Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 15 Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 61 lõike 5 alusel. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 14 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Spordiklubi puudega harrastajaks loetakse isik, kellel on tuvastatud puue või vähenenud töövõime ja kelle tegevused või toimingud spordi harrastamisel on püsivalt piiratud.“; 3) paragrahvi 26 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) treenerikutse koolituste andmed (esmaabi, paraspordi koolitused, eriala ja täienduskoolitused).”; 4) paragrahvi 26 lõike 8 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: “3) treenerikutse koolituste andmed (üldained, paraspordi koolitused).”; 5) paragrahvi 30 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: “(14) Arhiiviväärtusega andmed antakse üle Rahvusarhiivile. Isikuandmed, millele on määratud säilitustähtaeg, anonüümitakse pärast säilitustähtaja möödumist ja arhiiviväärtusega andmete üleandmist Rahvusarhiivile.”; 6) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki „SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU“ punkti 5 „Spordi harrastamine spordiklubis” täiendatakse alapunktiga 5.1.41 järgmises sõnastuses: „5.1.41. Selle spordiala puudega harrastajate arv kokku“; 7) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ I peatüki „SPORDIORGANISATSIOONIDE ALAMANDMEKOGU“ punkti 5 „Spordi harrastamine spordiklubis” täiendatakse alapunktiga 5.2.41 järgmises sõnastuses: „5.2.41. Selle distsipliini puudega harrastajate arv kokku“; 8) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ III peatüki „SPORDIEHITISTE ALAMANDMEKOGU” punkti 1 „Spordiobjekti andmed” alapunkt 1.6 sõnastatakse järgmiselt: „1.6. Spordialane teenindus 1.6.1. Ühildub teise spordiobjektiga (veebilink) 1.6.2. Riietus- ja pesemisruumide asukoht (hoone nimi, ainult rajatiste puhul) 1.6.3. Riietusruumide arv 1.6.4. Riietusruumide mahutavus 1.6.5. Pesemisruumide arv 1.6.6. Dušikohtade arv 1.6.6.1 Sh erivajadust arvestavate (inva-) dušikohtade arv 1.6.7. Saunad (leiliruumide arv) 1.6.8. WC-kohtade arv 1.6.8.1 Sh erivajadust arvestavate (inva-) WC-kohtade arv 1.6.9. Pissuaaride arv 1.6.10. Õpperuumide arv 1.6.11. Õpperuumide mahutavus (istekohtade arv) 1.6.12. Statsionaarse kohviku olemasolu 1.6.13. Istekohtade arv kohvikus 1.6.14. Statsionaarse majutuse olemasolu 1.6.15. Voodikohtade arv 1.6.16. Interneti püsiühenduse olemasolu 1.6.17. Avaliku WiFi olemasolu 1.6.18. Parkimiskohtade arv (külastajate parkimiskohtade arv spordiobjektile kuuluvas parklas ja territooriumil) 1.6.18.1. Sh puudega inimestele mõeldud parkimiskohtade arv 1.6.19. Puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu 1.6.20. Ligipääsetavuse infrastruktuur puudega inimestele 1.6.20.1. Spordiobjektile juurdepääs – kaldtee käsipuudega 1.6.20.2. Sportimispaikadele juurdepääs – sise- ja välisuste laius vähemalt 80 cm 1.6.20.3. Lift 1.6.20.4. Trepitõstuk 1.6.20.5. Basseinitõstuk 1.6.20.6. Käsipuud treppidel mõlemal pool 1.6.20.7. Viidastik puudega inimestele 1.6.20.8. Sh juhtteed pimedatele 1.6.20.9. Lisainfo 1.6.21. Muu info“; 9) määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ IV peatüki „TREENERITE ALAMANDMEKOGU” punkti 5 „Treenerikutse tasemekoolitused” alapunkt 5.3. sõnastatakse järgmiselt: “5.3. Koolituse liik (eriala, üldained, täienduskoolitus, esmaabi, paraspordi koolitus)”. