Vastus pöördumisele

Eesti Ametiühingute Keskliit Inimväärse elu nimel! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 27.05 2026 e-kiri [email protected] Meie 13.08.2026 nr 1-12/38 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine seoses kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 lõikega 4 15.05.2026 pöördus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (EKTK) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekuga leppida kokku elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu, et Vabariigi Valitsus saaks selle võimalikult kiiresti kehtestada. 18.06.2026 lubasime MKM-le esitada EAKL seisukoha 2026. aasta augusti lõpuks. Kehtiv KTLS sõnastus: § 21. Streigi korraldamise õiguse piiramine (1) Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) Kaitseliidus, kohtutes ning päästeasutustes. (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes töötab selles lõikes nimetatud asutuses või organisatsioonis töölepingu alusel, välja arvatud päästeasutuses töölepingu alusel töötavad päästetöötajad ning Kaitseministeeriumis, Kaitseressursside Ametis, Kaitseväes ja Kaitseliidus töölepingu alusel töötavad isikud. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik. (4) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus KTLS § 21 lg 3 kehtiv regulatsioon tagab, et streigi korral hädavajalik teenindus- või tootmismaht igal juhul määratakse. Selle sätte mõte ei ole keelata streike elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes, vaid tagada streigi ajal hädavajalik teenindus- või tootmismaht. Hädavajalik teenindus- või tootmismaht ei tähenda tavapärase teenuse jätkamist, vaid ainult neid teenuseid, tegevusi või tööülesandeid, mille katkemine streigi ajal ohustaks vahetult inimeste elu, tervist, turvalisust või ühiskonna esmavajaduste rahuldamist. Me ei nõustu EKTK arvamusega, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavasse loetelusse kuuluksid kõik ettevõtted ja asutused, kelle tegevusala on hädaolukorra seaduse alusel käsitletav elutähtsa teenusena. Juhul, kui Vabariigi Valitsus määraks, et kõik ettevõtted ja asutused, kelle tegevusala kattub hädaolukorra seaduses mainitud tegevusalaga, oleksid elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelus, siis võib olla tegemist töötajate põhiõiguse liigse piiramisega. Streigiõigus on ühinemisvabaduse oluline osa, mille kaudu saavad töötajad kaitsta oma huve ja edendada oma töötingimusi. Ühinemisvabadus on töötajate põhiõigus ja põhiõigusele piirangute kehtestamisel tuleb tagada töötajatele alternatiivsed meetodid kollektiivsete õiguste kaitseks. Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee Siiani ei ole praktikas tekkinud probleeme sellest, et Vabariigi Valitsus ei ole ettevõtete ja asutuste loetelu kehtestanud ning tavapäraselt hädaolukorra korral streike ka ei korraldata. Juhul, kui peetakse siiski vajalikuks KTLS § 21 lg 4 üle vaadata, siis tuleks moodustada kolmepoolne töögrupp, kuhu kuuluvad ametiühingute ja tööandjate esindajad ning riiklik lepitaja. Lähtuma peaks vähemalt alljärgnevast: - Võiks olla väljatöötatud kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas konkreetse teenuse või tegevuse katkestus võib tekitada vahetu ja olulise ohu inimeste elule, tervisele turvalisusele või ühiskonna esmasele toimimisele. Eristada tuleb ettevõtte või asutuse üldist kuulumist valdkonda ja neid konkreetseid ülesandeid, mida tuleb streigi ajal minimaalses mahus jätkata. - Üheselt peaks olema arusaadav, kuidas määratakse hädavajalik teenindus- või tootmismaht sektorite lõikes. - Peaks olema tagatud, et töötajate streigiõigust ei piirata laiemalt, kui on vältimatult vajalik. - Streigiõiguse piiramise korral tuleks