Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine

MÄÄRUS 07.09.2026 nr 28 Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 43 lõike 5 alusel. Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruses nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt: „1) asukohaklassi 1 elamumaa väärtustase on alates 350,1 eurost; 2) asukohaklassi 2 elamumaa väärtustase on 150,1 kuni 350,0 eurot; 3) asukohaklassi 3 elamumaa väärtustase on 70,1 kuni 150,0 eurot; 4) asukohaklassi 4 elamumaa väärtustase on 35,1 kuni 70,0 eurot; 5) asukohaklassi 5 elamumaa väärtustase on 15,1 kuni 35,0 eurot; 6) asukohaklassi 6 elamumaa väärtustase on 7,1 kuni 15,0 eurot; 7) asukohaklassi 7 elamumaa väärtustase on 2,1 kuni 7,0 eurot; 8) asukohaklassi 8 elamumaa väärtustase on 0,4 kuni 2,0 eurot.“; 2) paragrahvi 12 lõikes 2 sisalduv tabel asendatakse järgmise tabeliga: „ Asum ja asumi osad Ehitusõiguse ruutmeetri väärtus eurodes 1. Tallinnas: 1.1. Vanalinn, Südalinn, Maakri, Kompassi, Sibulaküla, Sadama 580 1.2. Kadriorg, Raua, Tõnismäe, Tatari, Kalamaja idaosa (Telliskivi 520 tänavast ida poole jääv osa, Kopli tänavast põhja poole jääv osa, Volta tänavast ida poole jääv osa, Tööstuse tänavast põhja poole jääv osa, mööda Kalamaja kalmistupargi lääneserva, Kalaranna tänavast põhja poole jääv osa, v.a Miinisadama ala) 1.3. Kassisaba, Kelmiküla, Torupilli lääneosa (K. Türnpu tänavast ja 450 Laagna teest lääne poole jääv osa) 1.4. Keldrimäe, Uus Maailm, Veerenni põhjaosa (Vana-Lõuna 420 tänavast lääne poole jääv osa, Herne tänavast põhja poole jääv osa, Veerenni tänavast ida poole jääv osa, Õilme tänavast põhja poole  jääv osa, Magasini tänavast lääne poole jääv osa kuni Herne tänavani, Herne tänavast põhja poole jääv osa) 1.5. Pelgulinna idaosa (Sõle ja Nisu tänavast ida poole jääv osa), 390 Kalamaja lääneosa (Miinisadama ala, Kalamaja kalmistupargist lääne poole jääv osa, Tööstuse tänavast lõuna poole jääv osa, Volta tänavast lääne poole jääv osa, Kopli tänavast lõuna poole jääv osa kuni Telliskivi tänavani), Torupilli idaosa (K. Türnpu tänavast ja Laagna teest ida poole jääv osa), Lilleküla põhjaosa (Tikutaja, Tihase ja Krookuse tänavast põhja poole jääv osa, Keemia tänavast ida poole jääv osa, Endla tänavast põhja poole jääv osa, Mineraali tänavast ida poole jääv osa, üle Paldiski maantee Hipodroomini ulatuva lõigu põhjaosa), Maarjamäe lääneosa (Pähkli tänavast ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa) 1.6. Juhkentali, Veerenni lõunaosa (Vana-Lõuna tänavast ida poole 350 jääv osa, Herne tänavast lõuna poole jääv osa, Veerenni tänavast lääne poole jääv osa, Õilme tänavast lõuna poole jääv osa, Magasini tänavast ida poole jääv osa kuni Herne tänavani, Herne tänavast lõuna poole jääv osa) 1.7. Kitseküla, Tondi, Merimetsa, Mustjõe, Sikupilli, Lilleküla 320 lõunaosa (Tikutaja, Tihase ja Krookuse tänavast lõuna poole jääv osa, Keemia tänavast lääne poole jääv osa, Endla tänavast lõuna poole jääv osa, Mineraali tänavast lääne poole jääv osa, üle Paldiski maantee Hipodroomini ulatuva lõigu lõunaosa), Pelgulinna lääneosa (Sõle ja Nisu tänavast lääne poole jääv osa), Maarjamäe idaosa (Pähkli tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa) 1.8. Kurepõllu, Luite, Paevälja, Uuslinn, Järve, Rahumäe idaosa 260 (Pärnu mnt 238 katastriüksuse piirides), Ülemistejärve lääneosa (Pärnu maanteest mööda Järve metsa põhjaserva, k.a Pärnu mnt 143a, kuni raudteeni, mööda raudteed kuni Järvevana teeni), Ülemiste lääneosa (Suur-Paala tänavast ja selle mõttelisest pikendusest Suur-Sõjamäe teeni ulatuva osa lääne poole jääv ala, Ääsi tänavast ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa kuni Tallinna lennujaama territooriumini, piki lennujaama territooriumi äärt Tartu maanteeni ulatuv osa) 1.9. Ülemiste idaosa (Suur-Sõjamäe tänavast lõuna poole jääv