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine tegija Sotsiaal- Täname võimaluse eest esitada arvamus kultuuriministri 27. veebruari 2020. a Arvestatud osaliselt. ministeerium määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus” muutmise eelnõule. Toetame spordiregistri täiendamist puudega harrastajate kohta koondandmete kogumise Mõiste sisustamisel on lähtutud puude ametlikust võimalusega, kuna see aitab saada parema ülevaate puudega inimeste määratlusest puuetega inimeste sotsiaaltoetuste osalemisest organiseeritud spordis ning loob eeldused teadlikumaks seaduse § 2 lõike 1 kohaselt ning Eesti spordipoliitika kujundamiseks ja paraspordi arendamiseks. Samuti võimaldab spordiregistri spordiklubi harrastaja mõistest. see tulevikus edasi arendada spordialaliitude tegevustoetuse süsteemi. Lisaks on laiendatud puudega harrastaja mõistet Kooskõlastame eelnõu järgnevate märkustega. selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude 1. Eelnõu punkt 1 (p 14 lg 8 täiendamine). Teeme ettepaneku laiendada puudega harrastaja mõistet selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude raskusastmega isikuid, vaid ka vähenenud raskusastmega isikuid. Kuigi ühtse ja selge definitsiooni kehtestamine on töövõimega isikuid. Laiemat lähenemist, mis mõistetav ning toetab andmete võrreldavust, võib kavandatud määratlus jääda hõlmaks ka tegevuspiiranguga inimesi lisaks kitsaks, sest kõigil olulise terviseseisundist tuleneva tegevuspiiranguga tuvastatud puudega või vähenenud töövõimega inimestel ei ole puude raskusastet tuvastatud. Seejuures võiks andmekogumisel isikutele käesolevas eelnõus ei toetata. eristada tegevuspiiranguga inimesi ning märkida eraldi, kas isikul on tuvastatud puue ja/või vähenenud töövõime. Sotsiaalministeeriumi Puudega harrastaja on spordiregistri põhimääruse kordusuuringus on mõisted ja andmekogumine eristatud selliselt: tähenduses isik, kellel on tuvastatud puue või Välispoliitika raport. Lisaks märgime, et seletuskirja kohaselt kogutakse vähenenud töövõime ja kelle tegevused või andmeid inimese vabatahtlikult esitatud teabe alusel. Sellisel juhul kaasneb toimingud spordi harrastamisel on püsivalt andmetega paratamatult teatav ebatäpsuse risk, kuna inimestel ei pruugi alati piiratud. olla selge, kas neil on tuvastatud puude raskusaste, vähenenud töövõime või mõni muu staatus (nt on endiselt nö vana süsteemi järgi 40-100% töövõimetuse otsusena inimesi, kellest osad nimetavad end ise tähtajatu invaliidsuspensioni saajaks). Seetõttu ei pruugi üksnes tuvastatud puude olemasolule tuginev definitsioon tagada kõige täpsemat ega täielikumat ülevaadet terviseseisundist tingitud piirangutega inimeste osalemisest spordis. Soovitame kaaluda laiemat lähenemist, mis hõlmaks ka tegevuspiiranguga inimesi. 2. Palume eelnõu saata arvamuse avaldamiseks ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale. AKI 1. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse põhimääruse lisa 1 ning lisatakse Arvestatud. Võistlusklassi andmete kogumine on sporditulemuste alamandmekogusse uus andmeväli „võistlusklass“. eelnõust välja jäetud.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Seletuskirja järgi on täiendamine vajalik parasportlaste võistlustulemuste kajastamiseks, kuna paraspordis tuleb tulemuste võrreldavuse tagamiseks Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava arvestada sportlasele rahvusvahelise klassifikatsioonisüsteemi alusel määratud regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete võistlusklassi. Samas paistab, et rahvusvaheline paraspordi töötlemise osas. klassifikatsioonisüsteem ei kujuta endast lihtsalt võistluskorralduslikku liigitust. Rahvusvahelise Paraolümpiakomitee selgituse kohaselt eeldab paraspordis võistlemine terviseseisundist tulenevat püsivat kvalifitseeruvat kahjustust ning klassifikatsiooni eesmärk on rühmitada sportlased võistlusklassidesse selle järgi, kuidas kahjustus mõjutab konkreetse spordiala sooritust. Seega, kui sportlase nimele ja võistlustulemusele lisandub ka võistlusklass, siis võib see anda teavet sportlase terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta. Oleme oma varasemas arvamuses1 juba juhtinud Kultuuriministeeriumi tähelepanu sellel, et ainuüksi sportlase osalemine paraolümpiamängudel annab teavet tema terviseseisundi kohta, mis tähendab, et tegemist on terviseandmetega ehk IKÜM2 artikli 9 lõike 1 tähenduses eriliiki isikuandmetega. Siinjuures peame vajalikuks juhtida tähelepanu andmekogu asutamist puudutavale volitusnormile. Nimelt näeb spordiseaduse (SpS) § 61 lõige 5 ette, et