Riigi kultuuristipendiumi suurus ning selle määramise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11 Riigi kultuuristipendiumi suurus ning selle määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse § 7 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi kultuuristipendiumi (edaspidi stipendium) suurus ning taotlemise ja määramise tingimused ja kord. § 2. Stipendiumi eesmärk ja suurus (1) Stipendiumi eesmärk on noorte loovisikute toetamine professionaalse karjääri alustamisel ja rahvusvaheliste kontaktide saamisel edasisteks koostööprojektideks, võimaldades neile erialast enesetäiendust. (2) Stipendiumikonkursi eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. (3) Stipendiumi suurus on 10 000 eurot ühe stipendiaadi kohta. § 3. Stipendiumi andja (1) Stipendiumi andja on Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium). (2) Ministeeriumi ülesandeks on stipendiumikonkursi ettevalmistamine ja välja kuulutamine, taotluste menetlemine, hindamise korraldamine, taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamine, stipendiumi väljamaksmise korraldamine ning stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle kontrolli teostamine. (3) Ministeerium kutsub stipendiumitaotluste hindamiseks kokku kuni viieliikmelise hindamiskomisjoni, mille tegutsemisaeg on kolm aastat. Liikmed komisjoni määrab kultuuriminister. § 4. Nõuded taotlejale (1) Stipendiumit on õigus taotleda kuni 35-aastasel loovisikul professionaalseks erialaseks enesetäienduseks välisriikides või Eestis rahvusvaheliste juhendajate meistriklassides, töötubades, residentuurides jmt (edaspidi nimetatud programm). (2) Stipendiumi taotlejal peab olema vähemalt bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning ta on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või Eestis alalist elamisõigust. (3) Stipendiumi taotlejal puuduvad ministeeriumi ees varasemad täitmata kohustused ning taotleja pole saanud varem sama sihtotstarbega toetust Kultuuriministeeriumist või Eesti Kultuurkapitalist. § 5. Stipendiumikonkursi avamine (1) Stipendiumikonkursi avanemisest teavitab ministeerium oma veebilehel vähemalt neliteist kalendripäeva enne konkursi avanemise kuupäeva. (2) Teavitus stipendiumikonkursi avanemisest peab sisaldama vähemalt järgnevat: 1) taotlemise tingimused ja kord, sh taotluste esitamise tähtaeg; 2) stipendiumi suurus ja välja antavate stipendiumide arv; 3) stipendiumi kasutamise periood; 4) stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid, sh viide elektroonilisele taotluskeskkonnale; 5) hindamismetoodika; 6) komisjoni koosseisu info. (3) Ministeerium võib kuulutada ühes kalendriaastas välja mitu stipendiumikonkurssi, kui stipendiumikonkursi eelarve seda võimaldab. § 6. Stipendiumi taotluse esitamine (1) Taotleja esitab stipendiumi saamiseks taotluse ministeeriumi veebilehel avalikustatud elektroonilise taotluskeskkonna kaudu. Kui taotluskeskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. (2) Ministeerium võib vajadusel pikendada lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtaega 15 kalendripäeva võrra. (3) Stipendiumi taotlemiseks esitatakse: 1) nõuetekohaselt täidetud elektrooniline taotlusvorm; 2) haridustaset tõendav dokument; 3) portfoolio, mis annab ülevaate taotleja senisest valdkondlikust tegevusest; 4) elulookirjeldus, mis sisaldab teavet taotleja professionaalsest teekonnast, haridusest ja enesetäiendustest; 5) kinnitus enesetäiendamise programmi vastuvõtmise kohta; 6) põhjendatud selgitus programmi valiku kohta, sh milliseid edasisi loometegevusi või vajalikke kontakte antud programmi abil saavutab ning milliseid jätkutegevusi planeerib; 7) vähemalt kaks soovituskirja taotleja loomevaldkonna esindajatelt; teist loomevaldkonda hõlmava programmi puhul võib soovituskiri olla ka selle valdkonna esindajalt. § 7. Stipendiumi taotluste menetlemine ja hindamine (1) Ministeerium kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust. Puuduste korral teavitab ministeerium taotlejat taotluskeskkonna kaudu. (2) Puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks on taotlejal aega kuni kolm kalendripäeva. Kui taotleja nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Hindamiskomisjon hindab stipendiumi taotlusi, koostab taotluste paremusjärjestuse ning teeb stipendiumi andjale ettepaneku stipendiumi taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise osas. (4) Stipendiumi taotluste hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) taotleja senine erialane ettevalmistuses ja praktika - osakaal 30% koondhindest; 2) plaanitava enesetäienduse mõju erialasele eneseteostusele - osakaal 30% koondhindest; 3) enesetäienduse potentsiaalne laiem mõju erialale ja Eesti kultuuriruumile - osakaal 30% koondhindest; 4) stipendiumisaajate valdkondlik mitmekesisus/tasakaalustatus - osakaal 10% koondhindest. (5) Taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite hinnete alusel. Hindamismetoodika kinnitab ministeeriumi kantsler. (6) Tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule otsustab ministeeriumi kantsler käskkirjaga: 1) eraldada stipendium, kui taotleja ja stipendiumi taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele; 2) mitte eraldada stipendiumi, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele või kui stipendiumi taotlus ei vasta §-s 2 sätestatud stipendiumi eesmärgile või § 6 lõikes 3 sätestatud nõuetele või kui stipendiumi taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole stipendiumikonkursi eelarvet. § 8. Stipendiumi maksmine (1) Stipendium maksatakse stipendiumi saajale välja 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui stipendiumi rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 9. Aruande esitamine (1) Stipendiumi saaja kohustub esitama hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast enesetäiendamise programmi lõpetamist vormikohase aruande, mis koosneb kokkuvõttest programmi eesmärgi täitmise kohta ja programmis osalemist tõendavast dokumendist, milleks võib olla tunnistus, kinnituskiri vms. (2) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel stipendiumi saaja taotluse alusel pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne aruande esitamise tähtaja saabumist. (3) Juhul kui stipendiumi saaja katkestab programmi, peab ta sellest stipendiumi andjat esimesel võimalusel teavitama. § 10. Stipendiumi tagasinõudmine (1) Ministeerium nõuab kaalutlusõiguse kohaselt taotlejalt stipendiumi osaliselt või täielikult tagasi, kui stipendiumi saaja: 1) on esitanud stipendiumi taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või stipendiumi eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) on katkestanud stipendiumi saamise eelduseks oleva programmi; 3) ei ole esitanud tähtaegselt käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud aruannet. (2) Taotleja peab tagasinõutud stipendiumi tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Riigi kultuuristipendiumi suurus ning selle määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi ka RKPSS) § 7 lõike 1 kohaselt määratakse riigi kultuuristipendium (edaspidi stipendium) kuni 35- aastasele kõrghariduse omandanud loovisikule professionaalse tegevuse alustamise ja rahvusvaheliste kontaktide loomise toetamiseks. Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse stipendiumi suurus ning selle määramise täpsemad tingimused ja kord. Nende kehtestamise nõue kultuuriministri määrusega tuleneb RKPSS § 7 lõikest 3. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhtaja Bianka Soe ([email protected]), kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ([email protected], 628 2242) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 628 2347). Määrusega ei kaasne halduskoormuse tõusu. Ka varsemalt on stipendiume välja antud. RKPSSi muutmisega sisutati teisiti stipendiumi eesmärk, kuid taotlemise ja aruandlusega kaasnevad tegevused sellega ei muutnud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus kehtestatakse RKPSS § 7 lõike 3 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega kultuuristipendiumi suuruse ning selle määramise täpsemad tingimused ja korra. Määrus koosneb kümnest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrus kehtestab riigi kultuuristipendiumi suuruse ning taotlemise ja määramise tingimused ja korra. Eelnõu § 2 sätestab stipendiumi eesmärgi ja suuruse. Lõikes 1 sätestatakse stipendiumi eesmärk, mis lähtub RKPSSi § 7 lõikest 1. Stipendium on mõeldud noorte loovisikute toetamiseks professionaalse karjääri alustamisel ja rahvusvaheliste kontaktide saamisel edasisteks koostööprojektideks võimaldades neile erialast eneseteostust. Loovisiku all mõistetakse loovisikut loovisikute ja loomeliitude seaduse tähenduses. Selle kohaselt on loovisik autoriõiguse seaduse tähenduses autor või esitaja, kes tegutseb kas arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, disaini, etenduskunsti, helikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti või stsenograafia loomealal. Lõikes 2 sätestatakse, et stipendiumikonkursi eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Selliselt tagatakse paindlikkus lähtuda stipendiumide määramisel valdkonna vajadustest ja riigieelarve võimalustest. Lõikes 3 sätestatakse stipendiumi suurus, mis on 10 000 eurot ühe stipendiaadi kohta. Sellises suurusjärgus stipendium ühe noore loomeprofessionaali kohta võimaldab osaleda paari nädala kuni mõne kuu pikkuses programmis ning katta nii võimalikud programmi tasud kui ka elamis- ja sõidukulud. Vastavalt tulumaksuseaduse § 19 lg 5 punktile 1 ei maksustata riigieelarvest makstavaid stipendiume tulumaksuga. Eelnõu §-s 3 lõikes 1 sätestatakse, et stipendiumi andja on Kultuuriministeerium. Lõikes 2 loetletakse ministeeriumi toimingud seoses stipendiumide andmisega. Ministeeriumi valmistab ette stipendiumikonkursi ja kuulutab selle välja, menetleb esitatud taotluseid, sh hindab neid ja otsustab taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise üle ning teeb kontrolli stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle. Lõike 3 kohaselt moodustatakse stipendiumitaotluste hindamiseks viieliikmeline komisjon, kes hindab neid vastavalt määruses sätestatud hindamiskriteeriumidele määruse alusel koostatud hindamismetoodika järgi. Komisjoni tegutsemisaeg on kolm aastat. Liikmed komisjoni määrab kultuuriminister. Eelnõu § 4 sätestab nõuded taotlejale. Stipendiumit on õigus taotleda kuni 35-aastasel (kaasa arvatud) loovisikul professionaalseks erialaseks enesetäienduseks välisriikides või Eestis rahvusvaheliste juhendajate meistriklassides, töötubades, residentuurides jmt (edaspidi nimetatud programm). Stipendiumi taotleja peab olema vähemalt bakalaureusekraadi või sellele vastav kvalifikatsiooniga, eelistatult erialase kõrgharidusega loovisik. Arvestades kultuuri- ja kunstide valdkonna erialade eripärasid ja asjaolu, et kõigil loomealadel ei ole võimalik erialast kõrgharidust omandada, on põhjendatud, et nõutav haridus võib olla omandatud ka muus valdkonnas. Haridus võib olla omandatud Eestis riiklikult tunnustatud õppekaval või välismaal. Lisaks on nõutav, et stipendiumi taotleja on Eesti kodanik või omab Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või Eestis alalist elamisõigust. Samuti ei tohi stipendiumi taotlejal olla Kultuuriministeeriumi ees varasemad täitmata kohustusi ning taotleja ei tohi olla saanud varem sama sihtotstarbega toetust Kultuuriministeeriumist või Eesti Kultuurkapitalist. Nimetaud nõue on vajalik topeltrahastamise vältimiseks. Eelnõu § 5 sätestatakse nõuded stipendiumikonkurssi avamisele. Lõike 1 kohaselt teavitatakse stipendiumikonkurssi avanemise kuupäev ette vähemalt neliteist kalendripäeva ministeeriumi veebilehel. See ei välista info jagamist