kehtestada streigiõiguse piiranguga hõlmatud töötajatele alternatiivne protsess, mille kaudu nad saavad oma kollektiivseid õigusi kaitsta – nt lepitusmenetlus, mis lõpeks lepitaja poolt pakutava kohustusliku lahendiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask EAKLi esimees  Maria-Helena Rahumets - MKM Saatja: Maria-Helena Rahumets - MKM Saatmisaeg: kolmapäev, 16. september 2026 12:51 Adressaat: Maria-Helena Rahumets - MKM Teema: FW: Kollektiivse töötüli lahendamise seadus - täiendatud tagasiside From: Piia Zimmermann <[email protected]> Sent: Thursday, September 10, 2026 4:08 PM To: Maria-Helena Rahumets - MKM <[email protected]> Cc: Seili Suder - MKM <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Subject: Re: Kollektiivse töötüli lahendamise seadus - täiendatud tagasiside Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Lisan veel laekunud ettepaneku. Küsisin meie liikmetelt tagasisidet 10.septembriks ja seetõttu neid veel tuleb. Tervitades Piia --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------------------- Meie kauplus on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) alusel püsiva kriisiülesandega ettevõtja, kelle ülesanne on tagada kriisiolukorras toidu jaekaubanduse toimimine ning seeläbi elanikkonna varustamine toidu ja muude esmavajalike kaupadega. Selle ülesande täitmiseks on ette nähtud nn kriisipoodide võrgustik – kauplused, mille toimimine peab olema kriisiolukorras tagatud ka olukorras, kus tavapärased tarne-, energia-, side- või muud teenused võivad olla häiritud. Peame püsiva kriisiülesandega ettevõtjana selleks ette valmistuma ning tagama kriisiülesande täitmiseks vajalikud võimed, sealhulgas vajaliku personali. Sellest vaatest tekkis meil küsimus KTTLS-i ja kriisivalmiduse regulatsiooni omavahelisest kooskõlast. KTTLS § 21 kohaselt tuleb elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes streigi või töösulu korral tagada hädavajalik teenindus- või tootmismaht. Selle mahu määravad pooled kokkuleppel ning lahkarvamuse korral riiklik lepitaja. Siin võib tekkida praktiline küsimus: ühe regulatsiooni kohaselt peab ettevõtja olema juba ette valmis tagama kriisiolukorras kriisipoodide toimimise ja selleks vajaliku personali, kuid kollektiivse töötüli korral võib KTTLS-i kohaselt tekkida vajadus alles kindlaks määrata, milline teenindusmaht peab säilima. See ei pruugi hästi sobituda kriisipoodide süsteemi eesmärgiga, mille keskmes on ette planeeritud toimepidevus ja valmisolek tagada elanikkonna varustamine ka kriisiolukorras. Kui riik on määranud ettevõtjale konkreetse kriisiülesande, oleks meie hinnangul põhjendatud, et ka kollektiivse töötüli regulatsioon arvestaks selle ülesandega. Sellest lähtudes teeme ettepaneku kaaluda: 1  1. KTTLS § 21 lg 4 alusel kehtestatavasse loetellu lisaks elutähtsa teenuse osutajatele ka KORKS-i alusel püsiva kriisiülesandega toidu jaekaubandusettevõtjate lisamist vähemalt selles ulatuses, milles nad vastutavad kriisipoodide toimimise eest. See tagaks, et kollektiivse töötüli korral tuleb ka kriisipoodides säilitada kriisiülesande täitmiseks hädavajalik teenindusmaht. 2. Kriisipoodide puhul võiks kaaluda, kas kriisiülesande täitmiseks vajalik minimaalne teenindusmaht või vähemalt selle kindlaksmääramise põhimõtted tuleks määratleda juba ette. Kriisipoodide süsteem põhineb ette planeeritud toimepidevusel ning seetõttu võiks vältida olukorda, kus alles kollektiivse töötüli tekkimisel tuleb hakata kokku leppima, millised kauplused, millises mahus ja millise minimaalse personaliga peavad tegevust jätkama. Leiame, et selline lähenemine aitaks tagada KTTLS-i ja kriisivalmiduse regulatsiooni omavahelise kooskõla ning annaks nii ettevõtjatele kui töötajatele