spordi andmekogu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sama paragrahvi lõige 7 võimaldab põhimääruses sätestada andmekogusse kantavate andmete, sh isikuandmete täpsema koosseisu, säilitamise täpsema tähtaja, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise korra ning muud andmekogu pidamiseks vajalikud tingimused. Seega võimaldab volitusnorm seaduses ette nähtud andmekoosseisu põhimääruses täpsustada, kuid ei anna alust lisada põhimääruse tasandil uut sisuliselt eriliiki isikuandmete kategooriat, kui sellist andmetöötlust ei ole seaduses piisavalt selgelt ette nähtud. SpS § 61 lõike 6 punkt 5 sätestab sportlase kohta kogutavate isikuandmetena sportlase nime, isikukoodi ja tema sporditulemuse, kuid puude andmeid, terviseandmeid, funktsionaalse piirangu andmeid ega võistlusklassi selles loetelus eraldi nimetatud ei ole. Antud juhul jääbki selgusetuks, kas võistlusklassi puhul on tegemist sporditulemuse n-ö tehnilise täpsustusega või on tegemist eraldi andmekategooriaga, mis võib avaldada teavet sportlase terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta. Viimasel juhul ei pruugi põhimääruse tasand olla sellise andmetöötluse reguleerimiseks piisav. Seega tuleks uuesti hinnata, kas võistlusklass on terviseandmeid kaudselt avaldav andmeväli, millisel  Eelnõu seletuskirja lisa 1 õiguslikul alusel seda isikustatud kujul töödeldakse, kas seda avalikustatakse koos sportlase nime ja tulemusega, kui kaua seda avalikustatakse ning kas selline avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne. Seejärel täiendada seletuskirja analüüsiga võistlusklassi õigusliku olemuse kohta ning vajadusel täiendada seaduse tasandi regulatsiooni. 2. Kehtiva põhimääruse § 5 kohaselt on andmekogu turbeaste madal ning Võistlusklassi andmete kogumisest käesoleva eelnõu turvaklass K1T1S1. Leiame, et kui andmekogus töödeldakse andmeid, mis raames loobutakse. Andmekogus ei ole muid eriliigilisi otseselt või kaudselt kajastavad sportlase terviseseisundit, siis ei ole piisav isikuandmeid. Parasportlaste võistlustulemused on piirduda senise turvaklassi kordamisega ilma täiendava analüüsita. Turvaklassi avalikud ja leitavad võistlusprotokollides. Kaalume küsimus ei ole üksnes tehniline infoturbe küsimus, vaid osa isikuandmete spordiseaduses andmekogu puudutava regulatsiooni töötlemise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja kaitsemeetmete hindamisest. täpsustamist, seda eriti isikuandmete töötlemise osas ja Andmekaitse Inspektsiooni koostatud andmekogude juhendis (lk 14) on sel juhul analüüsime ka turbeastme tõstmist. selgitanud, et ühe andmekogu erinevatel andmeliikidel võib olla erinev turvaklass ning eriliiki isikuandmete töötlemisel tuleks määrata teabe konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks vähemalt S2. Samuti on Justiits- ja Digiministeeriumi juhises (JDM juhis) selgitatud, et eriliiki isikuandmete töötlemine kuulub selliste olukordade hulka, kus isikuandmete töötlusprotsessidega kaasnev riive on suur ning seaduse tasandi regulatsioon peab olema täpsem. Samuti on JDM juhises märgitud, et eriti tundlike andmete puhul, näiteks terviseandmed, tuleks seaduses ette näha, kellel on juurdepääs andmekogu andmetele, millises ulatuses ning kellele andmekogust andmeid väljastatakse. Lisaks rõhutab JDM juhis, et kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid, tuleb ette näha täiendavad kaitsemeetmed andmesubjekti õiguste kaitseks ning pelgalt eriliiki isikuandmete töötlemise õiguse andmisest ei piisa. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja täiendada hinnanguga, kas spordiregistri praegune turvaklass K1T1S1 on piisav olukorras, kus andmekogus töödeldakse või hakatakse töötlema andmeid, mis otseselt või kaudselt kajastavad sportlase terviseseisundit. Kui võistlusklassi või muude paraspordiga seotud andmete töötlemine võimaldab teha järeldusi isiku terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, tuleb vähemalt nende andmeliikide või andmekogu vastava alamregistri konfidentsiaalsuse turvaosaklass üle vaadata ning põhjendada, miks ei kohaldata vähemalt S2 taset.