teistes kanalites, nt sotsiaalmeedias. Lõikes 2 sätestatakse minimaalsed nõuded teavituse sisule. Teavitus stipendiumikonkursi avanemisest peab sisaldama vähemalt järgnevat: 1) taotlemise tingimused ja kord, sh taotluste esitamise tähtaeg; 2) stipendiumi suurus ja välja antavate stipendiumide arv;  3) stipendiumi kasutamise periood; 4) stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid, sh viide elektroonilisele taotluskeskkonnale; 5) hindamismetoodika; 6) komisjoni koosseisu info. Lõikes 3 sätestatakse võimalus korraldada aastas mitu stipendiumikonkurssi. See on võimalik juhul kui stipendiumikonkursi eelarve seda võimaldab. Praktikas võib see vajalikuks osutada, kui ühe korraga ei kasutata ära aastaks eraldatud stipendiumide eelarvet. Eelnõu § 6 reguleerib taotluse esitamisega seonduvat. Lõike 1 kohaselt tuleb stipendiumi taotlus esitada ministeeriumi elektroonilise taotluskeskkonna kaudu. Informatsioon taotluskeskkonna ja selle kasutamise kohta on kättesaadav ministeeriumi veebilehelt. Lõikes 2 antakse ministeeriumile õigus vajadusel pikendada taotluste esitamise tähtaega 15 kalendripäeva võrra. See võib vajalikuks osutuda juhtudel, kus huvi stipendiumid taotlemise vastu on oodatust väiksem. Lõikes 3 sätestatakse, millised andmed ja dokumendid peab stipendiumi taotlemiseks esitama. Esitatud info põhjal peab olema võimalik hinnata kavandatud tegevuste mõju taotleja professionaalsele arengule. Täita tuleb toetuskeskkonnas elektrooniline taotlusvorm ning sellele lisada: 1) haridustaset tõendav dokument; 2) portfoolio, mis annab ülevaate taotleja senisest valdkondlikust tegevusest; 3) elulookirjeldus, mis sisaldab teavet taotleja professionaalsest teekonnast, haridusest ja enesetäiendustest; 4) kinnitus enesetäiendamise programmi vastuvõtmise kohta. Sellega kinnitab vastuvõtja või teenuse pakkuja taotleja osalemist. Kinnitus peaks olema allkirjastatud ning sisaldama vastuvõtja kontakte; 5) põhjendatud selgitus programmi valiku kohta, sh milliseid edasisi loometegevusi või vajalikke kontakte antud programmi abil saavutab ning milliseid jätkutegevusi planeerib; 7) vähemalt kaks soovituskirja taotleja loomevaldkonna esindajatelt. Kui programm hõlmab mõnda teist loomevaldkonda, võib üks soovituskirjadest olla ka selle valdkonna esindajalt. Eelnõu §-s 7 sätestatakse stipendiumi taotluse menetlemise ja hindamise kord. Lõigetes 1-2 kirjeldatakse taotluste nõuetekohasuse hindamist ning puuduste likvideerimisega seotud korda. Lõige 3 sätestab, et taotlusi hindab ja koostab neist paremusjärjestuse ning ettepanekud taotluste rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks ministri moodustatud komisjon. Lõikes 4 sätestatakse kriteeriumid ja nende osakaalud, millest lähtudes taotlusi hinnatakse. Komisjon lähtub hinnangute andmisel: 1. taotleja senisest erialasest ettevalmistusest ja praktikast (osakaal 30% koondhindest); 2. taotleja plaanitava enesetäienduse mõjust erialasele eneseteostusele (osakaal 30% koondhindest); 3. enesetäienduse potentsiaalset laiemast mõjust erialale ja Eesti kultuuriruumile, mis võib seisneda nii noore professionaali isikliku talendi arendamise vajaduses ja selle valdkondlikus potentsiaalis kui valdkondlike oskuste, teadmiste ja võrgustike arendamise vajaduses (osakaal 30% koondhindest) . Samuti arvestatakse pingerea koostamisel valdkondlikku mitmekesisust (osakaal 10% koondhindest). Kui mitu taotlust on võrdselt tugevad, eelistatakse valikut, mille puhul on stipendiumi saajate seas esindatud erinevad loomevaldkonnad. Lõikes 5 sätestatakse, et taotluste hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite hinnete alusel. Selleks koostab stipendiumi andja hindamismetoodika, mille kinnitab ministeerium kantsler ja mis avaldatakse ministeeriumi veebilehel stipendiumi konkursi avamise teates. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on sätestatud sama paragrahvi eelnevas lõikes. Hindamismetoodikas kasutatakse kõigi hindamiskriteeriumide hindamisel ühtset hindeskaalat 1–3–5, kus hinne 5 tähendab, et taotlus vastab asjaomasele hindamiskriteeriumile väga hästi, esitatud teave on põhjalik ja veenev ning mõju on selgelt põhjendatud; hinne 3 tähendab, et taotlus vastab hindamiskriteeriumile üldiselt, kuid esitatud teabes või mõju põhjenduses esineb puudusi; hinne 1 tähendab, et taotlus vastab hindamiskriteeriumile vähesel määral või mõju on ebapiisavalt põhjendatud. Täpsemad hinnete kirjeldused iga hindamiskriteeriumi kohta esitatakse hindamismetoodikas. Muu hulgas määratakse hindamismetoodikas ka koondhinde arvutamise viis, tulemuste ümardamise täpsus ning paremusjärjestuse moodustamise kord. Lõikes 6 sätestatakse, et stipendiumi andja eraldab stipendiumi tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule. Stipendiumi taotleja ja stipendiumi taotlus peavad vastama määruses sätestatud tingimustele. Samuti sätestatakse juhud, mil stipendiumi taotlus jäetakse rahuldamata. Stipendiumit ei eraldata kui stipendiumi taotleja ei vasta määruse §-s 4 sätestatud tingimustele või kui stipendiumi taotlus ei vasta §-s 2 sätestatud stipendiumi eesmärgile või taotlusele esitatavatele nõuetele või kui stipendiumi taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuses väljapoole stipendiumikonkursi eelarvet. Stipendiumi taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb ministeeriumi kantsler käskkirjaga. Eelnõu § 8 reguleerib stipendiumi maksmist. Üldjuhul makstakse stipendium saajale välja 14 päeva jooksul peale otsuse kinnitamist. Lõikes 2 reguleeritakse olukord, kus stipendium määratakse kõrvaltingimustega, mille puhul tehakse väljamakse alles peale tingimuste täitmist. Näiteks võib ette kujutada olukorda, kus objektiivselt põhjendatud asjaolude tõttu viibib programmis osalemise kinnitus, aga taotleja on kõik muud nõuded täitnud. Sel juhul makstakse stipendium välja peale kinnituse saabumist. Eelnõu § 9 sätestab aruande esitamise. Lõike 1 kohaselt peab stipendiumi saaja esitama hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast enesetäiendamise programmi lõpetamist vormikohase aruande. Stipendiumi aruanne seadistatakse taotlemise süsteemis (TMS) positiivse otsuse korral vastava taotluse juurde. Aruande esitamise tähtaja saabumisest teavitab süsteem taotlejat automaatselt. Selles esitatakse kokkuvõte programmi eesmärgi täitmisest. Aruandele lisatakse programmis osalemist tõendavast dokument. Selleks võib olla tunnistus, kinnituskiri vms. Aruanne võimaldab ministeeriumil hinnata, kas stipendiumi eesmärgid on saavutatud. Lõikes 2 antakse võimalus põhjendatud juhtudel aruande esitamise tähtaega pikendada. Selleks peab stipendiumi saaja esitama taotluse, mis tuleb esitada enne aruande esitamise tähtaja saabumist. Lõikes 3 seatakse stipendiumi saajale kohustus teavitada Kultuuriministeeriumi esimesel võimalusel programmi katkestamisest. Eelnõu § 10 sätestab stipendiumi tagasinõudmise. Kultuuriministeeriumil on stipendiumi saajalt õigus stipendium kaalutlusõiguse kohaselt tagasi nõuda, kui selgub, et taotleja on taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid või teavet või olulist informatsiooni varjanud. Samuti on õigus nõuda stipendium osaliselt või täies mahus tagasi, kui stipendiumi saaja on programmi, milleks stipendium anti, katkestanud. Samuti juhul, kui stipendiumi saaja ei esita määrusega nõutud aruannet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega 4. Määruse mõjud Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, keskkonda ega regionaalarengut. Tuvastatud on sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele ning mõju riigivalitsemisele. 