige määrusega (EL) 2016/679,28 direktiiviga (EL) 2016/68029 ja määrusega (EL) 2018/1725,30 kuna selles on sätestatud, et isikuandmete töötlemine kavandatud direktiivi alusel peab toimuma kooskõlas kohaldatava liidu andmekaitseraamistikuga. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Algatus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 82 lõikel 1. 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“, COM(2025) 148 final. 25 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Digitaalne õigusemõistmine @2030““, COM(2025) 802 (final). 26 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava“, COM(2025) 349 final. 27 Komisjoni 4. detsembri 2025. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi narkostrateegia“, COM(2025) 743 final. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). ET 6 ET  ELi toimimise lepingu artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus peab põhinema kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. Sellega antakse liidule muu hulgas õigus võtta vastu meetmeid, millega kehtestatakse õigusnormid ja kord, et tagada igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamine kogu liidus. Direktiiv võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 alusel, nagu muudki kehtivad vastastikust tunnustamist käsitlevad õigusaktid. ELi toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 jätmine õiguslikuks aluseks tagab järjepidevuse vahendi valiku osas ning kajastab uuesti sõnastamise algatusega tehtavate muudatuste eesmärki ja sisu. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Direktiiv kui kriminaalasjades tehtava piiriülese õigusalase koostöö vahend tõendite kogumiseks on ELi tasandil juba kehtestatud. Tulenevalt direktiivi olemusest käsitletakse selles piiriüleseid küsimusi, mida liikmesriigid ei suudaks üksi tegutsedes tulemuslikult lahendada. EL on direktiivi vastuvõtmisega juba oma volitusi kasutanud ning seetõttu tuleks edasisi meetmeid samuti võtta ELi tasandil. Mis puudutab konkreetseid muudatusi, millega kehtestatakse õigusnormid, et hõlbustada kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel, kui kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu asub teises liikmesriigis, siis selle küsimuse piiriülese olemuse tõttu ei saa ükski liikmesriik neid norme ise kehtestada. Vastused avalikele ja sihtkonsultatsioonidele kinnitavad, et ELi meetmed selles valdkonnas annavad tõenäoliselt paremaid tulemusi kui liikmesriikide omad. Nõukogu on tunnistanud, et probleemid, mida käesoleva algatusega püütakse lahendada, nõuavad meetmete võtmist liikmesriikide tasandist kõrgemal. Seega on ettepanek vastus liikmesriikide tõstatatud küsimustele, mida on selgitatud eespool. Võttes arvesse eespool kirjeldatud küsimuste piiriülest mõõdet ja asjaolu, et liit on juba neis küsimustes oma volitusi kasutanud, tuleb ettepanek selles seatud eesmärkide saavutamiseks vastu võtta ELi tasandil. • Proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sest ei lähe selle eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanek tugineb olemasolevatele liidu tasandi vastastikuse tunnustamise vahenditele ja digitaristule, mistõttu on täiendav haldus- ja finantskoormus piiratud. Euroopa uurimismääruse kavandatud sihipärastes muudatustes piirdutakse probleemidega, mille nõukogu tegi kindlaks vastastikuste hindamiste kümnendas voorus ja aruannetes, mida on nimetatud käesoleva seletuskirja punktis, kus kirjeldatakse ettepaneku tausta. Ettepanekus esitatakse direktiivi üldisele raamistikule tuginevad lahendused, millega sekkutakse liikmesriikide kriminaalõigussüsteemidesse kõige vähem. Kavandatud normid kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kohta on vastus soovidele, mida liikmesriigid väljendasid direktiivi vastastikuse hindamise käigus. Algatusega luuakse sihipärane raamistik, mis piirdub liikmesriikide jaoks kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise taotluste esitamise ja tunnustamise lihtsustamisega. Sellega ei ühtlustata riigisiseseid kriminaalmenetlusi laiemalt riikide tasandil. Euroopa kaugosalemise määruse ET 7 ET  kasutamine konkreetsetel juhtudel jääb liikmesriikide otsustada ning iga juhtumi puhul hinnatakse selle määruse proportsionaalsust ja asjakohasust. Kaugosalemine põhineb üldjuhul asjaomase isiku nõusolekul ja sellega kaasnevad tagatised, millega kantakse hoolt selle eest, et menetlus oleks õiglane ja menetlusõigusi kasutataks tõhusalt. Ettepanekus austatakse ka liikmesriikide menetlusautonoomiat, kuna istungite läbiviimist jääb reguleerima taotleva liikmesriigi õigus ja teatavad täitemeetmed on reguleeritud täitva liikmesriigi õigusega. • Vahendi valik Ettepaneku eesmärk on teha direktiivis sihipärased muudatused, et kõrvaldada direktiivi rakendamise ja hindamise käigus kindlaks tehtud lüngad, ebakõlad ja vajakajäämised. Kuna muudatused on sihipärased, on nende tegemiseks kõige asjakohasem kasutada sama õiguslikku vahendit. Kõige sobivamaks direktiivi asendamise ja kehtetuks tunnistamise viisiks peetakse uuesti sõnastamist. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Peamine viitedokument direktiivi hindamiseks on vastastikuste hindamiste lõpparuanne. Aruandes on nenditud, et direktiivist on saanud tõhus ja laialdaselt kasutatav vahend kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö jaoks kogu Euroopa Liidus ning et üldiselt peetakse süsteemi hästi toimivaks. Ometi on aruandes nimetatud mitut õiguslikku ja tegevuslikku probleemi. Eelkõige kutsutakse selles üles tegema sihipäraseid muudatusi seoses järgmisega: i) tõendite kasutamine muudel eesmärkidel; ii) elektroonilise side pealtkuulamine; iii) tehniliste salvestusseadmete kasutamine ja piiriülene jälgimine ning iv) õiguskaitseasutuste vahel varem või omaalgatuslikult vahetatud teabe kasutamine tõendina. Samuti on aruandes rõhutatud, et praktikud on juhtinud tähelepanu praktilistele raskustele, mis on seotud Euroopa uurimismääruse standardvormi keerukuse, tõlkeprobleemide ja täitmisel esinevate viivitustega. Lisaks on aruandes tehtud ettepanek uurida süüdistatavate kohtulikul arutelul kaugosalemise küsimust. Kokkuvõttes on hindamisaruandes soovitatud õigusakte täpsemalt selgitada ja rohkem ühtlustada, et suurendada õiguskindlust, tõhusust ja järjepidevust direktiivi kohaldamisel. • Konsulteerimine sidusrühmadega Komisjon korraldas ettepaneku koostamise käigus 2025. ja 2026. aastal ulatuslikud konsultatsioonid. Konsultatsioonid olid suunatud mitmesugustele sidusrühmadele, kes esindavad kodanikke, avaliku sektori asutusi, akadeemiliste ringkondade esindajaid, ELi asutusi ja organeid, Euroopa kaitseadvokaatide ühendusi ja muid asjassepuutuvaid huvirühmi. Konsultatsioonide hulka kuulusid: i) sihtkonsultatsioonid liikmesriikide ametiasutuste, Eurojusti, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku, Euroopa Prokuratuuri, Europoli, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Kriminaalõiguse Advokatuuride Ühingu ning Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukoguga; ii) avalik tagasisidekorje, mille raames saadi teavet akadeemiliste ringkondade esindajatelt; iii) kolm kohtumist liikmesriikide asutuste ekspertidega31 ja iv) kohtumine komisjoni kriminaalõiguse eksperdirühmaga32. 31 Kohtumised toimusid 31. märtsil 2025, 2. juulil 2025 ja 5. mail 2026. ET 8 ET  Üldiselt ollakse üksmeelel, et EL peaks tegelema kindlakstehtud probleemidega ning tegema selleks direktiivi sihipärased muudatused. Paljud eksperdid tunnistasid eelkõige probleeme, mis on seotud teatavate uurimistoimingute kasutamisega tõendite kogumiseks piiriüleses kontekstis, eeskätt tõendite kogumise eesmärgil toimuva piiriülese jälgimisega ja tehniliste salvestusseadmetega (asukoha, audio- või visuaalsete andmete kogumiseks). Üldiselt toetati neid küsimusi käsitlevate erisätete lisamist direktiivi. Mitu eksperti leidis, et oleks kasulik määratleda direktiivis mõiste „elektroonilise side pealtkuulamine“. Mõni ekspert nägi ka võimalust selgitada ilma teise liikmesriigi tehnilise abita tehtavast või tehtud pealtkuulamisest teatamise korda. Mis puutub vajadusse selgitada õigusnorme, mis käsitlevad tõendite kasutamist muudel eesmärkidel, siis läksid sidusrühmade arvamused lahku. Mõni ekspert toetas lihtsustatud korda saadud tõendite kasutamise tingimuste kehtestamiseks ja nende tingimuste tühistamise taotlemiseks, et säilitada piiriüleste uurimiste paindlikkus ja tõhusus. Mitu sidusrühma pidas vajalikuks kehtestada õiguskaitseasutuste vahel varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemise kord, teised rõhutasid, et uutes eeskirjades tuleks arvesse võtta erinevusi liikmesriikide õigusraamistikes. Samuti näitasid konsultatsioonid, et liikmesriikide õigusaktid ja tavad erinevad selles osas, millal võib õigusasutuste omaalgatuslikult vahetatud teavet kasutada tõendina, mis osutab vajadusele erinormide järele. Konsultatsioonid näitasid ka vajadust lisada direktiivi mõni selgitus, näiteks Euroopa uurimismääruse kohaldamisala ja mõiste „taotlev asutus või ametiisik“ kohta. Samuti nimetati vajadust õigusalase koolituse järele ning vajadust koostada käsiraamatud või täiendavad suunised, eelkõige selleks, et selgitada Euroopa uurimismääruse ja muude vahendite vahelist seost, ent ka selle kohta, kuidas kasutada Euroopa uurimismäärust konkreetsete uurimismeetodite piiriüleseks tunnustamiseks ja rakendamiseks. Lisaks peeti kasulikuks kasutada täiendavaid vahendeid, nagu Euroopa õigusatlas ja Fiches Belges, et tagada Euroopa uurimismääruse sujuv kohaldamine, eriti juhtudel, kus erinevused uurimistoiminguid käsitlevates liikmesriikide tavades ja õigusaktides tekitavad raskusi koostöö tegemisel. Eksperdid pidasid vajalikuks neid vahendeid korrapäraselt ajakohastada, et kajastada muudatusi liikmesriikide õigusaktides, pädevates asutustes ja praktilistes nõuetes, tagades sellega vahendite jätkuva usaldusväärsuse ja kasulikkuse praktikute jaoks. Sidusrühmad toetasid laialdaselt eesmärki hõlbustada spetsiaalse liidu õigusraamistikuga piiriülest kaugosalemist kriminaalmenetluses. Samas rõhutasid nad vajadust tagada jätkuvalt menetluste õiglus ja asjaomaste isikute menetlusõiguste tõhus kasutamine. Enamik liikmesriike ja eksperte jagas seisukohta, et kaugosalemine kohtuistungitel peaks olema reguleeritud taotleva liikmesriigi menetlusõigusega, välja arvatud isikusamasuse tuvastamine ja videokonverentsi tehnilised tingimused, mida peaks reguleerima täitva liikmesriigi menetlusõigus. Mõni ekspert oli nõus, et kaugosalemise kontekstis tuleks kohaldada samu tagatisi ja õiguskaitsevahendeid, mida kohaldatakse kohtuistungil füüsiliselt kohal viibimise korral. Enamik sidusrühmi rõhutas siiski, et vaja on spetsiaalseid tagatisi, eelkõige i) Euroopa kaugosalemise määrusega seotud isiku nõusolekut; ii) asjaomase isiku ja tema advokaadi vahelist konfidentsiaalset suhtluskanalit; iii) spetsiaalseid õiguskaitsevahendeid tehniliste rikete puhuks ning iv) haavatavate isikute ja laste kaitset. Neid seisukohti võeti ettepanekus arvesse. Samas väljendasid sidusrühmad erinevaid seisukohti sellistes küsimustes nagu i) nõusoleku nõudest erandite tegemise võimalus (ja erandite ulatus); ii) mis liiki asutus on täitvas liikmesriigis pädev tuvastama isikusamasust ja tegema menetlustoiminguid ning 32 Kohtumine toimus 14. mail 2025. ET 9 ET  iii) spetsiaalsed õiguskaitsevahendid, mis täiendavad taotleva liikmesriigi õiguse alusel juba kättesaadavaid vahendeid. Näiteks soovis enamik liikmesriike erandlikel asjaoludel tehtavaid piiratud erandeid nõudest saada asjaomase isiku nõusolek, kuid kaitseadvokaatide organisatsioonid olid üldiselt selliste erandite vastu. Seepärast rakendatakse ettepanekus tasakaalustatud lähenemisviisi: säilitatakse Euroopa kaugosalemise määruse koostamise kohustusliku tingimusena asjaomase isiku nõusolek ning samal ajal võimaldatakse kitsalt piiritletud erandit, mille suhtes kohaldatakse rangeid tagatisi ja kohtulikku järelevalvet. Üksikasjalikum kokkuvõte komisjoni konsultatsioonide tulemustest esitatakse käesolevale ettepanekule lisatavas komisjoni talituste töödokumendis. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Lisaks eespool nimetatud konsultatsioonidele sidusrühmadega kogus ja kasutas komisjon eksperditeadmisi muudest allikatest. Ettepanek tugineb eelkõige vastastikuste hindamiste lõpparuandele, Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku aruannetele ning kriminaalõiguse tulevikku käsitleva kõrgetasemelise foorumi tehnilistele ja poliitilistele aruteludele. Mis puutub kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise eeskirjadesse, siis on ettepanekus arvesse võetud ka i) tulemusi, milleni jõuti Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames rahastatud uurimisprojekti raames, mis käsitles kaitseõiguste digitaliseerimist kriminaalmenetluses;33; ii) Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet „Õigusemõistmise digitaliseerimine: põhiõigustel põhinev lähenemisviis“34 ja iii) selleteemalistel töökonverentsidel35 peetud arutelude esialgseid tulemusi. • Mõjuhinnang Käesoleval juhul peeti peamiselt kahel põhjusel õigustatuks teha mõju hindamise nõudest erand: puuduvad valikuvõimalused ning oluline negatiivne majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju. Direktiiv juba läbis vastastikuste hindamiste kümnenda vooru raames põhjaliku ja tagasivaatava hindamise, mille tulemusel esitati konkreetsed soovitused käsitleda elemente, mida direktiiv veel ei hõlma, ja muuta kehtivaid sätteid. Nõukogu töö vastastikuste hindamiste kümnenda vooru raames viis järelduseni, et elujõuliste poliitiliste alternatiivide valik on piiratud. Käesolev ettepanek põhineb sellel tööl. Nii läbivaadatav direktiiv, mis võeti vastu liikmesriikide algatusel, kui ka kavandatud muudatused on enamjaolt tehnilist ja menetluslikku laadi. Need mõjutavad peamiselt piiriüleses õigusalases koostöös osalevaid avaliku sektori asutusi. Mis tahes mõju füüsilistele või juriidilistele isikutele on eeldatavasti positiivne, kuna muudatuste eesmärk on suurendada õiguskindlust, parandada olemasolevate menetluste tõhusust ja hõlbustada kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kaudu juurdepääsu õigusemõistmisele. Kuna algatuses käsitletakse küsimusi, mis on oma olemuselt piiriülesed, ei teki sellega seoses konkreetseid subsidiaarsusega seotud probleeme. On oodata, et avaliku sektori asutuste muudatuste rakendamisega seotud kulud korvab piiriüleste kriminaaluurimiste ja süüdistuste esitamise tõhususe suurenemine, samuti viivituste, üleandmiste ja nendega seotud 33 https://www.law.kuleuven.be/linc/english/research/researchdigirights.html. 34 https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2025-digitalising-justice-fundamental-rights- approach_en.pdf. 35 Töökonverents videokonverentsi kasutamise kohta piiriüleste kriminaalasjade kohtulikul arutamisel ELis, mille korraldasid 20. jaanuaril 2026 Madalmaade justiitsministeerium ja Rotterdami Erasmuse ülikool; valitsusvälise organisatsiooni Fair Trials koordineeritava võrgustiku LEAP aastakonverents 2026. aastal. ET 10 ET  tegevuskoormuse vähenemine. Kuna algatuses käsitletakse küsimusi, mis on oma olemuselt piiriülesed, ei teki sellega seoses konkreetseid subsidiaarsusega seotud probleeme. Mõjuhinnangu puudumise tõttu lisatakse ettepanekule komisjoni talituste töödokument, milles kirjeldatakse poliitilist tausta, probleemi määratlust, tehtud poliitilisi valikuid ja eeldatavat mõju, sealhulgas sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemusi ja tulevast järelevalvekorda. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga tuleks kõigi algatustega, mille eesmärk on vaadata läbi kehtiv ELi õigusakt, püüelda lihtsustamise poole ja vähendada liikmesriikide halduskoormust. Nii läbivaadatav direktiiv kui ka kavandatud muudatused on enamjaolt tehnilist ja menetluslikku laadi. Need mõjutavad peamiselt piiriüleses õigusalases koostöös osalevaid avaliku sektori asutusi. Mis tahes mõju füüsilistele või juriidilistele isikutele on eeldatavasti positiivne, kuna muudatuste eesmärk on suurendada õiguskindlust, parandada olemasolevate menetluste tõhusust ja hõlbustada kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kaudu juurdepääsu õigusemõistmisele. On oodata, et avaliku sektori asutuste muudatuste rakendamisega seotud kulud korvab piiriüleste kriminaaluurimiste ja süüdistuste esitamise tõhususe suurenemine, samuti viivituste, üleandmiste ja nendega seotud tegevuskoormuse vähenemine. Mõju VKEdele ja konkurentsivõimele ei ole oodata. • Põhiõigused Ettepanek on kooskõlas ELis tunnustatud põhiõiguste ja põhimõtetega, eelkõige õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile ning kaitseõigusega, mis on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 ja artikli 13 lõikes 1. Ettepanek põhineb kuuel ELi direktiivil, mis käsitlevad kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi kriminaalmenetluses, st direktiividel 2010/64/EL,36 2012/13/EL,37 2013/48/EL,38 (EL) 2016/343, (EL) 2016/80039 ja (EL) 2016/1919,40 ning direktiivil 2012/29/EL kuriteoohvrite õiguste kohta. Direktiiviga kaitstakse põhiõigusi, lõimides Euroopa uurimismääruse ja muude kriminaalasjades tõendite kogumise meetmete raamistikku tagatised. Eelkõige kehtestatakse direktiiviga sätted selle tagamiseks, et Euroopa uurimismääruse koostamise või kinnitamisega 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1). 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1). ET 11 ET  käivad kaasas tagatised, mis on seotud asjaomase isiku põhiõiguste austamisega. Samuti võimaldab direktiiv täitval asutusel või ametiisikul tagada, et Euroopa uurimismääruse täitmisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet ning asjaomase isiku menetlus- ja põhiõigusi. Lisaks tagavad konkreetsed menetlusmehhanismid, nagu teise liikmesriigi abita tehtavatest piiriülestest uurimistoimingutest teatamise kord, et liikmesriiki, kus asub uurimistoimingu subjekt, teavitatakse ja liikmesriik võib sekkuda, kui asjaomane toiming ei oleks sarnase riigisisese juhtumi puhul lubatud. Kavandatud õigusnormidega kriminaalkohtu istungitel kaugosalemise kohta kehtestatakse selged ja ranged Euroopa kaugosalemise määruse koostamise ja täitmise tingimused ning seonduvad menetluslikud tagatised ja õiguskaitsevahendid. Nende normidega tagatakse, et kaugosalemine kohtuistungitel ei toimu viisil, mis kahjustab menetluse õiglust või menetlusõiguste kasutamist. Euroopa kaugosalemise määruse täitmisel peaks hartas sätestatud põhiõiguste, eelkõige isiklikult kohtulikul arutelul viibimise õiguse austamise tagama eeskätt nõue saada nõusolek isikult, kelle kohta Euroopa kaugosalemise määrus koostatakse. Sellest nõudest lubatakse teha erand üksnes erandlikel ja selgelt määratletud juhtudel, mis kujutavad endast harta artikli 52 kohaselt lubatud piiranguid. Lisaks aitab kaitseõiguse tulemuslikku kasutamist tagada ka nõue, et kahtlustatavat või süüdistatavat peab esindama taotlevas liikmesriigis viibiv volitatud kaitsja. Kavandatud õigusnormid kaugosalemise kohta kriminaalmenetluses on kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Euroopa Kohtu praktikaga. Kuigi Euroopa Inimõiguste Kohus on järjepidevalt tõdenud, et süüdistatava füüsiline viibimine kohtusaalis on oluline osa õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele, on ta ka sedastanud, et osalemine kohtuistungil videokonverentsi vahendusel ei ole iseenesest vastuolus õigusega õiglasele ja avalikule kohtulikule arutamisele, tingimusel et asjaomasel isikul on võimalik i) menetlust jälgida; ii) näha ja kuulda kohtuistungil osalevaid isikuid; iii) olla nähtav ja kuuldav ilma tehniliste takistusteta ning iv) suhelda tõhusalt ja konfidentsiaalselt oma kaitsjaga41. Ettepanekus on arvesse võetud kõiki neid standardeid ja sellega kehtestatakse, nagu eespool märgitud, mitu täiendavat tagatist. Kavandatud normides on arvesse võetud ka Euroopa Kohtu asjakohast kohtupraktikat, eelkõige otsust kohtuasjas C-760/2242. Selles kohtuotsuses selgitas Euroopa Kohus, et kuna direktiivi (EL) 2016/343 artikli 8 lõige 1 ei reguleeri sõnaselgelt kaugosalemist kriminaalmenetluses, ei saa olla selle sättega vastuolus, et süüdistataval, kes seda sõnaselgelt taotleb, lubatakse osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel. Samuti kinnitab kohus, et kui liikmesriigid võimaldavad süüdistataval kasutada õigust viibida kohtulikul arutelul kaugosalemise teel, ei tohiks kehtestatud normid kahjustada direktiivi (EL) 2016/343 eesmärki, milleks on tugevdada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele kriminaalmenetluses, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. 41 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 5. oktoober 2006, Marcello Viola vs. Itaalia, ECLI:CE:ECHR:2006:1005JUD004510604, punktid 65–67; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 27. november 2007, Asciutto vs. Itaalia, ECLI:CE:ECHR:2007:1127JUD003579502, punktid 62–73; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 16. veebruar 2016, Yevdokimov jt vs. Venemaa, ECLI:CE:ECHR:2016:0216JUD002723605, punkt 43; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, Sakhnovskiy vs. Venemaa, taotlus nr 21272/03, ECLI:CE:ECHR:2010:1102JUD002127203, punkt 98. 42 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuli 2024, FP jt (kohtulik arutelu videokonverentsi teel), C-760/22, EU:C:2024:574. ET 12 ET  4. MÕJU EELARVELE Algatusel on mõju eelarvele, eelkõige tulenevalt selle digitaliseerimiskomponentidest. Need eeldavad õigus- ja poliitikaalast tööd ja koordineerimist komisjonis, samuti tehnilist tööd detsentraliseeritud IT-süsteemi ja selle komponentide arendamiseks, kohandamiseks, testimiseks, hooldamiseks ja toetamiseks. Mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse kirjeldatakse üksikasjalikult ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon kontrollib, kas käesoleva direktiiviga muudetavad sätted võetakse nõuetekohaselt ja tulemuslikult üle kõigi osalevate liikmesriikide õigusesse. Komisjon korraldab kogu ülevõtmisetapi jooksul ülevõtmise teemalisi seminare kõigi liikmesriikidega. Ettepanekuga on ette nähtud statistika kogumine, et komisjon saaks jälgida direktiivi kohaldamist ning esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Kuna ettepanek sisaldab kehtiva direktiiviga võrreldes uusi õiguslikke kohustusi, tuleb ülevõtmismeetmetest teatamisel saata selgitavad dokumendid, sealhulgas riigisiseste sätete ja direktiivi vastavustabel. Selle eesmärk on tagada, et ülevõtmismeetmed, mille liikmesriigid lisavad kehtivatesse õigusaktidesse, on selgelt tuvastatavad. On tõenäoline, et liikmesriigid lisavad käesoleva ettepaneku ülevõtmiseks vajalikud riigisisesed meetmed rohkem kui ühte õigusakti. Seepärast on vaja, et liikmesriigid esitaksid komisjonile selgitava dokumendi, mis sisaldab direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud sätete teksti. Selles dokumendis tuleks näidata, kuidas need sätted sobituvad sätetega, mis on direktiivi ülevõtmiseks juba vastu võetud, ja muude asjakohaste ELi poliitikameetmega. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Kavandatud muudatused on järgmised. I jaotis sisaldab üldsätteid. Artiklis 1 esitatakse reguleerimisese. Artiklis 2 loetletakse olulised mõisted. II jaotises sätestatakse Euroopa uurimismääruse ja muude kriminaalasjades tõendite kogumise meetmete raamistik. Artiklis 3 määratletakse Euroopa uurimismäärus ja kirjeldatakse selle täitmise kohustust. Artiklis 4 määratakse kindlaks Euroopa uurimismääruse kohaldamisala. Artiklis 5 loetletakse menetlused, mille puhul võib koostada Euroopa uurimismääruse. Artiklis 6 sätestatakse Euroopa uurimismääruse nõutav sisu ja vorm. Artiklis 7 sätestatakse Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused. Artiklis 8 sätestatakse kord Euroopa uurimismääruse edastamiseks taotlevalt asutuselt või ametiisikult täitvale asutusele või ametiisikule. Artiklis 9 käsitletakse olukorda, kus Euroopa uurimismäärus on seotud varasema Euroopa uurimismäärusega. ET 13 ET  Artiklis 10 sätestatakse täitva asutuse või ametiisiku kohustus tunnustada ja täita Euroopa uurimismäärust. Artikliga 11 reguleeritakse muud liiki uurimistoimingute kasutamist ja loetletakse toimingud, mille kasutamine peab olema täitjariigi õiguse alusel alati võimalik. Artiklis 12 loetletakse tunnustamata või täitmata jätmise alused. Artiklis 13 sätestatakse tunnustamise või täitmise tähtajad. Artiklis 14 sätestatakse saadud tõendite üleandmise eeskirjad. Artiklis 15 loetletakse tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused. Artiklis 16 sätestatakse kohustus teavitada taotlevat asutust või ametiisikut. Artiklis 17 määratakse kindlaks õiguskaitsevahendid, mis peavad olema kättesaadavad. Artiklis 18 sätestatakse ametnike kriminaalvastutust käsitlevad normid. Artiklis 19 sätestatakse ametnike tsiviilvastutust käsitlevad normid. Artiklis 20 sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus. Artiklis 21 sätestatakse teabe või tõendite hilisema kasutamise ja edasisaatmise tingimused. Artiklis 22 nähakse ette võimalus viia vahistatud isik uurimistoimingu tegemiseks ajutiselt üle taotlevasse riiki. Artikliga 23 nähakse ette võimalus viia vahistatud isik uurimistoimingu tegemiseks ajutiselt üle täitjariiki. Artikliga 24 nähakse ette võimalus ülekuulamiseks videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil. Artikliga 25 nähakse ette võimalus kuulata eksperte või tunnistajaid üle telefonikonverentsi teel. Artikliga 26 nähakse ette võimalus taotleda teavet panga- ja muude finantskontode kohta. Artikliga 27 nähakse ette võimalus taotleda teavet pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta. Artikliga 28 reguleeritakse uurimistoiminguid, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul. Artiklis 29 sätestatakse erinormid varjatud uurimiste kohta. Artiklis 30 sätestatakse erinormid piiriülese jälgimise kohta. Artiklis 31 sätestatakse erinormid teise liikmesriigi tehnilise abiga toimuva elektroonilise side pealtkuulamise taotlemiseks. Artiklis 32 sätestatakse erinormid tõendite kaotsimineku vältimiseks kasutatavate kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohta. Artiklis 33 sätestatakse kord selle liikmesriigi teavitamiseks, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik, kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik. Artiklis 34 sätestatakse kord liikmesriigi teavitamiseks tehnilise salvestusseadme kasutamisest tema territooriumil, ilma et oleks vaja tema tehnilist abi. Artiklis 35 sätestatakse varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemise kord. III jaotisega kehtestatakse Euroopa kaugosalemise määrus kui uus vastastikuse tunnustamise vahend, mis hõlbustab kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu kaugosalemist kriminaalkohtu istungil teisest liikmesriigist videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil. Artiklis 36 määratletakse Euroopa kaugosalemise määrus. Artiklis 37 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse koostamise tingimused. Artikliga 38 kehtestatakse asjaomase isiku nõusoleku hankimise kord ja tagatised. Artikliga 39 määratakse kindlaks Euroopa kaugosalemise määruse standardvormi kohustusliku sisu. Artikliga 40 reguleeritakse Euroopa kaugosalemise määruse edastamist. ET 14 ET  Artikliga 41 kehtestatakse kohustus tunnustada ja täita Euroopa kaugosalemise määrust ilma täiendavate formaalsusteta. Artiklis 42 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse täitmise praktilise korra üksikasjad. Artiklis 43 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse tunnustamata/täitmata jätmise kohustuslikud ja vabatahtlikud alused. Artiklis 44 sätestatakse Euroopa kaugosalemise määruse tunnustamise ja täitmise otsuste tegemise tähtajad. Artikliga 45 reguleeritakse olukordi, kus Euroopa kaugosalemise määrust ei ole võimalik täita. Artikliga 46 nähakse ette pädevate asutuste vahelise teavitamise kohustused. Artikliga 47 reguleeritakse pärast süüdimõistmist kasutatavaid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Artiklis 48 julgustatakse taotlevat asutust või ametiisikut ja täitvat asutust või ametiisikut omavahel konsulteerima. Artiklis 49 sätestatakse kohaldatavad menetlusõigused. Artikliga 50 kehtestatakse õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele. IV jaotis sisaldab ühissätteid. Artiklis 51 sätestatakse sidevahendeid käsitlevad normid. Artikkel 52 võimaldab määrata liikmesriikides keskasutused. Artiklis 53 käsitletakse koostööd Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. Artikliga 54 reguleeritakse kuludega seotud küsimusi. Artiklis 55 sätestatakse liikmesriikide kohustus esitada statistikat. Artiklis 56 sätestatakse standardvormide muutmise normid. Artiklis 57 sätestatakse delegeeritud volituste kasutamise normid. V jaotis sisaldab ülemineku- ja lõppsätteid Artiklis 58 sätestatakse pädevate asutuste teavitamise kohustused. Artikliga 59 reguleeritakse seost muude ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega. Artiklis 60 esitatakse üleminekusätted. Artiklis 61 sätestatakse ülevõtmise tähtajad. Artiklis 62 sätestatakse komisjoni kohustus anda direktiivi kohaldamise kohta aru. Artikkel 63 sisaldab kehtetuks tunnistamise sätet. Artikkel 64 sisaldab jõustumist käsitlevat sätet. Artiklis 65 nimetatakse adressaadid. ET 15 ET   2014/41/EL (kohandatud) 2026/0172 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 82 lõiget 1 punkti a, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,43 toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist:  uus (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/41/EL44 on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.  2014/41/EL põhjendus 1 (2) Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala.  uus (3) Raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi jaoks on üha iseloomulikum rahvusvahelisus ning need kujutavad endast ohtu liidu julgeolekule. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 67 lõike 3 kohaselt peab liit püüdma tagada kõrge turvalisuse taseme, kasutades selleks muu hulgas politsei- ja õigusasutuste ning muude pädevate asutuste või ametiisikute tegevuse koordineerimist ja koostööd, samuti kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikust tunnustamist. Tulemuslik piiriülene õigusalane koostöö kriminaalasjades on seetõttu hädavajalik, et hõlbustada tõendite piiriülest kogumist ja edastamist, millega toetataks uurimiste ja süüdistuste esitamise 43 […] 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/41/oj). ET 0 ET  tulemuslikkust, ning võimaldada liidul ja liikmesriikidel nendele ohtudele tõhusalt reageerida.  2014/41/EL põhjendus 2 (4) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 82 lõike 1 kohaselt põhineb kriminaalasjades tehtav õigusalane koostöö liidus kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel, mida on liidus alates 15.– 16. oktoobril 1999 Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisest alates nimetatud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö nurgakiviks.  2014/41/EL põhjendus 3 (kohandatud) Nõukogu raamotsuses 2003/577/JSK (45) käsitletakse vajadust tunnustada viivitamata otsuseid, mis hoiavad ära tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või kõrvaldamise. Kuna aga kõnealune õigusakt käsitleb üksnes arestimist, tuleb arestimisotsusele lisada eraldi taotlus tõendite üleandmiseks määruse koostanud riigile („taotlev riik”) kooskõlas kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Selle tulemusena on menetlus kaheetapiline, mis vähendab selle tõhusust. Peale selle on kõnealuse menetluse asemel võimalik kasutada muid tavapäraseid koostöövahendeid ja seetõttu kasutavad pädevad asutused või ametiisikud seda tegelikult harva.  2014/41/EL põhjendus 4 (kohandatud) Nõukogu raamotsus 2008/978/JSK, (46) mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust, võeti vastu selleks, et kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet Euroopa tõendikogumismääruse suhtes. Euroopa tõendikogumismäärust kohaldatakse üksnes olemasolevate tõendite suhtes ja seega hõlmab see tõenditega seoses kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö piiratud osa. Kõnealuse raamotsuse piiratud kohaldamisala tõttu võivad pädevad asutused või ametiisikud kasutada uut korda või vastastikuse õigusabi menetlusi, mida kohaldatakse igal juhul Euroopa tõendikogumismääruse kohaldamisalast välja jäävate tõendite suhtes.  2014/41/EL põhjendus 5 (kohandatud) Pärast raamotsuste 2003/577/JSK ja 2008/978/JSK vastuvõtmist on selgunud, et olemasolev tõendikogumise raamistik on liiga killustatud ja keeruline. Seetõttu on vaja uut lähenemisviisi. 45 Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (ELT L 196, 2.8.2003, lk 45). 46 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta raamotsus 2008/978/JSK, mis käsitleb Euroopa tõendikogumismäärust esemete, dokumentide ja andmete kogumiseks kriminaalmenetluses kasutamise eesmärgil (ELT L 350, 30.12.2008, lk 72). ET 1 ET   2014/41/EL põhjendus 6 (kohandatud) Euroopa Ülemkogul 10.–11. detsembril 2009 vastu võetud Stockholmi programmis leidis Euroopa Ülemkogu, et jätkata tuleks kõikehõlmava süsteemi loomist, mille abil saadakse tõendeid piiriülese mõõtmega kohtuasjades ning mis tugineb vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Euroopa Ülemkogu märkis, et kõnealuses valdkonnas moodustavad olemasolevad vahendid killustatud süsteemi ja vaja on uut lähenemisviisi, mis põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel, kuid võtab samuti arvesse vastastikuse õigusabi traditsioonilise süsteemi paindlikkust. Seetõttu kutsus Euroopa Ülemkogu üles looma tervikliku süsteemi, millega kõnealuses valdkonnas asendatakse kõik kehtivad õigusaktid, sealhulgas raamotsus 2008/978/JSK, mis hõlmaks võimalikult suurel määral igat liiki tõendeid, sisaldaks täitmise tähtaegu ja piiraks võimalikult suurel määral keeldumise aluseid.  uus (5) Direktiiviga 2014/41/EL loodi Euroopa uurimismäärus kui kriminaalasjades tõendite piiriülese kogumise vahend. Direktiiv koostati vastusena veenvalt tuvastatud praktilisele vajadusele luua piiriülese mõõtmega juhtumite korral tõendite hankimiseks terviklik raamistik, mis põhineks vastastikusel tunnustamisel. Sellega asendati tõendite kogumise varasem killustatud süsteem, võttes samal ajal arvesse traditsioonilise vastastikuse õigusabi süsteemi paindlikkust. (6) Direktiivi 2014/41/EL on kohaldatud alates 22. maist 2017 ja see on praktikas andnud häid tulemusi. Selle kohaldamisel saadud kogemused, sealhulgas vastastikuste hindamiste kümnenda vooru tulemused,47 näitavad siiski, et on valdkondi, kus õigusraamistikku tuleks tugevdada ja täiendada, et parandada õigusselgust ja piiriülese tõendite kogumise tulemuslikkust. Selleks on vaja teha Euroopa uurimismäärusesse sihipäraseid seadusandlikke parandusi ning võimaldada teises liikmesriigis asuvatel kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel kaugosaleda kriminaalkohtu istungitel videokonverentsi teel. Seetõttu tuleks kriminaalasjades tõendite kogumisel tehtava piiriülese õigusalase koostöö kohta direktiivis 2014/41/EL ette nähtud ühiseid norme veelgi parandada ja edasi arendada, et tagada selle õigusakti tõhus toimimine ja süvendada õigusalast koostööd tõendite kogumisel. (7) Liikmesriikides on kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute videokonverentsi teel teisest liikmesriigist kohtuistungitel kaugosalemise õigusmaastik praegu liidu tasandil reguleerimata. Seetõttu on liikmesriigid olukorras, kus kriminaalkohtu istungitel piiriülese kaugosalemise praktika on killustatud ja ebajärjekindel. Üksikisikute jaoks takistab liidu tasandi normide puudumine õiguskaitse kättesaadavust, kui isikud on kasutanud liikumisvabadust, samuti toob see kaasa õiguskindlusetust. (8) Nende probleemide lahendamiseks luuakse käesoleva ettepanekuga Euroopa kaugosalemismääruse kujul uus õigusraamistik, mis võimaldab liikmesriikidevahelist koostööd, et hõlbustada juhul, kui kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul on menetlusosalise staatus, tema tulemuslikku osalemist videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist ühel või mitmel kriminaalkohtu istungil. Euroopa kaugosalemismäärus võib seega puudutada üht või mitut kohtueelse või 47 Kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö kooskõlastuskomitee heakskiit saadi 21. novembril 2024. ET 2 ET  kohtumenetluse etapi istungit või ülekuulamist. Kuriteoohvrite puhul on direktiivis 2012/29/EL48 liikmesriike üles kutsutud toetama teisest liikmesriigist pärit kannatanute kriminaalmenetluses kaugosalemise taotlusi, kuid selleks ei ole siiski kehtestatud erinorme. (9) Euroopa kaugosalemismääruse kohaldamisel tuleks kaugosalemist mõista nii, et see hõlmab teises liikmesriigis asudes täielikku osalemist igat liiki kriminaalkohtu istungitel vajaduse korral nii kohtueelses kui ka kohtumenetluse etapis, olenevalt sellest, kas asjaomane isik on kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu. Täielik osalemine eeldab võimalust täielikult kasutada samu menetlusõigusi nagu need, millele asjaomasel isikul oleks õigus istungil füüsiliselt kohal olles, sealhulgas õigus igas vormis ütluste andmisele või tõendite kogumisele. Täielik osalemine ei tähenda seega üksnes istungil osalemist, vaid vajaduse korral ka videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil asjaomaselt isikult igasugust tõendite kogumist. Selline osalemine peaks tagama, et asjaomasel isikul on võimalik menetlust jälgida ja olla ära kuulatud tingimustel, millega austatakse kaitseõigust, kui see on kohaldatav, ja menetluse õiglust. (10) Kui ülekuulamise eesmärk piirdub tõendite kogumisega, et teha kindlaks olulised faktid kuriteo olemasolu kohta, kuriteo toimepanemise asjaolud või kuriteo toimepanija isik, ning juhul, kui see ei lähe sellel eesmärgil vajalikust kaugemale, peaks pädev asutus või ametiisik tuginema Euroopa uurimismääruse koostamisele, olgu tegemist asjaomase isiku ülekuulamisega täitjariigi territooriumil, täitjariigis asudes kohtuistungil videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil osalemisega või vahistatud isiku ajutise üleviimisega taotlevasse riiki. (11) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia all mõista audiovisuaalse ülekande tehnoloogiat, mis võimaldab kujutiste ja heli kahesuunalist ja samaaegset edastamist, tehes võimalikuks pilt-, heli- ja häälsuhtluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/284449 tähenduses. (12) Kriminaalmenetluses videokonverentsi ja muu kaugsidetehnoloogia kasutamiseks on vaja usaldusväärset ja turvalist tehnilist taristut, millega oleks tagatud, et asjaomane isik saab tulemuslikult osaleda. Selline tehnoloogia peaks võimaldama asjaomasel isikul menetlusõigusi tõhusalt kasutada, sealhulgas andma võimaluse isikul konfidentsiaalselt suhelda oma kaitsjaga, kes peaks viibima taotleva riigi kohtusaalis. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et pädevatel asutustel või ametiisikutel on juurdepääs tehnilistele vahenditele, mis on piisavalt turvalised, juurdepääsetavad ja usaldusväärsed, et neid kasutada kriminaalmenetluses kaugosalemise otstarbel.  2014/41/EL põhjendus 7 (kohandatud) (13) Kõnealune uus lähenemisviis põhineb ühtsel vahendil, mida nimetatakse Euroopa uurimismääruseks. Euroopa uurimismäärus tuleks koostada tõendite kogumise 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(ELT L 315, 14.11.2012, lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/29/oj). 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2844, mis käsitleb digipööret õigusalase koostöö ning piiriüleste tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjadega seotud õiguskaitse kättesaadavuse vallas ning millega muudetakse teatavaid õigusalast koostööd käsitlevaid õigusakte (ELT L, 2023/2844, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2844/oj). ET 3 ET  eesmärgil täitjariigis ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks Euroopa uurimismäärust täitvas riigis („täitev riik”). See hõlmab juba määrust täitva asutuse või ametiisiku valduses olevate tõendite saamist.  2014/41/EL põhjendus 8 (kohandatud) (14) Euroopa uurimismäärusel peaks olema horisontaalne kohaldamisala ja seetõttu tuleks seda kohaldada kõikide uurimistoimingute suhtes, mille eesmärk on tõendite kogumine. Ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellises rühmas nõuab aga erieeskirju ja neid on parem käsitleda eraldi. Seetõttu tuleks nimetatud  seda  liiki uurimistoimingute suhtes jätkuvalt kohaldada olemasolevaid õigusakte, ilma et sellega piirataks käesoleva direktiivi kohaldamist.  uus (15) Teatavates olukordades on tõendite kogumise eesmärgil toimuva uurimistoimingu tulemuslikuks täitmiseks vaja, et isikut, kelle suhtes uurimistoiming täitjariigis tehakse, teavitataks tõendite hankimiseks toimuvast uurimistoimingust ja tal võimaldataks selle juures viibida või selles osaleda. Seetõttu peaks käesoleva direktiivi alusel olema võimalik menetlusdokumente sel eesmärgil kätte toimetada, tingimusel et selline kättetoimetamine on tõendite hankimise uurimistoimingu täitmiseks rangelt vajalik.  2014/41/EL põhjendus 9 Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis (50) osutatud piiriülese jälgimise suhtes.  2014/41/EL põhjendus 10 (16) Euroopa uurimismäärus peaks keskenduma vajatavatele uurimistoimingutele. Taotlev asutus või ametiisik saab kõige paremini otsustada talle teadaolevate asjaomase uurimise üksikasjade põhjal, millist uurimistoimingut tuleb teha. Määrust Täitev asutus või ametiisik peaks aga alati kui võimalik kasutama muud liiki uurimistoimingut juhul, kui märgitud toimingut ei ole tema riigisiseses õiguses sätestatud või kui see ei ole sarnases riigisiseses asjas kasutatav. Uurimistoimingu kasutatavus peaks seonduma juhtumitega, mil märgitud uurimistoiming on täitjariigi õiguses sätestatud, kuid see on õiguslikult kasutatav üksnes teatavates olukordades, näiteks kui uurimistoimingut saab teha üksnes teatava raskusastmega süütegude puhul seoses isikutega, kelle suhtes on juba teatavad kahtlustused või asjaomase isiku nõusolekul. Määrust Täitev asutus või ametiisik võib samuti teha muud liiki uurimistoimingut, kui sellega saavutatakse sama tulemus nagu Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga, kuid sekkutakse vähem asjaomase isiku põhiõigustesse. 50 14. juuni 1985. aasta konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985.aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19). ET 4 ET   2014/41/EL põhjendus 11 (kohandatud) (17) Euroopa uurimismäärust tuleks kasutada, kui uurimistoimingu tegemine tundub asjaomase juhtumi puhul proportsionaalne, piisav ja kohaldatav. Taotlev asutus või ametiisik peaks seetõttu tegema kindlaks, kas taotletavad tõendid on menetluse läbiviimiseks vajalikud ja proportsionaalsed, kas valitud uurimistoiming on kõnealuste tõendite kogumiseks vajalik ja proportsionaalne ning kas kõnealuste tõendite kogumisse tuleks Euroopa uurimismäärusega kaasata teine liikmesriik. Samasugust hindamist tuleks kasutada kinnitamismenetluse puhul, kui Euroopa uurimismääruse kinnitamine on käesoleva direktiivi alusel nõutav. Euroopa uurimismääruse täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud alustel. Täitval asutusel või ametiisikul peaks sellegipoolest olema lubatud kasutada Euroopa uurimismääruses märgitust vähem sekkuvat uurimistoimingut, kui see võimaldab saavutada sarnaseid tulemusi.  2014/41/EL põhjendus 12 (kohandatud)  uus (18) Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  koostamisel peaks taotlev asutus või ametiisik pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et täielikult austatakse õigusi, mis on kinnistatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) artiklites  47 ja  48.  Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele on üks demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtteid.  Süütuse presumptsiooni  , õigust viibida kohtulikul arutelul  ning  muid  kaitseõigusi kriminaalmenetluses on hartas tunnustatud põhiõiguste nurgakivina kriminaalkohtumenetluse valdkonnas. Kõnealuste õiguste igasugune piiramine uurimistoiminguga, mille tegemist taotletakse vastavalt käesolevale direktiivile peaks olema täielikult kooskõlas harta artiklis 52 sätestatud nõuetega selle vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärkide osas, eelkõige seoses teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega.  uus (19) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks tagada, et täielikult austatakse ja järgitakse kriminaalmenetluses kahtlustatavatel ja süüdistatavatel olevaid menetlusõigusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2010/64/EL,51 2012/13/EL,52 2013/48/EL,53 (EL) 2016/343,54 (EL) 2016/80055 ja (EL) 2016/1919,56 samuti kuriteoohvrite õigusi, mis on sätestatud direktiivis 2012/29/EL. 51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/64/oj). 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/13/oj). 53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/48/oj). ET 5 ET  (20) Eelkõige ei tohiks käesoleva direktiivi III jaotise rakendamine mõjutada direktiivi (EL) 2016/343 artikli 8 lõikes 1 sätestatud õigust kohtulikul arutelul füüsiliselt kohal viibida ega muid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö või kriminaalmenetlusõiguse valdkonna liidu õigusakte, eelkõige sätteid, mis käsitlevad videokonverentsi või muu audiovisuaalse ülekande tehnoloogia kasutamist kriminaalasjades. (21) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta haavatavate isikute, st haavatavas olukorras olevate isikute erivajadusi. Videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia kasutamine võib tekitada lisaprobleeme just sellistele isikutele ning nende jaoks võib olla vaja konkreetseid menetluslikke tagatisi ja eraldi korda, sealhulgas asjakohaste toetusmeetmete pakkumist. Haavatava olukorra kindlakstegemiseks tuleks kasutada laiaulatuslikku ja paindlikku lähenemisviisi, millega tagada, et kõik eritähelepanu vajavad isikud saavad oma õigusi tulemuslikult kasutada. Haavatavatele isikutele tuleks pöörata erilist tähelepanu, kui hinnatakse Euroopa kaugosalemismääruse koostamise asjakohasust ja proportsionaalsust ning kaalutakse nõusolekunõudest erandi tegemist. Kui asjaomane isik on laps, tuleks esikohale seada tema parimad huvid. Tulemusliku osalemise tagamiseks peaksid pädevad asutused või ametiisikud tegema tihedat koostööd, et teha kindlaks ja rakendada asjakohaseid meetmeid, mis on kohandatud asjaomase isiku individuaalsetele vajadustele.  2014/41/EL põhjendus 13 Selleks et tagada Euroopa uurimismääruse edastamine täitjariigi pädevale asutusele, võib taotlev asutus või ametiisik kasutada kõiki võimalikke või asjakohaseid edastuskanaleid, näiteks Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku või Eurojusti turvalist sidesüsteemi või teisi kanaleid, mida kasutavad õigus- või õiguskaitseasutused.  2014/41/EL põhjendus 15 (kohandatud) Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2010/64/EL, (57) 2012/13/EL (58) ning 2013/48/EL, (59) mis käsitlevad menetlusõigusi kriminaalmenetluses. 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT L 65, 11.3.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/343/oj). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/800, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi (ELT L 132, 21.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/800/oj). 56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1919/oj). 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1). 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1). 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta ET 6 ET   2014/41/EL põhjendus 11 (22) Euroopa uurimismääruse täitmisest ei tohiks keelduda muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud alustel. Täitval asutusel või ametiisikul peaks sellegipoolest olema lubatud kasutada Euroopa uurimismääruses märgitust vähem sekkuvat uurimistoimingut, kui see võimaldab saavutada sarnaseid tulemusi.  2014/41/EL põhjendus 16 (kohandatud) (23) Mittesekkuvad  Sunnivabad  meetmed oleksid näiteks sellised meetmed, millega ei riivata õigust eraelu puutumatusele ega õigust omandile, sõltuvalt riigisisesest õigusest.  2014/41/EL põhjendus 17 (kohandatud)  uus (24) Ne bis in idem põhimõte on liidu õiguse aluspõhimõte, mida tunnistatakse hartaga ning mida on edasi arendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas. Seetõttu peaks määrust täitval asutusel või ametiisikul olema õigus keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest, kui selle täitmine oleks nimetatud põhimõttega vastuolus. Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa uurimismääruse aluseks olevad menetlused toimuvad esialgses etapis, ei tohiks selle täitmisest keelduda, kui selle eesmärk on teha kindlaks võimalik vastuolu ne bis in idem põhimõttega või kui taotlev asutus või ametiisik kinnitab  Euroopa uurimismääruse puhul , et Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusel üle antud tõendeid ei kasutata süüdistuse esitamiseks või karistuse määramiseks isikule, kelle suhtes on teises liikmesriigis tehtud lõplik kohtuotsus samadel asjaoludel.  Kuna kaugosalemine on osa kriminaalmenetluse toimetamisest ja selle eesmärk on aidata kaasa konkreetsel juhul süü kindlakstegemisele, peaks täitev asutus või ametiisik Euroopa kaugosalemismääruse puhul keelduma määruse tunnustamisest ja täitmisest juhul, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase isiku suhtes on samade tegude eest juba tehtud lõplik kohtuotsus või edasist sisulist menetlemist välistav lõplik otsus.   