osa, Ääsi 190 tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa kuni Tallinna lennujaama territooriumini, piki lennujaama territooriumi äärt Kesk-Sõjamäe teeni ulatuv osa) 2. Tartus: 2.1. Vanalinn 450 2.2. Toometaguse, Uueturu, Supilinna põhjaosa (Oa tänavast põhja 350 poole jääv osa), Tähtvere idaosa (Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56 ja Laulupeo pst 19 katastriüksuste piirist ida poole jääv osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast lõuna poole jääv osa, C. R. Jakobsoni tänavast ida poole jääv osa, Taara puiesteest põhja poole jääv osa, J. Hurda tänavast ida poole jääv osa, Vaksali tänavast põhja poole jääv osa) 2.3. Riiamäe, Vaksali, Ülejõe lõunaosa (Pikast tänavast lõuna poole 320 jääv osa, k.a Narva mnt 89), Supilinna lõunaosa (Oa tänavast lõuna poole jääv osa), Tähtvere lääneosa (F. Tuglase tänavast ida poole 2  jääv osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast lõuna poole jääv osa, Laulupeo puiesteest lõuna poole jääv osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast põhja poole jääv osa, C. R. Jakobsoni tänavast lääne poole jääv osa, Taara puiesteest lõuna poole jääv osa, J. Hurda tänavast lääne poole jääv osa, Vaksali tänavast lõuna poole jääv osa) 2.4. Ees-Karlova põhjaosa (Eha tänavast põhja poole jääv osa, Tähe 290 tänavast ida poole jääv osa, Õnne tänavast põhja poole jääv osa, Sõpruse puiesteest põhja poole jääv osa), Ujula-Kvissentali lõunaosa (Ujula tänavast lõuna poole jääv osa ja Puiestee tänavale suunduva Ujula tänava mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa) 2.5. Kastani-Filosoofi (Väike-Kaare tänavast põhja poole jääv osa), 260 Ülejõe põhjaosa (Pikast tänavast põhja poole jääv osa, v.a Narva mnt 89), Ujula-Kvissentali põhjaosa (Ujula tänavast ida ja põhja poole jääv osa) “; 3) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt: „1) asukohaklassi 1 madalaim väärtustase on 50,00 eurot; 2) asukohaklassi 2 madalaim väärtustase on 13,00 eurot; 3) asukohaklassi 3 madalaim väärtustase on 5,00 eurot; 4) asukohaklassi 4 madalaim väärtustase on 1,30 eurot; 5) asukohaklassi 5 madalaim väärtustase on 0,90 eurot; 6) asukohaklassi 6 madalaim väärtustase on 0,40 eurot; 7) asukohaklassi 7 madalaim väärtustase on 0,13 eurot; 8) asukohaklassi 8 madalaim väärtustase on 0,05 eurot.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler 3  Majandus- ja tööstusministri määruse „Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ (edaspidi määrus) on kehtestatud maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 43 lõike 5 alusel ja sätestab metoodika, mille kohaselt maad korraliselt hinnatakse. MHS § 41 järgi on maa korraline hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. MHS § 41 lõike 3 kohaselt tuleb maa korraline hindamine läbi viia igal neljandal aastal. Kogu hindamine tehakse andmete (tehinguandmed, maa omadusi kirjeldavad andmed ja muud andmed) alusel, mis on vajalikud kinnisvaraturu analüüsiks. Seetõttu käsitleb metoodika põhjalikult andmete kasutamist, andmete analüüsi ja analüüsitulemuste esitamist. Hindamistulemusi kasutatakse tehingute tegemisel, nt kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, maakorralduses, erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisel, samuti finantsaruandluses ning maa maksustamisel. Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse maa korralise hindamise metoodikas kasutatavaid väärtustasemeid üksnes viimase 5 aasta jooksul kinnisvaraturul toimunud muutuste võrra, et 2026. aasta maa korralise hindamise tulemused vastaksid kinnisvaraturu tegelikule hinnatasemele. 