4.1 Sotsiaalsed mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Noored loovisikud, kellel on kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon ning kes teevad esimesi samme karjääri loomisel. Mõju kirjeldus: Kõrgharidussüsteemist väljununa on noortel loomeprofessionaalidel keeruline kujundada rahvusvahelist karjääri ning omandada spetsiifilisi erialateadmisi ja oskusi. Stipendium toetab selliseid tegevusi, mis alustavale loovisikule võimaldavad enesetäiendamist, võrgustike arendamist ja enesetõestust erialal, seda nii Eesti kui rahvusvahelistes programmides, residentuurides, meistriklassides ja mujal. Positiivne mõju kultuurile seisneb noorte eneseteostuse võimaluste ning toimetuleku parandamises, mõju on pikaajaline. 4.2. Majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, halduskoormus) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kuni 35-aastased kõrghariduse omandanud loovisikud. Mõju kirjeldus: Noored professionaalid saavad toetuse kaudu end täiendada, osaledes programmides ning hankides teenuseid, mis omakorda toetab noorte loovisikut arengut ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Pikemas perspektiivis avaldab meede positiivset mõju loomevaldkonna arengule ja loomeettevõtete konkurentsivõimele Eestis ja mujal. 4.3. Riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kultuuriministeerium Mõju kirjeldus: Kultuuriministeeriumi töökoormus ei kasva, see jääb samaks. Jätkuvad stipendiumi taotluste menetlemine seotud tegevused. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud riigieelarvele ei kasva. Stipendiumi suuruseks on kavandatud 10 000 eurot. Varem kehtinud stipendiumide eelarve on olnud 46 000 eurot. Ümbersisustatud stipendiumi baas on sama. 2026. aastal suurendatakse 4000 euro võrra ministeeriumi eelarvevahendite baasilt. Seega on 2026. aastal kavandatud Kultuuriministeeriumi eelarvest kultuuristipendiumiks 50 000 eurot. Edaspidi hinnatakse stipendiumi eelarve võimalusi iga-aastaselt eelarve koostamise protsessis. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas (HMS § 93 lg 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks tunnustatud loomeliitudele, ülikoolidele, Eesti Disainikeskusele, Eesti Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile, Eesti Lastekirjanduse Keskusele, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele. Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kaasatud isikutest esitas eelnõule ettepanekuid MTÜ Esitajate Liit. Ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise teave on esitatud tabelis, mis on lisatud eelnõu seletuskirjale. Teised isikud ettepanekuid ei esitanud.  Kultuuriministri määruse „Riigikultuuristipendiumi suurus ning selle määramise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja lisa Eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine MTÜ Eesti 1) Soovitame koondada § 2 alla stipendiumi eesmärgi, andja, suuruse Mittearvestatud. Puudub vajadus paragrahvide Esitajate Liit ja konkursi eelarve ning ülesehituse muutmiseks. Eelnõus esitatud ülesehitus on arusaadav ja selge. kujundada § 3 pealkirjaga „Stipendiumikonkurss“, kuhu koondada ministeeriumi ülesanded konkursi korraldamisel ning hindamiskomisjoni moodustamist puudutavad sätted. Selline ülesehitus on süsteemsem ning paragrahvide pealkirjad vastavad paremini nende sisule. Teeme ettepaneku sõnastada paragrahvid 2 ja 3 järgnevalt: § 2. Stipendiumi eesmärk, andja, suurus ja eelarve (1) Stipendiumi eesmärk on noorte loovisikute toetamine professionaalse karjääri alustamisel ja rahvusvaheliste kontaktide saamisel edasisteks koostööprojektideks, võimaldades neile erialast enesetäiendust. (2) Stipendiumi andja on Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium). (3) Stipendiumi suurus on 10 000 eurot ühe stipendiaadi kohta. (4) Stipendiumikonkursi eelarve kehtestab valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. § 3. Stipendiumikonkurss (1) Ministeerium valmistab ette stipendiumikonkursi, kuulutab selle välja, menetleb taotlusi, korraldab nende hindamise, otsustab taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise, korraldab stipendiumi väljamaksmise ning teostab kontrolli stipendiumi kasutamise tingimuste täitmise üle. (2) Ministeerium kutsub stipendiumitaotluste hindamiseks kokku kuni viieliikmelise hindamiskomisjoni, mille tegutsemisaeg on kolm aastat. Hindamiskomisjoni liikmed määrab kultuuriminister. 