2014/41/EL põhjendus 18 (kohandatud) (25) Sarnaselt teistele vastastikust tunnustamist käsitlevatele õigusaktidele, ei mõjuta ka käesolev direktiiv kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6 ja hartas. Selle selgitamiseks on teksti lisatud erisäte. teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1). ET 7 ET   2014/41/EL põhjendus 19 (kohandatud)  uus (26) Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine liidus põhineb vastastikusel usaldusel ja eeldusel, et teised liikmesriigid järgivad liidu õigust, austades eelkõige põhiõigusi. Seda eeldust saab aga vaidlustada. Kui on põhjendatud kahtlus, et Euroopa uurimismääruses  või Euroopa kaugosalemismääruses  märgitud uurimistoimingu tegemise tulemusel rikutakse asjaomase isiku põhiõigusi ning täitjariik ei järgi oma kohustusi kaitsta hartas tunnustatud põhiõigusi, tuleks Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisest keelduda.  2014/41/EL põhjendus 20 (kohandatud)  uus (27) Euroopa uurimismääruse  või ka Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisest peaks olema võimalik keelduda, kui selle tunnustamine või täitmine täitjariigis rikuks mõnda immuniteeti või privileegi selles riigis. Liidu õiguses puudub immuniteedi või privileegi ühine määratlus, seetõttu jääb nende mõistete täpne määratlemine riigisisese õiguse reguleerimisalasse ning kõnealune määratlus võib hõlmata meditsiini ja õigusega seotud kutsealadele kohaldatavat kaitset; seda ei tohiks siiski tõlgendada viisil, mis läheks vastuollu kohustusega tühistada teatavad keeldumise põhjused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokollis60. Sellised põhjused võivad samuti hõlmata õigusnorme, mis käsitlevad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust muudes meediakanalites, kuigi neid ei käsitata tingimata privileegide või immuniteetidena.  2014/41/EL põhjendus 21  uus (28) Vaja on kehtestada tähtajad, et tagada liikmesriikide vahel kiire, tõhus ja kooskõlastatud koostöö kriminaalasjades. Tunnustamise või täitmise otsus ja reaalne uurimistoiming tuleks teha sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases riigisiseses asjas. Tuleks määrata tähtajad, et tagada otsuse saamine või täitmine mõistliku aja jooksul või et järgida taotleva riigi menetluslikke piiranguid.  Erilist tähelepanu tuleks pöörata uurimistoimingutele, mille sisuks on tõendite kogumine reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul, näiteks ühe või mitme konkreetse konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seire ja kontrollialused saadetised täitjariigi territooriumil, elektroonilise side pealtkuulamine ja piiriülene jälgimine, mis nõuavad viivitamatut tähelepanu, ning täitev asutus võib juhul, kui see on tulemuslikkuse tagamiseks rangelt vajalik, otsustada lubada nende ajutist täitmist enne tunnustamise või täitmise otsust, tingimusel et tunnustamisest keeldumise korral uurimistoimingu tegemine lõpetatakse.  60 Protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2). ET 8 ET   2014/41/EL põhjendus 22 (29) Euroopa uurimismääruse vastu kasutatavad õiguskaitsevahendid peaksid olema vähemalt samaväärsed nendega, mida saab kasutada riigisiseses asjas asjaomase uurimistoimingu puhul. Liikmesriigid peaksid kooskõlas oma riigisisese õigusega tagama nende õiguskaitsevahendite kasutatavuse, muu hulgas teavitama kõiki huvitatud isikuid õigeaegselt õiguskaitsevahendite kasutamise võimalustest ja viisidest. Juhtudel, kui huvitatud isik vaidlustab Euroopa uurimismääruse täitjariigis seoses Euroopa uurimismääruse sisuliste põhjendustega, on soovitatav edastada taotlevale asutusele või ametiisikule teavet kõnealuse vaidlustamise kohta ning teavitada sellest huvitatud isikut.  uus (30) Kui teave või tõendid on hangitud Euroopa uurimismäärust täites või teavitamismenetluses, mille jaoks ei ole vaja teavitatud liikmesriigi abi, ning kui täitjariigi või teavitatud liikmesriigi õiguses on ette nähtud tingimused, mis piiravad sellise teabe või tõendite kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid algselt koguti, tuleks need tingimused tõendite edastamise ajal või teavitamismenetluses märgitud tähtaja jooksul nõuetekohaselt esitada. Teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tuleks nõuda eelnevat nõusolekut. (31) Kui pädev asutus või ametiisik küsib, nagu on ette nähtud tema riigisisese õiguse või teabe algse edastamise tingimustega, nõusolekut kasutada kriminaalmenetluses tõendina teavet, mida õiguskaitseasutused on varem vahetanud või mis on saadud omaalgatusliku teabeedastuse teel, tuleks nõusolekut küsida kõnealuse teabe iga kavandatud kasutuse, sealhulgas selle teistsuguse kasutamise kohta.  2014/41/EL põhjendus 23 (kohandatud)  uus (32) Täitjariigi territooriumil Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisel tekkinud kulud kannab täielikult see riik. See on kooskõlas vastastikuse tunnustamise üldpõhimõttega. Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisega võivad aga täitjariigile kaasneda erakordselt suured kulud. Sellised erakordselt suured kulud võivad  Euroopa uurimismääruse puhul  tuleneda näiteks keerukate eksperdiarvamuste koostamisest või ulatuslike politseioperatsioonide läbiviimisest või pikaajalistest jälitamistoimingutest  või Euroopa kaugosalemismääruse puhul paljude kaugistungite korraldamisest . Sellised kulud  See  ei tohiks takistada Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmist ning taotlev ja määrust täitev asutus või ametiisik peaksid püüdma kindlaks teha, milliseid kulusid peetakse erakordselt suurteks. Kulude küsimust võib käsitleda taotleva riigi ja täitjariigi vahelistel konsultatsioonidel ja neil soovitatakse see küsimus konsultatsioonide käigus lahendada. Viimase abinõuna võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa uurimismääruse või Euroopa kaugosalemismääruse  tagasi võtta või selle jõusse jätta ja selle osa kuludest, mida täitjariik peab erakordselt suureks ja mis on tingimata vajalik menetluse läbiviimiseks, peaks kandma taotlev ET 9 ET  riik. Kirjeldatud kord ei tohiks olla  Euroopa uurimismääruse puhul  täiendav täitmisest keeldumise alus ning igal juhul ei tohiks seda kuritarvitada viisil, mis lükkab edasi Euroopa uurimismääruse täitmise või takistab seda.  2014/41/EL põhjendus 24 (kohandatud)  uus (33) Euroopa uurimismäärusega kehtestatakse ühtne tõendite hankimise kord. Siiski on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad teatavat liiki uurimistoimingute jaoks, mis tuleks märkida Euroopa uurimismääruses, näiteks vahistatud isikute ajutine üleviimine, ülekuulamine video- või telefonikonverentsi teel, andmete saamine pangakontode või pangatehingute kohta  teabe saamine  , kontrollitavate saadetiste kohta  kontrollialused saadetised  , või varjatud  uurimised  uurimiste kohta,  jälgimine või tehniliste salvestusseadmete kasutamine  . Euroopa uurimismäärus peaks hõlmama uurimistoiminguid, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul,  samuti piiriülest jälgimist,  kuid taotlev riik ja täitjariik peaksid vajaduse korral kokku leppima praktilise korra, et võtta arvesse erinevusi nende liikmesriikide riigisisese õiguse vahel.  2014/41/EL põhjendus 25 (kohandatud)  uus (34) Käesoleva direktiivi  II jaotises  sätestatakse eeskirjad, millega reguleeritakse kriminaalmenetluse kõigis etappides, sealhulgas kohtumenetluse etapis, uurimistoimingu tegemist tõendite kogumiseks ja vajaduse korral asjaomase isiku osalusel. Euroopa uurimismääruse võib näiteks koostada asjaomase isiku ajutiseks viimiseks taotlevasse riiki või tema ülekuulamiseks videokonverentsi teel.,  kui selle toimingu eesmärk on saada tõendeid ja selle tegemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tõendite kogumiseks.  Kui aga selline isik tuleb viia teise liikmesriiki selleks, et esitada talle süüdistus ning alustada tema suhtes kohtumenetlust eesmärgiga mõista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt nõukogu raamotsusele 2002/584/JSK61.  2014/41/EL põhjendus 26 (kohandatud)  uus (35) Euroopa vahistamismääruse proportsionaalse kasutamise tagamiseks peaksid taotlevad asutused või ametiisikud analüüsima, kas Euroopa uurimismäärus  või Euroopa kaugosalemismäärus  on kriminaalmenetluses tõhus ja proportsionaalne vahend. Euroopa vahistamismäärust koostavad asutused või ametiisikud peaksid eelkõige analüüsima, kas toimivaks alternatiiviks võiks olla Euroopa uurimismääruse koostamine kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi teel  või 61 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/584/oj). ET 10 ET  Euroopa kaugosalemismäärus, mis võimaldab kahtlustatava või süüdistatava kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel .  2014/41/EL põhjendus 27 (36) Euroopa uurimismääruse võib koostada, et hankida tõendeid igasuguste selliste kontode kohta pangas või muus finantseerimisasutuses, mis ei ole pank, mis kuuluvad isikule, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. See võimalus hõlmab mitte üksnes kahtlustatavaid või süüdistatavaid, vaid ka kõiki teisi isikuid, kelle kohta peavad pädevad asutused või ametiisikud sellist teavet vajalikuks kriminaalmenetluse raames koguda.  2014/41/EL põhjendus 28 (kohandatud) (37) Kui käesolevas direktiivis osutatakse finantseerimisasutustele, tuleks seda mõista kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849direktiivi 2005/60/EÜ 6263 artiklis 3 sätestatud määratlusega.  2014/41/EL põhjendus 29 (38) Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse selleks, et saada üksikasjalikke andmeid konkreetse pangakonto kohta, peaks üksikasjalike andmete mõiste hõlmama vähemalt kontoomaniku nime ja aadressi, konto kasutamise volituse üksikasju ning kõiki muid üksikasju või dokumente, mille kontoomanik esitas konto avamisel ja mis on endiselt panga valduses.  uus (39) Euroopa uurimismäärus hõlmab piiriülest jälgimist kui uurimistoimingut, mille peamine eesmärk on koguda tõendeid kriminaalmenetluseks ja mille jaoks õiguskaitseametnikud teevad tehniliste vahendite abil heli-, video- või muid salvestisi. Politsei operatiivkoostöö raames toimuva piiriülese jälgimise suhtes kohaldatakse ka edaspidi Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (4). Kohaldatav õigusakt tuleks kindlaks teha meetme peamise eesmärgi alusel. Täpsemalt, kui kriminaalmenetluse käigus antakse tõendite kogumise eesmärgil korraldus või luba jälgimiseks, peaks jälgimine toimuma käesoleva direktiivi alusel. Kui tekib kahtlus, millist õigusakti kohaldada, peaksid taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud viivitamata üksteisega konsulteerima. (40) Kriminaaluurimise tulemuslikkuse tagamiseks peaks pädevatel asutustel või ametiisikutel olema rangelt reguleeritud tingimustel võimalik jälgimistoiminguid jätkata teise liikmesriigi territooriumil, kui selline järjepidevus on vajalik, et vältida 62 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj). 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15). ET 11 ET  tõendite kogumise ohtu seadmist. Sellise piiriülese jälgimisega ei tohiks kaasneda seda, et taotleva riigi ametnikud kasutavad täitjariigi territooriumil sunni- või täitevolitusi. Piiriülene jälgimine peaks jääma täitjariigi kontrolli alla, kellele peaks jääma õigus kehtestada tingimusi, nõuda tegevuse üleandmist oma ametiasutustele või keelduda selle jätkamisest, kui toiming ei oleks sarnases riigisiseses asjas lubatud. Erandit, mis võimaldab jälgimist nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistes olukordades jätkata, tuleks tõlgendada kitsalt ja kohaldada üksnes juhul, kui Euroopa uurimismääruse eelnev edastamine ei ole ilma toimingut ohtu seadmata võimalik. Võttes arvesse kiireloomulisust, on iga liikmesriigi ülesanne määrata asutus, kes on pädev piiriülese jälgimisega seotud kiireloomulisi teatisi vastu võtma ja menetlema. Selliseks asutuseks võib kooskõlas riigisisese õigusega olla õigusasutus, õiguskaitseasutus või keskasutus. Liikmesriigid peaksid tagama, et selleks määratud asutused on kättesaadavad ja võimelised teatisi töötlema 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas.  2014/41/EL põhjendus 30  uus (41)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi raames elektroonilise side pealtkuulamist reguleerivate eeskirjade tulemuslik ja tehnoloogiliselt neutraalne kohaldamine, tuleks elektroonilist sidet tõlgendada laialt. Selle alla peaks kuuluma igasugune side, milleks kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197264 määratletud elektroonilise side võrke või elektroonilise side teenuseid. Viide direktiivis (EL) 2018/1972 sisalduvatele määratlustele tagab käesoleva direktiivi jätkuva kooskõla elektroonilise side tehnoloogia arenguga ja ennetab tehnoloogia arengust tulenevaid erinevusi liikmesriikide poolses tõlgendamises.  Võimalus teha koostööd käesoleva direktiivi raames elektroonilise side pealtkuulamise osas ei peaks piirduma elektroonilise side sisuga, vaid võiks hõlmata ka elektroonilise sidega seonduvate kõneliiklus- ja asukohaandmete kogumist, mis võimaldab pädevatel asutustel või ametiisikutel koostada Euroopa uurimismääruse, et saada andmeid elektroonilise side kohta vähem sekkuval viisil. Euroopa uurimismäärust, mis on tehtud asetleidnud elektroonilise side kohta kõneliiklus- ja asukohaandmete saamiseks, tuleks käsitleda Euroopa uurimismääruse täitmisele kohaldatava üldise korra kohaselt, ning seda võib täitjariigi õigusest tulenevalt käsitada uurimistoiminguna, mille puhul on rakendatud sekkuvaid meetmeid  sunnimeetmeid .  2014/41/EL põhjendus 31 (kohandatud) (42) Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi elektroonilise side vahendite pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele liikmesriigile ja alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asjaomane isik asub. Liikmesriike, kelle territooriumil pealtkuulatav isik asub ning kelle tehnilist abi ei ole pealtkuulamiseks vaja, tuleks sellest teavitada kooskõlas käesoleva direktiiviga. Kuigi tehnilist abi ei pruugita saada vaid pelgalt ühelt liikmesriigilt, võib Euroopa uurimismääruse saata rohkem kui ühele täitjariigile. 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj). ET 12 ET   2014/41/EL põhjendus 32 (43) Euroopa uurimismääruses, mis on tehtud elektroonilise side pealtkuulamiseks, peaks taotlev asutus või ametiisik esitama määrust täitvale asutusele või ametiisikule piisava teabe, nagu menetlusesemeks oleva kuriteo üksikasjad, mis võimaldab määrust täitval asutusel või ametiisikul hinnata, kas asjaomast uurimistoimingut on lubatud teha sarnases riigisiseses asjas.  2014/41/EL põhjendus 33 (kohandatud) (44) Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et tähtis on võimaldada  tehnilise abi pakkumist  asjaomase liikmesriigi territooriumil üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajatele üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke käitavate ja teenuseid  pakkuvate  teenuseosutajate poolt tehnilist abi, et lihtsustada koostööd, mida käesoleva õigusakti  direktiivi  alusel tehakse elektroonilise side seadusjärgsel pealtkuulamisel.  2014/41/EL põhjendus 34 (kohandatud) (45) Oma reguleerimisala tõttu käsitletakse Euroopa uurimismääruses üksnes selliseid  kriminaalmenetluse kriminaalasja tagamise meetmeid  vahendeid , mille eesmärk on tõendite kogumine. Sellega seoses tuleks rõhutada, et mis tahes esemete, sealhulgas rahaliste vahendite suhtes võib kriminaalmenetluse käigus võtta  kohaldada  erinevaid  kriminaalmenetluse kriminaalasja tagamise meetmeid  vahendeid  mitte üksnes tõendite kogumiseks, vaid ka konfiskeerimiseks. KriminaalmenetluseKriminaalasja tagamise meetmete  vahendite  kahe eesmärgi omavaheline eristamine ei ole alati ilmselge ning et kriminaalmenetlusekriminaalasja tagamise meetme vahendi eesmärk võib kriminaalmenetluse käigus muutuda. Sel põhjusel on edaspidise töö huvides väga tähtis säilitada tihe seos kõnealuses valdkonnas kohaldatavate eri õigusaktide vahel. Lisaks tuleks samal põhjusel taotleva asutuse või ametiisiku pädevusse jätta selle hindamine, kas asjaomast eset kasutatakse tõendina ning kas see on seetõttu Euroopa uurimismääruse objektiks.  uus (46) Kui ühes liikmesriigis seaduslikult lubatud tehniline salvestusseade siseneb teise liikmesriigi territooriumile selleks asjaomase liikmesriigi tehnilist abi vajamata, peaks teavitamismehhanism võimaldama selle liikmesriigi pädeval asutusel või ametiisikul piiratud aja jooksul hinnata, kas seadme jätkuv kasutamine oleks võrreldavas riigisiseses asjas lubatud, ning vajaduse korral esitada kasutamise jätkamisele vastuväiteid või kehtestada hangitud materjali kasutamisele tingimusi. Selliste seadmete abil elektroonilise side võrkude või teenuste kaudu kogutud andmete edastamist nende säilitamise eesmärgil ei tohiks iseenesest käsitada elektroonilise side pealtkuulamisena. Sellega peaks tegu olema üksnes juhul, kui toiming on konkreetselt suunatud selliste võrkude või teenuste kaudu edastatava teabe saamisele. Kui ettenähtud aja jooksul vastuväiteid ei esitata, peaks olema lubatud toimingut teavitatud ET 13 ET  aja jooksul jätkata. Seda mehhanismi kohaldatakse käesoleva direktiivi raames ning see ei piira politsei operatiivkoostöös toimuva piiriülese jälgimise suhtes Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni kohaldamist. Kohaldatava õigusakti valik oleneb meetme peamisest eesmärgist, mitte kasutatud tehnilistest vahenditest. (47) Euroopa kaugosalemismääruse puhul võib taotlev asutus või ametiisik Euroopa kaugosalemismääruse koostada üksnes juhul, kui asjaomane isik on kavandatud istungi(te) ajal täitjariigis kinni peetud või peetakse seal kinni, ta elab või viibib seal ajutiselt, milleks tal on mõjuvad põhjused, mis takistavad või muul viisil raskendavad tema füüsilist kohalviibimist taotlevas riigis, ning kui taotlev asutus või ametiisik peab seda juhtumi konkreetseid asjaolusid silmas pidades asjakohaseks ja proportsionaalseks. Kui Euroopa kaugosalemismäärus ei ole koostatud asjaomase isiku taotlusel, peab isik andma kaugosalemiseks oma nõusoleku. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja näitama ühemõtteliselt, et isik nõustub asjaomas(te)l istungi(te)l kaugosalema. Selleks tuleks tagada, et asjaomasele isikule antakse enne nõusoleku taotlemist teavet tema õiguste kohta ja tal on võimalus pöörduda kaitsja poole. (48) Taotleva asutuse või ametiisiku ülesanne on tema käsutuses oleva teabe põhjal hinnata, kas on põhjendatud alust arvata, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu elab täitjariigis, ning kas selle isiku kaugosalemine asjaomas(te)l istungi(te)l oleks asjakohane ja proportsionaalne. Kui kättesaadav teave on piiratud, peaksid taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik hindamiseks omavahel konsulteerima, et teha kindlaks, kas kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu elab taotluse saanud riigis, ning toimetada asjaomas(t)e istungi(te) kutse temani. Elukoha hindamise eesmärgil võivad osutuda asjakohaseks erinevad objektiivsed asjaolud, mis võivad viidata sellele, et asjaomase isiku harilik huvide kese on konkreetses liikmesriigis või et isik kavatseb oma hariliku huvide keskme istungi(te) aegu sinna luua. Põhjendatud alus arvata, et isik elab täitjariigis, võib esineda eelkõige siis, kui isik on täitjariigis elanikuna registreeritud, millele osutab isikutunnistus või elamisluba või registreerimine ametlikus elukoharegistris. Kui asjaomane isik ei ole täitjariigis registreeritud, võib elukoha märk olla asjaolu, et isik on väljendanud kavatsust asuda elama sellesse liikmesriiki või tal on mõnda aega püsivalt selles liikmesriigis viibimise tulemusena tekkinud selle riigiga side, mis vastab selles liikmesriigis ametliku elukoha sisseseadmisest tulenevale seotuse astmele. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetses olukorras on asjaomase isiku ja täitjariigi vahel piisavalt sidemeid, mis annab põhjendatud aluse arvata, et asjaomane isik elab selles liikmesriigis, on vaja arvesse võtta erinevaid selle isiku olukorda iseloomustavaid objektiivseid tegureid, mille hulka kuuluvad eelkõige selle isiku täitjariigis viibimise kestus, laad ja tingimused või selle isiku perekondlikud või majanduslikud sidemed taotluse saanud riigiga. Et teha kindlaks, kas on põhjendatud alust arvata, et asjaomane isik elab täitjariigis, võiksid olla asjakohased registreeritud sõiduk, pangakonto, asjaolu, et isik viibis täitjariigis katkematult, ja muud objektiivsed tegurid. Täitjariigi lühiajaline külastus, seal puhkusel viibimine, sealhulgas oma puhkemajas, või muu sarnane viibimine ilma täiendava olulise seoseta ei ole piisav, et järeldada, et isik elab selles liikmesriigis. (49) Kui selgub, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu ei ela täitjariigis, vaid viibib seal üksnes ajutiselt, peaks taotlev asutus või ametiisik hindama, kas on mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei tule asjaomastele istungitele füüsiliselt kohale. Kui seda teavet ei ole võimalik tuletada kohtule kättesaadavast teabest, peab asjaomane isik või tema advokaat esitama taotlevale asutusele või ametiisikule mõjuvad põhjused, miks ta ET 14 ET  istungitel kohapeal ei osale. Siia kuuluvad olukorrad, kus isikul ei ole täitjariigiga olulist seost, mis kvalifitseeruks elukohaks, kuid ta viibib seal ajutiselt. (50) Nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikes olukordades võib olla vaja ette näha kaugosalemine ilma asjaomase isiku eelneva nõusolekuta, eelkõige juhul, kui sellega kaasneks selge oht, mis seisneb tõelises ja vahetus või ettenähtavas ohus avalikule julgeolekule või rahvatervisele, ning kui istungi(te) edasilükkamine või menetluse peatamine näiteks kahtlustatava või süüdistatava puudumise tõttu oleks vastuolus tõhusa ja korrakohase õigusemõistmisega. Sellise erandi kasutamine peaks rangelt piirduma hädavajalike olukordadega ja kohaldada tuleks asjakohaseid kaitsemeetmeid, millega tagada, et see ei kahjusta õiglast menetlust ega kaitseõigust. (51) Euroopa kaugosalemismääruse koostamise üle otsustamisel peaks taotlev asutus või ametiisik kontrollima, kas kõik käesolevas direktiivis sätestatud tingimused on täidetud. Lisaks võib ta kaaluda, kas juhtumi asjaolusid arvestades oleks võimalik, asjakohane või proportsionaalne kasutada raamotsuse 2002/584/JSK alusel Euroopa vahistamismäärust. See võib olla õigustatud eelkõige juhul, kui asjaomane süütegu ei ületa raamotsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud karistusaega või kui Euroopa vahistamismääruse kasutamine ei oleks vajalik või proportsionaalne, sest Euroopa kaugosalemismäärust võib pidada piisavaks, et tagada asjaomase isiku osalemine selles nimetatud istungi(t)el. Taotlev asutus või ametiisik võib arvesse võtta ka olukordi, kus kahtlustatava või süüdistatava kohalolek istungil on kohustuslik, kuid üleandmine on mõjuvatel humanitaarsetel põhjustel raamotsuse 2002/584/JSK artikli 23 lõike 4 kohaselt määramata ajaks edasi lükatud, või kui asjaomaselt isikult on täitjariigis võetud vabadus või on võetud alternatiivne meede, mis nõuab tema viibimist selle riigi territooriumil, ning kõnealuse raamotsuse artikli 24 lõike 2 kohane ajutine üleandmine ei ole võimalik või asjakohane. (52) Kui taotlev asutus või ametiisik hindab, kas oleks asjakohane koostada Euroopa kaugosalemismäärus, peaks tal olema võimalik võtta arvesse ka muid tõhusa ja korrakohase õigusemõistmise seisukohast olulisi asjaolusid. Eelkõige võib ta kaaluda, kas kriminaalmenetlus tuleks vastasel juhul läbi viia ilma kahtlustatava või süüdistatava kohalviibimiseta või kas on võimalik anda kriminaalmenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/301165 alusel üle või ei oleks see tõhusa ja korrakohase õigusemõistmise huvides. Taotlev asutus või ametiisik võib kooskõlas direktiivi 2012/29/EL artikliga 23 võtta arvesse ka kannatanu huve, sealhulgas tema erilisi kaitsevajadusi. Lisaks võib taotlev asutus või ametiisik selleks, et hinnata, kas Euroopa kaugosalemismäärus oleks konkreetsel juhul asjakohane, võtta arvesse süüteo raskust ja laadi ja menetluse keerukust. (53) Piiriüleste meetmete täitmisest keeldumise põhjuseid peaks endiselt olema piiratud arv ning need ei tohiks kahjustada õigusalase koostöö tõhusust. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik peaksid enne Euroopa uurimismääruse või Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamata või täitmata jätmise kohta otsuse tegemist tegema tihedat koostööd ja üksteisega konsulteerima. (54) Euroopa kaugosalemismääruse kontekstis peaks täitval asutusel või ametiisikul olema võimalik individuaalse hindamise alusel täitmisest erandjuhtudel keelduda, kui Euroopa kaugosalemismääruse täitmine koormaks tema riigi kohtusüsteemi nii ebaproportsionaalselt, et see võib tema enda õigusemõistmist põhjendamatult edasi 65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3011, mis käsitleb kriminaalmenetluse üleandmist (ELT L, 2024/3011, 27.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3011/oj). ET 15 ET  lükata, selle nõuetekohast toimimist häirida või selle võimatuks muuta, ning kui selliseid tagajärgi ei saa leevendada taotleva asutuse või ametiisikuga tehtava koostöö ja konkreetsete praktiliste kokkulepete abil. (55) Kaugistungite suhtes tuleks kohaldada taotleva riigi õigust. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik peaksid Euroopa kaugosalemismääruse täitmise praktilises korras kokku leppima. Ülesannete selge jaotus nende vahel on vajalik selleks, et tagada istungi nõuetekohane läbiviimine, õiguskindlus ja see, et asjaomane isik saab menetlusõigusi tegelikult kasutada. Täitev asutus või ametiisik peaks hõlbustama istungi või ülekuulamise praktilist korraldamist oma territooriumil ja tagama, et asjaomane isik saab Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kontekstis oma õigusi kasutada. Taotlevale asutusele või ametiisikule peaks jääma vastutus menetluse läbiviimise eest ning asjaomase isiku tulemusliku osalemise ja asjaomaste õiguste kasutamise tagamise eest kooskõlas taotleva riigi õigusega. Taotlev asutus või ametiisik võib nõuda, et täitev asutus või ametiisik järgiks Euroopa kaugosalemismääruse täitmisel teatavaid formaalsusi ja menetlusi, näiteks erinõudeid isiku kaugistungi(te)le kutsumiseks või asjaomasele isikule teabe andmine, nagu on taotleva riigi õiguse kohaselt konkreetselt ette nähtud. (56) Õiguskindluse tagamiseks ja kriminaalmenetluse tarbetu häirimise vältimiseks peaksid tagajärjed, mis on asjaomase isiku istungil kaugosalemisele ilmumata jätmisel, kui ta on täitjariigi asutustelt saanud nõuetekohase kutse, olema reguleeritud taotleva riigi õigusega samamoodi nagu riigisiseses asjas. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib ilmumata jätmise tagajärjeks olla näiteks istungiks uue aja määramine, Euroopa kaugosalemismääruse tagasivõtmine või menetluse jätkumine kooskõlas taotlevas riigis kohaldatavate menetlusnormidega. Selliste normide kohaldamisel tuleks jätkuvalt järgida liidu õigust ja põhiõigusi, eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate õigust viibida kohtulikul arutelul, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2016/343. (57) Täitev asutus või ametiisik peaks koostama protokolli ja dokumenteerima Euroopa kaugosalemismääruse täitmisega seotud olulised elemendid, et tagatud oleks avalikustamine, läbipaistvus, vastutus ja vajaduse korral õiguskaitsevahendite kasutamine. Sellised andmed lisatakse pärast taotlevale asutusele või ametiisikule edastamist riigisisesesse toimikusse. (58) Selleks et tagada õiglane kriminaalmenetlus ja see, et kahtlustatav või süüdistatav, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, saaks oma õigusi tegelikult kasutada, peaks taotlev asutus või ametiisik tagama, et seda isikut esindab taotlevas riigis volitatud kaitsja, kes viibib istungi(te)l füüsiliselt kohal. Kaitsja füüsiline kohalolek kohtusaalis on oluline tagamaks, et asjaomane kahtlustatav või süüdistatav saab taotleva riigi õiguse ja liidu õiguse kohaseid menetlusõigusi tegelikult kasutada. Kannatanutel peaks olema kooskõlas asjaomaste riigisisese ja liidu õiguse sätetega esindaja. Sisse tuleks seada asjakohane tehniline ja praktiline kord, millega võimaldada turvalist, konfidentsiaalset ja tulemuslikku suhtlust taotlevas riigis viibiva kaitsja ja istungi(te)l kaugosaleva isiku vahel. (59) Selleks et vältida ohtu, et kannatanut taas- või korduvalt ohvristatakse, peaksid kõik Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungid toimuma kannatanute individuaalseid vajadusi austaval viisil. Kannatanutel on õigus saada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/29/EL emotsionaalset tuge. Selleks peaks täitev asutus või ametiisik tagama, et juurdepääs emotsionaalsele toele oleks tagatud kogu Euroopa kaugosalemismääruse täitmise ajal. Emotsionaalse toe ET 16 ET  pakkumise eest vastutavad asutused või teenistused peaksid kindlaks määrama liikmesriigid. (60) Euroopa kaugosalemismääruse kohaselt kriminaalkohtu istungil kaugosalemine ei tohiks mingil viisil vähendada kriminaalmenetluses osalevatele isikutele võimaldatava kaitse taset ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust säilitada menetluse õiglus, poolte võrdsus ja kaitseõiguse tegelik kasutamine. Sellistel isikutel peaks olema võimalik tegelikult kasutada menetlusõigusi, mis neil on kriminaalmenetluses liidu õiguse ning taotleva riigi ja täitjariigi õiguse alusel, kooskõlas käesoleva direktiivi III jaotises ette nähtud korraga, olenemata sellest, kas isik osaleb menetluses füüsiliselt või kaugosaledes. (61) Menetlusõiguste tegelik kasutamine ei tohiks kaugosalemise kontekstis piirduda üksnes istungi(te) pidamise ja seal toimuvaga. Kaugosalevatel isikutel peaks olema võimalik Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetlustes kasutada kõiki õigusi, nagu istungi(te)ks valmistudes taotluste esitamine, juurdepääs toimikule ja muud menetlusõigused, mis on neile liidu õiguse ja taotleva riigi õiguse alusel kättesaadavad, tingimustel, mis on võimalikult samaväärsed füüsilise osalemise korral kohaldatavate tingimustega. (62) Kaugosalemisega nõustunud või seda taotlenud isikutele peaks jääma võimalus soovi korral siiski füüsiliselt osaleda, et nende õigus kohtulikul arutelul füüsiliselt kohal viibida oleks täielikult tagatud. Sellistel juhtudel tuleks Euroopa kaugosalemismäärus tagasi võtta. (63) Isikutel, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, peaks nii taotlevas riigis kui ka täitjariigis olema juhul, kui Euroopa kaugosalemismääruse koostamine, tunnustamine või täitmine nende õigusi kahjustab, kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele. Kui Euroopa kaugosalemismäärus koostatakse ilma asjaomase isiku nõusolekuta, peaks olema võimalik Euroopa kaugosalemismääruse koostamise otsuse tõhus kohtulik kontroll, et veenduda käesoleva direktiivi III jaotises sätestatud tingimuste ja tagatiste järgimises. (64) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetluste õiglus on tihedalt seotud nende läbiviimise tehniliste ja praktiliste tingimuste usaldusväärsuse ja tõhususega. Kohtusaaliga suhtlemise katkemised ja muud tehnilised tõrked, sealhulgas need, mis mõjutavad advokaadi ja asjaomase isiku vahelise suhtluse konfidentsiaalsust või tulemuslikkust, võivad kahjustada menetlusõiguste tegelikku kasutamist ja menetluse õiglust. Seetõttu peaks asjaomasel isikul olema võimalik nende probleemide korral pöörduda taotleva asutuse või ametiisiku poole või võtta ühendust täitjariigi pädeva asutuse või ametiisikuga, kes peaks omakorda teavitama taotlevat asutust või ametiisikut. Taotleva asutuse või ametiisiku ülesanne on määrata vajaduse korral asjakohased parandusmeetmed, näiteks asjaomase istungi peatamine, edasilükkamine või kordamine. (65) Kui kahtlustatav või süüdistatav on kohtulikul arutelul Euroopa kaugosalemismääruse kohaselt kaugosalenud ja selle menetluse tulemusel on tema suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega on talle määratud vabadusekaotuslik karistus, kinnipidamiskorraldus või konfiskeerimismeede või rahaline karistus või muu järelevalvemeede, on oluline tagada olenevalt olukorrast kättesaadavate õigusalase koostöö vahendite kaudu järjepidevus ja tulemuslik koostöö. See hõlmab eelkõige karistuse täideviimise eesmärgil üleandmise korral raamotsust 2002/584/JSK, isiku suhtes tehtud lõpliku otsuse täitjariigis tunnustamise ja karistuse ülevõtmise korral ET 17 ET  nõukogu raamotsust 2008/909/JSK66 ning konfiskeerimisotsuste tunnustamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/180567. Sellistes olukordades peaksid taotlev riik ja täitjariik tihedalt suhtlema, et tagada konkreetsel juhul pärast karistuse määramist kuni õigusalase koostöö taotluste vastuvõtmise ja täitmiseni vajalike kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamine. Juhul kui taotlev riik kavatseb koostada Euroopa vahistamismääruse, peaks täitjariigil olema võimalik kuni Euroopa vahistamismääruse saamise ja täitmiseni kohaldada kooskõlas oma riigisisese õigusega asjakohaseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. Need vahendid peaksid alati olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma sellega, mis on vajalik tagamaks, et asjaomane isik jääb lõpliku otsuse tulemuslikuks täitmiseks täitjariigi territooriumile. (66) Käesoleva direktiivi nõuetekohane kohaldamine eeldab teabevahetust pädevate asutuste või ametiisikute vahel. Neid tuleks julgustada käesoleva direktiivi sujuva ja tõhusa kohaldamise hõlbustamiseks üksteisega konsulteerima kas otse või asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172768 loodud Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kaudu või nõukogu otsusega 2008/976/JSK69 reguleeritud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaudu. Samuti julgustatakse pädevaid asutusi või ametiisikuid vajaduse korral taotlema, et Eurojust võtaks oma pädevuse piires koordineeriva rolli, et toetada ja koordineerida piiriüleseid uurimistoiminguid tõendite kogumiseks, eelkõige kontrollialuseid saadetisi, piiriülest jälgimist, varjatud uurimisi ja elektroonilise side pealtkuulamist, võttes arvesse selliste meetmetega kaasnevaid erilisi koordineerimisprobleeme ja selles Eurojustil olevaid eksperditeadmisi. Pädevad asutused või ametiisikud võivad samuti taotleda, et Eurojust hõlbustaks Euroopa uurimismääruse, Euroopa kaugosalemismääruse või varem vahetatud teabe tõendina kasutamiseks nõusoleku saamise teatiste ja taotluste edastamist. (67) Selleks et tagada kiire, otsene, koostalitlusvõimeline, usaldusväärne ja turvaline andmevahetus, tugineda seni tehtud investeeringutele ja tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, peaks käesoleva direktiivi kohane asutustevaheline teabevahetus reeglina toimuma määrusega (EL) 2023/2844 loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Eelkõige ja reeglina tuleks detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutada Euroopa uurimismääruse ja Euroopa kaugosalemismääruse vormide vahetamiseks ning igasuguseks muuks asutustevaheliseks teabevahetuseks, mis toimub käesoleva direktiivi alusel. (68) Kui käesoleva direktiiviga nähakse teabevahetuse puhul ette, et see võib toimuda „mis tahes viisil“ või „sobival viisil“, peaks ametiasutustel olema õigus otsustada, millist sidevahendit kasutada. Selliseid sätteid tuleks mõista nii, et nendega tehakse kindlaks olukorrad, kus detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamine ei pruugi olla määruse 66 Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT L 327, 5.12.2008, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2008/909/oj). 67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist (ELT L 303, 28.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1805/oj). 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj). 69 Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta (ELT L 348, 24.12.2008, lk 130, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/976/oj). ET 18 ET  (EL) 2023/2844 kohaselt asjakohane. Sellises olukorras peaks asutustel olema võimalik kasutada muid sidevahendeid, tingimusel et teabevahetus toimub kooskõlas kõnealuse määrusega turvalisel ja usaldusväärsel viisil. (69) Pädevate asutuste või ametiisikute halduskoormuse vähendamiseks ning täielikuma, usaldusväärsema, järjepidevama ja õigeaegsema statistilise aruandluse tagamiseks tuleks komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvaraga koguda programmi abil seire eesmärgil vajalikke statistilisi andmeid, mis edastatakse komisjonile. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara asemel kasutada riiklikku IT-süsteemi, võiks sellisesse süsteemi integreerida võimaluse koguda kõnealuseid andmeid programmi abil ning sellisel juhul tuleks need andmed edastada komisjonile. Samuti võiks e-CODEXi ühendusvahendi varustada funktsiooniga, mis võimaldab asjakohaseid statistilisi andmeid kätte saada.  2014/41/EL põhjendus 35  uus (70) Kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus  või ÜROs  sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks asuda seisukohale, et liikmesriikides, kellele käesolev direktiiv on siduv, on käesolev direktiiv kõnealuste konventsioonide suhtes ülimuslik.  2014/41/EL põhjendus 14 (71) Keelte kasutamise korda käsitleva avalduse tegemisel palutakse liikmesriikidel lisada keelte hulka lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) vähemalt üks keel, mis on liidus laialdaselt kasutatav.  2014/41/EL põhjendus 36 (72) IXD lisas loetletud süüteo kategooriaid tuleks tõlgendada kooskõlas nende tõlgendustega, mis on esitatud kehtivates õigusaktides, mis käsitlevad vastastikust tunnustamist.  2014/41/EL põhjendus 37 (kohandatud) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise avaldusega selgitavate dokumentide kohta (70) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiavad Euroopa Parlament ja nõukogu, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud. 70 ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. ET 19 ET   2014/41/EL põhjendus 38 (kohandatud)  uus (73) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõendite saamise eesmärgil tehtud otsuste vastastikust tunnustamist  korra kehtestamist kriminaalasjades tõendite kogumiseks ja korra kehtestamist kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu kaugosalemiseks teise liikmesriigi kriminaalkohtu istungitel videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil , ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi  eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.  2014/41/EL põhjendus 39 (kohandatud)  uus (74) Käesolev direktiiv austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida on tunnustatud ELi lepingu artiklis 6 ning hartas, eelkõige selle VI jaotises, rahvusvahelise õiguses ja rahvusvahelistes lepingutes, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustes nende kohaldamisala piires. Ühtegi käesoleva direktiivi sätet ei tõlgendata keeluna Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisest keelduda, kui objektiivsetele asjaoludele tuginedes on põhjust arvata, et Euroopa uurimismäärus  või Euroopa kaugosalemismäärus  on tehtud isiku kohtu alla andmiseks või karistamiseks kõnealuse isiku soo, rassilise kuuluvuse või etnilise päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, rahvuse, keele või poliitiliste vaadete alusel või et see kahjustaks selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjusel.  uus (75) Käesoleva direktiivi alusel toimuv isikuandmete töötlemine sisaldab ELi toimimise lepingu artiklis 82 sätestatud eesmärkide saavutamiseks olulise teabe ja tõendite kogumist, vahetamist ja edasist kasutamist, samuti edasisaatmist. Järjepidevuse ja isikuandmete tõhusa kaitse huvides peaks käesoleva direktiivi alusel toimuv isikuandmete töötlemine vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/680,71 välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töödeldakse käesoleva direktiivi artikli 5 punktides b ja c osutatud menetlustes ning selliste menetlustega seotud punkti d kohastes menetlustes, mille suhtes võidakse kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/67972. Taotlevat asutust või ametiisikut, 71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj). 72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks ET 20 ET  täitvat asutust või ametiisikut ning muid asutusi või ametiisikuid, kes on pädevad koostama ja saama teatisi või nõusolekutaotlusi varem vahetatud teabe kasutamiseks tõendina, tuleks käsitada isikuandmete direktiivi (EL) 2016/680 ja määruse (EL) 2016/679 kohasel töötlemisel vastutavate töötlejatena. Keskasutused võiksid pakkuda nendele pädevatele asutustele või ametiisikutele haldustuge, ning juhul, kui nad töötlevad isikuandmeid nende vastutavate töötlejate nimel, tuleks neid käsitada vastava vastutava töötleja volitatud töötlejatena. Kui isikuandmeid töödeldakse Eurojustis, tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725,73 samuti määruses (EL) 2018/1727 sätestatud konkreetseid andmekaitsenorme. Kui isikuandmeid töödeldakse nõukogu määrusega (EL) 2017/193974 asutatud Euroopa Prokuratuuris (EPPO), tuleks alates määruse (EL) 2017/1939 muudatuste jõustumisest kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725, samuti selles sätestatud andmekaitse erinorme.  2014/41/EL põhjendus 40 Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Kooskõlas harta artikli 8 lõikega 1 ja ELi toimimise lepingu artikli 16 lõikega 1 on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele.  2014/41/EL põhjendus 41 Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtestama läbipaistvad põhimõtted seoses isikuandmete töötlemisega ja andmesubjekti õigusega kasutada õiguskaitsevahendeid oma isikuandmete kaitseks.  2014/41/EL põhjendus 42 Käesoleva direktiivi kohaselt kogutud isikuandmeid tuleks töödelda üksnes vajaduse korral ning proportsionaalselt selliste eesmärkidega nagu kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine, kriminaalmenetluse algatamine ja kriminaalkaristuse täitmisele pööramine ning kaitseõiguse teostamine. Üksnes volitatud isikutel peaks olema juurdepääs isikuandmeid sisaldavatele andmetele, mida võib saada autentimismenetluse abil.  2014/41/EL põhjendus 43 ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj). 73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 74 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj). ET 21 ET   2014/41/EL põhjendus 44 ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.  uus (76) [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud […] kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] VÕI [ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see mõjutaks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva direktiiv vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]  2014/41/EL põhjendus 45 (77) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.  2014/41/EL põhjendus 46 (kohandatud) (78) Euroopa Andmekaitseinspektoriga  konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta  esitas oma arvamuse […] 5. oktoobril 2010,(75) tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (76) artikli 41 lõikele 2,  uus (79) Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist. (80) Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivi liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevaga, 75 ELT C 355, 29.12.2010, lk 1. 76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 8, 12.1.2001, lk 1). ET 22 ET   2014/41 ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:  uus I JAOTIS ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse normid järgmise kohta: (a) Euroopa uurimismääruste koostamine, tunnustamine ja täitmine kriminaalasjades tõendite hankimise eesmärgil, sealhulgas juba täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku valduses olevate tõendite hankimiseks; (b) piiriülese jälgimise kiireloomuliste teatiste koostamine ja teatiste koostamine selliste piiriüleste uurimistoimingute kohta, mille jaoks ei ole vaja teise liikmesriigi tehnilist abi, samuti teavitatud liikmesriigi õigus esitada vastuväiteid; (c) õiguskaitseasutuste vahel varem või omaalgatuslikult vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotluste esitamine ning selleks nõusoleku andmine või sellest keeldumine ning (d) Euroopa kaugosalemismääruste koostamine, tunnustamine ja täitmine, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, kellel on kriminaalmenetluse osalise staatus, osaleks kriminaalmenetluses ühel või mitmel kohtuistungil videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist. 2. Käesoleva direktiiviga ei muudeta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas kriminaalmenetlusest mõjutatud isikute õigust kaitsele ja õiglasele kohtulikule arutamisele, ega muudeta õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi. 3. Käesoleva direktiivi III jaotis ei mõjuta direktiivi (EL) 2016/343 artikli 8 lõikes 1 sätestatud õigust kohtulikul arutelul viibida ega muid kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö või kriminaalmenetlusõiguse valdkonna liidu õigusakte.  2014/41/EL Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: ET 23 ET   2014/41/EL (kohandatud)  uus (a) „taotlev riik“ – liikmesriik, kus koostati Euroopa uurimismäärus, või liikmesriik, kus koostati Euroopa kaugosalemismäärus;  : (b) „täitjariik“ – liikmesriik, kus Euroopa uurimismäärus täidetakse ning kus tehakse uurimistoiming  , või liikmesriik, kus Euroopa kaugosalemismäärus täidetakse ning kus asub isik, kelle suhtes Euroopa kaugosalemismäärus on tehtud ;  (c) „taotlev asutus või ametiisik“ – i) konkreetses asjas pädev kohtunik, kohus,  või eeluurimiskohtunik või prokurör; või ii)  konkreetses asjas pädev prokurör:   uus - Euroopa uurimismääruse puhul, kui riigisisese õiguse kohaselt on asjaomase uurimistoimingu jaoks nõutav kohtuniku, kohtu või eeluurimiskohtuniku eelnev luba ja sellist luba ei ole riigisisese korra kohaselt saadud, kinnitab Euroopa uurimismääruse enne selle täitvale asutusele või ametiisikule edastamist kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik, kes kontrollib vastavust käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele; - Euroopa kaugosalemismääruse puhul kinnitab taotleva riigi kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik Euroopa kaugosalemismääruse enne selle täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust käesolevas direktiivis sätestatud Euroopa kaugosalemismääruse koostamise tingimustele;  2014/41/EL  uus iii)  Euroopa uurimismääruse puhul  taotleva riigi mis tahes muu pädev asutus või ametiisik, kes tegutseb konkreetses asjas uurimisorganina kriminaalmenetluses ja kellel on pädevus taotleda riigisisese õiguse kohaselt tõendite kogumist. Lisaks peab taotleva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör Euroopa uurimismääruse kinnitama enne määrust täitvale asutusele või ametiisikule edastamist, olles enne kontrollinud selle vastavust uurimismääruse koostamise tingimustele, eelkõige käesoleva direktiivi artikli 76 lõikes 1 sätestatud tingimustele.  Kui riigisisese õiguse kohaselt on asjaomase uurimistoimingu jaoks nõutav kohtuniku, kohtu või eeluurimiskohtuniku eelnev luba ja sellist luba ei ole riigisisese korra kohaselt saadud, võib selle kinnitada ainult kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik;  Kui õigusasutus kinnitab Euroopa ET 24 ET  uurimismääruse, võib seda asutust Euroopa uurimismääruse edastamisel käsitada ka taotleva asutusena; d) „täitev asutus või ametiisik“ – asutus või ametiisik, kellel on pädevus Euroopa uurimismäärust tunnustada ja tagada selle täitmine kooskõlas käesoleva direktiiviga ja menetlustega, mida kohaldatakse sarnases riigisiseses asjas,  ja kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik, kellel on pädevus Euroopa kaugosalemismäärust tunnustada ja tagada selle täitmine kooskõlas käesoleva direktiiviga  . Selliste menetluste läbiviimiseks võib olla vajalik saada  täitjariigis  kohtu luba täitvas riigis , kui see on ette nähtud kõnealuse riigi õiguses;.  uus (e) „uuriv liikmesriik“ – liikmesriik, kus koostatakse artikli 33 või 34 kohane teatis; (f) „teavitatud liikmesriik“ – liikmesriik, kes saab artikli 33 või 34 kohase teatise ja kelle tehnilist abi ei ole uurimistoimingu jaoks vaja; (g) „elektrooniline side“ – igasugune side, sealhulgas nii selle sisu kui ka kaasnevad andmed, mis toimub direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud elektroonilise side võrkude või kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenuste kaudu; (h) „detsentraliseeritud IT-süsteem“– määruse (EL) 2023/2844 artikli 2 punktis 3 määratletud detsentraliseeritud IT-süsteem. 2. Kui Euroopa uurimismääruse on lõike 1 kohaselt kinnitanud õigusasutus või kui Euroopa kaugosalemismääruse on kinnitanud kohtunik või kohus või eeluurimiskohtunik, võib seda asutust või ametiisikut Euroopa uurimismääruse või Euroopa kaugosalemismääruse edastamisel käsitada ka taotleva asutuse või ametiisikuna.  2014/41/EL (kohandatud)  uus  II JAOTIS   PIIRIÜLENE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES TÕENDITE HANKIMISEKS  I PEATÜKK EUROOPA UURIMISMÄÄRUS Artikkel 31 Euroopa uurimismäärus ja selle täitmise kohustus 1. Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi(„ taotleva riigi”) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises ET 25 ET  liikmesriigis („täitjariigis”) eesmärgiga hankida tõendeid  käesoleva jaotise, samuti I, IV ja V jaotise  käesoleva direktiivi kohaselt.  Kui see on selliste uurimistoimingute tegemiseks rangelt vajalik, võib taotlev asutus või ametiisik taotleda ka menetlusdokumentide kättetoimetamist asjaomasele isikule  . Euroopa uurimismääruse võib koostada ka selliste tõendite hankimiseks, mis on juba täitjariigi pädevate asutuste valduses. 2. Liikmesriigid täidavad Euroopa uurimismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja  käesoleva jaotise, samuti I, IV ja V jaotise kohaselt  vastavalt käesolevale direktiivile. 3. Riigisisese õiguse alusel kohaldatava kaitseõiguse raames ja kooskõlas riigi kriminaalmenetlusega võib Euroopa uurimismääruse koostamist taotleda kahtlustatav või süüdistatav või kahtlustatava või süüdistatava nimel tegutsev advokaat. 4. Käesoleva direktiiviga ei muudeta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kinnistatud ELi lepingu artiklis 6, sealhulgas selliste isikute õigust kaitsele, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus, ega muudeta õigusasutustele sellega seoses pandud kohustusi. Artikkel 43 Euroopa uurimismääruse kohaldamisala Euroopa uurimismäärus hõlmab kõiki uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellise rühma raames, nagu on sätestatud Euroopa Liidu riikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni77 („konventsioon“) artiklis 13 ja nõukogu raamotsuse 2002/465/JSK78 kohaselt loodud ühise uurimisrühma raames, välja arvatud konventsiooni artikli 13 lõike 8 ja raamotsuse 2002/465/JSK artikli 1 lõike 8 kohaldamiseks.  uus Euroopa uurimismäärus hõlmab ka menetlusdokumentide kättetoimetamist asjaomasele isikule, kui dokumentide kättetoimetamine on rangelt vajalik, et täita uurimistoimingut, mille eesmärk on hankida Euroopa uurimismääruses taotletud tõendeid.  2014/41/EL (kohandatud) Artikkel 54 Menetlused, mille korral võib koostada Euroopa uurimismääruse Euroopa uurimismääruse võib koostada a) kriminaalmenetluses, mida õigusasutus kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi õiguse kohaselt või mida õigusasutus võib alustada; 77 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3). 78 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/465/oj). ET 26 ET  b) haldusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; c) õigusasutuste alustatud menetluses taotleva riigi õiguse kohaselt õigusrikkumisena karistatava teo suhtes, kui selles tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; ning d) punktides a, b ja c osutatud menetluses, mis on seotud kuritegude süütegude või õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta vastutusele või teda karistada. Artikkel 65 Euroopa uurimismääruse sisu ja vorm 1. Taotlev asutus või ametiisik täidab ja allkirjastab IA lisas esitatud vormis Euroopa uurimismääruse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. Euroopa uurimismäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet: (a) taotleva asutuse või ametiisiku andmed ning asjakohasel juhul kinnitava asutuse või ametiisiku andmed; (b) Euroopa uurimismääruse ese ja põhjus; (c) asjaomas(t)e isiku(te) kohta olemasolev vajalik teave; (d) uurimise või menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus ja taotleva riigi kohaldatavad kriminaalõiguse sätted; (e) taotletud uurimistoimingu(te) ja hangitavate tõendite kirjeldus;.  uus (f) vajaduse korral kinnitus selle kohta, et kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik on taotletud uurimistoimingu(te)ks loa andnud, sealhulgas loa andmise otsuse kuupäev ja viitenumber, välja arvatud juhul, kui Euroopa uurimismääruse koostas või kinnitas kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik; (g) teave õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta.  2014/41/EL 2. Iga liikmesriik märgib keele(d), mida liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) võib kasutada Euroopa uurimismääruse vormi täitmisel või tõlkimisel, kui kõnealune liikmesriik on täitjariik. 3. Taotleva riigi pädev asutus või ametiisik tõlgib IA lisas ette nähtud vormis tehtud Euroopa uurimismääruse täitjariigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille täitjariik on märkinud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt. ET 27 ET   uus 4. Kui taotlev asutus või ametiisik taotleb Euroopa uurimismääruses taotletud uurimistoimingu täitmiseks vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamist ja on alust arvata, et asjaomane isik ei mõista keelt, milles kättetoimetatav dokument on koostatud, tuleb dokumendile lisada tõlge adressaadile arusaadavasse keelde.  2014/41/EL (kohandatud) II PEATÜKK TAOTLEVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED Artikkel 76 Euroopa uurimismääruse koostamise ja edastamise tingimused 1. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada üksnes juhul, kui ta on veendunud, et täidetud on järgmised tingimused: (a) Euroopa uurimismääruse koostamine on artiklis 54 osutatud menetluse puhul vajalik ja sellega proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava ja süüdistatava õigusi; ning (b) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemist oleks saanud taotleda samadel tingimustel sarnases riigisiseses asjas. 2. Lõikes 1 osutatud tingimusi hindab taotlev asutus või ametiisik iga asja puhul eraldi. 3. Kui määrust täitval asutusel või ametiisikul on alust arvata, et lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga Euroopa uurimismääruse täitmise olulisuse üle. Pärast konsulteerimist võib taotlev asutus või ametiisik otsustada, et ta võtab uurimismääruse tagasi. Artikkel 87 Euroopa uurimismääruse edastamine  2023/2843 artikli 11 lõige 2  uus 1. Artikli 65 kohaselt tehtud Euroopa uurimismäärus edastatakse taotlevalt asutuselt või ametiisikult määrust täitvale asutusele või ametiisikule  otse, või kui see on kohaldatav, artiklis 52 osutatud keskasutuse kaudu  .  2014/41/EL (kohandatud)  uus 2. Kogu edasine  muu  ametlik suhtlus toimub otse taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust täitva asutuse või ametiisiku vahel  , või kui see on kohaldatav, artiklis 52 osutatud keskasutuse kaudu  . ET 28 ET  3. 5. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole teada, teeb taotlev asutus või ametiisik kõik vajalikud päringud, sealhulgas  otsuses 2008/976/JSK ette nähtud  Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et täitjariigilt see teave saada. 4. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse edastada nõukogu ühismeetmega 98/428/JSK (79) loodud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sidesüsteemi kaudu. 46. Kui Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik ei ole pädev Euroopa uurimismäärust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta Euroopa uurimismääruse ex officio määrusttäitvale asutusele või ametiisikule ning teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut. 57. Kõik edastamise või Euroopa uurimismääruse täitmiseks vajalike dokumentide ehtsusega seotud probleemid lahendatakse asjaomase taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust täitva asutuse või ametiisiku otsekontaktide teel või asjakohasel juhul liikmesriikide keskasutuste kaasamisega. Artikkel 98 Varasema Euroopa uurimismäärusega seotud Euroopa uurimismäärus 1. Kui taotlev asutus või ametiisik teeb Euroopa uurimismääruse, mis täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust, osutab ta Euroopa uurimismääruses sellele asjaolule. 2. Kui taotlev asutus või ametiisik annab vastavalt artikli 109 lõikele 4 abi täitjariigis Euroopa uurimismääruse täitmisel, võib ta artikli 5833 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud teatistest olenemata esitada varasemat Euroopa uurimismäärust täiendava Euroopa uurimismääruse selles riigis  täitjariigis  viibimise ajal otse määrust täitvale asutusele või ametiisikule. 3. Euroopa uurimismäärus, mis täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust, tuleb kinnitada vastavalt artikli 65 lõike 1 esimesele lõigule ja asjakohasel juhul kinnitada vastavalt artikli 2  lõike 1  punktile c. III PEATÜKK TÄITJARIIGI MENETLUSED JA TAGATISED Artikkel 109 Tunnustamine ja täitmine 1. Määrust Täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga  kohaldatavate sätetega  edastatud Euroopa uurimismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise samal viisil ja sama korra kohaselt nagu siis, kui asjaomast uurimistoimingut oleks taotlenud täitjariigi asutus või ametiisik, välja arvatud juhul, kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele 79 29. juuni 1998. aasta ühismeede, mille nõukogu on vastu võtnud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel Euroopa kohtute võrgu loomise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4). ET 29 ET  käesolevas  jaotises  direktiivis osutatud Euroopa uurimismääruse mittetunnustamise  tunnustamata   või täitmata jätmise  või edasilükkamise alustest. 2. Määrust Täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt esitatud  märgitud  formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas  jaotises  direktiivis ei ole sätestatud teisiti, tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega. 3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik saab Euroopa uurimismääruse, mille ei ole teinud või kinnitanud artikli 2  lõike 1  punktis c määratletud taotlev asutus või ametiisik, saadab määrust täitev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruse tagasi taotlevale riigile. 4. Taotlev asutus või ametiisik võib taotleda, et üks või mitu taotleva riigi asutust või ametiisikut annaksid täitjariigi pädevatele asutustele  või ametiisikutele  abi Euroopa uurimismääruse täitmisel sellises ulatuses, nagu taotleva riigi määratud asutustel on võimalik anda Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu(te) tegemisel sarnases riigisiseses asjas. Määrust Täitev asutus või ametiisik rahuldab taotluse tingimusel, et selline abi ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega ega kahjusta tema olulisi julgeolekuhuve. 5. Täitjariigis viibivad taotleva riigi asutused ja ametiisikud peavad Euroopa uurimismääruse täitmise ajal järgima täitjariigi õigust. Neil ei ole täitjariigi territooriumil täidesaatvaid volitusi, välja arvatud juhul, kui selliste volituste täitmine täitjariigi territooriumil on kooskõlas täitjariigi õigusega ning ainult ulatuses, milles taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik on kokku leppinud. 6. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik võivad üksteisega mis tahes sobival viisil konsulteerida, et hõlbustada käesoleva artikli tõhusat kohaldamist. Artikkel 1110 Teist tüüpi uurimistoimingute kasutamine 1. Määrust Täitev asutus või ametiisik saab võimaluse korral teha alati otsuse kasutada muud kui Euroopa uurimismääruses ette nähtud uurimistoimingut, kui (a) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei ole täitjariigi õiguses ette nähtud või (b) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut ei saa kasutada sarnases riigisiseses asjas. 2. Ilma et see piiraks artikli 1211 kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 järgmiste uurimistoimingute suhtes, mille kasutamine peab alati olema täitjariigi õiguses ette nähtud: (a) teabe või tõendite hankimine, mis on juba täitva asutuse või ametiisiku valduses ning mida oleks saanud täitja riigi  õiguse kohaselt hankida kriminaalmenetluses või Euroopa uurimismääruse tarvis; (b) politsei- või õigusasutuste registrites sisalduva teabe hankimine, millele määrust täitvas asutuses või ametiisikul on vahetu juurdepääs kriminaalmenetluses; ET 30 ET  (c) tunnistajate, ekspertide, kannatanute, kahtlustatavate või süüdistatavate või kolmandate isikute ülekuulamine täitjariigi territooriumil; (d) mittesekkuvad  sunnivabad  uurimistoimingud, nagu on määratletud täitjariigi õiguses; (e) konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemine. 3. Määrust Täitev asutus või ametiisik võib samuti kasutada muud kui Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut, kui määrust täitva asutuse või ametiisiku valitud uurimistoiminguga saavutatakse vähem sekkuvaid vahendeid kasutades sama tulemus mis Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoiminguga. 4. Kui määrust täitev asutus või ametiisik otsustab kasutada lõigetes 1 ja 3 osutatud võimalust, teavitab ta sellest esmalt taotlevat asutust või ametiisikut, kes võib teha otsuse Euroopa uurimismäärus tagasi võtta või seda täiendada. 5. Kui vastavalt lõikele 1 ei ole Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingut täitjariigi õiguses ette nähtud või seda ei saa kasutada sarnases riigisiseses asjas ning kui ei ole ühtegi muud uurimistoimingut, mis annaks märgitud uurimistoiminguga sama tulemuse, peab määrust täitev asutus või ametiisik teavitama taotlevat asutust või ametiisikut sellest, et taotletud abi ei olnud võimalik osutada. Artikkel 1211 Tunnustamata või täitmata jätmise alused 1. Ilma et see piiraks artikli  1 lõike 2  1 lõike 4 kohaldamist, võib Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest täitjariigis keelduda, kui (a) täitjariigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks, või kui täitjariigi õiguses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad seoses ajakirjandusvabaduse ja muudes meediakanalites sõnavabadusega kriminaalvastutuse kindlakstegemist või piiramist, mis muudab Euroopa uurimismääruse täitmise võimatuks; (b) konkreetses asjas kahjustaks Euroopa uurimismääruse täitmine olulisi julgeolekuhuve, ohustaks teabeallikat või tooks kaasa teatava luuretegevusega seotud salastatud teabe kasutamise; (c) Euroopa uurimismäärus on tehtud artikli 54 punktides b ja c osutatud menetluses ning täitjariigi õiguse kohaselt ei oleks uurimistoiming sarnases riigisiseses asjas lubatud; (d) Euroopa uurimismääruse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega; (e) Euroopa uurimismäärus seondub kuriteoga, mis väidetavalt on toime pandud väljaspool taotleva riigi territooriumi ja osaliselt või tervikuna täitjariigi territooriumil ning Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitjariigi õiguse kohaselt kuritegu; (f) on põhjendatult alust arvata, et Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu tegemine oleks vastuolus ELi lepingu artiklist 6 ja hartast tulenevate täitjariigi kohustustega; (g) Euroopa uurimismääruse koostamise aluseks olev tegu ei ole täitjariigi õiguse kohaselt süütegu, välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud IXD lisas ET 31 ET  esitatud süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; või (h) Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingu kasutamine on täitjariigi õiguse kohaselt piiratud süütegude või süüteo kategooriate loeteluga või süütegudega, mis on karistatavad teatava künnise alusel, mis ei kuulu Euroopa uurimismäärusega hõlmatud süütegude hulka. 2. Lõike 1 punkte g ja h ei kohaldata artikli 1110 lõikes 2 osutatud uurimistoimingute suhtes. 3. Kui Euroopa uurimismäärus puudutab maksude, tollimaksude, tolli- ja rahavahetustehingutega seotud süütegusid, ei tohi määrust täitev asutus või ametiisik tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täitjariigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või et maksud, tollimaksud, tolli- ja rahavahetustehingud ei ole taotleva riigi õigusega sarnaselt reguleeritud. 4. Lõike 1 punktides a, b, d, e ja f osutatud juhtudel konsulteerib määrust täitev asutus või ametiisik enne Euroopa uurimismääruse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist sobival viisil taotleva asutuse või ametiisikuga ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel või ametiisikul edastada talle viivitamata kogu vajalik teave. 5. Lõike 1 punktis a osutatud juhul ning kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on täitjariigi asutusel või ametiisikul, taotleb määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata selle õiguse kasutamist. Kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või ametiisikult selle õiguse kasutamist. Artikkel 1312 Tunnustamise või täitmise tähtajad 1.  Euroopa uurimismääruse T tunnustamise või täitmise otsus võetakse vastu ja uurimistoiming tehakse sama kiiresti ja samadel tingimustel nagu sarnases riigisiseses asjas ja igal juhul käesolevas artiklis sätestatud tähtaja jooksul. 2. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et erinevalt käesolevas artiklis sätestatust on vaja kohaldada lühemat tähtaega menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et uurimistoiming tuleb teha kindlaksmääratud kuupäeval, võtab määrust täitev asutus või ametiisik seda nõuet võimalikult suures ulatuses arvesse. 2. 3. Kui kiireloomulisuse märget ei ole, siis  Määrust täitev asutus või ametiisik a) teeb Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise otsuse võimalikult kiiresti ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui pädev määrust täitev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruse kätte saanud;. ET 32 ET   2014/41/EL (kohandatud)  uus  b) teeb uurimistoimingu viivitamata ja hiljemalt 90 päeva jooksul pärast punktis a osutatud otsuse tegemist, 4  välja arvatud juhul, kui  Kui esinevad artiklis 15 sätestatud edasilükkamise alused või Euroopa uurimismäärusega ette nähtud uurimistoimingus nimetatud  osutatud  tõendid on juba täitjariigi valduses, teeb määrust täitev asutus või ametiisik uurimistoimingu viivitamata ja — ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist — hiljemalt 90 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud otsuse tegemist.  uus 3. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu vaja kohaldada lühemat tähtaega kui käesolevas artiklis sätestatud tähtajad või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa uurimismääruses märkinud, et uurimistoiming tuleb teha konkreetsel kuupäeval, liigitab täitev asutus või ametiisik selle taotluse prioriteetseks ja võtab seda uurimistoimingu täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse. 4. Kui Euroopa uurimismäärus puudutab toiminguid, mis nõuavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul, nagu on osutatud artiklis 28, elektroonilise side pealtkuulamist, nagu on osutatud artiklis 31, või piiriülest jälgimist, nagu on osutatud artiklis 30, teeb täitev asutus või ametiisik järgmist: (a) menetleb taotlust viivitamatut tähelepanu nõudvana; (b) teeb viivitamata otsuse uurimismääruse tunnustamise või täitmise kohta; (c) kui see on vajalik toimingu tulemuslikkuse tagamiseks, lubab toimingu tegemist ajutiselt kuni Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise kohta otsuse tegemiseni. 5. Lõike 4 punktis c osutatud toimingu ajutine tegemine lõpetatakse, kui Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldutakse. Hangitud materjali võib kasutada üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Täitvat asutust või ametiisikut teavitatakse materjali sellisest kasutamisest ja selle põhjustest.  2014/41/EL (kohandatud)  uus 6. 5. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni lõikes 3  2 punktis a  sätestatud tähtajast või  lühemast tähtajast või  lõikes  3  2 sätestatud kindlaksmääratud kuupäevast, teavitab ta viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mida on vaja otsuse tegemiseks. Sellisel juhul võib lõikes 3  lõike 2 punktis a  sätestatud tähtaega pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra. 7. 6. Kui konkreetses asjas ei ole pädeval määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni lõikes 4  2 punktis b  sätestatud tähtajast, teavitab ta ET 33 ET  viivitamata mis tahes viisil taotleva riigi pädevat asutust või ametiisikut, esitades viivituse põhjused, ning konsulteerib taotleva asutuse või ametiisikuga uurimistoimingu tegemiseks vajaliku aja üle.  uus 8. Kui Euroopa uurimismääruse täitmine viibib, sest täitjariigi õiguse alusel on olemas privileeg või immuniteet, algavad lõigetes 1–4 osutatud tähtajad alles alates päevast, mil täitvat asutust või ametiisikut teavitati asjaolust, et privileeg või immuniteet on ära võetud.  2014/41/EL (kohandatud) Artikkel 1413 Tõendite üleandmine 1. Määrust Täitev asutus või ametiisik annab taotlevale riigile viivitamata üle tõendid, mis on saadud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena, või tõendid, mis on juba täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku valduses. Kui seda Euroopa uurimismääruses taotletakse ja see on täitjariigi õiguse kohaselt võimalik, antakse tõendid viivitamata üle nendele taotleva riigi pädevatele asutustele või ametiisikutele, kes annavad Euroopa uurimismääruse täitmisel abi kooskõlas artikli 109 lõikega 4. 2. Tõendite üleandmise võib peatada, kuni tehakse otsus kasutatud õiguskaitsevahendi kohta, välja arvatud juhul, kui Euroopa uurimismääruses on märgitud piisavad põhjused, et tõendite viivitamatu üleandmine on ülioluline uurimistoimingu nõuetekohaseks tegemiseks või üksikisikute õiguste kaitseks. Ent tõendite üleandmine peatatakse, kui see põhjustaks asjaomasele isikule tõsist ja pöördumatut kahju. 3. Saadud tõendite üleandmisel märgib määrust täitev asutus või ametiisik, kas ta nõuab tõendite tagastamist täitjariigile niipea, kui neid ei ole taotlevale riigile enam vaja. 4. Kui asjaomased esemed, dokumendid või andmed on samuti olulised muude menetluste läbiviimiseks, võib määrust täitev asutus või ametiisik sõnaselge taotluse korral ja pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga tõendid ajutiselt üle anda tingimusel, et need antakse täitjariigile tagasi niipea, kui neid ei ole taotlevas riigis enam vaja või mis tahes muul ajal või tingimusel, milles pädevad asutused või ametiisikud omavahel kokku lepivad.  uus 5. Vajaduse korral märgib täitev asutus või ametiisik, kas selliste tõendite kasutamise suhtes kohaldatakse artiklis 21 sätestatud tingimusi. ET 34 ET   2014/41/EL Artikkel 15 Tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused 1. Euroopa uurimismääruse tunnustamine või täitmine võidakse täitjariigis edasi lükata, kui (a) selle täitmine võib kahjustada kriminaalasja käimasolevat uurimist või süüdistuse esitamist, kuni ajani, mida täitjariik mõistlikuks peab; (b) asjaomased esemed, dokumendid ja andmed on juba kasutusel muudes menetlustes, kuni ajani, millal nimetatud eesmärgil neid enam ei vajata.  2023/2843 artikli 11 lõige 3 2. Niipea kui edasilükkamise põhjuseid enam ei ole, võtab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata vajalikud meetmed Euroopa uurimismääruse täitmiseks ja teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut.  2014/41/EL (kohandatud)  uus Artikkel 16 Teavitamise kohustus 1. Täitjariigi pädev asutus või ametiisik, kes saab Euroopa uurimismääruse, teavitab viivitamata ja igal juhul nädala jooksul pärast Euroopa uurimismääruse kättesaamist IIB lisas esitatud vormi täitmise ja selle saatmise teel, et ta on määruse kätte saanud. Kui artikli 7 lõike 3  52  kohaselt on määratud keskasutus, kehtib see  esimeses lõigus sätestatud  kohustus nii  täitjariigi  keskasutusele kui ka määrust täitvale asutusele või ametiisikule, kes saab Euroopa uurimismääruse  sellelt  keskasutuselt. Artikli 7 lõikes 68 lõikes 4 osutatud juhtudel kehtib see  esimeses lõigus sätestatud  kohustus nii pädevale asutusele või ametiisikule, kes kõigepealt Euroopa uurimismääruse sai, kui ka määrust täitvale asutusele või ametiisikule, kellele Euroopa uurimismäärus lõpuks edastati.  2023/2843 artikli 11 lõike 4 punkt a  uus 2. Ilma et see piiraks artikli 1110 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata mis tahes viisil, a) kui määrust täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või täitmise otsust teha põhjusel, et IA lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne; ET 35 ET  b) kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab Euroopa uurimismääruse täitmise käigus ilma edasiste järelepärimisteta, et võib olla asjakohane teha uurimistoiminguid, mida ei olnud esialgu ette nähtud või mida ei saanud Euroopa uurimismääruse koostamise ajal kindlaks määrata, et taotlev asutus või ametiisik saaks konkreetsel juhul võtta edasisi meetmeid; või c) kui määrust täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul vastavalt artiklile 9 täita taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt väljendatud  märgitud  formaalsusi ja menetlusi artikli 10 kohaselt täita. Taotleva asutuse või ametiisiku taotluse korral kinnitatakse seda teavet viivitamata vastavalt artiklile  51  5a.  2014/41/EL (kohandatud) ➔1 2023/2843 artikli 11 lõike 4 punkt b 3. ➔1 Ilma et see piiraks artikli 1110 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, teavitab määrust täitev asutus või ametiisik viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut:  a) artikli 1110 või 1211 kohaselt tehtud otsusest; b) Euroopa uurimismääruse täitmise või tunnustamise edasilükkamise otsusest, edasilükkamise põhjustest ja võimaluse korral edasilükkamise eeldatavast kestusest.  2014/41/EL (kohandatud)  uus  IV PEATÜKK   ÕIGUSKAITSEVAHENDID, TAGATISED JA VASTUTUS  Artikkel 1714 Õiguskaitsevahendid 1. Liikmesriigid tagavad, et  kahtlusalused, süüdistatavad ja teised isikud, kelle õigusi Euroopa uurimismääruses märgitud uurimistoimingud  kahjustavad  , saavad kasutada suhtes kohaldatakse  tulemuslikke  õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed õiguskaitsevahenditega , mida kasutatakse sarnases riigisiseses asjas.  Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse juba täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute valduses olevate tõendite hankimiseks, tagavad liikmesriigid, et täitjariigis saavad kahtlustatavad, süüdistatavad ja muud isikud, kelle õigusi kahjustatakse, kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed õiguskaitsevahenditega sarnases riigisiseses asjas, et vaidlustada nende tõendite kogumiseks tehtud uurimistoimingute seaduslikkust.  2. Euroopa uurimismääruse koostamise sisulisi põhjusi võib vaidlustada üksnes taotleva riigi kohtus, ilma et see piiraks põhiõiguste tagamist täitjariigis. 3. Kui see ei kahjusta artikli 2019 lõikes 1 sätestatud uurimise konfidentsiaalsust, võtavad taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik sobivad meetmed tagamaks, et antakse teavet võimaluse kohta kasutada riigisiseses õiguses ET 36 ET  ette nähtud õiguskaitsevahendeid niipea, kui need muutuvad kohaldatavaks, ja õigeaegselt, et õiguskaitsevahendeid oleks tegelikult võimalik kasutada. 4. Liikmesriigid tagavad, et õiguskaitsevahendite kasutamiseks ettenähtud tähtajad on samad nendega, mis on ette nähtud sarnases riigisiseses asjas, ning et tähtaegu kohaldatakse viisil, mis tagab asjaomastele isikutele võimaluse õiguskaitsevahendeid tegelikult kasutada. 5. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik teavitavad teineteist õiguskaitsevahenditest, mida kasutatakse Euroopa uurimismääruse koostamise, tunnustamise või täitmise vastu.  Täitev asutus või ametiisik teavitab taotlevat asutust või ametiisikut õiguskaitsevahendist, millega on vaidlustatud sellise uurimistoimingu seaduslikkus, mis toimus juba täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute valduses olevate tõendite hankimiseks koostatud Euroopa uurimismääruse alusel.  6. Kohtulik vaidlustamine ei peata uurimistoimingu tegemist, välja arvatud juhul, kui sellel on selline mõju sarnases riigisiseses asjas. 7. Taotlev asutus või ametiisik võtab arvesse Euroopa uurimismääruse tunnustamise või täitmise suhtes esitatud kaebuse rahuldamist kooskõlas tema riigisisese õigusega. Ilma et sellega piirataks riigisiseste menetlusnormide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et taotlevas riigis läbiviidavas kriminaalmenetluses austatakse Euroopa uurimismääruse abil kogutud tõendite hindamisel kaitseõigust ja tagatakse õiglane menetlus. Artikkel 1817 Ametnikke puudutav kriminaalvastutus Kui taotleva riigi ametnikud viibivad käesoleva  jaotise  direktiivi kohaldamise raames täitjariigi territooriumil, peetakse neid täitjariigi ametnikeks nende suhtes või nende poolt toime pandud süütegudes. Artikkel 1918 Ametnike tsiviilvastutus 1. Kui liikmesriigi ametnikud viibivad käesoleva  jaotise  direktiivi kohaldamise raames teise liikmesriigi territooriumil, vastutab esimene liikmesriik oma ametnike korraldatud operatsioonide käigus tekitatud igasuguse kahju eest vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kelle territooriumil nad tegutsevad. 2. Liikmesriik, kelle territooriumil lõikes 1 osutatud kahju on tekitatud, hüvitab sellise kahju tingimustel, mis kehtivad tema enda ametnike tekitatud kahju puhul. 3. Liikmesriik, kelle ametnikud on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see liikmesriik on kannatanutele või nende esindajatele tasunud. 4. Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ja välja arvatud lõike 3 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast lõikes 1 osutatud juhtudel kantud kahju hüvitamist teiselt liikmesriigilt. ET 37 ET  Artikkel 2019 Konfidentsiaalsus 1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik võtavad Euroopa uurimismääruse täitmisel nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust. 2. Määrust Täitev asutus või ametiisik tagab vastavalt oma riigisisesele õigusele Euroopa uurimismääruse asjaolude ja sisu konfidentsiaalsuse, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik uurimistoimingu tegemiseks. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei saa täita konfidentsiaalsuse nõuet, teavitab ta sellest viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut. 3. Kui määrust täitev asutus või ametiisik ei ole osutanud teisiti, ei tohi taotlev asutus või ametiisik oma riigisisese õiguse kohaselt avaldada tõendeid ega teavet, mille määrust täitev asutus või ametiisik talle on usaldanud, välja arvatud juhul, kui avaldamine on vajalik Euroopa uurimismääruses kirjeldatud uurimiste või menetluste jaoks. 4. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, mis tagavad, et pangad ei avalda asjaomasele pangakliendile ega kolmandatele isikutele, et taotlevale riigile on edastatud teavet vastavalt artiklitele 26 ja 27, või asjaolu, et toimub uurimine.  uus 5. Lõiked 1–4 ei mõjuta artikli 21 sätteid teabe või tõendite edasise kasutamise ja edasisaatmise tingimuste kohta. Artikkel 21 Teabe või tõendite edasise kasutamise ja edasisaatmise tingimused 1. Kui teave või tõendid on hangitud Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena või kooskõlas artiklitega 33 ja 34 ning sarnases riigisiseses asjas on täitjariigi või teavitatud liikmesriigi õiguses sätestatud tingimused, mis piiravad teabe või tõendite kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid koguti, märgib kõnealuse liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teabe või tõendite edastamise ajal ning artikli 33 või 34 kohase teavitamise korral viivitamata ja hiljemalt 96 tunni jooksul pärast teatise saamist, et sellised tingimused kehtivad ka käesoleva jaotise alusel teabe või tõendid saanud liikmesriigis. 2. Taotlev asutus või ametiisik, või kui see on asjakohane, uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik (edaspidi „taotluse esitanud asutus“) peab saama täitva asutuse või ametiisiku, või kui see on asjakohane, teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku (edaspidi „taotluse saanud asutus“) eelneva nõusoleku kasutada kõnealust teavet või tõendeid muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid koguti, või edastada teavet või tõendeid teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile järgmistel juhtudel: (a) kui tingimused on lõike 1 kohaselt märgitud, siis enne teabe või tõendite kasutamist muul eesmärgil kui see, milleks see teave või need tõendid koguti; (b) kõigil juhtudel enne seda, kui teave või tõendid edastatakse teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. ET 38 ET  3. Taotluse esitanud asutus täidab ja allkirjastab IV lisas esitatud vormi punktis 2 nõusolekutaotluse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. See tõlgitakse selle liikmesriigi ametlikku keelde, kellele taotlus on adresseeritud, või mõnda muusse keelde, mida see riik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib. 4. Taotluse saanud asutus teeb taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui nimetatud tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, annab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele viivitamata koos põhjustega teada ja võib tähtaega kuni kümne päeva võrra pikendada. 5. Nõusolek antakse, ilma et see mõjutaks lõike 6 kohaldamist, välja arvatud järgmistel juhtudel: (a) kohaldatakse Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmise alust või vajaduse korral artikli 33 või 34 kohast vastuväite esitamise alust; (b) teabe või tõendite taotletav kasutamine või edasisaatmine mõjutaks pooleliolevat kriminaaluurimist või süüdistuse esitamist; (c) määruse (EL) 2016/679 V peatükis või direktiivi (EL) 2016/680 V peatükis sätestatud tingimused ei ole täidetud. Lõike 4 kohase otsuse tegemise võib edasi lükata seniks, kuni selline alus püsib. 6. Taotluse saanud asutus võib teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile teabe või tõendite edastamiseks nõusoleku andmise tingimusena nõuda, et sellise nõusoleku taotlusele lisataks konkreetses asjas pädevate asutuste või ametiisikute koostatud Euroopa uurimismäärus, vastastikuse õigusabi taotlus või samaväärne õigusalase koostöö vahend. 7. Kui avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu tõttu ei ole võimalik eelnevat nõusolekut saada, võib teavet või tõendeid kasutada või edastada viivitamata, tingimusel et taotluse saanud asutust teavitatakse sellest 24 tunni jooksul ja talle esitatakse kiireloomulisust põhjendavad asjaolud.  2014/41/EL (kohandatud)  uus IV PEATÜKK TEATAVAD UURIMISTOIMINGUID KÄSITLEVAD ERISÄTTED Artikkel 22 Vahistatud isikute ajutine üleviimine taotlevasse riiki uurimistoimingu tegemiseks 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada täitjariigis vahistatud isiku ajutiseks üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on nõutav isiku viibimine taotleva riigi territooriumil, tingimusel et ta saadetakse täitjariigi määratud tähtaja jooksul tagasi. 2. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda ka juhul, kui (a) vahistatud isik ei anna oma nõusolekut või ET 39 ET  (b) üleviimine tõenäoliselt pikendab vahistatud isiku kinnipidamist. 3. Ilma et see piiraks lõike 2 punkti a kohaldamist ja kui täitjariik peab seda vajalikuks isiku vanuse või kehalise või vaimse seisundi tõttu, antakse vahistatud isiku seaduslikule esindajale võimalus esitada oma arvamus ajutise üleviimise kohta. 4. Lõikes 1 osutatud juhtumi korral antakse vahistatud isiku sõiduks läbi kolmanda liikmesriigi („transiidiliikmesriik“) territooriumi luba vastava taotluse alusel, millele on lisatud kõik vajalikud dokumendid. 5. Taotlev riik ja transiidiliikmesriik lepivad kokku isiku ajutise üleviimise praktilise korra üksikasjad, sealhulgas tema vahi all pidamise üksikasjalikud tingimused taotlevas riigis, ning kuupäevad, millal ta peab olema täitjariigi territooriumilt välja viidud ja sinna tagasi toodud, tagades, et arvesse võetakse asjaomase isiku kehalist ja vaimset seisundit ning taotlevas riigis nõutavat julgeolekutaset. 6. Kui täitjariik ei taotle üleviidava isiku vabastamist, jääb üleviidav isik nende tegude või süüdimõistvate kohtuotsuste eest, millega seoses teda täitjariigis vahi all peeti, vahi alla ka taotleva riigi territooriumil ja asjakohasel juhul ka transiidiliikmesriigi territooriumil. 7. Taotleva riigi territooriumil vahi all oleku aeg arvatakse maha sellest kinnipidamisajast, mille jooksul asjaomane isik on või peab olema kinni peetud täitjariigi territooriumil. 8. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, ei anta üleviidavat isikut taotlevas riigis kohtu alla ega peeta seal kinni ega piirata seal tema isikuvabadust muul viisil nende tegude eest, mis ta on toime pannud, või nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohaselt, mis on esitatud enne tema lahkumist täitjariigi territooriumilt ning mida Euroopa uurimismääruses ei ole märgitud. 9. Lõikes 8 osutatud immuniteet kaotab kehtivuse, kui üleviidav isik, kellele on antud 15 järjestikuse päeva jooksul võimalus lahkuda alates kuupäevast, mil taotlev asutus või ametiisik ei nõua enam tema kohalolekut, (a) on sellele vaatamata jäänud taotleva riigi territooriumile või (b) on sinna naasnud pärast sealt lahkumist. 10. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421, välja arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest taotlevasse riiki ja taotlevast riigist tagasi, mille kannab kõnealune riik. Artikkel 23 Vahistatud isikute ajutine üleviimine täitjariiki uurimistoimingu tegemiseks 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada taotlevas riigis vahistatud isiku ajutiseks üleviimiseks, et tõendite kogumise eesmärgil teha uurimistoiming, mille puhul on nõutav isiku viibimine täitjariigi territooriumil. 2. Käesoleva artikli kohase ajutise üleviimise suhtes kohaldatakse artikli 22 lõike 2 punkti a ning lõikeid 3–9 mutatis mutandis. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421, välja arvatud kulud, mis tulenevad isiku üleviimisest täitjariiki ja täitjariigist tagasi, mille kannab taotlev riik. ET 40 ET  Artikkel 24 Videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite  teel või muu kaugsidetehnoloogia  abil toimuv ülekuulamine 1. Kui isik asub täitjariigi territooriumil ja taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi ülekuulamiseks videokonverentsi  teel või muu kaugsidetehnoloogia  või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil kooskõlas lõigetega 5, 6 ja – 7. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse koostada ka kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamiseks videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite  teel või muu kaugsidetehnoloogia  abil ,  kui selle toimingu eesmärk on koguda tõendeid ja selle täitmine ei lähe sellel eesmärgil vajalikust kaugemale  . 2. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib kahtlustatavate või süüdistatavate ülekuulamist puudutava Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda ka juhul, kui a)  asjaomane  kahtlustatav või süüdistatav ei anna oma nõusolekut. või b) uurimistoimingu tegemine on konkreetses asjas vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega. 3. Taotlev asutus või ametiisik ja määrust täitev asutus või ametiisik lepivad kokku ülekuulamise praktilise korra. Sellise korra kokkuleppimisel võtab määrust täitev asutus või ametiisik kohustuse (a) teatada asjaomasele tunnistajale või eksperdile ülekuulamise aja ja koha; (b) esitada kahtlustatavale või süüdistatavale taotleva riigi  täitjariigi  üksikasjalike menetlusnormide kohaselt kutse kohtuistungile  ülekuulamisele  ilmumiseks, teavitama ja teavitada kahtlustatavat või süüdistatavat õigustest, mis neil on taotleva riigi õiguse kohaselt, ning tegema teha seda õigeaegselt, et asjaomasel isikul oleks võimalik oma kaitseõigust tegelikult kasutada; (c) tagada ülekuulatava isiku tuvastamise. 4. Kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole määrust täitval asutusel või ametiisikul võimalik kasutada videokonverentsiks  või muu kaugsidetehnoloogia jaoks  vajalikke tehnilisi vahendeid, võib need vahendid teha talle kättesaadavaks taotlev riik vastastikusel kokkuleppel. 5. Videokonverentsi või teiste audiovisuaalsete edastamisvahendite  teel või muu kaugsidetehnoloogia  abil toimuva ülekuulamise puhul kohaldatakse järgmisi eeskirju: (a) ülekuulamise juures viibib täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku esindaja, keda vajaduse korral abistab tõlk ning kes vastutab samuti ülekuulatava isiku tuvastamise ja täitjariigi õiguse aluspõhimõtete järgimise eest;. Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et ülekuulamise käigus rikutakse täitjariigi õiguse aluspõhimõtteid, võtab ta viivitamata vajalikke meetmeid, et tagada ülekuulamise jätkumine kooskõlas kõnealuste põhimõtetega; ET 41 ET  (b) taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud lepivad vajaduse korral kokku meetmetes, mis on vajalikud ülekuulatava isiku kaitsmiseks; (c) ülekuulamise viib läbi taotleva riigi pädev asutus või ametiisik või ülekuulamine toimub kõnealuse pädeva asutuse või ametiisiku juhtimisel kooskõlas kõnealuse riigi õigusnormidega; (d) taotleva riigi või ülekuulatava isiku taotluse korral tagab täitjariik, et ülekuulatavat isikut abistab vajaduse korral tõlk; (e) kahtlustatavat või süüdistatavat teavitatakse enne ülekuulamist menetlusõigustest, sealhulgas õigusest ütluste andmisest keelduda, mis neil on kas täitjariigi või taotleva riigi õiguse kohaselt. Tunnistajad ja eksperdid võivad taotleda õigust ütluste andmisest keelduda, mis neil on kas täitjariigi või taotleva riigi õiguse kohaselt ning neid teavitatakse sellest õigusest enne ülekuulamist. 6. Ilma et see piiraks asjaomaste isikute kaitsmiseks kokku lepitud meetmete kohaldamist, koostab määrust täitev asutus või ametiisik pärast ülekuulamist protokolli, milles märgitakse ülekuulamise kuupäev ja koht, ülekuulatud isiku andmed, kõikide teiste ülekuulamisel osalenud, täitjariiki esindavate isikute andmed ja ametikoht, antud vanded ja ülekuulamise tehnilised tingimused. Määrust Täitev asutus või ametiisik edastab kõnealuse dokumendi taotlevale asutusele või ametiisikule. 7. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et tagada oma riigisisese õiguse kohaldamine samal viisil nagu seda kohaldatakse siis, kui ülekuulamine toimuks riigisiseses menetluses, juhul kui isik kuulatakse käesoleva artikli kohaselt üle tema territooriumil ja isik keeldub ütluste andmisest, kui tal on kohustus ütlusi anda, või kui ta annab valeütlusi. Artikkel 25 Ülekuulamine telefonikonverentsi teel 1. Kui isik on ühe liikmesriigi territooriumil ja teise liikmesriigi pädevad asutused või ametiisikud peavad ta tunnistajana või eksperdina üle kuulama, siis juhul, kui ülekuulatava isiku saabumine asjaomase riigi territooriumile ei ole asjakohane või võimalik ning kaalutud on ka teisi sobivaid mooduseid, võib teise liikmesriigi taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa uurimismääruse tunnistaja või eksperdi ülekuulamiseks telefonikonverentsi teel lõikes 2 sätestatud korras. 2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse artikli 24 lõikeid 3, 5, 6 ja 7 telefonikonverentsi teel ülekuulamise suhtes mutatis mutandis. Artikkel 26 Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab või käsutab ühte või mitut mis tahes liiki kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas pangas, ning juhul, kui selliste kontode olemasolu tehakse kindlaks, saada taotlevalt riigilt üksikasjalikke andmeid nende kontode kohta. ET 42 ET  2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks. 3. Lõikes 1 osutatud teave peab Euroopa uurimismääruses esitatud taotluse korral sisaldama andmeid ka isiku, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, kontode kohta, mille suhtes tal on volitus. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave on asjaomast kontot haldava panga valduses. 5. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega ning mille alusel ta eeldab, et täitjariigi pankades hoitakse kõnealust kontot ja võimaluse korral ka seda, missugused võivad olla asjaomased pangad. Asutus või ametiisik lisab Euroopa uurimismäärusele ka tema valduses oleva teabe, mis võib hõlbustada selle täitmist. 6. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et teha kindlaks, kas füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud asjaomane kriminaalmenetlus, omab ühte või mitut kontot ükskõik millises täitjariigi territooriumil asuvas finantseerimisasutuses, mis ei ole pank. Lõikeid 3, 4 ja –5 kohaldatakse mutatis mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Artikkel 27 Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada eesmärgiga saada üksikasjalikke andmeid konkreetsete pangakontode ja selles kindlaksmääratud ühe või mitme konto kaudu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tehtud pangatoimingute kohta, sealhulgas üksikasjalikke andmeid kõikide saatja ja saaja kontode kohta. 2. Iga liikmesriik võtab käesolevas artiklis sätestatud tingimuste kohaselt meetmed, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks. 3. Käesolevas artiklis sätestatud kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui selline teave on asjaomast kontot haldava panga valduses. 4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletav teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. 5. Euroopa uurimismääruse võib samuti koostada, et saada lõikes 1 osutatud teavet finantstehingute kohta, mida on teinud finantseerimisasutused, mis ei ole pangad. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis. Sellisel juhul ning lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Artikkel 28 Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul ET 43 ET  1. Kui Euroopa uurimismäärus koostatakse sellise uurimistoimingu tegemiseks, mis nõuab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatud teatava aja jooksul, näiteks uurimistoiming, mis nõuab (a) ühe või mitme konkreetse konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seiret; (b) kontrollitavaid  kontrollialuseid  saadetisi täitjariigi territooriumil;,  uus (c) jälgimist täitjariigi territooriumil; (d) täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme paigaldamist ja kasutamist;  2014/41/EL (kohandatud)  uus võib määrust täitev asutus või ametiisik keelduda Euroopa uurimismääruse täitmisest lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. 2. Taotlev riik ja täitjariik lepivad kokku praktilise korra, mida kohaldatakse lõike 1 punktis punktides b ,  c ja d  osutatud uurimistoimingu puhul ja muudel vajalikel juhtudel. 3. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib taotletud teave olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. 4. Täitjariigi pädevatel asutustel ja ametiisikutel on õigus teha, juhtida ja kontrollida Euroopa uurimismääruse täitmisega seotud toiminguid, millele on osutatud lõikes 1. Artikkel 29 Varjatud uurimised 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada selleks, et taotleda täitjariigilt abi andmist taotlevale riigile kuritegude uurimisel, mida toimetab variidentiteediga ametnik („varjatud uurimised“). 2. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib varjatud uurimine olla kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. Täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud otsustavad käesoleva artikli kohaselt tehtud Euroopa uurimismääruse tunnustamise ja täitmise üle igal üksikul juhul eraldi ja pööravad nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisesele õigusele ja menetlustele. 3. Lisaks artiklis 1211 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib määrust täitev asutus või ametiisik keelduda lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest ka juhul, kui (a) varjatud uurimist ei ole lubatud toimetada sarnases riigisiseses asjas või (b) ei olnud võimalik jõuda kokkuleppele varjatud uurimise läbiviimise korra osas lõike 4 kohaselt. ET 44 ET  4. Varjatud uurimist toimetatakse vastavalt selle liikmesriigi õigusele ja menetlustele, kelle territooriumil varjatud uurimine toimub. Üksnes täitjariigi pädevatel asutustel ja ametiisikutel on õigus tegutseda ning juhtida ja kontrollida varjatud uurimist. Taotlev riik ja täitjariik lepivad kokku varjatud uurimise kestuse, selle üksikasjalikud tingimused ja asjaomaste ametnike õigusliku seisundi varjatud uurimise ajal, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu oma riigisisestele õigus- ja menetlusnormidele.  uus Artikkel 30 Piiriülene jälgimine 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada artikli 5 punktis a osutatud menetluse raames, et lubada taotlevas riigis algatatud jälgimise jätkamist täitjariigi territooriumil, kui jälgimine seisneb isiku või eseme jälgimises õiguskaitseametnike poolt ja õiguskaitseametnikud teevad seejuures tõendite hankimiseks tehniliste vahendite abil heli-, visuaalseid või muid salvestisi. 2. Euroopa uurimismääruses esitatakse piiriülese jälgimise kasutamist põhjendavad asjaolud. 3. Lisaks artiklis 12 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Täitev asutus või ametiisik võib Euroopa uurimismääruse täitmise otsusele seada mis tahes tingimusi, mida kohaldatakse sarnases riigisiseses asjas. 4. Taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud lepivad kokku piiriülese jälgimise kestuse ja praktilise korra, sealhulgas tehniliste vahendite kasutamise ja asjaomaste ametnike käitumist reguleeriva korra. Piiriülest jälgimist läbiviiva taotleva riigi õiguskaitseametnikud tegutsevad üksnes vaatlemise ja piiriülese jälgimise dokumenteerimise eesmärgil, nad ei kasuta täitjariigi territooriumil sunnivolitusi ega sisene eravaldusesse. 5. Taotluse korral antakse piiriülene jälgimine üle täitjariigi õiguskaitseametnikele. 