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 3. SpS § 61 lõike 3 punkt 4 võimaldab spordi andmekogus koguda, töödelda, Teadmiseks võetud. Kaalume spordiseaduses avalikustada ja säilitada sporditulemusi toetuste eraldamise otsuste tegemiseks, andmekogu puudutava regulatsiooni täpsustamist, seda Eesti spordi arengu toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks. Sama eriti isikuandmete töötlemise osas. paragrahvi lõike 61 kohaselt säilitatakse sporditulemusi tähtajatult. Siinjuures peame vajalikuks rõhutada, et sporditulemuste tähtajatu säilitamine ei tähenda automaatselt kõigi sporditulemusega seotud andmete tähtajatu avalikustamise lubatavust. Säilitamine ja avalikustamine on eraldiseisvad isikuandmete töötlemise toimingud ning mõlema puhul tuleb hinnata eesmärki, ulatust, kestust ja proportsionaalsust. Oleme oma varasemas arvamuses märkinud, et tähtajatu andmete avalikustamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ning nõuab põhjalikku põhjendamist. Ka JDM juhise kohaselt tuleb isikuandmete avalikustamisel ette näha avalikustamise eesmärk, avalikustatavate isikuandmete kategooriad ja tähtaeg. Juhise järgi tuleb juhul, kui andmekogus tehakse avalikkusele kättesaadavaks isikuandmeid, sätestada isikuandmete avaldamise eesmärk, milliseid isikuandmeid avalikustatakse ning kui kaua isikuandmeid avaldatakse. Seega, kui eelnõuga lisatav võistlusklass loetakse sporditulemuse osaks, tuleb selgitada, kas sellele laieneb SpS § 61 lõikes 61 sätestatud sporditulemuste tähtajatu säilitamine. Samuti tuleks selgitada, kas võistlusklass avalikustatakse koos sportlase nime ja tulemusega ning kas avalikustamine on ajaliselt piiratud. Kui ajalist piirangut ei ole, siis tuleb selle puudumist põhjalikult ka põhjendada. Palume eelnõu seletuskirjas eristada sporditulemuste kogumine, säilitamine ja avalikustamine ning esitada iga töötlemistoimingu kohta eraldi eesmärgi, ulatuse ja tähtaja põhjendus, sh võistlusklassi osas. 4. Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse andmekogus andmete säilitamist. Arhiiviväärtuslikuks loeti Eesti Spordiregister Muudatuse kohaselt antakse arhiiviväärtusega andmed üle Rahvusarhiivile tervikuna. Põhjenduste kohaselt: Rahvusarhiivil on ning isikuandmed, millele on määratud säilitustähtaeg, anonüümitakse pärast pikaajaline spordiajalugu dokumenteeriva teabe säilitustähtaja möödumist ja arhiiviväärtusega andmete üleandmist kogumistraditsioon. Spordiajaloo püsiv talletamine Rahvusarhiivile. Seletuskirjas on märgitud, et Rahvusarhiiv hindas 2026. aasta võimaldab rahuldada kõrget uurijahuvi spordialaste jaanuaris spordiregistris sisalduva teabe arhiiviväärtuslikuks ning allikate suhtes. Arhiiviväärtuse andmisel on võetud hindamisotsuse kohaselt antakse arhiiviväärtuslik teave Rahvusarhiivile üle arvesse asjaolu, et spordiklubide, maakonna anonüümimata kujul vastavalt kokkulepitud välbale. Leiame, et seletuskirjas spordiliitude, spordialaliitude, spordiühenduste puhul ei ole piisavalt selgitatud, millised konkreetsed andmekategooriad on on tegemist sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, arhiiviväärtuslikud, kas arhiiviväärtus hõlmab ka paraspordiga seotud mis pole suuremas osas arhiivimoodustajad, st nende andmeid, sh võistlusklassi andmeid, millal toimub anonüümimine ning mida tegevuse käigus loodavat teavet Rahvusarhiiv ei kogu.