2) Terminikasutus Arvestatud. Määruse § 4 lõikes 3 soovitame kasutada mõistet „ministeeriumi ees“ sõnade „stipendiumi andja ees“ asemel, kuna mõiste „ministeerium“ on juba eelnevalt defineeritud ning seda kasutatakse määruses läbivalt. Määruse § 4 lõike 3 sõnastamise ettepanek: (3) Stipendiumi taotlejal puuduvad ministeeriumi ees varasemad täitmata kohustused ning taotleja ei ole varem saanud sama sihtotstarbega toetust Eesti Kultuurkapitalist. 3) Taotluste esitamise tähtaja pikendamine Määruse § 6 lõike 2 Mittearvestatud. Säte juba sisaldab kaalutulusõigust sõnastuses soovitame kasutada väljendit „kuni 15 kalendripäeva (vajadusel). Leiame, et pikendamise vajaduse võrra“. See annab ministeeriumile võimaluse määrata konkreetsele esinemisel, on õigusselgem kui pikendamise tähtaeg on olukorrale vastav pikendamise tähtaeg ning väldib menetluse selgelt reguleeritud. põhjendamatut pikenemist. Muudatuse mõju on oluline ja annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas tähtaega on vaja pikendada näiteks 3, 5, 10 või 15 kalendripäeva võrra, mitte ei kohusta iga kord kasutama maksimaalset 15-päevast pikendust. Määruse § 6 lõike 2 sõnastamise ettepanek: (2) Ministeerium võib vajadusel pikendada lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva võrra. 4) Taotlemiseks nõutavad dokumendid Mittearvestatud. Tegemist oleks üleliigse viitega. Määruse § 5 lõike 2 punktis 4 võiks viidata § 6 lõikele 3 (nt „stipendiumi taotlemiseks nõutavad dokumendid vastavalt § 6 lõikele 3 ning viide elektroonilisele taotluskeskkonnale“), et vältida regulatsiooni dubleerimist ning muuta määrus süsteemsemaks. Määruse § 5 lõike 2 punkti 4 sõnastamise ettepanek: 4) viide elektroonilisele taotluskeskkonnale ning teave käesoleva määruse § 6 lõikes 3 sätestatud stipendiumi taotlemiseks nõutavate dokumentide kohta; 5) Hindamismetoodika Määruse § 7 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud, kuid määrusest ei nähtu, milliseid küsimusi reguleerib eraldi kinnitatav hindamismetoodika, millele viitab määruse § 7 lõige 5. Kuigi seletuskirjas on märgitud, et stipendiumi andja koostab hindamismetoodika ning see avaldatakse stipendiumikonkursi teates, ei nähtu ei määrusest ega seletuskirjast, milline on hindamismetoodika sisuline ulatus võrreldes määruses juba sätestatud hindamiskriteeriumide ja nende osakaaludega. Õigusselguse huvides võiks kaaluda määruse täiendamist või seletuskirjas täpsustada, milliseid küsimusi hindamismetoodika reguleerib (nt hindeskaala, koondhinde kujunemise või muu tehniline hindamiskord). 6) Stipendiumi eraldamise tingimused Määruse § 7 lõike 6 punktis 1 Mittearvestatud. Ettepanekus toodud olukord on soovitame lisada, et stipendium eraldatakse juhul, kui taotlus vastab reguleeritud § 7 lg 6 punktis 2. nõuetele ning mahub paremusjärjestuse alusel stipendiumikonkursi eelarvesse. Praegusest sõnastusest võib jääda mulje, et kõik nõuetele vastavad taotlused tuleb rahuldada sõltumata eelarvest. Määruse § 7 lõike 6 punkti 1 ja 2 sõnastamise ettepanekud: 1) eraldada stipendium, kui taotleja ja stipendiumi taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotlus mahub taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuse alusel stipendiumikonkursi eelarvesse; 2) mitte eraldada stipendiumi, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tingimustele, stipendiumi taotlus ei vasta §-s 2 sätestatud stipendiumi eesmärgile või taotlus ei mahu taotluste hindamisel moodustunud paremusjärjestuse alusel stipendiumikonkursi eelarvesse. 