2026. aastal läbi viidud tehinguandmete analüüs, mis hõlmas aastatel 2020– 2025 tehtud tehinguid, näitab, et kehtivas määruses sätestatud asukohaklasside eelduslikud elamumaa väärtustasemed ei vasta enam kinnisvaraturu tegelikule hinnajaotusele. Viimaste aastate turudünaamika on muutnud nii ehitusõiguse ruutmeetri väärtust kui ka asukohaklasside madalaimaid väärtustasemeid. Määruse muutmise eesmärk on ajakohastada hindamismetoodikas kasutatavad väärtustasemed, et need kajastaksid täpsemalt kinnisvaraturu tegelikku hinnajaotust ja struktuuri. Sellega tagatakse, et maa korralise hindamise tulemused oleksid turupõhised ning kajastaksid õiglaselt hinnataseme muutusi. Hindamise metoodika põhimõtteid ei muudeta ning uusi kohustusi ei looda. Väärtustasemete muutmine ei avalda otsest mõju maa maksustamishinna kujunemisele, kuna eelduslikud väärtusvahemikud ei ole hindamismudelite otsene sisend, samuti on hindamise tulemus üksnes üks maamaksu arvestamise komponentidest. Kohalik omavalitsus otsustab seaduses sätestatud piirides maamaksumäärad, maamaksu aastase tõusu piirmäärad ning maksusoodustused. Kohalik omavalitsus peab need kehtestama maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 2026. aasta hindamistulemusi kasutatakse maamaksustamise juures alles alates 1. jaanuarist 2028. Muudatuste kehtestamine ei mõjuta maa korralise hindamise läbiviija ega teiste riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse üksuste halduskoormust. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika õigusnõunik Eike Pärnamägi ([email protected], 5343 7818), Maa- ja Ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner ([email protected], 5564 4559), maa hindamise osakonna korralise hindamise protsessijuht Britt Suits ([email protected], 5396 2311) ja õigusosakonna jurist Katriin Tünder ([email protected], 5682 2452). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesoleva eelnõu muudatused on seotud maa korralisel hindamisel kasutatavate väärtustasemete ajakohastamisega. Muudatused hõlmavad asukohaklasside eelduslike elamumaa ruutmeetri väärtustasemete, asumite või nende osade ehitusõiguse ruutmeetri väärtuste ning asukohaklasside madalaimate ruutmeetri väärtustasemete ajakohastamist. Muudatuste vajadus tuleneb kinnisvaraturul toimunud hinnatasemete muutusest, mille tulemusena ei vasta kehtivas määruses sätestatud väärtusparameetrid enam turu tegelikule hinnajaotusele. Eelnõuga tehakse kolm alljärgnevat muudatust. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 5 lõiget 1, millega ajakohastatakse asukohaklasside eelduslikud elamumaa ruutmeetri väärtustasemed. Kehtivas määruses sätestatud väärtustasemed põhinevad 2022. aasta korralise hindamise aluseks olnud tehinguandmetest tuletatud jaotusel. Hindamisel kasutatakse tehinguid pikemast ajaperioodist ja 2022. aasta hindamise jaoks analüüsiti tehinguid alates 2016. aastast. Järgmise, 2026. aasta hindamise aluseks on tehingud alates 2020. aastast. Analüüsi käigus võrreldi igas asukohaklassis ajavahemikul 2020–2025 tehtud tehingute jaotust kehtivate väärtusvahemikega ning hinnati, kui suur osa tehingutest jääb väärtusvahemike sisse, nendest alla- või ülespoole. Analüüs näitab, et märkimisväärne osa tehingutest jääb kehtivate väärtusvahemike ülemisest piirist kõrgemale. Neljas asukohaklassis on isegi üle poole tehingutest tehtud kõrgema hinnaga kui asukohaklassi eeldusliku elamumaa väärtustaseme ülemine piir. See näitab, et kehtivad väärtustasemed on turu tegelikust hinnatasemest madalamad ega kirjelda adekvaatselt hinnajaotust. Näiteks asukohaklassis 3 on 64% tehingutest tehtud üle määruses oleva ülemise väärtustaseme piiri. See tähendab, et ka tehingute mediaanhind on kehtestatud väärtusvahemikust kõrgemal. Asukohaklassi eeldusliku elamumaa väärtustaseme muutmisega jääb enamik tehingutest (75%) väärtustaseme piiridesse. Joonis 1. Asukohaklassi 3 elamumaa väärtustasemed Muudatuse tulemusena nihutatakse kõikide asukohaklasside väärtusvahemikud kõrgemale, lähtudes tehinguandmetest, säilitades samal ajal väärtustasemete järjestuse ja proportsioonid erinevate hinnatasemetega piirkondade vahel. Uued väärtusvahemikud määratakse selliselt, et enamik tehinguid jääks 2026. aasta hindamisel määruses sätestatud vahemikku ning väärtustasemed peegeldaksid paremini kinnisvaraturu tegelikku hinnataset. Seejuures peavad asukohaklasside elamumaa eelduslikud väärtusvahemikud kulgema järjest ning oluline on, et kõige madalam väärtustase vastaks minimaalsele tasemele, millega kinnisvaraturul tehakse tehinguid hoonestamata elamumaaga. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõiget 2, millega ajakohastatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtused. Kehtivas määruses sätestatud ehitusõiguse väärtused põhinevad kinnisvaraturu 2022. aasta andmetel. Analüüsi käigus võrreldi kehtivaid väärtuseid turu arenguga ja ilmnes, et kehtivad väärtused jäävad süsteemselt alla turutaseme. Eri piirkondade hinnatasemete muutus on olnud suhteliselt sarnases suurusjärgus, mistõttu on võimalik väärtusi ajakohastada ühtse loogika alusel. Asumite ja asumi osade uued ehitusõiguse ruutmeetri väärtused on leitud, tuginedes tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsile koostöös kutseliste kinnisvarahindajatega, kellel on lisaks tehingute andmebaasis olevatele müügitehingutele informatsioon ka nõudluse, pakkumise ja rendihindade kohta ning aastatepikkune kogemus üksikobjektide hindamisel. Muudatuse käigus suurendatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi ligikaudu 30% võrra, et viia väärtustasemed vastavusse turu tegeliku hinnatasemega. Analüüs näitab, et mõnede asumite omavahelised hinnasuhted ei vasta enam kinnisvaraturu tegelikule hinnajaotusele. Seetõttu korrigeeriti Tartus piirkondade omavahelist hinnasuhet praeguse turuolukorra põhjal. Toometaguse ehitusõiguse väärtustase ühtlustatakse Uueturu, Supilinna põhjaosa ja Tähtvere idaosa ehitusõiguse väärtustasemega. Riiamäe ja Vaksali ehitusõiguse väärtustase ühtlustatakse Ülejõe lõunaosa, Supilinna lõunaosa ja Tähtvere lääneosa hinnatasemega. Joonis 2. Asumite ja asumi osade ehitusõiguse ruutmeetri väärtused Tartus Joonis 3. Asumite ja asumi osade ehitusõiguse ruutmeetri väärtused Tallinnas. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 15 lõiget 3, millega ajakohastatakse asukohaklasside madalaimad väärtustasemed. Asukohaklasside madalaimate väärtustasemete leidmise metoodika oli sarnane varasemaga. Asukohaklassi madalaima väärtustaseme määramiseks analüüsiti aastatel 2020–2025 igas asukohaklassis tehtud hoonestamata aktiivse turuta maa tehinguid. Peale aktiivse turuta maa hulka kuuluvate sihtotstarvete kaasati analüüsi ka vähemalt 80% muu maa kõlvikut sisaldavad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused. Analüüsi kaasati tehingud alates 2020. aasta algusest. Nende hulgast jäeti välja tehingud, mis ei vasta vabaturutingimustele, sealhulgas tehingud, kus ostjaks oli riik või omavalitsus, tehingupooled olid omavahel seotud, tegemist oli plokktehingu osaga või kasutusvaldusega koormatud maatükiga. Samuti jäeti välja tehingud, mis viitasid suuremale kasutuspotentsiaalile, kui sihtotstarve eeldaks, näiteks juhul, kui PRIA osakaal maatükil oli vähemalt 40%, tegemist oli hoonestusõigusega maatükiga või olemas oli atraktiivne detailplaneering. Tehingud grupeeriti asukohaklasside kaupa ja igale asukohaklassile leiti väärtus kümne madalaima tehinguhinna keskmise alusel. Lisaks võrreldi saadud tulemusi ehitusmaa mediaanhindadest tuletatud väärtustega. Mõlema lähenemise tulemusi võrreldi ja lõplikud väärtustasemed määrati, arvestades nii tehinguinfot kui ka süsteemi loogilist terviklikkust. Tabel 1. Asukohaklasside madalaima väärtustaseme kujunemine Asukoha Asukohakla Madalaim Ehitusmaa Asukohakl Muutus võrreldes klass ssi väärtus mediaanhinnast