6. Erandina lõikest 1, kui nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik koostada ja edastada Euroopa uurimismäärust enne jälgitava isiku või eseme täitjariigi territooriumile sisenemist, võivad taotleva riigi õiguskaitseametnikud täitjariigi territooriumil piiriülest jälgimist jätkata, tingimusel et (a) kohe pärast seda, kui taotleva riigi õiguskaitseametnikud on piiri ületanud, teavitab kiireloomuliste teatiste koostamiseks ja edastamiseks pädev asutus sobival viisil asutust, kes on pädev kiireloomulisi teatisi vastu võtma, jälgimise jätkamisest täitjariigis ja kiireloomulisust põhjendavatest asjaoludest; (b) Euroopa uurimismäärus koostatakse ja edastatakse täitvale asutusele või ametiisikule viivitamata ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast punktis a osutatud piiri ületamist, kusjuures märkida tuleb põhjused, miks määruse eelnev edastamine ei olnud võimalik; ET 45 ET  (c) piiriülene jälgimine toimub täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute antud juhiste kohaselt; (d) piiriülene jälgimine lõpetatakse niipea, kui täitev asutus või ametiisik seda taotleb või kui Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldutakse; (e) kui 24 tunni jooksul alates Euroopa uurimismääruse edastamisest ei ole tehtud otsust selle tunnustamise või täitmise kohta, oleneb piiriülese jälgimise jätkamine sellest, kas täitev asutus või ametiisik otsustab lubada piiriülese jälgimise ajutist jätkamist kooskõlas artikli 13 lõike 4 punktiga c; (f) kui Euroopa uurimismääruse tunnustamisest või täitmisest keeldutakse või piiriülese jälgimise ajutine jätkamine ei ole muul põhjusel punkti e kohaselt lubatud, võib piiriülese jälgimise käigus hangitud materjali kasutada üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks, ning täitvat asutust või ametiisikut teavitatakse materjali sellisest kasutamisest ja selle põhjustest. 7. Lõike 6 punktis a osutatud teavitamisel kasutatakse V lisas esitatud vormi. See tõlgitakse teavitatud liikmesriigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mida teavitatud liikmesriik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib. Kui tõlget ei ole võimalik mõistliku aja jooksul esitada, võib teate edastada keeles, millest teistes liikmesriikides üldiselt aru saadakse. 8. Kui lõike 6 punktis a osutatud teavitatud asutus ei ole täitev asutus või ametiisik, teavitab ta omakorda viivitamatult täitvat asutust või ametiisikut.  2014/41/EL (kohandatud) V PEATÜKK ELEKTROONILISE SIDE PEALTKUULAMINE Artikkel 3130 Elektroonilise side pealtkuulamine teise liikmesriigi tehnilise abiga 1. Euroopa uurimismääruse võib koostada elektroonilise side pealtkuulamiseks riigis, kelle tehnilist abi vajatakse. 2. Kui mitu liikmesriiki on võimelised osutama kogu vajalikku tehnilist abi elektroonilise side pealtkuulamiseks, saadetakse Euroopa uurimismäärus vaid ühele liikmesriigile. Alati eelistatakse seda liikmesriiki, kelle territooriumil asub või asub tulevikus isik, keda kuulatakse pealt. 3. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismäärus sisaldab samuti järgmist teavet: (a) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave; (b) pealtkuulamise soovitud kestus; ning (c) Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks piisavad tehnilised andmed, eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega. ET 46 ET  4. Taotlev asutus või ametiisik märgib Euroopa uurimismääruses, miks tema arvates võib märgitud uurimistoiming olla asjaomase kriminaalmenetluse jaoks olulise väärtusega. 5. Lisaks artiklis 11 osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustele võib lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse täitmisest keelduda, kui sellist uurimistoimingut ei ole lubatud teha sarnases riigisiseses asjas. Täitjariik võib Euroopa uurimismääruse täitmise otsusele seada mis tahes tingimusi, mida järgitakse sarnases riigisiseses asjas. 6. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse võib täita järgmisel viisil: (a) elektrooniline side edastatakse viivitamata taotlevale riigile või (b) elektroonilist sidet kuulatakse pealt ja see salvestatakse, misjärel edastatakse pealtkuulamise tulemus taotlevale riigile. Taotlev asutus või ametiisik ning määrust täitev asutus või ametiisik konsulteerivad teineteisega, et jõuda kokkuleppele selles, kas pealtkuulamine toimub punkti a või b kohaselt.  uus 7. Kui ajavahemik, mille jaoks elektroonilise side pealtkuulamist täitjariigis taotletakse, ületab ajavahemikku, milleks sellised uurimistoimingud on määratud või mille jooksul neid võib täitjariigi õiguse kohaselt teostada, teavitab täitev asutus või ametiisik sellest viivitamata taotlevat asutust või ametiisikut ja märgib ära, kas ja kuidas on võimalik ajavahemikku pikendada. Kui taotlev asutus või ametiisik kavatseb elektroonilise side pealtkuulamist täitjariigis jätkata kauem, kui esialgses Euroopa uurimismääruses märgitud, tuleb koostada uus Euroopa uurimismäärus.  2014/41/EL 8. 7. Lõikes 1 osutatud Euroopa uurimismääruse koostamisel või pealtkuulamise ajal võib taotlev asutus või ametiisik, kui tal on selleks eriline põhjus, samuti taotleda salvestise transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist, kui määrust täitev asutus või ametiisik sellega nõustub. 9. 8. Käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kantakse vastavalt artiklile 5421, välja arvatud pealtkuulatud elektroonilise side transkriptsiooni, dekodeerimise või dekrüpteerimise kulud, mille kannab taotlev riik. VI PEATÜKK KRIMINAALMENETLUSE TAGAMINE Artikkel 32 Kriminaalmenetluse tagamise vahendid 1. Taotlev asutus või ametiisik võib koostada Euroopa uurimismääruse, et võtta mis tahes meede, mis hoiab esialgu ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamise, muutmise, eemaldamise, edastamise või kõrvaldamise. ET 47 ET  2. Määrust Täitev asutus või ametiisik otsustab selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi üle ja teatab oma otsustusest võimalikult kiiresti ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast Euroopa uurimismääruse saamist.  2014/41/EL (kohandatud)  uus 3. Kui taotletakse lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kasutamist, märgib taotlev asutus või ametiisik Euroopa uurimismääruses, kas tõendid edastatakse taotlevale riigile või jäävad need täitjariigi valdusse. Määrust Täitev asutus või ametiisik tunnustab ja täidab Euroopa uurimismääruse ning edastab tõendid käesolevas direktiivis sätestatud  kohaldatavas  korras. 4. Kui vastavalt lõikele 3 on Euroopa uurimismäärusele lisatud juhis, mille kohaselt tõendid peavad jääma täitjariigi valdusse, märgib taotlev asutus või ametiisik lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetamise kuupäeva või prognoositava kuupäeva, mil esitatakse taotlus tõendite edastamiseks taotlevale riigile. 5. Pärast konsulteerimist taotleva asutuse või ametiisikuga võib määrust täitev asutus või ametiisik oma riigisisese õiguse ja tavade kohaselt ja juhtumi asjaolusid arvesse võttes kehtestada asjakohased tingimused, et lühendada ajavahemikku, mille jooksul lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise toimingut  vahendit  kohaldatakse. Kui määrust täitev asutus või ametiisik kavatseb nende tingimuste kohaselt kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise lõpetada, teavitab ta taotlevat asutust või ametiisikut, kes saab esitada oma märkused. Taotlev asutus või ametiisik teavitab viivitamata määrust täitvat asutust või ametiisikut sellest, et lõikes 1 osutatud kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine on lõpetatud.  VII PEATÜKK   TEATISED ILMA TEISE LIIKMESRIIGI TEHNILISE ABITA TEHTAVATE PIIRIÜLESTE UURIMISTOIMINGUTE KOHTA  Artikkel 3331 Teatis sellele liikmesriigile, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik, kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik 1. Kui ühe  uuriva  („ pealtkuulamist korraldav liikmesriigi”) pädev asutus või ametiisik annab  artikli 5 punktis a osutatud menetluses ja, kui see on sellise menetlusega seotud, artikli 5 punktis d osutatud menetluses  uurimistoimingu tegemise eesmärgil loa elektroonilise side pealtkuulamiseks ning kui pealtkuulamise korralduses märgitud isiku, keda kuulatakse pealt, elektroonilise side aadressi kasutatakse  sellise  teise liikmesriigi („teavitatud liikmesriik”) territooriumil, kelle tehniline abi ei ole pealtkuulamise korraldamiseks vajalik, teavitab  uuriv  pealtkuulamist korraldav liikmesriik teavitatud  selle teise  liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut pealtkuulamisest (a) enne pealtkuulamist, kui  uuriva  pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teab pealtkuulamise korralduse tegemise ajal, et ET 48 ET  pealtkuulatav isik asub sel hetkel või pealtkuulamise ajal teavitatud liikmesriigi territooriumil; (b) pealtkuulamise ajal või peale selle korraldamist viivitamata pärast seda, kui ta on saanud teavet selle kohta, et pealtkuulatav isik asub või asus pealtkuulamise ajal teavitatud riigi territooriumil. 2. Lõikes 1 osutatud teavitamisel kasutatakse IIIC lisas esitatud vormi.  See tõlgitakse teavitatud liikmesriigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mida teavitatud liikmesriik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib.   uus 3. Kui lõikes 1 osutatud teate saanud teavitatud liikmesriigi asutus ei ole pädev meetmeid võtma, edastab ta teate põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 24 tunni jooksul pärast teate saamist teavitatud liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule ja teatab sellest uuriva liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule.  2014/41/EL  uus 4. 3. Kui pealtkuulamine ei ole lubatud sarnases riigisiseses asjas, võib teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik viivitamata, kuid hiljemalt 96 tunni jooksul lõikes 1 osutatud teatise kättesaamisest teavitada  uuriva  pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut sellest, (a) et pealtkuulamist ei tohi korraldada või see tuleb lõpetada ning (b) et kui see on vajalik, siis mis tahes andmeid materjali , mis on pealtkuulamise tulemusel juba saadud ajal, mil pealtkuulatav isik viibis teavitatud liikmesriigi territooriumil, ei tohi kasutada  , vaid tuleb kustutada,  või tohib kasutada üksnes teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku seatud tingimustel,  sealhulgas artikli 21 kohaselt teatatud tingimustel  . Teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teatab  uuriva pealtkuulamist korraldava liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule kõnealuseid tingimusi õigustavad põhjused. 4. Lõikes 2 osutatud teatise suhtes kohaldatakse artikli 5 lõiget 2 mutatis mutandis.  uus 5. Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku taotlusel esitab uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik kogu lisateabe, mida teavitatud liikmesriik vajab, et hinnata, kas pealtkuulamine oleks sarnases riigisiseses asjas lubatud. 6. Kui teavitatud liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavaid sisemenetlusi ei ole võimalik 96 tunni jooksul lõpule viia, annab teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik sellest uuriva liikmesriigi pädevale asutusele või ametiisikule viivitamata teada, esitades põhjendused, ning võib seda ajavahemikku pikendada veel kuni 96 tunni võrra. ET 49 ET  7. Kui teavitatud liikmesriigi pädev asutus või ametiisik ei esita lõikes 4 osutatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid ja ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib uuriv liikmesriik teavitatud liikmesriigi territooriumil pealtkuulamist lõikes 1 osutatud teates märgitud aja jooksul jätkata. Kui uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik kavatseb pealtkuulamist jätkata kauem, kui esialgses teates märgitud, tuleb esitada uus teatis. Artikkel 34 Liikmesriigi teavitamine tehnilise salvestusseadme kasutamisest tema territooriumil ilma tema tehnilist abi vajamata 1. Kui uuriva liikmesriigi pädev asutus on artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud menetluses ja, kui see on sellise menetlusega seotud, artikli 5 punktis d osutatud menetluses uurimistoimingu tegemiseks andnud loa asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme (edaspidi „tehniline salvestusseade“) kasutamiseks ja kui see seade siseneb teise liikmesriigi territooriumile, kus ei ole seadme kasutamise jätkamiseks selle liikmesriigi tehnilist abi vaja, teavitab uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust või ametiisikut tehnilise salvestusseadme kasutamisest tema territooriumil: (a) enne seadme kasutamist, kui uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik teab tehnilise salvestusseadme kasutamiseks korralduse andmise ajal, et see siseneb teavitatud liikmesriigi territooriumile, või (b) seadme kasutamise ajal või pärast seda niipea, kui ta saab teada, et tehniline salvestusseade asub või asus teavitatud liikmesriigi territooriumil. 2. Artikli 33 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud teatiste suhtes mutatis mutandis. VIII PEATÜKK VAREM VAHETATUD TEABE TÕENDINA KASUTAMISE NÕUSOLEKU TAOTLUSED Artikkel 35 Varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlus 1. Kui see on tema riigisisese õiguse või teabe algse edastamise tingimuste kohaselt nõutav, võib taotluse esitanud asutus taotleda taotluse saanud asutuse nõusolekut kasutada kriminaalmenetluses tõendina teavet, mille teise liikmesriigi (edaspidi „taotluse saanud riik“) pädevad asutused või ametiisikud on varem liikmesriigi (edaspidi „taotluse esitanud riik“) pädevatele asutustele või ametiisikutele esitanud: (a) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/97780; (b) õigusasutuste vahel konventsiooni artikli 7 kohases omaalgatuslikus teabevahetuses. 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj). ET 50 ET  2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „taotluse esitanud asutus“ artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud asutust, kes on pädev nõusolekutaotlust esitama, ja „taotluse saanud asutus“ artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud asutust, kes on pädev sellisele taotlusele vastama. 3. Nõusolekutaotluse võib esitada üksnes juhul, kui teabe tõendina kasutamine on asjaomase kriminaalmenetluse otstarbel vajalik ja proportsionaalne ning selline taotlus oleks taotluse esitanud riigis sarnases riigisiseses asjas samadel tingimustel lubatud. 4. Taotluse esitanud asutus täidab ja allkirjastab VI lisas esitatud vormis nõusolekutaotluse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. Nõusolekutaotlus sisaldab teavet, mis võimaldab taotluse saanud asutusel otsustada, kas nõusolekut võib anda. Nõusolekutaotlus tõlgitakse taotluse saanud riigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mida see riik artikli 6 lõike 2 kohaselt aktsepteerib. 5. Taotluse saanud asutus teeb taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist. Kui sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, annab taotluse saanud asutus sellest taotluse esitanud asutusele viivitamata koos põhjustega teada ja võib tähtaega kuni kümne päeva võrra pikendada. 6. Taotluse saanud asutus annab nõusoleku, vajaduse korral tingimuslikult, välja arvatud juhul, kui esineb üks järgmistest keeldumise või edasilükkamise põhjustest: (a) teabe kasutamine tõendina ei oleks samasugustes menetlustes nagu need, mille jaoks nõusolekut taotletakse, taotluse saanud riigi õiguse kohaselt lubatud; (b) on põhjendatult alust arvata, et nõusoleku andmine kahjustaks taotluse saanud riigis käimasolevat kriminaalmenetlust või kahjustaks tõsiselt olulisi riiklikke huve; (c) direktiivi (EL) 2023/977 kohased esitatud teabe kasutamise tingimused ei ole enam täidetud, sealhulgas juhul, kui teave on ebatäpne, mittetäielik või ei ole enam ajakohane. 7. Niipea kui lõikes 6 osutatud edasilükkamise põhjust enam ei ole, teeb taotluse saanud asutus lõikes 5 osutatud otsuse ja teavitab sellest taotluse esitanud asutust. 8. Artiklit 8 kohaldatakse käesoleva artikli kohaste nõusolekutaotluste suhtes mutatis mutandis. 9. Liikmesriigid tagavad, et nõusolekutaotluste ja nende kohta tehtavate otsuste suhtes kohaldatakse õiguskaitsevahendeid, mis on samaväärsed õiguskaitsevahenditega, mida kasutatakse sarnases riigisiseses asjas. Artikli 17 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kohaldatakse selliste taotluste ja otsuste suhtes mutatis mutandis. ET 51 ET  III JAOTIS EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS I PEATÜKK – EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS Artikkel 36 Euroopa kaugosalemismäärus ja selle täitmise kohustus 1. Euroopa kaugosalemismäärus on liikmesriigi õigusasutuse tehtud otsus, mis võimaldab kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kellel on kriminaalmenetluse osalise staatus, kaugosaleda kriminaalmenetluses ühel või mitmel kohtuistungil videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil teisest liikmesriigist. 2. Liikmesriigid tagavad, et kehtestatud on vajalik õigus- ja menetlusraamistik, et nende taotlev asutus või ametiisik saaks Euroopa kaugosalemismäärust kooskõlas käesoleva jaotisega koostada. 3. Liikmesriigid täidavad Euroopa kaugosalemismäärust vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja käesoleva jaotise, samuti I, IV ja V jaotise kohaselt. 4. Euroopa kaugosalemismäärus hõlmab kaugosalemist kriminaalasjades pädeva kohtu istungi(te)l kriminaalmenetluse kõigis etappides alates uurimise algusest kuni menetluse lõpetamiseni, sealhulgas asjakohasel juhul süüdimõistmise ja edasikaebuste lahendamiseni. II PEATÜKK TAOTLEVA RIIGI MENETLUSED JA TAGATISED Artikkel 37 Euroopa kaugosalemismääruse koostamise ja edastamise tingimused 1. Taotlev asutus või ametiisik võib Euroopa kaugosalemismääruse koostada juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: (a) kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu elab või hakkab elama täitjariigis või viibib praegu või tulevikus ajutiselt selles riigis mõjuvatel põhjustel, mis takistavad või muul viisil raskendavad asjaomas(t)e istungi(te) ajal tema viibimist taotlevas riigis, või on täitjariigis kinni peetud mõnes muus tema vastu algatatud menetluses; (b) taotlev asutus või ametiisik peab Euroopa kaugosalemismääruse koostamist asjakohaseks ja juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on proportsionaalne hõlbustada asjaomase isiku osalemist taotleva riigi kriminaalmenetluses kohtuistungi(te)l, võttes arvesse asjaomase isiku õigusi; (c) asjaomane isik on andnud artikli 38 kohaselt oma nõusoleku istungi(te)l kaugosaleda. ET 52 ET  2. Erandina lõikest 1 võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa kaugosalemismääruse enne asjaomaselt isikult lõike 1 punkti c kohase nõusoleku saamist, kui see on tõhusa ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks erandkorras vajalik. Taotlev asutus või ametiisik teavitab sellest täitvat asutust või ametiisikut ja taotleb tema abi asjaomase isiku nõusoleku küsimisel, kasutades VIII lisas esitatud vormi selleks ettenähtud osa. Sellisel juhul teeb täitev asutus või ametiisik asjaomase isiku nõusoleku kindlaks enne artikli 41 või 43 kohaselt Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse tegemist. 3. Erandina lõikest 1 võib taotlev asutus või ametiisik koostada Euroopa kaugosalemismääruse ilma asjaomaselt isikult lõike 1 punkti c kohast nõusolekut saamata erandlikel asjaoludel, kui isiku istungi(te)l kohapeal osalemisest tuleneks tõeline ja vahetu või ettenähtav tõsine oht avalikule julgeolekule või rahvatervisele, ning istungi(te) edasilükkamine või menetluse peatamine oleks vastuolus tõhusa ja korrakohase õigusemõistmisega, tingimusel et austatakse asjaomase isiku kaitseõigust ja tagatakse õiglane menetlus. Seda erandit ei kohaldata, kui asjaomane isik on haavatav isik või laps ja istungi(te) läbiviimine kaugistungina ei vasta tema erivajadustele ja parimatele huvidele. 4. Lõike 1 punktis a sätestatud tingimusele vastav kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu võib taotlevalt asutuselt või ametiisikult kooskõlas taotleva riigi õiguses sätestatud menetlustega taotleda Euroopa kaugosalemismääruse koostamist. Taotlus esitatakse taotlevale asutusele või ametiisikule aegsasti enne asjaomas(t)e istungi(t)e toimumist ning kõnealune asutus või ametiisik vaatab selle lõike 1 alusel läbi. Taotlev asutus või ametiisik vastab taotlusele mõistliku aja jooksul ja põhjendatud otsusega. 5. Kui Euroopa kaugosalemismäärus puudutab last, kes on kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, tagab taotlev asutus või ametiisik, et käesoleva artikli kohaldamisel seatakse alati esikohale lapse parimad huvid. Artikkel 38 Nõusoleku saamise kord 1. Kui asjaomasele isikule toimetatakse kätte kutse osaleda asjaomas(t)el istungi(te)l, teeb taotlev asutus või ametiisik vajaduse korral ka järgmist: (a) küsib isiku nõusolekut ühel või mitmel istungil videokonverentsi teel või muu kaugsidetehnoloogia abil kaugosalemiseks, kui on täidetud artikli 37 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimused, või (b) teavitab asjaomast isikut võimalusest ja tingimustest, mille alusel ta saab kooskõlas riigisisese õiguse ja artikli 37 lõikega 4 esitada taotluse ühel või mitmel istungil kaugosalemiseks. 2. Enne nõusoleku andmist teavitavad taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud kahtlustatavat, süüdistatavat või kannatanut talle arusaadavas keeles suuliselt või kirjalikult vähemalt järgmisest: (a) võimalus küsida taotlevas riigis nõu kaitsjalt, kahtlustatava või süüdistatava puhul kooskõlas direktiiviga 2013/48/EL ning kuriteoohvrite puhul kooskõlas direktiiviga 2012/29/EL ja riigisisese õigusega; ET 53 ET  (b) õigus suulisele tõlkele pädevas asutuses või pädeva ametiisiku juures ja õigus kirjalikule tõlkele kooskõlas direktiiviga 2010/64/EL või direktiiviga 2012/29/EL, olenevalt sellest, kumb on asjakohane; (c) Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kord ning eriõigused, mis asjaomasel isikul selle korra kohaselt on. 3. Kui asjaomane isik on laps direktiivi (EL) 2016/800 artikli 3 punkti 1 tähenduses, abistab teda lõike 2 punktis a osutatud juhtudel enne nõusoleku andmist kaitsja. Kui asjaomane isik on laps direktiivi 2012/29/EL artikli 2 punkti 1 alapunkti c tähenduses ja vanemliku vastutuse kandjad ei saa enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu lapsohvrit esindada või kui lapsohver on saatjata või perekonnast eraldatud, abistab last enne nõusoleku andmist eriesindaja või kaitsja. 4. Kui asjaomane isik on laps, annavad taotleva riigi pädevad asutused või ametiisikud direktiivi (EL) 2016/800 artikli 3 punktis 2 määratletud või direktiivi 2012/29/EL artikli 1 lõikes 2 osutatud vanemliku vastutuse kandjale või direktiivi (EL) 2016/800 artikli 5 lõikes 2 või direktiivi 2012/29/EL artikli 24 lõike 1 punktides b ja c osutatud muule sobivale täiskasvanule või seaduslikule esindajale, kui see on nende sätete kohaselt kohaldatav, võimalikult kiiresti teabe, mida lapsel on õigus käesoleva artikli kohaselt saada. 5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud teave esitatakse lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse haavatavate isikute erivajadusi. 6. Nõusolek istungi(te)l kaugosalemiseks antakse vabatahtlikult ja ühemõtteliselt. Nõusolek registreeritakse koos selle andmise asjaoludega kooskõlas taotleva riigi õiguses nõutava dokumenteerimiskorraga. 7. Ühel või mitmel istungil kaugosalemise nõusoleku andmise või taotluse esitamise tähtaegade suhtes kohaldatakse taotleva riigi õigust. 8. Juhul kui asjaomane isik viibib kutse kättetoimetamise ajal täitjariigis, palub taotlev asutus või ametiisik täitjariigi pädevate asutuste või ametiisikute abi lõikes 1 osutatud kutse kättetoimetamisel ja asjaomasele isikule käesoleva artikli kohaselt teabe andmisel ning märgib formaalsused ja menetlused, mida tuleb järgida. Kui taotletakse asjaomase isiku nõusolekut istungi(te)l kaugosalemiseks, teavitavad täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud taotlevat asutust sellest, kas nõusolek saadi, ning edastavad taotlevale asutusele või ametiisikule kõik vajalikud materjalid. Kui nõusolekut ei olnud võimalik saada või asjaomane isik ei olnud kättesaadav, teavitavad täitjariigi pädevad asutused või ametiisikud sellest taotlevat asutust või ametiisikut. 9. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruse koostamisel teinud artikli 37 lõike 2 alusel erandi nõudest saada enne Euroopa kaugosalemismääruse koostamist asjaomase isiku istungi(te)l kaugosalemiseks tema nõusolek, siis küsib täitev asutus või ametiisik kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ning järgides taotleva asutuse või ametiisiku märgitud formaalsusi ja menetlusi enne Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse tegemist asjaomase isiku nõusolekut kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l kaugosaleda. Artikkel 39 Euroopa kaugosalemismääruse sisu ja vorm 1. Taotlev asutus või ametiisik täidab ja allkirjastab VIII lisas esitatud vormis Euroopa kaugosalemismääruse ning kinnitab selle sisu täpsust ja õigsust. ET 54 ET  2. Euroopa kaugosalemismäärus sisaldab eelkõige järgmist teavet: (a) taotleva asutuse või ametiisiku andmed ning asjakohasel juhul kinnitava asutuse või ametiisiku andmed; (b) Euroopa kaugosalemismääruses käsitletava kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu isikuandmed, samuti igasugune oluline teave, mida taotleval asutusel või ametiisikul selle isiku võimaliku haavatavuse kohta on; (c) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)ks asjaomase isiku volitatud või taotleva riigi määratud kaitsja nimi ja kontaktandmed; (d) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud uurimise või menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus ja taotlevas riigis kohaldatavad kriminaalõiguse sätted; (e) Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te) menetluse etapi kirjeldus ning istungi(te) liik, arv ja ligikaudne aeg; (f) põhjused, miks konkreetse(te)l istungi(te)l kaugosalemine on artikli 37 lõikes 1 sätestatud tingimusi arvestades asjakohane; (g) teave selle kohta, kas asjaomane isik on istungil kaugosalemist taotlenud või sellega nõustunud, artikli 37 lõike 2 kohaldamine ning formaalsused ja menetlused, mida tuleb asjaomase isiku nõusoleku taotlemisel järgida, või asjakohasel juhul artikli 37 lõike 3 kohaldamine; (h) kavandatav praktiline kord Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks kooskõlas artikliga 42, sealhulgas kõik meetmed, mis on vajalikud asjaomase isiku haavatavuste arvessevõtmiseks; (i) Euroopa kaugosalemismääruse täitmisel nõutavad formaalsused ja menetlused, mis on taotleva riigi õiguses sõnaselgelt sätestatud. 3. Iga liikmesriik märgib keele(d), mida liidu institutsioonide ametlike keelte hulgast lisaks asjaomase liikmesriigi ametlikule keelele (ametlikele keeltele) võib kasutada Euroopa kaugosalemismääruse vormi täitmisel või tõlkimisel, kui kõnealune liikmesriik on täitjariik. 4. Taotleva riigi pädev asutus või ametiisik tõlgib Euroopa kaugosalemismääruse täitjariigi ametlikku keelde või mõnda teise keelde, mille täitjariik on märkinud lõike 3 kohaselt. Artikkel 40 Euroopa kaugosalemismääruse edastamine 1. Artikli 39 kohaselt tehtud Euroopa kaugosalemismäärus edastatakse taotlevalt asutuselt või ametiisikult täitvale asutusele või ametiisikule otse, või kui see on kohaldatav, siis detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutades artiklis 52 osutatud keskasutuse kaudu. 2. Euroopa kaugosalemismäärusele lisatakse kogu oluline lisateave ja kõik olulised dokumendid, sealhulgas vajalikud materjalid nõusoleku saamise kohta. 3. Kui täitev asutus või ametiisik ei ole teada, teeb taotlev asutus või ametiisik kõik vajalikud päringud, sealhulgas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktide kaudu, et täitjariigilt see teave saada. ET 55 ET  4. Kui Euroopa kaugosalemismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik ei ole pädev Euroopa kaugosalemismäärust tunnustama ja selle täitmiseks vajalikke meetmeid võtma, edastab ta selle ex officio täitvale asutusele või ametiisikule ning teavitab sellest taotlevat asutust või ametiisikut. III PEATÜKK TÄITJARIIGI MENETLUSED JA TAGATISED Artikkel 41 Tunnustamine ja täitmine 1. Täitev asutus või ametiisik tunnustab kooskõlas käesoleva direktiiviga edastatud Euroopa kaugosalemismäärust ilma täiendavate formaalsusteta ja tagab selle täitmise taotleva asutuse või ametiisikuga kokkulepitud viisil, välja arvatud juhul, kui täitev asutus või ametiisik otsustab tugineda ühele käesolevas direktiivis osutatud tunnustamata või täitmata jätmise alustest. 2. Täitev asutus või ametiisik täidab taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt märgitud formaalsusi ja menetlusi, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, tingimusel et sellised formaalsused ja menetlused ei ole vastuolus täitjariigi õiguse aluspõhimõtetega. 3. Istungi(d) viib läbi taotlev asutus või ametiisik või see (need) viiakse läbi tema juhtimisel ning istungi(te) suhtes kohaldatakse taotleva riigi õigust. Täitva asutuse või ametiisiku poolt Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks võetud meetmeid reguleerib täitjariigi õigus, välja arvatud lõikes 2 osutatud formaalsusi ja menetlusi, mille järgimist nõuab määruse koostanud asutus või ametiisik kooskõlas taotleva riigi õigusega. Artikkel 42 Euroopa kaugosalemismääruse täitmise nõuded ja praktiline kord 1. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik lepivad kokku Euroopa kaugosalemismääruse täitmise praktilises korras, sealhulgas asjaomas(t)e istungi(te) ajas. Sellise korra kokkuleppimisel võtab täitev asutus või ametiisik kohustuse (a) esitada asjaomasele kahtlustavale, süüdistatavale või kannatanule kooskõlas täitjariigi õigusega ning taotleva asutuse või ametiisiku poolt artikli 41 lõike 2 kohaselt nõutavate formaalsuste ja menetlustega kutse kaugistungi(te)le, ning kui taotleva asutuse või ametiisiku ja täitva asutuse või ametiisiku vahel ei ole kokku lepitud teisiti, teavitada asjaomast isikut õigustest, mis tal on taotleva riigi õiguse kohaselt, tehes seda piisavalt aegsasti, et tal oleks võimalik oma õigusi tegelikult kasutada; (b) kontrollida asjaomase isiku isikusamasust. 2. Taotlev asutus või ametiisik tagab, et kui asjaomane isik on kahtlustatav või süüdistatav, esindab teada taotlevas liikmesriigis volitatud kaitsja, kes viibib Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l kohtusaalis füüsiliselt kohal. ET 56 ET  3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel või ametiisikutel on juurdepääs kõigile Euroopa kaugosalemismääruse täitmiseks vajalikele tehnilistele vahenditele. See hõlmab suutlikkust pakkuda järgmist: (a) turvaline, konfidentsiaalne ja toimiv kanal, mille kaudu asjaomased isikud saavad suhelda oma kaitsjaga taotlevas riigis ja mis võimaldab direktiivides 2013/48/EL ja (EL) 2016/800 sätestatud õigust kaitsjale tegelikult kasutada; (b) vajalik taristu, millega tagada haavatavate isikute juurdepääs videokonverentsile või muule kaugsidetehnoloogiale. 4. Istungi(te)l viibib täitjariigi pädeva asutuse või ametiisiku esindaja, keda vajaduse korral abistab tõlk ning kes vastutab asjaomase isiku isikusamasuse kontrollimise ja vajaliku tehnilise taristu nõuetekohase toimimise eest. 5. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik lepivad vajaduse korral kokku asjaomase isiku erivajaduste arvessevõtmiseks vajalikes meetmetes. Kui täitev asutus või ametiisik saab teada asjaomase isiku haavatavusest, mida ei ole Euroopa kaugosalemismääruses märgitud, teavitab ta sellest taotlevat asutust põhjendamatu viivituseta, et oleks võimalik kokku leppida meetmetes, millega kaasnevaid erivajadusi arvesse võtta. 6. Taotleva riigi või asjaomase isiku taotluse korral tagab täitjariik, et isikut abistab vajaduse korral tõlk. 7. Kui asjaomane isik on kannatanu, tagab täitev asutus või ametiisik, et isik saab Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l emotsionaalset tuge vastavalt kannatanu individuaalsetele vajadustele. 8. Asjaomast isikut teavitatakse enne istungit (istungeid) menetlusõigustest, mis tal on taotleva riigi ja täitjariigi õiguse kohaselt, kas suuliselt või kirjalikult ning lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse tema võimalikku erilist haavatavust. 9. Ilma et see mõjutaks asjaomaste isikute kaitsmiseks kokku lepitud meetmete kohaldamist, koostab täitev asutus või ametiisik pärast istungit (istungeid) protokolli, milles märgitakse istungi(te) kuupäev ja koht, asjaomase isiku andmed, kõikide teiste istungi(te)l osalenud, täitjariiki esindavate isikute andmed ja ametikoht, antud vanded ja istungi(te) tehnilised tingimused. Täitev asutus või ametiisik edastab kõnealuse dokumendi taotlevale asutusele või ametiisikule. Artikkel 43 Tunnustamata või täitmata jätmise alused 1. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, keeldutakse täitjariigis Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamisest ja täitmisest, kui (a) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse süütegu, mille suhtes kohaldatakse täitjariigis amnestiat, ning kui täitjariigil oli pädevus esitada süüteo eest süüdistus oma kriminaalõiguse alusel; (b) Euroopa kaugosalemismääruse täitmine oleks vastuolus ne bis in idem põhimõttega; ET 57 ET  (c) Kahtlustatavat või süüdistatavat, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, ei saa tema vanuse tõttu võtta täitjariigi õiguse alusel Euroopa kaugosalemismäärusega seotud tegude eest kriminaalvastutusele. 2. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, võib Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamisest või täitmisest täitjariigis keelduda, kui (a) täitjariigi õiguses on ette nähtud immuniteet või privileeg, mis muudab Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatuks, või kui täitjariigi õiguses on sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad kriminaalvastutuse kindlakstegemist või piiramist seoses ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega muudes meediakanalites, mis muudab Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatuks, juhul kui kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat; (b) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse täitjariigi kriminaalõiguse alusel tema jurisdiktsiooni alla kuuluvat tegu ning asjaomase isiku kriminaalvastutusele võtmist või karistamist, kui selle riigi õiguse kohaselt on süütegu aegunud; (c) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse kuritegu, mis on väidetavalt toime pandud: i) väljaspool taotleva riigi territooriumi ja täielikult või osaliselt täitjariigi territooriumil, kusjuures kõnealune tegu ei ole täitjariigis süütegu, või ii) väljaspool taotleva riigi territooriumi ning täitjariigi õigusaktid ei võimalda kohtu alla anda samade süütegude eest, kui need on toime pandud väljaspool tema territooriumi; (d) erandjuhtudel on konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest rikuks Euroopa kaugosalemismääruse täitmine ilmselgelt asjakohast ELi lepingu artiklis 6 ja hartas sätestatud põhiõigust, eelkõige õigust õiglasele kohtulikule arutamisele või õigust kaitsele; (e) Euroopa kaugosalemismäärus puudutab kahtlustatavat või süüdistatavat ning on seotud istungi(te)ga, kus arutatakse tegu, mis ei ole täitjariigi õiguse kohaselt süütegu, välja arvatud juhul, kui see tegu on loetletud IX lisas esitatud süüteo kategooriates, mille taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruses märkinud, ning kui sellise teo toimepanemine on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; (f) täitev asutus või ametiisik leiab erandkorras, et Euroopa kaugosalemismääruse täitmine paneks konkreetsel juhul täitjariigi kohtusüsteemile selgelt ebaproportsionaalse koormuse; (g) VIII lisa vorm on puudulikult täidetud või ilmselgelt väär ning seda ei ole pärast lõikes 4 osutatud konsulteerimist täiendatud. 3. Kui Euroopa kaugosalemismäärus puudutab maksude, tollimaksude, tolli- ja rahavahetustehingutega seotud süütegude istungit (istungeid), ei tohi täitev asutus või ametiisik tunnustamisest või täitmisest keelduda põhjusel, et täitjariigi õiguses ei ole kehtestatud samasuguseid tolli- või muid makse või et maksud, tollimaksud, tolli- ja rahavahetustehingud ei ole taotleva riigi õigusega sarnaselt reguleeritud. ET 58 ET  4. Lõike 2 punktis a osutatud juhul ning kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on täitjariigi asutusel või ametiisikul, taotleb täitev asutus või ametiisik, et täitjariigi asutus või ametiisik seda õigust kasutaks. Kui privileegi või immuniteedi äravõtmise õigus on teise riigi asutusel või ametiisikul või rahvusvahelisel organisatsioonil, taotleb taotlev asutus või ametiisik asjaomaselt asutuselt või ametiisikult selle õiguse kasutamist. 5. Enne Euroopa kaugosalemismääruse täieliku või osalise tunnustamata või täitmata jätmise üle otsustamist konsulteerib täitev asutus või ametiisik lõigetes 1 ja 2 osutatud juhul sobival viisil taotleva asutuse või ametiisikuga ja palub asjakohasel juhul taotleval asutusel või ametiisikul edastada talle viivitamata kogu vajalik lisateave hiljemalt 7 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast. Kui täitev asutus või ametiisik otsustab, et Euroopa kaugosalemismäärust saab tunnustada ainult osaliselt, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa kaugosalemismääruse ex officio või asjaomase isiku taotlusel tagasi võtta. 6. Kui asjaomane isik pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kutsutud asjaomas(t)el istung(t)el kaugosalema, täitva asutuse või ametiisiku märgitud ajaks ja kohta kohale ei ilmu, reguleeritakse isiku mitteilmumise menetluslikke tagajärgi taotleva riigi õigusega, nagu neid kohaldataks puhtalt riigisiseses asjas olukorras, kui istungile kutsutud isik ei ilmu kohale. Taotlev asutus või ametiisik teavitab täitvat asutust või ametiisikut vajaduse korral kõigist sellistel juhtudel vajalikest meetmetest või kehtivast korrast, sealhulgas vajaduse korral istungiks uue aja määramisest või Euroopa kaugosalemismääruse tagasivõtmisest. Artikkel 44 Tunnustamise ja täitmise tähtajad 1. Tunnustamise ja täitmise otsus tehakse ning Euroopa kaugosalemismäärus täidetakse lõigetes 2–5 sätestatud tähtaegade jooksul. 2. Kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruses märkinud, et erinevalt käesolevas artiklis sätestatust on menetlustähtaegade, süüteo raskuse või muude eriti kiireloomuliste asjaolude tõttu vaja tunnustamise ja täitmise otsuse suhtes kohaldada lühemat tähtaega või kui taotlev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruses märkinud, et sellega seotud istung(id) peavad toimuma kindlal kuupäeval või kindlaks kuupäevaks, võtab täitev asutus või ametiisik seda lühema tähtaja nõuet võimalikult suures ulatuses arvesse. 3. Täitev asutus või ametiisik teeb Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise või täitmise otsuse võimalikult kiiresti ja – ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist – hiljemalt 30 päeva jooksul pärast seda, kui pädev täitev asutus või ametiisik on Euroopa kaugosalemismääruse kätte saanud. 4. Täitev asutus või ametiisik täidab Euroopa kaugosalemismääruse kooskõlas taotleva asutuse ja täitva asutuse vahel artikli 42 kohaselt kokku lepitud praktilise korraga. 5. Kui konkreetses asjas ei ole täitval asutusel või ametiisikul võimalik pidada kinni lõikes 3 sätestatud tähtajast või kooskõlas lõikega 2 taotleva asutuse või ametiisiku märgitud kuupäevast, teavitab ta taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata ja mis tahes viisil, esitades viivituse põhjused ja hinnangulise aja, mida on vaja otsuse tegemiseks. Sellisel juhul võib lõikes 3 sätestatud 30 päeva pikkust tähtaega pikendada maksimaalselt 30 päeva võrra. ET 59 ET  Artikkel 45 Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatus 1. Euroopa kaugosalemismääruse täitmata jätmine võib olla põhjendatud, kui Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te) kutset ei saa asjaomasele isikule kätte toimetada, sest täitev asutus või ametiisik ei suuda teda vaatamata mõistlikele jõupingutustele täitjariigi territooriumil leida. 2. Enne Euroopa kaugosalemismääruse täitmise võimatuse kohta otsuse tegemist konsulteerib täitev asutus või ametiisik taotleva asutuse või ametiisikuga. Artikkel 46 Kohustus teavitada taotlevat asutust või ametiisikut 1. Täitjariigi pädev asutus või ametiisik, kes saab Euroopa kaugosalemismääruse, teatab viivitamata ja igal juhul nädala jooksul pärast Euroopa kaugosalemismääruse kättesaamist, et ta on määruse kätte saanud. Kui on määratud keskasutus, kehtib Euroopa kaugosalemismääruse kättesaamisest teatamise kohustus nii keskasutusele kui ka keskasutuselt Euroopa kaugosalemismääruse saanud täitvale asutusele või ametiisikule. Artikli 40 lõikes 4 osutatud juhtudel kehtib Euroopa kaugosalemismääruse kättesaamisest teatamise kohustus nii pädevale asutusele või ametiisikule, kes kõigepealt Euroopa kaugosalemismääruse sai, kui ka täitvale asutusele või ametiisikule, kellele Euroopa kaugosalemismääruse lõpuks edastati. 2. Täitev asutus või ametiisik teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata ja mis tahes viisil: (a) kui täitval asutusel või ametiisikul ei ole võimalik tunnustamise või täitmise otsust teha põhjusel, et VIII lisas esitatud vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne; (b) kui täitev asutus või ametiisik tuvastab, et ta ei saa konkreetsel juhul taotleva asutuse või ametiisiku sõnaselgelt märgitud formaalsusi ja menetlusi artikli 41 kohaselt täita. 3. Täitev asutus või ametiisik teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata: (a) igast artikli 43 kohaselt tehtud otsusest ja selle otsuse põhjustest. (b) kui täitev asutus või ametiisik leiab pärast kooskõlas artikli 45 lõikega 2 taotleva asutuse või ametiisikuga konsulteerimist, et Euroopa kaugosalemismäärust ei ole võimalik täita. 4. Taotlev asutus või ametiisik teavitab isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, kõigist täitva asutuse või ametiisiku artikli 43 või 45 kohaselt tehtud otsustest. Artikkel 47 Kriminaalmenetluse tagamise vahendid ET 60 ET  1. Kui Euroopa kaugosalemismäärus koostati täitjariigist pärit kahtlustatava või süüdistatava kriminaalmenetluses osalemise hõlbustamiseks ning menetluse tulemusel tuvastati tema süü ja talle määrati vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav julgeolekumeede, teavitab taotlev riik asjakohasel juhul täitjariiki kavatsusest koostada Euroopa vahistamismäärus. 2. Täitjariik tagab, et kui teda on teavitatud, saavad tema pädevad asutused või ametiisikud kohaldada riigisisese õiguse alusel ja sellega kooskõlas asjakohaseid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, millega tagada, et asjaomane isik jääb tema territooriumile, sealhulgas isiku vahistamist, kuni Euroopa vahistamismääruse kättesaamise ning selle tunnustamise ja täitmise kohta tehtava otsuseni. Artikkel 48 Taotleva asutuse või ametiisiku ja täitva asutuse või ametiisiku vahelised konsultatsioonid 1. Vajaduse korral konsulteerivad taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik üksteisega viivitamata, et hõlbustada käesoleva artikli tõhusat kohaldamist. 2. Kui taotlev asutus või ametiisik leiab, et see hõlbustaks käesoleva jaotise tulemuslikku kohaldamist, võib ta enne Euroopa kaugosalemismääruse koostamist konsulteerida sobival viisil ka täitva asutuse või ametiisikuga. Täitev asutus vastab konsulteerimistaotlusele põhjendamatu viivituseta. Artikkel 49 Menetlusõigused ja menetluslikud tagatised 1. Käesoleva direktiivi rakendamisel tagavad liikmesriigid, et austatakse Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetluste õiglust ja isikutel, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, olevaid õigusi, mis on ette nähtud liidu õigusega, eelkõige kahtlustatavate ja süüdistatavate õigusi, mis on sätestatud direktiivides 2010/64/EL, 2012/13/EL, 2013/48, (EL) 2016/343, (EL) 2016/800 ja (EL) 2016/1919, ning kuriteoohvrite õigusi, mis on sätestatud direktiivis 2012/29/EL, ning taotleva riigi või täitjariigi vastavas õiguses ja niivõrd, kui see on kooskõlas artikli 42 kohaselt kohaldatava liidu õigusega. Liikmesriigid võtavad sobivaid meetmeid, millega tagada, et asjaomane isik saab neid õigusi täitjaliikmesriigist kaugmeetodil tegelikult kasutada ja seda viisil, millega on tagatud menetluse õiglus nii kaugistungi(te)l, mida Euroopa kaugosalemismäärus käsitleb, kui ka enne ja pärast sellist kaugistungit (selliseid kaugistungeid), kui nende õiguste kasutamine on seotud asjaomas(t)e kaugistungi(te)ga. 2. Liikmesriigid tagavad, sealhulgas erikaitsemeetmete kohaldamisega, et selliste haavatavate kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute jaoks, kes muidu ei saaks Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l tegelikult osaleda, kehtestatakse sobiv menetluskord. Kui Euroopa kaugosalemismäärus on seotud lapsega, tagavad liikmesriigid, et kõigis last puudutavates otsustes, mis tehakse kooskõlas käesoleva jaotisega, seatakse lapse parimad huvid alati esikohale. 3. Liikmesriigid tagavad, et kui isikul on õigus viibida Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te)l ning ta artikli 37 kohaselt taotleb ET 61 ET  osalemist rohkem kui ühel kaugistungil või nõustub sellega, on tal siiski õigus Euroopa kaugosalemismäärusega hõlmatud edasis(t)el istungi(te)l kohapeal osaleda. Sellisel juhul võtab taotlev asutus või ametiisik Euroopa kaugosalemismääruse tagasi. Artikkel 50 Õiguskaitsevahendid 1. Liikmesriigid tagavad, et kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, saab Euroopa kaugosalemismäärusega seotud kriminaalmenetluses tegelikult kasutada kõiki taotleva riigi õiguse alusel võimalikke õiguskaitsevahendeid. 2. Kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, on juhul, kui tema õigusi on kahjustatud, õigus kasutada taotlevas riigis Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu tõhusat õiguskaitsevahendit. Eelkõige on asjaomasel isikul õigus vaidlustada artikli 37 lõike 2 kohaselt tehtud otsus anda Euroopa kaugosalemismäärus välja ilma tema nõusolekuta. 3. Kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, on õigus kasutada täitjariigis Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise vastu tõhusat õiguskaitsevahendit, juhul kui Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamine ja täitmine kahjustab tema õigusi. Selliste õiguskaitsevahendite kasutamine peatab Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise. 4. Täitev asutus või ametiisik jälgib Euroopa kaugosalemismääruse täitmise tehnilisi ja praktilisi tingimusi ning teavitab taotlevat asutust või ametiisikut viivitamata kõigist tehnilistest või praktilistest probleemidest, mis võivad mõjutada asjaomase isiku õiguste tegelikku kasutamist või menetluse õiglust. Kui sellised probleemid tekivad Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istungi(te) ajal, teavitab istungil kohal viibiv täitev asutus või ametiisik või täitjariigi pädev asutus või ametiisik taotlevat asutust või ametiisikut sellest viivitamata ja sobival viisil. Istung peatatakse ning taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik, või kui see on asjakohane, istungil kohal viibiv täitjariigi pädev asutus või ametiisik teevad koostööd, et viivitamata võtta nende probleemide lahendamiseks kõik sobivad meetmed, ning määravad vajaduse korral asjaomase istungi kordamise aja. Kui tehnilised probleemid jätkuvad ja neid ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lahendada, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada Euroopa kaugosalemismääruse tagasi võtta. Sellisel juhul määratakse istungiks uus aeg selliselt, et asjaomane isik jõuaks korraldada oma füüsilise kohalejõudmise taotlevas riigis toimuva(te)le istungi(te)le. 5. Liikmesriigid tagavad, et lõigete 2 ja 3 kohased õiguskaitsevahendite kasutamise tähtajad ei muuda õiguskaitsevahendi kasutamise õiguse kasutamist peaaegu võimatuks ega ülemäära raskeks. ET 62 ET  6. Taotlev asutus või ametiisik ja täitev asutus või ametiisik teavitavad teineteist lõigete 2 ja 3 kohaselt kasutatud õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise tulemustest.  2023/2843 artikli 11 lõige 1 (kohandatud)  uus IV JAOTIS  ÜHISSÄTTED  Artikkel 515a Sidevahendid 1. Erandina artikli 109 lõike 6, artikli 1211 lõike 4, artikli 1312 lõigete 5 ja 6 ning, artikli 16 lõike 2 esimese lõike,  artikli 22 lõike 4, artikli 30 lõike 6, artikli 43 lõike 4, artikli 44 lõike 5, artikli 46 lõike 2, artikli 48 lõike 2 ning artikli 50 lõike 3  alusel toimuvast ametlikust suhtlusest toimub käesoleva direktiivi kohane suhtlus taotleva asutuse või ametiisiku ja määrust kohaldava  täitva  asutuse või ametiisiku vahel  , uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku ja teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku vahel, artiklis 35 osutatud taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vahel ning selliste pädevate riiklike asutuste või ametiisikute ning Eurojusti või Euroopa Prokuratuuri vahel  kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2844 artikliga 3.  uus 2. Artikli 10 lõike 6, artikli 12 lõike 4, artikli 13 lõigete 5 ja 6, artikli 16 lõike 2 esimese lõigu, artikli 22 lõike 4, artikli 30 lõike 6 punkti a, artikli 43 lõike 4, artikli 44 lõike 5, artikli 46 lõike 2, artikli 48 lõike 2 ja artikli 50 lõike 3 kohane side võib toimuda kõige kiiremate ja sobivamate edastusvahendite abil, sealhulgas detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.  2014/41/EL  uus 3. 2.Kui liikmesriik on määranud keskasutuse või -asutused, kohaldatakse lõigetlõikeid 1  ja 2  samuti teise liikmesriigi keskasutuse või -asutustega toimuvale ametlikule suhtlusele.  