7) Aruande esitamise tähtaeg Määruse § 9 lõikes 1 soovitame Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. täpsustada stipendiumi kasutamise perioodi ja programmi lõppemise vahelist seost. Praegu võib tekkida olukord, kus ministeerium ei saa aruande esitamise tähtaega üheselt määrata, kui programm kestab kauem kui algselt kavandatud ja taotlemisel esitatud kasutamise periood. Ebaselguse kõrvaldamiseks soovitame aruande esitamise tähtaja siduda taotluses toodud stipendiumi kasutamise perioodiga. Määruse § 9 lõike 1sõnastamise ettepanek: (1) Stipendiumi saaja kohustub esitama hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul taotluses märgitud stipendiumi kasutamise perioodi lõppemisest vormikohase aruande, mis koosneb kokkuvõttest programmi eesmärgi täitmise kohta ja programmis osalemist tõendavast dokumendist, milleks võib olla tunnistus, kinnituskiri või muu samaväärne dokument. Soovitame täiendada § 9 uue lõikega järgmises sõnastuses: „(4) Aruande vormi kinnitab ministeerium ja avaldab selle oma veebilehel.“ Põhjendus: Määruse § 9 lõikes 1 kasutatakse mõistet „vormikohane aruanne“, kuid määrusest ei nähtu, milline on aruande vorm ega selle kehtestamise kord. Aruandevormi kinnitamine ja avaldamine tagab õigusselguse, ühtlustab stipendiaatide esitatavaid aruandeid ning lihtsustab ministeeriumi jaoks nende menetlemist ja sisulist hindamist. Samuti vähendab see vajadust taotlejatelt täiendavaid andmeid või selgitusi küsida. Kui praktikas tuleb aruanne esitada mingi elektroonilise keskkonna kaudu, siis tuleks selle lõike sõnastust vastavalt muuta. 8) Topeltrahastamise vältimine Soovitame määrust täiendada Mittearvestatud. Leiame, et esitatud ettepanek sisaldab sätetega, mis reguleerivad olukorda, kus stipendiumi saaja saab liialt haldus- ja töökoormust. Kultuuriministeerium pärast stipendiumi määramist sama tegevuse või eesmärgi stipendiumi andajana teeb koostööd Eesti rahastamiseks toetust Eesti Kultuurkapitalist või mõnelt teiselt Kultuurkapitaliga nii määruse § 3 lg 4 osas kui ka antud toetajalt / programmist. Kehtiv eelnõu sellist olukorda ei käsitle, stipendiumide osas. Kultuurkapital saab arvestada ja mistõttu puudub nii stipendiumi saaja teavitamiskohustus kui ka vältida topeltrahastamist enda menetlustes arvestades mh selge alus topeltrahastamise vältimiseks. Regulatsiooni täiendamine Kultuuriministeeriumi antud stipendiume. aitab tagada avalike vahendite sihipärase kasutamise ja õigusselguse nii stipendiumi saajale kui ka stipendiumi andjale. Selline sõnastus ei keela mitmest allikast rahastamist iseenesest, vaid välistab olukorra, kus sama kulu või tegevus hüvitatakse mitu korda. See on kooskõlas avaliku sektori rahastamise üldpõhimõtetega. Teeme ettepaneku lisada määruse § 10 lõiked 4 ja 5 järgmises sõnastuses: (4) Stipendiumi saaja on kohustatud viivitamata teavitama ministeeriumi asjaolust, kui talle määratakse pärast stipendiumi määramist sama tegevuse või sama eesmärgi rahastamiseks toetus Eesti Kultuurkapitalist või muult rahastajalt. (5) Kui stipendiumi saaja on saanud sama tegevuse või sama eesmärgi rahastamiseks toetust Eesti Kultuurkapitalist või muult rahastajalt ning selle tulemusena on tekkinud topeltrahastamine, on ministeeriumil õigus nõuda stipendium osaliselt või täielikult tagasi. 9) Määruse jõustumine Palume kaaluda § 11 muutmist. Arvestatud. Määrus jõustub üldises korras. Määrus Kaasamiskirja kohaselt saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks välja hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast 20.07.2026 ning arvamuste esitamiseks anti 10 tööpäeva. Sellest avaldamist Riigi Teatajas (HMS § 93 lg 2). tulenevalt võib arvamuste esitamise tähtaeg saabuda pärast määruse kavandatud jõustumise kuupäeva 01.08.2026. Õiguspärase kaasamise huvides võiks jõustumise aeg järgneda arvamuste esitamise tähtaja möödumisele ning nende läbivaatamisele. Loodan, et Eesti Esitajate Liit poolt esitatud ettepanekud aitavad kaasa määruse õigusselguse suurendamisele ning selle ühetaolisele ja praktilisele rakendamisele.