Christian Veske Teie 03.07.2026
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei Meie 10.09.2026 nr 11-5/2358-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Christian Veske
Täname, et jagasite meiega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
aastaraamatut, mis annab põhjaliku ülevaate 2025. aasta tegevustest eri valdkondades.
Ühelt poolt on murettekitav, et võrdõigusvoliniku poole tehtud pöördumiste arv kasvas ligi 22%. Teisalt
võib see viidata Eesti ühiskonna suurenenud teadlikkusele diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise
küsimustes.
Tunnustame voliniku kantseleid ka selle eest, et on leitud võimalusi tehisaru kasutamiseks töö
tõhustamisel. Samuti peame oluliseks, et kantselei on juhtinud tähelepanu tehisaru kasutamisega seotud
võimalikele kitsaskohtadele.
Täname ka aastaraamatus esitatud soovituste eest. Järgnevalt esitame oma vastused tehtud
ettepanekutele.
1. Luua sektoriülene koostöömudel vähendamaks ealist digilõhet
Nõustume, et üha digitaalsemaks muutuvas ja samal ajal vananevas ühiskonnas tuleb ealine digilõhe
probleemina tugevamalt esile. See võib piirata vanemaealiste ligipääsu avalikele teenustele, vähendada
nende iseseisvat toimetulekut ning tuua kaasa muid sotsiaalseid ja majanduslikke raskusi.
Oleme juhtinud vanemaealiste digiligipääsetavusele tähelepanu Justiits- ja Digiministeeriumi
„Digiühiskonna arengukava 2035“ kooskõlastusringil. Samuti oleme teinud sama ministeeriumiga
koostööd Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi kavandamisel, et tagada vanemaealiste
digiligipääsetavust toetavate meetmete rahastamine ka järgmisel perioodil.
Jälgime ligipääsetavuse rakkerühma soovituste elluviimist ning aitame kaasa asutuste koostööle,
valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustumisele, heade praktikate jagamisele ja sektoriüleste seoste
loomisele. Meil on hea meel tõdeda, et rakkerühma soovituste järjepideva esiletoomise tulemusena on
ligipääsetavuse põhimõtted jõudnud mitmesse olulisse arengudokumenti ja õigusakti, sealhulgas turismi
pika vaate dokumenti, LPS-i ja MeetS-i ning varjendeid, ehitisi ja hädaabinumbrit 112 puudutavatesse
nõuetesse.
Samuti panustavad ligipääsetavuse alase teadlikkuse suurendamisse üha enam organisatsioonid.
Koolitusi on korraldanud näiteks Kultuuriministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Positiivse sammuna loodi
hiljuti Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tallinna linna koostöös ka uus Eesti Ligipääsetavuse Portaal.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seni keskendunud digiligipääsetavuse edendamisel
eelkõige teenuseosutajate vaatele. Oleme nõus, et kasutajate digioskuste arendamine on valdkond, mis
vajab süsteemset tähelepanu. Seetõttu peame vajalikuks arutada teemat nii Justiits- ja Digiministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Meie hinnangul oleks meetmete
rakendamise eestvedamine kõige otstarbekam Justiits- ja Digiministeeriumi juhtimisel.
Pikaajaline eesmärk on, et iga valdkond lõimiks ligipääsetavuse põhimõtted oma tavapärastesse
tegevustesse ja teenuste arendamisse. Oleme valmis selle eesmärgi saavutamisele ning vajaliku
sektoriülese koostöö kujundamisele oma pädevuse piires kaasa aitama.
2. Tagada soolõime ja võrdsusmõjude süsteemne arvestamine ministeeriumi õigusloomes
Eelnõude mõjude, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud mõjude
hindamise eest vastutavad eelnõude ettevalmistajad ja asjaomased valdkonnad. Eelnõude koostamisel
lähtutakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning mõjude hindamise kontrollküsimustikust, mis
hõlmab ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud mõjude hindamist.
Ühtsema praktika kujunemist toetab Justiits- ja Digiministeeriumi koordineeritud ministeeriumideülene
mõjude hindajate võrgustik. Võrgustikus arutatakse mõjude hindamisega seotud küsimusi, jagatakse
kogemusi ja häid tavasid ning otsitakse võimalusi hindamise kvaliteedi parandamiseks.
MKM-i võrdsuspoliitika osakonna algatusel on ministeeriumide töötajaid suunatud läbima Digiriigi
Akadeemias soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise teemalisi koolitusi. Need aitavad eelnõude
ettevalmistajatel võimalikke soolisi ja muid võrdsusmõjusid paremini märgata, hinnata ning
õigusloomes arvesse võtta. MKM on teinud järjepidevat tööd selle nimel, et koolitusi läbiks rohkem
töötajaid, ning soovitab neid läbida ka kõigil oma uutel töötajatel.