2014/41/EL (kohandatud) Artikkel 527  Keskasutuste määramine  3. Ilma et see piiraks artikli 2 punkti d kohaldamist, võib iga liikmesriik Iga liikmesriik võib määrata pädevaid asutusi või ametiisikuid  käesoleva direktiivi raames  abistama keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud. Liikmesriik ET 63 ET  võib, kui see on vajalik tulenevalt tema riigisisese kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutus(tel)e vastutuse Euroopa uurimismääruse  järgmiste dokumentide  administratiivse edastamise ja vastuvõtmise ning kogu muu sellega seotud ametliku suhtlemise eest.: (a) Euroopa uurimismäärus;  uus (b) artikli 30 lõike 6 punktis a ning artiklites 33 ja 34 osutatud teatised; (c) varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlused; (d) Euroopa kaugosalemismäärus;  2014/41/EL (kohandatud) e) muu  punktidega a–d  seotud ametlik suhtlus.  uus Artikkel 53 Koostöö Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga Käesoleva direktiivi kohaselt pädevad asutused või ametiisikud võivad igas käesoleva direktiivi kohases menetluse etapis taotleda Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku abi kooskõlas nende vastavate pädevusega.  2014/41/EL (kohandatud)  uus Artikkel 5421 Kulud 1. Kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti, kannab täitjariik kõik kulud, mis on tekkinud tema territooriumil seoses Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisega. 2. Kui määrust täitev asutus või ametiisik leiab, et Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  täitmisega kaasnevaid kulusid võib pidada erakordselt suureks, võib ta konsulteerida taotleva asutuse või ametiisikuga, kas ja kuidas oleks võimalik kulusid jagada või Euroopa uurimismäärust  või Euroopa kaugosalemismäärust muuta. Määrust Täitev asutus või ametiisik esitab eelnevalt taotlevale asutusele või ametiisikule üksikasjalikud andmed kulude selle osa kohta, mida peetakse erakordselt suureks. 3. Erandolukorras, kus konsultatsioonide käigus ei jõuta kokkuleppele lõikes 2 osutatud kulude osas, võib taotlev asutus või ametiisik otsustada (a) võtta Euroopa uurimismääruse  või Euroopa kaugosalemismääruse  osaliselt või täielikult tagasi või ET 64 ET  (b) jätta Euroopa uurimismäärus  või Euroopa kaugosalemismäärus  jõusse ja kanda kulud osas, mida peetakse erakordselt suureks.  uus Artikkel 55 Statistika 1. Liikmesriigid koguvad põhjalikku statistikat, et komisjonil oleks võimalik jälgida käesoleva direktiivi kohaldamist. Liikmesriikide pädevad asutused säilitavad nimetatud statistikat ning edastavad selle igal aastal komisjonile. Liikmesriikide pädevad asutused võivad töödelda statistika koostamiseks vajalikke isikuandmeid. Komisjonile edastatav statistika piirdub koondandmetega ega sisalda isikuandmeid. 2. Lõikes 1 nimetatud statistika peab sisaldama kõike järgmist: (a) taotleva riigi edastatud Euroopa uurimismääruste ja artikli 30 lõike 6 punkti a kohaste teatiste arv; (b) täitjariigi täidetud Euroopa uurimismääruste arv; (c) osaliselt või täielikult tunnustamata ja täitmata Euroopa uurimismääruste arv, sealhulgas tunnustamata/täitmata jätmise põhjused, sealhulgas asjad, mille puhul ei ole võimalik anda artikli 11 lõike 5 kohast abi, ja asjad, mille puhul täitjariik saadab Euroopa uurimismääruse artikli 10 lõike 3 kohaselt tagasi; (d) nende asjade arv, mille puhul kasutati Euroopa uurimismääruse koostamise või täitmise vastu õiguskaitsevahendeid, ning edukalt vaidlustatud otsuste arv; (e) tõendite edastamiseks kulunud aeg või Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmise otsuse kohta teabe edastamiseks kulunud aeg; (f) uuriva liikmesriigi pädeva asutuse poolt artiklite 33 ja 34 kohaselt edastatud teatiste arv ning teavitatud liikmesriigi poolt selliste teatiste peale edastatud vastuväidete arv; (g) taotleva riigi edastatud Euroopa kaugosalemismääruste arv, sealhulgas teave nendega seotud menetluse etapi kohta ning selle kohta, kas need puudutasid kahtlustatavat, süüdistatavat või kannatanut; (h) tunnustatud ja täidetud Euroopa kaugosalemismääruste arv; (i) selliste Euroopa kaugosalemismääruste arv, mille tunnustamisest või täitmisest täielikult või osaliselt keelduti, sealhulgas teave tunnustamata või täitmata jätmise aluse, Euroopa kaugosalemismäärusega seotud menetluse etapi ning selle kohta, kas Euroopa kaugosalemismäärus puudutas kahtlustatavat, süüdistatavat või kannatanut; (j) nende asjade arv, mille puhul kasutati Euroopa kaugosalemismääruse koostamise või täitmise vastu õiguskaitsevahendit, täpsustades, kas vaidlustajaks oli kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu, samuti edukalt vaidlustatud otsuste arv. 3. Määruse (EL) 2023/2844 artiklis 12 osutatud etalonteostuse tarkvara, ja kui sellesse on selline võimalus integreeritud, siis nimetatud määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud riiklikud tagasüsteemid, koguvad programmi abil käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmeid ning edastavad need igal aastal komisjonile. ET 65 ET  4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud statistikat kogutakse kooskõlas selle artikli lõikega 3 alates artikli 60 lõikes 3 osutatud kuupäevast. Kõnealune statistika edastatakse esimest korda üks aasta pärast seda kuupäeva. 5. Kuni käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kuupäevani ei mõjuta käesolev artikkel määruse (EL) 2023/2844 artikli 16 lõike 2 punktide c ja d kohaldamist järgmise statistika suhtes juhul, kui see seisneb kõnealustes punktides osutatud teabes: (a) taotleva riigi poolt käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud Euroopa uurimismääruse arv; (b) tõendite edastamiseks vajatud aeg või Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata jätmise otsuse kohta teabe edastamiseks kulunud aeg, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis e; (c) käesoleva artikli lõike 2 punktis f osutatud uuriva liikmesriigi pädeva asutuse edastatud artikli 33 kohaste teatiste arv. 6. Alates käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli lõike 2 punktides a, e ja f osutatud statistika kogumist ja edastamist määruse (EL) 2023/2844 artikli 16 lõike 2 punktides c ja d osutatud teabe puhul kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 kohase teavitamismenetlusega samaväärsena. Artikkel 56 Standardvormide muutmine Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57 vastu delegeeritud õigusakte I–IX lisa muutmiseks, et nendes lisades olevaid taotlusvorme ajakohastada või teha neisse tehnilisi muudatusi. Artikkel 57 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 56 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 56 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 56 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti ET 66 ET  teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.  2014/41/EL (kohandatud)  uus V JAOTIS  ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 5833 Teatised 1. Hiljemalt  [kaks aastat pärast jõustumist]  22. mail 2017 teavitab iga liikmesriik komisjoni järgmisest: (a) asutus(ed) või ametiisik(ud), kes on tema riigisisese õiguse kohaselt artikli 2  lõike 1  punktide c ja d kohaselt pädevad, kui asjaomane liikmesriik on  kõnealuste sätete tähenduses  taotlev riik või täitjariik;  uus (b) asutus(ed) või ametiisik(ud), kes on tema riigisisese õiguse kohaselt artiklite 33 ja 34 kohaselt pädevad, kui asjaomane liikmesriik on uuriv liikmesriik või teavitatud liikmesriik; (c) artikli 30 lõike 6 punkti a kohaselt kiireloomuliste teatiste edastamiseks ja vastuvõtmiseks kõnealuse artikli kohaselt määratud asutus(ed) või ametiisik(ud), kui see liikmesriik on taotlev riik või täitjariik;  2014/41/EL (kohandatud)  uus db) Euroopa uurimismääruse koostamisel aktsepteeritavad keeled, nagu on osutatud artikli 65 lõikes 2  ja artikli 38 lõikes 3  ; ec) teave määratud keskasutuse või -asutuste kohta, kui liikmesriik soovib kasutada artikli 7 lõike 352, kohast võimalust , sealhulgas nende vastutusalad  . See teave on taotleva riigi asutustele või ametiisikutele siduv. 2. Iga liikmesriik võib samuti esitada komisjonile selliste vajalike dokumentide loetelu, mida ta nõuab artikli 22 lõike 4 alusel. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist hilisematest muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud teabes. 4. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt saadud teabe kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustikule. Euroopa õigusalase ET 67 ET  koostöö võrgustik teeb selle teabe kättesaadavaks nõukogu otsuse 2008/976/JSK (18) artiklis 9 osutatud veebisaidil.  uus 5. Direktiivi 2014/41/EL artikli 33 lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud teatised kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas käesoleva artikliga asendatud või ajakohastatud.  2014/41/EL (kohandatud)  uus Artikkel 5934 Seos muude õigusaktide, lepingute ja kokkulepetega 1. Käesolev direktiiv asendab alates 22. maist 2017 järgmiste konventsioonide (mis on kohaldatavad käesoleva direktiiviga seotud liikmesriikide vahelistes suhetes) vastavad sätted,  mis vastavad käesolevale direktiivile („vastavad sätted“),  mõjutamata nende kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ja nende kohaldamist üleminekuajal artikli  60  35 kohaselt: (a) Euroopa Nõukogu 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon ning selle lisaprotokollid  kolm lisaprotokolli  ning nimetatud konventsiooni artikli 26 kohaselt sõlmitud kahepoolsed kokkulepped; (b) konventsioon, millega rakendatakse Schengeni lepingut; (c) konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahel vastastikuse õigusabi andmise kohta kriminaalasjades ning selle protokoll.;  uus (d) Euroopa Nõukogu 23. novembri 2001. aasta küberkuritegevuse konventsioon ja selle lisaprotokollid; (e) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 24. detsembri 2024. aasta küberkuritegevusevastane konventsioon; (f) rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon; (g) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastane konventsioon; (h) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon. 2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud konventsioonide vastavad sätted asendatakse alates 22. maist 2017. Lõike 1 punktides d, e, f, g ja h osutatud konventsioonide vastavad sätted asendatakse alates [kaks aastat pärast jõustumist]. 3. Kui lõike 1 punktis a osutatud konventsiooni lisaprotokoll on vastu võetud pärast 22. maid 2017, asendatakse kõnealuse protokolli vastavad sätted käesoleva direktiivi vastavate sätetega alates [kaks aastat pärast jõustumist]. ET 68 ET   2014/41/EL (kohandatud)  uus 2. Raamotsus 2008/978/JSK asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv. Raamotsuse 2003/577/JSK tõendite arestimise sätted asendatakse käesoleva direktiiviga kõigi liikmesriikide puhul, kellele käesolev direktiiv on siduv. Liikmesriikides, kelle jaoks käesolev direktiiv on siduv, käsitatakse viiteid raamotsusele 2008/978/JSK, ning tõendite arestimise puhul viiteid raamotsusele 2003/577/JSK viidetena käesolevale direktiivile. 4.3. Lisaks käesolevale direktiivile võivad liikmesriigid teiste liikmesriikidega sõlmida selliseid kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid või jätkata nende kohaldamist  [kaks aastat pärast jõustumist]  pärast 22. maid 2017 üksnes siis, kui need lepingud või kokkulepped võimaldavad täiendavalt tugevdada käesoleva direktiivi eesmärke ning aitavad hõlbustada või veelgi hõlbustavad tõendite kogumise menetlusi  või veelgi hõlbustavad kahtlustatavate, süüdistatavate või kannatanute kaugosalemist teisest liikmesriigist kriminaalkohtu istungitel , tingimusel et järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud tagatiste taset. 54. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt  [kaks aastat pärast jõustumist]  22. mail 2017, milliseid lõikes 3 osutatud olemasolevaid lepinguid või kokkuleppeid nad soovivad jätkuvalt kohaldada. Liikmesriigid teatavad samuti komisjonile lõikes 34 osutatud kõigist uutest lepingutest ja kokkulepetest kolme kuu jooksul pärast nende allakirjutamist.  uus 6. Direktiivi 2014/41/EL artikli 34 lõike 4 kohaselt edastatud teatised kehtivad käesoleva direktiivi kohaldamisel endiselt, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas lõikega 5 asendatud või ajakohastatud. 7. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni kohaldamist, kuivõrd see konventsioon reguleerib politsei operatiivkoostöö raames toimuvat piiriülest jälgimist. Artikkel 60 Üleminekusätted 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 1 lõikes 1 osutatud menetluste suhtes, mis on algatatud alates [kaks aastat pärast jõustumist]. 2. Artiklit 51 kohaldatakse niivõrd, kui see puudutab artikli 21, artikli 30 lõike 6, artiklite 34 ja 35 ning III jaotise alusel kehtestatud menetlustega seotud sidet, siiski alates komisjoni määratud kuupäevast algatatud menetluste suhtes. 3. Komisjon määrab teises lõigus osutatud kuupäeva kindlaks otsuses seejärel, kui ta on vastu võtnud määruse (EL) 2023/2844 artikli 10 lõike 1 kohase rakendusakti, millega tagatakse, et detsentraliseeritud IT-süsteem võimaldab käesoleva direktiiviga ET 69 ET  kehtestatud menetlusi kohaldada. See kuupäev on selle kuu esimene päev, mis järgneb kaheaastase ajavahemiku möödumisele rakendusakti jõustumise kuupäevast. 4. Euroopa uurimismäärust ja liikmesriigile, kelle territooriumil asub pealtkuulatav isik, kuid kelle tehniline abi ei ole vajalik, saadetavaid teatisi, mis laekuvad enne [kaks aastat pärast jõustumist], reguleeritakse jätkuvalt direktiiviga 2014/41/EL.  2014/41/EL (kohandatud)  uus Artikkel 35 Üleminekusätted 1. Enne 22. maid 2017 saadud vastastikuse õigusabi taotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt olemasolevaid kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabiga seotud õigusakte. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuste suhtes, mis on saadud enne 22. maid 2017 kohaldatakse samuti kõnealust raamotsust. 2. Raamotsuse 2003/577/JSK alusel tõendite arestimise kohta tehtud otsuse korral kohaldatakse Euroopa uurimismääruse suhtes artikli 8 lõiget 1 mutatis mutandis. Artikkel 6136 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid  jõustavad  võtavad käesoleva direktiivi  artiklite 1 ja 2, artikli 3 lõike 1, artikli 4, artikli 6 lõike 1 punktide f ja g, artikli 6 lõike 4, artikli 8 lõigete 1 ja 2, artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 3, artikli 13, artikli 14 lõike 5, artikli 17 lõigete 1 ja 5, artikli 21, artikli 24 lõigete 1 ja 2 ja lõike 5 punkti a, artikli 28 lõike 1 punktide c ja d, artikli 28 lõike 2, artikli 30, artikli 31 lõike 7, artiklite 33–50, artiklite 51–55, artiklite 58– 60 ja I–IX lisa  järgimiseks vajalikud meetmed  õigus- ja haldusnormid  hiljemalt 22. mail 2017  [kaks aastat pärast jõustumist] .  Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.   Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates [kaks aastat pärast jõustumist].  2. Kui liikmesriigid need meetmed normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 22. mail 2017 sätete teksti, millega võetakse riigisisesesse õigusesse üle käesolevast direktiivist tulenevad kohustused.  uus 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti. ET 70 ET   2014/41/EL (kohandatud) Article37 Kohaldamise aruanne Hiljemalt viie aasta möödumisel 21. maist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, mis sisaldab eelkõige hinnangut direktiivi mõjust kriminaalasjades tehtavale koostööle ja üksikisikute kaitsele ning hinnangut selle sätete täitmise kohta elektroonilise side pealtkuulamise valdkonnas, võttes arvesse tehnoloogia arengut. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.  uus Artikkel 62 Kohaldamise aruanne Hiljemalt viis aastat pärast artikli 60 lõikes 3 osutatud rakendusaktide jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käesoleva direktiivi kohaldamise aruande, mis põhineb liikmesriikide poolt artikli 55 kohaselt esitatud ja komisjoni poolt kogutud teabel. Artikkel 63 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2014/41/EL tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi jõustumisest kahe aasta möödumisele eelnev päev ], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud X lisa B osas osutatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevaga. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.  2014/41/EL (kohandatud) Artikkel 6438 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.  2014/41/EL Artikkel 6539 Adressaadid ET 71 ET  Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega. Brüssel, ET 72 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 23.6.2026 COM(2026) 313 final ANNEXES 1 to 12 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud) ET ET   2014/41/EL (kohandatud)  uus AI LISA EUROOPA UURIMISMÄÄRUS Käesoleva Euroopa uurimismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et käesoleva Euroopa uurimismääruse koostamine on selles kindlaks määratud uurimistoimingu jaoks vajalik ja proportsionaalne, võttes arvesse kahtlustatava või süüdistatava õigusi, ning et taotletavate uurimistoimingute tegemist oleks saanud samadel tingimustel taotleda sarnases riigisiseses asjas. Käesolevaga taotlen järgnevalt täpsustatud uurimistoimingu või -toimingute tegemist, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse uurimise konfidentsiaalsust, ning Euroopa uurimismääruse täitmise käigus saadud tõendite edastamist. A OSA Taotlev riik:................................................................................................................................ Täitjariik: ........................................................................................................................... B OSA. Kiireloomulisus Märkida, kas asi on kiireloomuline, sest  esineb tõendite varjamise või hävitamise oht  kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas   tõendite kogumine võib olla ohus   mõni muu põhjus Palun täpsustage järgnevalt: Euroopa uurimismääruse täitmise tähtajad on sätestatud direktiivis 2014/41/EL[uuesti sõnastatud direktiivi AASTA/NUMBER]. Kui vajatakse lühemat või kindlat tähtaega, siis märkida kuupäev ja selgitada selle põhjus: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ET 1 ET  C OSA. Tehtav(ad) uurimistoiming(ud) Kirjeldada taotletud abi / uurimistoimingut või uurimistoiminguid NING märkida, kui see on kohaldatav, kas see on üks järgmistest uurimistoimingutest: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................  Määrust Täitva asutuse või ametiisiku valduses juba olemasoleva teabe või tõendi saamine  Politsei- või õigusasutuse andmebaasides leiduva teabe saamine  Ülekuulamine  (kui taotletakse ülekuulamist, lisada toimingu kirjeldusse asjaomasele isikule esitatavate küsimuste loetelu)  □ tunnistaja □ ekspert □ kahtlustatav □ või süüdistatav □ kannatanu □ kolmas isik  Konkreetset telefoninumbrit või IP-aadressi kasutavate isikute kindlakstegemine   Läbiotsimine ja konfiskeerimine   Vahistatud isiku ajutine üleviimine taotlevasse riiki  Vahistatud isiku ajutine üleviimine täitjariiki  Ülekuulamine videokonverentsi teel või muud audiovisuaalset edastamisvahendit kasutades  muu kaugsidetehnoloogia abil  □ tunnistaja □ ekspert □ kahtlustatav □ või süüdistatav ET 2 ET   Ülekuulamine telefonikonverentsi teel □ tunnistaja □ ekspert  Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta  Teave pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta  Uurimistoiming, mis eeldab tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul □ Pangatoimingute või muude finantstehingute jälgimine  seire  □ Kontrollitavad alused saadetised   □ Jälgimine täitjariigi territooriumil   □ Täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme paigaldamine ja kasutamine  □ Muu  Varjatud uurimine   Piiriülene jälgimine   Elektroonilise side pealtkuulamine  Kriminaalmenetluse tagamise vahend (vahendid), millega hoitakse ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine.   Euroopa uurimismääruses taotletud uurimistoimingu täitmiseks vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine  ET 3 ET  GD OSA. Euroopa uurimismääruse koostamise põhjus 1. Asjaolude kokkuvõte Märkida, miks Euroopa uurimismäärus on tehtud, sealhulgas esitada selle aluseks olevate asjaolude kokkuvõte, nende süütegude kirjeldus, mille eest süüdistus on esitatud või mida uuritakse, käimasolev uurimise etapp, mis tahes riskitegurite põhjused ja muu oluline teave: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................  Uurimise/menetluse etapp: ☐ uurimine ☐ süüdistuse esitamine ☐ kohtulik arutamine ☐ muu (täpsustada): ............................................................................................................ Märkida põhjused, miks taotletav(ad) toiming(ud)* on kriminaalmenetluse jaoks oluline (olulised): .................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... * Kohaldatakse juhul, kui taotletakse ühte või mitut järgmist uurimistoimingut: teave pangakontode ja muude finantskontode või pangatoimingute ja muude finantstehingute kohta; ühe või mitme konkreetse konto kaudu tehtavate pangatoimingute või muude finantstehingute seire; kontrollialused saadetised; jälgimine täitjariigi territooriumil; täitjariigi territooriumil asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme paigaldamine ja kasutamine; muud uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul; varjatud uurimised; piiriülene jälgimine või elektroonilise side pealtkuulamine.  2. Selle süüteo (nende süütegude) laad ja  õiguslik kvalifikatsioon  koosseisu tunnused, mille alusel Euroopa uurimismäärus koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 3. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa uurimismäärus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter) □ kuritegelikus ühenduses  organisatsioonis  osalemine, □ terrorism, □ inimkaubandus, □ laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, □ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu, □ ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine, □ korruptsioon, □ pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses, □ kuritegelikul teel saadud tulu  kriminaaltulu  rahapesu, □ rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, ET 4 ET  □ arvutikuriteod, ET 5 ET  □ keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega, □ ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine, □ mõrv, raske kehavigastuse tekitamine, □ ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, □ inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, □ rassism ja ksenofoobia, □ organiseeritud või relvastatud röövimine, □ kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu, □ kelmus, □ väljapressimine, □ toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, □ haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine, □ maksevahendite võltsimine, □ ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega, □ tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu, □ varastatud sõidukitega kauplemine, □ vägistamine, □ süütamine, □ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod, □ õhusõiduki või laeva kaaperdamine, □ sabotaaž,  □ liidu piiravate meetmete rikkumine.  ET 6 ET  DE OSA. Seos varasema Euroopa uurimismäärusega  või muude taotluste, määruste või teatistega  i) Märkida, kas käesolev Euroopa uurimismäärus täiendab varasemat Euroopa uurimismäärust. Asjakohasel juhul lisada varasema Euroopa uurimismääruse kindlakstegemiseks vajalik teave (Euroopa uurimismääruse koostamise kuupäev; asutus või ametiisik, kellele see edastati; võimaluse korral Euroopa uurimismääruse edastamise kuupäev; taotleva ja määrust täitva asutuse või ametiisiku antud viitenumbrid): ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................  ii) Asjakohasel juhul märkida, kas käesolev Euroopa uurimismäärus on seotud taotlevale riigile samas asjas edastatud teise Euroopa uurimismääruse, muu õigusalase koostöö taotluse, teatise või vastastikusel tunnustamisel põhineva määrusega. Kui on kohaldatav, lisada seotud teatise identifitseerimiseks vajalik teave (koostamise ja edastamise kuupäev, asutus, kellele see edastati, ja vastavate asutuste määratud viitenumbrid):  ......................................................................... ...................................................................................................................................................... iii) Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on Euroopa uurimismäärus , õigusalase koostöö taotlus, teatis või vastastikusel tunnustamisel põhinev määrus  juba saadetud teisele liikmesriigile.  Kui on kohaldatav, märkida koostamise ja edastamise kuupäev ning asutus, kellele see edastati  : ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ET 7 ET  EF OSA. Asjaomane isik 1. Märkida kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, keda uurimistoiming puudutab (kui see puudutab rohkem kui ühte isikut, siis esitada teave iga isiku kohta). i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul Nimi:............................................................................................................................................. Eesnimi (-nimed): ......................................................................................................................... Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): ................................................................................ Asjakohasel juhul varjunimed: ..................................................................................................... Sugu:............................................................................................................................................. Kodakondsus: ............................................................................................................................... Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: ..................................................................................... Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik ja number: ...................................................................................................................................................... Sünniaeg: ...................................................................................................................................... Sünnikoht: .................................................................................................................................... Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: ......................................................................................................................................................  Muud kontaktandmed (e-post, telefoninumber): ……………………………………..……………….  Keel(ed), mida isik mõistab: ......................................................................................................................................................  Kirjeldada, milline on asjaomase isiku osa menetluses:   □ kahtlustatav   □ süüdistatav   □ kannatanu   □ tunnistaja   □ ekspert   □ kolmas isik   □ muu (täpsustada)  .......................................................................................................... ET 8 ET  ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul Nimi:............................................................................................................................................. Juriidilise isiku õiguslik vorm: ..................................................................................................... Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi: ...................................................................................................................................................... Registreeritud asukoht: ................................................................................................................. Registreerimisnumber: ................................................................................................................. Juriidilise isiku aadress: ...............................................................................................................  Muud kontaktandmed (e-post, telefoninumber): ………………………………………………….  Juriidilise isiku esindaja nimi: ...................................................................................................... Kirjeldada, milline on asjaomase isiku osa menetluses: □ kahtlustatav □ või süüdistatav □ kannatanu □ tunnistaja □ ekspert □ kolmas isik □ muu põhjus (täpsustada): .................................................................................................. 2. Kui erineb eespool märgitud aadressist, siis märkida koht, kus uurimistoiming tuleb teha: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 3. Esitada igasugune muu teave, mis aitab Euroopa uurimismäärust täita: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ET 9 ET  F G OSA. Menetluse liik, millega seoses Euroopa uurimismäärus tehti: □ a) kriminaalmenetlus, mida õigusasutus või ametiisik viib läbi taotleva riigi õiguse kohase kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi õiguse kohaselt või mille mida õigusasutus või ametiisik võib alustada; või □ b) haldusasutuste läbiviidav alustatud menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; või □ c) õigusasutuste läbiviidav alustatud menetlus taotleva riigi õiguse kohaselt õiguserikkumisena karistatava teo suhtes, kui selle käigus tehtud otsuse põhjal võib alustada menetlust eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus; □ d) punktides a, b ja c osutatud menetlused, mis on seotud kuritegude süütegude või õigusrikkumistega, mille eest võib taotlevas riigis juriidilise isiku võtta vastutusele või teda karistada. ET 10 ET  G OSA. Euroopa uurimismääruse koostamise põhjus 1. Asjaolude kokkuvõte Märkida, miks Euroopa uurimismäärus on tehtud, sealhulgas esitada selle aluseks olevate asjaolude kokkuvõte, nende süütegude kirjeldus, mille eest süüdistus on esitatud või mida uuritakse, käimasolev uurimise etapp, mis tahes riskitegurite põhjused ja muu oluline teave: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 2. Selle süüteo (nende süütegude) laad ja koosseisu tunnused, mille alusel Euroopa uurimismäärus koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... 3. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa uurimismäärus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter) □ kuritegelikus ühenduses osalemine, □ terrorism, □ inimkaubandus, □ laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, □ narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu, □ ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine, □ korruptsioon, □ pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses, □ kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu, □ rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, □ arvutikuriteod, ET 11 ET  □ keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega, □ ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigisviibimisele kaasaaitamine, □ mõrv, raske kehavigastuse tekitamine, □ ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, □ inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, □ rassism ja ksenofoobia, □ organiseeritud või relvastatud röövimine, □ kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu, □ kelmus, □ väljapressimine, □ toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, □ haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine, □ maksevahendite võltsimine, □ ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega, □ tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu, □ varastatud sõidukitega kauplemine, □ vägistamine, □ süütamine, □ Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod, □ õhusõiduki või laeva kaaperdamine, □ sabotaaž. ET 12 ET  H OSA. Lisanõuded teatavate toimingute korral Täita taotletava(te) uurimistoimingu(te) jaoks vajalikud osad H1 OSA. Vahistatud isiku üleviimine 1) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist taotlevasse riiki, siis märkida, kas isik on üleviimisega nõus.  Jah  Ei  Taotlen isikult nõusoleku küsimist 2) Kui uurimise eesmärgil taotletakse vahistatud isiku ajutist üleviimist täitjariiki, siis märkida, kas isik on üleviimisega nõus.  Jah  Ei H2 OSA. Video- või telefonikonverents või muud audiovisuaalsed edastamisvahendid  muu kaugsidetehnoloogia  Kui taotletakse ülekuulamist video- või telefonikonverentsi teel või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite kaudu  muu kaugsidetehnoloogia abil , märkida asutuse või ametiisiku nimi, kes ülekuulamist läbi viib (kontaktandmed/keel):............ ......................................................................................................................................................  Kavandatud kuupäev(ad) (PP/KK/AAAA): …………………………………………………………. Konverentsi algusaeg (tt:mm:ss): …………………………………………….……… Ajavöönd: …………………………………………………………………………............. Ülekuulamise ligikaudne kestus: ………………………………………………………………. Tehnilised üksikasjad: Toimumiskoha nimi: ……………………………………………………………………………………. Sidesüsteem:……………………………………………………………………... Tehniku kontaktandmed ja kõneldav keel: ………………………………………………... Ühenduse katsetamise kuupäev ja kellaaeg: ………………………………………………………………………….. Ühenduse katsetaja kontaktandmed, kui need on teada: ………………………………………………… Keel ja suulise tõlke võimalused: ………………………………………………….. Muud nõuded (täpsustada): ………………………………………………… ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Täpsustada, kas asjaomane kahtlustatav või süüdistatav on nõusoleku andnud. □ Jah □ Ei □ Taotlen isikult enne taotluse täitmist nõusoleku küsimist ET 13 ET  märkida selle toimingu taotlemise põhjused: ...................................................................................................................................................... □ a) videokonverentsi või muude audiovisuaalsete edastamisvahendite abil toimuv ülekuulamine: □ kahtlustatav või süüdistatav on andnud oma nõusoleku □ b) ülekuulamine telefonikonverentsi teel H3 OSA. Kriminaalmenetluse tagamise vahendid Kui taotletakse kriminaalmenetluse tagamist, et hoida ära tõendina kasutada võidava eseme hävitamine, muutmine, eemaldamine, edastamine või kõrvaldamine, siis märkida, kas □ ese edastatakse taotlevasse riiki □ ese jääb täitjariiki, märkida eeldatav kuupäev: millal kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamine lõpetatakse: ............................ millal eseme kohta esitatakse järgmine taotlus: .................................................................. ET 14 ET  H4 OSA. Teave pangakontode ja muude finantskontode kohta 1) Kui taotletakse teavet pangakontode või muude finantskontode kohta, mida isik omab või käsutab, siis märkida iga konto puhul, miks peate toimingut kriminaalmenetluse jaoks oluliseks ja millisel põhjusel eeldate, et see konto on täitjariigis asuvas pangas:  Täpsustada, millist teavet taotlete:  □ teave pangakontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus □ teave muude finantskontode kohta, mida isik omab või mille suhtes on tal volitus  □ teave pangatoimingute kohta: □ pangakonto väljavõtted □ konto avamise dokumendid □ volitus või täiendav konto omanik □ muu (täpsustada): …………………………………………………….... □ teave muude finantstehingute kohta: □ kontoväljavõtted □ konto avamise dokumendid □ volitus või täiendav konto omanik □ muu (täpsustada): …………………………………………………….... Võimaluse korral esitada järgmised andmed: konto omaniku nimi: ……………………………………………………………………… panga/finantsasutuse nimi: …………………………………………………………… IBAN või kontonumber ja panga kood: …………………………………………….…….. tehingute ajavahemik: …………………………………………………………………… ☐ muu (täpsustada): ………………………………………………………………..  2) Kui taotletakse teavet pangatoimingute või muude finantstehingute kohta, siis märkida mõlema osas põhjused, miks peate meedet kriminaalmenetluse jaoks oluliseks: □ teave pangatoimingute kohta □ teave muude finantstehingute kohta ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Märkida asjakohane ajavahemik ja seonduvad kontod ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ET 15 ET  H5 OSA. Uurimistoimingud, mis eeldavad tõendite kogumist reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul Sellise uurimistoimingu taotlemisel märkida põhjused, miks peate taotletavat teavet kriminaalmenetluse jaoks oluliseks ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... H6 OSA. Varjatud uurimine Varjatud uurimise taotlemisel märkida põhjused, miks peate uurimistoimingut kriminaalmenetluse jaoks tõenäoliselt oluliseks ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... H75 OSA: Elektroonilise side pealtkuulamine 1) Elektroonilise side pealtkuulamise taotlemisel märkida põhjused, miks peate meedet kriminaalmenetluse jaoks oluliseks (12) Esitada järgmine teave: a) pealtkuulatava isiku kindlakstegemiseks vajalik teave: ...................................................................................................................................................... b) pealtkuulamise soovitud kestus: ...................................................................................................................................................... c) tehnilised andmed (eelkõige seoses pealtkuulatava isiku kindlakstegemisega, näiteks mobiiltelefoni number, lauatelefoninumber, e-posti aadress, internetiühendus  internetipääsu identifikaator või mõni muu elektroonilise side teenuse või elektroonilise side võrgu identifikaator ) Euroopa uurimismääruse täitmise tagamiseks: ...................................................................................................................................................... (23) Märkida eelistus täitmise meetodi osas:  vahetu edastamine  salvestamine ja sellele järgnev edastamine Märkida, kas vajate ka pealtkuulamisel saadud materjali transkriptsiooni, dekodeerimist või dekrüpteerimist (*): ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... * NB! Transkriptsiooni, dekodeerimise ja dekrüpteerimise kulud kannab taotlev riik. ET 16 ET  I OSA. Täitmiseks taotletavad formaalsused ja menetlused,  muu oluline teave ja lisade loetelu  1. Märkida ära ja täita vastavalt vajadusele Määrust Täitval asutusel või ametiisikul palutakse täita järgmised formaalsused ja menetlused  (juhul, kui see on kohaldatav) : ...................................................................................................................................................... 2. Märkida ära ja täita vastavalt vajadusele Taotletakse, et taotleva riigi üks või mitu ametiisikut abistaksid täitjariigi pädevaid asutusi või ametiisikuid Euroopa uurimismääruse täitmisel  (juhul, kui see on kohaldatav)  . Ametiisikute kontaktandmed: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Suhtlemisel kasutatavad keeled: ................................................................................................... ......................................................................................................................................................  3. Muu teave, mida taotlev asutus või ametiisik peab oluliseks:  .................................... ......................................................................................................................................................  4. Lisade loetelu:  ......................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ET 17 ET  J OSA. Õiguskaitsevahendid 1. Märkida, kas Euroopa uurimismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba taotletud, ning, kui seda on tehtud, siis esitada täpsemad üksikasjad (õiguskaitsevahendi kirjeldus, sealhulgas vajalikud sammud ja tähtajad): ...................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................  2. Kui Euroopa uurimismääruse koostamise vastu ei ole õiguskaitsevahendit taotletud, siis märkida kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid on Euroopa uurimismääruse koostamise vastu olemas? . ..................................................................................................................................................  23. Taotleva riigi asutus või ametiisik, kes võib anda täpsemat teavet õiguskaitsevahendite taotlemise kohta taotlevas riigis ning selle kohta, kas õigusabi ning suuline ja kirjalik tõlge on kättesaadavad: Nimi:............................................................................................................................................. Kontaktisik (vajaduse korral): ...................................................................................................... Aadress: ........................................................................................................................................ Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... E-post: .......................................................................................................................................... ET 18 ET  K OSA. Euroopa uurimismäärust taotleva  uurimismääruse koostanud  asutuse või ametiisiku kontaktandmed Märkida Euroopa uurimismäärust taotleva  uurimismääruse koostanud  asutuse  või ametiisiku  liik: □ õigusasutus  □ a) kohtunik või kohus  □ b) eeluurimiskohtunik  □ *c) prokurör □ *d) muu asutus, kes on taotleva riigi õiguse kohaselt pädev *  Asjakohasel juhul  tTäita ka L osa.  * Märkida, kas  □ taotletud uurimistoimingu(te)ks on andnud loa kohtunik, kohus või eeluurimiskohtunik; märkida loa andmise otsuse kuupäev ja viitenumber:  ................. □ taotleva riigi õiguse kohaselt ei ole taotletud uurimistoimingu jaoks kohtuniku, kohtu või eeluurimiskohtuniku luba vaja  Asutuse või ametiisiku nimi: ...................................................................................................................................................... Esindaja/kontaktpunkti nimi: ...................................................................................................................................................... Toimiku number: .......................................................................................................................... Aadress: ........................................................................................................................................ Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ................................................................. E-post: .......................................................................................................................................... Keeled, milles on võimalik taotleva asutuse või ametiisikuga suhelda: ...................................................................................................................................................... Kui erineb eespool toodust, siis selle isiku (nende isikute) kontaktandmed, kellega võtta ühendust lisateabe saamiseks või tõendite edastamiseks vajalike praktiliste korralduste tegemiseks: Nimi/ametinimetus/asutus: ........................................................................................................... Aadress: ........................................................................................................................................ E-post / kontakttelefoni nr: ........................................................................................................... Taotleva asutuse või ametiisiku ja/või tema esindaja  e- allkiri, millega kinnitatakse Euroopa uurimismääruse sisu täpsust ja õigsust: Nimi:............................................................................................................................................. Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): .......................................................................................... Kuupäev: ...................................................................................................................................... Ametlik pitser (olemasolu korral): ET 19 ET  L OSA. Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse või ametiisiku kontaktandmed Märkida käesoleva Euroopa uurimismääruse kinnitanud õigusasutuse liik või ametiisik: □ a) kohtunik või kohus □ b) eeluurimiskohtunik □ c) prokurör Kinnitava asutuse või ametiisiku ametlik nimi: ...................................................................................................................................................... Esindaja nimi: ...................................................................................................................................................... Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ...................................................................................................................................................... Toimiku nr number: ..................................................................................................................... Aadress: ........................................................................................................................................ ...................................................................................................................................................... Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ................................................................. E-post: .......................................................................................................................................... Keeled, milles on võimalik kinnitava asutuse või ametiisikuga suhelda: ...................................................................................................................................................... Märkida, kas määrust täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema: □ taotlev asutus  või ametiisik  □ kinnitav asutus  või ametiisik  Kinnitava asutuse või ametiisiku  e- allkiri ja kontaktandmed Nimi:............................................................................................................................................. Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): .......................................................................................... Kuupäev: ...................................................................................................................................... Ametlik pitser (olemasolu korral): ET 20 ET   2014/41/EL (kohandatud) IIB LISA EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE KÄTTESAAMISE KINNITUS Käesoleva vormi peab täitma allpool osutatud Euroopa uurimismääruse saanud täitjariigi asutus või ametiisik. (A) ASJAOMANE EUROOPA UURIMISMÄÄRUS Euroopa uurimismäärust taotlev  uurimismääruse koostanud  asutus või ametiisik: ...................................................................................................................................................... Toimiku viitenumber: ................................................................................................................... Koostamise kuupäev: ................................................................................................................... Kättesaamise kuupäev: ................................................................................................................. (B) EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE SAANUD ASUTUS VÕI AMETIISIK (1) Pädeva aAsutuse ametlik nimi  või ametiisiku nimi : ...................................................................................................................................................... Esindaja nimi: ...................................................................................................................................................... Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ...................................................................................................................................................... Aadress: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ................................................................. E-post: .......................................................................................................................................... Toimiku viitenumber: ................................................................................................................... Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: ...................................................................................................................................................... 1 Selle osa täidab iga asutus või ametiisik, kellele Euroopa uurimismäärus saadeti. See kohustus on asutusel või ametiisikul, kes on pädev Euroopa uurimismäärust tunnustama ja täitma, ning asjakohasel juhul keskasutusel või asutusel, kes edastas Euroopa uurimismääruse pädevale asutusele või ametiisikule. ET 21 ET  (C) (ASJAKOHASEL JUHUL) PÄDEV ASUTUS VÕI AMETIISIK, KELLELE PUNKTIS B OSUTATUD ASUTUS VÕI AMETIISIK EUROOPA UURIMISMÄÄRUSE EDASTAB Asutuse ametlik nimi või ametiisiku nimi: ...................................................................................................................................................... Esindaja nimi: ...................................................................................................................................................... Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ...................................................................................................................................................... Aadress: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ................................................................. E-post: .......................................................................................................................................... Edastamise kuupäev: .................................................................................................................... Toimiku viitenumber: ................................................................................................................... Suhtlemisel kasutatavad keeled: ...................................................................................................................................................... (D) MUU TEAVE, MIS VÕIB OLLA TAOTLEVALE ASUTUSELE  VÕI AMETIISIKULE  VAJALIK: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... (E)  E- ALLKIRI JA KUUPÄEV  E- aAllkiri: Kuupäev: ...................................................................................................................................... Ametlik pitser (olemasolu korral): ET 22 ET   2014/41/EL (kohandatud)  uus IIIC LISA TEATIS Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks elektroonilise side pealtkuulamisest, mida tema territooriumil tehakse või on tehtud tema tehnilise abita. Käesolevaga teatan pealtkuulamisest … (teavitatud liikmesriik). (A)2 PÄDEV ASUTUS VÕI AMETIISIK  Uuriva  Pealkuulamist korraldava liikmesriigi pädeva asutuse ametlik nimi või ametiisiku nimi: ...................................................................................................................................................... Esindaja nimi: ...................................................................................................................................................... Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): ...................................................................................................................................................... Aadress: ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): .................................................................... Faksi nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): ................................................................. E-post: .......................................................................................................................................... Toimiku viitenumber: ................................................................................................................... Koostamise kuupäev: ................................................................................................................... Keeled, milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: ...................................................................................................................................................... 2 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel ühendust võtta. ET 23 ET  (B) PEALTKUULAMIST KÄSITLEV TEAVE (I) Ülevaade olukorrast. Teavitamine toimub (märgistada):: □ enne pealtkuulamist □ pealtkuulamise ajal □ pärast pealtkuulamist (II) Pealtkuulamise (eeldatav) kestus (taotlevale riigile  pädevale asutusele või ametiisikule  teadaolevalt): ……………………………………, alates …………………………………………... (III) Pealkuulatav isik: (telefoninumber, IP-number või e-post) ...................................................................................................................................................... (IV) Asjaomased isikud Esitada kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, kelle suhtes toimingut kohaldatakse / võidakse kohaldada: i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul Nimi: .......................................................................................................................... Eesnimi (-nimed): ...................................................................................................... Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): ............................................................. Asjakohasel juhul varjunimed: .................................................................................. Sugu: .......................................................................................................................... Kodakondsus: ............................................................................................................ Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: .................................................................. Sünniaeg: ................................................................................................................... Sünnikoht: ................................................................................................................. Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: ................................................................................................................................... Keel(ed), mida isik mõistab: ................................................................................................................................... ET 24 ET  ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul Nimi: .......................................................................................................................... Juriidilise isiku õiguslik vorm: .................................................................................. Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi: ................................................................................................................................... Registreeritud asukoht: .............................................................................................. Registreerimisnumber: .............................................................................................. Juriidilise isiku aadress:............................................................................................. Juriidilise isiku esindaja nimi ja kontaktandmed: ..................................................... (V) Pealtkuulamise eesmärki käsitlev teave: Esitada kogu teave, sealhulgas asja kirjeldus, süüteo (süütegude)  õiguslik kvalifikatsioon  koosseisu tunnused ning kohaldatav õigusnorm/seadustik, mida teatise saanud asutus või ametiisik vajab järgmise hindamiseks: □ kas pealtkuulamiseks antaks luba sarnases riigisiseses asjas ning kas saadud materjali võib kasutada kohtumenetluses; □ kui pealtkuulamine on juba läbi viidud, siis kas saadud materjali võib kasutada kohtumenetluses ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... NB! Kõik vastuväited pealtkuulamisele või pealtkuulamise käigus juba saadud materjali kasutamisele,  samuti märkused selle materjali kasutust piiravate tingimuste kohta  tuleb esitada hiljemalt 96 tunni möödumisel käesoleva teatise saamisest. ET 25 ET  (C)  E- ALLKIRI JA KUUPÄEV  E- Aallkiri: Kuupäev: ...................................................................................................................................... Ametlik pitser (olemasolu korral): ET 26 ET   uus IV LISA TEABE VÕI TÕENDITE EDASISE KASUTAMISE VÕI EDASISAATMISE TAOTLUS Taotluse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Käesoleva taotlusega küsitakse taotluse saanud asutuse nõusolekut Euroopa uurimismääruse täitmise tulemusena või direktiivi [uuesti sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artiklite 33 ja 34 kohaselt saadud teabe või tõendite kasutamiseks muudel eesmärkidel kui need, milleks see teave või need tõendid koguti, või sellise teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile. Taotluse esitanud asutus kinnitab, et käesolevas taotluses käsitletud isikuandmete töötlemine on kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/6803 või asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679,4 sealhulgas asjakohasel juhul isikuandmete kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastamise tingimustega. (A) Taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik Taotluse esitanud riik: Taotluse saanud riik: Taotluse saanud asutuse nimi: (B) Asjaomase Euroopa uurimismääruse või teatise kindlakstegemine I) Taotlus käsitleb teavet või tõendeid, mis saadi seeläbi, et: ☐ täideti Euroopa uurimismäärus; ☐ toimus ilma taotluse saanud riigi tehnilise abita korraldatud pealkuulamine, mille kohta esitati direktiivi [uuesti sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artikli 33 kohane teatis, või ☐ tehti ilma taotluse saanud riigi tehnilise abita korraldatud uurimistoiming, mis eeldas tehnilise salvestusseadme kasutamist ja mille kohta esitati direktiivi [uuesti sõnastatud direktiiv AASTA/NUMBER] artikli 34 kohane teatis. II) Asjaomase Euroopa uurimismääruse / teatise andmed Euroopa uurimismääruse / teatise koostanud asutus või ametiisik: Toimiku number: 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). ET 27 ET  Koostamise kuupäev: Edastamise kuupäev: Asutus või ametiisik, kes täitis Euroopa uurimismääruse või kellele teatis edastati: Toimiku number: III) Algse eesmärgi piirang Eesmärk, milleks teavet või tõendeid Euroopa uurimismääruse või teatise alusel algselt koguti: Täitva asutuse või ametiisiku või teavitatud asutuse kehtestatud tingimused: (C) Taotluses käsitletud teabe või tõendite kirjeldus Teabe või tõendite kirjeldus: Sisu kokkuvõtlik kirjeldus: Hõlmatud kuupäevade vahemik (kui on kohaldatav): Kogumismeetod (asjakohasel juhul): (D) Taotletud edasine kasutamine (kui on kohaldatav) (I) Teabe ja tõendite edasist kasutamist taotletakse järgmistel eesmärkidel: ☐ teise kriminaalmenetluse jaoks; ☐ avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks; ☐ haldusmenetluse jaoks; ☐ muu. (II) Kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral asjakohased faktilised asjaolud, asjaomane süütegu või tegu: (III) Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid: (IV) Edasise kasutamise põhjendus: (E) Taotletud teabe või tõendite edasisaatmine (kui on kohaldatav) (I) Kavandatud saaja: ☐ liikmesriik: ☐ kolmas riik: ☐ rahvusvaheline organisatsioon: (II) Saaja kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral olulised faktilised asjaolud, asjaomane süütegu või tegu: (III) Teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta: (IV) Saaja suhtes kohaldatavad riigisisesed õigusnormid: (V) Edasisaatmise põhjendus: ET 28 ET  (F) Kiireloomulisus (kui on kohaldatav) Kiireloomulisuse tingib järgmine: ☐ vahetu ja tõsine oht avalikule julgeolekule; ☐ kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas ☐ muu põhjus. Kiireloomulisuse üksikasjalik põhjendus: (G) Lisateave Asjakohasel juhul märkida selle taotlusega seotud muu teave: (H) Taotluse esitanud asutus Asutuse või ametiisiku nimi: Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: E-allkiri: Kuupäev: (I) Kinnitav asutus või ametiisik (kui on kohaldatav) Asutuse või ametiisiku nimi: Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema: ☐ taotluse esitanud asutus; ☐ kinnitav asutus või ametiisik. E-allkiri: Kuupäev: ET 29 ET   uus V LISA KIIRELOOMULISE PIIRIÜLESE JÄLGIMISE TEATIS Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks ............................................. (uuriv liikmesriik) õiguskaitseametnike teostatavast kiireloomulisest piiriülesest jälgimisest. Käesolevaga teavitan...................................... (teavitatud liikmesriik) jälgimise jätkamisest tema territooriumil. Kinnitan, et piiriülest jälgimist läbiviivatele õiguskaitseametnikele on antud korraldus tegutseda üksnes vaatluse ja piiriülese jälgimise dokumenteerimise eesmärgil ning nad ei kasuta teavitatud liikmesriigi territooriumil sunnivolitusi. Uuriva riigi pädevad asutused koostavad Euroopa uurimismääruse ja edastavad selle viivitamata ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast riigipiiri ületamist. (A)5 Uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik Pädev asutus või ametiisik: Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: (B) Kiireloomulisuse põhjendus Kiireloomulisust põhjendavad asjaolud: (C) Ülevaade olukorrast ja kestus (II) Teavitatud liikmesriigi territooriumile sisenemise kuupäev/kellaaeg: (III) Piiriülese jälgimise (eeldatav) kestus teavitatud liikmesriigis: (IV) Riigipiiri ületamise koht ja (eeldatav) tegevuspiirkond: (D) Kriminaalmenetluse teave (I) Teatise aluseks oleva süüteo (süütegude) õiguslik kvalifikatsioon: (II) Kuriteo kirjeldus (III) Jälgimiseks loa andnud asutus või ametiisik 5 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel ühendust võtta. ET 30 ET  (E) Jälgitava(te) isiku(te) ja/või jälgitava eseme kindlakstegemine (i) Isik(ud) Nimi(nimed): Eesnimi (-nimed): Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): Asjakohasel juhul varjunimed: Sugu: Kodakondsus(ed): Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: Sünniaeg: Sünnikoht: Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: Muu oluline teave: ii) Eseme(te) kindlakstegemine Kirjeldus: Sõiduki registreerimisnumber/tootja/mudel/värv: Muu oluline teave: (F) Seos Euroopa uurimismäärusega või teatisega tehnilise salvestusseadme kasutamise kohta juhul, kui tehnilist abi ei vajata Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on teavitatud liikmesriigile juba saadetud või veel saadetakse seotud Euroopa uurimismäärus või teatis tehnilise salvestusseadme kasutamise kohta juhul, kui tehnilist abi ei vajata. i) Seotud Euroopa uurimismäärus Koostamise (eeldatav) kuupäev: Asutus või ametiisik, kes Euroopa uurimismääruse koostas või peaks selle koostama: Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse: Taotleva asutuse või ametiisiku viitenumber: Täitva asutuse või ametiisiku viitenumber: ii) Seotud teatis tehnilise salvestusseadme kasutamise kohta juhul, kui tehnilist abi ei vajata. Koostamise (eeldatav) kuupäev: Asutus või ametiisik, kes teatise koostas või peaks selle koostama: Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse: Uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber: ET 31 ET  Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber: (G) Kohapeal tegutsevate õiguskaitseametnike kontaktandmed Õiguskaitseametniku (õiguskaitseametnike) nimi (nimed): Telefoninumber(-numbrid): (H) Lisateave Asjakohasel juhul märkida selle teatisega seotud muu teave: (I) Allkiri ja kuupäev Allkiri: Koostamise kuupäev: ET 32 ET   uus VI LISA TEATIS TEHNILISE SALVESTUSSEADME KASUTAMISE KOHTA JUHUL, KUI TEHNILIST ABI EI VAJATA Käesolevat vormi kasutatakse liikmesriigi teavitamiseks tema territooriumil ilma tema tehnilise abita kasutatavast või kasutatud tehnilisest salvestusseadmest. Käesolevaga teavitan sellisest kasutamisest…………… (teavitatud liikmesriik) ………………… (pädev asutus või ametiisik). (A)6 Uuriva liikmesriigi pädev asutus või ametiisik Uuriv liikmesriik: Pädev asutus või ametiisik: Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: (B) Ülevaade olukorrast ja kestus (I) Teavitamine toimub ☐ enne tehnilise salvestusseadme kasutamist ☐ tehnilise salvestusseadme kasutamise ajal ☐ pärast tehnilise salvestusseadme kasutamist (II) Teavitatud liikmesriigi territooriumile sisenemise (eeldatav) kuupäev/kellaaeg: (III) Tehnilise salvestusseadme (pädevale asutusele või ametiisikule teadaolev) kasutamise (eeldatav) kestus teavitatud liikmesriigis: (IV) (Eeldatav) riigipiiri ületamise koht ja tegevuspiirkond: (C) Kriminaalmenetluse teave (I) Selle süüteo (nende süütegude) laad ja õiguslik kvalifikatsioon, mille alusel teatis koostatakse, ning kohaldatav õigusnorm/seadustik: (II) Kuriteo kokkuvõte (III) Põhjused, miks toiming on kriminaalmenetluse jaoks oluline: 6 Siin nimetatud asutus või ametiisik on see, kellega tuleks uuriva liikmesriigiga edasisel suhtlemisel ühendust võtta. ET 33 ET  (IV) Tehnilise salvestusseadme kasutamiseks loa andnud asutus või ametiisik (D) Toimingu sihtmärk (I) Teave eseme kohta, mille külge/sisse tehniline salvestusseade on paigaldatud: (II) Tehnilise salvestusseadme liik: ☐ asukohaandmete kogumist võimaldav seade; ☐ heliandmete kogumist võimaldav seade; ☐ visuaalsete andmete kogumist võimaldav seade. (III) Seadme tehniline kirjeldus: (E) Asjaomane isik (asjaomased isikud) Esitada kogu teadaolev teave i) füüsilis(t)e või ii) juriidilis(t)e isiku(te) kohta, kelle suhtes toimingut kohaldatakse. i) Füüsilis(t)e isiku(te) puhul Nimi(nimed): Eesnimi (-nimed): Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): Asjakohasel juhul varjunimed: Sugu: Kodakondsus(ed): Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: Sünniaeg: Sünnikoht: Elukoht ja/või teadaolev aadress; kui aadress ei ole teada, siis märkida viimane teadaolev aadress: ii) Juriidilis(t)e isiku(te) puhul Nimi: Juriidilise isiku õiguslik vorm: Asjakohasel juhul lühinimi, tavanimi või ärinimi: Registreeritud asukoht: Registreerimisnumber: Juriidilise isiku aadress: Juriidilise isiku esindaja nimi ja kontaktandmed: (F) Seos Euroopa uurimismääruse, kiireloomulise piiriülese jälgimise teatise või muu taotluse või määrusega ET 34 ET  Asjakohasel juhul märkida, kas samas asjas on teavitatud liikmesriigile saadetud või saadetakse seotud Euroopa uurimismäärus või kiireloomulise piiriülese jälgimise teatis. i) Seotud Euroopa uurimismäärus Koostamise (eeldatav) kuupäev: Asutus või ametiisik, kes Euroopa uurimismääruse koostas või peaks selle koostama: Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse: Taotleva asutuse või ametiisiku viitenumber: Täitva asutuse või ametiisiku viitenumber: ii) Seotud kiireloomulise piiriülese jälgimise teatis Koostamise (eeldatav) kuupäev: Asutus või ametiisik, kes teatise koostas või peaks selle koostama: Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse: Uuriva liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber: Teavitatud liikmesriigi pädeva asutuse või ametiisiku viitenumber: ii) Muu seotud õigusalase koostöö taotlus, teatis või vastastikusel tunnustamisel põhinev määrus Koostamise (eeldatav) kuupäev: Asutus või ametiisik, kes taotluse või määruse koostas või peaks selle koostama: Asutus või ametiisik, kellele see edastati või edastatakse: Uuriva liikmesriigi asutuse või ametiisiku viitenumber: Teavitatud liikmesriigi asutuse või ametiisiku viitenumber: Taotluse, määruse või teatise liik ja teema: (G) Lisateave Asjakohasel juhul märkida selle teatisega seotud muu teave: (H) E-allkiri ja kuupäev E-allkiri: Koostamise kuupäev: NB! Kõik vastuväited tehnilise salvestusseadme või saadud materjali kasutamisele, samuti märkused selle materjali kasutust piiravate tingimuste kohta tuleb esitada hiljemalt 96 tunni möödumisel käesoleva teatise saamisest. ____________________________________________________________ ET 35 ET   uus VII LISA VAREM VAHETATUD TEABE TÕENDINA KASUTAMISE NÕUSOLEKU TAOTLUS Taotluse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Käesoleva taotlusega küsitakse taotluse saanud asutuse nõusolekut varem vahetatud teabe tõendina kasutamiseks. Taotluse esitanud asutus kinnitab, et käesoleva taotluse esitamine on asjaomase kriminaalmenetluse otstarbel vajalik ja proportsionaalne ning oleks taotluse esitanud riigis sarnases riigisiseses asjas samadel tingimustel lubatud. (A) Taotluse esitanud riik ja taotluse saanud riik Taotluse esitanud riik: Taotluse saanud riik: Taotluse saanud asutuse nimi: (B) Eelmise teabeedastuse andmed Eelmise edastamise kuupäev: Teabe edastanud asutus: Toimiku number: Teabe saanud asutus: Toimiku number: Teabe eelneva edastamise õiguslik alus: ☐ direktiiv (EL) 2023/9777; ☐ konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades8 (artikkel 7). Eesmärk, milleks teavet algselt vahetati: Tingimused, mille edastav asutus on teabe kasutamiseks kehtestanud (kui on kohaldatav): (C) Tõendina kasutamise eesmärk Kavandatud kasutuse üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul olulised faktilised asjaolud, asjaomane süütegu või tegu: Kohaldatavad riigisisesed õigusnormid: 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj). 8 Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3). ET 36 ET  Tõendina kasutamise taotlemise põhjused: Teave kahtlustatava või süüdistatava isiku kohta: (D) Taotluses käsitletud teabe kirjeldus Teabe kirjeldus: Sisu kokkuvõtlik kirjeldus: Hõlmatud kuupäevade vahemik (kui on kohaldatav): Kogumismeetod (asjakohasel juhul): (E) Kiireloomulisus (kui on kohaldatav) Kiireloomulisuse tingib järgmine: ☐ vahetu ja tõsine oht avalikule julgeolekule; ☐ kohtuliku arutamise päev on kohe kätte jõudmas; ☐ muu põhjus. Kiireloomulisuse üksikasjalik põhjendus: (F) Õiguskaitsevahendid ja lisateave Märkida, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab taotluse esitanud riigi õiguse kohaselt kasutada, et varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusoleku taotlemist vaidlustada: Asjakohasel juhul märkida selle taotlusega seotud muu teave: (G) Taotluse esitanud asutus Asutuse või ametiisiku nimi: Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: E-allkiri: Kuupäev: (H) Kinnitav asutus või ametiisik (kui on kohaldatav) Asutuse või ametiisiku nimi: ET 37 ET  Esindaja nimi: Ametikoht: Telefoninumber: (riigikood) (piirkonna/linna suunanumber) E-post: Aadress: Toimiku number: Keel(ed), milles on võimalik selle asutuse või ametiisikuga suhelda: Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema: ☐ taotluse esitanud asutus; ☐ kinnitav asutus või ametiisik. E-allkiri: Kuupäev: ET 38 ET   uus VIII LISA EUROOPA KAUGOSALEMISMÄÄRUS Euroopa kaugosalemismääruse on koostanud pädev asutus või ametiisik. Taotlev asutus või ametiisik kinnitab, et käesoleva Euroopa kaugosalemismääruse koostamine on asjaomase isiku õigusi arvesse võttes proportsionaalne ja asjakohane, et hõlbustada kahtlustatava, süüdistatava või kannatanu osalemist taotlevas riigis kriminaalmenetluses ühel või mitmel kohtuistungil, ning vastab direktiivi III jaotise artiklis 37 sätestatud tingimustele. A osa. Taotlev riik: Taotlev asutus või ametiisik (nimi, aadress, kontaktandmed): Täitjariik: Täitev asutus või ametiisik: B osa. Isik, kelle kaugosalemist taotletakse 1. Euroopa kaugosalemismäärus koostati, et kaugosaleda saaks: ☐ kahtlustatav/süüdistatav ☐ süüdimõistetu ☐ kannatanu, kellel on menetlusosalise staatus 2. Märkida kogu teadaolev teave isiku(te) kohta, kelle suhtes Euroopa kaugosalemismäärus on tehtud (kui see on tehtud rohkem kui ühe isiku kohta, siis esitada teave iga isiku kohta). Perekonnanimi: Eesnimi: Asjakohasel juhul muu nimi (muud nimed): Asjakohasel juhul varjunimed: Sugu: Kodakondsus: Võimaluse korral isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik ja number: Sünniaeg: ET 39 ET  Sünnikoht: Elukoht ja/või teadaolev aadress: Asukoht täitjaliikmesriigis, kui see on teada ja erineb elukohast/teadaolevast aadressist: Keel(ed), mida isik mõistab: Igasugune oluline teave, mida taotleval asutusel või ametiisikul selle isiku võimaliku haavatavuse kohta on: C osa. Isikut, kelle suhtes on tehtud Euroopa kaugosalemismäärus, esindava advokaadi nimi ja kontaktandmed 1. Täpsustada, kas asjaomase isiku advokaat on ☐ asjaomase isiku volitatud ☐ taotleva riigi määratud 2. Kontaktandmed: Perekonnanimi: Eesnimi: Võimaluse korral isikut tõendava dokumendi (tõendavate dokumentide) (ID-kaart, pass) liik ja number: Sünniaeg: Sünnikoht: E-post: Telefoninumber: Büroo registrijärgne nimi: Büroo registrijärgne aadress: D osa. Menetluse esemeks oleva kuriteo kirjeldus 1. Euroopa kaugosalemismääruse aluseks olevas menetluses uuritavate / süüdistuse esemeks oleva(te) süüteo (süütegude) laad ja õiguslik kvalifikatsioon ning kohaldatav õigusnorm/seadustik: 2. Kas kuritegu, millega seoses Euroopa kaugosalemismäärus on tehtud, on taotlevas riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on taotleva riigi õiguse kohaselt vähemalt kolm aastat ja mis on lisatud ET 40 ET  allpool esitatud süütegude loetelusse? (märgistada vastav lahter) ☐kuritegelikus organisatsioonis osalemine, ☐terrorism, ☐inimkaubandus, ☐laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, ☐narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu, ☐ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine, ☐korruptsioon, ☐pettus, sealhulgas ☐ pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses, ☐kriminaaltulu rahapesu, ☐rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, ☐arvutikuriteod, ☐keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega, ☐ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine, ☐mõrv, raske kehavigastuse tekitamine, ☐ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, ☐inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, ☐rassism ja ksenofoobia, ☐organiseeritud või relvastatud röövimine, ☐kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu, ☐kelmus, ☐väljapressimine, ☐toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, ☐haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine, ☐maksevahendite võltsimine, ☐ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega, ☐tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu, ☐varastatud sõidukitega kauplemine, ☐vägistamine, ☐süütamine, ☐Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod, ET 41 ET  ☐õhusõiduki või laeva kaaperdamine, ☐sabotaaž, ☐liidu piiravate meetmete rikkumine. E osa. Menetlusetapp ja kohtuistung või -istungid, millega Euroopa kaugosalemismäärus on seotud Menetluse praegune etapp: Euroopa kaugosalemismäärusega seotud istung(id): ☐eelistung(id), täpsustada ☐üks või mitu põhiistungit, täpsustada ☐kõik põhiistungid Konkreetne teave asjaomas(t)e istungi(te) liigi, arvu ja laadi kohta: F osa. Euroopa kaugosalemismääruse koostamise põhjused 1. Teave asjaomase isiku elukoha kohta täitjariigis või kaugosalemise põhjendatuse kohta 2. Põhjused, miks Euroopa kaugosalemismäärust peetakse konkreetsel juhul proportsionaalseks ja asjakohaseks: G osa. Asjaomase isiku nõusolek või taotlus 1. Kas asjaomane isik taotles Euroopa kaugosalemismääruse koostamist? ☐jah, taotlusdokumendid on lisatud ☐ei 2. Kas asjaomane isik nõustus kaugosalema? ☐jah, nõustumisdokumendid on lisatud ☐ei, kohaldatakse III jaotise artikli 37 lõikes 2 sätestatud erandit – vt H osa ☐ei, järgmistel põhjustel kohaldatakse III jaotise artikli 37 lõikes 3 sätestatud erandit: H osa. Asjaomase isiku nõusoleku küsimiseks täitjariigi abi taotlemine (kui on kohaldatav) ☐ Käesoleva Euroopa kaugosalemismäärusega palub taotlev asutus või ametiisik täitjariigilt abi ka selles, et saada isiku nõusolek kaugosalemiseks asjaomas(t)el istungi(te)l ning esitada sellele isikule enne Euroopa kaugosalemismääruse tunnustamise ja täitmise kohta otsuse tegemist kooskõlas direktiivi III jaotise artikliga 38 kogu oluline teave. ET 42 ET  Märkida kõik formaalsused või menetlused, mida täitev asutus või ametiisik peab järgima nõusoleku küsimisel ja asjaomasele isikule teabe andmisel: Sel eesmärgil lisatud dokumentide loetelu: I osa. Euroopa kaugosalemismääruse täitmise kavandatav praktiline kord Istungi(te) võimalik(ud) kuupäev(ad) (pp/kk/aaaa) ja kellaaeg (kellaajad) (tt:mm:ss koos kohaldatava ajavööndiga) ning ligikaudne kestus: Istungit (istungeid) läbiviiva ameti või ametiisiku nimi ja kontaktandmed: Kõik taotleva riigi õigusaktidega ette nähtud formaalsused ja menetlused, mida tuleb järgida: Kas täitjariigis on vaja tõlki? ☐ Jah ☐ Ei Keel(t)ekasutuse kord: Arvesse võetavad erivajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks vajalikud meetmed / vajalik kord: Teave kasutatavate tehniliste vahendite / videokonverentsisüsteemi kohta: Asjakohasel juhul teave tehniliste vahendite eeltesti ja kontaktisiku (nt IT- spetsialist/asjaomane ettevõtja) kohta: Muu oluline teave: J osa. Õiguskaitsevahendid 1. Märkida, kas Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba taotletud, ja kui on, siis esitada täpsemad üksikasjad. Märkida, kas Euroopa uurimismääruse koostamise vastu on õiguskaitsevahendit juba taotletud, ja kui on, siis esitada täpsemad üksikasjad (õiguskaitsevahendi kirjeldus, sealhulgas vajalikud sammud ja tähtajad): 2. Kui Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu ei ole õiguskaitsevahendit taotletud, siis märkida kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab Euroopa kaugosalemismääruse koostamise vastu kasutada? 3. Taotleva riigi asutus, kes võib anda täpsemat teavet taotlevas riigis õiguskaitsevahendite taotlemise kohta: Nimi: ET 43 ET  Kontaktisik (vajaduse korral): Aadress: Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Osa K. Euroopa kaugosalemismääruse kinnitanud õigusasutuse või ametiisiku kontaktandmed (kui on kohaldatav) Märkida käesoleva Euroopa kaugosalemismääruse kinnitanud õigusasutuse liik või ametiisik: ☐kohtunik või kohus ☐eeluurimiskohtunik Kinnitava asutuse või ametiisiku ametlik nimi: Esindaja nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Toimiku number: Aadress: Tel nr: (riigi kood) (piirkonna/linna suunanumber): E-post: Keeled, milles on võimalik kinnitava asutuse või ametiisikuga suhelda: Märkida, kas täitva asutuse peamine kontaktpunkt peaks olema: ☐taotlev asutus või ametiisik ☐kinnitav asutus või ametiisik Kinnitava asutuse või ametiisiku e-allkiri ja kontaktandmed Nimi: Ametikoht (ametinimetus/ametiaste): Kuupäev: Ametlik pitser (olemasolu korral): ET 44 ET   2014/41/EL  uus DIX LISA ARTIKLIS 11 OSUTATUD SÜÜTEO KATEGOORIAD – Kuritegelikus ühenduses  organisatsioonis  osalemine, – terrorism, – inimkaubandus, – laste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, – narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu, – ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine, – korruptsioon, – pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses, – kuritegelikul teel saadud tulu  kriminaaltulu  rahapesu, – rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine, – arvutikuriteod, – keskkonnakuriteod, sealhulgas ebaseaduslik kauplemine ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega, – ebaseaduslikule riiki sisenemisele ja riigis viibimisele kaasaaitamine, – mõrv, raske kehavigastuse tekitamine, – ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega, – inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine, – rassism ja ksenofoobia, – organiseeritud või relvastatud röövimine, – kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu, – kelmus, – väljapressimine, – toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine, – haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine, – maksevahendite võltsimine, – ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega, – tuumamaterjalide või radioaktiivsete ainete salakaubavedu, – varastatud sõidukitega kauplemine, – vägistamine, – süütamine, ET 45 ET  – Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse kuuluvad kuriteod, – õhusõiduki või laeva kaaperdamine, – sabotaaž, –  liidu piiravate meetmete rikkumine.  ET 46 ET   X LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega (osutatud artiklis 63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/41/oj) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/228 (ELT L 39, 21.2.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/228/oj) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2843 – ainult artikkel 11 (ELT L, 2023/2843, 27.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2843/oj) B osa Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev (osutatud artiklis 63) Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise alguskuupäev 2014/41/EL 22. mai 2017 2022/228 14. märts 2023 2023/2843 Kaks aastat pärast määruse Selle kuu esimesest päevast, (EL) 2023/2844 artikli 10 mis järgneb kaheaastase lõike 3 punktis a osutatud ajavahemiku möödumisele vastava rakendusakti pärast määruse (EL) jõustumist 2023/2844 artikli 10 lõike 3 punktis a osutatud vastava rakendusakti jõustumist ET 47 ET  XI LISA VASTAVUSTABEL Direktiiv 2014/41/EL Käesolev direktiiv – Artikli 1 lõige 1 – Artikli 1 lõige 3 Artikli 1 lõige 1 Artikli 3 lõige 1 Artikli 1 lõige 2 Artikli 3 lõige 2 Artikli 1 lõige 3 Artikli 3 lõige 3 Artikli 1 lõige 4 Artikli 1 lõige 2 Artikkel 2, sissejuhatav osa Artikli 2 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 2 punkt a Artikli 2 lõike 1 punkt a Artikli 2 punkt b Artikli 2 lõike 1 punkt b Artikli 2 punkt c, sissejuhatav osa Artikli 2 lõike 1 punkt c, sissejuhatav osa Artikli 2 punkti c alapunkt i Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunktid i ja ii Artikli 2 punkti c alapunkt ii Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iii ja artikli 2 lõige 2 Artikli 2 punkt d Artikli 2 lõike 1 punkt d – Artikli 2 lõike 1 punktid e, f, g, h Artikkel 3 Artikkel 4 Artikkel 4 Artikkel 5 Artikli 5 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 6 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 5 lõike 1 punkt a Artikli 6 lõike 1 punkt a Artikli 5 lõike 1 punkt b Artikli 6 lõike 1 punkt b Artikli 5 lõike 1 punkt c Artikli 6 lõike 1 punkt c Artikli 5 lõike 1 punkt d Artikli 6 lõike 1 punkt d Artikli 5 lõike 1 punkt e Artikli 6 lõike 1 punkt e – Artikli 6 lõike 1 punkt f ET 48 ET  – Artikli 6 lõike 1 punkt g Artikli 5 lõige 2 Artikli 6 lõige 2 Artikli 5 lõige 3 Artikli 6 lõige 3 – Artikli 6 lõige 4 Artikli 5a lõige 1 Artikli 51 lõige 1 – Artikli 51 lõige 2 Artikli 5a lõige 2 Artikli 51 lõige 3 Artikkel 6 Artikkel 7 Artikli 7 lõige 1 Artikli 8 lõige 1 Artikli 7 lõige 2 Artikli 8 lõige 2 Artikli 7 lõige 3 Artikkel 52 Artikli 7 lõige 4 – Artikli 7 lõige 5 Artikli 8 lõige 3 Artikli 7 lõige 6 Artikli 8 lõige 4 Artikli 7 lõige 7 Artikli 8 lõige 5 Artikli 8 lõige 1 Artikli 9 lõige 1 Artikli 8 lõige 2 Artikli 9 lõige 2 Artikli 8 lõige 3 Artikli 9 lõige 3 Artikkel 9 Artikkel 10 Artikkel 10 Artikkel 11 Artikkel 11 Artikkel 12 Artikli 12 lõige 1 Artikli 13 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 Artikli 13 lõige 3 Artikli 12 lõige 3 Artikli 13 lõike 2 punkt a Artikli 12 lõige 4 Artikli 13 lõike 2 punkt b – Artikli 13 lõige 4 ET 49 ET  – Artikli 13 lõige 5 Artikli 12 lõige 5 Artikli 13 lõige 6 Artikli 12 lõige 6 Artikli 13 lõige 7 – Artikli 13 lõige 8 Artikli 13 lõige 1 Artikli 14 lõige 1 Artikli 13 lõige 2 Artikli 14 lõige 2 Artikli 13 lõige 3 Artikli 14 lõige 3 Artikli 13 lõige 4 Artikli 14 lõige 4 – Artikli 14 lõige 5 Artikli 14 lõige 1 Artikli 17 lõige 1 Artikli 14 lõige 2 Artikli 17 lõige 2 Artikli 14 lõige 3 Artikli 17 lõige 3 Artikli 14 lõige 4 Artikli 17 lõige 4 Artikli 14 lõige 5 Artikli 17 lõige 5 Artikli 14 lõige 6 Artikli 17 lõige 6 Artikli 14 lõige 7 Artikli 17 lõige 7 Artikkel 15 Artikkel 15 Artikkel 16 Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 18 Artikkel 18 Artikkel 19 Artikli 19 lõige 1 Artikli 20 lõige 1 Artikli 19 lõige 2 Artikli 20 lõige 2 Artikli 19 lõige 3 Artikli 20 lõige 3 Artikli 19 lõige 4 Artikli 20 lõige 4 – Artikli 20 lõige 5 Artikkel 21 Artikkel 54 ET 50 ET  – Artikkel 21 Artikkel 22 Artikkel 22 Artikkel 23 Artikkel 23 Artikli 24 lõige 1 Artikli 24 lõige 1 Artikli 24 lõige 2, sissejuhatav osa Artikli 24 lõige 2 Artikli 24 lõike 2 punkt a Artikli 24 lõige 2 Artikli 24 lõike 2 punkt b – Artikli 24 lõige 3 Artikli 24 lõige 3 Artikli 24 lõige 4 Artikli 24 lõige 4 Artikli 24 lõige 5, sissejuhatav osa Artikli 24 lõige 5, sissejuhatav osa Artikli 24 lõike 5 punkti a esimene lõik Artikli 24 lõike 5 punkti a esimene lõik Artikli 24 lõike 5 punkti a teine lõik – Artikli 24 lõike 5 punkt b Artikli 24 lõike 5 punkt b Artikli 24 lõike 5 punkt c Artikli 24 lõike 5 punkt c Artikli 24 lõike 5 punkt d Artikli 24 lõike 5 punkt d Artikli 24 lõike 5 punkt e Artikli 24 lõike 5 punkt e Artikli 24 lõige 6 Artikli 24 lõige 6 Artikli 24 lõige 7 Artikli 24 lõige 7 Artikkel 25 Artikkel 25 Artikkel 26 Artikkel 26 Artikkel 27 Artikkel 27 Artikli 28 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 28 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 28 lõike 1 punkt a Artikli 28 lõike 1 punkt a Artikli 28 lõike 1 punkt b Artikli 28 lõike 1 punkt b – Artikli 28 lõike 1 punkt c – Artikli 28 lõike 1 punkt d ET 51 ET  Artikli 28 lõige 2 Artikli 28 lõige 2 Artikli 28 lõige 3 Artikli 28 lõige 3 Artikli 28 lõige 4 Artikli 28 lõige 4 Artikkel 29 Artikkel 29 – Artikkel 30 Artikli 30 lõige 1 Artikli 31 lõige 1 Artikli 30 lõige 2 Artikli 31 lõige 2 Artikli 30 lõige 3 Artikli 31 lõige 3 Artikli 30 lõige 4 Artikli 31 lõige 4 Artikli 30 lõige 5 Artikli 31 lõige 5 Artikli 30 lõige 6 Artikli 31 lõige 6 – Artikli 31 lõige 7 Artikli 30 lõige 7 Artikli 31 lõige 8 Artikli 30 lõige 8 Artikli 31 lõige 9 Artikli 31 lõige 1 Artikli 33 lõige 1 Artikli 31 lõige 2 Artikli 33 lõige 2 Artikli 31 lõige 3 Artikli 33 lõige 3 Artikli 31 lõige 4 Artikli 33 lõige 2 – Artikli 33 lõige 5 – Artikli 33 lõige 6 – Artikli 33 lõige 7 Artikkel 32 Artikkel 32 – Artikkel 34 – Artikkel 35 – Artikkel 36 Artikkel 37 ET 52 ET  – Artikkel 38 – Artikkel 39 – Artikkel 40 – Artikkel 41 – Artikkel 42 – Artikkel 43 – Artikkel 44 – Artikkel 45 – Artikkel 46 – Artikkel 47 – Artikkel 48 – Artikkel 49 – Artikkel 50 – Artikkel 53 – Artikkel 55 – Artikkel 56 – Artikkel 57 Artikli 33 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 58 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 33 lõike 1 punkt a Artikli 58 lõike 1 punkt a – Artikli 58 lõike 1 punkt b – Artikli 58 lõike 1 punkt c Artikli 33 lõike 1 punkt b Artikli 58 lõike 1 punkt d Artikli 33 lõike 1 punkt c Artikli 58 lõike 1 punkt e Artikli 33 lõige 2 Artikli 58 lõige 2 Artikli 33 lõige 3 Artikli 58 lõige 3 Artikli 33 lõige 4 Artikli 58 lõige 4 ET 53 ET  – Artikli 58 lõige 5 Artikli 34 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 59 lõige 1, sissejuhatav osa Artikli 34 lõike 1 punkt a Artikli 59 lõike 1 punkt a Artikli 34 lõike 1 punkt b Artikli 59 lõike 1 punkt b Artikli 34 lõike 1 punkt c Artikli 59 lõike 1 punkt c – Artikli 59 lõike 1 punkt d – Artikli 59 lõike 1 punkt e – Artikli 59 lõike 1 punkt f – Artikli 59 lõike 1 punkt g – Artikli 59 lõike 1 punkt h Artikli 34 lõige 2 – – Artikli 59 lõige 2 – Artikli 59 lõige 3 Artikli 34 lõige 3 Artikli 59 lõige 4 Artikli 34 lõige 4 Artikli 59 lõige 5 – Artikli 59 lõige 6 – Artikli 59 lõige 7 Artikkel 35 – – Artikkel 60 Artikli 36 lõige 1 Artikli 61 lõige 1 Artikli 36 lõige 2 Artikli 61 lõige 2 Artikli 36 lõige 3 – – Artikli 61 lõige 3 Artikkel 37 Artikkel 62 – Artikkel 63 Artikkel 38 Artikkel 64 ET 54 ET  Artikkel 39 Artikkel 65 A lisa I lisa B lisa II lisa C lisa III lisa D lisa IX lisa – IV lisa – V lisa – VI lisa – VII lisa – VIII lisa ET 55 ET  XII LISA FINANTS- JA DIGISELGITUS Sisukord 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3 1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3 1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3 1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 4 1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 5 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 5 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 5 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 6 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 6 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 7 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 7 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 8 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)............................................................................ 8 2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 9 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 9 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 9 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 9 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 9 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) ............................................................................................................ 10 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 10 ET 1 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 11 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub11 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 13 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 13 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 13 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) ............................................................................. 16 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 19 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 19 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 19 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 19 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 21 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 22 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 22 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 23 4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 23 4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 23 4.2. Andmed ...................................................................................................................... 23 4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 25 4.4. Koostalitlusvõime hindamine ..................................................................................... 25 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 26 ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemise määrust (uuesti sõnastatud) 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Õigusalane koostöö kriminaalasjades 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Algatuse üldeesmärk on aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edasisele arengule, tugevdades tõhusat, turvalist ja põhiõigusi järgivat liikmesriikidevahelist õigusalast koostööd kriminaalasjades. Ettepanekuga nähakse ette ülevõtmisperiood ja selles esitatakse õigusakti digitaalse rakendamise ajakava. Algatuse üldeesmärgi saavutamiseks parandatakse kriminaalasjades piiriüleseks tõendite kogumiseks kasutatava Euroopa uurimismääruse toimimist ning luuakse liidu raamistik, et hõlbustada Euroopa kaugosalemise määruste koostamisega kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel, kui nad asuvad teises liikmesriigis, ning tõhustatakse veelgi asjaomaste vormide ja ametlike teadete turvalist elektroonilist vahetamist detsentraliseeritud IT- süsteemi kaudu. Selle eesmärgi saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatakse statistilisi andmeid, mida liikmesriigid peavad igal aastal koguma ja edastama, sealhulgas andmeid edastatud, tunnustatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa uurimismääruste ja Euroopa kaugosalemise määruste kohta ning andmeid taotletud õiguskaitsevahendite ja taotluste tunnustamiseks ja/või täitmiseks kulunud aja kohta. 1.3.2. Erieesmärgid Erieesmärk nr 1 Parandada ülevõtmisperioodi lõpuks kriminaalasjades piiriüleseks tõendite kogumiseks kasutatava Euroopa uurimismääruse raamistiku tulemuslikkust, õigusselgust ja järjepidevust, sealhulgas selgemate eeskirjadega Euroopa uurimismääruste, teatiste ja seonduvate taotluste koostamise, tunnustamise ja täitmise kohta, tagades samal ajal põhiõiguste ja menetluslike tagatiste täieliku austamise. Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige iga-aastast statistikat edastatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa uurimismääruste ja teatiste arvu, taotletud õiguskaitsevahendite ning tõendite või tunnustamata/täitmata jätmise otsuste edastamiseks kulunud aja kohta. Erieesmärk nr 2 Luua ülevõtmisperioodi lõpuks liidu raamistik Euroopa kaugosalemise määruste koostamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks, et võimaldada menetlusosalistest kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja kannatanutel, kes asuvad teises liikmesriigis, osaleda videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia vahendusel tõhusalt ja ET 3 ET  turvaliselt kriminaalkohtu istungitel, säilitades samal ajal menetluste õigluse ja asjaomaste isikute menetlusõiguste tõhusa kasutamise. Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige iga-aastast statistikat edastatud, tunnustatud, täidetud või täitmata jäetud Euroopa kaugosalemise määruste arvu, asjaomaste menetlusetappide, asjaomaste isikute kategooriate, tunnustamata või täitmata jätmise aluste, taotletud õiguskaitsevahendite ning määruste täitmiseks või tunnustamata/täitmata jätmise otsuste edastamiseks kulunud aja kohta. Erieesmärk nr 3 Toetada asjakohase digitaalse rakendamise ajakava raames Euroopa uurimismääruste, Euroopa kaugosalemise määruste, teatiste, taotluste ja seonduvate ametlike teadete turvalist, usaldusväärset ja koostalitlusvõimelist elektroonilist vahetamist pädevate asutuste vahel detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning hõlbustada järelevalveks ja hindamiseks vajalike statistiliste andmete programmeeritud kogumist ja iga-aastast edastamist. Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatakse eelkõige asjakohaseid digitaalseid vorme ja teabevahetusvooge ning igal aastal edastatavaid liikmesriikide statistilisi andmeid. 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Ettepanek peaks tooma kasu riikide pädevatele asutustele, kuna sellega nähakse ette selgemad ja tulemuslikumad normid piiriüleseks õigusalaseks koostööks kriminaalasjades, eelkõige Euroopa uurimismääruste ja Euroopa kaugosalemise määruste koostamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks. See peaks tooma kasu kahtlustatavatele, süüdistatavatele ja kannatanutele, vähendades praktilisi ja õiguslikke tõkkeid kriminaalmenetluses teisest liikmesriigist osalemisel, tagades samal ajal põhiõiguste ja menetluslike tagatiste austamise. See peaks tooma kasu liikmesriikidele, võimaldades turvalist ja tõhusat elektroonilist teabevahetust detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning parandades usaldusväärsete statistiliste andmete kättesaadavust järelevalve ja hindamise jaoks. 1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Erieesmärk 1: parandada Euroopa uurimismääruste toimimist Näitaja: tunnustamise/täitmise või tunnustamata/täitmata jätmise otsuste edastamiseks keskmiselt kuluv aeg. Võrdlusalus: usaldusväärset ja kõikehõlmavat ELi-ülest avaldatud võrdlusalust ei ole. Võrdlusaluse saaks kehtestada alates 2028. aasta märtsist, võttes arvesse rakendamistööd, mida tehakse praegu seoses kehtiva Euroopa uurimismääruse direktiivi digitaliseerimisega. Eesmärk: täitmiseks kuluva aja järkjärguline lühendamine kooskõlas direktiivis sätestatud tähtaegadega. Erieesmärk 2: kehtestada Euroopa kaugosalemise määruse raamistik ET 4 ET  Näitaja: tunnustatud ja täidetud või tunnustamata/täitmata jäetud Euroopa kaugosalemise määruste arv ja osakaal. Võrdlusalus: puudub, kuna Euroopa kaugosalemise määrus on uus vahend. Eesmärk: Euroopa kaugosalemise määruste tõhus kasutamine alates kohaldamise esimesest täisaastast; kõigi nende liikmesriikide iga-aastaste andmete kättesaadavus, kelle suhtes direktiiv on siduv. Erieesmärk 3: toetada turvalist digitaalset teabevahetust ja jälgimist Näitaja: komisjonile täielikke iga-aastaseid statistilisi andmeid edastavate liikmesriikide osakaal. Võrdlusalus: usaldusväärset ja kõikehõlmavat ELi-ülest avaldatud võrdlusalust ei ole. Eesmärk: kõik liikmesriigid, kelle suhtes direktiiv on siduv, edastavad igal aastal täielikud statistilised koondandmed, mis hõlmavad direktiivis kindlaks määratud kategooriaid. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest9  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Lühiajalises perspektiivis nõuab algatus uuesti sõnastatud direktiivi vastuvõtmist, millele järgnevad liikmesriikide ülevõtmismeetmed. Liikmesriigid peavad kohandama riigisiseseid õigusraamistikke ning menetlus- ja praktilisi norme, et kohaldada Euroopa uurimismääruse muudetud raamistikku ja uusi norme Euroopa kaugosalemise määruse kohta. Samal ajal peab komisjon koostama digitaliseerimismääruse (määrus (EL) 2023/2844) alusel vajaliku rakendusakti, tagamaks, et detsentraliseeritud IT- süsteem toetab direktiiviga kehtestatavaid või muudetavaid menetlusi, sealhulgas Euroopa uurimismääruste, Euroopa kaugosalemise määruste, teatiste, taotluste ja seonduvate ametlike teadete vahetamist. Komisjon jätkab ka etalonteostuse tarkvara arendamist ja kohandamist. Kasutuselevõtt peaks toimuma vastavalt järgmisele ajakavale: 1. kui kaasseadusandjad on ettepaneku suhtes kokkuleppele jõudnud, jõustub direktiiv 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas; 2. kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist peavad liikmesriigid vastu võtma direktiivi järgimiseks vajalikud riigisisesed meetmed ja neist teatama. Sama ajavahemiku jooksul võtab komisjon vastu rakendusakti digitaliseerimismääruse alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteemi kohta; 9 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 5 ET  3. alates direktiivi kohaldamise kuupäevast kohaldatakse edastatavate taotluste suhtes Euroopa uurimismäärust käsitlevaid läbivaadatud eeskirju ja uut Euroopa kaugosalemise määruse raamistikku; 4. menetluste puhul, mis nõuavad detsentraliseeritud IT-süsteemi kohandamist, kohaldatakse asjaomaseid teabevahetuseeskirju alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb rakendusakti jõustumise kuupäevast arvestatavale kaheaastasele ajavahemikule (vt punkt 2 eespool); 5. pikemas perspektiivis jälgib komisjon direktiivi kohaldamist, tuginedes liikmesriikide esitatud teabele ja iga-aastastele statistilistele andmetele. Viie aasta jooksul alates asjaomaste rakendusaktide jõustumisest esitatakse aruanne direktiivi kohaldamise kohta. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante) Liidu tasandi meetmed on vajalikud, sest algatus käsitleb piiriülest õigusalast koostööd kriminaalasjades, mida liikmesriigid üksi ei suuda piisavalt saavutada. Erinevused riigisisestes õigusnormides ja tavades, mis käsitlevad tõendite kogumist, kaugosalemist kriminaalkohtu istungitel teisest liikmesriigist ja pädevate asutuste vahelist teabevahetust, põhjustavad õiguskindlusetust, viivitusi ja menetlusõiguste ebaühtlast kaitset. Seepärast on vaja liidu meetmeid, et tagada sidus raamistik, mis põhineb vastastikusel tunnustamisel, ühistel menetluslikel tagatistel ja turvalisel elektroonilisel teabevahetusel liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post) Algatus peaks looma ELi lisaväärtust, parandades kriminaalasjades tehtava piiriülese õigusalase koostöö tulemuslikkust, kiirust ja järjepidevust. See tagab pädevatele asutustele ja asjaomastele isikutele suurema õiguskindluse, vähendab killustatust ja parandab juurdepääsu õigusemõistmisele seoses kaugosalemisega kriminaalkohtu istungitel ning hõlbustab turvalist ja koostalitlusvõimelist elektroonilist teabevahetust detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu. Samuti parandab see võrreldavate statistiliste andmete kättesaadavust, toetades seeläbi paremat järelevalvet, hindamist ja tulevase poliitika kujundamist liidu tasandil. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Algatus tugineb kogemustele, mille komisjon on saanud samaväärsete liidu õigusaktide rakendamisel õigusalase koostöö ja digitaliseerimise valdkonnas; nende hulka kuuluvad eeskätt dokumentide kättetoimetamise määrus (määrus (EL) 2020/1784), tõendite kogumise määrus (määrus (EL) 2020/1783), digitaliseerimismäärus (määrus (EL) 2023/2844), elektrooniliste tõendite määrus (määrus (EL) 2023/1543) ja hilisema kriminaalmenetluse üleandmise määrus (määrus (EL) 2024/3011) puhul. Nende vahendite digitaliseerimisel saadud kogemustest on näha, et vajamineva aja, ressursside ja koordineerimise puhul alahinnatakse sageli kaht aspekti: 1) vajadus ET 6 ET  saavutada õigusnõuetele vastav ja praktikas kohaldatav ühine arusaam tõlgendamist vajavatest küsimustest ja rakendamise korrast ning 2) vajadus leppida kokku tulemuslikuks piiriüleseks digitaalseks teabevahetuseks vajalikes tehnilistes standardites, spetsifikatsioonides ja äriprotsessides. Käesolevas dokumendis kirjeldatud ressursside planeerimisel on neid kaalutlusi arvesse võetud, eelkõige seoses rakendusmeetmete ettevalmistamiseks vajaliku õigus- ja poliitikaalase ning koordineerimis- ja tehnilise tööga, etalonteostuse tarkvara arendamise või kohandamisega ning liikmesriikide toetamisega rakendamise ajal. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Ettepanek on kooskõlas komisjoni ettepanekuga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) kohta ja kavandatud õigusprogrammiga samaks ajavahemikuks. Kavandatud õigusprogrammiga toetatakse edasi tsiviil- ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd, õigusalast koolitust ja juurdepääsu õigusemõistmisele ning pööratakse suuremat tähelepanu õigusemõistmise digitaliseerimisele. Algatus peaks looma koostoime kavandatud õigusprogrammiga, eelkõige piiriülese õigusalase koostöö toetamise, digivahendite arendamise ja kasutamise ning liidu õigusvaldkonna vahendite tulemusliku rakendamise osas. Algatus on kooskõlas ka digitaliseerimismäärusega (määrus (EL) 2023/2844), millega on loodud ulatuslik raamistik turvaliseks elektrooniliseks teabevahetuseks piiriüleses õigusalases koostöös. Läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku paketi ja kavandatud 2028.–2034. aasta õigusprogrammi üle jätkuvad. Algatuse finantsplaneerimine ei mõjuta asjaomaste eelarve- ja seadusandlike menetluste lõpptulemust. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Direktiivi rakendamiseks on vaja nii siseressursse kui ka väliseksperte, eelkõige algatuse digitaliseerimiskomponentide jaoks. Tarvis on õigus- ja poliitikaalast tööd ja koordineerimist komisjonis, samuti tehnilist tööd detsentraliseeritud IT-süsteemi ja selle komponentide arendamiseks, kohandamiseks, katsetamiseks, hooldamiseks ja toetamiseks. Seetõttu hõlmavad rahastamisvõimalused komisjoni enda ressursside kasutamist ja välisteenuste hankimist, eelkõige tarkvara arendamiseks ja tehnilise toe pakkumiseks komisjonis. Arvestades õigusvaldkonnas pooleli olevate ja kavandatud digitaliseerimisalgatuste arvu ning vajadust tagada kehtivate õiguslike kohustuste õigeaegne täitmine, on ümberpaigutamise võimalused piiratud. Seepärast tuleks igat ümberpaigutamist hoolikalt hinnata, võttes arvesse selle mõju muudele prioriteetsetele algatustele ja kohustuslike rakendamistähtaegade järgimisele. ET 7 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA– AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.  Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)10  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; –  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis; – liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Märkused Ei kohaldata. 10 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget- implementation/Pages/implementation-methods.aspx. ET 8 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Komisjon peab esitama viie aasta jooksul alates direktiivis osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäevast Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande direktiivi kohaldamise kohta. Lisaks nähakse direktiiviga ette pidev ja põhjalik iga-aastane statistiline aruandlus. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Direktiiv ei mõjuta komisjoni kasutatavaid olemasolevaid eelarve täitmise viise, maksete tegemise korda ega kontrollisüsteeme. Direktiiviga luuakse muu hulgas digitaalne kanal elektrooniliseks teabevahetuseks riikide pädevate asutuste ning asjakohasel juhul justiits- ja siseküsimustega tegelevate asjaomaste liidu asutuste ja organite vahel. Seda kanalit kasutatakse Euroopa uurimismääruste, teatiste ja Euroopa kaugosalemise määruste ning seonduvate ametlike teadete elektrooniliseks edastamiseks. Kanali rakendamine nõuab tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamist, tarkvaraarendust ning koordineerimist riikide ametiasutuste ja kõigi teiste osalejate vahel. Kuna piiriüleste juhtumitega seotud teabevahetuse digitaliseerimise tase liikmesriikides on praegu madal, nähakse direktiiviga ette, et komisjon arendab välja tarkvaratoote, nn etalonteostuse tarkvara. Seega sõltub eelarve täitmise viis komisjoni suhtes kohaldatavast kehtivast korrast. Rakendamisel kasutatakse asjaomaste tegevuseelarve ridade IT-ressursse ja hankeid, eelkõige rakendusaktiga seotud töö ja etalonteostuse tarkvara arendamise jaoks. Kavandatud rakendamisviisi suhtes kohaldatakse komisjoni asjaomase tegevuse, sealhulgas hanke-, finantsjuhtimis-, projektijuhtimis-, auditi- ja sisekontrollimenetluste suhtes kohaldatavat standardset kontrollistrateegiat. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Peamised kindlakstehtud riskid on järgmised: a) raskused rakendusaktis sätestatava detsentraliseeritud IT-süsteemi tehnilises kirjelduses kokkuleppele jõudmisel; b) tähtaegade ja kulude ületamine detsentraliseeritud IT-süsteemi arendamisel ettenägematute probleemide tõttu, mis on seotud IT-süsteemi rakendamisega. Seda riski maandab asjaolu, et peamised elemendid, mis on vajalikud detsentraliseeritud IT-süsteemi väljatöötamiseks, täpsemalt e-CODEXi süsteem, mis omakorda põhineb eDelivery süsteemil, ja komisjoni loodud etalonteostuse tarkvara, on juba olemas ja toimivad hästi. Riski vähendamiseks kasutatakse komisjoni välja töötatud IT-süsteemide suhtes kohaldatavaid standardseid sisekontrollisüsteeme, eelkõige juhtimise järelevalvet ning projektijuhtimise ja riskijuhtimise kontrolli; ET 9 ET  c) viivitused rakendamisel ja kasutuselevõtul liikmesriigi tasandil, eelkõige liikmesriikide ametiasutustes, kes vastutavad detsentraliseeritud IT-süsteemiga ühenduse loomise ja selle süsteemi kasutamise eest. Selle riski vähendamiseks tagatakse, et rakendamise ajakava on teostatav ja liikmesriikidega kokku lepitud, ning pakutakse rakendamise eest vastutavatele osalejatele korrapäraseid järelmeetmeid ja tehnilist tuge. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Direktiiv ei mõjuta komisjoni olemasolevate kontrollimeetmete kulutõhusust. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Direktiivi jaoks vajalikud assigneeringud kaetakse komisjoni suhtes kohaldatavatest olemasolevatest pettuste ennetamise, kontrolli ja auditeerimise meetmetest. ET 10 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Konkreetsemalt sõltub neist tulemustest õigusprogrammi raames ette nähtav eraldis, mida tuleks asjakohasel juhul rahastada asjakohase programmi vahendite ümberpaigutamise kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub • Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaasta kandidaatrii se gid ja finantsraam Nr Liigendatud Muud Muu EFTA potentsiaals istiku /liigendama kolmanda sihtotstarbeline riigid12 ed rubriik ta11 d riigid tulu kandidaadi d13 Liigenda 2 07 07 01, õigusalase koostöö edendamine EI EI EI EI mata • Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaasta Kandidaatri se igid ja finantsraam Nr Liigendatud Muud Muu EFTA potentsiaals istiku /liigendama kolmanda sihtotstarbeline riigid ed rubriik ta d riigid tulu kandidaadi d 11 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 12 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 13 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. ET 11 ET ET 12 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane DG JUST finantsraamistik 2028– 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 Eelarverida 07 07 01, õigusalase koostöö edendamine Maksed (2a) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 Kulukohustused (1b) 0 Eelarverida Maksed (2b) 0 14 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0 = 1a DG JUSTi Kulukohustused + 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 1b +3 = 2a assigneeringud KOKKU Maksed + 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 2b +3 14 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. ET 13 ET  Hinnang alates 2028. aastast õigusprogrammi kuludele avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga- aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud alates 2028. aastast on soovituslikud. Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028– 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 KOKKU Maksed (5) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) 0 0 0 0 0 0 0 0 haldusassigneeringud KOKKU Mitmeaastase Kulukohustused =4+6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud Maksed =5+6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 KOKKU miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028– 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU • Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 KOKKU (kõik rubriigid) Maksed (5) 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 • Eriprogrammide vahenditest (6) 0 0 0 0 0 0 0 0 ET 14 ET  rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Mitmeaastase Kulukohustused =4+6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 finantsraamistiku rubriikide 1–3 assigneeringud Maksed =5+6 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 KOKKU (vajalikud vahendid) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“15 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane DG: JUST finantsraamistik 2028– 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU  Personalikulud 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074 Muud halduskulud 0,140 0,140 0 0 0 0 0 0,280 DG <JUST> Assigneeringud 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354 KOKKU (Kulukohustuste Mitmeaastase finantsraamistiku kogusumma = maksete 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354 RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU kogusumma) miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) 15 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. ET 15 ET  Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane finantsraamistik 2028– 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2034 KOKKU Mitmeaastase Kulukohustused 1,022 1,022 2,882 2,882 2,882 2,882 2,882 16,454 finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud Maksed 1,022 1,022 2,882 2,882 2,882 2,882 2,882 16,454 KOKKU 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) NB! Erieesmärk nr 1 on seotud üldise õigusraamistiku parandamisega, mitte ei piirdu digitaliseerimisega seotud aspektidega, mida on nimetatud erieesmärkide nr 2 ja 3 all. Seepärast ei ole seda alljärgnevas tabelis eraldi eesmärgina välja toodud. kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata KOKKU 2028 2029 2030 2031 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Märkige eesmärgid ja VÄLJUNDID väljundid Väljun Väljun Kesk di dite Kulud Arv Arv Arv Arv Arv Arv Arv  liik16 mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu arv kokku kulu kokku ERIEESMÄRK nr 217 16 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 17 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“. ET 16 ET  - Väljund Statisti 0,050 1 0,050 1 0,050 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0,100 ka kogum ise funktsi oonide väljatö ötamin e ja projekt eerimi ne Erieesmärk nr 2 kokku 1 0,050 1 0,050 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,100 ERIEESMÄRK nr 3 - Väljund Tehnili 0,250 1 0,250 1 0,250 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0,500 sed kirjeld used rakend usaktid e jaoks, sh äriprot sessi mudeli d ja andme skeemi d ET 17 ET  - Väljund Detsen 2,300 0 0 0 0 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 5 11,500 tralisee ritud IT- süstee mi analüü s, projekt eerimi ne, rakend amine ja toetam Erieesmärk nr 3 kokku 1 0,250 1 0,250 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 7 12,000 ine KOKKU 2 0,300 2 0,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 1 2,300 9 12,100 ET 18 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade –  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028– HEAKSKIIDETUD 2034 EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,074 Muud halduskulud 0,140 0,140 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,280 RUBRIIK 4 kokku 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 jäävad kulud kokku KOKKU 0,722 0,722 0,582 0,582 0,582 0,582 0,582 4,354 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus –  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist –  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina18 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta HEAKSKIIDETUD EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris 3 3 3 3 3 3 3 ja esindustes) 18 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus. ET 19 ET  20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 0 0 0 0 0 0 0 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 0 eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0 eelarverida • ELi [XX.01.YY.YY] delegatsiooni 0 0 0 0 0 0 0 des (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0 0 0 0 teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) – 0 0 0 0 0 0 0 Rubriik 4 Muud eelarveread (märkige) – 0 0 0 0 0 0 0 Rubriigist 4 välja jäävad kulud KOKKU 3 3 3 3 3 3 3 Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Komisjon: Kaetakse komisjoni Erakorraline lisapersonal* talituste olemasolevast personalist Rahastatakse Rahastatakse Rahastatakse rubriigist 4 BA ridadelt tasudest Ametikohtade 1 täistööaja ekvivalent ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata loeteluga ette (AD ametikoht) – nähtud asutusesisene ametikohad ümberpaigutamine 2 täistööaja ekvivalenti (AD ametikohad) – komisjoni ümberpaigutamisreservist Koosseisuväline ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) ET 20 ET  Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad Komisjon Ettepaneku rakendamiseks on õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadis vaja kolme täistööajale taandatud töötajat, kes täidavad eraldiseisvaid, aga vastastikku täiendavaid ülesandeid: 1 täistööajale taandatud õigus-/poliitikaametnik, kes juhib asjaomase komisjoni tööd, tegeleb sidusrühmade koordineerimisega ning suhtleb äriprotsesside ja süsteeminõuete kindlaksmääramise teemal IT arendamise rühmaga; 1 täistööajale taandatud IT-valdkonna projektijuht, kes tegutseb tooteomanikuna, määrab kindlaks IT-süsteemi rakendamise ja haldab seda, koordineerib tehnilist rakendamist ning tagab, et toodet pakutakse kooskõlas kohaldatavate õiguslike ja tegevusnõuetega. 1 täistööajale taandatud finantsametnik, kes haldab meetme finantsaspekte, sealhulgas hankeid, välislepinguid, eelarve täitmist, makseid ja nendega seotud aruandlust. Praegu suudab õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat täita olemasolevate ressurssidega ainult ühe täistööajale taandatud õigus-/poliitikaametniku ametikoha. Ülejäänud vajadusi ei ole võimalik peadirektoraadi sisese ümberpaigutamisega täielikult rahuldada, võttes arvesse olemasolevat töökoormust, mis on seotud õigusalase koostöö digitaliseerimisega, mitme seotud õigusakti rakendamisega ja vajadusega pidada kinni õigusaktidega ettenähtud tähtaegadest. Täiendavad ümberpaigutamised võivad mõjutada nii käesoleva ettepaneku kui ka muude käimasolevate digitaliseerimisalgatuste õigeaegset ja õigusnõuetele vastavat elluviimist. Koosseisuvälised töötajad ei kohaldata Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4 assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal. Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega. ET 21 ET  Digi- ja IT- Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane assigneeringud finantsraamistik 2028– KOKKU 2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 RUBRIIK 4 Institutsiooni tasandi 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 IT-kulud RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Poliitikavaldkondade IT-kulud 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 rakenduskavadele RUBRIIGIST 4 välja 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 jäävad kulud kokku KOKKU 0,300 0,300 2,300 2,300 2,300 2,300 2,300 12,100 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: –  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu –  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu –  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU ET 22 ET  3.3. Hinnanguline mõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju19 eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta assigneeringud 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. […] Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). […] 4. DIGIMÕÕDE 4.1. Diginõuded Nõue 1 (R1): pädevate asutuste vaheliseks elektrooniliseks teabevahetuseks on kohustuslik kasutada detsentraliseeritud IT-süsteemi (mis põhineb e-CODEXil) kooskõlas määruse (EL) 2023/2844 artikliga 3. Õigusnorm: artikli 2 lõike 1 punkt b ning artiklid 51 ja 52. Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid (pädevad õigus-/keskasutused), Eurojust, Euroopa Prokuratuur, komisjon. Üldised protsessid: piiriülene õigusalane teabevahetus, standardvormide vahetamine. Nõue 2 (R2): liikmesriigid peavad esitama komisjonile statistilisi andmeid. Õigusnorm: artikkel 57. Mõjutatud sidusrühmad: liikmesriigid, komisjon. Üldised protsessid: andmete kogumine direktiivi kohaldamise kohta. Nõue 3 (R3): komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele direktiivi kohaldamise kohta aruande, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel. Õigusnorm: artikkel 64. Mõjutatud sidusrühmad: komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Üldised protsessid: aruandlus. 4.2. Andmed 19 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 10 % sissenõudmiskulude mahaarvamist, nagu on ette nähtud dokumendis COM(2025) 574. ET 23 ET  Andmete liik Viide Osaleja, kes Osaleja, kes Andmevahetus Sagedus (viited) andmed andmed saab e ajend (kui see on nõudele esitab asjakohane (nõuetele) ) Elektroonilisel Artikkel 5 Liikmesriikid Liikmesriikid Manuaalne või Vastavalt kujul 1 e e automaatne vajadusele edastatavad ametiasutused ametiasutused õigusalase , Eurojust, , Eurojust, koostöö Euroopa Euroopa standardvormi Prokuratuur Prokuratuur d (loetletud lisades) ja muu teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste vahel, samuti liikmesriikide ametiasutuste ning Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahel. Statistilised Artikkel 5 Liikmesriigid Komisjon Automaatne Automaatne andmed 7 : kord aastas, alates kuupäevast, mil asjaomase rakendusakt i jõustumise kuupäevast möödub kolm aastat Aruanne Artikkel 6 Komisjon Euroopa Viie aasta direktiivi 4 Parlament, jooksul kohaldamise nõukogu alates kohta asjaomase rakendusakt i jõustumise kuupäevast Need kolm andmeliiki on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärkidega edendada andmete kasutamist üldsuse hüvanguks ning suurendada läbipaistvust ja usaldust andmete ET 24 ET  kasutamisel, hõlbustades liikmesriikidevahelist tõhusat teabevahetust liikmesriikide vahel ning edendades läbipaistvust ja vastutust direktiivi kohaldamisel, millega lõppkokkuvõttes toetatakse paremini integreeritud, tõhusama ja läbipaistvama õigusalase koostöö raamistiku väljatöötamist. Ühekordsuse põhimõte ei ole otseselt asjakohane, kuna detsentraliseeritud IT-süsteemis vahetatakse andmeid liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste ja organitega. Sellest põhimõttest peetakse siiski kinni, kandes määruse (EL) 2023/2844 kohast detsentraliseeritud IT-süsteemi mudelit järgides hoolt selle eest, et teave, dokumendid ja menetlusteated edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu turvalisel, struktureeritud ja koostalitlusvõimelisel viisil, nii et pädevad asutused saavad tugineda selle süsteemi kaudu toimunud elektroonilisele edastamisele, nõudmata sama materjali paralleelset või uut esitamist paberil või muude kanalite kaudu. 4.3. Digilahendused Määruse (EL) 2023/2844 alusel loodud detsentraliseeritud IT-süsteem (artikli 2 lõike 1 punkti b ning artiklid 51 ja 52): turvaline, krüpteeritud ja usaldusväärne e-CODEXil põhinev piiriülene õigusalase koostöö vormide vahetamine ja seonduv teabevahetus pädevate asutuste vahel. e-CODEX tagab ELi turvalise piiriülese koostalitlusvõime, tuginedes eDelivery süsteemile. Lahendus hõlmab komisjoni välja töötatud etalonteostuse tarkvara laiendamist muude piiriülese õigusalase koostöö vahendite, sealhulgas Euroopa uurimismääruse jaoks, et seda saaksid kasutada liikmesriigid, kellel puudub sobiv riiklik süsteem. Tehisintellektitehnoloogia kasutamist ei ole ette nähtud; süsteem on turvaline teadete ja vormide vahetamise platvorm. Digilahenduse eesmärk on luua turvaline keskkond õigusalase koostöö vormide vahetamiseks ja muuks teabevahetuseks liikmesriikide ametiasutuste vahel kooskõlas ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitikameetmete ja õigusaktidega, et tagada elutähtsa taristu ja isikuandmete turvalisus ja terviklus. 4.4. Koostalitlusvõime hindamine R1: detsentraliseeritud IT-süsteemi kohustuslik kasutamine Detsentraliseeritud IT-süsteem on ELi piiriülene digitaalne avalik teenus, mis ühendab kõigi osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi ning Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri. See eeldab suhtlemist üle liikmesriikide piiride ja mõjutab piiriülest koostalitlusvõimet, hõlbustades andmete ja teabe jagamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja ELi üksustega. Seega on nõudel otsene ja märkimisväärne mõju koostalitlusvõimele, kuna sellega luuakse digitaalne kanal menetlusteadete, dokumentide ja standardvormide turvaliseks elektrooniliseks vahetamiseks. Koostalitleva Euroopa korduskasutuslahenduseks on e- CODEX – turvaline ja koostalitlusvõimeline raamistik õigusdokumentide ja -teabe vahetamiseks üle piiri. e-CODEX põhineb eDelivery süsteemil. Selle teiste komponentide hulka kuuluvad digitaalsed protsessistandardid, etalonteostus ja asjakohased eIDASe usaldusteenused. Võimalikud allesjäänud tõkked on seotud riiklike süsteemide integreerimise, pädevate asutuste kaasamise, vormide ja andmeväljade semantilise ühtlustamise ning liikmesriikide tehnilise valmisoleku taseme erinevustega. R2: statistiliste andmete esitamine komisjonile ET 25 ET  See nõue näeb ette liikmesriikide ja komisjoni vahelise suhtlemise infosüsteemide kaudu, kus kogutakse ja edastatakse elektrooniliselt statistilisi andmeid. See mõjutab piiriülest koostalitlusvõimet sedavõrd, et liikmesriigid peavad esitama direktiivi kohaldamise jälgimiseks võrreldavaid ja taaskasutatavaid andmeid. Mõjutatud digitaalne avalik teenus on statistiliste andmete elektrooniline kogumine ja edastamine. Asjakohased korduskasutuslahendused hõlmavad masinloetavaid vorminguid ja vajaduse korral määruse (EL) 2023/2844 alusel välja töötatud olemasolevate statistiliste funktsioonide kasutamist. Võimalikud allesjäänud tõkked on seotud erinevustega riikide andmete kättesaadavuses, statistilistes meetodites, automatiseerituse tasemes ja näitajate määratlustes. R3: komisjoni aruanne direktiivi kohaldamise kohta See nõue käsitleb komisjoni ja liikmesriikide vahelist suhtlust. Nõude otsene mõju piiriülesele koostalitlusvõimele on piiratud, kuna see puudutab kirjeldavat aruannet, mitte operatiivset menetlusteadete vahetamist. Samas kasutatakse selle puhul ulatuslikult nõude 2 täitmisel välja töötatud andmeid ja funktsioone. Mõjutatud digitaalne avalik teenus on liikmesriikide esitatud teabel põhinev aruandlus ja hindamine. Asjakohased korduskasutuslahendused hõlmavad ühiseid korduskasutatavaid näitajaid ja masinloetavaid statistilisi väljundeid. Võimalikud allesjäänud tõkked seisnevad selles, kui riikide andmed ei ole täielikud või võrreldavad, nende aruandlustavad on erinevad ja automatiseerimine vähene. 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed 1. Rakendusakt Kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist võtab komisjon vajaduse korral vastu rakendusakti. See meede toetab nõudeid 1 ja 2. Rakendusaktis sätestatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi tehnilised kirjeldused ja standardid, sealhulgas asjakohased digitaalsed protsessistandardid, ühine äriprotsessi mudel ja XML-andmeskeemid, mis on vajalikud koostalitlusvõimeliseks piiriüleseks andmevahetuseks. Rakendusakti koostab komisjon, kaasates asjaomase komitee kaudu liikmesriigid. Mõjutatud osalejatena kaasatakse Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja eu-LISA. Eeldatav ajakava: kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. 2. Etalonteostuse tarkvara arendamine või kohandamine Pärast rakendusakti vastuvõtmist arendab/kohandab komisjon etalonteostuse tarkvara. See meede toetab nõudeid 1 ja 2. Komisjon kasutab oma arendustegevuses väliseid teenuseosutajaid, välja arvatud IT- valdkonna projektijuhtimiseks, mis jääb komisjoni talituste ülesandeks. Arendustegevuse üle teeb järelevalvet õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi IT juhtkomitee süsteemi omaniku kontrolli all. Kasutatakse komisjoni standardset tarkvaraarenduse metoodikat. Etalonteostuse tarkvara tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et nad saaksid täita oma õiguslikke kohustusi ja et süsteem saaks hakata toimima kaks aastat pärast rakendusakti jõustumist. Koolituses, testimises, valideerimises ja kasutuselevõtu kavandamises osalevad liikmesriigid, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja eu-LISA. Komisjoni talitused abistavad sidusrühmi ka nende kaasamise kavandamisel. Eeldatav ajakava: pärast rakendusakti vastuvõtmist ja enne kasutuselevõttu. ET 26 ET  3. Tugi, hooldus ja edasiarendamine Pärast kasutuselevõttu on vaja pidevat tuge, hooldust ja edasiarendamist. See meede toetab nõudeid 1 ja 2. ning kaudselt nõuet 3. Komisjon hooldab ja arendab edasi etalonteostuse tarkvara, mis hõlmab korrigeerivat hooldust, turvauuendusi ja vajalikke uusi funktsioone. Liikmesriigid, eu-LISA, Eurojust ja Euroopa Prokuratuur kaasatakse oma vastavate rollide, tagasiside ja tegevuse koordineerimise kaudu. Eeldatav ajakava: alates kasutuselevõtust pidevalt. ET 27 ET  Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Meie 21.09.2026 nr 7-1/6785 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa (kooskõlastustabel) 4. Direktiivi eelnõu COM(2026) 313 5. Direktiivi eelnõu COM(2026) 313 lisad Reet Kase 53539706 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja __.september 2026 Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust, eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud), eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab ettepanekut ajakohastada kriminaalasjades tõendite kogumise regulatsiooni, suurendada piiriüleste menetluste teostamise õigusselgust ning kõrvaldada Euroopa uurimismääruse kohaldamisel ilmnenud puudused. Peame oluliseks eelnõu eesmärki, et liikmesriikide vaheline koostöö oleks kiire ja tõhus, säilitades samas tõendite kogumise paindlikkuse ning liikmesriikide menetlusautonoomia. 1.2. Eesti toetab ühtsete nõuete kehtestamist Euroopa uurimismääruse väljastamiseks pädeva asutuse määramisele. Peame oluliseks, et säiliks prokuröri pädevus väljastada Euroopa uurimismäärus ilma kohtu kinnituseta juhul, kui vajalik kohtu luba taotletava menetlustoimingu tegemiseks on juba antud või kui sellist luba ei ole riigisisese õiguse kohaselt vaja. 1.3. Eesti toetab tõendite kogumise eesmärgil toimuva piiriülese jälgimise reguleerimist Euroopa uurimismääruse raames. Kiireloomulise piiriülese jälgimise korral peab täitjariigile viivitamata pärast piiriületust edastatav teave võimaldama hinnata jälgimise õiguspärasust, selle jätkamise tingimusi ning otsustada selle lubatavus. 1.4. Eesti toetab direktiivi kohaldamisala täpsustamist, mis võimaldaks Euroopa uurimismääruse alusel menetlustoiminguid teostada ka süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise menetlustes. Selline laiendus peab jääma kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö raamidesse ning säilitama isikute menetluslikud tagatised.  1.5. Eesti toetab Euroopa kaugosalemise regulatsiooni loomist selleks, et võimaldada teises liikmesriigis viibival kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel. Peame oluliseks eelnõu põhimõtet, et Euroopa kaugosalemise määruse väljastamise eeldused, sealhulgas kaugosalemise lubatavus, on taotleva riigi õiguse reguleerida. Direktiivis tuleb selgelt kindlaks määrata taotleva ja täitva riigi ülesanded ning vältida täitjariigile selliste kohustuste panemist, mida on otstarbekam täita taotlevas riigis. Euroopa kaugosalemise määruse täitmine ei tohi täitjariigile kaasa tuua ebaproportsionaalset koormust. 1.6. Eesti peab oluliseks, et kohtuistungil kaugosalemine toimuks üldjuhul ainult asjaomase isiku nõusolekul. Sellest põhimõttest võib teha põhjendatud erandeid, kui kaugosalemine on vajalik, proportsionaalne ega kahjusta isiku kaitseõigusi. Isikul peab olema tegelik võimalus pidada kaitsjaga nõu ning suhelda temaga turvaliselt ja konfidentsiaalselt. 1.7. Eesti toetab isikute põhiõiguste tõhusat kaitset direktiivi alusel toimuvates menetlustes. Samas tuleb vältida dubleerivate õiguskaitsevahendite kehtestamist ning kavandatavad lahendused peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed. Õiguskaitsevahendeid peab saama kasutada selles liikmesriigis, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse, ning ei tohi kaasa tuua kriminaalmenetluse põhjendamatut pikenemist või ebamõistlikku menetluskoormust. 1.8. Eesti toetab rahvusvahelise justiitskoostöö digitaliseerimist. Samas peab direktiivi ülevõtmise tähtaeg olema piisav vajalike õiguslike, korralduslike ja tehniliste muudatuste tegemiseks, sealhulgas infosüsteemide arendamiseks. Statistika kogumine peab toimuma automatiseeritult olemasolevate infosüsteemide kaudu ega tohiks tekitada liikmesriikidele põhjendamatut aruandluskoormust. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud)“ 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust (uuesti sõnastatud; COM(2026) 313, 2026/0172(COD); edaspidi direktiivi eelnõu). Eelnõuga sõnastatakse uuesti direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (edaspidi kehtiv EIO direktiiv), ning luuakse Euroopa kaugosalemismäärus (edaspidi ERPO). Euroopa Komisjoni eelnõu COM(2026) 313 ajakohastab Euroopa uurimismääruse (EIO) reegleid tõendite piiriülese kogumise kiirendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks. Samuti luuakse Euroopa kaugosalemismäärus (ERPO), mis võimaldab teises liikmesriigis viibival kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel. Eesti toetab EIO ajakohastamist, tingimusel, et säilib liikmesriikide menetlusautonoomia ja tõendite kogumise paindlikkus. Uued nõuded ei tohi tekitada tarbetuid kooskõlastus-, kinnitamis- ega teavitamiskohustusi. Prokuröril peab säilima pädevus EIO väljastada, kui vajalik kohtu luba on juba antud või kui riigisisene õigus seda ei nõua. Piiriülese jälgimise regulatsioon peab tagama täitjariigi sisulise kontrolli. Kiireloomulise jälgimise esmane teavitus peab võimaldama otsustada jälgimise lubatavuse ja jätkamise tingimuste üle. Eesti toetab EIO kasutamist ka süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise menetlustes, säilitades kriminaalmenetluslikud tagatised isikute õiguste kaitseks. Eesti toetab ERPO loomist, kuid kaugosalemise lubatavus peab jääma taotleva riigi õiguse reguleerida. Taotleva ja täitjariigi ülesanded tuleb selgelt eristada ning vältida täitjariigi kohtute ebaproportsionaalset koormamist. Kaugosalemine peab üldjuhul põhinema isiku nõusolekul, mille saamine on taotleva riigi ülesanne. Tagada tuleb turvaline ja konfidentsiaalne suhtlus kaitsjaga ning selgelt sätestada nõusolekuta kaugosalemise erandid ja nõusoleku tagasivõtmise kord. Eesti toetab tõhusaid õiguskaitsevahendeid, vältides nende dubleerimist ja menetluse põhjendamatut pikenemist. Toimingu vaidlustamine peab toimuma selles liikmesriigis, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. Täitjariigis esitatud kaebus ei tohiks automaatselt peatada ERPO täitmist taotleva kohtu pädevusse kuuluvates küsimustes. Eesti toetab justiitskoostöö digitaliseerimist ja statistika automatiseeritud kogumist olemasolevatest infosüsteemidest. Rakendamine eeldab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist ning asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist. Kaheaastane ülevõtmistähtaeg on põhjendatud, kui tehnilised nõuded on aegsasti teada, ELi lahendused valmivad ja komisjon toetab rakendamist. Lisakohustuste korral tuleb tähtaeg üle vaadata. Täpsed rakendamiskulud selguvad rakendamisetapis. Direktiiviga 2014/41/EL loodi Euroopa uurimismäärus (edaspidi EIO), mis on kujunenud Euroopa Liidu peamiseks vahendiks kriminaalmenetlustes tõendite piiriüleseks hankimiseks. Direktiivi eelnõu eesmärk on ajakohastada EIO kohaldamise reegleid, suurendada õigusselgust ning lahendada 1 senises praktikas ilmnenud probleeme. Muu hulgas täpsustatakse tõendite kogumise ja kasutamise korda ning reguleeritakse uusi piiriülese koostöö olukordi. ERPO on eelnõuga loodav uus vastastikuse tunnustamise instrument. Selle alusel saab teises liikmesriigis asuv kahtlustatav, süüdistatav või kannatanu osaleda teisest liikmesriigist kaugsidetehnoloogia abil kriminaalkohtu istungil. Kehtiva EIO direktiivi artikkel 24 võimaldab videokonverentsi kasutada küll tõendite kogumiseks ülekuulamisel, kuid ei loo üldist vastastikuse tunnustamise korda isiku osalemiseks oma kriminaalasja kohtuistungil teisest liikmesriigist. Komisjoni hinnangul tugineb EIO muudatuste eelnõu direktiivi 2014/41/EL kohaldamisel liikmesriikides saadud kogemustele, sealhulgas vastastikuste hindamiste kümnenda vooru tulemustele. Direktiivi vastuvõtmine eeldab kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) muutmist ning kohtute ja teiste pädevate asutuste töökorralduse ja infosüsteemide kohandamist. Algatus seondub Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteediga edendada tõhusat piiriülest õigusalast koostööd. EIO toimimise parandamine ja ERPO kui piiriülese vastastikuse tunnustamise instrumendi loomine toetavad seda eesmärki. Euroopa Komisjon esitas direktiivi eelnõu 23. juunil 2026. Eelnõu edastati liikmesriikide parlamentidele 26.08.2026 ning subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 27.10.2026. Eelnõu menetletakse EL Nõukogu kriminaalasjade COPEN töörühmas tavamenetluse korras, algatust on arutatud 22.07.2026 ja 02.09.2026 ning menetlus on pooleli. Järgmine COPENi töörühma arutelu toimub 28-29.09.2026. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja sama talituse juhataja Laura Vaik. Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt ([email protected]). 2. Direktiivi eelnõu sisukokkuvõte Kehtiva EIO direktiivi järgi kasutatakse EIOt selleks, et teha teises liikmesriigis üks või mitu uurimistoimingut tõendite hankimiseks või saada sealt juba olemas olev tõend. Täitjariik tunnustab EIO ilma täiendavate formaalsusteta ja teeb taotletud toimingu üldjuhul sama korra järgi nagu võrreldavas riigisiseses asjas. Eelnõuga neid põhimõtteid ei muudeta. Peamised sisulised muudatused on järgmised. EIO koostamine ja kinnitamine Eelnõuga ei muutu põhimõte, et prokurör võib ka edaspidi EIO koostada. Täiendavalt lisatakse võimalus, et kui taotletava uurimistoimingu tegemiseks on taotleva riigi õiguse kohaselt vajalik kohtu eelnev luba ja seda ei ole enne EIO koostamist saadud, peab EIO enne edastamist kinnitama kohus. Kui kohtu luba on juba antud, ei ole täiendav kinnitamine vajalik. Eelnõuga lisatava uue võimalusena võib EIOga taotleda ka menetlusdokumendi kättetoimetamist, kui see on taotletud uurimistoimingu tegemiseks rangelt vajalik. Teabe ja tõendite hilisem kasutamine Kehtiv direktiiv ei sisalda üldist korda EIOga saadud teabe või tõendite muul eesmärgil kasutamiseks ega nende edasisaatmiseks. Eelnõuga lisatava artikli 21 järgi tuleb tõendite muul eesmärgil kasutamiseks saada eelnev nõusolek siis, kui täitjariik on tõendite edastamisel sellise tingimuse seadnud. Teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile on eelnev nõusolek vajalik alati. Uus artikkel 35 loob eraldi 2 nõusolekumenetluse ka varem õiguskaitseasutuste vahel vahetatud teabe tõendina kasutamiseks, kui nõusolekut nõuab taotluse esitanud riigi õigus või teabe algse edastamise tingimus. Ajakriitilised uurimistoimingud ja piiriülene jälgimine Kehtivas direktiivis puudub üldine kord, mille järgi saaks EIO-s taotletud toimingut teha enne EIO tunnustamise või täitmise otsust. Eelnõu artikli 13 lõige 4 näeb reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul tõendeid koguvate toimingute, elektroonilise side pealtkuulamise ja piiriülese jälgimise puhul täitjariigile ette võimaluse lubada toimingu ajutist täitmist enne EIO suhtes lõpliku otsuse tegemist. Lisaks luuakse artikliga 30 uus EIO menetlus taotlevas riigis alustatud isiku või eseme jälgimise jätkamiseks täitjariigis, kui jälgimise käigus tehakse tõendite hankimiseks tehniliste vahenditega heli-, visuaalseid või muid salvestisi. Eelnõu kohaselt tuleb piiriülese jälgimise alustamisest viivitamata teavitada täitjariiki ning EIO tuleb esitada hiljemalt 48 tunni jooksul. Piiriülest jälgimist võib 48 tunni jooksul jätkata kui täitjariik ei ole seda keelanud. Politsei operatiivkoostöö raames toimuvale piiriülesele jälgimisele (mille eesmärk ei ole tõendite kogumine) jääb kohaldatavaks Schengeni rakenduskonventsioon ning kohaldatav õigusakt tuleb valida meetme peamise eesmärgi järgi. Elektroonilise side pealtkuulamine ja tehnilised salvestusseadmed Teise liikmesriigi tehnilist abi vajava pealtkuulamise EIO kord jääb alles, kuid täpsustatakse, et pealtkuulamise jätkamiseks üle esialgses EIOs märgitud aja tuleb koostada uus EIO. Tehnilise abita pealtkuulamise senisele teavitusmenetlusele lisatakse muu hulgas võimalus küsida lisateavet, pikendada teavitatud liikmesriigi vastamistähtaega ning nõuda kasutamiskeelu korral saadud materjali kustutamist. Uus artikkel 34 loob samalaadse teavituskorra juhuks, kui ühes liikmesriigis lubatud asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldav tehniline salvestusseade siseneb teise liikmesriigi territooriumile ja selle riigi tehnilist abi ei vajata. Euroopa kaugosalemismäärus (ERPO) ERPO on uus vastastikuse tunnustamise instrument, mis võimaldab teises liikmesriigis asuval kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda kaugteel kriminaalkohtu istungil. Seni oli EIO direktiivis reguleeritud üksnes võimalus isikute kaugülekuulamiseks, ERPO lisab sellele võimaluse ka täiemahuliseks kohtuistungil osalemiseks. Üldjuhul eeldab kohtuistungil kaugteel osalemine asjaomase menetlusosalise nõusolekut ning ilma nõusolekuta saab seda kasutada üksnes erandlikel asjaoludel. ERPO täitmise üle otsustab täitjariigi kohus, kes korraldab isiku osalemise ja tehnilised tingimused, kuid istungi viib läbi taotleva riigi asutus ning kohaldatakse taotleva riigi õigust. Eelnõu näeb ette ka kaitsja osalemise, õiguskaitsevahendid ja võimaluse keelduda täitmisest, kui see koormaks täitjariigi kohtusüsteemi selgelt ebaproportsionaalselt. 3. Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 82 lõike 1 punkt a. Selle alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada normid ja menetlused kohtuotsuste ning õigusasutuste otsuste kõigi vormide tunnustamise tagamiseks kogu liidus. Samal õiguslikul alusel võeti vastu ka direktiiv 2014/41/EL. EIO ja ERPO on vastastikuse tunnustamise instrumendid, mille puhul ühe liikmesriigi õigusasutuse otsust tunnustatakse ja täidetakse teises liikmesriigis. Eesti hinnangul on ELTL artikli 82 lõike 1 punkt a eelnõu õigusliku alusena põhjendatud. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 3 kohaselt võib liit valdkonnas, mis ei kuulu tema ainupädevusse, tegutseda juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ning neid saab meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Eelnõu reguleerib piiriülest tõendite hankimist ja teises liikmesriigis asuva isiku kaugosalemist kriminaalkohtu istungil. EIO on juba liidu tasandil kehtestatud vastastikuse tunnustamise instrument ning selle ühiseid reegleid ei saa liikmesriigid eraldi muuta. Samuti ei saa üks liikmesriik oma 3 õigusega kohustada teise liikmesriigi asutust korraldama seal asuva isiku osalemist tema kriminaalasja kohtuistungil. Seetõttu vastab eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele. Eelnõu vastab ka proportsionaalsuse põhimõttele. EIO muudatused täiendavad olemasolevat vastastikuse tunnustamise korda ega loo selle asemele uut süsteemi. ERPO piirdub piiriülese kaugosalemisega ega ühtlusta liikmesriikide riigisiseseid kaugosalemise reegleid. ERPO koostamine on iga juhtumi puhul eraldi hinnatav ning eeldab selle asjakohasuse ja proportsionaalsuse kontrolli; üldreeglina on vajalik ka asjaomase isiku nõusolek. Täitjariik võib ERPO tunnustamisest või täitmisest erandkorras keelduda, kui selle täitmine paneks konkreetsel juhul tema kohtusüsteemile selgelt ebaproportsionaalse koormuse. 4. Esialgsete mõjude analüüsi kokkuvõte Komisjon ei koostanud eelnõule tavapärast mõjuhinnangut. Erandit põhjendati kahe asjaoluga: võimalike poliitikavalikute piiratud ring ning olulise negatiivse majandus-, sotsiaal- või keskkonnamõju puudumine. EIO direktiivi toimimist oli juba hinnatud vastastikuste hindamiste kümnendas voorus, mille soovitustele eelnõu EIOt puudutavad muudatused suuresti tuginevad. Komisjoni hinnangul on muudatused valdavalt tehnilised ja menetluslikud. Komisjoni ettepaneku seletuskirja järgi koostatakse mõjuhinnangu asemel talituste töödokument, milles käsitletakse probleeme, valitud lahendusi, oodatavaid mõjusid, konsultatsioonide tulemusi ja edasist seiret. Eelnõu peamine mõju Eestile avaldub kohtute, prokuratuuri ja uurimisasutuste töökorralduses. EIO puhul lisanduvad uued teavitus- ja nõusolekumenetlused ning kiireloomulise piiriülese jälgimise kord. EIO on kõige enam kasutatav Euroopa Liidu kriminaalõigusalase koostöö instrument. Aastas saabub Eestisse täitmiseks ligikaudu 800 Euroopa uurimismäärust ning Eesti edastab teistele liikmesriikidele ligikaudu 300 Euroopa uurimismäärust. EIO täpsem regulatsioon ja uute alustega täiendamine võib taotluste arvu suurendada, kuid aitab samal ajal parandada õigusselgust ning võimaldab piiriüleseid koostöömenetlusi korraldada kiiremini ja ühetaolisemalt. ERPO annab kohtutele uue ülesande tunnustada ja täita teise liikmesriigi tehtud kaugosalemismäärusi. Sellega võivad kaasneda täiendav töökoormus, koolitusvajadus ja infosüsteemide arendamise kulud. Menetlusosaliste jaoks võib ERPO lihtsustada kriminaalmenetluses osalemist, kui isik asub teises liikmesriigis. Samal ajal võib kaugosalemine mõjutada kaitse- ja muid menetlusõigusi, mistõttu sisaldab eelnõu nõusoleku, kaitsja, õiguskaitsevahendite ja muude menetluslike tagatiste reegleid. Komisjoni hinnangul peaks mõju füüsilistele ja juriidilistele isikutele olema kokkuvõttes positiivne, sest muudatused suurendavad õiguskindlust, parandavad menetluste tõhusust ja hõlbustavad õiguskaitse kättesaadavust. Riigieelarvele ja infosüsteemidele võib mõju tekkida eelkõige ERPO tehniliste lahenduste, detsentraliseeritud IT-süsteemi kasutamise, statistikakohustuste ning asutuste töökorralduse muutmise tõttu. Täpset kulu ei ole praegu võimalik hinnata. Komisjon eeldab, et avaliku sektori lisakulusid tasakaalustab osaliselt piiriülese koostöö kiirenemisest ning viivituste, isikute üleandmiste ja muu töökoormuse vähenemisest tulenev sääst. Ettepanekust tulenevaid kulusid käsitletakse riigi eelarvestrateegia protsessis ning täpsemad kulud selguvad rakendamisetapis, sõltuvalt Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel saavutatavast lõplikust kokkuleppest. Infosüsteemide arendamiseks on tõenäoliselt võimalik taotleda ka EL eelarve vahendeid. 