Noortegarantii tugisüsteemi uuring

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEMI UURING Tehniline kirjeldus MÕISTED Käesolevas dokumendis tõlgendatakse mõisteid järgmiselt: ABIVAJAV NOOR – 16–26-aastane isik, kes noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) seire süsteemi raames ja riiklike registrite andmetel vastab kõigile sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 sätestatud tingimustele: ei õpi; ei tööta; ei ole töötuna arvel; ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80% töövõime kaotust; ei saa töötamise toetamise teenust; ei tegele ettevõtlusega; ei saa hüvitist alla 1,5-aastase lapse kasvatamise eest; ei kanna vangistust või eelvangistust; ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. EBASOODNE OLUKORD JA SELLEST VÄLJUMINE – noore eluolukord, kus üks või mitu individuaalset, perekondlikku, sotsiaalset, tervislikku või majanduslikku tegurit piiravad tema võimalusi osaleda hariduses, tööturul või ühiskonnaelus võrreldes tema eakaaslastega. Ebasoodsast olukorrast väljumine tähendab, et varasemad osalust piiravad olukorrad ei takista enam olulisel määral tema õppimist, töötamist või ühiskonnaelus osalemist. JUHTUMIKORRALDUSLIK LÄHENEMINE – metoodiline lähenemine, mille keskmes on noore vajadustest lähtuv terviklik ja koordineeritud tugi. Juhtumikorraldusliku lähenemine NGTS-is ühendab abivajaduse hindamise, eesmärkide seadmise, erinevate tugimeetmete planeerimise ja rakendamise, eri osapoolte vahelise valdkonnaülese koostöö ja tegevuste koordineerimise ning järjepideva seire ja toe kohandamise. JUHTUMIPLAAN –abivajavale noorele pakutavaid tegevusi ja tegevuste ajakava kirjeldav dokument Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris (edaspidi STAR), mille juhtumikorraldaja koostab koostöös noorega ja teenuseosutajaga. NGTSis rakendatakse juhtumiplaani multiprobleemsete juhtumite korral, kui probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid osapooli (võrgustikuliikmeid). JUHTUMIPÕHINE – konkreetse noore vajadustest, eesmärkidest ja abivajadusest lähtuv tegevus või koostöö, mille käigus kavandatakse ja rakendatakse juhtumi lahendamiseks vajalikud tegevused ning kaasatakse juhtumi lahendamiseks asjakohased osapooled ja ressursid. ( NOORTENI ) JÕUDMINE – tegevused, mille eesmärk on tuvastada (1) tuge vajavad noored, luua nendega kontakt (2) ja toetada kaasamist (3) ning jõudmist (4) sobiva abi/toe, teenuse, haridus- või töövõimaluse juurde. Reaalne nooreni jõudmine võib toimuda vahetu kontakti (sh noor tuleb ise), teavitustöö, koostööpartnerite ja lähivõrgustiku suunamise , võrgustikutöö või andmepõhise seire kaudu. JÄRELTUGI – noorte heaolu spetsialisti poolt pakutud üks-ühele nõustamine või tema poolt vahendatud tegevus või teenus, mida noorel on võimalik saada peale esialgse koostöö lõppu, sh uute vajaduste ilmendes. NGTS ressursside vaatest on arvestatud, et järeltugi võib toimuda vähemalt kuus kuud. (KOVi, MAAKONDLIK) KOORDINAATOR – maakonna- või KOV-ülene spetsialist/võtmeisik, kes vastutab NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise ja arendamise eest. Tema ülesanne on korraldada ja toetada noorte heaolu spetsialisti noorte töö-, hariduse- ja koolitusvõimaluste leidmisel, tagades NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas. Lisaks koordineerib ta kokkulepitud piirkonnas erinevate osapoolte (nt omavalitsused, haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid, tööandjad) koostööd. KOOSTOIME – erinevate võrgustikuliikmete eesmärgistatud ning koordineeritud tegutsemine, mille tulemusel moodustuvad noorele pakutavad tegevused ja teenused tervikliku toetussüsteemi ning saavutatakse suurem mõju noore arengule ja toimetulekule kui üksikute sekkumiste rakendamisel eraldi. KOOSTÖÖMUDEL – NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis noorte toetamisega seotud osapoolte koostöö põhimõtted, rollid ja tegutsemise etapid kohalikul tasandil ( Koostöömudel KOVidele ) . KOOSTÖÖPARTNER – juhtumipõhiselt (noorte heaolu spetsialisti poolt) valitud asutused (nt Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, noortekeskused, sh noorsootöö võimalused, Politsei- ja Piirivalveamet jmt), kes pakuvad piirkonnas noorele toetusi ja teenuseid. (NGTS) KOOSTÖÖVÕRGUSTIK – kohalikul tasandil moodustatud koostööorgan osapoolte esindajatest koostöömudeli strateegiliseks juhtimiseks ja sihtrühma noorte vajaduste lahendamiseks. LAHENDUSVAJADUS – noore enda poolt ja/või teiste inimeste nagu tema lähedaste või spetsialistide poolt tajutud vajadus, mille lahendamata jätmine võib tuua kaasa noore sattumise NEET-olukorda või selles püsimise. LIHTMENETLUS – abivajavale noorele pakutava toe kirjeldav dokument Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris. Lihtmenetlust rakendatakse NGTSis lühiajalise ja pigem ühe valdkonnasisese toe pakkumisel. NGTS SEIRESÜSTEEM – elektrooniline tööriist Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris, mis võimaldab kaks korda aastas saada infot piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest noortest . NGTS seiresüsteem moodustab automaatselt potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirjad koos kontaktandmetega. NEET-OLUKORRAS NOOR – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel on noor vanuses 15–29, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (NEET - „not in education, employment or training“). Seejuures võib noor osaleda koolitustel, nt t öötukassa tööturukoolitused vm lühiajalised koolitused, mis ei ole tasemeõpe. NGTS puhul tõlgendatakse NEET-olukorras noortena noori, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes , et vajadusel võimaldada neile enne hõivesse liikumist esmalt ebasoodsast olukorrast väljumist. Sekkumise fookuses on peamiselt noored vanuses 16–29. NEET-OLUKORRA RISKIS NOOR – noored, kes on ametlikult seotud mõne haridusasutuse, tööandja või täiendkoolitajaga, ent kes on enda või mõne teise osapoole hinnangul NEET-olukorda sattumise riskis ilma selge lahenduseta sellest kiirelt väljuda. NOORTEGARANTII – noortegarantii on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustus, millega tagatakse, et 15–29-aastased noored saavad kas kvaliteetse tööpakkumise, täiendusõppe, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist. NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEM (NGTS) – juhtumikorralduslik meede peamiselt 16–29-aastastele noortele, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes või NEET-olukorda sattumise riskis noortele suunatud näidustatud sekkumine, mida rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandil noore individuaalsete vajaduste hindamise alusel ning mille eesmärk on toetada noore naasmist haridusse, tööturule või muusse eesmärgipärasesse tegevusse. Näidustatud tähendab siinkohal, et see on suunatud noortele, kellel on suurem risk probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud ja NGTS, kui sekkumine aitab ennetada probleemi edasist süvenemist ja muude seotud probleemide tekke vältimist. NOORTE HEAOLU SPETSIALIST (NHS) – kohalikul tasandil töötav spetsialist, kes toetab juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-olukorra riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Kokkuleppel koordineerib NHS kohaliku omavalitsuse temaatilist koostöövõrgustikku. PERSONAALNE TEGEVUSPLAAN – noore ja spetsialisti koostöös koostatud individuaalne plaan, mis kirjeldab noore eesmärke, kokkulepitud tegevusi, vajalikke tugimeetmeid, vastutajaid ja tähtaegu eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani kirjeldust Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregisteris nimetatakse juhtumiplaaniks . SEIRESISENE NOOR – 16 – 26-aastane mitteaktiivne noor, kelle andmed jõuavad riiklike registrite baasil läbi NGTS seire süsteemi kaks korda aastas kohalikesse omavalitsustesse. SEIREVÄLINE NOOR – 16–29-aastane noor, kes riiklike registrite andmetel ei pruugi vastata potentsiaalselt abivajava noore tingimustele ja keda seire süsteemi alusel ei tuvastata, kuid kes soovib abi. SOBIV TUGI – noore individuaalsetele vajadustele, eesmärkidele, olukorrale ja arenguvajadustele vastav abi, teenus, meede või tegevus. STAR (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) – elektrooniline töökeskkond peamiselt sotsiaaltöö spetsialistidele klientidega tehtava töö korraldamiseks ja dokumenteerimiseks . NGTS seiresüsteemi moodul asetseb STARis. ( NOORTE) TOETAMINE – noore lahendusvajadustest lähtuv tegevus, mille eesmärk on tugevdada tema toimetulekut, heaolu, arengut ja eesmärkide saavutamisel. VARAJANE MÄRKAMINE – süstemaatiline valdkondadeülene tegevus võimalike riskide, toevajaduste või probleemide esmaste tunnuste tuvastamiseks võimalikult varases etapis. VÕRGUSTIKULIIGE / VÕRGUSTIKUPÕHINE SÜSTEEM – asutused, kes ennetava või toetava funktsionaalsuse vaatest tegelevad või pakuvad teenuseid NGTS sihtgrupi noortele. VÕRGUSTIKUTÖÖ – kokkulepitud eesmärkidel süstemaatiliselt toimuv asutuste vaheline ​​koostöö, milles sisaldub ühine kitsaskohtade kaardistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, võimalike lahenduste leidmine, olemasolevate ressursside jagamine ja juhtumipõhine aktiviseerumine. Võrgustikutöö saab NGTS vaatest toimida nii asutuste, omavalitsuse, piirkonna, maakonna kui ka riiklikul tasandil ning selle aluseks on “ Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele ”. ÕPPIVA ARENGUPROGRAMMI LÄHENEMINE – sotsiaalse innovatsiooni lähenemisel põhinev poliitikakujundamise viis , mis võimaldab katsetada ajaliselt piiritletud, kuid püsivale lahendusele suunatud tegevusi . Selle eesmärk on koos ökosüsteemiga kujundada, katsetada ja kohandada tegevusi. Protsessi käigus teenuse elluviijate ja noortelt kogutud kogemuslik teadmine on aluseks edasisele teenuse riiklikule arendamisele ja laiendamisele . SISSEJUHATUS Hanke objektiks on Euroopa Sotsiaalfond+‘ist toetatava toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine” alategevuse 4.1.7 vahenditest planeeritav Noortegarantii tugisüsteemi ( edaspidi NGTS ) uuring . NGTS on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( edaspidi MKM ) poolt koordineeritav teenus , mis toetab kohalikul tasandil haavatavas olukorras noori , aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid. Tegemist on ühe alategevusega Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide poolt kokkulepitud noortegarantiis . Uuringus analüüsitakse NGTSi tänast toimimist noorte toetamisel ning hinnatakse, millist väärtust see eri osapooltele loob. Tellitava uuringu keskmes on noorteni jõudmine , noorte toetamise teekonnad, NGTS rakendamise õppetunnid ja NGTS lisandväärtus. Soovime uuringuga mõista, kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, kuidas toetab NGTS praktikas noori (sh millised on kohalike omavalitsuste kogemused ja praktikad noorte toetamisel NGTS raames), millised mehhanismid toetavad või takistavad kestva tulemuse saavutamist, millist väärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas selle rakendamist toetada. Varasemalt on NGTS rakendamise ja mõjuanalüüs teostatud 2021. aastal ja ministeeriumi endapoolne lühianalüüs 2023. aastal . UURINGU KONTEKST JA UURIMISPROBLEEMI KIRJELDUS 2.1 Noortegarantii tugisüsteemi lühikirjeldus ( pikemalt vt Lisa 1 ) NGTS on riiklikult koordineeritud ja kõikide kohalike omavalitsuste poolt rakendatav teenus, mis toetab haavatavas olukorras noori, aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid . Kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt elluviidava teenuse eesmärk on tagada, et ükski noor ei jääks üksi ja ilma abi ning toeta. NGTS arend ustööks kasutatakse õppiva arenguprogrammi lähenemist . NGTS koosneb infosüsteemi ( edaspidi NGTS seiresüsteem ) lahendusest ja juhtumikorraldusest. NGTS seiresüsteemi abil tehakse päring riiklikesse registritesse ( täpsemalt vt Lisa 1 ), tänu millele saab kohalik omavalitsus seirenimekirja koos kontaktandmetega oma piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest noortest , kes ei kajastu vastavates registrites ( seiresisesed noored) . Saadud kontaktide kaudu teavitatakse noort tema võimalustest ja pakutakse vajadusel tuge. Võrgustikutöö kaudu jõutakse ka seireväliste noorteni vanuses 16 -29. Kuigi NGTSi fookuses on peamiselt 16–29-aastased noored, on perioodil 2023 – 2027 avatud taotlusvooru toel ( täpsemalt vt Lisa 1 ) võimalik erandkorras toetada sihtrühma veelgi laiemalt. Ennetavat tuge saavad ka noored vanuses 13–15. Käesoleva uuringu fookuses on aga eelkõige noored vanuses 16–29. Noorteni jõudmisel mängib keskset rolli KOVi spetsialist (üldjuhul noorte heaolu spetsialist ), kes toetab noort individuaalselt ning koordineerib erinevate tugiteenuste ja koostööpartnerite panust. NGTS i seiresüsteemiga on liitunud kõik 78 kohalik k u omavalitsus t . 2.2 NGTS loomise vajalikkus ja toimunud muudatused NGTSi hakati arendama 2016. aastal Sotsiaalministeeriumis eesmärgiga luua KOVidele elektrooniline tööriist, mis võimaldab registriandmete põhiselt saada infot piirkonna noortest, kes võivad potentsiaalselt abi vajada . 2018. aastal käiku läinud registripõhine süsteem keskendus KOVides peamiselt 16–26-aastaste potentsiaalselt abivajavate noorte tuvastamisele registriandmete põhjal (NGTS seire süsteem ), nendega kontakti võtmisele ja juhtumikorralduse kaudu toetuse pakkumisele . NGTSi rakendamist ja mõju käsitlev viimane, 2020. aastal koostatud analüüs keskenduski registripõhisele mitteaktiivsete noorte tuvastamisele ning süsteemi esialgsele toimimisloogikale. Sellest analüüsist lähtunud muudatusettepanekud on paljuski tänaseks ellu viidud . Samuti on muutusteks sisendit andnud ka noored ise, väljendades oma vajadusi ja ootusi . Aastate jooksul on NGTS märkimisväärselt muutunud nii sihtrühma kui ka tööviiside osas. Rõhk on süsteemis liikunud koosloomelise ma le õppiva arenguprogrammi lähenemisele , valdkondadeülesele võrgustikutööle ning varasemale märkamisele ( täpsemalt vt Lisa 1 ). NGTS toimib täna mitmetasandilise süsteemina. Riiklikul tasandil korraldab ja koordineerib teenuse toimimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab Noortegarantii tugisüsteemi õigusraamistiku ja arendustööks vajalike ressursside eest. Sotsiaalkindlustusamet toetab KOVe NGTS seiresüsteemi arendusega, juhendite, koolituste jt toetavate tegevustega. Kohalikult tasandil vastutab teenuse rakendamise eest kohalik omavalitsus. Teenuse igapäevaseks elluviijaks on KOVi noorte heaolu spetsialist, kes toetab noort individuaalselt ning koordineerib juhtumikorraldust ja võrgustikutööd . Valdkondadeülene võrgustik aitab haavatavas olukorras noori märgata, pakub juhtumipõhiselt noorele vajalikke teenuseid ning teeb koostööd ka laiemalt piirkondlike kitsaskohtade kaardistamiseks ja lahendamiseks. Noore vaatest koosneb NGTS täna peamiselt neljast osast: nooreni jõudmine, valdkondadeülene võrgustikutöö, noore toetamine ja järeltugi (vt joonis 1). Info NGTSi sihtrühma kuuluvate noorte kohta jõuab noorte heaolu spetsialistini lisaks NGTS seiresüsteemile ka võrgustikutöö kaudu. Samuti on võimalik, et noor pöördub ise või teeb seda tema pereliige. Selline mitmekesine lähenemine tagab, et võimalikult vähe noori jääks märkamata. Noore nõusolekul teenusel osaleda koostab NHS koostöös noorega personaalse tegevusplaani . Selle koostamisel ja elluviimisel toetab NHS noort kogu protsessi vältel. Tuge pakutakse vajadusel ka noore lähivõrgustikule ehk noort igapäevaselt ümbritsevatele isikutele (nt pere, hooldaja, sõbrad, klassikaaslased, töökaaslased jne). Tegevusplaani elluviimisesse kaasab NHS vajadusel NGTSi võrgustikuliikmed , kes pakuvad noorele sobivaid teenuseid. Kuigi noorte tööturule või haridusse jõudmine on ühed peamised NGTSi eesmärgid, võib süsteemi pidada noore toetamisel edukaks ka juhul, kui noor väljub ebasoodsast olukorrast või leiab muu viisi ühiskonnas osalemiseks. Joonis 1. Noorte heaoluspetsialistide roll ja noore liikumine NGTSis (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2026) Käesoleva uuringu fookuses on NGTS i toimimine ja eelkõige kui noore vajadustest lähtuv juhtumikorralduslik ja valdkondadeülene võrgustikupõhine süsteem , mis võimaldab NHSil potent s iaalselt abivajavatest noortest teadlikuks saada, nendega kontakt luua ja koordineerida sobiva toe pakkumist . Kuigi NGTSi toimimine sõltub suuresti sellest, millised teenused ja koostöövõimalused on riigil ja kohalikel omavalitsustel noorte toetamiseks olemas ja milline on nende teenuste kvaliteet, keskendub käesolev uuring eelkõige NGTSi toimimisele, sealhulgas juhtumikorralduse, võrgustikutöö ja koostöö korraldusele. 2.3 NGTSi elluviimisega seotud avatud taotlusvoor NGTSi elluviimise rahastamine kohalikul tasandil toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda eelarvest ja teiste võimalike lisaressursside toel. 78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi meetme “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toel ( täpsemalt vt Lisa 1 ). 2026. aasta mais on alanud meetme teine taotlusvoor. Mõlema taotlusvooru eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida ja vähemalt 25% teenusesse sisenenud noortest peab jõudma kuue kuu jooksul peale NGTSi teenusest väljumist tööturule. KOVide toetamisel kasutatakse vastavushindamise lähenemist, mille käigus kontrollitakse selle vastavust eelnevalt ühisloomes koostatud kriteeriumitele. See võimaldab igal taotlejal vastavalt kriteeriumitele luua oma piirkonna tarbeks sobiliku tugisüsteemi mudeli. Hindamise eesmärk ei ole taotluste omavaheline võrdlemine ega paremusjärjestuse moodustamine, vaid toetuse andmise tingimustele vastavate taotluste väljaselgitamine. Esimesed KOVid alustasid meetme esimeses taotlusvoorus kokkulepitud põhimõtete ( koostöömudel ) kaudu töötamist 2023. aasta ja viimased 2025. aasta lõpus. Seega on KOVid NGTSi elluviimist alustanud erinevatel aegadel ning ka NGTSi toimimine ja pakutavad tugiteenused ja nende ulatus ja võimekus võivad piirkonniti erineda. 2.4 Uurimist vajavad probleemkohad 2021.aastal läbi viidud NGTS rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs leidis, et üldjoontes on NGTS olnud tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda . Perioodil 2021–2023 toimunud muudatuste järel (vt ülal ptk 2.2) puudub aga terviklik hinnang NGTSi toimimisele. Alates 2023.aasta lõpust kuni 2025. aasta lõpuni on avatud taotlusvooru toe kaudu NGTSi sisenenud rohkem kui 3000 noort üle Eesti. Puudub täpsem analüüs sellest, kui tulemuslikult täidab NGTS oma eesmärki, millised tegurid toetavad või takistavad süsteemi toimimist ning millised aspektid vajavad süsteemi tõhususe suurendamiseks jätkuvalt edasiarendamist või muutmist. Hindamata on NGTS-i sihtrühma määratluse asjakohasus (uurimisteema 1) Peale perioodil 2021–2023 toimunud sihtrühma laiendamist ja täpsustatud kriteeriume ei ole hinnatud NGTSi sihtrühma määratluse asjakohasust ega seda, kas sõnastatud sihtrühma kriteeriumid võimaldavad jõuda kõigi tuge vajavate noorteni. Ebaselge on, kas ja millist abi vajavad noored jäävad jätkuvalt NGTS-i mõjualast välja ning kas sellest tulenevalt oleks vaja sihtrühma määratlust korrigeerida. Samuti on süsteemi tõhusaks toimimiseks vaja paremini mõista, millised tegurid mõjutavad noorte valmisolekut pakutavat tuge vastu võtta ning millised praktikad toetavad või takistavad tulemusliku kontakti loomist noortega. Hindamata on NGTS-i pakutava toe asjakohasus ja tulemuslikkus (uurimisteema 2) Puudub terviklik ülevaade sellest, milliste lahendusvajadustega noored NGTS-i jõuavad, millist tuge ja teenuseid nad süsteemis saavad ning kuivõrd vastab pakutav tugi nende vajadustele ja ootustele. NGTSi ülesehitus lähtub põhimõttest, et noort toetatakse individuaalselt ning pakutav abi kujundatakse lähtudes noore vajadustest. Samas puudub süsteemne teadmine selle kohta, kuidas noored ise tänast NGTSi kogevad ja kuivõrd vastab pakutav tugi noorte tegelikele vajadustele. Ebaselge on, millised tegurid toetavad või takistavad noore NGTS-s püsimist, millistel juhtudel katkestatakse osalemine ning millistes olukordades ei ole pakutud tugi olnud noore jaoks piisav või sobiv. Seetõttu puudub terviklik teadmine sellest, millised mehhanismid toetavad või takistavad NGTS-i kaudu kestvate positiivsete tulemuste saavutamist. Kaardistamata on NGTS-i rakendamist toetavad ja takistavad tegurid ning toimivad praktikad (uurimisteema 3) NGTS-i rakendamine eeldab tõhusat koostööd noore, noorte heaolu spetsialisti, teiste kohaliku omavalitsuse töötajate ning erinevate teenuseosutajate vahel. Arvestades osapoolte mitmetasandilisust ja arvukust, puudub täna kõikehõlmav teadmine sellest, millised tegurid osapoolte endi hinnangul takistavad või raskendavad NGTS-i tõhusat ja mõjusat rakendamist ning millised seda toetavad. Samuti ei ole süstemaatiliselt kaardistatud, millised koostöö- ja tööpraktikad on osutunud tulemuslikeks ning millest saaksid õppida ka teised osapooled. Seetõttu puudub terviklik ülevaade rakendamise peamistest õppetundidest ja arenguvajadustest, mis võimaldaksid NGTS-i toimimist edaspidi veelgi tõhustada. Puudub süsteemne kaardistus NGTSi loodavast lisandväärtusest (uurimisteema 4) NGTS-i lisandväärtus teiste KOVi ja riigi pakutavate teenuste kõrval ning selle loodav väärtus indiviidi, kohaliku omavalitsuse ja riigi jaoks ei ole süsteemselt kaardistatud. Puudub terviklik teadmine sellest, kas ja kuivõrd võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside efektiivset kasutamist ning mil määral toetab NGTS kohalike ja riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks on oluline analüüsida, millised tegurid toetavad ja takistavad NGTSi väärtuse realiseerumist ning millised muudatused aitaksid selle loodavat lisandväärtust ja mõju veelgi suurendada. 3. UURINGU EESMÄRK, UURIMISTEEMAD JA UURIMISKÜSIMUSED 3.1 Uuringu eesmärk ja peamised uurimisteemad Lähtuvalt uurimist vajavatest teemadest, on uuringu eesmärk analüüsida NGTSi tänast toimimist noorte toetamisel ning hinnata, millist väärtust see eri osapooltele loob. Tellitava uuringu kesksed uurimisteemad on: NOORTENI JÕUDMINE: kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad? NOORTE TOETAMISE TEEKOND: kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised mehhanismid toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist? NGTS RAKENDAMISE ÕPPETUNNID: mis NGTSi juures toimib hästi ja millised kitsaskohad ja miks ilmnevad NGTSi rakendamisel? NGTS LISANDVÄÄRTUS: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas NGTS loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada? 3.2 Uurimisküsimused 3.2.1 N oorteni jõudmine Noorteni jõudmine : Kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad? Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, kuivõrd on NGTS jõudnud noortegarantiis kokkulepitud sihtrühmani ning millised on olnud NGTS kaudu toetust saanud noorte peamised vajadused ja arusaamised toe saamise võimalustest. Uurimisküsimused: Millise taustaga noored jõuavad NGTSi ja kuidas (nt NGTS seire süsteem , võrgustikutöö, noore/pereliikme vm osapoole pöördumine vms)? Kelleni NGTS ei jõua ja miks? Kas on noori, keda NGTS täna ei tuvasta, aga peaks (st abivajadus on olemas)? Miks osad noored abi vastu ei võta või toe pakkumise katseid ignoreerivad? Millised praktikad soodustavad või takistavad noortega tulemusliku (noor on valmis abi vastu võtma) kontakti saavutamist? Mis noorte endi vaatest mõjutab nende otsust tuge vastu võtta? Väljundid : Pakkujalt oodatakse lisaks raportile peamiste persoonade (koondportreede) loomist , et visuaalselt kirjeldada noortegarantii tugisüsteemis tuge saavate noorte erinevaid taustu, trajektoore probleemolukorda sattumisel ja võimalikke lahendusvajadusi. Loodud persoonasid ja nende visuaale kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-, juhendamis-, hindamis- ja laiemalt koolitustegevustes. 3.2.2 Noorte toetamise teekond NGTSis Uurimisteema II: Kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised mehhanismid toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist? Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, mis hindab peale esimest analüüsi tehtud noortegarantii tugisüsteemi metoodiliste kokkulepete teostatavust ning tugisüsteemi asjakohasust probleemkohtade lahendamisel kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud sihtrühmade lõikes. Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid. Lisaks on vajadus analüüsida kohaliku tasandi dokumente, mille ulatus tuleb T ellijaga vastavalt pakkumise kirjeldusele eraldi kokku leppida. Uurimisküsimused: Milliste lahendusvajadustega noored jõuavad NGTSi? Milliste lahendusvajadustega noored pigem ei jõua NGTSi? Kuidas noored NGTSis liiguvad: millist tuge saavad, milliseid teenuseid kasutavad ja millises ajaraamis? Kui hästi vastavad olemasolevad teenused noorte vajadustele ning kui kättesaadavad need on noortele ja kui kättesaadavad NHSile? Millised teenused on puudu või millised teenused ei ole kättesaadavad ja kuidas see erineb kohalike omavalitsuste lõikes? Milline tugi ja teenused on vajalik tervisest tulenevate (vaimne, füüsiline) toevajadusega noortele? Kas ja kuidas see eristub võrreldes teiste abivajavate noortega? Millised on olnud noorte ootused toe saamisele? Kuivõrd on tegelik kogemus neile ootustele vastanud? Kas noor sai soovitud abi? Millised on peamised põhjused miks noored NGTSis osalemise katkestavad? Millised on olnud peamised muutused/tulemused noorte toetamisel? Kui paljud noored on NGTSis saanud nt tööle, läinud õppima või saanud muud abi? Millist muud abi nad on saanud? Millistes olukordades ei ole NGTS-st saadud tugi olnud noore jaoks sobiv või piisav ning miks? Väljund: Pakkujalt oodatakse raportit . 3.2.3 NGTS rakendamise õppetunnid Uurimisteema III: Mis NGTSi juures toimib hästi ja millised kitsaskohad ja miks ilmnevad NGTSi rakendamisel, mis takistavad noorel talle sobivat abi saamast? Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi tulemuslikkuse ja mõjususe komponentide analüüsi noorte toetamisel ja KOVide võimestamisel erinevate osapoolte vaates. Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid. Uurimisküsimused: Millised on mõjusamad (tulemuslikumad) koostöö praktikad ja koostöö kombinatsioonid noorte aitamisel? Mis takistab ja mis toetab KOVis NGTSi rakendamist ja koostöö koordineerimist erinevate osapooltega (nii noorte kui koostööpartneritega)? Millised on koostöö (nii noortega kui koostööpartneritega) kitsaskohad ja mis on nende põhjused? Millised NGTSi etapid ja töövõtted on noore toetamise seisukohalt kõige mõjusamad ja miks (nii noore kui NHSi vaatest)? Mis toetas noori kõige enam sobiva toeni jõudmisel ja mis takistas (nii noore kui NHSi vaatest)? Kuidas noored näevad NHSi ja teiste spetsialistide rolli sobiva toeni jõudmisel? Millised praktikad tugevdavad usaldust ja koostööd noorega nii noorte endi kui NHSide vaatest? Mis NHSi kõige enam toetab noortele toe pakkumisel, mis on kõige enam takistanud Mida NHS vajab, et oma tööd paremini teha – juhiseid, kokkuleppeid, selgemat seadusandlust, KOVi tuge, riigi tuge vms? Eelnevast tulenevalt, millised muudatused suurendaksid NGTSi mõjusust noorte toetamisel? Väljundid: Pakkuja poolt oodatakse lisaks raportile juhtumikorralduse visuaali loomist, mis võimaldab näitlikustada ja kirjeldada tänaseid mõjusaid praktikaid ehk noortest teada saamise, nendeni jõudmise ja nende toetamise tulemuslikkust mõjutavaid komponente. Visuaali väljatöötamine ja mõjusate komponentide valimine/lisamine peab põhinema sihtrühma toetamisega seotud asjakohastel teoreetilistel raamistikel . Kuna tegemist on valdkondadeülese lähenemisega, kus juhtumikorraldus toimub koostoimes teiste valdkondadega, on oluline loodaval visuaalil tuua nähtavale ka teised seotud osapooled nagu näiteks Eesti Töötukassa, noorsootöötajad (sh mobiilne noorsootöö), lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad, haridusvaldkonna tugispetsialistid ja nende funktsioonid. Loodud visuaali(-e) kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-, juhendamis- ja koolitustegevustes. Lisaks kasutatakse visuaali(-e) NGTSi tõendatuse taseme hindamisel ja määramisel (2027. aastal). 3.2.4 NGTS lisandväärtus Uurimisteema IV: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas NGTS loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada? Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi riikliku ja kohaliku tasandi rakendamise asjakohasuse analüüsi erinevate osapoolte vaates (nt NGTS spetsialistid, NGTS koostööpartnerid, kohaliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajad). Uurimisküsimused: Milles seisneb NGTS lisandväärtus teiste noortele suunatud teenuste kõrval? Mis seda lisandväärtust toetab, mis vähendab? Millist rolli/väärtust nähakse NGTSil kohaliku tasandi ja riigi poliitikates noorte toetamisel? Kas ja m illist väärtust nähakse NGTS arendustööks kasutatud koosloomelisel õppiva arenguprogrammi lähenemisel riigi ( nt ministeeriumid , SKA ) ja teenuse koordineerijate/ elluviijate (KOVid , MAKid, OVLd) jaoks ? Kas NGTSile lisaks on sarnastel eesmärkidel ja sihtgrupiga toimivaid teisi alternatiivseid lähenemisi? Kui jah, milliseid? Milles on eelkõige sarnasused (sh dubleerimise oht) või erisused? Kas ja kuidas toetab NGTS KOVi ja riigi erinevate strateegiliste eesmärkide saavutamist? Mil määral võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside tõhusat kasutamist (nt proaktiivse ennetustöö vaatest), mil määral on NGTSis ressursside ebatõhusat kasutust (kas riigi või KOV tasandil)? Milles see väljendub? Millistes aspektides saab NGTS ressursside kasutamist veelgi tõhustada? Millised on KOVides NGTS rakendamise peamised mudelid (nt mis roll on projekti eelarvel, kui palju ja mille osas KOVid ise panustavad, saavad panustada või peaksid panustama)? Milline on KOVde hinnang NGTSi vajalikkusele ja tulemuslikkusele? Millele hinnang tugineb? Milliseid mõõdikuid või näitajaid selleks lisaks meetme tulemuslikkuse hindamise mõõdikutele kasutatakse? Millised muudatused (sh nii rahalised kui muud ressursid) oleksid vajalikud NGTS tulemuslikuks rakendamiseks? Väljund: Pakkuja poolt oodatakse raportit . Kokkuvõtvalt eeldatakse uuringu teostajalt kõigi nelja uurimisteema põhjal soovitusi NGTS edasiseks arendamiseks. 4. UURINGU METOODIKA JA SIHTRÜHMAD Uuringu tegijalt oodatakse pakkumuses metoodilise lähenemise kirjeldust, mis tagab uuringu eesmärkide täitmise, uurimisküsimustele vastuste leidmise ning sisukate järelduste ja soovituste esitamise parimal moel. Metoodilise lähenemise kujundamisel tuleb lähtuda alljärgnevatest ootustest. Sihtrühmad Sihtrühmad, keda tuleb uurimisküsimustele vastamisel ja metoodikate kavandamisel silmas pidada, on: NGTSi jõudnud noored vanuses 16 – 29 (vt täpsemalt ptk 4.2 punkt 11); KOVi noorte heaolu spetsialistid ; KOVi või maakondlike asutuste NGTS koordinaatorid ; Kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajad ; KOVi sisesed võrgustikuliikmed (nt lastekaitsetöötaja/ laste heaolu spetsialist, (mobiilne) noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja/ perede heaolu spetsialist jt); KOVi ülesed võrgustikuliikmed (Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, Sotsiaalkindlustusamet (nt MDFT, Ringist välja) jt), STEP-programm, Politsei- ja Piirivalveamet, teised asutused); Ministeeriumite poliitikakujundajad (SoM, HTM, SiM, JDM, REM, KuM). 4.2. Uuringu metoodika Uuringu metoodika peab võimaldama uurimisküsimuste käsitlemist eri andmeallikate ja sihtrühmade lõikes ning toetama leidude trianguleerimist. Võimalusel tuleb siduda omavahel dokumendi-, kvantitatiiv- ja kvalitatiivandmete tulemused. Pakkumuses peab kirjeldama, kuidas erinevad uurimismeetodid on uurimisprotsessis omavahel seotud. Dokumendianalüüs Dokumendianalüüs on vajalik, et luua alus NGTSi kavandatud toimimismudeli ja tegeliku rakenduspraktika võrdlemiseks, võimaldades suhestada dokumentides kirjeldatud põhimõtteid ja töövõtteid empiiriliste andmetega ning anda hinnang süsteemi toimimisele ja arendamisvajadustele ( lisaks vt punkti 5.4.2 ). Kvantitatiivanalüüs Kvantitatiivanalüüsi aluseks on NGTSi elluviivatelt asutustelt saadavad andmed. Kvantitatiivanalüüs aitab noorte profiile ja kasutajateekondi luua/olemasolevaid täiendada, tuvastada peamised mustrid ja erinevused noorteni jõudmisel ja noorte toetamisel piirkondlikult. Samuti aitab hinnata süsteemi tulemuslikkust ning anda sisendi kvalitatiivsete tulemuste tõlgendamiseks ( lisaks vt punkti 5.4.3 ). Tellija ei oota käesoleva uuringu raames kulu-tulu analüüsi kordamist, kuna NGTS-i kulutõhusust on hinnatud 2020. aastal valminud uuringus . Küll aga on soovitatav kasutada varasema uuringu tulemusi ja järeldusi käesoleva uuringu alusmaterjalina ning, kus asjakohane, neid edasi arendada. Samuti võib uuringu teostaja kasutada varasemas uuringus väljatöötatud kulu-tulu mudelit sisendina ning soovi korral seda ajakohastada või edasi arendada. Kvalitatiivanalüüs Kvalitatiivanalüüs peab hõlmama kõiki punktis 4.1 nimetatud sihtrühmi, kuid eri sihtrühmade jaoks võib kasutada erinevaid kvalitatiivanalüüsi meetodeid. Pakkuja teeb põhjendatud ettepaneku konkreetsete kvalitatiivuuringu meetodite kasutamiseks pakkumuses, tuues muuhulgas välja metoodika valiku põhjused, valimi suurused, valimi koostamise alused ning värbamismeetodid. Kvalitatiivuuringu meetodid peaksid võimaldama uurida nii NGTS protsessi kui osapoolte kogemust. Analüüs peab võimaldama tuvastada, kuidas tegelikud tööprotsessid erinevad kavandatud toimimismudelist, millised on peamised otsustus- ja koostöökohad ning kus tekivad katkestused või süsteemsed kitsaskohad noore teekonnal. Noorte vaade ja kogemus on uuringus oluline osa ja P akkuja võib noorte kogemuste uurimiseks kasutada individuaalintervjuusid või muid põhjendatud kvalitatiivseid meetodeid (nt juhtumiuuringuid või teisi osalus- või kasutajakogemuse uurimise meetodeid) või nende kombinatsiooni, arvestades sihtrühma haavatavust, heterogeensust ja ligipääsetavust ning pidades silmas järgnevaid Tellija nõudeid: Noorte vaate ja kogemuse piisava esindatuse tagamiseks tuleb kvalitatiivsete andmekogumise meetoditega hõlmata vähemalt 15-20 noort. Kvalitatiivuuringu sihtrühma tuleb kaasata noored alates 18. eluaastast (k.a), et vältida alaealiste kaasamisega seotud täiendavaid eetilisi ja õiguslikke nõudeid, arvestades ka sihtrühma haavatavust. Kaasatavate noorte seas peab tagama heterogeensuse, arvestades vähemalt tunnuseid nagu sugu, vanus, emakeel, piirkond, peamine haavatavus. Noorte puhul tuleb arvestada nende tausta (haavatav olukord) ja sellest tulenevaid keerukusi ja piiranguid kvalitatiivandmete kogumisel. Pakkumuses peab selgitama noortega töötamise põhimõtteid, millest uuringu teostaja lähtub, et tagada noorte heaolu (nt kuidas välditakse noorte taastraumeerimist, kuidas lahendatakse keelebarjäärid, kuidas tagatakse noortele turvaline keskkond jne). Meetodi valikut ja noorteni jõudmist tuleb põhjendada, selle rakendamist selgitada ning analüüsida riske. Kvalitatiivsete andmekogumise meetoditega tuleb hõlmata vähemalt 25-30 noorte heaolu spetsialisti. Valimi koostamisel tuleb tagada erinevate asustuspiirkondade esindatus kooskõlas punktis 4.2.16. toodud nõuetega. Teiste sihtrühmade puhul ootame pakkumuse tegijalt ettepanekuid, millisel viisil plaanitakse kujundada valim ning milliseid meetodeid plaanitakse kasutada info kogumiseks sihtrühmadelt. Kõigi uuringumaterjalide, s.h erinevate sihtrühmade intervjuu kavad, intervjueeritavatega ühenduse võtmise vormid jms tuleb edukal P akkujal kooskõlastada enne intervjuude läbiviimist T ellijaga. Personaalsete süvaintervjuude korral koostatakse valimid koostöös Tellijaga. Süvaintervjuudeks ja/või grupimetoodikate puhul näiteks NGTS ametiisikutega koostab Tellija tabeli koos KOVide ja koostööpartnerite, samuti spetsialistide ja poliitikakujundajate rollide kirjelduste ja kontaktandmetega ja see antakse üle edukale P akkujale (vt täpsemalt punktis 5.4). Kõik süvaintervjuud tuleb vastajaga kokkuleppel (tema nõusolekul) salvestada, et oleks võimalik detailne sisuanalüüs. Tellija ootus on, et uuringus tuleb järeldused teha eelkõige asustuspiirkondade liikide (linnaline, väikelinnaline ja maaline asustuspiirkond) ja võimalusel piirkondade (Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti) lõikes . Pakkuja peab kirjeldama, kuidas valimite kujundamisel ja andmekogumisel tagatakse erinevate asustuspiirkondade esindatus nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses analüüsis. Noortegarantii tugisüsteemi andmete haldaja on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Ülevaade tunnustest, mida SKA kogub on toodud Lisas 5. Selleks, et NGTSis osalenud noorte andmeid kasutada, taotleb Tellija teadusuuringu loa Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI). Taotluse sisu valmistab ette edukas P akkuja ning pakkumuse ajakava planeerides tuleb arvestada, et teadusuuringu loa taotluse menetluse pikkus AKIs võib olla ligikaudu 3 kuud, detailsemate küsimuste korral pikem. Vajadusel konsulteerib AKI eetikakomiteega. Pakkumuses tuleb kirjeldada, millistes uurimisetappides on eelduslikult vaja AKI luba. Seejuures tuleb selgitada, milliste meetmetega tagatakse, et isikuandmete töötlemine toimub minimaalse vajaliku ulatusega ning võimalikult väikese riskiga andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Pakkumuses tuleb kirjeldada, kuidas P akkuja tagab isikuandmete töötlemisel andmekaitsenõuete täitmise ning minimeerib andmetöötlusega seotud riske. Lõpliku kuupäevadega täpsustatud aja- ja tegevuskava esitab edukas P akkuja pärast avakohtumist T ellijaga. Kõigi valitud meetodite puhul eeldab T ellija nendega seotud tegevuste põhjalikku ja korrektset läbiviimist Pakkuja poolt vastavalt andmekaitse reeglitele ning üldtunnustatud rahvusvahelistele praktikatele. 5. PAKKUMUS, UURINGU VÄLJUNDID JA OOTUSED PAKKUMUSE AJAKAVALE Pakkumus peab sisaldama Pakkuja esitab pakkumuses tervikliku metoodika ( sh kirjeldab metoodilisi valikuid, töö metoodilisi etappe, nende järjestust ning omavahelisi seoseid ) vastavalt Tellija tehnilisele kirjeldusele lähtudes Tellija eesmärkidest ning kajastab nende saavutamist realistlikult, viidates vajadusel täiendamist vajavatele uurimisteemadele. Tellija aktsepteerib põhjendatud ettepanekuid, mis annavad uuringu eesmärgi saavutamiseks lisaväärtust ; s. h . kirjeldab metoodilist ja teoreetilis t raamistik k u , millest uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse, ning põhjendab selle sobivust uuringu eesmärkide saavutamise l ; s . h . kirjeldab analüüsitava id tunnuse id – s.h millised andmed võimaldavad vastata millistele uurimisküsimustele; s . h . kirjeldab kavandata vaid andmekogumisviis e (info kogumise viis, sihtrühmad ning valimi suurus); s . h . kirjeldab persoonade ja juhtumikorralduse visuaalide loomise metoodika t ; vajadusel täiendavad uurimisküsimused ning milliseid andmeid on neile vastamiseks vaja (arvestades andmete olemasolu või kogumise võimalikkust käesoleva projekti raames); Tellija ootuseks on, et edukas Pakkuja vastab uurimisküsimustele asjatundlikult ja objektiivselt ning et tulemuste analüüs koos teenuse arendamise ettepanekutega loob uut kasutatavat teadmist teenuse rakendamise ja planeerimisega seotud osapooltele ; andmete nõuetekohase ja turvalise töötlemise ja säilitamise kirjeldus ; Tellijalt oodatava koostöö kirjeldus ; lähteülesande tegevus - ja ajakava koos uuringuga seotud meeskonna vastutajate nimedega; k õik analüüsi läbiviimiseks kavandatud tegevused pakkumuses peavad olema kirjeldatud ja nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, kuid sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) . Planeeritud ajakava peab olema lepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Ajakava arvestab kavandatava metoodikaga (s.h sihtrühmade suurust) ja neist tulenevateks tegevusteks, s.h analüüsiks ja väljundite loomiseks vajaliku ajaga. Kirjeldatud on ka ettepanekud kahe vaheraporti täpsemale sisule, ootused uurimisprojekti juhtimisele ning Tellija-Pakkuja koostööle (s.h peamised kontaktisikud) ; peamiste riskide ja nende maandamise kirjeldus (vorm I); k õigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb Lisa 2 vormil I täiendavalt välja tuua ka võimalikud riskid ja tõenäolised analüüsi käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad ; digiallkirjastatud uuringuga seotud meeskonna CV-d ; Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna , millele esitatud miinimum nõuded on toodud Lisas 3. Uuringu meeskond peab olema koostatud arvestades uuringu läbiviimiseks kasutatavat metoodikat ja eesmärkide saavutamist. Pakkuja meeskonna liikmete eelnev töökogemus ja pädevused peavad olema kooskõlas kasutatava metoodika ja selle keerukuse astmega ning soovitud väljundite loomise võimekusega. Pakkujal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt vajadusele täiendavate ekspertide, analüütikute jt spetsialistidega. Iga meeskonnaliige peab kinnitama oma pädevusi ja teadlikkust meeskonda kaasamisest isiklikult allkirjastatud CV-ga. Tellijal on õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste küsimustega pöörduda otse ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks ; lõppraporti eeldatav struktuur (sisukorra tasemel). Uuringu väljundid Uuringu tulemusena valmib ja antakse Pakkuja poolt T ellijale üle: Esimene vaheraport, milles esitatakse uuringu esmased tulemused. Esimeseks vaheraportiks peab olema teostatud esmane dokumendianalüüs ja kvalitatiivanalüüs nende sihtrühmadega, mis ei vaja AKI luba; teine vaheraport , milles esitatakse ülevaade seni kogutud peamistest tulemustest ning nendevahelistest seostest. Teine vaheraport peab sisaldama täiendatud dokumendianalüüsi ja kvalitatiivanalüüsi ning esmast kvantitatiivanalüüsi ; lõppraport , milles esitatakse uuringu lõplikud tulemused ja vastused kõikidele uurimisküsimustele. Lõppraport peab sisaldama uuringu tulemustel põhinevaid soovitusi NGTS edasiseks arendamiseks; üksleht uuringu lõppraporti peamiste tulemuste ja ettepanekutega eesti ja inglise keeles; noortegarantii tugisteenuses osalenud peamiste persoonade visualiseeringud ja kirjeldused eesti ja inglise keeles (uurimisteema 1); noortegarantii tugiteenuse visualiseeritud valdkondadeülene juhtumikorralduslik mudel eesti ja inglise keeles (uurimisteema 3); metoodikaraport , mille alusel on võimalik teostada metoodiliselt võrreldavat kordusuuringut (võib olla ka uuringu lõppraporti osa, sõltuvalt pikkusest kas eraldi peatüki või lisana); uuringut põhjalikult tutvustavad esitlusslaidid eesti ja inglise keeles; Pakkuja tutvustab uuringu tulemusi pärast tööde vastuvõtmist ühe kuu jooksul kuni kahel korral ; e nne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. Ootused uuringu ajakavale I etapp Avakohtumine toimub ühe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist, kus Pakkuja tutvustab uuringu teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning Pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat. Lisaks lepitakse kokku täpsed ootused vahearuannete ja lõpparuande sisule. Uuringuga seotud NGTS metoodilised dokumendid edastab Tellija Pakkujale avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul. Kvantitatiivanalüüsiks vajalike andmete haldaja on SKA. Nende andmete väljastamine eeldab AKI kooskõlastust. Pakkuja peab uuringu ajakava koostamisel ja tööde planeerimisel aegsasti arvestama AKI loa koostamiseks ja menetlemiseks kuluva ajaga (vt ka ptk 4.2.17). NGTSis osalenud noorte heaolu spetsialistide kontaktandmed annab SKA Pakkujale avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul. Täpsustatud aja- ja tegevuskava peab valmima hiljemalt neljandal nädalal peale lepingu sõlmimist ja sisaldama tööde täpsustatud ajakava koos kuupäevadega arvestades lepingu sõlmimise aega ja kooskõlas pakkumuses esitatud nädalate arvuga. Pakkuja esitab hiljemalt neljanda l nädalal peale lepingu sõlmimist täpsustatud metoodika üksikasjaliku kirjelduse, sh valimi moodustamise põhimõtted ja lõplikud intervjuukavad. II etapp Esimene vaheraport tuleb esitada 12 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. Sellele järgneb hiljemalt 14. nädalal peale lepingu sõlmimist vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab esimese vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi. Pärast esimese vaheraporti vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 20% lepingu maksumusest. Teise vaheraporti esitamine toimub hiljemalt 25. nädalal pärast lepingu sõlmimist, millele järgneb hiljemalt 27. nädalal vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab teise vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi. Pärast teise vaheraporti vastuvõtmist toimub teine väljamakse 50% lepingu maksumusest. III etapp Lõppraporti üleandmine toimub mitte hiljem kui 31. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõppraporti arutelu toimub mitte hiljem kui 33. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraporti arutelul tutvustab Pakkuja Tellijale uuringu lõppraportit. Pakkuja esitatud lõppraporti kavand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustab selle heakskiitmise. Lõppraportisse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub hiljemalt 35. nädalal, mille järgselt on Tellijal võimalik veel raportit kommenteerida. Pakkuja saab lõppraportit täiendada veel 37. nädalal. Lõppraporti üleandmine on hiljemalt 38. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraporti vastuvõtmise järel toimub kolmas väljamakse 20% lepingu maksumusest. Pärast uuringutulemuste avalikku tutvustamist toimub neljas väljamakse 10% lepingu maksumusest. Lisaks palume arvestada, et: Pakkuja esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist ja koostab ning edastab protokollid Tellijale hiljemalt viiendal tööpäeval arvates koosoleku toimumisest; Tellijal ja Pakkuja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks; ajakava koostamisel tuleb Pakkujal arvestada sellega, et Tellijal on iga raporti läbivaatamiseks 2 nädalat. LISA 1. Sihtrühmale suunatud toetavad tegevused Noorte töötuse ja NEET-olukorras olevate problemaatika on globaalne. Sihtrühma prioriteetsus Eestis on kirjas nii heaolu arengukavas kui ka noortevaldkonna arengukavas. Mõlemas strateegilises dokumendis on kirjeldatud noorte ees seisvaid takistusi tööturule suundumisel ja rõhutatud vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et toetada nende haridustee jätkamist, suurendada nende tööhõivevalmidust ja konkurentsivõimet ning kaasata neid tööturule. 2008–2010 kestnud majanduskriis ja Covid-19 periood aastatel 2021–2023 näitasid, et noortel, kellel on vähene või puuduv töökogemus ja kelle oskused ei vasta tööturu vajadustele, on haavatavamad kriiside suhtes. Sihtrühma paremaks toetamiseks on defineeritud termin “ abivajav noor ”, mis aitab kohalikul tasandil määratleda noore võimalikke lahendusvajadusi (Sotsiaalhoolekande seadus). Noortegarantii algatus Euroopa Komisjoni algatusel ja liikmesriikide kokkuleppel on alates 2013. aastast rakendatud noortegarantiid . Sellega garanteeritakse noorte toetamine, kes ei osale hariduses ega tööhõives (NEET-olukorras noori), et nad leiaksid kvaliteetse töökoha, jätkaksid oma haridust või saaksid 4 kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist juurdepääsu õpipoisi- või praktikakohale. COVID-19 pandeemia kontekstis uuendati 2020. aastal noortegarantii elluviimise põhimõtteid, mille tegevused suunati varasemaga võrreldes (15–24-aastased) laiemale vanusevahemikule (alla 30 aastased), keskendudes oma suunistes pakutavate teenuste kvaliteedile ja kõige haavatavamate sihtgruppideni jõudmisele Euroopa Liidu üleselt. Noortegarantii toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärkide elluviimist, kus on võetud kohustus vähendada 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määra 12,6%-lt 2019. aastal 9%-le 2030. aastaks. Noortegarantii pakub liikmesriikidele eelkõige kohandatavat raamistikku, mis võimaldab neil välja töötada oma riiki sobivad kohandatud tugisüsteemid. Noortegarantii Eestis tegevuskava Eesti esimene noortegarantii tegevuskava kinnitati 2014. aastal ja teine , tugevdatud tegevuskava 2021. aastal. Teise perioodi (2022–2027) noortegarantii tegevuskava keskmes on proaktiivsed ja ennetavad tegevused nagu noorte olukorrast teadmiseks (statistika) vajalik noorteseire süsteem, noorteni jõudmiseks noorsootöö tagamine (nt mobiilne noorsootöö), alaealiste töökogemuse toetamine ettevõtjate kaudu, kutse- ja kõrghariduse vastavusse viimine tööturu tegevustega, koolist väljalangemise ennetamine, kaasav haridus ja selleks vajalik õppenõustamine, toetavad tööturuteenused (palgatoetus, karjääriteenused) ja omavalitsuste toetamine. Tegevusi koordineerivad peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet. Sihtrühma vaatest on tegevuste keskmes eelkõige haavatavad NEET-olukorras noored (nt erivajadusega, sõltuvushäirega, teise emakeelega, õigusrikkumise taustaga noored, kelle õppimist ja töötamist mõjutavad komplekssed probleemid). Mõistes paremini nende noorte haavatavust ning selgitades välja noorte tegelikud võimed, oskused ja tugevused, mis toetaks nende naasmist haridussüsteemi ja/või tööturule ja seal püsimist, on eesmärk jõuda nende noorteni proaktiivselt, pakkudes neile võimalikult varajast tuge. Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimisel on fookus: Haavatavate NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noorteni jõudmine ja nende toetamine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu; valdkondadeülene süsteemne ja koostöine lähenemine NEET-olukorras noorte toetamisele; selged kokkulepped NEET-olukorras noortega seotud andmete eesmärgipäraseks kogumiseks ja kasutamiseks; regionaalsete erinevustega senisest parem arvestamine; noorte ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine abi saamise võimalustest; noorte toimetulekuvõime toetamine. Mitteaktiivsete noorte toetamise üheks suuremaks väljakutseks on toevajadusega noortest teada saamine ja nendeni jõudmine. Selleks loodi Sotsiaalministeeriumi poolt 2016. aastal noortegarantii tugisüsteem. 2022. aastal liikus noortegarantii tugisüsteemi koordineerimine Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja selle rakendamise elluviimist koordineerib 2021. aastast Sotsiaalkindlustusamet. Noortegarantii tugisüsteem Noortegarantii tugisüsteem on juhtumikorralduslik lähenemine, mille kaudu pakutakse kohalikus omavalitsuses tuge 16–29-aastastele abivajavatele NEET-olukorras ja selle riskis olevatele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks või ebasoodsast olukorrast väljumiseks. Noortegarantii tugisüsteemi ( edaspidi NGTS ) eesmärk on välja selgitada noored, kes ei tööta ega õpi ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks tuge. NGTS koosneb elektroonilisest seiresüsteemist ja valdkondadeülesest juhtumikorraldusest. NGTS seiresüsteem NGTS on maailmas unikaalne, sest võimaldab ühildada riiklike andmeregistrite info ja koondada kokku ühe nimekirja KOVile noortega proaktiivseks kontakteerumiseks ja rakendada süsteemi üle terve riigi ühe IT-lahenduse (Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister) abil. Registritest saadav info aitab KOV-l tuvastada abivajavad noored ja keskenduda just neile, kes suurema tõenäosusega riigipoolset tuge vajavad, ning jätta KOV-i töölaualt kõrvale need noored, kes on juba tegevusega hõivatud (nt õpivad, käivad tööl, on puuduva töövõimega, on ajateenistuses, on töötuna arvel vms). NGTS seiresüsteem toimib välistamise teel ja kuigi NGTS sihtrühm on laiem, jõuab sellesse nimekirja lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule 16–26-aastane noor, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: Staatus Aluseks olev register ja vastutav ministeerium Ei õpi Eesti hariduse infosüsteem; Haridus- ja Teadusministeerium Ei tööta Töötamise register; Maksu- ja Tolliamet Ei ole töötuna arvel Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning t ööturuteenuste osutamise register; Eesti Töötukassa Ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; Eesti Töötukassa Sotsiaalkaitse infosüsteem; Sotsiaalkindlustusamet Ei saa töötamise toetamise teenust Sotsiaalkaitse infosüsteem; Sotsiaalkindlustusamet Ei tegele ettevõtlusega Äriregister; Justiitsministeerium/Registrite ja Infosüsteemide Keskus Ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest Sotsiaalkaitse infosüsteem, Sotsiaalkindlustusamet Ei kanna vangistust või eelvangistust Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu; Justiitsministeerium Ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses Kaitseväekohustuslaste register; Kaitseressursside Amet NGTS juhtumikorraldus Varasemalt nimetatule, hõlmab NGTS lisaks seiresüsteemile juhtumikorralduslikku tööd KOV-is ja töötatakse noortega kuni vanuses 29. Seega toetatakse ka seireväliseid noori, kelleni jõutakse eelkõige lastekaitse, sotsiaaltöötajate, noorsootöötajate, töötukassa spetsialistide ja sotsiaalpedagoogide kaudu. Juhtumikorraldus on abivajava noore individuaalsetest vajadustest lähtuv sekkumismeetod, mis hõlmab isiku probleemide lahendamiseks abimeetmete pakkumist ja/või korraldamist, läbi abivajaduse hindamise ja lihtmenetluse või juhtumiplaani . Selleks selgitatakse välja noore mured ning nendele vastavalt leitakse lahendusi täiendavate sekkumiste näol. Lihtmenetlus on noorele lühiajalise toe pakkumine ja noore abistamine, sealhulgas vajalike teenuste ja toetuste tutvustamine. Juhtumiplaani rakendatakse pigem multiprobleemsete juhtumite korral, kui probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid teenusepakkujaid. NGTSi kui juhtumikorralduslikku mudelit testiti perioodil 2018–2022 11 kohaliku omavalitsusega . Samas oli NGTS-i võimalik kasutada ka kõikidel teistel KOV-idel, kes ei olnud pilootprojekti partnerid. NGTS testperioodi tegevust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ projektist „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (kinnitatud tervise- ja tööministri 14.04.2018 käskkirjaga nr 35 ). Projekti eesmärk oli suurendada 16–26-aastaste mitteaktiivsete noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Testperioodi üks alategevustest oli NGTS esimese analüüsi tellimine, et anda hinnang eelkõige NGTS-i seiresüsteemi rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele. NGTSi varasemad analüüsid ja selle alusel tehtud muudatused 2020. aastal valminud NGTS tulemuslikkuse ja mõju analüüsis toodi välja, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel, mistõttu toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega väga otseselt NEET-olukorras noorte olukorra leevendamist Eestis. Lisaks toodi analüüsi järeldustes välja vajadus tõsta noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse kvaliteeti, parandada STAR-i kasutusmugavust; koolitada NEET-olukorras või NEET-riskis noortega töötavaid spetsialiste; kohandada NGTS-i ja juhtumikorralduse juhiseid; tagada NEET-olukorras noortele tugiteenuse ühtlane kvaliteet üle-eestiliselt; vähendada regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavusel, noorte toetamisel ja teenusteni jõudmisel ning väärtustada noortega tegelejaid. Analüüsis leiti, et NGTS-i potentsiaal on suurem, kui seda järjepidevalt ja tõhusamalt rakendada. Seega kohalike omavalitsuste järjepidev NGTS seiretes osalemine ja noorte toetamine muudab NGTS-i rakendamise efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Lisaks märgati nii testperioodi kui analüüsi tulemusel, et NEET-olukorras noorte toetamine on Eestis jagunenud erinevate valdkondade vahel. Seetõttu loodi 2021. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koosloomes kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega tegevuste koostoime suurendamiseks ja noorte sujuvamaks toetamiseks ühine ”Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele ” . See ühtlustas valdkondadevahelisi tegevusi, tagamaks noortele sujuvam juurdepääs teenustele ja liikumine teenuste vahel. Lähtuvalt analüüsi ettepanekutest kaasati alates 2021. aastast NGTSi paremaks elluviimiseks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), kelle ülesanne on arendada noortegarantii tugisüsteemi seiresüsteeme , kaasata senisest enam ja toetada selle tugisüsteemi elluviijaid kohalikul tasandil korraldades selleks erinevaid toetavaid tegevusi (koolitused, seminarid, individuaalne nõustamine jmt). SKA tegevust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ (kinnitatud majandus- ja tööstusministri 18.12.2023 käskkirjaga nr 159). Teine analüüs “Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021–2023 taipamised” tõi välja, et NGTS riiklikult planeeritav arendustöö peab keskenduma eelkõige juhtumikorralduse ülevaatamisele ehk noortele erinevate lahendusviiside tagamisele, mille fookuses on omakorda sihtgrupi erinevad lahendusvajadused ja noorte valmisoleku tõstmine toe vastuvõtmisel; toe regionaalne kättesaadavus; noore toetamise pik a ajaline mõjusus; spetsialistide pidev kaasamine teenuse arendustöösse ja igapäevatöö toetamine; erinevate valdkondade tegevuste- ja teenuste koosmõju võimaldamine ja KOVide jõustamine. Lisaks valmis analüüsi tulemusel NGTSi elluviimise tõhususe kriteeriumid KOV tasandil, mis oli aluseks hilisema KOVidele suunatud avatud taotlusvooru määruse koostamisel. Lisaks avatud taotlusvooru määrusele uuendati analüüsi tulemusel perioodil 2023–2025 NGTS juhtumikorralduslikku juhendit, loodi spetsiifiline noorte heaolu spetsialistide pädevusraamistik ning koostati ja piloteeriti pikaajalist koolitusprogrammi. Noorte heaolu s petsialistide ja koordinaatorite kaasamiseks teenuse riiklikusse arendustöösse on Sotsiaalkindlustusameti poolt jätkatud igakuis eid kohtumis i (kohvihommikud) , kuhu on o odatud kõik NGTS seirega liitunud KOV id (ka need, kes ei ole riiklikku tuge taotlenud) . Vara sem fookus ülevaadete andmise lt on liiku nud pigem ühiste le arutelude le ( nt avatud taotlusvooru tingimused, spetsialistid vajalikud pädevused , võrgustumine , tulemuslikum juhtumikorraldus, koordineerimine / jätkusuutlikkus jmt). Noortegarantii tugisüsteemi rahastamine NGTSi rakendamine toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda eelarvest ja riiklike lisaressursside toel. 78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi riiklike lisaressursside toel. Kokkulepitud koostöömudel , NGTS teise analüüsi (taipamised) raames loodud NGTS tõhususe kriteeriumid, pädevusraamistik ja pidevalt koos noorte heaolu spetsialistide ja koordinaatoritega koosloomes uuenev NGTS juhend on olnud aluseks Euroopa Sotsiaalfondi toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt elluviidava avatud taotlusvooru meetme arendustööle “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ”. Meetmega seotud vooru viiakse ellu kaks korda, millest esimese taotlemise protsess on lõppenud (rakendamise periood 2023–2027) ja teine alanud (mai 2026). Teise vooru abikõlblik rakendamise periood on kuni 31.08.2029. Nimetatud taotlusvoorude elluviimisel on katsetamisel vastavushindamine, mis võimaldab igal piirkonnal (omavalitsus) vastavalt kokkulepitud koostööraamistikule luua oma noortest lähtuva tugisüsteemi. Esimese taotlusvooru kaudu (periood 2023–2027) toetati kokku 21 projekti summas ligi 13 miljonit eurot. Seotud on kõik Eesti maakonnad ja 72 KOVi. Mõlema taotlusvooru eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida. Perioodil 2023–2025 on nimetatud avatud taotlusvooru toel NGTS teenusesse sisenenud rohkem, kui 3000 noort üle Eesti. Meetme tegevuste tulemusel peab vähemalt 25% teenusesse sisenenud noortest jõudma tööturule. Meetme tulemusel on kohalikes omavalitsustes üle Eesti noorte heaolu spetsialistid (~ 90) ja NGTS (suurlinna või maakondlikud) koordinaatorid (20). Noorte heaolu spetsialistid toetavad juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Selleks keskendutakse projektides noorte enesearengu toetamisele, probleemide lahendamisele ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, kasutades noorte-, haridus-, töö- ja sotsiaalvaldkonna lähenemisi, mis hõlmavad individuaalset, grupi- ja kogukonnatööd. Maakonna- või linnaülesed koordinaatorid vastutavad NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise ja arendamise eest. Nende ülesanne on korraldada ja toetada NHSe noorte töö-, hariduse- ja koolitusvõimaluste leidmisel, tagades NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas. Lisaks koordineerivad nad kokkulepitud piirkonnas erinevate osapoolte (nt omavalitsused, haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid, tööandjad) koostööd. Meetme tegevuste elluviimise raames koguvad noorte heaolu spetsialistid noorte toetamise kirjeldamisega seotud andmeid, mida kasutatakse ka käesoleva hanke analüüsi tarbeks. LISA 2. Sihtrühma taustainformatsioon Mitteaktiivsete noorte kõrvalejäämine hariduse omandamisest ja tööturult on jätkuvalt tõsine ühiskondlik probleem. Noorte haavatavasse olukorda sattumine vähendab nende igapäevast heaolu ja suurendab tõenäosust jääda tööturult eemale, sattuda vaesusriski, olla sotsiaalselt tõrjutud ja saada madalamat töötasu. Eesti ühiskonna arengus ja majanduskasvu tagamisel on määrava tähtsusega, et iga noor saaks ennast teostada, leiaks endale sobiva rakenduse tööturul või jätkaks või täiendaks oma haridustaset või kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. Peamiselt hinnatakse mitteaktiivste noorte olukorda noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale koolitusel, vanuses 15 – 29 statistika alusel. Statistikaameti andmetel on noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale ka koolitusel (e daspidi NEET-olukorras noored ) ja noorte vanuses 15 – 29 töötuse määr viimastel aastatel olnud heitlik ja pigem tõusuteel. Sellel on mitmeid põhjuseid. NEET-olukorras noored Eesti Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta seisuga Eestis 23 600 15–29-aastast NEET-olukorras noort. NEET-olukorras noorte hulgas on ka noored, kes on loobunud edasi õppimisest või tööotsingutest ja kes on haiguse ja/või puude tõttu mitteaktiivsed või kes hoolitsevad laste või teiste perekonnaliikmete eest. Eesti NEET-olukorras noorte määr oli 2024. aastal esmakordselt samal tasemel ELi keskmisega (EL: 11,2%, EE:11,0%)(vt Joonis 1). Joonis 1. NEET-olukorras noorte määr perioodil 2019-2025. Allikas: Eurostat (edat_lfse_20); Statistikaamet (2026) tööpoliitika näitajad . Eestis on NEET-olukorras noorte määr suurem just teistest rahvustest noorte seas (2025. aastal 14,7%), eestlaste puhul 9,9%. Meeste seas on NEET-noorte osakaal kõrgem kui naiste seas. 2025. aastal oli meeste puhul määr tõusnud 12,2%-ni, naistel oli määr 10,3%. Osaliselt on meeste NEET määra kasv ja naiste NEET määra langus tingitud metoodika muudatusest . Kui varasemalt oli NEET-olukorras noorte määr maa-asulate elanike seas kõrgem võrreldes linnaliste asulate elanikega, siis alates 2023. aastast on trend vastupidine (2025. aastal linnalised asulad: 11,6%; maa-asulad: 10,4%). Põhja-, Kesk- ja Kirde-Eestis on NEET-olukorras noorte osakaal võrreldes 2023. aastaga pööranud tõusutrendi (Kesk-Eesti puhul alates 2024. aastast) (vt joonis 2). Varasemalt oli nendes piirkondades stabiilne NEET-noorte määra langus. Joonis 2. NEET-olukorras 15-29-aastaste noorte määr (%) regiooniti, 2019-2025. Allikas: Statistikaamet (2026). Tööpoliitika näitajad. Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal 8900 NEET-olukorras noort töötut ja 14800 mitteaktiivset. Mitteaktiivsete NEET-noorte arv langes kuni 2023. aastani, kuid alates 2024. aastast on olnud kasvutrendis. Mitteaktiivsuse põhjused on samuti struktuurilt muutunud. Vähenenud on mitteaktiivsus pereliikmete eest hoolitsemise tõttu ning kasvanud haiguse või vigastuse tõttu ning muul põhjusel mitteaktiivsete arv. Töötud ja registreeritud töötud noored Eesti 15–29-aastaste noorte töötuse määr oli 2025. aastal 14,9%. 2025. aastal oli Eestis noorte töötuse määr viimase 8 aasta kõrgem. 15–29-aastaste töötuse määr (14,9%) on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (11,7%). Kõige kõrgem noorte töötuse määr Euroopa Liidu riikidest oli 2025. aastal Hispaanias (18,6%) ja Rootsis (18,2%). 2026. aasta teises pooles Eestis 15-29-aastaste töötuse määr küll langes, kuid tõusis taas 2026.a I kvartalis 13,9%-ni, olles 0,2pp kõrgem kui eelneval aastal samal ajal (vt joonis 3). Joonis 3. 15-29-aastaste noorte töötuse määr, 2019-2026 Q1 . Allikas: Eurostat (une_rt_q) 16–24-aastaste registreeritud töötute arv on alates 2019. aastast kasvanud. 2026. aasta I-kvartali lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7600 16-24-aastast töötut (vt joonis 4), mis moodustas 16,4% kõikidest registreeritud töötutest . Samas on registreeritud töötute seas langenud vähenenud töövõimega noorte osakaal. Kui 2019. a astal moodustasid 16-24-aastased vähenenud töövõimega töötud kõikidest sama vanusgrupi noortest töötutest ca 19%, siis 2025. aastal keskmiselt 13%. 15-24 aastaste töötuse määr on oluliselt kõrgem kui 15-29-aastaste seas. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on 15-24-aastaste noorte töötuse määr püsinud viimase seitsme aasta üsna stabiilsena, keskmiselt 16% , siis Eestis on noorte töötus olnud kasvutrendis ning jõudis 2025. aasta teises kvartalis rekordilise 25,4%-ni. Kuigi 2025. aasta teises pooles noorte töötus langes, tõusis see 2026. aasta I kvartalis taas 22,8%-ni. Joonis 4. Registreeritud noorte töötute arv, Euroopa Liidu ja Eesti 15-24-aastaste töötuse määr, 2019-2026 Allikas: Töötukassa (Registreeritud töötud) ja Eurostat (une_rt_q) Potentsiaalselt abivajavad noored Noortegarantii tugisüsteemi ( edaspidi NGTS ) seire süsteem kinnitab, et mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte arv on viimastel aastatel suurenenud. Selle on tinginud ka metoodiline muudatus, kus rahvusvahelise kaitse saajad (peamiselt Ukraina noored) on lisatud seirenime kirja. Kui 15. seire (märts 2025) näitas, et Eestis on kokku 12540 potentsiaalselt abivajavat noort, siis 16. seires (oktoober 2025) oli potentsiaalselt abivajavate noorte arv 1301 võrra tõusnud (13841 noort). Nende seas oli 1238 rahvusvahelise kaitse saajat ja 1896 alaealist noort. Sarnane trend on olnud ka varem, et oktoobri seires on märtsi seiretega võrreldes rohkem noori. Mehi oli seires veidi enam (52,4%) kui naisi (47,6%). Lisaks näitab seire, et viimane ametlik töökogemus on nimekirjas olevat noortel olnud rohkem kui aasta tagasi või töökogemus puudub 70,5%-l seires välja tulnud noortest ja keskmiselt on noor seires välja tulnud neli korda. Seega on nimekirjas palju noori, kes on selles olukorras olnud kaks aastat ja enam ning töökogemus kas üldse puudub või on see vähene. NEET-olukorda sattumise põhjused Haavatavasse olukorda sattumist võivad põhjustada erinevad individuaalsed ja struktuursed tegurid. Individuaalsed saavad olla näiteks noore sugu, elukoht, pere majanduslik olukord, töötud sõbrad, kehvad suhted vanematega, vanemate madal haridustase või töötus, väärkohtlemine, hooletusse jätmine, töökogemuse puudumine, katkestatud haridus ja kvalifikatsiooni puudumine (Petrescu et al., 2024; Rahmani et al., 2024; Simões, 2024; Tosun jt, 2024). Eestis on sagedasemad põhjused noore NEET-olukorda sattumiseks välispäritolu, töökogemuse puudumine, vanemate madal haridustase või töötus, põhiharidusega piirduv haridustee või noorelt emaks saamine (Sõstra, 2023). Üle-eestiliselt on peamiseks põhjuseks välja toodud madal haridustase. Eesti Statistikaameti seisuga oli 1. jaanuari 2025 seisuga Eestis 18–26-aastaseid noori 124 284, kellest madala haridustasemega mitteõppijad oli 19 426 . Kuigi neist 10 777 on kunagi kesk- või kutsekeskharidust omandamist jätkanud, nad seda ei lõpetanud. Vanusegrupi dünaamika on viimase viie aasta perioodi jooksul muutunud, 2018. aastal oli grupis kõige rohkem 26-aastaseid, 2025. aastal on kõige rohkem 18-aastaseid. Madala haridustasemega meeste osakaal on kõrgem kui naiste oma. 2018. aastal oli madala haridustasemega 18–26 aastaste meeste osakaal 21,4%, naiste oma 12%. Rahvuste järgi vaadates paistab silma, et viimasel kahel aastal on madala haridustasemega muust rahvusest noorte osakaal kasvanud. Kõige teravamat kasvu on märgata ukrainlaste hulgas, kui kuni 2023. aastani oli madala haridustasemega 18–26-aastaste ukrainlaste osakaal 10% lähedal, oli 2024. aastal sama osakaal juba 13,6% ning 2025. aastal 17,8%. Eestlaste osakaal on samal ajal 0,9 protsendipunkti võrra langenud (2023. aastal 15,7% ja 2025. aastal 14,8%). Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud kõrgem kui kõigi noorte peale kokku ning on tõusuteel. 2025. aastal oli kõigist 18–26-aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2% (kõigi noorte puhul osakaal 15,6%). Kõigist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma üldisest oluliselt väiksem osakaal madala haridustasemega noori, kuid ka see on viimase paari aastaga hoogsalt tõusnud – 2018. aastal 5,3%, 2023. aastal 7,4% ning 2025. aastaks 10,2%. LISA 3 Uuringuga seotud dokumendid Noortegarantii ja NEET-olukorras noorte toetamisega seotud dokumendid Leitavad elektrooniliselt: Eurofound. (2024). Becoming adults: Young people in a post-pandemic world. Publications Office of the European Union, Luxembourg. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toohoive/noorte-tootamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Tööalase konkurentsivõime toetamine“, https://www.riigiteataja.ee/akt/121072023002?leiaKehtiv Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022-2027. (2021). Sotsiaalministeerium, https://sm.ee/media/2324/download Nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0277&from=EN Tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. (2014). Sotsiaalministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-07/Tegevuskava%20Euroopa%20Liidu%20noortegarantii%20elluviimiseks%202014-2021.pdf “Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“ kohandatud ülevaade. (2021). Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download Ei ole avalikult leitavad, edastatakse elektrooniliselt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“. Pedanik, R., Aps, J., Kostabi, E., Kaasik, J. (2021). Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele. Tulevikumudeli kirjeldus. Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalse Innovatsiooni labor MTÜ. Noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid Leitavad elektrooniliselt: Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii%20tugis%C3%BCsteemi%20rakendamise%20m%C3%B5ju%20ja%20tulemuslikkuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf NGTSi tegevusi toetav taotlusvoor ja seotud määrus, https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine Noortegarantii tugisüsteem. Juhtumikorralduslik juhend noorte heaolu spetsialistidele. (2025). Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/NGTS%20juhtumikorralduslik%20juhend_09.03.26.pdf Noortegarantii tugisüsteemi koduleht, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts Noortegarantii tugisüsteemi noorte heaolu spetsialisti pädevusraamistik, peamised tööülesanded ja täiendusõppe kontseptsioon. (2023). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-09/FIN_%20NGTS%20NOORTE%20HEAOLU%20SPETSIALISTI%20KOMPETENTSIMUDEL%20JA%20T%C3%84IENDUS%C3%95PPE%20KONTSEPTSIOON.docx.pdf Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamised. (2023). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii-tugisusteemi-arendustoo-2022-3.pdf Paabort, H. (2023). Case study: Estonian Youth Guarantee support system. In: P. Flynn, & H. Paabort (Eds.), Best practice interventions in Formal and Non-formal Education of Youth NEETs in Rural Areas Across Europe (pp. 15–28). Uuringu teemadega s eotud teised dokumendid Leitavad elektrooniliselt: Sotsiaalhoolekande seadus, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130122025029?leiaKehtiv Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117102025008?leiaKehtiv Lapse heaolu hindamise käsiraamat, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapse-heaolu-hindamise-kasiraamat Täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise juhend, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-01/T%C3%A4isealise%20abi-%20ja%20toetusvajaduse%20hindamise%20juhend%202025.pdf Heaolu arengukava 2023-2030, https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf Valik noortegarantii ja Eesti NEET-olukorras (haavatavas olukorras) noorte toetamisega seotud viimastest uuringutest Beilmann, M., Kährik, A. (2026). NEET-olukorras „tublid tüdrukud“ – nähtamatud nii koolis kui ka tugiteenustes. Riigikogu Toimetised , 53, 121−132. Beilmann, M., Otstavel, S., Kõiv, K., Paabort, H. (2023). NEET-staatuses noored teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori?. Sotsiaaltöö. Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” eesmärgi- pärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine. Lõpparuanne. (2019). Civitta Eesti AS. Haridus- ja Teadusministeerium. Kõiv, K. (2026). Supporting NEET Youth in Continuing Their Learning Path Through the Assessment and Development of Preconditions for Sel f -Directed Learning. [Doktoritöö , Tartu Ülikool ]. Tartu Ülikool i Kirjastus . Lauri, T ., Toots, A., Chevalier, T ., Broka, A ., Hofäcker, D . (2025). Policy mixes and youth vulnerability in Europe: A qualitative comparative analysis of the NEET rate. Journal of European Social Policy , 35 (2), 157−172. DOI: 10.1177/09589287241311 Nugin, R , . Unt, M. , Roosalu, T. (2022). Kõrvale jäänud noor kui kohaliku tasandi väljakutse: noortega töötava spetsialisti vaade. RASI toimetised , 19, 1−49. Paabort, H. ( 2026 ) . Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions. [Doktoritöö , Tartu Ülikool ]. Tartu Ülikool i Kirjastus . Paabort, H ., Beilmann, M . (2025). Poliitikakujundamise vajalikud nihked NEET-olukorras noortega töötamiseks. Riigikogu Toimetised , 52, 93−104. Roosalu, T.; Nugin, R.; Rannala, I.-E.; Kazjulja, M.; Taru, M.; Raudsepp, M.; Unt, M. (2022). TASK-U: Noorte mitmetasandilise sotsiaalse kaasatuse dünaamiline mudel. RASI toimetised , 21, 1−30. Rämmer, A ., Kivimäe, A ., Kötsi, K ., Žuravljova, M . (2023). Youth-Centred Research-Based Model — An Innovative Tool in Youth Work. Youth , 3 (3), 1004−1012. DOI: 10.3390/youth3030064. Sõstra, K. (2023). Mis mõjutab noorte NEET staatusesse langemist? Eesti Statistikaamet. Haridus- ja Noorteamet. Taurelli, S. , Paabort; H. , Themelel, M. , Petkovic, S. (2025). Governance practices for Youth Guarantee . The case of Estonia. European Training Foundation. Taru, M. ( 2024 ). Perspectives on Policy Support to Youth Transition to the Labour Market in Two EU countries: The Cases of Estonia and Italy . [Doktoritöö]. Tallinna Ülikool . Tehnilise kirjelduse lisad: Tehnilise kirjelduse Lisa 1 – Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika Tehnilise kirjelduse Lisa 2 – Vorm I Tehnilise kirjelduse Lisa 3 – Nõuded uuringu meeskonna tegijale Tehnilise kirjelduse Lisa 4 – Hankeleping u projekt (sh lepingu lisad 1 – 3) Tehnilise kirjelduse Lisa 5 – Peamiste NGTS-i kohta kogutavate andmete loetelu Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega Riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuringu" alusdokumentide üldosa 1. Üldteave 1.1. Hanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuringu“ hanke korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija). 1.2.Riigihanke eest vastutav isik: Heidi Paabort, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tööhõive osakonna nõunik, telefon: +372 5854 8258; e-post: [email protected]. 1.3.Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi RHR), mis tähendab, et kogu riigihankega seotud hankija ja ettevõtjate/pakkujate vaheline teabevahetus, samuti riigihankele pakkumuse esitamine toimub RHR-s. 1.4.Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 punktis 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik). 1.5.Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa, kõiki RHR-s avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt RHR-i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. 1.6.Riigihange ei ole jagatud osadeks. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev uuring koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest, mistõttu on tervikliku uuringu tagamiseks oluline, et hankelepingut täidaks läbivalt üks uuringu teostaja. 1.7.Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97 sätestatut. 1.8.Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa äriühingu suhtes. 2. Pakkumuse esitamine 2.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 2.2 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste ülevõtmist. 2.3 Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete registrisse enne pakkumuste esitamise tähtaega. 1  2.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud. 3. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine 3.1 Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 3.2 Hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja hindamismetoodika on toodud RHAD-s „Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika“. 3.3 Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. 4. Pakkumuste vastavus 4.1 Hankija kontrollib esitatud pakkumuste vastavust RHAD-des esitatud nõuetele. 4.2 Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide RHAD-des esitatud tingimustega. 4.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022. a jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 5. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 5.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 5.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 5.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 5.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 5.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu, vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja edukale pakkumusele, võttes aluseks riigihankes avaldatud hankelepingu kavandi. 6.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut hankijale 3 tööpäeva jooksul, on õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud korras. 2  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega VORM VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ____________________ (volitaja digitaalne allkiri)  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega VORM VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ 1. Hindamiskriteeriumid Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste Osakaal hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Pakkumuse kogumaksumus 30 punkti Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust 5 punkti Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostatavusest 20 punkti Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest 20 punkti Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 10 punkti Uuringu läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava 10 punkti Uuringu koostamise käigus esineda võivate riskide analüüs ja maandamise 5 punkti meetmed 2. Hindamiskriteeriumite kirjeldus 2.1 Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 30 punkti Pakkumuse maksumuse hindamine toimub järgmiselt: maksimaalsed väärtuspunktid (30 punkti) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris (RHR) esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim. Teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse riigihangete registris toodud valemi järgi. 2.2 Tehniline lahendus – maksimaalselt 70 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse kuue alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis (punktides 2.2.1. – 2.2.6.) kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. Maksimaalne punktide arv on 70. 2.2.1. Pakkuja nägemus uuringu eesmärkidest ja sisust – maksimaalselt 5 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega selgelt lahti 5 punkti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei olnud lähteülesandesse kirjutanud.  Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt oma sõnadega lahti mõtestatud ning 3 punkti vastavad suures osas tellija ootustele1. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke. Esitatu põhjal ei saa 1 punkt tellija olla kindel, et pakkuja tuleks toime uuringu eduka läbiviimisega. 2.2.2. Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostatavusest – maksimaalselt 20 punkti Uurimisküsimused on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt 20 punkti kirjeldatud, sh on Pakkuja esitanud põhjendatud ettepanekud tellija kirjeldatud uurimisküsimuste täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi) ja/või täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) ning põhjendanud, kuidas uurimisküsimuste täiendused ja/või täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi paremale täitmisele. Pakutud täiendused/täpsustused on hankija hinnangul arusaadavad, asjakohased ja annavad uuringu oodatavale tulemusele lisandväärtust. Uurimisküsimused on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Pakkuja on 10 punkti teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi) ja on põhjendanud, kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi paremale täitmisele, kuid üksikud täiendused/täpsustused ei ole hankija hinnangul asjakohased või arusaadavad ja/või ei anna uuringu oodatavale tulemusele hankija hinnangul olulist lisandväärtust. Või pakkuja ei ole teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või täpsustamiseks, kuid on põhjendanud ja selgitanud esialgsete uurimisküsimuste piisavust uuringu eesmärgi täitmiseks. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata. Uurimisküsimused ei ole piisavalt läbi mõeldud ning kirjeldatud. Pakkuja on 5 punkti teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks (lisanud uusi küsimusi) või täpsustamiseks (korrigeerinud esialgseid uurimisküsimusi), kuid ei ole arusaadav, kuidas täiendused/täpsustused aitavad kaasa uuringu eesmärgi paremale täitmisele ja/või ei ole pakutud täiendused/täpsustused hankija hinnangul asjakohased. Uurimisküsimuste tõlgendamisel esineb põhimõttelisi puudujääke. Pakkuja ei ole 1 punkt teinud ettepanekuid uurimisküsimuste täiendamiseks või täpsustamiseks ning ei ole põhjendanud ka esialgsete uurimisküsimuste piisavust või toodud põhjendused pole hankija hinnangul asjakohased. 2.2.3. Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest – maksimaalselt 20 punkti Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest on asjakohane, 20 punkti põhjalikult läbi mõeldud vastavalt sihtrühmade eripäradele ja vajadustele ning ammendavalt kirjeldatud. On üheselt arusaadav, kuidas valitud metoodika 1 Tehnilise kirjelduse punkt 5  aitab täita uuringu eesmärki ja leida vastused uurimisküsimustele, ning välja pakutud meetodid on hankija hinnangul asjakohased ja põhjendatud. Esitatud on: a) uuringuprotsessi kava, mis näitab, kuidas uurimisküsimustele plaanitakse vastata ja kuidas erinevad uuringu etapid üksteist toetavad; b) esialgne kirjeldus kvantitatiivanalüüsi metoodikast, sh andmetest ja andmeallikatest, mida kavatsetakse kasutada; c) esialgne kirjeldus kvalitatiivanalüüsi metoodikast, sh sihtrühmadest, valimi suurusest ja valimi moodustamise põhimõtetest; d) plaanitavate andmekogumise ja analüüsimeetodite kirjeldus ja nende asjakohasuse põhjendus; e) esialgne vaade teoreetilistele ja metodoloogilistele lähenemistele, mida plaanitakse kasutada. Kõik punktides a) - e) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uurimisülesannete teostamiseks ning on loomingulised. Pakkuja on esitanud ettepanekuid täiendava metoodika kasutamiseks ja arusaadavalt põhjendanud, kuidas see aitab kaasa uuringu eesmärgi paremale täitmisele ning täiendav metoodika annab ka hankija hinnangul uuringule lisandväärtust. Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid (sh täiendav 10 punkti metoodika lisaks hankija poolt väljatoodule, juhul kui pakkuja on selle välja toonud) on lahti kirjutatud ja on arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita uuringu eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele, kuid võib esineda üksikuid kohti, kus hankijal tekib küsimusi punktide a-e detailide osas, mis ei ole määrava tähtsusega. Pakutu vastab tellija ootustele neid ületamata. Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid on lahti kirjutatud, 5 punkti kuid ei ole piisavalt arusaadav, kuidas valitud metoodika aitab täita uuringu eesmärki ning leida vastused uurimisküsimustele. Hankijal esineb mitmeid küsimusi punktide a-e detailide osas, mis võivad takistada uuringu eesmärkide saavutamist. Uuringus kasutatavad andmekogumis- ja analüüsimeetodid ei ole hankija jaoks 1 punkt arusaadavalt lahti kirjutatud ja/või ei ole põhjendatud, kuidas valitud metoodika aitab täita uuringu eesmärki. Ei ole aru saada, kuidas valitud metoodika aitab leida vastused uurimisküsimustele. 2.2.4. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – maksimaalselt 10 punkti Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i)2, mis on asjakohased ja mille 10 punkti vajalikkuse põhjendus on tellija jaoks veenev. Uurimisrühma liikmete pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. 2 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised; teenusedisaini alased teadmised jms.  Uurimisrühma liikmetel on lisapädevus(i)3 ning liikmete pädevused ja vastutus 5 punkti on omavahel kooskõlas, kuid tellijal esinevad mõningad küsimused, mis ei ole määrava tähtsusega. Uurimisrühma liikmetel ei ole lisapädevusi4 ja/või liikmete pädevused ja vastutus 0 punkt ei ole omavahel kooskõlas. 2.2.5. Uuringu aja- ja tegevuskava5 – maksimaalselt 10 punkti Kava on esitatud ja tegevuste toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga 10 punkti tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Kava on teostatav ning tegevusteks planeeritud aeg ja tegevuste järjekord on loogiline ja põhjendatud. Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud Tellija juhtrühmaga ning nende koosolekute eesmärk. Pakutud kava veenab tellijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud. Samas pole kava nädala 5 punkti täpsusega kirjas või pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid olulisi küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood, tegevuste järjekord ei ole üksikutes kohtades loogiline või põhjendatud). Kava on küll esitatud, aga üldisel ja läbipaistmatul kujul, mistõttu pole tellijal 1 punkt võimalik veenduda kava teostatavuses. Tellijal tekib palju olulisi küsimusi seoses pakutud aja- ja tegevuskavaga lepingu kvaliteetse ja õigeaegse täitmisega. 2.2.6. Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus 6 – maksimaalselt 5 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, 5 punkti mis võivad uuringu käigus ette tulla ning planeerinud nende maandamist. Lisatud on mis rolli täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab. Riskianalüüs on tellija hinnangul piisav ja üheselt arusaadav. Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad 3 punkti uuringu käigus ette tulla ning nende maandamise plaani. Esitatud on ka mis rolli täitev uurimisrühma liige millise riski maandamise eest vastutab. Tellijal tekivad siiski üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest 1 punkt tulenevalt pole tellijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 3. Pakkumuste hindamine 3 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised; teenusedisaini alased teadmised jms. 4 Lisapädevusteks ja kogemusteks võivad olla näiteks: antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised; teenusedisaini alased teadmised jms. 5 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis 5.2 „Uuringu koostamise ajakava“ toodust. 6 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete rollid, kes vastutavad iga riski maandamise eest. Käsitleda tuleb ka andmekaitse ja uurimiseetika tagamisega seotud riske ja nende maandamist. 3.1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. 3.2. Esitatud pakkumust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 3.3. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 3.4. Pakkumusele hindamiskriteeriumite eest antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 3.5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. 3.6. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus uurimisülesannete teostamise kavast“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka kriteeriumi „Pakkuja nägemus andmekogumis- ja analüüsimeetoditest“ eest saadud väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.  VORM I – ANALÜÜSIPROJEKTI PEAMISED RISKID „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ Arvestades analüüsiprojekti kestust ja valitud meetodeid, tuleb pakkujal kirjeldada tema tegevustega seotud tõenäoliste riskide maandamisvõimalused. Iga riski juurde tuleb lisada ka analüüsimeeskonna liige, kes riski maandamise ja probleemide lahendamise eest vastutab. ANALÜÜSI PEAMISED RISKID: Riski suurus (kõrge/ Vastutav isik (täidavad kõik Pakkujad) keskmine/ madal) ja selle maandamisvõimalused Teadusuuringu luba Andmekaitse Keskmine – taotlus antakse sisse Tellija inspektsioonilt võtab kavandatust esimesel võimalusel, kui selleks kauem aega vajalik sisend on eduka pakkujaga pärast lepingu sõlmimist kooskõlastatud; kui loa saamine võtab kavandatust kauem aega, on vajadusel võimalik edasi lükata sellest sõltuvaid tegevusi Tellija ei saa teadusuuringu luba Madal - Tellija on saanud varem Tellija Andmekaitse inspektsioonilt loa sarnasteks toiminguteks; edukas pakkuja ei puutu kokku isikustatud andmetega; kui luba ei ole võimalik saada, loobutakse tegevustest, mille eelduseks on loa saamine – see toob aga kaasa ka lepingu hinna vähenemise vastavalt tegemata jäävatele töödele ÜHISPAKKUMUSE VÕI Riski suurus (kõrge/ Vastutav isik ALLTÖÖVÕTJATE täiendavad keskmine/ madal) ja selle riskid: maandamisvõimalused (täidavad ainult Ühispakkujad) ANALÜÜSI TÄIENDAVAD RISKID: (soovitavalt täiendavad kõik Pakkujad) Pakkuja esindaja  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega Riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ (viitenumber 306719)“ Vastavustingimuste lisa- Nõuded pakkuja meeskonnale Pakkuja moodustab uuringu läbiviimiseks vähemalt neljaliikmelise meeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja kolm analüütikut, kes osalevad isiklikult hankelepingu täitmises. Üks meeskonnaliige võib olla ka mitmes rollis1, kui ta vastab liikmele kehtestatud nõuetele. Töövõtjal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt enda varasematele kogemustele sarnaste projektide ja uuringutega, kaasates uurimisrühma väliseid liikmeid - täiendavaid eksperte, kujundajaid, analüütikuid jt spetsialiste. Iga meeskonnaliige peab kinnitama nõusolekut meeskonda kaasamisest isiklikult ja nõustuma isikuandmete töötlemisega digiallkirjastatud CV-ga, milles peab kajastuma informatsioon, mille põhjal on ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust esitatud nõuetele ja lisaks meeskonnaliikme kontaktandmed. Pakkuja esitatud uuringu läbiviimise meeskond peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1. Projektijuht juhib ja koordineerib uuringumeeskonna tööd ning vastutab uuringu ja selle etappide tegevuste tulemusliku, kvaliteetse, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest. Projektijuht on Tellija peamiseks kontaktisikuks. Projektijuht võib ühtlasi osaleda uuringu koostamises, kuid sel juhul peab ta täiendavalt vastama analüütikule esitatud nõuetele.1 1.1 Projektijuhil peab olema omandatud riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul vähemalt kahe kvalitatiivseid uurimismeetodeid hõlmanud töö-, sotsiaal-, noorsootöö-, tervise- või hariduspoliitika valdkonna uurimisprojekti juhtimise kogemus. 