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 anonüümimine spordiregistri kontekstis tegelikult tähendab. Andmekaitse Hindamisel veenduti, et Eesti spordielu eri Inspektsioon on oma varasemas arvamuses anonüümimise kohta selgitanud, et valdkondades (tippsport, harrastussport, spordi isikuandmed on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid korraldus ja juhtimine ning sporditaristu) toimuvaid andmeid ei saa konkreetse isikuga või tema tegevustega siduda, grupeerida või arenguprotsesse kajastavad andmed kogutakse isikupõhiselt eristada ehk isikustatud kujule tagasi viia või tuvastada koos süstemaatiliselt Eesti spordiregistrisse. Seega on muude andmetega nende põhjal konfidentsiaalset teavet. Samas arvamuses on registrisse koondatud teabel suur uurimispotentsiaal, selgitatud, et kui isikuandmete töötlemine toimub viisil, et andmeid ei ole enam võimaldades tulevikus uurida ja analüüsida nii spordi täiendavat teavet kasutamata võimalik seostada konkreetse andmesubjektiga, arengut kui ka selle mõju ühiskonnale, kultuurile ning on tegemist pseudonüümitud andmetega ning pseudonüümitud isikuandmete rahva tervisele töötlemisele kohalduvad jätkuvalt IKÜM nõuded, sh nõue määrata andmete säilitamiseks tähtaeg. Palume seletuskirja kindlasti täiendada selgitusega, Arhiiviväärtuslikkus hõlmab ka parasportlaste millised andmed antakse Rahvusarhiivile üle ning kuidas eristatakse sporditulemusi. Võistlusklassi andmete kogumisest anonüümimist pseudonüümimisest. käesoleva eelnõu raames loobutakse. Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete töötlemise osas. 5. Kehtiva põhimääruse § 4 kohaselt on andmekogusse kantud andmetel Arvestatud, vastav säte tunnistatakse kehtetuks. informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Oleme oma varasemas arvamuses märkinud, et selline säte on sisutühi, kuna asutus lähtub igal juhul oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus ning soovitasime sätte põhimäärusest eemaldada. Kuna § 4 on kehtivas põhimääruses jätkuvalt alles, palume varasemat märkust uuesti kaaluda. Kui sättel puudub iseseisev regulatiivne väärtus, tuleks see põhimäärusest välja jätta või sõnastada ümber selliselt, et see ei jätaks eksitavat muljet andmekogusse kantud andmete tegeliku kasutamise kohta. 6. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskirjas käsitletakse mõju Kaalume spordiseaduses andmekogu puudutava spordivaldkonnale, andmete esitajatele ja volitatud töötlejale, kuid regulatsiooni täpsustamist, seda eriti isikuandmete andmekaitsealane mõjude analüüs on ebapiisav. JDM juhise kohaselt tuleb töötlemise osas, võttes arvesse JDMi juhises toodud eelnõude puhul hinnata, kas on vajalik koostada andmekaitsealane selgitusi. mõjuhinnang ja vajadusel see koostada. Juhises on selgitatud, et mõjuhinnang on vajalik juhul, kui isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja Võistlusklassi andmete kogumisest käesoleva eelnõu eesmärgid võivad tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele raames loobutakse.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 ja vabadustele. Arvestades, et eelnõu puudutab puudega inimeste ja parasportlastega seotud andmeid ning lisatav võistlusklass võib vähemalt teatud juhtudel anda teavet terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, tuleks seletuskirjas selgitada, kas andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamise vajadust hinnati ning millisele järeldusele jõuti. Kui mõjuhinnangut ei peetud vajalikuks, tuleks seda seletuskirjas põhjendada. Kokkuvõtvalt rõhutame, et eelnõu ei saa käsitada üksnes spordistatistika tehnilise täpsustamisena. Kui andmekogusse lisatakse andmeid, mis võivad avaldada teavet isiku terviseseisundi või funktsionaalse piirangu kohta, peavad töötlemise õiguslik alus, eesmärk, ulatus, säilitamine, avalikustamine ja kaitsemeetmed olema selgelt ning veenvalt põhjendatud. Ilma nimetatud täiendusteta ei ole võimalik hinnata, kas eelnõu jääb spordiseaduses toodud volitusnormi piiridesse ning on kooskõlas IKÜM-st tulenevate eesmärgipärasuse, minimaalsuse, säilitamise piirangu ja usaldusväärsuse põhimõtetega. Rahvusarhiiv Tutvusime Rahvusarhiivis Eesti spordiregistri põhimääruse muutmise Teadmiseks võetud eelnõuga, eriti punktiga 4, mis täpsustab arhiiviväärtuslike registriandmete säilitamist ja andmete anonümiseerimist. Meie hinnangul on see kooskõlas arhiiviseaduse sätetega ning ettepanekuid sõnastuse muutmiseks meil pole Statistikaamet Tutvusime nimetatud eelnõuga ja