Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
[email protected]
21.09.2026 nr 7-10/26/17130
Maakasutuse kitsenduste kajastamine
maatehingute dokumentides
Austatutud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed,
01.09.2026 jõustunud looduskaitseseaduse (LKS) § 20 lg 2 kohaselt otsustab kaitsealusele
objektile jääva kinnisasja omandamise algatamise ja omandamise Keskkonnaameti peadirektor
(varem tegi otsuse energeetika- ja keskkonnaminister).
Riigile looduskaitseliste piirangutega eramaa omandamise kohustuse tekkimisel ja omandamise
kaalumise protsessis on aga väga oluline roll eelneval eramaaga toimuvat tehingut vormistaval
notaril, kohtutäituril või pankrotihalduril. Maa müüjal on kohustus teavitada kõigist
maakasutulikest piirangutest ja tehingu vormistajal on täitemenetluse seadustikust (edaspidi
TMS) tulenev kohustus kajastada maatehingute dokumentides kõiki kinnisasjaga seotud
maakasutuse kitsendusi, s.h kõiki kaitsealuseid ja alates 01.09.2026 looduskaitseseaduse
muudatusest ka projekteeritavaid kaitsealuseid objekte.
LKS § 16 lõike 1 kohaselt, kui võõrandatakse või asjaõigusega koormatakse kinnisasi või selle
osa, mis asub kaitsealal, hoiualal või EELISesse kantud kaitse alla võtta kavandataval alal või
mis sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika, kohaliku omavalitsuse tasandil
kaitstavat loodusobjekti, Eesti looduse infosüsteemi kantud kaitsealuse liigi elupaika või
kasvukohta või hüvitus- või leevendusala, peab asjakohane leping sisaldama loodusobjekti:
1. tüüpi;
2. registrikoodi;
3. nimetust.
LKS § 20 lg 11 ütleb, et riik ei omanda kinnisasja, kui isik on kinnisasja omandanud pärast
kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni loodusobjekti kaitse all
olemise või kaitse alla võtmise kohta. Kui kaitsealuste ja projekteeritud kaitsealuste objektide
info ei sisaldu maa omandamise dokumentidesse, tekib uuel eramaaomanikul aga õigus nõuda
riigilt looduskaitseliste piirangutega eramaa ostmist. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea isikule
neid piirangud hüvitama, mis olid kinnisasjal omandamise ajal, kui need piirangud on
avalikud, et saaks öelda, et isik omandas teadlikult piirangutega kinnisasja. Teatavasti ei ole I
ja II kaitsekategooria liikide ja püsielupaikade info aga avalik. Nii ei ole tulevasel maaomanikul
võimalik seda infot iseseisavalt kätte saada.
Eelnevast tuleneb, et kuigi riik ei tohiks omandada koos looduskaitseliste kitsendustega
teadlikult omandatud maad, siis juhul, kui tehingu vormistaja ei tee kindlaks kõiki
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
kinnisasjaga seotud kitsendusi ega informeeri sellest tulevast maaomanikku, tekib riigil
looduskaitseliste piirangutega maa omandamise kohustus. See on riigile märkimisväärne
kulu, mis on tingitud maatehingu vormistaja veast ehk TMS mitte järgimisest.
Kahetsusväärselt on selline risk korduvalt ka realiseerunud, kuna algsed maatehingute
dokumendid ei sisalda alati looduskaitseliste kitsenduste infot. Juhtisime sellele Kohtutäiturite
ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) tähelepanu 01.02.20241 ning selgitasime täiendavalt
25.03.20242 kirjaga. Teavitasime probleemist ka Kliimaministeeriumi, kes palus oma
28.06.2024 kirjas nr 8-2/24/1603-2 toonase Justiitsministeeriumi koostööd Koja tähelepanu
juhtimisel TMS nõuetele ning nõuetest mittekinnipidamise võimalike tagajärgede selgitamisel.
Justiitsministeeriumi tegi eelnevast ajendatuna Kojale 14.08.2024 märgukirja nr 10-4/5140-2.
10.03.2025 kinnitas Koja esindaja Keskkonnaametile kirjalikult, et probleem on lahendatud
ning looduskaitseliste kitsenduste info on Koja liikmetele kättesaadav. Hetkel on teada veel
enam kui 600 tuhande euro vääringus maid, mille omandamise dokumendi on vormistatud enne
2024. aastat ja mida omanikud soovivad riigile müüa, kuna neil puudus võõrandamistehingutes
info looduskaitseliste kitsenduste kohta.
Keskkonnameti 04.09.2026 märgukirjale3 , milles juhtisime tähelepanu 01.09.2026 jõustunud
LKSi muudatustele seoses projekteeritavate kaitseobjektidega arvestamise vajadusega, saime
Kojalt kolme testtöö põhjal üllatava tagasiside, et jätkuvalt on probleeme info kättesaamise ga
ja selle kajastamisega enampakkumiste aktides. Näiteks, ei kajastanud Koja infosüsteem I ja II
kaitsekategooria liikide ega projekteeritavate objektide andmeid, kuigi viimased on kõigile
avalikud, sh oli kaitstavate alade nimekiri puudulik ja kajastas andmeid ainult osaliselt.
Keskkonnaamet soovib maksimaalselt vältida olukordade, kus riigil on põhimõtteliselt õigus
nõuda kulude hüvitamist tehingu vormistajalt, kelle tegevusvea tõttu riigile maade omandamise
kohustus tekkis. Seepärast palume kajastada kõigi looduskaitsealuste ja projekteeritavate
kaitsealuste objektide info maatehingu dokumentides ning vajadusel info saamiseks
ühendust võtta Keskkonnaagentuuriga, et hankida vajalikud registriandmete ligipääsud
ning seeläbi ühtlustada kõigi Koja liikmete töökorraldus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Vakra
peadirektor
Sama: Justiits- ja Digiministeerium , Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur
Kaili Viilma 505 1955
[email protected]
1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/24/2012
2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/24/2012-3
3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirjana nr 7-10/26/16145
2 (2)