1.2 Projektijuhil peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase). 2. Analüütikud (vähemalt 3) vastutavad uuringu sisulise planeerimise, kasutatavate andmeallikate ja analüüsimeetodite eest, sh viivad läbi erinevaid analüüse, vastutavad ja tegelevad andmete kogumise eest ning koostavad uuringu lõppraporti. Analüütikud tagavad, et uuringus välja toodud ettepanekud ja järeldused oleksid relevantsed ja Eesti olusid arvestades rakendatavad. 2.1 Analüütikud peavad olema osalenud riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva 36 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahe) töö-, sotsiaal-, noorsootöö-, tervise- või hariduspoliitikat käsitleva teadus- ja arendusuuringu (Teadus- ja 1 Oluline on jälgida, et meeskonnaliikmete arv on minimaalselt 4. arendustegevus teadus-, arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seaduse mõistes) läbiviimisel analüütikuna (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud); kes on avaldanud vähemalt 2 (kaks) ETISe publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1 publikatsiooni (esitada vastav kogemus CVs). 2.2 Analüütikutel peab olema kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase). 3. Kõikide meeskonnaliikmete kogemuse referentsperiood pikeneb lapsehoolduspuhkusel viibitud aja võrra. 4. Pakkuja meeskonnaliikmel ei tohi olla varasemat ega ka pakkumuse esitamisel hetkel seotust noortegarantii tugisüsteemi elluviimise, nõustamise ja teiste teenuste pakkumistegevustega. 5. Pakkumuste hindamisel võetakse arvesse ka lisapädevusi ja kogemusi, mis toetavad uurimisküsimustele vastamist ja uuringu eesmärkide täitmist. Täiendavad pädevused võivad olla muuhulgas:  antropoloogilised või käitumisteaduslikud teadmised;  teenusedisaini alased teadmised. 6. Uuringumeeskonna liikme CV-s peab teabena muuhulgas olema välja toodud: 1) töö-, sotsiaal-, haridus-, tervise- ja noorsoovaldkonna poliitikate uuringute ja/või analüüside andmed (eelkõige nimetus, tellija nimi ja tellija kontaktisiku kontaktandmed, tööülesannete lühikirjeldus projektis), kus projektijuht ja analüütik on hanketeate avaldamisele vahetult eelneva 36 kuu jooksul osalenud; 2) projektijuhi kogemust tõendav kirjeldus; 3) pakkuja esitab iga uuringumeeskonna liikme haridust tõendavate dokumentide koopia(d). Välisriigis saadud hariduse osas aktsepteerib Tellija kõiki sisult samaväärseid haridusi. 7. Vajadusel võib pakkuja kaasata meeskonda ka uurimisrühma väliseid liikmeid, et tagada piisavad ressursid hankelepingu täitmiseks ajakava raamides. Juhul, kui pakkuja kaasab meeskonda täiendavaid liikmeid, kes ei täida eelnimetatud kompetentside nõudeid, vaid omavad muud toetavat funktsiooni, siis nende vastavus ei kuulu kontrollimisele, kuid nende osas tuleb esitada isiku allkirjastatud CV. 8. Meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast lepingu sõlmimist on lubatud ainult tellija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega. Kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud konkreetse perioodi jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib lepingu kestel isiku meeskonda liitmise ajahetkele eelnevalt. Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest.  OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 07.09.2026 nr 5-6/3050-1 Noortegarantii tugisüsteemi uuring Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ (viitenumber 306719, CPV kood 73110000 – 6 „Uurimistöö teenused“, edaspidi uuring). 2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud uuringu läbiviimise alusdokumendid (lisatud). 3. Määran otsuse punktis 1 nimetatud uuringu tellimise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõuniku Heidi Paabort. Uuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud uuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni esimees Heidi Paabort, tööhõive osakonna nõunik. 4.2. komisjoni liikmed: 4.2.1. Kirsti Melesk, tööhõive osakonna juhataja; 4.2.3. Deisi Tamme, töövaldkonna analüüsijuht; 4.2.4. Gethe Laus, Sotsiaalkindlustusameti NGTS teenuseomanik, tema nõusolekul. 5. Uuring „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ finantseeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ vahenditest ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni 60800 eurot.  2 Valitud hankemenetluse liigi ja otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Kirsti Melesk juhataja  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEMI UURING Tehniline kirjeldus 1 MÕISTED Käesolevas dokumendis tõlgendatakse mõisteid järgmiselt: ABIVAJAV NOOR – 16–26-aastane isik, kes noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) seiresüsteemi raames ja riiklike registrite andmetel vastab kõigile sotsiaalhoolekande seaduse §-s 151 sätestatud tingimustele: ei õpi; ei tööta; ei ole töötuna arvel; ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80% töövõime kaotust; ei saa töötamise toetamise teenust; ei tegele ettevõtlusega; ei saa hüvitist alla 1,5-aastase lapse kasvatamise eest; ei kanna vangistust või eelvangistust; ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. EBASOODNE OLUKORD JA SELLEST VÄLJUMINE – noore eluolukord, kus üks või mitu individuaalset, perekondlikku, sotsiaalset, tervislikku või majanduslikku tegurit piiravad tema võimalusi osaleda hariduses, tööturul või ühiskonnaelus võrreldes tema eakaaslastega. Ebasoodsast olukorrast väljumine tähendab, et varasemad osalust piiravad olukorrad ei takista enam olulisel määral tema õppimist, töötamist või ühiskonnaelus osalemist. JUHTUMIKORRALDUSLIK LÄHENEMINE – metoodiline lähenemine, mille keskmes on noore vajadustest lähtuv terviklik ja koordineeritud tugi. Juhtumikorraldusliku lähenemine NGTS-is ühendab abivajaduse hindamise, eesmärkide seadmise, erinevate tugimeetmete planeerimise ja rakendamise, eri osapoolte vahelise valdkonnaülese koostöö ja tegevuste koordineerimise ning järjepideva seire ja toe kohandamise. JUHTUMIPLAAN –abivajavale noorele pakutavaid tegevusi ja tegevuste ajakava kirjeldav dokument Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris (edaspidi STAR), mille juhtumikorraldaja koostab koostöös noorega ja teenuseosutajaga. NGTSis rakendatakse juhtumiplaani multiprobleemsete juhtumite korral, kui probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid osapooli (võrgustikuliikmeid). JUHTUMIPÕHINE – konkreetse noore vajadustest, eesmärkidest ja abivajadusest lähtuv tegevus või koostöö, mille käigus kavandatakse ja rakendatakse juhtumi lahendamiseks vajalikud tegevused ning kaasatakse juhtumi lahendamiseks asjakohased osapooled ja ressursid. (NOORTENI) JÕUDMINE – tegevused, mille eesmärk on tuvastada (1) tuge vajavad noored, luua nendega kontakt (2) ja toetada kaasamist (3) ning jõudmist (4) sobiva abi/toe, teenuse, haridus- või töövõimaluse juurde. Reaalne nooreni jõudmine võib toimuda vahetu kontakti (sh noor tuleb ise), teavitustöö, koostööpartnerite ja lähivõrgustiku suunamise, võrgustikutöö või andmepõhise seire kaudu. JÄRELTUGI – noorte heaolu spetsialisti poolt pakutud üks-ühele nõustamine või tema poolt vahendatud tegevus või teenus, mida noorel on võimalik saada peale esialgse koostöö lõppu, sh uute vajaduste ilmendes. NGTS ressursside vaatest on arvestatud, et järeltugi võib toimuda vähemalt kuus kuud. (KOVi, MAAKONDLIK) KOORDINAATOR – maakonna- või KOV-ülene spetsialist/võtmeisik, kes vastutab NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise ja arendamise eest. Tema ülesanne on korraldada ja toetada noorte heaolu spetsialisti noorte töö-, hariduse- ja koolitusvõimaluste leidmisel, tagades NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas. Lisaks koordineerib ta kokkulepitud piirkonnas erinevate osapoolte (nt omavalitsused, haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid, tööandjad) koostööd. KOOSTOIME – erinevate võrgustikuliikmete eesmärgistatud ning koordineeritud tegutsemine, mille tulemusel moodustuvad noorele pakutavad tegevused ja teenused tervikliku toetussüsteemi ning saavutatakse suurem mõju noore arengule ja toimetulekule kui üksikute sekkumiste rakendamisel eraldi. 2 KOOSTÖÖMUDEL – NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis noorte toetamisega seotud osapoolte koostöö põhimõtted, rollid ja tegutsemise etapid kohalikul tasandil (Koostöömudel KOVidele)1. KOOSTÖÖPARTNER – juhtumipõhiselt (noorte heaolu spetsialisti poolt) valitud asutused (nt Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, noortekeskused, sh noorsootöö võimalused, Politsei- ja Piirivalveamet jmt), kes pakuvad piirkonnas noorele toetusi ja teenuseid. (NGTS) KOOSTÖÖVÕRGUSTIK – kohalikul tasandil moodustatud koostööorgan osapoolte esindajatest koostöömudeli2 strateegiliseks juhtimiseks ja sihtrühma noorte vajaduste lahendamiseks. LAHENDUSVAJADUS – noore enda poolt ja/või teiste inimeste nagu tema lähedaste või spetsialistide poolt tajutud vajadus, mille lahendamata jätmine võib tuua kaasa noore sattumise NEET-olukorda või selles püsimise. LIHTMENETLUS – abivajavale noorele pakutava toe kirjeldav dokument Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris. Lihtmenetlust rakendatakse NGTSis lühiajalise ja pigem ühe valdkonnasisese toe pakkumisel. NGTS SEIRESÜSTEEM – elektrooniline tööriist Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistris, mis võimaldab kaks korda aastas saada infot piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest noortest. NGTS seiresüsteem moodustab automaatselt potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirjad koos kontaktandmetega. NEET-OLUKORRAS NOOR – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel on noor vanuses 15–29, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (NEET - „not in education, employment or training“). Seejuures võib noor osaleda koolitustel, nt töötukassa tööturukoolitused vm lühiajalised koolitused, mis ei ole tasemeõpe. NGTS puhul tõlgendatakse NEET-olukorras noortena noori, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes3, et vajadusel võimaldada neile enne hõivesse liikumist esmalt ebasoodsast olukorrast väljumist. Sekkumise fookuses on peamiselt noored vanuses 16–29. NEET-OLUKORRA RISKIS NOOR – noored, kes on ametlikult seotud mõne haridusasutuse, tööandja või täiendkoolitajaga, ent kes on enda või mõne teise osapoole hinnangul NEET-olukorda sattumise riskis ilma selge lahenduseta sellest kiirelt väljuda. NOORTEGARANTII – noortegarantii on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustus, millega tagatakse, et 15–29-aastased noored saavad kas kvaliteetse tööpakkumise, täiendusõppe, õpipoisiõppe või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist. NOORTEGARANTII TUGISÜSTEEM (NGTS) – juhtumikorralduslik meede peamiselt 16–29- aastastele noortele, kes on haridus- ja tööalastes üleminekutes või NEET-olukorda sattumise riskis noortele suunatud näidustatud sekkumine, mida rakendatakse kohaliku omavalitsuse tasandil noore individuaalsete vajaduste hindamise alusel ning mille eesmärk on toetada noore naasmist haridusse, tööturule või muusse eesmärgipärasesse tegevusse. Näidustatud tähendab siinkohal, et see on suunatud noortele, kellel on suurem risk probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud ja 1 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Koost%C3%B6%C3%B6mudel%20KOVidele_0.pdf 2 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 02/Koost%C3%B6%C3%B6mudel%20KOVidele_0.pdf 3 Noored, kes on hetke eluolukorra või muude asjaolude tõttu ajutiselt haridusest ja tööturult eemal ning kelle olukorra leevendus või lahenemine loob eeldused edasiseks liikumiseks haridusse, töö- turule või muudesse eneseteostuslikesse tegevustesse (Paabort, 2026). 3 NGTS, kui sekkumine aitab ennetada probleemi edasist süvenemist ja muude seotud probleemide tekke vältimist. NOORTE HEAOLU SPETSIALIST (NHS) – kohalikul tasandil töötav spetsialist, kes toetab juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-olukorra riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Kokkuleppel koordineerib NHS kohaliku omavalitsuse temaatilist koostöövõrgustikku. PERSONAALNE TEGEVUSPLAAN – noore ja spetsialisti koostöös koostatud individuaalne plaan, mis kirjeldab noore eesmärke, kokkulepitud tegevusi, vajalikke tugimeetmeid, vastutajaid ja tähtaegu eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani kirjeldust Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregisteris nimetatakse juhtumiplaaniks. SEIRESISENE NOOR – 16–26-aastane mitteaktiivne noor, kelle andmed jõuavad riiklike registrite baasil läbi NGTS seiresüsteemi kaks korda aastas kohalikesse omavalitsustesse. SEIREVÄLINE NOOR – 16–29-aastane noor, kes riiklike registrite andmetel ei pruugi vastata potentsiaalselt abivajava noore tingimustele ja keda seiresüsteemi alusel ei tuvastata, kuid kes soovib abi. SOBIV TUGI – noore individuaalsetele vajadustele, eesmärkidele, olukorrale ja arenguvajadustele vastav abi, teenus, meede või tegevus. STAR (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) – elektrooniline töökeskkond peamiselt sotsiaaltöö spetsialistidele klientidega tehtava töö korraldamiseks ja dokumenteerimiseks4. NGTS seiresüsteemi moodul asetseb STARis. (NOORTE) TOETAMINE – noore lahendusvajadustest lähtuv tegevus, mille eesmärk on tugevdada tema toimetulekut, heaolu, arengut ja eesmärkide saavutamisel. VARAJANE MÄRKAMINE – süstemaatiline valdkondadeülene tegevus võimalike riskide, toevajaduste või probleemide esmaste tunnuste tuvastamiseks võimalikult varases etapis. VÕRGUSTIKULIIGE/ VÕRGUSTIKUPÕHINE SÜSTEEM – asutused, kes ennetava või toetava funktsionaalsuse vaatest tegelevad või pakuvad teenuseid NGTS sihtgrupi noortele. VÕRGUSTIKUTÖÖ – kokkulepitud eesmärkidel süstemaatiliselt toimuv asutuste vaheline koostöö, milles sisaldub ühine kitsaskohtade kaardistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, võimalike lahenduste leidmine, olemasolevate ressursside jagamine ja juhtumipõhine aktiviseerumine. Võrgustikutöö saab NGTS vaatest toimida nii asutuste, omavalitsuse, piirkonna, maakonna kui ka riiklikul tasandil ning selle aluseks on “Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele”. ÕPPIVA ARENGUPROGRAMMI LÄHENEMINE – sotsiaalse innovatsiooni lähenemisel põhinev poliitikakujundamise viis, mis võimaldab katsetada ajaliselt piiritletud, kuid püsivale lahendusele suunatud tegevusi. Selle eesmärk on koos ökosüsteemiga kujundada, katsetada ja kohandada tegevusi. Protsessi käigus teenuse elluviijate ja noortelt kogutud kogemuslik teadmine on aluseks edasisele teenuse riiklikule arendamisele ja laiendamisele. 4 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/star) 4 1. SISSEJUHATUS Hanke objektiks on Euroopa Sotsiaalfond+‘ist toetatava toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine” alategevuse 4.1.7 vahenditest planeeritav Noortegarantii tugisüsteemi5 (edaspidi NGTS) uuring. NGTS on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt koordineeritav teenus, mis toetab kohalikul tasandil haavatavas olukorras noori, aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid. Tegemist on ühe alategevusega Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide poolt kokkulepitud noortegarantiis. Uuringus analüüsitakse NGTSi tänast toimimist noorte toetamisel ning hinnatakse, millist väärtust see eri osapooltele loob. Tellitava uuringu keskmes on noorteni jõudmine, noorte toetamise teekonnad, NGTS rakendamise õppetunnid ja NGTS lisandväärtus. Soovime uuringuga mõista, kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, kuidas toetab NGTS praktikas noori (sh millised on kohalike omavalitsuste kogemused ja praktikad noorte toetamisel NGTS raames), millised mehhanismid toetavad või takistavad kestva tulemuse saavutamist, millist väärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas selle rakendamist toetada. Varasemalt on NGTS rakendamise ja mõjuanalüüs teostatud 2021. aastal6 ja ministeeriumi endapoolne lühianalüüs 2023. aastal7. 5 Sinises paksus kirjas märgitud sõnade puhul on leitavad mõistete selgitused (märgitakse esimesel korral) 6 Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium. 7 Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamised. (2023). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sotsiaalkindlustusamet. 5 2. UURINGU KONTEKST JA UURIMISPROBLEEMI KIRJELDUS 2.1 Noortegarantii tugisüsteemi lühikirjeldus (pikemalt vt Lisa 1) NGTS on riiklikult koordineeritud ja kõikide kohalike omavalitsuste poolt rakendatav teenus, mis toetab haavatavas olukorras noori, aidates neil leida sobivaid õppimise, töötamise või muude arenguvõimaluste teid8. Kohaliku omavalitsuse (KOV) poolt elluviidava teenuse eesmärk on tagada, et ükski noor ei jääks üksi ja ilma abi ning toeta. NGTS arendustööks kasutatakse õppiva arenguprogrammi lähenemist. NGTS koosneb infosüsteemi (edaspidi NGTS seiresüsteem) lahendusest ja juhtumikorraldusest. NGTS seiresüsteemi abil tehakse päring riiklikesse registritesse (täpsemalt vt Lisa 1), tänu millele saab kohalik omavalitsus seirenimekirja koos kontaktandmetega oma piirkonna 16–26-aastastest potentsiaalselt abivajavatest noortest, kes ei kajastu vastavates registrites (seiresisesed noored). Saadud kontaktide kaudu teavitatakse noort tema võimalustest ja pakutakse vajadusel tuge. Võrgustikutöö kaudu jõutakse ka seireväliste noorteni vanuses 16-29. Kuigi NGTSi fookuses on peamiselt 16–29-aastased noored, on perioodil 2023–2027 avatud taotlusvooru9 toel (täpsemalt vt Lisa 1) võimalik erandkorras toetada sihtrühma veelgi laiemalt. Ennetavat tuge saavad ka noored vanuses 13–15. Käesoleva uuringu fookuses on aga eelkõige noored vanuses 16–29. Noorteni jõudmisel mängib keskset rolli KOVi spetsialist (üldjuhul noorte heaolu spetsialist), kes toetab noort individuaalselt ning koordineerib erinevate tugiteenuste ja koostööpartnerite panust. NGTSi seiresüsteemiga on liitunud kõik 78 kohalikku omavalitsust. 2.2 NGTS loomise vajalikkus ja toimunud muudatused NGTSi hakati arendama 2016. aastal Sotsiaalministeeriumis eesmärgiga luua KOVidele elektrooniline tööriist, mis võimaldab registriandmete põhiselt saada infot piirkonna noortest, kes võivad potentsiaalselt abi vajada10. 2018. aastal käiku läinud registripõhine süsteem keskendus KOVides peamiselt 16–26-aastaste potentsiaalselt abivajavate noorte tuvastamisele registriandmete põhjal (NGTS seiresüsteem), nendega kontakti võtmisele ja juhtumikorralduse kaudu toetuse pakkumisele11. NGTSi rakendamist ja mõju käsitlev viimane, 2020. aastal koostatud analüüs keskenduski registripõhisele mitteaktiivsete noorte tuvastamisele ning 8 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts 9 https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine 10 Mitteaktiivsete all mõistetakse siinkohal noori, kes registriandmete alusel ei õpi, ei tööta, ei ole töötuna arvel, kel ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet või üle 80-protsendilist töövõime kaotust, kes ei saa töötamise toetamise teenust, ei tegele ettevõtlusega, ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest, ei kanna vangistust või eelvangistust, ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses. 11 Noortegarantii tugisüsteemi loomise taustalugu on kirjas Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamiste dokumendis, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii- tugisusteemi-arendustoo-2022-3.pdf 6 süsteemi esialgsele toimimisloogikale. Sellest analüüsist lähtunud muudatusettepanekud on paljuski tänaseks ellu viidud12. Samuti on muutusteks sisendit andnud ka noored ise, väljendades oma vajadusi ja ootusi13. Aastate jooksul on NGTS märkimisväärselt muutunud nii sihtrühma kui ka tööviiside osas. Rõhk on süsteemis liikunud koosloomelisemale õppiva arenguprogrammi lähenemisele14, valdkondadeülesele võrgustikutööle ning varasemale märkamisele (täpsemalt vt Lisa 1). NGTS toimib täna mitmetasandilise süsteemina. Riiklikul tasandil korraldab ja koordineerib teenuse toimimist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium15 koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab Noortegarantii tugisüsteemi õigusraamistiku ja arendustööks vajalike ressursside eest. Sotsiaalkindlustusamet toetab KOVe NGTS seiresüsteemi arendusega, juhendite, koolituste jt toetavate tegevustega. Kohalikult tasandil vastutab teenuse rakendamise eest kohalik omavalitsus. Teenuse igapäevaseks elluviijaks on KOVi noorte heaolu spetsialist, kes toetab noort individuaalselt ning koordineerib juhtumikorraldust ja võrgustikutööd16. Valdkondadeülene võrgustik17 aitab haavatavas olukorras noori märgata, pakub juhtumipõhiselt noorele vajalikke teenuseid ning teeb koostööd ka laiemalt piirkondlike kitsaskohtade kaardistamiseks ja lahendamiseks. Noore vaatest koosneb NGTS täna peamiselt neljast osast: nooreni jõudmine, valdkondadeülene võrgustikutöö, noore toetamine ja järeltugi (vt joonis 1). Info NGTSi sihtrühma kuuluvate noorte kohta jõuab noorte heaolu spetsialistini lisaks NGTS seiresüsteemile ka võrgustikutöö kaudu. Samuti on võimalik, et noor pöördub ise või teeb seda tema pereliige. Selline mitmekesine lähenemine tagab, et võimalikult vähe noori jääks märkamata. Noore nõusolekul teenusel osaleda koostab NHS koostöös noorega personaalse tegevusplaani. Selle koostamisel ja elluviimisel toetab NHS noort kogu protsessi vältel. Tuge pakutakse vajadusel ka noore lähivõrgustikule ehk noort igapäevaselt ümbritsevatele isikutele (nt pere, hooldaja, sõbrad, klassikaaslased, töökaaslased jne). Tegevusplaani elluviimisesse kaasab NHS vajadusel NGTSi võrgustikuliikmed, kes pakuvad noorele sobivaid teenuseid. Kuigi noorte tööturule või haridusse jõudmine on ühed peamised NGTSi eesmärgid, võib süsteemi pidada noore toetamisel edukaks ka juhul, kui noor väljub ebasoodsast olukorrast või leiab muu viisi ühiskonnas osalemiseks. 