saame kinnitada, et täiendavaid Teadmiseks võetud kommentaare eelnõu teksti osas pole. Statistikaamet avaldab sporditegevusega seotud andmeid kultuuriministeeriumi tellimusel ning praegused kavandatavad muudatused juba toodetava statistika protsessi ei mõjuta. Mõju võib esineda siis, kui soovitakse tellida uusi andmetabeleid  Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti spordiregistri põhimäärus kehtestati kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määrusega nr 4 (edaspidi põhimäärus) 1. Riigi infosüsteemi kuuluva spordiregistri (edaspidi spordiregister) põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. Eesti Paralümpiakomitee esitas kultuuriministrile 16.06.2026 põhimääruse muutmise ettepanekud, et parandada paraspordi ja puudega inimeste spordis osalemise statistika kogumist ning analüüsimist. Käesolevas eelnõus kajastatud muudatused on välja koostöös Spordikoolituse ja - Teabe Sihtasutusega, kes on spordiregistri volitatud töötleja. Eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1. andmekogu täiendatakse puudega harrastajate arvu kohta koondarvandmete kogumist võimaldavate parameetritega ning sätestatakse puudega harrastaja mõiste; 2. treenerikoolituse liikide hulka lisatakse paraspordi koolitus; 3. sätestatakse arhiiviväärtusega andmete üleandmine Rahvusarhiivile; 4. spordiehitiste alamandmekogu andmete loetelu täiendatakse spordiobjektide ligipääsetavust puudega inimestele kirjeldavate parameetritega. Eelnõuga kaasneb spordiorganisatsioonidele vähene täiendav halduskoormus seoses puudega harrastajate arvu esmakordse esitamisega spordiregistrisse. Andmekogusse esitatakse üksnes puudega harrastajate arv koondandmetena. Puudega harrastajate arvu kindlakstegemine toimub spordiklubi käsutuses oleva või harrastajate vabatahtlikult esitatud teabe alusel ning eeldab üldjuhul olemasoleva teabe koondamist ja korrastamist. Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus suureneb muudatuste rakendamise perioodil mõnevõrra seoses uute andmete kasutuselevõtu, andmekogu arendamise ning andmete esitajate nõustamisega. Pärast muudatuste rakendamist väheneb muudatustega seotud täiendav töökoormus ning spordiregistri haldamine jätkub tavapärase töökorralduse raames. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse spordiregistri juht Kairis Ulp ([email protected]; 730 3407), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129022020001 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast punktist. Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse tulenevalt Andmekaitse Inspektsiooni märkusest kehtetuks põhimääruse § 4. Kehtiva põhimääruse § 4 kohaselt on andmekogusse kantud andmetel informatiivne tähendus, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. See säte on sisutühi, kuna asutus lähtub igal juhul oma töös andmekogusse kantud andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on andmekogu andmetel kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 14 lõiget 8 kolmanda lausega, milles sätestatakse puudega harrastaja mõiste põhimääruse tähenduses. Mõiste sisustamisel on lähtutud puude ametlikust määratlusest puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 kohaselt ning Eesti spordiregistri spordiklubi harrastaja mõistest. Lisaks on laiendatud puudega harrastaja mõistet selliselt, et see ei hõlmaks üksnes tuvastatud puude raskusastmega isikuid, vaid ka vähenenud töövõimega isikuid. Puudega harrastaja on spordiregistri põhimääruse tähenduses isik, kellel on tuvastatud puue (keskmine, raske või sügav) või vähenenud töövõime (osaline või puuduv töövõime) ja kelle tegevused või toimingud spordi harrastamisel on püsivalt piiratud (nt vajab isik spordiala harrastamiseks eritingimusi, kohandatud treeningut, erivarustust või abistajat). Mõiste hõlmab erinevate puude liikidega harrastajaid, näiteks liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega, kõne- ja keelefunktsiooni piiranguga, intellektipuudega või psüühilise funktsiooni