suurema õigusselguse selle kohta, milline tegevus peab kollektiivse töötüli korral jätkuma. From: Piia Zimmermann <[email protected]> Sent: 08 September 2026 09:17 To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Subject: Re: Kollektiivse töötüli lahendamise seadus - täiendatud tagasiside Tere Saadan juurde veel ühe tagasiside: Peame põhjendatuks, et piirangute määratlemisel lähtutakse eelkõige tegevusvaldkondadest ja teenuse kriitilisusest, mitte konkreetsete ettevõtete nimedest. Selliste valdkondade hulka võiksid kuuluda näiteks tervishoid ja kiirabi, pääste ja sisejulgeolek, elektri-, gaasi-, soojus- ja kütusevarustus, joogivesi ja kanalisatsioon, side ja andmesideteenused, maksesüsteemid ja panganduse kriitilised teenused ning ravimite ja esmatarbekaupade tarneahela toimimiseks vältimatud teenused. Samuti tuleks hõlmata transpordi- ja logistikaahela need osad, mille katkemine ohustaks varustuskindlust või avalikku ohutust. Loetellu peaksid kuuluma vähemalt kõik hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad. Samas ei peaks loetelu nendega automaatselt piirduma. Süsteem peab võimaldama reageerida ka olukordadele, kus mõne seni kriitiliseks mitte peetud teenuse toimimine muutub ühiskonna jaoks hädavajalikuks. COVID-19 kriis näitas selgelt, et kriisiolukorras võivad sellised vajadused kiiresti muutuda. Eraldi vajab läbimõtlemist minimaalse teenuse mahu määratlemine. Eri valdkondades toimivad teenused väga erinevalt ning alati ei ole võimalik määrata näiteks protsenti teenusest, mis peab streigi ajal säilima. IT- ja sideteenuste puhul võib teenus toimida tavapärases mahus ka suure osa töötajate streigi ajal, kuid kriitilise intsidendi tekkimisel on vaja kindlaid töötajaid teenuse taastamiseks. Seetõttu võiks minimaalse teenuse mahu kõrval olla võimalik määratleda ka kriitilised funktsioonid või töötajate grupid, kelle töö on teenuse toimimiseks või taastamiseks hädavajalik. Tervitades 2 Piia Zimmermann Tervise ja tööturu valdkonnajuht Eesti Tööandjate Keskliit From: Piia Zimmermann <[email protected]> Sent: 02 September 2026 09:28 To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]> Subject: Re: Kollektiivse töötüli lahendamise seadus Tere, Maria-Helena Meie liikmete tagasiside tänase seisuga on, et sellise loetelu kehtestamine on pigem vajalik, et võimalike kollektiivsete töötülide korral oleks üheselt selge, milliste teenuste ja ettevõtete toimimine peab olema sel ajal tagatud. See aitab vältida vaidlusi ja annab nii tööandjatele, töötajatele kui ka riigile suurema kindluse. Allpool konkreetsemad vastused/ettepanekud: 1. Milline võiks olla elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu (nt keda/milliseid valdkondi hõlmama)?  Jäätmevedu  Loetelu peaks sisaldama teehoolduse valdkonda, teehooldusega tegelevaid ettevõtteid ja asutusi.  AS Chemi-Pharm toodab desinfektsioonivahendeid, mis on minu arvates samuti oluline haiglate toimimise seisukohalt. Hädaolukorraseaduses on mainitud ainult ravimitega varustamist. Kui algas koroonapandeemia, siis jäime ainsaks haiglate varustajaks Eestis, sest teised (liikmes)riigid keelasid desinfektsioonivahendite väljaveo. 2. Mis on teie seisukoht selles osas, et loetellu peaksid kuuluma kõik hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad? Nõus seisukohaga. Loetellu võiksid kuuluda kõik hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad. See on kõige selgem ja loogilisem lähenemine, sest nende teenuste katkemine mõjutab vahetult inimeste igapäevaelu ja ühiskonna toimimist. Kuna andsime pikema tähtaja, siis edastan asap, kui midagi veel laekub, mis vajab ära märkimist. Ilusat hooaja algust! 