assi asukohaklassi madalaim tehingute tuletatud madalaim madalaimaga 2026 väärtustase põhjal madalaim väärtustas vs. 2022 2022 (€/m2) 2026 väärtus 2026 e (€/m2) (€/m2) (€/m2) 1 40,00 52,91 43,58 50,00 25% 2 10,00 13,43 9,24 13,00 30% 3 4,00 4,38 4,48 5,00 25% 4 1,00 1,36 2,07 1,30 30% 5 0,70 1,30 1,05 0,90 29% 6 0,30 0,33 0,38 0,40 33% 7 0,10 0,11 0,17 0,13 30% 8 0,04 0,09 0,08 0,05 25% Muudatuse tulemusena tõusevad asukohaklasside madalaimad väärtustasemed üldjuhul mõõdukalt, ligikaudu 25–33%, mis on kooskõlas üldise kinnisvaraturu hinnataseme muutusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus kasutatavad terminid on seotud teistes õigusaktides kasutatud terminitega. Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud MHS § 41 lõike 1 kohaselt on maa korraline hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. Vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3 teeb maa korralist hindamist Maa- ja Ruumiamet iga nelja aasta tagant. Korralise hindamise metoodika on sätestatud MHS §-s 43. Detailsemalt kehtestatakse metoodika MHS § 43 lõike 5 järgi maa korralise hindamise metoodika määrusega. Mõjud on juba hinnatud seaduseelnõu väljatöötamise käigus. Seega on tegemist turuolukorra ajakohase kajastamisega olemasoleva hindamissüsteemi raames, kuid mitte uue regulatiivse mõjuga. Määruse muudatustega ajakohastatakse üksnes maa korralisel hindamisel kasutatavaid väärtustasemeid. Muudatus ei loo uusi kohustusi ega muuda maa korralise hindamise metoodilisi aluseid. Kavandatavate muudatuste mõju avaldub maa korralise hindamise tulemustes, kuna ajakohastatud väärtustasemed kajastavad paremini kinnisvaraturu tegelikku hinnataset. Seetõttu võivad muutuda katastriüksuste maksustamishinnad ulatuses, mis vastab turul toimunud hinnataseme muutusele. Muudatused hõlmavad asukohaklasside eelduslikke elamumaa väärtustasemeid, asukohaklasside madalaimaid väärtustasemeid ja ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi. Asukohaklasside eelduslike elamumaa väärtustasemete muutmine ei avalda otsest mõju katastriüksuste maksustamishinna kujunemisele, kuna eelduslikud väärtusvahemikud ei ole hindamismudelite otsene sisend. Nende ülesanne on kirjeldada kinnisvaraturu hinnajaotust ja tagada asukohaklasside loogiline jaotus. Muudatus parandab eelkõige väärtustasemete vastavust turu tegelikule hinnatasemele. Ehitusõiguse ruutmeetri väärtuste ajakohastamine mõjutab eelkõige katastriüksuseid, mida hinnatakse ehitusõiguse mudeli alusel. Ehitusõiguse mudeliga hinnatakse Tallinnas ligikaudu 11 000 ja Tartus ligikaudu 3000 katastriüksust. Muudatuse tulemusena suurendatakse ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi üldjuhul umbes 30% ja see toob kaasa asjaomaste katastriüksuste maksustamishinna suurenemise. Samas on selline tõus kooskõlas üldise kinnisvaraturu hinnataseme muutusega. Hinnanguliselt kerkib ehitusõiguse mudeliga hinnatavate maatükkide maksustamishind seniselt 7,5 miljardilt eurolt 9,6 miljardile eurole. Asukohaklasside madalaimate väärtustasemete muutmine mõjutab eelkõige aktiivse turuta maade hindamist. Aktiivse turuta maa mudeliga hinnatakse kas osaliselt või tervikuna ligikaudu 400 000 katastriüksust. Muudatuse tulemusena tõusevad madalaimad väärtustasemed üldjuhul mõõdukalt, ligikaudu 25–33%. See võib tuua kaasa asjaomaste katastriüksuste maksustamishinna kasvu, kuid see vastab turul toimunud hinnataseme muutusele. Hinnanguliselt kerkib maksustamishind seniselt 1,8 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole ehk 28%. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamine toimub olemasolevate ressursside piires ega vaja lisarahastamist. Määruse üldise rakendamisega kaasnenud tulude ja kulude analüüs on tehtud määruse jõustumisel 2022. aastal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.