Oma pädevuse piires saab MKM-i võrdsuspoliitika osakond pakkuda teistele poliitikakujundajatele
võrdsusmõjude süsteemseks arvestamiseks, sealhulgas õigusaktide ettevalmistamisel, nõu, koolitusi ja
metoodilist tuge. Ressursisäästlikult kestliku tulemuse saavutamiseks peab siiski iga ministeerium
tagama, et võrdsusmõjude hindamine oleks loomulik ja järjepidev osa tema õigusloomeprotsessist.
3. Soovitan uuesti kaaluda palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist täies mahus ja
võimalikult kiiresti
Sooline palgalõhe on Eesti ühiskonnas jätkuvalt oluline probleem, millega tuleb süsteemselt tegeleda.
Selle vähendamine aitab edendada naiste ja meeste võrdsust, tugevdada ühiskonna õiglustunnet ning
toetada ka majanduse konkurentsivõimet. Kuigi Eesti sooline palgalõhe on järjepidevalt vähenenud –
23,5%-lt 2014. aastal 12,2%-ni 2025. aastal –, on see endiselt tasemel, mille vähendamise nimel
töötame. Eesti eesmärk on vähendada palgalõhe 2035. aastaks 5%-ni.
Toetame palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärki vähendada soolist palgalõhet ning anda töötajatele
palgaläbirääkimistel rohkem teavet ja kindlustunnet. Alates 13. juulist 2026 kehtivad Eestis palkade
läbipaistvuse nõuded, mille kohaselt tuleb tööle kandideerijale anda enne töövestlust teavet töötasu või
selle vahemiku kohta. Samuti on keelatud küsida kandidaadilt tema varasema töötasu kohta ning
takistada töötajal enda töötasu avaldamist. Need muudatused suurendavad läbipaistvust ja tugevdavad
töötajate kaitset.
2
Praeguses etapis ei rakendata direktiivi neid kohustusi, mis tooksid tööandjatele kaasa kõige suurema
halduskoormuse. Nende hulka kuuluvad eelkõige detailse töötasustruktuuri loomine, suuremate
tööandjate regulaarne aruandlus ning sellega seotud põhjendamis- ja selgitamiskohustused. Enne nende
nõuete rakendamist peab Eesti Euroopa Komisjoniga arutelusid, et leida võimalusi keerukamate
kohustuste täitmise lihtsustamiseks ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks. Seetõttu peame
põhjendatuks liikuda direktiivi täieliku ülevõtmise suunas viisil, mis aitab saavutada selle eesmärke,
kuid arvestab samal ajal nõuete rakendatavuse ja proportsionaalsusega.
Lisaks jõustunud palkade läbipaistvuse nõuetele jätkame soolise palgalõhe vähendamist olemasolevate
lahenduste abil. Üks neist on Palgapeegel, mis võimaldab tööandjatel vähese lisatööga jälgida naiste ja
meeste palgaerinevusi oma organisatsioonis. Samuti toetame tööandjaid selgemate, läbipaistvamate ja
õiglasemate palgasüsteemide loomisel. Praegu toimuvad tööandjatele koolitused tööde väärtuse
hindamise ja läbipaistvate palgasüsteemide kujundamise teemal.
Oluline on tegeleda ka palgalõhe struktuursemate põhjustega. Seetõttu toetame tegevusi, mis avardavad
naiste ja meeste valikuid hariduses ja tööelus. Samuti koolitatakse karjäärinõustajaid, et noorte valikuid
ei piiraks soostereotüübid, ning korraldatakse tüdrukutele töövarjupäevi, mis innustavad neid püüdlema
ka juhtivate ametikohtade poole.
Seega jätkame tööd nii palkade läbipaistvuse suurendamise, õiglaste palgasüsteemide arendamise kui
ka palgalõhe algpõhjuste (nagu näiteks segregatsiooni) vähendamise nimel. Direktiivi ülejäänud nõuete
rakendamisel peame oluliseks leida tasakaal töötajate õiguste tõhusa kaitse ja tööandjatele seatavate
kohustuste mõistliku rakendatavuse vahel.
4. Muuta strateegilise partnerluse kavandamine prognoositavamaks
Nõustume, et strateegilise partnerluse puhul on prognoositavus oluline nii partneritele kui ka riigile.
Seetõttu oleme juba alustanud järgmise perioodi ettevalmistamisega. Samas rõhutame, et süsteem peab
jätma ka piisavalt paindlikkust, et reageerida muutuvatele vajadustele ja uutele väljakutsetele. Igal juhul
käsitleme valdkondlikke vabaühendusi ühe olulise partnerina riigi teadmiste ja võimekuste
terviksüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Pirjo Turk +372 5887 2142
[email protected]
3