12 https://www.ibs.ee/publikatsioonid/noortegarantii-tugisusteemi-rakendamise-moju-ja-tulemuslikkuse-analuus/ 13 Riigikogu Toimetiste artikkel, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2025/11/RiTo-52.pdf (lk 93-104) 14 Õppiva arenguprogrammi lähenemine võimaldab katsetada ajaliselt piiritletud, kuid püsivale lahendusele suunatud tegevusi, mille eesmärk on koos ökosüsteemiga kujundada, katsetada ja kohandada tegevusi. Protsessi käigus teenuse elluviijate ja noortelt kogutud kogemuslik ja tõendustloov teadmine on aluseks edasisele arendamisele ja laiendamisele (Paabort, 2026). 15 Alates 2022 liikus NGTS koordineerimine SoMist MKMi. 16 Noorte heaolu spetsialist lähtub oma töös NGTSi juhtumikorraldusliku mudeli juhisest ja noorte heaolu spetsialisti pädevusraamistikust (vt Lisa 3). 17 NGTSis toimub koostöö spetsialistide vahel seitsmes valdkonnas: tervise-, noorte-, sotsiaal-, siseturvalisuse-, kultuuri-, töö- ja karjääri- ning haridusvaldkonnas. 7 Joonis 1. Noorte heaoluspetsialistide roll ja noore liikumine NGTSis (allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2026) Käesoleva uuringu fookuses on NGTSi toimimine ja eelkõige kui noore vajadustest lähtuv juhtumikorralduslik ja valdkondadeülene võrgustikupõhine süsteem, mis võimaldab NHSil potentsiaalselt abivajavatest noortest teadlikuks saada, nendega kontakt luua ja koordineerida sobiva toe pakkumist. Kuigi NGTSi toimimine sõltub suuresti sellest, millised teenused ja koostöövõimalused on riigil ja kohalikel omavalitsustel noorte toetamiseks olemas ja milline on nende teenuste kvaliteet, keskendub käesolev uuring eelkõige NGTSi toimimisele, sealhulgas juhtumikorralduse, võrgustikutöö ja koostöö korraldusele. 2.3 NGTSi elluviimisega seotud avatud taotlusvoor NGTSi elluviimise rahastamine kohalikul tasandil toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda eelarvest ja teiste võimalike lisaressursside toel. 78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi meetme “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“18 toel (täpsemalt vt Lisa 1). 2026. aasta mais on alanud meetme teine taotlusvoor. Mõlema taotlusvooru eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida ja vähemalt 25% teenusesse sisenenud noortest peab jõudma kuue kuu jooksul peale NGTSi teenusest väljumist tööturule. KOVide toetamisel kasutatakse vastavushindamise lähenemist, mille käigus kontrollitakse selle vastavust eelnevalt ühisloomes koostatud kriteeriumitele. See võimaldab igal taotlejal vastavalt kriteeriumitele luua oma piirkonna tarbeks sobiliku tugisüsteemi mudeli. Hindamise eesmärk ei ole taotluste omavaheline võrdlemine ega paremusjärjestuse moodustamine, vaid toetuse andmise tingimustele vastavate taotluste väljaselgitamine. 18 https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine 8 Esimesed KOVid alustasid meetme esimeses taotlusvoorus kokkulepitud põhimõtete (koostöömudel) kaudu töötamist 2023. aasta ja viimased 2025. aasta lõpus. Seega on KOVid NGTSi elluviimist alustanud erinevatel aegadel ning ka NGTSi toimimine ja pakutavad tugiteenused ja nende ulatus ja võimekus võivad piirkonniti erineda. 2.4 Uurimist vajavad probleemkohad 2021.aastal läbi viidud NGTS rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs leidis, et üldjoontes on NGTS olnud tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda19. Perioodil 2021–2023 toimunud muudatuste järel (vt ülal ptk 2.2) puudub aga terviklik hinnang NGTSi toimimisele. Alates 2023.aasta lõpust kuni 2025. aasta lõpuni on avatud taotlusvooru toe kaudu NGTSi sisenenud rohkem kui 3000 noort üle Eesti. Puudub täpsem analüüs sellest, kui tulemuslikult täidab NGTS oma eesmärki, millised tegurid toetavad või takistavad süsteemi toimimist ning millised aspektid vajavad süsteemi tõhususe suurendamiseks jätkuvalt edasiarendamist või muutmist. 1. Hindamata on NGTS-i sihtrühma määratluse asjakohasus (uurimisteema 1) Peale perioodil 2021–2023 toimunud sihtrühma laiendamist ja täpsustatud kriteeriume ei ole hinnatud NGTSi sihtrühma määratluse asjakohasust ega seda, kas sõnastatud sihtrühma kriteeriumid võimaldavad jõuda kõigi tuge vajavate noorteni. Ebaselge on, kas ja millist abi vajavad noored jäävad jätkuvalt NGTS-i mõjualast välja ning kas sellest tulenevalt oleks vaja sihtrühma määratlust korrigeerida. Samuti on süsteemi tõhusaks toimimiseks vaja paremini mõista, millised tegurid mõjutavad noorte valmisolekut pakutavat tuge vastu võtta ning millised praktikad toetavad või takistavad tulemusliku kontakti loomist noortega. 2. Hindamata on NGTS-i pakutava toe asjakohasus ja tulemuslikkus (uurimisteema 2) Puudub terviklik ülevaade sellest, milliste lahendusvajadustega noored NGTS-i jõuavad, millist tuge ja teenuseid nad süsteemis saavad ning kuivõrd vastab pakutav tugi nende vajadustele ja ootustele. NGTSi ülesehitus lähtub põhimõttest, et noort toetatakse individuaalselt ning pakutav abi kujundatakse lähtudes noore vajadustest. Samas puudub süsteemne teadmine selle kohta, kuidas noored ise tänast NGTSi kogevad ja kuivõrd vastab pakutav tugi noorte tegelikele vajadustele. Ebaselge on, millised tegurid toetavad või takistavad noore NGTS-s püsimist, millistel juhtudel katkestatakse osalemine ning millistes olukordades ei ole pakutud tugi olnud noore jaoks piisav või sobiv. Seetõttu puudub terviklik teadmine sellest, millised mehhanismid toetavad või takistavad NGTS-i kaudu kestvate positiivsete tulemuste saavutamist. 3. Kaardistamata on NGTS-i rakendamist toetavad ja takistavad tegurid ning toimivad praktikad (uurimisteema 3) NGTS-i rakendamine eeldab tõhusat koostööd noore, noorte heaolu spetsialisti, teiste kohaliku omavalitsuse töötajate ning erinevate teenuseosutajate vahel. Arvestades osapoolte 19 Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium. 9 mitmetasandilisust ja arvukust, puudub täna kõikehõlmav teadmine sellest, millised tegurid osapoolte endi hinnangul takistavad või raskendavad NGTS-i tõhusat ja mõjusat rakendamist ning millised seda toetavad. Samuti ei ole süstemaatiliselt kaardistatud, millised koostöö- ja tööpraktikad on osutunud tulemuslikeks ning millest saaksid õppida ka teised osapooled. Seetõttu puudub terviklik ülevaade rakendamise peamistest õppetundidest ja arenguvajadustest, mis võimaldaksid NGTS-i toimimist edaspidi veelgi tõhustada. 4. Puudub süsteemne kaardistus NGTSi loodavast lisandväärtusest (uurimisteema 4) NGTS-i lisandväärtus teiste KOVi ja riigi pakutavate teenuste kõrval ning selle loodav väärtus indiviidi, kohaliku omavalitsuse ja riigi jaoks ei ole süsteemselt kaardistatud. Puudub terviklik teadmine sellest, kas ja kuivõrd võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside efektiivset kasutamist ning mil määral toetab NGTS kohalike ja riiklike strateegiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks on oluline analüüsida, millised tegurid toetavad ja takistavad NGTSi väärtuse realiseerumist ning millised muudatused aitaksid selle loodavat lisandväärtust ja mõju veelgi suurendada. 10 3. UURINGU EESMÄRK, UURIMISTEEMAD JA UURIMISKÜSIMUSED 3.1 Uuringu eesmärk ja peamised uurimisteemad Lähtuvalt uurimist vajavatest teemadest, on uuringu eesmärk analüüsida NGTSi tänast toimimist noorte toetamisel ning hinnata, millist väärtust see eri osapooltele loob. Tellitava uuringu kesksed uurimisteemad on: ● NOORTENI JÕUDMINE: kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad? ● NOORTE TOETAMISE TEEKOND: kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised mehhanismid toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist? ● NGTS RAKENDAMISE ÕPPETUNNID: mis NGTSi juures toimib hästi ja millised kitsaskohad ja miks ilmnevad NGTSi rakendamisel? ● NGTS LISANDVÄÄRTUS: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas NGTS loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada? 3.2 Uurimisküsimused20 3.2.1 Noorteni jõudmine Noorteni jõudmine: Kas NGTS jõuab nende noorteni, kelle jaoks see on kavandatud, milliste noorteni NGTS ei jõua ja mis tegurid seda mõjutavad? Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, kuivõrd on NGTS jõudnud noortegarantiis kokkulepitud sihtrühmani ning millised on olnud NGTS kaudu toetust saanud noorte peamised vajadused ja arusaamised toe saamise võimalustest. Uurimisküsimused: 1. Millise taustaga noored jõuavad NGTSi ja kuidas (nt NGTS seiresüsteem, võrgustikutöö, noore/pereliikme vm osapoole pöördumine vms)? 2. Kelleni NGTS ei jõua ja miks? Kas on noori, keda NGTS täna ei tuvasta, aga peaks (st abivajadus on olemas)? 3. Miks osad noored abi vastu ei võta või toe pakkumise katseid ignoreerivad? 4. Millised praktikad soodustavad või takistavad noortega tulemusliku (noor on valmis abi vastu võtma) kontakti saavutamist? 5. Mis noorte endi vaatest mõjutab nende otsust tuge vastu võtta? Väljundid: Pakkujalt oodatakse lisaks raportile peamiste persoonade (koondportreede) loomist, et visuaalselt kirjeldada noortegarantii tugisüsteemis tuge saavate noorte erinevaid taustu, trajektoore probleemolukorda sattumisel ja võimalikke lahendusvajadusi. 20 Osaliselt on uurimisteemade uurimisküsimustes kattuvust 11 Loodud persoonasid ja nende visuaale kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-, juhendamis-, hindamis-21 ja laiemalt koolitustegevustes. 3.2.2 Noorte toetamise teekond NGTSis Uurimisteema II: Kuidas toetab NGTS praktikas noori ja millised mehhanismid toetavad/takistavad kestva tulemuse saavutamist? Uuringu teostajalt oodatakse analüüsi, mis hindab peale esimest analüüsi tehtud noortegarantii tugisüsteemi metoodiliste kokkulepete teostatavust ning tugisüsteemi asjakohasust probleemkohtade lahendamisel kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud sihtrühmade lõikes. Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid. Lisaks on vajadus analüüsida kohaliku tasandi dokumente, mille ulatus tuleb Tellijaga vastavalt pakkumise kirjeldusele eraldi kokku leppida. Uurimisküsimused: 1. Milliste lahendusvajadustega noored jõuavad NGTSi? Milliste lahendusvajadustega noored pigem ei jõua NGTSi? 2. Kuidas noored NGTSis liiguvad: millist tuge saavad, milliseid teenuseid kasutavad ja millises ajaraamis? 2.1 Kui hästi vastavad olemasolevad teenused noorte vajadustele ning kui kättesaadavad need on noortele ja kui kättesaadavad NHSile? Millised teenused on puudu või millised teenused ei ole kättesaadavad ja kuidas see erineb kohalike omavalitsuste lõikes? 2.2 Milline tugi ja teenused on vajalik tervisest tulenevate (vaimne, füüsiline) toevajadusega noortele? Kas ja kuidas see eristub võrreldes teiste abivajavate noortega? 2.3 Millised on olnud noorte ootused toe saamisele? Kuivõrd on tegelik kogemus neile ootustele vastanud? Kas noor sai soovitud abi? 2.4 Millised on peamised põhjused miks noored NGTSis osalemise katkestavad? 3. Millised on olnud peamised muutused/tulemused noorte toetamisel? Kui paljud noored on NGTSis saanud nt tööle, läinud õppima või saanud muud abi? Millist muud abi nad on saanud? 3.1 Millistes olukordades ei ole NGTS-st saadud tugi olnud noore jaoks sobiv või piisav ning miks? Väljund: Pakkujalt oodatakse raportit. 3.2.3 NGTS rakendamise õppetunnid Uurimisteema III: Mis NGTSi juures toimib hästi ja millised kitsaskohad ja miks ilmnevad NGTSi rakendamisel, mis takistavad noorel talle sobivat abi saamast? 21 https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu 12 Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi tulemuslikkuse ja mõjususe komponentide analüüsi noorte toetamisel ja KOVide võimestamisel erinevate osapoolte vaates. Analüüsi toetavad antud dokumendis varasemalt viidatud noortegarantii ja noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid. Uurimisküsimused: 1. Millised on mõjusamad (tulemuslikumad) koostöö praktikad ja koostöö kombinatsioonid noorte aitamisel? 1.1 Mis takistab ja mis toetab KOVis NGTSi rakendamist ja koostöö koordineerimist erinevate osapooltega (nii noorte kui koostööpartneritega)? 1.2 Millised on koostöö (nii noortega kui koostööpartneritega) kitsaskohad ja mis on nende põhjused? 2. Millised NGTSi etapid ja töövõtted on noore toetamise seisukohalt kõige mõjusamad ja miks (nii noore kui NHSi vaatest)? 2.1. Mis toetas noori kõige enam sobiva toeni jõudmisel ja mis takistas (nii noore kui NHSi vaatest)? 2.2. Kuidas noored näevad NHSi ja teiste spetsialistide rolli sobiva toeni jõudmisel? 2.3. Millised praktikad tugevdavad usaldust ja koostööd noorega nii noorte endi kui NHSide vaatest? 3. Mis NHSi kõige enam toetab noortele toe pakkumisel, mis on kõige enam takistanud 4. Mida NHS vajab, et oma tööd paremini teha – juhiseid, kokkuleppeid, selgemat seadusandlust, KOVi tuge, riigi tuge vms? 5. Eelnevast tulenevalt, millised muudatused suurendaksid NGTSi mõjusust noorte toetamisel? Väljundid: Pakkuja poolt oodatakse lisaks raportile juhtumikorralduse visuaali loomist, mis võimaldab näitlikustada ja kirjeldada tänaseid mõjusaid praktikaid ehk noortest teada saamise, nendeni jõudmise ja nende toetamise tulemuslikkust mõjutavaid komponente. Visuaali väljatöötamine ja mõjusate komponentide valimine/lisamine peab põhinema sihtrühma toetamisega seotud asjakohastel teoreetilistel raamistikel22. Kuna tegemist on valdkondadeülese lähenemisega, kus juhtumikorraldus toimub koostoimes teiste valdkondadega, on oluline loodaval visuaalil tuua nähtavale ka teised seotud osapooled nagu näiteks Eesti Töötukassa, noorsootöötajad (sh mobiilne noorsootöö), lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad, haridusvaldkonna tugispetsialistid ja nende funktsioonid. Loodud visuaali(-e) kasutatakse hiljem tugisüsteemiga seotud teavitus-, juhendamis- ja koolitustegevustes. Lisaks kasutatakse visuaali(-e) NGTSi tõendatuse taseme23 hindamisel ja määramisel (2027. aastal). 22 Tellija ei eelda Pakkuja poolt sihtrühmaga seotud teaduskirjanduse läbitöötamist, vaid pigem juba olemasoleva teadmise kasutamist 23 https://www.tai.ee/et/valjaanded/ennetustegevuste-toendatuse-taseme-hindamine 13 3.2.4 NGTS lisandväärtus Uurimisteema IV: millist lisandväärtust NGTS KOVis ja riigis loob ning kuidas NGTS loodavat lisandväärtust toetada ja kasvatada? Uuringu teostajalt oodatakse noortegarantii tugisüsteemi riikliku ja kohaliku tasandi rakendamise asjakohasuse analüüsi erinevate osapoolte vaates (nt NGTS spetsialistid, NGTS koostööpartnerid, kohaliku ja riikliku tasandi poliitikakujundajad). Uurimisküsimused: 1. Milles seisneb NGTS lisandväärtus teiste noortele suunatud teenuste kõrval? Mis seda lisandväärtust toetab, mis vähendab? 1.1. Millist rolli/väärtust nähakse NGTSil kohaliku tasandi ja riigi poliitikates noorte toetamisel? 1.2. Kas ja millist väärtust nähakse NGTS arendustööks kasutatud koosloomelisel õppiva arenguprogrammi lähenemisel riigi (nt ministeeriumid, SKA) ja teenuse koordineerijate/elluviijate (KOVid, MAKid, OVLd) jaoks? 1.3. Kas NGTSile lisaks on sarnastel eesmärkidel ja sihtgrupiga toimivaid teisi alternatiivseid lähenemisi? Kui jah, milliseid? Milles on eelkõige sarnasused (sh dubleerimise oht) või erisused? 1.4. Kas ja kuidas toetab NGTS KOVi ja riigi erinevate strateegiliste eesmärkide saavutamist? 1.5. Mil määral võimaldab NGTS KOVi ja riigi ressursside tõhusat kasutamist (nt proaktiivse ennetustöö vaatest), mil määral on NGTSis ressursside ebatõhusat kasutust (kas riigi või KOV tasandil)? Milles see väljendub? 1.6. Millistes aspektides saab NGTS ressursside kasutamist veelgi tõhustada? 2. Millised on KOVides NGTS rakendamise peamised mudelid (nt mis roll on projekti eelarvel, kui palju ja mille osas KOVid ise panustavad, saavad panustada või peaksid panustama)? 3. Milline on KOVde hinnang NGTSi vajalikkusele ja tulemuslikkusele? Millele hinnang tugineb? Milliseid mõõdikuid või näitajaid selleks lisaks meetme tulemuslikkuse hindamise mõõdikutele kasutatakse? 4. Millised muudatused (sh nii rahalised kui muud ressursid) oleksid vajalikud NGTS tulemuslikuks rakendamiseks? Väljund: Pakkuja poolt oodatakse raportit. Kokkuvõtvalt eeldatakse uuringu teostajalt kõigi nelja uurimisteema põhjal soovitusi NGTS edasiseks arendamiseks. 14 4. UURINGU METOODIKA JA SIHTRÜHMAD Uuringu tegijalt oodatakse pakkumuses metoodilise lähenemise kirjeldust, mis tagab uuringu eesmärkide täitmise, uurimisküsimustele vastuste leidmise ning sisukate järelduste ja soovituste esitamise parimal moel. Metoodilise lähenemise kujundamisel tuleb lähtuda alljärgnevatest ootustest. 4.1 Sihtrühmad 4.1.1 Sihtrühmad, keda tuleb uurimisküsimustele vastamisel ja metoodikate kavandamisel silmas pidada, on: a) NGTSi jõudnud noored vanuses 16–29 (vt täpsemalt ptk 4.2 punkt 11); b) KOVi noorte heaolu spetsialistid; c) KOVi või maakondlike asutuste NGTS koordinaatorid; d) Kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajad; e) KOVi sisesed võrgustikuliikmed (nt lastekaitsetöötaja/ laste heaolu spetsialist, (mobiilne) noorsootöötaja, sotsiaalpedagoog, sotsiaaltöötaja/ perede heaolu spetsialist jt); f) KOVi ülesed võrgustikuliikmed (Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, Sotsiaalkindlustusamet (nt MDFT, Ringist välja) jt), STEP-programm, Politsei- ja Piirivalveamet, teised asutused); g) Ministeeriumite poliitikakujundajad (SoM, HTM, SiM, JDM, REM, KuM). 4.2. Uuringu metoodika 4.2.1. Uuringu metoodika peab võimaldama uurimisküsimuste käsitlemist eri andmeallikate ja sihtrühmade lõikes ning toetama leidude trianguleerimist. Võimalusel tuleb siduda omavahel dokumendi-, kvantitatiiv- ja kvalitatiivandmete tulemused. 4.2.2. Pakkumuses peab kirjeldama, kuidas erinevad uurimismeetodid on uurimisprotsessis omavahel seotud. Dokumendianalüüs 4.2.3. Dokumendianalüüs on vajalik, et luua alus NGTSi kavandatud toimimismudeli ja tegeliku rakenduspraktika võrdlemiseks, võimaldades suhestada dokumentides kirjeldatud põhimõtteid ja töövõtteid empiiriliste andmetega ning anda hinnang süsteemi toimimisele ja arendamisvajadustele (lisaks vt punkti 5.4.2). Kvantitatiivanalüüs 4.2.4. Kvantitatiivanalüüsi aluseks on NGTSi elluviivatelt asutustelt saadavad andmed. Kvantitatiivanalüüs aitab noorte profiile ja kasutajateekondi luua/olemasolevaid täiendada, tuvastada peamised mustrid ja erinevused noorteni jõudmisel ja noorte toetamisel piirkondlikult. Samuti aitab hinnata süsteemi tulemuslikkust ning anda sisendi kvalitatiivsete tulemuste tõlgendamiseks (lisaks vt punkti 5.4.3). 15 4.2.5. Tellija ei oota käesoleva uuringu raames kulu-tulu analüüsi kordamist, kuna NGTS-i kulutõhusust on hinnatud 2020. aastal valminud uuringus24. Küll aga on soovitatav kasutada varasema uuringu tulemusi ja järeldusi käesoleva uuringu alusmaterjalina ning, kus asjakohane, neid edasi arendada. Samuti võib uuringu teostaja kasutada varasemas uuringus väljatöötatud kulu-tulu mudelit sisendina ning soovi korral seda ajakohastada või edasi arendada. Kvalitatiivanalüüs 4.2.6. Kvalitatiivanalüüs peab hõlmama kõiki punktis 4.1 nimetatud sihtrühmi, kuid eri sihtrühmade jaoks võib kasutada erinevaid kvalitatiivanalüüsi meetodeid. 4.2.7. Pakkuja teeb põhjendatud ettepaneku konkreetsete kvalitatiivuuringu meetodite kasutamiseks pakkumuses, tuues muuhulgas välja metoodika valiku põhjused, valimi suurused, valimi koostamise alused ning värbamismeetodid. 4.2.8. Kvalitatiivuuringu meetodid peaksid võimaldama uurida nii NGTS protsessi kui osapoolte kogemust. Analüüs peab võimaldama tuvastada, kuidas tegelikud tööprotsessid erinevad kavandatud toimimismudelist, millised on peamised otsustus- ja koostöökohad ning kus tekivad katkestused või süsteemsed kitsaskohad noore teekonnal. 4.2.9. Noorte vaade ja kogemus on uuringus oluline osa ja Pakkuja võib noorte kogemuste uurimiseks kasutada individuaalintervjuusid või muid põhjendatud kvalitatiivseid meetodeid (nt juhtumiuuringuid või teisi osalus- või kasutajakogemuse uurimise meetodeid) või nende kombinatsiooni, arvestades sihtrühma haavatavust, heterogeensust ja ligipääsetavust ning pidades silmas järgnevaid Tellija nõudeid: 4.2.9.1.Noorte vaate ja kogemuse piisava esindatuse tagamiseks tuleb kvalitatiivsete andmekogumise meetoditega hõlmata vähemalt 15-20 noort. 4.2.9.2.Kvalitatiivuuringu sihtrühma tuleb kaasata noored alates 18. eluaastast (k.a), et vältida alaealiste kaasamisega seotud täiendavaid eetilisi ja õiguslikke nõudeid, arvestades ka sihtrühma haavatavust. 4.2.9.3.Kaasatavate noorte seas peab tagama heterogeensuse, arvestades vähemalt tunnuseid nagu sugu, vanus, emakeel, piirkond, peamine haavatavus. 4.2.9.4.Noorte puhul tuleb arvestada nende tausta (haavatav olukord) ja sellest tulenevaid keerukusi ja piiranguid kvalitatiivandmete kogumisel. Pakkumuses peab selgitama noortega töötamise põhimõtteid, millest uuringu teostaja lähtub, et tagada noorte heaolu (nt kuidas välditakse noorte taastraumeerimist, kuidas lahendatakse keelebarjäärid, kuidas tagatakse noortele turvaline keskkond jne). Meetodi valikut ja noorteni jõudmist tuleb põhjendada, selle rakendamist selgitada ning analüüsida riske. 24 Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium. 16 4.2.10. Kvalitatiivsete andmekogumise meetoditega tuleb hõlmata vähemalt 25-30 noorte heaolu spetsialisti. Valimi koostamisel tuleb tagada erinevate asustuspiirkondade esindatus kooskõlas punktis 4.2.16. toodud nõuetega. 4.2.11. Teiste sihtrühmade puhul ootame pakkumuse tegijalt ettepanekuid, millisel viisil plaanitakse kujundada valim ning milliseid meetodeid plaanitakse kasutada info kogumiseks sihtrühmadelt. 4.2.12. Kõigi uuringumaterjalide, s.h erinevate sihtrühmade intervjuu kavad, intervjueeritavatega ühenduse võtmise vormid jms tuleb edukal Pakkujal kooskõlastada enne intervjuude läbiviimist Tellijaga. 4.2.13. Personaalsete süvaintervjuude korral koostatakse valimid koostöös Tellijaga. Süvaintervjuudeks ja/või grupimetoodikate puhul näiteks NGTS ametiisikutega koostab Tellija tabeli koos KOVide ja koostööpartnerite, samuti spetsialistide ja poliitikakujundajate rollide kirjelduste ja kontaktandmetega ja see antakse üle edukale Pakkujale (vt täpsemalt punktis 5.4). 4.2.14. Kõik süvaintervjuud tuleb vastajaga kokkuleppel (tema nõusolekul) salvestada, et oleks võimalik detailne sisuanalüüs. 4.2.15. Tellija ootus on, et uuringus tuleb järeldused teha eelkõige asustuspiirkondade liikide (linnaline, väikelinnaline ja maaline asustuspiirkond) ja võimalusel piirkondade (Põhja- Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti) lõikes. 4.2.16. Pakkuja peab kirjeldama, kuidas valimite kujundamisel ja andmekogumisel tagatakse erinevate asustuspiirkondade esindatus nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses analüüsis. 