häirest tingitud puudega ning liitpuudega harrastajaid. Puudena ei käsitata ajutisest vigastusest, haigusest või muust lühiajalisest tervisehäirest tingitud piirangut. Puue võib olla näiteks liikumis-, nägemis- või kuulmispuue, kõne- ja keelefunktsiooni piirang, intellektipuue, psüühilise funktsiooni häirest tingitud puue või liitpuue. Muudatusega luuakse alus puudega harrastajate arvestuse (koondarv) pidamiseks spordiregistris. Mõiste määratlemine aitab tagada, et spordiorganisatsioonid lähtuvad arvandmete esitamisel samadest alustest ning kogutud andmed on võrreldavad. Arvandmeid saab kasutada puudega harrastajate osalemise analüüsimiseks organiseeritud spordis, spordipoliitika kujundamiseks, toetusmeetmete kavandamiseks ning paraspordi arendamiseks. Samuti loob muudatus paremad eeldused spordialaliitude tegevustoetuse süsteemi edasiarendamiseks, võttes arvesse spordialaliitude panust paraspordi arendamisse. Eelnõu punktidega 3 ja 4 täpsustatakse treenerite alamandmekogu koolituste liigitust ning punktiga 9 muudetakse määruse lisa 1 treenerite alamandmekogu andmete loetelu. Muudatustega lisatakse treenerikoolituse liikide hulka paraspordi koolitus. Muudatuse eesmärk on toetada kaasava spordi ja paraspordi arengut. Paraspordi koolituste eraldi kajastamine loob võimaluse hinnata treenerite valmisolekut juhendada puudega harrastajaid, 2 analüüsida treenerite paraspordialase kompetentsi arengut ning kavandada sihipärasemalt treenerite täienduskoolitusi. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse andmekogu andmete säilitamist. 2026. aasta jaanuaris hindas Rahvusarhiiv Eesti spordiregistris sisalduva teabe arhiiviväärtuslikuks. Hindamisotsuse kohaselt antakse andmekogus olev arhiiviväärtuslik teave Rahvusarhiivile üle anonüümimata kujul vastavalt kokkulepitud välbale. Sellest tulenevalt täiendatakse põhimäärust sättega, millega nähakse ette arhiiviväärtusega andmete üleandmine Rahvusarhiivile. Tegemist on andmete säilitamiskorda täpsustava muudatusega, mis ei muuda andmete töötlemise eesmärke ega andmete koosseisu. Eelnõu punktidega 6-9 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“. Eelnõu punktidega 6 ja 7 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ 1. peatüki „Spordiorganisatsioonide alamandmekogu“ punkti 5 „Spordi harrastamine spordiklubis“. Spordiklubi harrastajate andmeid kajastavasse andmete loetellu lisatakse kaks uut parameetrit: „Selle spordiala puudega harrastajate arv kokku“ (punkt 5.1.41) ning „Selle distsipliini puudega harrastajate arv kokku“ (punkt 5.2.41). Muudatus võimaldab saada ülevaate, kui palju on spordiklubides puudega harrastajaid erinevatel spordialadel ja distsipliinidel. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ 3. peatüki „Spordiehitiste alamandmekogu“ punkti 1 „Spordiobjekti andmed“ alapunkti 1.6 „Spordialane teenindus“. Andmete loetellu lisatakse erivajadust arvestavate (inva-) dušikohtade arv, erivajadust arvestavate (inva-) WC-kohtade arv ja puudega inimestele mõeldud parkimiskohtade arv. Samuti muudetakse olemasoleva andmevälja „Puuetega inimestele mõeldud infrastruktuuri olemasolu“ sõnastust, asendades termini „puuetega inimesed“ terminiga „puudega inimesed“. Senine vabatekstiväli „Puudega inimestele mõeldud infrastruktuuri kirjeldus“ asendatakse struktureeritud loeteluga „Ligipääsetavuse infrastruktuur puudega inimestele“. Muudatuse eesmärk on täiendada spordiehitiste alamandmekogu andmetega, mis kajastavad puudega inimeste ligipääsetavust toetava taristu, nagu kaldteede, liftide, trepitõstukite, basseinitõstukite, juhtteede ja muude ligipääsetavust parandavate lahenduste olemasolu. Varem koguti neid andmeid vabatekstina, mistõttu olid need ebaühtlased ja raskesti võrreldavad. Struktureeritud andmeväljad parandavad andmete kvaliteeti ning võimaldavad puudega inimestel ning neid toetavatel ja nõustavatel organisatsioonidel lihtsamini leida sobivaid spordiehitisi. Muudatus ei laienda oluliselt kogutavate andmete ulatust, vaid muudab seni vabatekstina kogutud teabe ühtselt struktureeritud andmeteks. 