Riigi kultuuristipendiumi taotluste hindamismetoodika

KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 01.09.2026 nr 8 Riigi kultuuristipendiumi taotluste hindamismetoodika Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 8 lõike 1 ning kultuuriministri 17. augusti 2026. a määruse nr 11 „ Riigi kultuuristipendiumi suurus ning selle määramise tingimused ja kord“ § 7 lõike 5 alusel: kinnitan riigi kultuuristipendiumi taotluste hindamismetoodika (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu  Kinnitatud kantsleri 01.09.2026 käskkirjaga nr 8 Lisa RIIGI KULTUURISTIPENDIUMI TAOTLUSTE HINDAMISMETOODIKA 1. Taotluste hindamine 1.1 Komisjon hindab taotlusi punktiskaalal täisarvudes (1; 3; 5). Hindamisel valitakse hinne, mille kirjeldus vastab kõige enam taotluses esitatud asjaoludele. Hindeid 1, 3 ja 5 tuleb põhjendada. 1.2 Hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.3 Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. 1.4 Taotluste hindamisel kasutatakse väärtuspunktide meetodit, kus igale hindamiskriteeriumile on määratud suhteline osakaal (punktid 10−30). Maksimaalselt on võimalik saada kokku 100 punkti. 1.5 Komisjon koostab taotluste koondhinnete alusel paremusjärjestuse. 1.6 Stipendiumi eraldamise ettepanek tehakse taotlustele, mis on saanud kõrgeima koondhinde ning mahuvad stipendiumikonkursi eelarvesse. 1.7 Kui kahe või enama taotluse koondhinne on võrdne ning kõikide taotluste rahastamiseks ei jätku vahendeid, eelistatakse taotlust, mis sai kõrgema hinde hindamiskriteeriumis „Plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele“. 1.8 Kui ka punktis 1.7 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on võrdne, eelistatakse taotlust, mis sai kõrgema hinde hindamiskriteeriumis „Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile“. 1.9 Kui ka pärast punktides 1.7 ja 1.8 sätestatud võrdlust ei ole võimalik taotlusi eristada, lähtutakse stipendiumisaajate valdkondliku mitmekesisuse põhimõttest. Valdkondliku mitmekesisuse hindamisel arvestatakse stipendiumisaajate esindatust erinevates loomevaldkondades. 1.10 Komisjoni ettepanekud protokollitakse. 1.11 Komisjon esitab kultuuriministeeriumi kantslerile ettepaneku stipendiumi eraldamiseks või eraldamata jätmiseks. Kantsler teeb otsuse lähtudes komisjoni ettepanekust. 2. Hindamiskriteeriumid 2.1 Hindamiskriteeriumid ja osakaalud: Hindamiskriteerium Osakaal Taotleja senine erialane ettevalmistus ja praktika 30% Plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele 30% Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile 30% Stipendiumisaajate valdkondlik mitmekesisus/tasakaalustatus 10% Kokku 100% 2.2 Hindamiskriteeriumite ja hinnete kirjeldused 2.2.1 Taotleja senine erialane ettevalmistus ja praktika (30%):  Kinnitatud kantsleri 01.09.2026 käskkirjaga nr 8 Hinnatakse: haridust; senist professionaalset tegevust; loomingulisi saavutusi; portfoolio kvaliteeti; soovituskirjade põhjendatust; taotleja arengupotentsiaali. Hinne 5 – Taotlejal on väga tugev erialane ettevalmistus ja veenev senine tegevus. Portfoolio tõendab kõrget professionaalset taset ja märkimisväärset arengupotentsiaali. Hinne 3 – Taotlejal on piisav ettevalmistus ja asjakohane kogemus, kuid professionaalne profiil või arengupotentsiaal ei ole täielikult veenvalt esitatud. Hinne 1 – Taotleja ettevalmistus, kogemus või portfoolio ei võimalda piisavalt hinnata tema professionaalset valmisolekut või arengupotentsiaali. 2.2.2 Plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele (30%): Hinnatakse: programmi kvaliteeti; programmi asjakohasust taotleja arenguvajadustega võrreldes; tegevuse põhjendatust; mõju taotleja professionaalsele arengule; võimalust saavutada uusi teadmisi, oskusi ja kontakte. Hinne 5 – Programmi valik on väga hästi põhjendatud ning selle mõju taotleja professionaalsele arengule on selgelt ja veenvalt kirjeldatud. Hinne 3 – Programmi mõju on tõenäoline, kuid selle põhjendus või kavandatud tulemused on esitatud osaliselt. Hinne 1 – Programmi mõju professionaalsele arengule ei ole piisavalt põhjendatud või seos taotleja arenguvajadustega on nõrk. 2.2.3 Enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile (30%): Hinnatakse: teadmiste ja kogemuste võimalikku ülekandumist valdkonda; rahvusvaheliste võrgustike loomise potentsiaali; mõju Eesti kultuurivaldkonna arengule; kavandatud jätkutegevusi pärast programmi läbimist. Hinne 5 – Taotluses on selgelt kirjeldatud laiem mõju valdkonnale ja Eesti kultuuriruumile ning jätkutegevused on realistlikud ja mõjusad. Hinne 3 – Laiem mõju on tõenäoline, kuid selle ulatus või kavandatud jätkutegevused ei ole täielikult veenvad. Hinne 1 – Laiem mõju ei ole piisavalt põhjendatud või jääb ebaselgeks. 2.2.4 Stipendiumisaajate valdkondlik mitmekesisus/tasakaalustatus (10%): Hindamine toimub võrdluses teiste esitatud taotlustega. Hinne 5 – Taotlus toetab stipendiumisaajate valdkondlikku mitmekesisust ja aitab tagada erinevate loomevaldkondade tasakaalustatud esindatuse. Hinne 3 – Taotlusel on neutraalne mõju valdkondlikule mitmekesisusele. Hinne 1 – Taotlus ei suurenda valdkondlikku mitmekesisust olukorras, kus sama valdkond on stipendiumisaajate seas juba tugevalt esindatud.