4.2.17. Noortegarantii tugisüsteemi andmete haldaja on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Ülevaade tunnustest, mida SKA kogub on toodud Lisas 5. Selleks, et NGTSis osalenud noorte andmeid kasutada, taotleb Tellija teadusuuringu loa Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI). Taotluse sisu valmistab ette edukas Pakkuja ning pakkumuse ajakava planeerides tuleb arvestada, et teadusuuringu loa taotluse menetluse pikkus AKIs võib olla ligikaudu 3 kuud, detailsemate küsimuste korral pikem. Vajadusel konsulteerib AKI eetikakomiteega. Pakkumuses tuleb kirjeldada, millistes uurimisetappides on eelduslikult vaja AKI luba. Seejuures tuleb selgitada, milliste meetmetega tagatakse, et isikuandmete töötlemine toimub minimaalse vajaliku ulatusega ning võimalikult väikese riskiga andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Pakkumuses tuleb kirjeldada, kuidas Pakkuja tagab isikuandmete töötlemisel andmekaitsenõuete täitmise ning minimeerib andmetöötlusega seotud riske. 4.2.18. Lõpliku kuupäevadega täpsustatud aja- ja tegevuskava esitab edukas Pakkuja pärast avakohtumist Tellijaga. 4.2.19. Kõigi valitud meetodite puhul eeldab Tellija nendega seotud tegevuste põhjalikku ja korrektset läbiviimist Pakkuja poolt vastavalt andmekaitse reeglitele ning üldtunnustatud rahvusvahelistele praktikatele. 17 5. PAKKUMUS, UURINGU VÄLJUNDID JA OOTUSED PAKKUMUSE AJAKAVALE 5.1 Pakkumus peab sisaldama 5.1.1 Metoodilise lähenemise kirjeldust ja põhjendusi valitud metoodika sobivuseks antud uuringus; 5.1.1.1 Pakkuja esitab pakkumuses tervikliku metoodika ja tegevuskava vastavalt Tellija tehnilisele kirjeldusele lähtudes Tellija eesmärkidest ning kajastab nende saavutamist realistlikult, viidates vajadusel täiendamist vajavatele uurimisteemadele. Lisaks võib Pakkuja pakkumuses täiendada Tellija uurimisküsimusi, põhjendades oma täiendusettepanekuid. Tellija aktsepteerib põhjendatud ettepanekuid, mis annavad uuringu eesmärgi saavutamiseks lisaväärtust; 5.1.1.2 Pakkuja kirjeldab pakkumuses teoreetilise ja metodoloogilise raamistiku, millest uuringu kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse, ning põhjendab selle sobivust uuringu eesmärkide saavutamiseks; 5.1.1.3 analüüsitavate tunnuste esialgne kirjeldus – s.h millised andmed võimaldavad vastata millistele uurimisküsimustele; 5.1.1.4 kavandatavate andmekogumisviiside kirjeldust (info kogumise viis, sihtrühmad ning valimi suurus); 5.1.1.5 persoonade ja juhtumikorralduse visuaalide loomise metoodika kirjeldus; 5.1.2 vajadusel täiendavad uurimisküsimused ning milliseid andmeid on neile vastamiseks vaja (arvestades andmete olemasolu või kogumise võimalikkust käesoleva projekti raames); 5.1.2.1 Tellija ootuseks on, et edukas Pakkuja vastab uurimisküsimustele asjatundlikult ja objektiivselt ning et tulemuste analüüs koos teenuse arendamise ettepanekutega loob uut kasutatavat teadmist teenuse rakendamise ja planeerimisega seotud osapooltele; 5.1.3 andmete nõuetekohase ja turvalise töötlemise ja säilitamise kirjeldus; 5.1.4 Tellijalt oodatava koostöö kirjeldus; 5.1.5 lähteülesande tegevus- ja ajakava koos uuringuga seotud meeskonna vastutajate nimedega; 5.1.5.1 kõik analüüsi läbiviimiseks kavandatud tegevused pakkumuses peavad olema kirjeldatud ja nädalase täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, kuid sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d). Planeeritud ajakava peab olema lepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Ajakava arvestab kavandatava metoodikaga (s.h sihtrühmade suurust) ja neist tulenevateks tegevusteks, s.h analüüsiks ja väljundite loomiseks vajaliku ajaga. Kirjeldatud on ka ettepanekud kahe vaheraporti täpsemale sisule, ootused uurimisprojekti juhtimisele ning Tellija-Pakkuja koostööle (s.h peamised kontaktisikud); 5.1.6 peamiste riskide ja nende maandamise kirjeldus (vorm I); 18  5.1.6.1 kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb Lisa 2 vormil I täiendavalt välja tuua ka võimalikud riskid ja tõenäolised analüüsi käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad; 5.1.7 digiallkirjastatud uuringuga seotud meeskonna CV-d; 5.1.7.1 Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna, millele esitatud miinimum nõuded on toodud Lisas 3. Uuringu meeskond peab olema koostatud arvestades uuringu läbiviimiseks kasutatavat metoodikat ja eesmärkide saavutamist. Pakkuja meeskonna liikmete eelnev töökogemus ja pädevused peavad olema kooskõlas kasutatava metoodika ja selle keerukuse astmega ning soovitud väljundite loomise võimekusega. Pakkujal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt vajadusele täiendavate ekspertide, analüütikute jt spetsialistidega. Iga meeskonnaliige peab kinnitama oma pädevusi ja teadlikkust meeskonda kaasamisest isiklikult allkirjastatud CV-ga. Tellijal on õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste küsimustega pöörduda otse ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks; 5.1.8 lõppraporti eeldatav struktuur (sisukorra tasemel). 5.2 Uuringu väljundid Uuringu tulemusena valmib ja antakse Pakkuja poolt Tellijale üle: 5.2.1 Esimene vaheraport, milles esitatakse uuringu esmased tulemused. Esimeseks vaheraportiks peab olema teostatud esmane dokumendianalüüs ja kvalitatiivanalüüs nende sihtrühmadega, mis ei vaja AKI luba; 5.2.2 teine vaheraport, milles esitatakse ülevaade seni kogutud peamistest tulemustest ning nendevahelistest seostest. Teine vaheraport peab sisaldama täiendatud dokumendianalüüsi ja kvalitatiivanalüüsi ning esmast kvantitatiivanalüüsi; 5.2.3 lõppraport, milles esitatakse uuringu lõplikud tulemused ja vastused kõikidele uurimisküsimustele. Lõppraport peab sisaldama uuringu tulemustel põhinevaid soovitusi NGTS edasiseks arendamiseks; 5.2.4 üksleht uuringu lõppraporti peamiste tulemuste ja ettepanekutega eesti ja inglise keeles; 5.2.5 noortegarantii tugisteenuses osalenud peamiste persoonade visualiseeringud ja kirjeldused eesti ja inglise keeles (uurimisteema 1); 5.2.6 noortegarantii tugiteenuse visualiseeritud valdkondadeülene juhtumikorralduslik mudel eesti ja inglise keeles (uurimisteema 3); 5.2.7 metoodikaraport, mille alusel on võimalik teostada metoodiliselt võrreldavat kordusuuringut (võib olla ka uuringu lõppraporti osa, sõltuvalt pikkusest kas eraldi peatüki või lisana); 5.2.8 uuringut põhjalikult tutvustavad esitlusslaidid eesti ja inglise keeles; 5.2.9 Pakkuja tutvustab uuringu tulemusi pärast tööde vastuvõtmist ühe kuu jooksul kuni kahel korral; 19 5.2.10 enne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. 5.3 Ootused uuringu ajakavale I etapp 5.3.1 Avakohtumine toimub ühe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist, kus Pakkuja tutvustab uuringu teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning Pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat. Lisaks lepitakse kokku täpsed ootused vahearuannete ja lõpparuande sisule. 5.3.2 Uuringuga seotud NGTS metoodilised dokumendid edastab Tellija Pakkujale avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul. 5.3.3 Kvantitatiivanalüüsiks vajalike andmete haldaja on SKA. Nende andmete väljastamine eeldab AKI kooskõlastust. Pakkuja peab uuringu ajakava koostamisel ja tööde planeerimisel aegsasti arvestama AKI loa koostamiseks ja menetlemiseks kuluva ajaga (vt ka ptk 4.2.17). 5.3.4 NGTSis osalenud noorte heaolu spetsialistide kontaktandmed annab SKA Pakkujale avakohtumise järgselt viie tööpäeva jooksul. 5.3.5 Täpsustatud aja- ja tegevuskava peab valmima hiljemalt neljandal nädalal peale lepingu sõlmimist ja sisaldama tööde täpsustatud ajakava koos kuupäevadega arvestades lepingu sõlmimise aega ja kooskõlas pakkumuses esitatud nädalate arvuga. 5.3.6 Pakkuja esitab hiljemalt neljandal nädalal peale lepingu sõlmimist täpsustatud metoodika üksikasjaliku kirjelduse, sh valimi moodustamise põhimõtted ja lõplikud intervjuukavad. II etapp 5.3.7 Esimene vaheraport tuleb esitada 12 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist. 5.3.8 Sellele järgneb hiljemalt 14. nädalal peale lepingu sõlmimist vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab esimese vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi. 5.3.9 Pärast esimese vaheraporti vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 20% lepingu maksumusest. 5.3.10 Teise vaheraporti esitamine toimub hiljemalt 25. nädalal pärast lepingu sõlmimist, millele järgneb hiljemalt 27. nädalal vahekoosolek, kus Pakkuja tutvustab teise vaheraporti tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi. 5.3.11 Pärast teise vaheraporti vastuvõtmist toimub teine väljamakse 50% lepingu maksumusest. III etapp 20 5.3.12 Lõppraporti üleandmine toimub mitte hiljem kui 31. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõppraporti arutelu toimub mitte hiljem kui 33. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraporti arutelul tutvustab Pakkuja Tellijale uuringu lõppraportit. Pakkuja esitatud lõppraporti kavand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustab selle heakskiitmise. Lõppraportisse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub hiljemalt 35. nädalal, mille järgselt on Tellijal võimalik veel raportit kommenteerida. Pakkuja saab lõppraportit täiendada veel 37. nädalal. 5.3.13 Lõppraporti üleandmine on hiljemalt 38. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõppraporti vastuvõtmise järel toimub kolmas väljamakse 20% lepingu maksumusest. 5.3.14 Pärast uuringutulemuste avalikku tutvustamist toimub neljas väljamakse 10% lepingu maksumusest. Lisaks palume arvestada, et: 5.3.15 Pakkuja esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist ja koostab ning edastab protokollid Tellijale hiljemalt viiendal tööpäeval arvates koosoleku toimumisest; 5.3.16 Tellijal ja Pakkuja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks; 5.3.17 ajakava koostamisel tuleb Pakkujal arvestada sellega, et Tellijal on iga raporti läbivaatamiseks 2 nädalat. 21  LISA 1. Sihtrühmale suunatud toetavad tegevused Noorte töötuse ja NEET-olukorras olevate problemaatika on globaalne. Sihtrühma prioriteetsus Eestis on kirjas nii heaolu arengukavas25 kui ka noortevaldkonna26 arengukavas. Mõlemas strateegilises dokumendis on kirjeldatud noorte ees seisvaid takistusi tööturule suundumisel ja rõhutatud vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et toetada nende haridustee jätkamist, suurendada nende tööhõivevalmidust ja konkurentsivõimet ning kaasata neid tööturule. 2008–2010 kestnud majanduskriis ja Covid-19 periood aastatel 2021– 2023 näitasid, et noortel, kellel on vähene või puuduv töökogemus ja kelle oskused ei vasta tööturu vajadustele, on haavatavamad kriiside suhtes. Sihtrühma paremaks toetamiseks on defineeritud termin “abivajav noor”, mis aitab kohalikul tasandil määratleda noore võimalikke lahendusvajadusi (Sotsiaalhoolekande seadus). Noortegarantii algatus Euroopa Komisjoni algatusel ja liikmesriikide kokkuleppel on alates 2013. aastast rakendatud noortegarantiid27. Sellega garanteeritakse noorte toetamine, kes ei osale hariduses ega tööhõives (NEET-olukorras noori), et nad leiaksid kvaliteetse töökoha, jätkaksid oma haridust või saaksid 4 kuu jooksul pärast koolist lahkumist või töötuks jäämist juurdepääsu õpipoisi- või praktikakohale. COVID-19 pandeemia kontekstis uuendati 2020. aastal noortegarantii elluviimise põhimõtteid, mille tegevused suunati varasemaga võrreldes (15–24-aastased) laiemale vanusevahemikule (alla 30 aastased), keskendudes oma suunistes pakutavate teenuste kvaliteedile ja kõige haavatavamate sihtgruppideni jõudmisele Euroopa Liidu üleselt. Noortegarantii toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärkide elluviimist, kus on võetud kohustus vähendada 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määra 12,6%-lt 2019. aastal 9%-le 2030. aastaks. Noortegarantii pakub liikmesriikidele eelkõige kohandatavat raamistikku, mis võimaldab neil välja töötada oma riiki sobivad kohandatud tugisüsteemid. Noortegarantii Eestis tegevuskava Eesti esimene noortegarantii tegevuskava28 kinnitati 2014. aastal ja teine29, tugevdatud tegevuskava 2021. aastal. Teise perioodi (2022–2027) noortegarantii tegevuskava keskmes on proaktiivsed ja ennetavad tegevused nagu noorte olukorrast teadmiseks (statistika) vajalik noorteseire süsteem, noorteni jõudmiseks noorsootöö tagamine (nt mobiilne noorsootöö), alaealiste töökogemuse toetamine ettevõtjate kaudu, kutse- ja kõrghariduse vastavusse viimine tööturu tegevustega, koolist väljalangemise ennetamine, kaasav haridus ja selleks vajalik õppenõustamine, toetavad tööturuteenused (palgatoetus, karjääriteenused) ja omavalitsuste 25 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 26 https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-09/2._noortevaldkonna_arengukava_2021- 2035_kinnitatud_12.08.21.pdf 27 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF 28 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/Tegevuskava%20Euroopa%20Liidu%20noortegarantii%20elluviimiseks%202014-2021.pdf 29 https://sm.ee/media/2324/download 22 toetamine. Tegevusi koordineerivad peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Noorteamet. Sihtrühma vaatest on tegevuste keskmes eelkõige haavatavad NEET-olukorras noored (nt erivajadusega, sõltuvushäirega, teise emakeelega, õigusrikkumise taustaga noored, kelle õppimist ja töötamist mõjutavad komplekssed probleemid). Mõistes paremini nende noorte haavatavust ning selgitades välja noorte tegelikud võimed, oskused ja tugevused, mis toetaks nende naasmist haridussüsteemi ja/või tööturule ja seal püsimist, on eesmärk jõuda nende noorteni proaktiivselt, pakkudes neile võimalikult varajast tuge. Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimisel on fookus: ● Haavatavate NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevate noorteni jõudmine ja nende toetamine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu; ● valdkondadeülene süsteemne ja koostöine lähenemine NEET-olukorras noorte toetamisele; ● selged kokkulepped NEET-olukorras noortega seotud andmete eesmärgipäraseks kogumiseks ja kasutamiseks; ● regionaalsete erinevustega senisest parem arvestamine; ● noorte ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine abi saamise võimalustest; ● noorte toimetulekuvõime toetamine. Mitteaktiivsete noorte toetamise üheks suuremaks väljakutseks on toevajadusega noortest teada saamine ja nendeni jõudmine. Selleks loodi Sotsiaalministeeriumi poolt 2016. aastal noortegarantii tugisüsteem. 2022. aastal liikus noortegarantii tugisüsteemi koordineerimine Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja selle rakendamise elluviimist koordineerib 2021. aastast Sotsiaalkindlustusamet. Noortegarantii tugisüsteem Noortegarantii tugisüsteem on juhtumikorralduslik lähenemine, mille kaudu pakutakse kohalikus omavalitsuses tuge 16–29-aastastele abivajavatele NEET-olukorras ja selle riskis olevatele noortele haridusteele naasmiseks ja/või tööturule jõudmiseks või ebasoodsast olukorrast väljumiseks. Noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) eesmärk on välja selgitada noored, kes ei tööta ega õpi ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks tuge. NGTS koosneb elektroonilisest seiresüsteemist ja valdkondadeülesest juhtumikorraldusest. NGTS seiresüsteem NGTS on maailmas unikaalne, sest võimaldab ühildada riiklike andmeregistrite info ja koondada kokku ühe nimekirja KOVile noortega proaktiivseks kontakteerumiseks ja rakendada süsteemi üle terve riigi ühe IT-lahenduse (Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister) abil. 23 Registritest saadav info aitab KOV-l tuvastada abivajavad noored ja keskenduda just neile, kes suurema tõenäosusega riigipoolset tuge vajavad, ning jätta KOV-i töölaualt kõrvale need noored, kes on juba tegevusega hõivatud (nt õpivad, käivad tööl, on puuduva töövõimega, on ajateenistuses, on töötuna arvel vms). NGTS seiresüsteem toimib välistamise teel ja kuigi NGTS sihtrühm on laiem, jõuab sellesse nimekirja lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule 16–26-aastane noor, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele: Staatus Aluseks olev register ja vastutav ministeerium 1) Ei õpi Eesti hariduse infosüsteem; Haridus- ja Teadusministeerium 2) Ei tööta Töötamise register; Maksu- ja Tolliamet 3) Ei ole töötuna arvel Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; Eesti Töötukassa 4) Ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse või üle 80-protsendilist töövõime andmekogu; Eesti Töötukassa kaotust Sotsiaalkaitse infosüsteem; Sotsiaalkindlustusamet 5) Ei saa töötamise toetamise teenust Sotsiaalkaitse infosüsteem; Sotsiaalkindlustusamet 6) Ei tegele ettevõtlusega Äriregister; Justiitsministeerium/Registrite ja Infosüsteemide Keskus 7) Ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase Sotsiaalkaitse infosüsteem, lapse kasvatamise eest Sotsiaalkindlustusamet 8) Ei kanna vangistust või eelvangistust Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu; Justiitsministeerium 9) Ei viibi asendus- või Kaitseväekohustuslaste register; kaitseväeteenistuses Kaitseressursside Amet NGTS juhtumikorraldus Varasemalt nimetatule, hõlmab NGTS lisaks seiresüsteemile juhtumikorralduslikku tööd KOV- is ja töötatakse noortega kuni vanuses 29. Seega toetatakse ka seireväliseid noori, kelleni jõutakse eelkõige lastekaitse, sotsiaaltöötajate, noorsootöötajate, töötukassa spetsialistide ja sotsiaalpedagoogide kaudu. 24 Juhtumikorraldus on abivajava noore individuaalsetest vajadustest lähtuv sekkumismeetod, mis hõlmab isiku probleemide lahendamiseks abimeetmete pakkumist ja/või korraldamist, läbi abivajaduse hindamise30 ja lihtmenetluse või juhtumiplaani. Selleks selgitatakse välja noore mured ning nendele vastavalt leitakse lahendusi täiendavate sekkumiste näol. Lihtmenetlus on noorele lühiajalise toe pakkumine ja noore abistamine, sealhulgas vajalike teenuste ja toetuste tutvustamine. Juhtumiplaani rakendatakse pigem multiprobleemsete juhtumite korral, kui probleemide lahendamisse kaasatakse erinevaid teenusepakkujaid. NGTSi kui juhtumikorralduslikku mudelit testiti perioodil 2018–2022 11 kohaliku omavalitsusega31. Samas oli NGTS-i võimalik kasutada ka kõikidel teistel KOV-idel, kes ei olnud pilootprojekti partnerid. NGTS testperioodi tegevust rahastati Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ projektist „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ (kinnitatud tervise- ja tööministri 14.04.2018 käskkirjaga nr 3532). Projekti eesmärk oli suurendada 16–26-aastaste mitteaktiivsete noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Testperioodi üks alategevustest oli NGTS esimese analüüsi tellimine, et anda hinnang eelkõige NGTS-i seiresüsteemi rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele. NGTSi varasemad analüüsid ja selle alusel tehtud muudatused 2020. aastal valminud NGTS tulemuslikkuse ja mõju analüüsis33 toodi välja, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel, mistõttu toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega väga otseselt NEET-olukorras noorte olukorra leevendamist Eestis. Lisaks toodi analüüsi järeldustes välja vajadus tõsta noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse kvaliteeti, parandada STAR-i kasutusmugavust; koolitada NEET-olukorras või NEET-riskis noortega töötavaid spetsialiste; kohandada NGTS-i ja juhtumikorralduse juhiseid; tagada NEET-olukorras noortele tugiteenuse ühtlane kvaliteet üle-eestiliselt; vähendada regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavusel, noorte toetamisel ja teenusteni jõudmisel ning väärtustada noortega tegelejaid. Analüüsis leiti, et NGTS-i potentsiaal on suurem, kui seda järjepidevalt ja tõhusamalt rakendada. Seega kohalike omavalitsuste järjepidev NGTS seiretes osalemine ja noorte toetamine muudab NGTS-i rakendamise efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Lisaks märgati nii testperioodi kui analüüsi tulemusel, et NEET-olukorras noorte toetamine on Eestis jagunenud erinevate valdkondade vahel. Seetõttu loodi 2021. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koosloomes kohalike omavalitsuste ja teiste 30 Laste heaolu kolmnurk, täiskasvanute abivajaduse hindamine (TAH) 31 Kohtla-Järve linn, Raasiku vald, Saaremaa vald, Tartu linn, Võru linn, Viljandi linn, Viljandi vald, Valga linn, Tõrva vald, Põhja-Sakala vald, Mulgi vald 32 https://www.sm.ee/sites/default/files/noortegarantii_tugisusteemi_arendamine_tat_16.11.2018.pdf 33 Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium. 25 osapooltega tegevuste koostoime suurendamiseks ja noorte sujuvamaks toetamiseks ühine ”Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele”34. See ühtlustas valdkondadevahelisi tegevusi, tagamaks noortele sujuvam juurdepääs teenustele ja liikumine teenuste vahel. Lähtuvalt analüüsi ettepanekutest kaasati alates 2021. aastast NGTSi paremaks elluviimiseks Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), kelle ülesanne on arendada noortegarantii tugisüsteemi seiresüsteeme, kaasata senisest enam ja toetada selle tugisüsteemi elluviijaid kohalikul tasandil korraldades selleks erinevaid toetavaid tegevusi (koolitused, seminarid, individuaalne nõustamine jmt). SKA tegevust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevusest „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ (kinnitatud majandus- ja tööstusministri 18.12.2023 käskkirjaga nr 159). Teine analüüs “Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021–2023 taipamised” tõi välja, et NGTS riiklikult planeeritav arendustöö peab keskenduma eelkõige juhtumikorralduse ülevaatamisele ehk noortele erinevate lahendusviiside tagamisele, mille fookuses on omakorda sihtgrupi erinevad lahendusvajadused ja noorte valmisoleku tõstmine toe vastuvõtmisel; toe regionaalne kättesaadavus; noore toetamise pikaajaline mõjusus; spetsialistide pidev kaasamine teenuse arendustöösse ja igapäevatöö toetamine; erinevate valdkondade tegevuste- ja teenuste koosmõju võimaldamine ja KOVide jõustamine. Lisaks valmis analüüsi tulemusel NGTSi elluviimise tõhususe kriteeriumid KOV tasandil, mis oli aluseks hilisema KOVidele suunatud avatud taotlusvooru määruse koostamisel. Lisaks avatud taotlusvooru määrusele uuendati analüüsi tulemusel perioodil 2023–2025 NGTS juhtumikorralduslikku juhendit, loodi spetsiifiline noorte heaolu spetsialistide pädevusraamistik35 ning koostati ja piloteeriti pikaajalist koolitusprogrammi. Noorte heaolu spetsialistide ja koordinaatorite kaasamiseks teenuse riiklikusse arendustöösse on Sotsiaalkindlustusameti poolt jätkatud igakuiseid kohtumisi (kohvihommikud), kuhu on oodatud kõik NGTS seirega liitunud KOVid (ka need, kes ei ole riiklikku tuge taotlenud). Varasem fookus ülevaadete andmiselt on liikunud pigem ühistele aruteludele (nt avatud taotlusvooru tingimused, spetsialistid vajalikud pädevused, võrgustumine, tulemuslikum juhtumikorraldus, koordineerimine/ jätkusuutlikkus jmt). Noortegarantii tugisüsteemi rahastamine NGTSi rakendamine toimub peamiselt kahel viisil, KOV enda eelarvest ja riiklike lisaressursside toel. 78st omavalitsusest 72 rakendab NGTSi riiklike lisaressursside toel. Kokkulepitud koostöömudel36, NGTS teise analüüsi (taipamised) raames loodud NGTS tõhususe kriteeriumid, pädevusraamistik ja pidevalt koos noorte heaolu spetsialistide ja 34 „Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“ kohandatud ülevaade. (2021). Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalkindlustusamet. 35 sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-09/FIN_ NGTS NOORTE HEAOLU SPETSIALISTI KOMPETENTSIMUDEL JA TÄIENDUSÕPPE KONTSEPTSIOON.docx.pdf 36 ”Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele” 26 koordinaatoritega koosloomes uuenev NGTS juhend on olnud aluseks Euroopa Sotsiaalfondi toel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt elluviidava avatud taotlusvooru meetme arendustööle “Noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine37”. Meetmega seotud vooru viiakse ellu kaks korda, millest esimese taotlemise protsess on lõppenud (rakendamise periood 2023–2027) ja teine alanud (mai 2026). Teise vooru abikõlblik rakendamise periood on kuni 31.08.2029. Nimetatud taotlusvoorude elluviimisel on katsetamisel vastavushindamine, mis võimaldab igal piirkonnal (omavalitsus) vastavalt kokkulepitud koostööraamistikule luua oma noortest lähtuva tugisüsteemi. Esimese taotlusvooru kaudu (periood 2023–2027) toetati kokku 21 projekti summas ligi 13 miljonit eurot. Seotud on kõik Eesti maakonnad ja 72 KOVi. Mõlema taotlusvooru eesmärk on parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida. Perioodil 2023–2025 on nimetatud avatud taotlusvooru toel NGTS teenusesse sisenenud rohkem, kui 3000 noort üle Eesti. Meetme tegevuste tulemusel peab vähemalt 25% teenusesse sisenenud noortest jõudma tööturule. Meetme tulemusel on kohalikes omavalitsustes üle Eesti noorte heaolu spetsialistid (~ 90) ja NGTS (suurlinna või maakondlikud) koordinaatorid (20). Noorte heaolu spetsialistid toetavad juhtumikorralduse põhimõtetel NEET-riskis või NEET-olukorras noori, et nad jõuaksid või püsiksid haridus- ja/või tööelus või väljuksid ebasoodsast olukorrast. Selleks keskendutakse projektides noorte enesearengu toetamisele, probleemide lahendamisele ja pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, kasutades noorte-, haridus-, töö- ja sotsiaalvaldkonna lähenemisi, mis hõlmavad individuaalset, grupi- ja kogukonnatööd. Maakonna- või linnaülesed koordinaatorid vastutavad NGTS-i teenuste strateegilise juhtimise38 ja arendamise eest. Nende ülesanne on korraldada ja toetada NHSe noorte töö-, hariduse- ja koolitusvõimaluste leidmisel, tagades NGTS-i tõhusa rakendamise kokkulepitud piirkonnas. Lisaks koordineerivad nad kokkulepitud piirkonnas erinevate osapoolte (nt omavalitsused, haridusasutused, töötukassa, noorsootöö organisatsioonid, tööandjad) koostööd. Meetme tegevuste elluviimise raames koguvad noorte heaolu spetsialistid noorte toetamise kirjeldamisega seotud andmeid, mida kasutatakse ka käesoleva hanke analüüsi tarbeks. 37 https://rtk.ee/noorte-korge-toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine 38 Vastutavad ka avatud taotlusvooru kaudu saadud toe aruandluse eest 27  LISA 2. Sihtrühma taustainformatsioon Mitteaktiivsete noorte kõrvalejäämine hariduse omandamisest ja tööturult on jätkuvalt tõsine ühiskondlik probleem. Noorte haavatavasse olukorda sattumine vähendab nende igapäevast heaolu ja suurendab tõenäosust jääda tööturult eemale, sattuda vaesusriski, olla sotsiaalselt tõrjutud ja saada madalamat töötasu. Eesti ühiskonna arengus ja majanduskasvu tagamisel on määrava tähtsusega, et iga noor saaks ennast teostada, leiaks endale sobiva rakenduse tööturul või jätkaks või täiendaks oma haridustaset või kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. Peamiselt hinnatakse mitteaktiivste noorte olukorda noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale koolitusel, vanuses 15–29 statistika alusel. Statistikaameti39 andmetel on noorte, kes ei õpi ja ei tööta ega osale ka koolitusel (edaspidi NEET-olukorras noored) ja noorte vanuses 15–29 töötuse määr viimastel aastatel olnud heitlik ja pigem tõusuteel. Sellel on mitmeid põhjuseid. NEET-olukorras noored Eesti Statistikaameti40 andmetel oli 2025. aasta seisuga Eestis 23 600 15–29-aastast NEET- olukorras noort. NEET-olukorras noorte hulgas on ka noored, kes on loobunud edasi õppimisest või tööotsingutest ja kes on haiguse ja/või puude tõttu mitteaktiivsed või kes hoolitsevad laste või teiste perekonnaliikmete eest. Eesti NEET-olukorras noorte määr oli 2024. aastal esmakordselt samal tasemel ELi keskmisega (EL: 11,2%, EE:11,0%)(vt Joonis 1). Joonis 1. NEET-olukorras noorte määr perioodil 2019-2025. Allikas: Eurostat (edat_lfse_20); Statistikaamet (2026) tööpoliitika näitajad. 39 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES39 40 LES39: 15-34-AASTASED MITTETÖÖTAVAD NOORED, KES EI ÕPI EGA OSALE KOOLITUSEL (NEET-NOORED) VANUSERÜHMA JA ISIKUTE RÜHMA (SUGU, RAHVUS, HARIDUSTASE JM) JÄRGI. Statistika andmebaas 28 Eestis on NEET-olukorras noorte määr suurem just teistest rahvustest noorte seas (2025. aastal 14,7%), eestlaste puhul 9,9%. Meeste seas on NEET-noorte osakaal kõrgem kui naiste seas. 2025. aastal oli meeste puhul määr tõusnud 12,2%-ni, naistel oli määr 10,3%. Osaliselt on meeste NEET määra kasv ja naiste NEET määra langus tingitud metoodika muudatusest41. Kui varasemalt oli NEET-olukorras noorte määr maa-asulate elanike seas kõrgem võrreldes linnaliste asulate elanikega, siis alates 2023. aastast on trend vastupidine (2025. aastal linnalised asulad: 11,6%; maa-asulad: 10,4%). Põhja-, Kesk- ja Kirde-Eestis on NEET-olukorras noorte osakaal võrreldes 2023. aastaga pööranud tõusutrendi (Kesk-Eesti puhul alates 2024. aastast) (vt joonis 2). Varasemalt oli nendes piirkondades stabiilne NEET-noorte määra langus. Joonis 2. NEET-olukorras 15-29-aastaste noorte määr (%) regiooniti, 2019-2025. Allikas: Statistikaamet (2026). Tööpoliitika näitajad. Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal 8900 NEET-olukorras noort töötut ja 14800 mitteaktiivset. Mitteaktiivsete NEET-noorte arv langes kuni 2023. aastani, kuid alates 2024. aastast on olnud kasvutrendis. Mitteaktiivsuse põhjused on samuti struktuurilt muutunud. Vähenenud on mitteaktiivsus pereliikmete eest hoolitsemise tõttu ning kasvanud haiguse või vigastuse tõttu ning muul põhjusel mitteaktiivsete arv. Töötud ja registreeritud töötud noored Eesti 15–29-aastaste noorte töötuse määr oli 2025. aastal 14,9%. 2025. aastal oli Eestis noorte töötuse määr viimase 8 aasta kõrgem. 15–29-aastaste töötuse määr (14,9%) on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (11,7%). Kõige kõrgem noorte töötuse määr Euroopa Liidu riikidest oli 2025. aastal Hispaanias (18,6%) ja Rootsis (18,2%). 2026. aasta teises pooles Eestis 15-29- aastaste töötuse määr küll langes, kuid tõusis taas 2026.a I kvartalis 13,9%-ni, olles 0,2pp kõrgem kui eelneval aastal samal ajal (vt joonis 3). 41 Metoodika muudatus seisnes selles, et enne 2021. aastat arvestati NEET-olukorras noorte hulka kõik vanusevahemikus olevad lapsevanemad, kes said vanemahüvitist. Alates 2021. aastast arvestatakse ainult neid vanemahüvitist saavaid lapsevanemaid, kellel puudus varasem tööleping, ja neid, kes jäid peale vanemahüvitise lõppemist koju (sh nad ei õppinud sellel ajal). 29 Joonis 3. 15-29-aastaste noorte töötuse määr, 2019-2026 Q1 . Allikas: Eurostat (une_rt_q) 16–24-aastaste registreeritud töötute arv on alates 2019. aastast kasvanud. 2026. aasta I-kvartali lõpu seisuga oli töötuna registreeritud 7600 16-24-aastast töötut (vt joonis 4), mis moodustas 16,4% kõikidest registreeritud töötutest42. Samas on registreeritud töötute seas langenud vähenenud töövõimega noorte osakaal. Kui 2019. aastal moodustasid 16-24-aastased vähenenud töövõimega töötud kõikidest sama vanusgrupi noortest töötutest ca 19%, siis 2025. aastal keskmiselt 13%. 15-24 aastaste töötuse määr on oluliselt kõrgem kui 15-29-aastaste seas. Kui Euroopa Liidus keskmiselt on 15-24-aastaste noorte töötuse määr püsinud viimase seitsme aasta üsna stabiilsena, keskmiselt 16% , siis Eestis on noorte töötus olnud kasvutrendis ning jõudis 2025. aasta teises kvartalis rekordilise 25,4%-ni. Kuigi 2025. aasta teises pooles noorte töötus langes, tõusis see 2026. aasta I kvartalis taas 22,8%-ni. Joonis 4. Registreeritud noorte töötute arv, Euroopa Liidu ja Eesti 15-24-aastaste töötuse määr, 2019-2026 Allikas: Töötukassa (Registreeritud töötud) ja Eurostat (une_rt_q) 42 Registreeritud töötud (Eesti Töötukassa) 30 Potentsiaalselt abivajavad noored Noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS) seiresüsteem kinnitab, et mitteaktiivsete 16–26- aastaste noorte arv on viimastel aastatel suurenenud. Selle on tinginud ka metoodiline muudatus, kus rahvusvahelise kaitse saajad (peamiselt Ukraina noored) on lisatud seirenimekirja. Kui 15. seire (märts 2025) näitas, et Eestis on kokku43 12540 potentsiaalselt abivajavat noort, siis 16. seires (oktoober 2025) oli potentsiaalselt abivajavate noorte arv 1301 võrra tõusnud (13841 noort). Nende seas oli 1238 rahvusvahelise kaitse saajat ja 1896 alaealist noort. Sarnane trend on olnud ka varem, et oktoobri seires on märtsi seiretega võrreldes rohkem noori. Mehi oli seires veidi enam (52,4%) kui naisi (47,6%). Lisaks näitab seire, et viimane ametlik töökogemus on nimekirjas olevat noortel olnud rohkem kui aasta tagasi või töökogemus puudub 70,5%-l seires välja tulnud noortest ja keskmiselt on noor seires välja tulnud neli korda. Seega on nimekirjas palju noori, kes on selles olukorras olnud kaks aastat ja enam ning töökogemus kas üldse puudub või on see vähene. NEET-olukorda sattumise põhjused Haavatavasse olukorda sattumist võivad põhjustada erinevad individuaalsed ja struktuursed tegurid. Individuaalsed saavad olla näiteks noore sugu, elukoht, pere majanduslik olukord, töötud sõbrad, kehvad suhted vanematega, vanemate madal haridustase või töötus, väärkohtlemine, hooletusse jätmine, töökogemuse puudumine, katkestatud haridus ja kvalifikatsiooni puudumine (Petrescu et al., 2024; Rahmani et al., 2024; Simões, 2024; Tosun jt, 2024). Eestis on sagedasemad põhjused noore NEET-olukorda sattumiseks välispäritolu, töökogemuse puudumine, vanemate madal haridustase või töötus, põhiharidusega piirduv haridustee või noorelt emaks saamine (Sõstra, 2023). Üle-eestiliselt on peamiseks põhjuseks välja toodud madal haridustase. Eesti Statistikaameti seisuga oli 1. jaanuari 2025 seisuga Eestis 18–26-aastaseid noori 124 284, kellest madala haridustasemega mitteõppijad oli 19 42644. Kuigi neist 10 777 on kunagi kesk- või kutsekeskharidust omandamist jätkanud, nad seda ei lõpetanud. Vanusegrupi dünaamika on viimase viie aasta perioodi jooksul muutunud, 2018. aastal oli grupis kõige rohkem 26- aastaseid, 2025. aastal on kõige rohkem 18-aastaseid. Madala haridustasemega meeste osakaal on kõrgem kui naiste oma. 2018. aastal oli madala haridustasemega 18–26 aastaste meeste osakaal 21,4%, naiste oma 12%. Rahvuste järgi vaadates paistab silma, et viimasel kahel aastal on madala haridustasemega muust rahvusest noorte osakaal kasvanud. Kõige teravamat kasvu on märgata ukrainlaste hulgas, kui kuni 2023. aastani oli madala haridustasemega 18–26-aastaste ukrainlaste osakaal 10% lähedal, oli 2024. aastal sama osakaal juba 13,6% ning 2025. aastal 17,8%. Eestlaste osakaal on samal ajal 0,9 protsendipunkti võrra langenud (2023. aastal 15,7% ja 2025. aastal 43 Seotud on kõik KOVid 44 https://stat.ee/et/uudised/madala-haridustasemega-noorte-osakaal-vahenenud-hariduslik-lohe-rahvuste-vahel- viimastel-aastatel-suurenenud 31 14,8%). Madala haridustasemega vene noorte osakaal on kogu vaadeldava perioodi jooksul olnud kõrgem kui kõigi noorte peale kokku ning on tõusuteel. 2025. aastal oli kõigist 18–26- aastastest venelastest madala haridustasemega 21,2% (kõigi noorte puhul osakaal 15,6%). Kõigist muudest rahvusest noorte puhul paistab silma üldisest oluliselt väiksem osakaal madala haridustasemega noori, kuid ka see on viimase paari aastaga hoogsalt tõusnud – 2018. aastal 5,3%, 2023. aastal 7,4% ning 2025. aastaks 10,2%. 32  LISA 3 Uuringuga seotud dokumendid Noortegarantii ja NEET-olukorras noorte toetamisega seotud dokumendid Leitavad elektrooniliselt: ● Eurofound. (2024). Becoming adults: Young people in a post-pandemic world. Publications Office of the European Union, Luxembourg. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, https://www.mkm.ee/too-ja- vordsed-voimalused/toohoive/noorte-tootamine ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus „Tööalase konkurentsivõime toetamine“, https://www.riigiteataja.ee/akt/121072023002?leiaKehtiv ● Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022-2027. (2021). Sotsiaalministeerium, https://sm.ee/media/2324/download ● Nõukogu soovitus töösilla kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0277&from=EN ● Tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. (2014). Sotsiaalministeerium, https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025- 07/Tegevuskava%20Euroopa%20Liidu%20noortegarantii%20elluviimiseks%202014- 2021.pdf ● “Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele“ kohandatud ülevaade. (2021). Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/media/2472/download Ei ole avalikult leitavad, edastatakse elektrooniliselt: ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“. ● Pedanik, R., Aps, J., Kostabi, E., Kaasik, J. (2021). Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele. Tulevikumudeli kirjeldus. Haridus- ja Noorteamet. Sotsiaalse Innovatsiooni labor MTÜ. Noortegarantii tugisüsteemiga seotud dokumendid Leitavad elektrooniliselt: ● Käger, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Tambur, M., Kaldur, K. (2020). Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs. Lõpparuanne. MTÜ Balti Uuringute Instituut ja OÜ LevelLab. Sotsiaalministeerium, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026- 03/Noortegarantii%20tugis%C3%BCsteemi%20rakendamise%20m%C3%B5ju%20ja %20tulemuslikkuse%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf 33  ● NGTSi tegevusi toetav taotlusvoor ja seotud määrus, https://rtk.ee/noorte-korge- toohoive-taseme-saavutamine-ja-hoidmine ● Noortegarantii tugisüsteem. Juhtumikorralduslik juhend noorte heaolu spetsialistidele. (2025). Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026- 03/NGTS%20juhtumikorralduslik%20juhend_09.03.26.pdf ● Noortegarantii tugisüsteemi koduleht, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts ● Noortegarantii tugisüsteemi noorte heaolu spetsialisti pädevusraamistik, peamised tööülesanded ja täiendusõppe kontseptsioon. (2023). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 09/FIN_%20NGTS%20NOORTE%20HEAOLU%20SPETSIALISTI%20KOMPETE NTSIMUDEL%20JA%20T%C3%84IENDUS%C3%95PPE%20KONTSEPTSIOON. docx.pdf ● Noortegarantii tugisüsteemi pilootprojekti 2021-2023 taipamised. (2023). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sotsiaalkindlustusamet, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Noortegarantii- tugisusteemi-arendustoo-2022-3.pdf ● Paabort, H. (2023). Case study: Estonian Youth Guarantee support system. In: P. Flynn, & H. Paabort (Eds.), Best practice interventions in Formal and Non-formal Education of Youth NEETs in Rural Areas Across Europe (pp. 15–28). Uuringu teemadega seotud teised dokumendid Leitavad elektrooniliselt: ● Sotsiaalhoolekande seadus, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130122025029?leiaKehtiv ● Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117102025008?leiaKehtiv ● Lapse heaolu hindamise käsiraamat, https://sotsiaalkindlustusamet.ee/lapse-heaolu- hindamise-kasiraamat ● Täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise juhend, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/T%C3%A4isealise%20abi- %20ja%20toetusvajaduse%20hindamise%20juhend%202025.pdf ● Heaolu arengukava 2023-2030, https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 ● Noortevaldkonna arengukava 2021-2035, https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022- 09/1._haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_11.11.21.pdf 34 Valik noortegarantii ja Eesti NEET-olukorras (haavatavas olukorras) noorte toetamisega seotud viimastest uuringutest ● Beilmann, M., Kährik, A. (2026). NEET-olukorras „tublid tüdrukud“ – nähtamatud nii koolis kui ka tugiteenustes. Riigikogu Toimetised, 53, 121−132. ● Beilmann, M., Otstavel, S., Kõiv, K., Paabort, H. (2023). NEET-staatuses noored teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja - töötavaid noori?. Sotsiaaltöö. ● Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava meetme “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu” eesmärgi- pärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine. Lõpparuanne. (2019). Civitta Eesti AS. Haridus- ja Teadusministeerium. ● Kõiv, K. (2026). Supporting NEET Youth in Continuing Their Learning Path Through the Assessment and Development of Preconditions for Self-Directed Learning. [Doktoritöö, Tartu Ülikool]. Tartu Ülikooli Kirjastus. ● Lauri, T., Toots, A., Chevalier, T., Broka, A., Hofäcker, D. (2025). Policy mixes and youth vulnerability in Europe: A qualitative comparative analysis of the NEET rate. Journal of European Social Policy, 35 (2), 157−172. DOI: 10.1177/09589287241311 ● Nugin, R,. Unt, M., Roosalu, T. (2022). Kõrvale jäänud noor kui kohaliku tasandi väljakutse: noortega töötava spetsialisti vaade. RASI toimetised, 19, 1−49. ● Paabort, H. (2026). Equisupport model for public sector policymaking with young people in education and employment transitions. [Doktoritöö, Tartu Ülikool]. Tartu Ülikooli Kirjastus. ● Paabort, H., Beilmann, M. (2025). Poliitikakujundamise vajalikud nihked NEET- olukorras noortega töötamiseks. Riigikogu Toimetised, 52, 93−104. ● Roosalu, T.; Nugin, R.; Rannala, I.-E.; Kazjulja, M.; Taru, M.; Raudsepp, M.; Unt, M. (2022). TASK-U: Noorte mitmetasandilise sotsiaalse kaasatuse dünaamiline mudel. RASI toimetised, 21, 1−30. ● Rämmer, A., Kivimäe, A., Kötsi, K., Žuravljova, M. (2023). Youth-Centred Research- Based Model — An Innovative Tool in Youth Work. Youth, 3 (3), 1004−1012. DOI: 10.3390/youth3030064. ● Sõstra, K. (2023). Mis mõjutab noorte NEET staatusesse langemist? Eesti Statistikaamet. Haridus- ja Noorteamet. ● Taurelli, S., Paabort; H., Themelel, M., Petkovic, S. (2025). Governance practices for Youth Guarantee. The case of Estonia. European Training Foundation. ● Taru, M. (2024). Perspectives on Policy Support to Youth Transition to the Labour Market in Two EU countries: The Cases of Estonia and Italy. [Doktoritöö]. Tallinna Ülikool. 35 Tehnilise kirjelduse lisad: Tehnilise kirjelduse Lisa 1 – Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika Tehnilise kirjelduse Lisa 2 – Vorm I Tehnilise kirjelduse Lisa 3 – Nõuded uuringu meeskonna tegijale Tehnilise kirjelduse Lisa 4 – Hankelepingu projekt (sh lepingu lisad 1 – 3) Tehnilise kirjelduse Lisa 5 – Peamiste NGTS-i kohta kogutavate andmete loetelu 36  Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega TÖÖVÕTULEPING nr … ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (edaspidi tellija), ja …., registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud tehnilises kirjelduses, mis on käesoleva lepingu lisa 1. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Noortegarantii tugisüsteemi uuring“ (viitenumber 306719) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töö tellitakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi a „Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise 21.4.2.31 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ ning toetuse andmise tingimuste „Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja tervise tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamine“ vahenditest (projekt nr. 2021-2027.4.02.24-0048). 2.4. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis projekti rahastusallikale ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ning dokumentide märgistamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide logo, mis koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist „Kaasrahastanud Euroopa Liit“ vastavalt teavitusmäärusega „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ seatud  nõuetele, mis on kättesaadav Riigi Teatajast. Teavitusjuhised ja logofailid on leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt. 2.5. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle vastavalt lepingu lisas 2 sätestatud ajakavale neljas etapis. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Akt on aluseks tasu maksmisel. 2.5.1. Tellija kontrollib vastava etapi teostatud töö vastavust uuringu alusdokumentides sätestatule (lepingu lisad 1-2). 2.5.2. Tellija vaatab töövõtja poolt esitatud töö üle 15 tööpäeva jooksul arvates esmaste vahe- ja lõppraportite esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. 2.5.3. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale kohustuslikud, kui ta ei esita 3 tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamise tähtaja. 2.5.4. Kui tellija ei esita pretensioone ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 2.5.2. nimetatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 2.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes 3 tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise kättesaamisest tellija poolt, v.a juhul, kui vastus eeldab täiendavaid päringuid, juriidilist konsultatsiooni või muul erakorralisel juhul, mille esinedes tellija teavitab töövõtjale vastamistähtaja. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas ....... eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mida töövõtja on teinud töö teostamiseks. 3.3. Tellija tasub tööde eest neljas osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö vastuvõtmist töövõtja arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.3.1. Esimese vaheraporti vastuvõtmise järgselt 20% punktis 3.1 nimetatud tasust; 3.3.2. Teise vaheraporti vastuvõtmise järgselt 50% punktis 3.1 nimetatud tasust; 3.3.3. Lõppraporti vastuvõtmise järgselt 20% punktis 3.1 nimetatud tasust; 3.3.4. Uuringutulemuste esitlus(t)e järgselt 10% punktis 3.1 nimetatud tasust. 3.4. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Heidi Paabort, telefon +372 5854 8258, e-post [email protected] või teda asendav ametnik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on / … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris); 5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja XXX vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/