5. Direktiivi sätete õiguslik ja võrdlev analüüs 4 Direktiivi eelnõu on koostatud uuesti sõnastamise (recast) tehnikas. Suur osa direktiivi 2014/41/EL sätetest võetakse üle sisuliselt muutmata kujul, kuid lisandub mitu uut menetlust ning kogu ERPO jaotis. Muutmata EIO sätete puhul jääb asjakohaseks KrMS 19. peatüki 8. jao 1². jaotise regulatsioon. Artiklid 1–4. Reguleerimisese, mõisted, Euroopa uurimismäärus ja selle kohaldamisala Artikkel 1 laiendab direktiivi reguleerimiseseme lisaks EIOle piiriülese jälgimise kiireloomulistele teatistele, artiklite 33 ja 34 kohastele tehnilise abita uurimistoimingute teatistele, varem vahetatud teabe tõendina kasutamise nõusolekutaotlustele ja ERPOle. Artikli 2 järgi võib prokurör jätkuvalt EIO koostada, kuid kui taotletav uurimistoiming vajab taotlevas riigis kohtu eelnevat luba ja seda ei ole riigisisese korra kohaselt saadud, peab EIO enne edastamist kinnitama kohus. Kui toiming kohtu luba ei vaja, võib EIO koostada prokurör. ERPO taotlev ja täitev asutus peab olema kohus. Uue mõistena määratletakse „elektrooniline side“ kui elektroonilise side võrkude või teenuste kaudu toimuv side, sealhulgas selle sisu ja kaasnevad andmed. Artiklid 3 ja 4 jätavad alles senise põhimõtte, et EIOga saab taotleda teises liikmesriigis uurimistoimingu tegemist või seal juba olemas oleva tõendi hankimist. EIO hõlmab jätkuvalt kõiki uurimistoiminguid, välja arvatud ühise uurimisrühma loomine ja tõendite kogumine sellise rühma raames. Uue võimalusena lisatakse eelnõu artiklisse 4 ka võimalus, et EIO alusel on võimalik taotleda ka menetlusdokumentide kättetoimetamist, kui see on taotletud uurimistoimingu täitmiseks rangelt vajalik. Artiklid 5–12. Menetluste liigid, vorm, täitmine, edastamine ja keeldumisalused Artiklis 5 loetletud menetlused, mille korral EIO võib koostada, eelnõuga ei muutu. Artikkel 6 lisab EIO vormile vajaduse korral kohtu loa, otsuse kuupäeva ja viitenumbri ning teabe õiguskaitsevahendite kasutamise võimaluste kohta. Menetlusdokumendi kättetoimetamise taotluse korral tuleb dokumendile lisada adressaadile arusaadav tõlge, kui on alust arvata, et ta ei mõista dokumendis kasutatavat keelt. Artikli 7 vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimused jäävad samaks. Artikkel 8 lubab EIO edastada otse täitvale asutusele või keskasutuse kaudu. Artikkel 9 säilitab varasemat EIOt täiendava EIO korra. Artikkel 10 säilitab põhimõtte, et täitev asutus või ametiisik tunnustab EIOt ilma täiendavate formaalsusteta ja täidab selle nagu võrreldava riigisisese taotluse. Artiklid 11 ja 12 ei lisa uusi teist tüüpi uurimistoimingu kasutamise ega EIO tunnustamata või täitmata jätmise aluseid. Rootsi tõstatas COPEN töörühmas küsimuse, kas EIO direktiiv võimaldab tulevikus piisavalt selgelt kasutada Euroopa uurimismäärust ka sellistes konfiskeerimismenetlustes, kus vara konfiskeerimine ei sõltu konkreetse kuriteo toimepanemise tõendamisest. Küsimus on tekkinud seoses direktiiviga (EL) 2024/1260 ja eelkõige selle artikliga 16, mis näeb ette kohustuse võimaldada konfiskeerimist ka kuritegeliku käitumisega seostatava seletamatu päritoluga vara puhul. EIO direktiivi eelnõu artikli 5 kohaselt saab EIO koostada üksnes „kriminaalmenetluses, mida õigusasutus kuriteo suhtes toimetab taotleva riigi õiguse kohaselt või mida õigusasutus võib alustada“. Selline sõnastus ei pruugi hõlmata direktiivi (EL) 2024/1260 artikli 16 alusel toimetatavaid konfiskeerimismenetlusi. Artikkel 13. Tunnustamise ja täitmise tähtajad Artiklites säilivad EIO 30-päevane tunnustamise ja täitmise otsuse tegemise tähtaeg ja 90-päevane uurimistoimingu tegemise tähtaeg. Uus on artikli 13 lõige 4, mille järgi tuleb reaalajas läbiviidavate toimingute, elektroonilise side pealtkuulamise ja piiriülese jälgimisega seotud EIOsid menetleda viivitamatut tähelepanu nõudvana. Kui see on toimingu tulemuslikkuse tagamiseks vajalik, võib täitjariik lubada toimingu ajutist täitmist kuni tunnustamise või täitmise otsuseni. Kui EIO tunnustamisest või täitmisest keeldutakse, tuleb ajutine täitmine lõpetada. Hangitud materjali võib taotlev riik sellisel juhul kasutada üksnes siis, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Artiklid 14–16. Tõendite üleandmine, edasilükkamine ja teavitamine 5 Artikli 14 alusel jääb kehtima tõendite viivitamatu üleandmise kord, kuid lisatakse lõige 5, mille alusel saab täitjariik vajaduse korral märkida, kas tõendite kasutamisele kohaldatakse artiklis 21 sätestatud kasutamise või edastamise piiranguid. Artiklis 15 sätestatud EIO tunnustamise või täitmise edasilükkamise alused ei muutu. Artikkel 16 säilitab kohustuse teatada EIO kättesaamisest nädala jooksul ning nõuab viivitamatut teavitamist muu hulgas siis, kui EIO vorm on puudulik või ilmselgelt ebatäpne, kui täitmise käigus ilmneb vajadus kaaluda algselt taotlemata uurimistoimingut või kui taotleva asutuse või ametiisiku nõutud formaalsusi ja menetlusi ei saa järgida. Artikkel 17. Õiguskaitsevahendid Säilib kehtiva direktiivi põhimõte, et EIOga seotud uurimistoimingu suhtes peavad olema kättesaadavad samaväärsed õiguskaitsevahendid nagu sarnases riigisiseses asjas. Eelnõu täpsustab, et neid õiguskaitsevahendeid peavad saama kasutada kahtlustatavad, süüdistatavad ja muud isikud, kelle õigusi uurimistoiming kahjustab. Artikli 17 peamine muudatus on uue õiguskaitsevahendi sõnaselge sätestamine juhtudeks, kus Euroopa uurimismäärusega taotletakse juba täitjariigi valduses olevate tõendite üleandmist. Sellisel juhul peab puudutatud isikul olema võimalik täitjariigis vaidlustada nende tõendite kogumiseks tehtud uurimistoimingute seaduslikkust samadel alustel nagu võrreldavas riigisiseses menetluses. Samuti lisatakse täitjariigile kohustus teavitada taotlevat riiki selliste õiguskaitsevahendite kasutamisest. Artiklid 18–20. Ametnike vastutus ja konfidentsiaalsus Artiklid 18 ja 19 taotleva riigi ametnike kriminaal- ega tsiviilvastutuse reeglite kohta jäävad eelnõuga endiseks. Artikkel 20 säilitab EIO konfidentsiaalsuse reeglid ning lisab lõike 5, mille järgi ei mõjuta konfidentsiaalsus artiklis 21 sätestatud teabe või tõendite edasise kasutamise ja edasisaatmise tingimusi. Artikkel 21. Teabe või tõendite edasise kasutamise ja edasisaatmise tingimused Artikkel on uus ning selle peamine eesmärk on luua ühtne kord EIOga saadud tõendite edasiseks kasutamiseks ja edasiandmiseks. Kehtivas direktiivis on see küsimus reguleeritud killustatult. Kui EIO täitmise või artiklite 33 ja 34 teavitusmenetluse tulemusena saadud teabe või tõendite kasutamist muul eesmärgil piiraks täitjariigi või teavitatud liikmesriigi õigus sarnases riigisiseses asjas, teatab asjaomane riik need tingimused. Sellisel juhul on muul eesmärgil kasutamiseks vaja eelnevat nõusolekut. Teabe või tõendite edasisaatmiseks teisele liikmesriigile, kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile on eelnev nõusolek vajalik alati. Nõusoleku andmise otsus tehakse üldjuhul 14 päeva jooksul ja tähtaega võib pikendada kuni kümne päeva võrra. Avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu korral võib teavet erandina kasutada või edasi saata enne nõusoleku saamist, kuid taotluse saanud asutust tuleb sellest 24 tunni jooksul teavitada. Artiklid 22–29. Ajutine üleviimine ja erimeetmed Artiklid 22 ja 23 säilitavad vahistatud isiku ajutise üleviimise korra. Artikkel 24 lisab kahtlustatava või süüdistatava kaugsidetehnoloogia abil ülekuulamisele sõnaselge tingimuse, et toimingu eesmärk peab olema tõendite kogumine ja see ei tohi minna sellest eesmärgist kaugemale. Artikkel 25 telefonikonverentsi ning artiklid 26 ja 27 finantskontode ja -tehingute kohta jäävad samuti sisuliselt samaks. Artikkel 28 lisab reaalajas, pidevalt ja teatava aja jooksul tõendeid koguvate toimingute hulka jälgimise täitjariigi territooriumil ning asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise seadme paigaldamise ja kasutamise. Nende toimingute tegemise, juhtimise ja kontrollimise õigus on täitjariigi pädevatel asutustel või ametiisikutel. Kontrollialuste saadetiste regulatsioon on sätestatud artiklis 28. Eelnõu ei sätesta eraldi EIO korra ja Napoli II konventsiooni artikli 22 kattuvust, mida tuleks eelnõu menetluse käigus täpsustada, et vältida sama meetme puhul kattuvaid koostöömenetlusi. Artikkel 30. Piiriülene jälgimine 6 Artikkel 30 kehtestab piiriülese jälgimise jaoks uue regulatsiooni, kuid piiriülene jälgimine ega selle kasutamine EIO kontekstis ei ole iseenesest uus. Kehtiva EIO direktiivi artikkel 3 hõlmab üldiselt kõiki uurimistoiminguid, samas kui põhjenduspunkt 9 näeb ette, et direktiivi ei tuleks kohaldada Schengeni rakenduskonventsioonis osutatud piiriülese jälgimise suhtes. Seetõttu ei ole kehtivas direktiivis piiriülese jälgimise menetlust eraldi reguleeritud ning selle kasutamise praktika on olnud liikmesriigiti erinev. Eesti õigus võimaldab juba praegu EIOt piiriüleseks jälgimiseks kasutada ning KrMS § 489⁴² kohaselt lähtutakse sellise EIO puhul §-s 472 sätestatud piiriülese jälgimise korrast, arvestades EIO regulatsiooni erisusi. Schengeni konventsiooni alusel on võimalik piiriülest jälgimist ilma asukohariigi nõusolekuta jätkata 5 tunni jooksul pärast piiriületust. Eelnõu artikkel 30 sätestab, et EIO võib koostada artikli 5 punktis a nimetatud kriminaalmenetluses selleks, et jätkata täitjariigi territooriumil taotlevas riigis alustatud isiku või eseme jälgimist, kui jälgimist teostavad õiguskaitseametnikud ning nad teevad tõendite hankimiseks tehniliste vahendite abil heli-, visuaalseid või muid salvestisi. Täitjariik võib keelduda, kui selline uurimistoiming ei oleks sarnases riigisiseses asjas lubatud, samuti võib täitev asutus seada jälgimisele muid tingimusi. Taotleva riigi ja täitjariigi asutused lepivad kokku jälgimise kestuse ja praktilise korralduse. Taotleva riigi ametnikud võivad täitjariigis üksnes jälgida ja jälgimist dokumenteerida; neil ei ole õigust rakendada sundi ega õigust siseneda eravaldusse. Täitjariigi taotluse korral tuleb jälgimine anda üle täitva riigi õiguskaitseametnikele. Uus on ka direktiivi eelnõus sätestatud kiireloomulise piiriülese jälgimise menetlus. Kui kiireloomulisuse tõttu ei ole EIOt võimalik enne piiriületust koostada ja edastada, võib taotleva riigi õiguskaitseametnik jälgimist täitjariigis jätkata. Täitjariigi pädevat asutust tuleb teavitada kohe pärast piiriületust ning EIO tuleb koostada ja edastada viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul. Jälgimisel tuleb järgida täitjariigi juhiseid ning jälgimine tuleb tema nõudel või EIO tunnustamisest või täitmisest keeldumise korral lõpetada. Kui 24 tunni jooksul EIO edastamisest ei ole tunnustamise või täitmise otsust tehtud, võib jälgimine jätkuda ainult juhul, kui täitev asutus lubab selle jätkamist artikli 13 lõike 4 punkti c alusel. Kui täitjariik EIO täitmisest keeldub või piiriülese jälgimise jätkamist ei luba, võib taotlev riik kogutud materjali kasutada üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks. Eelnõu täpsustab ühtlasi EIO ja Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 40 vahekorda. Põhjenduspunkti 39 järgi määratakse kohaldatav koostööinstrument jälgimise peamise eesmärgi alusel: kui kriminaalmenetluses on jälgimine korraldatud või lubatud tõendite hankimiseks, kasutatakse EIOt; politsei operatiivkoostöö raames toimuvale piiriülesele jälgimisele jääb artikli 59 lõike 7 kohaselt kohaldatavaks Schengeni rakenduskonventsioon. Eelnõu muudatuse põhisisu on tõendite hankimise eesmärgil toimuva piiriülese jälgimise EIO korra selgesõnaline sätestamine ja selle menetluse ühtlustamine ELi tasandil. Kahtluse korral näeb põhjenduspunkt 39 ette taotleva riigi ja täitjariigi pädevate asutuste viivitamatu konsulteerimise. Artiklid 31–34. Elektroonilise side pealtkuulamine ja tehnilised salvestusseadmed Artikkel 31 säilitab teise liikmesriigi tehnilist abi vajava elektroonilise side pealtkuulamise senise korra. Uus on kohustus koostada uus EIO, kui pealtkuulamist soovitakse täitjariigis jätkata kauem kui esialgses EIOs märgitud. Artikkel 33 jätab tehnilise abita pealtkuulamise 96-tunnise teavitusmenetluse üldreeglina alles, kuid lisab kohustuse, et teavituse saanud asutus, kellel puudub selle menetlemiseks pädevus, edastab teate pädevale asutusele hiljemalt 24 tunni jooksul. Samuti lisanduvad lisateabe küsimise võimalus, võimalus pikendada 96-tunnist tähtaega veel kuni 96 tunni võrra, kasutamiskeelu korral materjali kustutamine ning uue teatise nõue pealtkuulamise jätkamiseks üle esialgses teates märgitud aja. Artikkel 34 on samuti uus. See kohaldab artikli 33 teavitusreegleid asukoha-, heli- või visuaalsete andmete kogumist võimaldava tehnilise salvestusseadme kasutamisele teise liikmesriigi 7 territooriumil, kui selle riigi tehnilist abi ei vajata. Sellised toimingud olid samuti põhimõtteliselt juba kehtiva EIO alusel lubatud, kuid täpsema regulatsiooni puudumise tõttu oli liikmesriikide praktika selles osas erinev. Eesti õiguses tuleb selleks luua teavitusmenetlus ja määrata pädev asutus. Artikkel 35. Varem vahetatud teabe tõendina kasutamine Artiklis sätestatakse uus regulatsioon nõusoleku taotlemiseks, et kasutada tõendina teavet, mis saadi direktiivi (EL) 2023/977 kohase politsei teabevahetuse kaudu või 2000. aasta ELi vastastikuse õigusabi konventsiooni artikli 7 kohase omaalgatusliku teabevahetuse käigus. Nõusolekutaotlus esitatakse ainult siis, kui seda nõuab taotluse esitanud riigi õigus või teabe algse edastamise tingimus. Taotlus peab olema vajalik ja proportsionaalne ning lubatud sarnases riigisiseses asjas. Otsus tehakse üldjuhul 14 päeva jooksul ja tähtaega võib pikendada kuni kümne päeva võrra. Artiklid 36–41. Euroopa kaugosalemise määruse (ERPO) mõiste, koostamine ja tunnustamine Artiklites sätestatakse uus Euroopa kaugosalemise määruse regulatsioon. ERPO võimaldab kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul, kellel on kriminaalmenetluse osalise staatus, osaleda teisest liikmesriigist videokonverentsi või muu kaugsidetehnoloogia abil ühel või mitmel kriminaalkohtu istungil. Sellisena eristub ERPO regulatsioon artiklis 24 sätestatud kaugülekuulamise korrast, mis on mõeldud üksnes tõendite kogumise eesmärgil ülekuulamiseks. ERPO võimaldab isikul osaleda tervel kohtuistungil. Üldreeglina peab isik kaugosalemisega nõustuma. ERPO võib erandina teha enne nõusoleku saamist, kui see on tõhusa ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks erandkorras vajalik, kuid kohus peab nõusoleku kindlaks tegema enne tunnustamise ja täitmise otsust. Ilma nõusolekuta saab ERPO teha ainult artikli 37 lõikes 3 nimetatud erandlikel asjaoludel, kui isiku kohapeal osalemisest tuleneks tõeline ja vahetu või ettenähtav tõsine oht avalikule julgeolekule või rahvatervisele ning istungi edasilükkamine või menetluse peatamine oleks vastuolus tõhusa ja korrakohase õigusemõistmisega. Artikkel 38 nõuab, et enne nõusoleku andmist teavitataks isikut muu hulgas võimalusest küsida taotlevas riigis nõu kaitsjalt, õigusest suulisele ja kirjalikule tõlkele ning ERPO täitmise korrast ja eriõigustest. Laste puhul on kaitsjaga konsulteerimine enne nõusoleku andmist kohustuslik. Artikli 37 järgi saab ERPO teha siis, kui asjaomane isik elab või hakkab elama täitjariigis, viibib seal mõjuval põhjusel ajutiselt või on seal teises menetluses kinni peetud. Seega on ERPO piiriülene koostöömenetlus. Kui isiku kaugosalemise saab korraldada Eestis ilma teise liikmesriigi asutuse abita, peaks saama jätkuvalt kohaldada KrMS-i riigisiseseid kaugosalemise sätteid, mitte ERPO menetlust. Artikkel 42. ERPO täitmine Eelnõu kohaselt peab ERPOt täitev kohus korraldama kutse kättetoimetamise ja kontrollima isikusamasust. Istungil viibib täitjariigi kohtu esindaja, kes vastutab isikusamasuse kontrollimise ja vajaliku tehnilise taristu nõuetekohase toimimise eest. Istungi viib läbi taotlev kohus, see toimub tema juhtimisel ning istungile kohaldatakse taotleva riigi õigust. Täitjariik peab tagama kaitsjaga turvalise, konfidentsiaalse ja toimiva suhtluskanali, haavatavatele isikutele vajaliku tehnilise taristu, taotleva riigi või asjaomase isiku taotluse korral vajaduse korral tõlgi ning kannatanule emotsionaalse toe. Eelnõu nõuab, et taotlevas liikmesriigis kahtlustatavat või süüdistatavat esindav volitatud kaitsja viibiks ERPOga seotud istungil kohtusaalis füüsiliselt kohal. Pärast istungit koostab täitjariik protokolli, kuhu märgitakse istungi kuupäev ja koht, asjaomase isiku andmed, täitjariiki esindavate osalejate andmed ja ametikohad, antud vanded ning istungi tehnilised tingimused. See on üksnes 8 ERPO täitmise dokument ega asenda kohtuistungi sisulist protokolli, mille suhtes kohaldatakse artikli 41 lõike 3 järgi taotleva riigi õigust. Artiklid 43–46. ERPO keeldumisalused, tähtajad ja teavitamine Artikli 43 lõikes 1 on sätestatud kolm kohustuslikku ERPO tunnustamata või täitmata jätmise alust: amnestia, ne bis in idem ning olukord, kus kahtlustatavat või süüdistatavat ei saa tema vanuse tõttu võtta täitjariigi õiguse alusel kriminaalvastutusele. Lõikes 2 on seitse valikulist alust, sealhulgas immuniteet või privileeg, aegumine, teatavad territoriaalse jurisdiktsiooni juhtumid, põhiõiguste ilmse rikkumise oht, kahepoolse karistatavuse puudumine, selgelt ebaproportsionaalne koormus täitjariigi kohtusüsteemile ning puudulik või ilmselgelt väär vorm. Artikli 44 järgi tuleb tunnustamise või täitmise otsus teha võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksul; seda tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 30 päeva võrra. Artikli 45 järgi võib ERPO täitmata jätmine olla põhjendatud, kui kutset ei saa kätte toimetada, sest isikut ei suudeta mõistlikele jõupingutustele vaatamata täitjariigist leida. Artikkel 47. Ajutised meetmed enne Euroopa vahistamismäärust Eelnõu sätestab, et kui ERPO koostati täitjariigist pärit kahtlustatava või süüdistatava menetluses osalemiseks ning menetluse tulemusel mõistetakse ta süüdi ja määratakse vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav julgeolekumeede, võib taotlev riik eelnõu kohaselt teavitada täitjariiki kavatsusest koostada Euroopa vahistamismäärus. Täitjariik peab võimaldama oma riigisisese õiguse alusel kohaldada tõkendeid, sealhulgas vahistamist, millega tagatakse isiku jäämine täitjariigi territooriumile Euroopa vahistamismääruse saabumise ning selle tunnustamise ja täitmise kohta tehtava otsuseni. Eelnõu ise uut autonoomset vahistamisalust ei loo. Artiklid 48–50. Konsultatsioonid, menetlusõigused ja õiguskaitsevahendid Artikkel 49 kohustab tagama, et ERPOga seotud menetluses austatakse menetluse õiglust ning liidu ja kohaldatava riigisisese õiguse alusel isikule kuuluvaid menetlusõigusi saab kaugteel tegelikult kasutada. Haavatavatele isikutele tuleb tagada sobiv menetluskord ja laste puhul seada esikohale lapse parimad huvid. Kui isik on taotlenud või nõustunud kaugosalema rohkem kui ühel istungil, on tal õigus järgmistel ERPOga hõlmatud istungitel kohapeal osaleda; sel juhul peab taotlev asutus võtma ERPO tagasi. Artikkel 50 annab õiguskaitsevahendi ERPO koostamise vastu taotlevas riigis ning tunnustamise ja täitmise vastu täitjariigis. Täitjariigis kasutatud õiguskaitsevahend peatab ERPO tunnustamise ja täitmise. Kui istungi ajal tekib tehniline või praktiline probleem, mis võib kahjustada õiguste tegelikku kasutamist või menetluse õiglust, tuleb istung peatada ja probleem lahendada; vajaduse korral määratakse istungi kordamise aeg. Kui tehnilised probleemid püsivad ja neid ei saa mõistliku aja jooksul lahendada, võib taotlev asutus või ametiisik ERPO tagasi võtta ning uus istung tuleb määrata nii, et isikul oleks võimalik korraldada füüsiline kohalejõudmine. Artiklid 51–57. Suhtlus, keskasutus, kulud ja statistika Artikkel 51 seob direktiivi kohase ametliku suhtluse määrusega (EL) 2023/2844 loodud detsentraliseeritud IT-süsteemiga, välja arvatud artiklis 51 loetletud erandjuhtudel, mil võib kasutada alternatiivseid ja sobivaid edastusvahendeid. Artikkel 52 lubab liikmesriigil määrata ühe või mitu keskasutust ning anda neile EIOde, artikli 30 lõike 6 ja artiklite 33–34 teadete, artikli 35 nõusolekutaotluste, ERPOde ja nendega seotud ametliku suhtluse haldusliku edastamise ja vastuvõtmise ülesande. Artikli 54 järgi kannab täitjariik oma territooriumil EIO või ERPO täitmise kulud. Kui kulud on erakordselt suured, võivad asutused kulude jagamise või määruse muutmise üle konsulteerida; kokkuleppe puudumisel võib taotlev asutus määruse tagasi võtta või jätta selle jõusse ja kanda erakordselt suureks peetud osa kuludest. 9 Artikkel 55 on uus ja kohustab liikmesriike koguma ning komisjonile igal aastal edastama koondstatistikat EIOde, kiireloomuliste piiriülese jälgimise teadete, tunnustamata või täitmata jätmiste, õiguskaitsevahendite, täitmisaegade, artiklite 33 ja 34 teadete ning ERPOde kohta. Komisjonile edastatav statistika ei tohi sisaldada isikuandmeid. Osa andmeid tuleb koguda automaatselt määruse (EL) 2023/2844 artiklis 12 nimetatud etalonteostuse tarkvara või vastava funktsiooniga riikliku IT-süsteemi kaudu. Artiklid 58–65. Teated, rahvusvahelised instrumendid, üleminek ja ülevõtmine Artikkel 58 kohustab liikmesriike lisaks EIO taotlevale ja täitvale asutusele või ametiisikule teatama komisjonile artiklite 33 ja 34 teatiste pädevad asutused või ametiisikud ning artikli 30 lõike 6 kiireloomuliste teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks määratud asutused või ametiisikud. Artikkel 59 lisab nende konventsioonide loetellu, mille direktiivile vastavad sätted asendatakse direktiiviga liikmesriikidevahelistes suhetes, Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni ja selle lisaprotokollid ning eelnõus loetletud ÜRO konventsioonid. Lõige 3 näeb ette, et pärast 22. maid 2017 vastu võetud 1959. aasta Euroopa õigusabikonventsiooni lisaprotokolli direktiivile vastavad sätted asendatakse direktiivi vastavate sätetega. Lõige 7 jätab Schengeni rakenduskonventsiooni kohaldatavaks politsei operatiivkoostöö raames toimuvale piiriülesele jälgimisele. Artikli 60 järgi kohaldatakse direktiivi artikli 1 lõikes 1 nimetatud menetlustele, mis on algatatud alates kahe aasta möödumisest direktiivi jõustumisest. Artikli 51 kohaldamine artikli 21, artikli 30 lõike 6, artiklite 34 ja 35 ning ERPO menetlustega seotud suhtluses algab komisjoni määratud hilisemal kuupäeval. Enne üldist kohaldamiskuupäeva laekunud EIOde ja tehnilise abita pealtkuulamise teadete suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2014/41/EL. Artikli 61 järgi tuleb eelnõus loetletud uued ja muudetud sätted üle võtta kahe aasta jooksul direktiivi jõustumisest. 6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 6.1. Eesti toetab ettepanekut ajakohastada kriminaalasjades tõendite kogumise regulatsiooni, suurendada piiriüleste menetluste teostamise õigusselgust ning kõrvaldada Euroopa uurimismääruse kohaldamisel ilmnenud puudused. Peame oluliseks eelnõu eesmärki, et liikmesriikide vaheline koostöö oleks kiire ja tõhus, säilitades samas tõendite kogumise paindlikkuse ning liikmesriikide menetlusautonoomia. Euroopa uurimismääruse kui liikmesriikide vahelise tõendite kogumise keskse koostööinstrumendi kohaldamisel on ilmnenud erinevusi nii üldiste õiguspõhimõtete kui ka üksikute uurimistoimingute regulatsiooni tõlgendamisel. Seetõttu on põhjendatud ilmnenud lünkade kõrvaldamine ning kehtiva korra täpsustamine. Uued nõuded ei tohiks siiski muuta EIO menetlust põhjendamatult keerukaks ega tuua kaasa tarbetuid kooskõlastus-, kinnitamis- või teavitamiskohustusi. Samuti peab liikmesriikidele jääma võimalus korraldada uurimistoimingute lubamine ja teostamine oma menetlusõiguse kohaselt, kui see ei takista vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhusat toimimist ega vähenda menetlusosaliste õiguste kaitset. 6.2 Eesti toetab ühtsete nõuete kehtestamist Euroopa uurimismääruse väljastamiseks pädeva asutuse määramisele. Peame oluliseks, et säiliks prokuröri pädevus väljastada Euroopa uurimismäärus ilma kohtu kinnituseta juhul, kui vajalik kohtu luba taotletava menetlustoimingu tegemiseks on juba antud või kui sellist luba ei ole riigisisese õiguse kohaselt vaja. EIO koostamine ja väljaandmine on Eestis koondunud peamiselt prokuratuuri pädevusse. Eelnõu täienduse kohaselt vajab prokuröri koostatud EIO kohtulikku kinnitamist, kui konkreetseks uurimistoiminguks on nõutav kohtu eelnev luba ja seda ei ole veel saadud. Kui vajalik kohtu luba on juba olemas, ei ole sama toimingu korduv kohtulik kinnitamine EIO väljastamisel vajalik. Eesti õigus eeldab kohtu luba nõudva toimingu puhul loa taotlemist enne EIO esitamist, seega see muudatus Eesti õigust ei mõjuta. On oluline, et prokuröril säiliks pädevus EIO väljastada juhul, kui taotletav uurimistoiming ei vaja riigisisese õiguse kohaselt kohtu luba. 10 6.3. Eesti toetab tõendite kogumise eesmärgil toimuva piiriülese jälgimise reguleerimist Euroopa uurimismääruse raames. Kiireloomulise piiriülese jälgimise korral peab täitjariigile viivitamata pärast piiriületust edastatav teave võimaldama hinnata jälgimise õiguspärasust, selle jätkamise tingimusi ning otsustada selle lubatavus. Eelnõu järgi teostatakse piiriülest jälgimist EIO alusel, kui jälgimise peamine eesmärk on kriminaalmenetluses tõendite kogumine. Politsei operatiivkoostöö raames toimuv piiriülene jälgimine toimub ka edaspidi Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 40 alusel. Kahtluse korral, kas piiriülene jälgimine tuleb teostada EIO või Schengeni rakenduskonventsiooni artikli 40 alusel, peavad taotleva riigi ja täitjariigi pädevad asutused omavahel konsulteerima. Eelnõu artikli 30 lõige 6 võimaldab kiireloomulisel juhul jätkata teises liikmesriigis jälgimist enne EIO koostamist ja edastamist. Täitjariiki tuleb piiriületusest viivitamata teavitada. Juhul, kui taotlev riik soovib piiriülest jälgimist jätkata, tuleb selleks esitada EIO 48 tunni jooksul. Uus regulatsioon ei tohiks kaasa tuua olukorda, kus täitjariik saab jälgimise lubatavuse sisuliseks hindamiseks vajaliku teabe alles EIO saabumisel. Juba esmane teavitus peaks sisaldama vähemalt sellist teavet menetluse, jälgitava isiku või objekti, jälgimise eesmärgi, kasutatavate vahendite ja kiireloomulisuse põhjuste kohta, mis võimaldab täitjariigil otsustada, kas ja millistel tingimustel võib jälgimist tema territooriumil jätkata. EIO võib seejärel vormistada artiklis ette nähtud tähtaja jooksul. 6.4. Eesti toetab direktiivi kohaldamisala täpsustamist, mis võimaldaks Euroopa uurimismääruse alusel menetlustoiminguid teostada ka süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise menetlustes. Selline laiendus peab jääma kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö raamidesse ning säilitama isikute menetluslikud tagatised. Eelnõu artikli 5 punkt a võimaldab EIOt kasutada kriminaalmenetluses, mida õigusasutus toimetab või võib alustada kuriteo suhtes. Direktiiv (EL) 2024/1260 laiendab konfiskeerimise võimalusi ka varale, mis on tuvastatud kuriteoga seotud uurimise käigus, kui kohus on veendunud, et vara pärineb kuritegeliku ühenduse raames toime pandud kuritegelikust tegevusest. Konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest üksikkuriteost ei pea seejuures tõendama ning direktiivi kohaselt võib selline konfiskeerimine toimuda ka eraldi konkreetset kuritegu puudutavast kriminaalmenetlusest. Seetõttu tuleks eelnõus täpsustada, et EIOt saab kasutada sellises konfiskeerimismenetluses vara tuvastamiseks ja jälitamiseks vajalike uurimistoimingute tegemiseks. 6.5. Eesti toetab Euroopa kaugosalemise regulatsiooni loomist selleks, et võimaldada teises liikmesriigis viibival kahtlustataval, süüdistataval või kannatanul osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel. Peame oluliseks eelnõu põhimõtet, et Euroopa kaugosalemise määruse väljastamise eeldused, sealhulgas kaugosalemise lubatavus, peavad jääma taotleva riigi õiguse reguleerida. Direktiivis tuleb selgelt kindlaks määrata taotleva ja täitva riigi ülesanded ning vältida täitjariigile selliste kohustuste panemist, mida on otstarbekam täita taotlevas riigis. Euroopa kaugosalemise määruse täitmine ei tohi täitjariigile kaasa tuua ebaproportsionaalset koormust. ERPO loob ühtse õigusraamistiku olukordadeks, kus menetlusosaline viibib teises liikmesriigis ja tema kaugosalemise korraldamiseks on vaja asukohariigi abi. ERPO ei peaks seejuures ühtlustama liikmesriikide riigisiseseid reegleid selle kohta, millal võib menetlusalune isik kohtuistungil kaugteel osaleda. Selle otsustamine peab jääma taotleva riigi õiguse reguleerida. ERPO täitmine eeldab täitjariigilt kohtulikke, praktilisi ja tehnilisi toiminguid. Seetõttu tuleb regulatsiooni kujundamisel selgelt eristada taotleva ja täitva riigi ülesanded. Täitjariigile ei tohiks panna kohustusi, mida saab menetluse olemust arvestades mõistlikult täita taotlev riik, näiteks asjaomaselt isikult kaugosalemiseks nõusoleku küsimine. Samuti ei tohi ERPO täitmine kaasa tuua ebaproportsionaalset koormust täitjariigi kohtutele. Eelnõu artikli 47 kohased ajutised meetmed enne Euroopa vahistamismääruse väljastamist vajavad täpsustamist. Eelnõust ei nähtu selgelt, milliseid meetmeid võib kohaldada, millistel tingimustel 11 ning kuidas suhestub regulatsioon Euroopa vahistamismääruse süsteemiga. Meetmete kohaldamine peab jääma täitjariigi riigisisese õiguse raamidesse. 6.6 Eesti peab oluliseks, et kohtuistungil kaugosalemine toimuks üldjuhul ainult asjaomase isiku nõusolekul. Sellest põhimõttest võib teha põhjendatud erandeid, kui kaugosalemine on vajalik, proportsionaalne ega kahjusta isiku kaitseõigusi. Isikul peab olema tegelik võimalus pidada kaitsjaga nõu ning suhelda temaga turvaliselt ja konfidentsiaalselt. Inimene peab aru saama kaugosalemise mõjust oma menetlusõigustele, mistõttu on selleks vajalik tema nõusolek. Samas võib esineda erandlikke olukordi, kus inimese kaugosalemine istungil on vajalik menetluse nõuetekohaseks jätkamiseks ka nõusolekuta. Sellised erandid peavad olema direktiivis selgelt määratletud ning nende kohaldamist tuleb igal üksikjuhul põhjendada, hinnates meetme vajalikkust ja proportsionaalsust. Kaugosaledes kohtuistungil peab inimene saama oma kaitseõigusi ka tegelikult kasutada. Selleks tuleb talle õigel ajal selgitada tema õigusi ning tagada võimalus kaitsjaga konfidentsiaalselt nõu pidada. Direktiivis tuleb üheselt määrata ka nõusoleku küsimise ja tagasivõtmise kord ning nõusoleku tagasivõtmise tagajärjed ERPO edasisele täitmisele. Eelnõu artikli 49 lõike 3 alusel võib inimene, kes on taotlenud või nõustunud istungil kaugosalema, saab osaleda ERPOga hõlmatud istungitel ka kohapeal; sellisel juhul võtab taotlev asutus või ametiisik ERPO tagasi. Eelnõu ei sätesta eraldi üldist nõusoleku tagasivõtmise korda. Direktiivis tuleks selgelt määrata, kas ja millistel tingimustel saab nõusoleku enne ERPO täitmist või selle kestel tagasi võtta. 6.7 Eesti toetab isikute põhiõiguste tõhusat kaitset direktiivi alusel toimuvates menetlustes. Samas tuleb vältida dubleerivate õiguskaitsevahendite kehtestamist ning kavandatavad lahendused peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed. Õiguskaitsevahendeid peab saama kasutada selles liikmesriigis, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse, ning ei tohi kaasa tuua kriminaalmenetluse põhjendamatut pikenemist või ebamõistlikku menetluskoormust. EIO ja ERPO menetlustes tuleb tagada, et inimesel oleks võimalik oma õigusi tegelikult kasutada ja vajaduse korral nende rikkumist vaidlustada. Samas tuleks uusi nõudeid ja õiguskaitsevahendeid kehtestada üksnes juhul, kui olemasolevad lahendused ei taga piisavat kaitset. Regulatsioon peab arvestama kriminaalmenetluse eripäradega ega tohi põhjendamatult takistada tõendite kogumist, pikendada menetlust või suurendada pädevate asutuste töökoormust. Iga kavandatava meetme puhul tuleb seetõttu hinnata selle vajalikkust, sobivust ja mõju menetluse tõhususele. EIO puhul tuleb vältida olukorda, kus juba täitjariigis kogutud tõendi üleandmine avab põhjendamatult uuesti vaidluse varasema riigisisese uurimistoimingu üle, kui täitjariigi õigus näeb selle vaidlustamiseks juba ette samaväärsed võimalused. ERPO puhul peaks kaugosalemise lubatavuse, vajalikkuse ja mõju kaitseõigustele vaidlustamine toimuma taotlevas riigis, kuna istung toimub taotleva kohtu juhtimisel ja taotleva riigi õiguse alusel. Täitjariigis kasutatav õiguskaitsevahend peaks piirduma ERPO tunnustamise ja praktilise täitmisega seotud küsimustega ega tohiks automaatselt peatada täitmist küsimustes, mis kuuluvad taotleva kohtu pädevusse. 6.8. Eesti toetab rahvusvahelise justiitskoostöö digitaliseerimist. Samas peab direktiivi ülevõtmise tähtaeg olema piisav vajalike õiguslike, korralduslike ja tehniliste muudatuste tegemiseks, sealhulgas infosüsteemide arendamiseks. Statistika kogumine peab toimuma automatiseeritult olemasolevate infosüsteemide kaudu ega tohiks tekitada liikmesriikidele põhjendamatut aruandluskoormust. Direktiivi rakendamine eeldab lisaks õigusaktide muutmisele pädevate asutuste töökorralduse kohandamist ja infosüsteemide arendamist. Seetõttu peab ülevõtmistähtaeg võimaldama kõik vajalikud muudatused nõuetekohaselt ette valmistada ja rakendada. Kui infosüsteemide tehnilised nõuded on aegsasti teada ning Euroopa Komisjon toetab liikmesriike nende rakendamisel ning EL 12 tasandi kesksed tehnilised lahendused saavad valmis, on direktiivi ülevõtmise tähtajaks eelnõuga pakutav 2 aastat põhjendatud. Kui menetluse käigus peaks liikmesriikidele kohustusi lisanduma, siis tuleb üle vaadata ka ülevõtmise tähtaeg. Euroopa Komisjonile statistika esitamise kohustused tuleb kavandada nii, et vajalikud andmed saadakse võimalikult suures ulatuses automaatselt olemasolevatest infosüsteemidest. Käsitsi andmete kogumist ja eraldi aruannete koostamist tuleb vältida, et mitte suurendada liikmesriikide töökoormust. 7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamiseks saadeti üleskutse arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumile, Riigikohtule ning maa- ja ringkonnakohtutele, Riigiprokuratuurile ning Advokatuurile. Direktiivi eelnõu kohta esitasid arvamuse Siseministeerium, Riigiprokuratuur ja Eesti Advokatuur ning nende arvamused on kajastatud eelnõu lisaks olevas kooskõlastustabelis. 13  Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab eelnõu eesmärki suurendada piiriülese kriminaalmenetlusalase koostöö Võetud teadmiseks. Arvestatud tõhusust, õigusselgust ja menetluslike tagatiste ühtlustamist. seisukohapunktis 6.1. ning selle selgitustes. Riigiprokuratuur Prokuratuuri hinnangul on oluline säilitada prokuröridele võimalus Euroopa uurimismäärusi Arvestatud seisukohapunktis 6.2. iseseisvalt välja anda. Kohtulik kontroll peaks olema vajalik üksnes nende toimingute korral, ning selle selgitustes. kus seda nõuab riigisisene õigus, ning seda ei ole vaja, kui eelnevalt on toimingu teostamiseks kohtust juba luba saadud. Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab selge piiri loomist olukordade vahel, kus ühel juhul kasutatakse piiriülese Arvestatud seisukohapunktis 6.3. jälgimise puhul Euroopa uurimismäärust ning teisel juhul Schengeni rakenduskonventsiooni ning selle selgitustes. artiklit 40 või Napoli II konventsiooni artiklit 21. See aitaks tagada liikmesriikides ühtse praktika ja vähendada õigusselgusetust. Riigiprokuratuur Samuti toetame artiklis 28 sätestatud kontrollialuse saadetise regulatsiooni. Kuna tegemist on Arvestatud seisukohapunktis 6.1 juba Napoli II konventsiooni artiklis 22 tuntud meetmega, peavad erinevate õiguslike aluste kohaldamise olukorrad olema selgelt reguleeritud. Riigiprokuratuur Sideandmete taotlemise regulatsioon peab olema kooskõlas Euroopa elektroonilise tõendi Võetud teadmiseks. EIO direktiivi esitamise määruse raamistikuga. Lisaks tuleks luua selged piirid erinevate õiguslike aluste ja e-tõendite määruse õigusliku kohaldamise vahel, et vältida dubleerivaid taotlusi. aluse kasutamine ei välista üksteist, jääb menetleja otsuseks, kas kasutada EIOt või taotleda andmeid otse teenusepakkujalt e- tõendite määruse alusel. Riigiprokuratuur Prokuratuur toetab Euroopa kaugosalemise määruse loomist, kuna tegemist on seni Arvestatud seisukohapunktis 6.5. reguleerimata olukorraga, mis vajab õiguslikku lahendust. ning selle selgitustes. Eesti Advokatuur 1. Meetmete täielik salastatus vs õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele: Arvestatud osaliselt Euroopa uurimismääruse (EIO) alla paigutatud meetmeid kohaldatakse nii taotlevas kui seisukohapunktis 6.7. ning artikli täitvas riigis nii, et puudutatud isikul ega kaitsjal pole vastavatele otsustele juurdepääsu (vt 17 analüüsis. direktiivi eelnõu artikkel 20). Seda tõsiasja silmas pidades on eelnõu regulatsioon õiguskaitsevahenditest (vt direktiivi eelnõu artikkel 17) suuresti kasutu. Kui puudutatud isikutel puudub informatsioon ühes või teises riigis tehtud või täidetud isiku õiguseid puututavatest otsustest, ei saa rääkida õiguskaitsevahendite rakendamisest. 1 Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Eesti Advokatuur 2. Menetlusreegleid rikkudes kogutud tõendite lubamatuse reegli puudumine: Mittearvestatud. Eelnõu ei Eelnõu ei näe ette, et kui EIO andmisel või täitmisel pole järgitud direktiivis endas või ühtlusta liikmesriikide tõendite kohalduvas siseriiklikus õiguses sätestatud reegleid, siis on täitval riigil keelatud lubatavuse reegleid ning leiame, ebaseaduslikult kogutud teavet taotlevale riigile üle anda või et juba üle antud teavet ei saa et EL pädevuses ei ole tõendina kasutada. Vastupidi, eelnõu regulatsioon lähtub arusaamast, et täitvas riigis „juba reguleerida liikmesriikide tõendite olemasolevaid“ tõendeid (sõltumata sellest, millisel viisil need on saadud) võib EIO alusel lubatavuse hindamist. Küsimust teisele riigile üle anda. Selline käsitlus avab ukse inimeste põhiõigustest möödahiilimiseks. käsitletakse artikli 17 analüüsis. Eesti Advokatuur 3. Kaugosalemise nõusolekuga seotud probleemid: Arvestatud osaliselt Eelnõus (direktiivi eelnõu artikkel 38) pakutud regulatsioon isikult kaugosalemiseks seisukohapunktis 6.6. ning selle nõusoleku saamise korra osas on probleemne. Esiteks ei ole ette nähtud kaitsja osalemise selgitustes. nõuet. Üksnes alaealise puhul on ette nähtud reegel, et teda peab enne nõusoleku andmist abistama kaitsja. Selline regulatsioon peaks kehtima kõikide isikute osas, kuna valdav enamik isikuid ei suuda ilma kaitsja abita hinnata kaugosalemise nõusoleku andmise tagajärgi ja kaugosalemise mõju oma menetlusõiguste teostamisele. Samuti puudub eelnõus viide võimalusele kord antud nõusolekut tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise õigus on kindlasti vajalik. Eesti Advokatuur 4. Isikute põhiõiguste tagamisest kriminaalmenetluses: Arvestatud osaliselt Tuleb arvestada, et kui EL-is puudub terviklik ja süsteemne regulatsioon isikute põhiõiguste seisukohapunktis 6.7. ning selle tagamisest kriminaalmenetluses (on vaid üksikud instrumendid, mille rakenduspraktika on selgitustes. liikmesriigiti erinev), on muret tekitav riikidevahelise koostöö allutamine sisuliselt tingimusteta vastastikuse tunnustamise põhimõttele. Eesti Advokatuur Kokkuvõttes märgib advokatuur, et eelnõu sisaldab ka mitmeid positiivseid ja piiriülest Võetud teadmiseks. koostööd hõlbustavaid lahendusi. Samas peame vajalikuks juhtida tähelepanu eespool kirjeldatud küsimustele, et eelnõu edasisel menetlemisel oleks võimalik hinnata tasakaalu menetlusliku tõhususe ning põhiõiguste kaitse vahel. 2 Siseministeerium 1) Art 30 – Piiriülene jälgmine Art 30 lg 6 lubab Euroopa uurimismääruse (EIO) alusel jätkata Osaliselt arvestatud teise liikmesriigi (LR) territooriumil isiku või objekti jälgimist, sh tehniliste vahenditega seisukohapunktis 6.3. ning selle salvestise (tõendi) kogumist, kiireloomulisel juhul enne EIO väljastamist ja tunnustamist, selgitustes. tingimusel, et vastuvõtvat riiki teavitatakse ning EIO esitatakse hiljemalt 48 tunni jooksul. Kui tegemist on juba tõendite kogumisele suunatud jälitustoiminguga, ei saa ega tohi Schengeni operatiivse kiireloomulisuse loogikat lihtsalt EIO-sse üle kanda. Schengeni konventsiooni Art 40 sätestatud piiriülese jälgimise eesmärk on võimaldada käimasolevat varjatud jälgimist kiireloomulises olukorras ajutiselt üle piiri jätkata, et jälgitavat mitte kaotada ja kavandada edasisi meetmeid (eeskätt kinnipidamine, kui LR-i territooriumile naaseb, või palve teise LR-i asutusel isik kinni pidada). See ei ole tõendite kogumise instrument ehk tõendeid Schengeni alusel toimetades teises riigis koguda ei tohi. Kui jälgimise eesmärk on koguda kriminaalmenetluses tõendeid, on instrumendiks EIO. Ehkki EIO menetluse kiiremaks muutmine on vajalik, tekitab pakutud kiireloomuline kord õiguslikke ja praktilisi probleeme: a) Asukohariigil peab olema kontroll tematerritooriumil toimuva tegevuse üle. Õiguslikult ei ole piisav, et teist LRi üksnes teavitatakse sellest, et tema territooriumil jätkatakse tõendite kogumisele suunatud jälitustegevust, selleks luba küsimata ja saamata. Tõendite kogumist jälitustoimingu abil ühe riigi territooriumil ei saa sisuliselt otsustada teine riik, tegemist on riigi suveräänsuse küsimusega. Asukohariigil peab olema tegelik võimalus hinnata, kas selline tegevus on tema õiguse järgi lubatav, vajalik ja proportsionaalne ning millistel tingimustel seda teha võib. Selleks peab asukohariigil olema kohe minimaalselt teave selle kohta, mis kriminaalmenetlusega on tegemist, milline on menetluse ese või kahtlustus, keda või mida jälgitakse, miks jälgimine on vajalik, milliseid vahendeid kasutatakse ning millises ulatuses ja kui kaua soovitakse tegevust jätkata. Kui alguses on olemas üksnes üldine teavitus ja sisuline EIO tuleb alles kuni 48 tundi hiljem, ei ole vastuvõtval riigil võimalik adekvaatselt otsustada, kas tegevust lubada või keelata. See on probleemne ka kavandi enda Art 30 lg 3 seisukohalt, mille järgi võib täitev riik EIO täitmisest keelduda, kui sama meede ei oleks võrreldavas siseriiklikus asjas lubatud, ning seada selle tegemisele siseriiklikus asjas kohaldatavad tingimused. Kiireloomulises korras saab täitev riik seda sisulist kontrolli teha alles pärast seda, kui jälitustoiming tema territooriumil juba toimub. b) LR-de õigused on erinevad ning ehkki mõnes LR-s on lubatud ka kriminaalmenetluseelne jälitus, ei saa toetada sellisel alusel tegutsemise ülekandumist Eesti territooriumile. Eesti õiguses ei ole üldist menetlusvälist „igaks juhuks jälgimist“, mida õiguskaitseasutus võiks iseseisvalt teha ja hiljem formaliseerida. Kui Eestis ei või tõendite kogumiseks sellist toimingut ilma kriminaalmenetluse alustamise ja jälitusloata teha, ei peaks seda saama Eesti territooriumil teha ka teise LR-i ametnik üksnes kiireloomulisusele ja teavitusele tuginedes. Hilisem EIO ei tohiks muutuda juba tehtud põhiõigusriive tagantjärele legitimeerimise vahendiks. c) Pakutav lahendus on probleemne, sest võimaldab välisriigi ametnikel kuni 48 tunni jooksul pelgalt teavituse alusel teise LR-i territooriumil varjatud jälgimist jätkata ja tõendeid koguda, andmata vastuvõtvale riigile reaalset võimalust tegevuse lubatavust kontrollida. 3 Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Kiireloomulisust tuleks lahendada mitte EIO sisuliste eelduste edasilükkamise, vaid esialgse lihtsustatud EIO menetluse kaudu. Pädeva (justiits)asutuse esialgne taotlus peaks jõudma vastuvõtva riigini viivitamata ja sisaldama vähemalt otsustamiseks vajalikku teavet menetluse, kahtlustuse või uuritava teo, jälgitava isiku või objekti, kavandatava meetme, selle eesmärgi, kasutatavate vahendite ning kiireloomulisuse põhjuse kohta. Esialgne taotlus peab sisaldama elementaarset teavet, mis vajalik selleks, et vastuvõttev riik saaks otsustada, kas toimingut üldse lubada, piirata või mitte lubada. Taotluse ja loa põhjalikum vormistamine saab järgneda hiljem, 48 tunni raames, kuid ka kiireloomulisel juhul peab kohe jääma kirjalik ja kontrollitav jälg selle kohta, millistele argumentidele tuginedes toiming lubati või sellest keelduti (elementaarne kaalutlusotsuse nõue). Esialgne taotlus ei pea vastama täieliku EIO vorminõuetele, kuid see peab olema piisavalt sisuline, et hiljem oleks võimalik kontrollida, milliste faktiliste ja õiguslike asjaolude pinnalt otsus tehti. Üksnes üldsõnaline põhjendus, et toiming oli vajalik või kiireloomuline, ei ole jälitustoimingu lubamiseks piisav. d) Art 30 lg 5 regulatsioon sõnastuses „Upon request, cross-border surveillance shall be handed over to the law enforcement officers of the executing State“ sätestab eelduse, et piiriülest jälgimist jätkavad teise LR-i territooriumil taotleva riigi enda ametnikud ning asukohariigi ametnikele antakse tegevus üle alles eraldi taotluse korral. Selline lähtekoht ei ole põhjendatud, sest asukohariigil peab olema esmane vastutus ja kontroll tema territooriumil toimuva jälitustegevuse üle. Füüsilise jälgimise puhul lisanduvad sellele ka praktilised põhjused. Võõrriigi ametnik ei tunne kohalikku keskkonda, keelt, liikluskorraldust ega tavapäraseid käitumismustreid, mistõttu suureneb nii tema paljastumise kui ka jälgimise nurjumise oht. Samuti võib relvastatud välisriigi ametniku tegevus võõral territooriumil tekitada konflikti kohalike elanike või politseiga ja kujuneda ohtlikuks nii ametnikule endale kui ka kolmandatele isikutele. Art 30 lg 4 näeb küll ette, et jälgimise kestus ja praktiline korraldus lepitakse pädevate asutuste vahel kokku ning välisriigi ametnikud ei või kasutada sunnivõimu ega siseneda eraruumidesse, kuid kiireloomulises olukorras võib tegevus alata enne sellise kokkuleppe saavutamist. Seetõttu ei taga pelk teavitus ja võimalus hiljem juhiseid anda piisavat kontrolli selle üle, kes, milliste meetoditega ja millistes piirides täitva riigi territooriumil varjatud politseitegevust teostab. Üldreegel peaks seetõttu olema vastupidine – pärast kiireloomulist piiriületust peaks täitev riik jälgimise võimalikult kiiresti üle võtma või otsustama, kas ja millistel tingimustel võib taotleva riigi ametnik tegevust tema territooriumil jätkata. Samuti võiks teavitus toimuda enne piiri ületamist alati, kui see on asjaolusid arvestades võimalik, ning alles juhul, kui isegi kiire teavitamine ei ole objektiivselt võimalik, vahetult pärast piiri ületamist. 4 Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Siseministeerium 2) Art 33 – Pealtkuulamise ja tehniliste salvestusseadmete teavitusmenetlused Art 33 Mittearvestatud. Ettepanekut ei sätestab teavituskorra olukorras, kus ühe LR-i poolt lubatud telekommunikatsiooni ole Eesti seisukohana lisatud, pealtkuulamine puudutab teises LR-is viibivat isikut, kuid teise riigi tehnilist abi ei vajata. kuna artikli 33 kohane 96-tunnine Teavitatud LR saab kuni 96 tunni jooksul hinnata, kas samalaadne meede oleks tema enda teavitusmenetlus tuleneb juba õiguse järgi lubatud, ning vajaduse korral nõuda pealtkuulamise lõpetamist, keelata juba kehtivast Euroopa kogutud materjali kasutamise ja nõuda selle kustutamist või seada selle kasutamisele uurimismääruse direktiivist ning tingimusi. Riigisisese menetluse vajaduse korral saab tähtaega pikendada veel kuni 96 tunni see on reguleeritud KrMS §-s võrra. Kui vastuväidet ei esitata, võib pealtkuulamine jätkuda. Art 34 laiendab põhimõtteliselt 48944. Eelnõu ei loo selles osas sama korra asukoha-, heli- või visuaalandmeid koguvale tehnilisele salvestusseadmele, mis uut põhimõtet, vaid täpsustab siseneb teise LR-i territooriumile. olemasolevat korda ning laiendab Teavitatud LR-ile antud võimalus hinnata meetme kooskõla tema enda õigusega on oluline samalaadset regulatsiooni üksnes põhiõiguste ja territoriaalse jurisdiktsiooni tagatis. Eesti seisukohast vajab siiski täiendavat artiklis 34 sätestatud tehnilistele hindamist süsteem, mille puhul teavitatud riigi vaikimine 96 tunni või pikendatud tähtaja salvestusseadmetele. jooksul võimaldab meetme jätkamist, sealhulgas olukorras, kus samalaadse meetme rakendamine Eesti kriminaalmenetluses eeldaks eelnevat kohtulikku kontrolli. Oluline on tagada, et teavitusmenetlus võimaldaks LR-il tegelikult läbi viia kogu tema enda õiguses nõutava sisulise kontrolli ning et teavitus jõuaks kiiresti sellise otsuse tegemiseks pädeva asutuseni. Lisaks on tehnilise salvestusseadme ja telekommunikatsiooni pealtkuulamise eristamise oluline reegel praegu toodud peamiselt põhjenduses 46: üksnes salvestusseadmega kogutud andmete edastamine elektroonilise side võrgu kaudu andmete säilitamiseks ei muuda meedet iseenesest telekommunikatsiooni pealtkuulamiseks. Eesti võiks paluda selgitada, kuidas Art 33 ja 34 teavitusmenetlus suhestub olukorraga, kus teavitatud LR-i õiguse järgi vajaks samalaadne meede kohtulikku luba. Tuleks tagada, et direktiiv ei võimaldaks kohustuslikust riigisisesest kohtulikust kontrollist mööda minna üksnes seetõttu, et teavitatud asutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud. Samuti võiks kaaluda telekommunikatsiooni pealtkuulamise ja tehnilise salvestusseadme kasutamise piiritlemise põhimõtte toomist põhjendusest 46 direktiivi operatiivteksti või mõistete hulka. See vähendaks ohtu, et LR-id kvalifitseerivad sama tehnilise lahenduse erinevalt ning kohaldavad sellest tulenevalt erinevat teavitusmenetlust. 5 Ettepaneku esitaja Ettepanek Arvestamine Siseministeerium 1) Art 21 – EIOga saadud tõendi hilisem kasutamine: Kui taotlev LR soovib tõendit kasutada Võetud teadmiseks. Artiklist 21 muul eesmärgil kui menetluses, mille raames ta seda esialgu küsis, peab ta EIO täitnud LR-lt tuleneb, et täiendavat nõusolekut uuesti nõusolekut küsima ja täitnud LR tohib keelduda teisesest kasutamisest siis, kui tuleb küsida ainult siis, kui tõendi samasugune kasutuspiirang tuleneks tema enda õigusest võrreldavas siseriiklikus edastanud liikmesriik on menetluses. määranud sellele Kui kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt Interpol, mis neid kasutuspiirangud, mitte koondab) edastamisel tuleks rangelt järgida andmete omandiõiguse põhimõtet, siis tõendi automaatselt iga kord, kui jätkuva kontrolli vajalikkus EL-i puhul on küsitav (Art 21 lg 2(b)). Seda mh Riigikohtu praktika soovitakse tõendit kasutada muul vaates - Eesti kohus ei hinda, kas välisriik järgis tõendi kogumisel oma õigust, seda saab eesmärgil. hinnata tõendi kogunud riik. Üldjuhul eeldatakse, et välisriigist saadud tõend on kogutud õiguspäraselt (RKKKo 1-21-7384/240, p-d 24–25; RKKKo 1-21-7780/262), eriti EL puhul. Samuti on loogika vastuoluline Encrochat (C-670/22) lahendi kontekstis - Euroopa Kohus rõhutas, et EIO- ga juba teises LR-is kogutud tõendi üleandmist taotlev asutus ei pea ega saagi sisuliselt uuesti kontrollida selle tõendi kogumise õiguspärasust täitvas riigis. Ehk siis eeltoodud loogikat võiks kaaluda ka vastupidises suunas, st et pärast tõendi õiguspärast üleandmist peaks tõendit kasutava LR-i ülesanne olema hinnata selle kasutamise lubatavust oma menetluses, sest tema tunneb oma menetlusõigust ja vastutab põhiõiguste järgimise eest. Päritoluriigi kohustus iga uue kasutuse puhul taotlust menetleda ja hinnata tekitab täiendava halduskoormuse ning säilitab päritoluriigil tõendi üle pikaajalise kontrolli. Siseministeerium 2) Art 35 – Varem vahetatud teabe kasutamine tõendina Sättega luuakse vajalik uus Arvestatud osaliselt. Nõustume, et instrument ehk taotlus Rootsi direktiivi (EL 2023/977) ehk õiguskaitseasutuste operatiivse artikkel 35 ei peaks kaasa tooma teabevahetusdirektiivi alusel edastatud info kasutamiseks tõendina (Rootsi direktiiviga võib põhjendamatut topeltkontrolli ega sellise loa ka kohe anda, ent vaikimisi kehtib tõendina kasutamise keeld) ebaproportsionaalset kriminaalmenetluses. töökoormust. Samas on Küsitav on aga Art 35 lg 6(a), mille järgi võib teabe andnud riik nõusolekust keelduda, kui “the põhimõtteliselt põhjendatud, et use of the information as evidence would not be admissible under the law of the requested teabe andnud liikmesriigil oleks State in proceedings of the same nature” ehk et teabe päritoluriik peab hindama mitte üksnes võimalik hinnata, kas varem seda, operatiivsel eesmärgil edastatud kas teave anti õiguspäraselt edasi, vaid ka selle tõendina lubatavust oma õiguse järgi. Eesti teabe kasutamine tõendina on kriminaalmenetlusõigus tunneb juba täna (ehkki päris hiljutise täienduse tulemusena) kooskõlas tingimustega, mille põhimõtet, et mitte kogu õiguskaitseteave ei ole vabalt edasiantav ning kõrgema alusel teave algselt edastati. põhiõigusriivega teabe puhul peab enne edastamist olema täiendav kontroll (KrMS § 508-91 p 6). Seega tekib sisuliselt topeltkontrolli vajadus, mis mõjutab justiitsressurssi. 6