3 Piia Zimmermann Tervise ja tööturu valdkonnajuht Eesti Tööandjate Keskliit Kiriku 6, 10130 Tallinn +372 5022269 [email protected] 4  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 15.05.2026 nr 4/94 [email protected] Toom-Kooli 17 Meie 20.09.2026 nr 11-1/1756-2 10130, Tallinn Vastus pöördumisele seoses kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ettepanekuga Lugupeetud Täname 15. mail 2026. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning sotsiaalpartneritele esitatud ettepaneku eest seoses kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 21 lõikega 4 ehk küsimusega sellest, kuidas tagada elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes streigi või töösulu korral vajalik teenindus- või tootmismaht. Vastavalt varasemale kirjavahetusele edastame oma vastuse. Selguse huvides täpsustame, et meie vastus on viibinud kuivõrd koondasime erinevat tagasisidet, sh Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu tagasisidet ettepanekutele, niisamuti on olnud väga intensiivne periood muude samapalju oluliste tegevustega. Kehtiva õiguse kohaselt peaksid teenuste puhul, mille katkemist ei saa streigi puhul lubada, töösuhte pooled enne töötüli hädavajalikus teenindus- või tootmismahus kokku leppima. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik. Täna ei ole Vabariigi Valitsus kehtestanud KTTLS § 21 lõikes 4 nimetatud elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu. Olete teinud ettepaneku, et esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutustena peaksid olema käsitletavad kõik need ettevõtted ja asutused, kelle tegevus on hädaolukorra seaduse alusel käsitletav elutähtsa teenusena. Oleme tutvunud nii esitatud ettepaneku kui sotsiaalpartnerite tagasisidega (vt kirja lisad). MKM nõustub, et teema väärib tähelepanu ja õigusselgust. Oleme miinimumteenuse teemat sotsiaalpartneritega arutanud ka varasemalt, viimati kollektiivläbirääkimiste tegevuskava koostamise raames. Toona seda 2025-2027. a tegevuskava prioriteediks siiski ei võetud, samas lisasime teema tegevuskava lisasse „tegevuskavaks laekunud ettepanekute loetelu“, kus on loetletud tegevusi, mida saame tulevikus tegevuskava uuendades edasi kaaluda. Paraku ei ole ministeeriumi õigusloome tööplaani arvestades võimalik teemaga edasi liikuda kohe ja kiirendatud tempos. Samuti soovime miinimumteenuse teemale terviklikumalt otsa vaadata. Sotsiaalpartnerite tagasisidest nähtus samuti, et teemaga edasi liikumise osas on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 erinevaid arvamusi ja ettepanekuid. Näiteks toob Ametiühingute Keskliit oma tagasisides, et oluline on eristada asutuse üldist kuulumist elutähtsa teenuse valdkonda ja neid konkreetseid ülesandeid, mida on oluline streigi ajal miinimummahus jätkata. Oluline on, et streigiõigust piiratakse üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tööandjate Keskliidult laekus samuti erinevaid ettepanekuid. Lisaks on meile varasemast ajast viidatud teistele KTTLS §-ga 21 seonduvatele keerukustele (nt kuidas on mõistlik lahendada hädavajaliku teenindus- või tootmismahu lahkarvamusi). Eelnevat arvestades peame võimalikuks vaadata miinimummahu teemale täiendavalt otsa kollektiivläbirääkimiste tegevuskavas plaanitava kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõu raames, mille koostamist oleme planeerimas järgmisesse aastasse. Kui eelnõuga täpsemat tööd alustame, võtame konkreetsemate küsimuste ja/või ettepanekute esitamiseks puudutatud osapooltega ühendust. Täname veelkord küsimuse päevakorda toomise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hedi Arukase töö ja võrdsuse asekantsler Lisa: 1. ETKL tagasiside 2. EAKL tagasiside Maria-Helena Rahumets 59162680 [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit 2 3