3 Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse lisa 1 „Eesti spordiregistrisse esitatavate andmete loetelu“ 4. peatüki „Treenerite alamandmekogu“ punkti 5 „Treenerikutse tasemekoolitused“. Koolituse liikide loetellu lisatakse paraspordi koolitus. Muudatus viiakse sisse kooskõlas põhimääruse tekstis tehtud muudatustega ning tagab, et treenerikoolituse andmekoosseis vastab koolituste tegelikule liigitusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Mõju kultuurile ja spordile Alates 2011. a riigi infosüsteemi kuuluva Eesti spordiregistri abil peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide ja nende spordiharrastajate, treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute, spordiobjektide, sportlasetoetuste ja -stipendiumide ning Eesti sportlaste rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatud medalite üle. Eesti spordiregister on riigi keskne spordiandmekogu, mille andmeid kasutatakse spordivaldkonna arengu jälgimiseks, analüüsimiseks, spordipoliitika kujundamiseks ning toetusmeetmete kavandamiseks. Seetõttu on oluline, et registri andmekoosseis võimaldaks saada Eesti spordisüsteemist kvaliteetseid, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid. Eelnõuga täiendatakse spordiregistri andmekoosseisu, et saada senisest süsteemsem ülevaade puudega harrastajate osalemise, treenerite paraspordialase ettevalmistuse ning spordiobjektide ligipääsetavuse kohta. Puudega harrastajate koondarvu kajastamine võimaldab saada võrreldavaid andmeid puudega /vähenenud töövõimega isikute osalemise ulatuse kohta organiseeritud spordis erinevatel spordialadel. Kogutud andmed toetavad kaasava spordikeskkonna kujundamist, paraspordi arengusuundade kavandamist ning riiklike ja valdkondlike toetusmeetmete paremat sihitamist. Mõju andmete esitajatele Eelnõuga kaasnev täiendav halduskoormus spordiorganisatsioonidele on vähene. Puudega harrastajate koondarvu Eesti spordiregistrisse esitamisel saab spordiklubi tugineda oma tegevuse korraldamisel kasutatavale teabele või harrastajate vabatahtlikult esitatud teabele. Kui vajalik teave puudub, saab spordiklubi selle kogumise korraldada oma tavapäraste andmekogumisprotsesside raames. Näiteks võib spordiklubi võimaldada harrastajal liikmeks registreerumisel või andmete uuendamisel vabatahtlikult märkida tuvastatud puude ja/või vähenenud töövõime olemasolu. Registrisse esitatakse üksnes puudega harrastajate arv koondarvandmetena. 4 Spordiobjektide andmete esitajate puhul ei kaasne olulist täiendavat halduskoormust, kuna ligipääsetavust puudutavad andmed on üldjuhul andmekogus juba olemas. Muudatuse rakendamisega kaasnev täiendav halduskoormus avaldub peamiselt esimesel rakendamise aastal. Edaspidi muutub vastavate andmete esitamine iga-aastase aruandluse tavapäraseks osaks. Mõju volitatud töötlejale Registri infosüsteemi muudatused kavandatakse tavapäraste arendustegevuste raames. Seetõttu suureneb mõnevõrra Eesti spordiregistri volitatud töötleja töökoormus registri arendamise, uute andmete kontrollimise ning andmete esitajate nõustamisega seoses. Suurem töökoormus kaasneb peamiselt muudatuste rakendamise algusperioodil. Pärast uute andmete esmast kogumist töökoormus normaliseerub ning registri tavapärane haldamine jätkub senises mahus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele. Vajalikud infosüsteemi arendused tehakse Eesti spordiregistri tavapäraste arendus- ja haldustegevuste raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Infosüsteemi Ametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Statistikaametile ja Rahvusarhiivile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Paralümpiakomiteele. Statistikaamet, Rahvusarhiiv ja Eesti Paralümpiakomitee kooskõlastasid eelnõu. Sotsiaalministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni märkused ning ministeeriumi seisukohad esitatud märkuste kohta on toodud seletuskirjale lisatud märkuste tabelis 5