Kiri

Heigo Teder Sihtasutus Ugala Teater [email protected] 12.08.2026 nr 1-6/1022 Asutaja ootused Sihtasutuse Ugala Teater asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Ugala Teater“. Sihtasutuse arengu- ja tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja. Täname hea koostöö eest SA Ugala Teater asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Minister Merju Künnapuu 6282269 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Asutaja ootused Sihtasutusele Ugala Teater Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Ugala Teater tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ja etendusasutuse seadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele viis peamist ootust:  tagada elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamine kvaliteetsete lavastuste loomise ja esitamise kaudu nii statsionaaris kui ka väljasõidu- ja külalisetendustel;  edendada eesti dramaturgiat ning tutvustada seda mitmekesise etendustegevuse kaudu, mõtestades kogukondlikku pärandit ning väärtustades piirkonna kultuuri- ja ajaloopärandit;  pakkuda mitmekesist erinevatele sihtgruppidele suunatud etendustegevust ja haridustegevust ning tagada selle piirkondlik kättesaadavus eelkõige Viljandimaal, Raplamaal ja Järvamaal;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja vara heaperemehelik kasutamine. Asutaja seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist, sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Sihtasutuse põhieesmärk on professionaalse draamateatri tegevuse korraldamine ja arendamine. Riik asutas Sihtasutuse eesmärgiga tagada elanikkonna kultuuriliste vajaduste rahuldamine lavastuste loomise ja esitamise kaudu nii statsionaaris kui ka väljasõidu- ja külalisetendustel. Sihtasutuse tegevusvaldkonnad on lavastuste loomine ja etenduste esitamine, kultuurialase koostöö edendamine ning teatrikunsti kättesaadavuse tagamine. Asutaja seab eesmärgiks, et teater peab prioriteediks etendustegevuse elluviimist lisaks Viljandimaale ka Rapla- ja Järvamaal, tagades professionaalse teatrikunsti jõudmise erinevate piirkondade elanikkonnani. STRATEEGILISED ETENDUSKUNSTIDE VALDKONNA OOTUSED Võtmeindikaatorid1 on järgmised: 1. Külastajate rahulolu; 2. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes statsionaaris kokku; 3. Töötajate rahulolu; 4. Etenduste arv aastas; 5. Uuslavastuste arv aastas. 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1. TÄPSEMAD ASUTUSEPÕHISED OOTUSED SIHTASUTUSELE UGALA TEATER 1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti dramaturgiat, sh kogukonna ja piirkonna lugudel põhinevat Tulemusindikaatorid: 1.1. Eesti algupäranditel põhinevate lavastuste osakaal repertuaarist aastas; 1.2. Piirkondlikel/kogukondlikel lugudel põhinevate lavastuste arv repertuaaris aastas; 1.3. Eraetendusasutuste ja muude kultuuriorganisatsioonidega koostöös loodud uuslavastuste arv aastas. Koostöö all ei mõelda organisatsioonidelt ja ettevõtetelt teenuste oste. 2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi erinevatele sihtgruppidele ning kvaliteetseid haridustegevusi Tulemusindikaatorid: 2.1 Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv aastas; 2.2 Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste külastajate arv aastas; 2.3 Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega; 2.4 Aasta jooksul haridustegevustest osa saanud külastajate arv aastas; 2.5 Võõrustatud külalisetenduste arv aastas. 3. Tagada etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus – korraldada etendusi Kesk- Eestis ja Viljandimaal Tulemusindikaatorid: 3.1. Etenduste arv maakondade lõikes väljaspool statsionaarset saali. 4. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara. Tulemusindikaator: 4.1 Korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast 5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 5.1 Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas; 5.2 Vee kasutus aastas; 5.3 Jäätmete liigiti kogumine; 5.4 Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas; 5.5 Asutuse autode aastane läbisõit; 5.6 Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine 6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.  suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 6.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine. FINANTSOOTUSED Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid: 1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); 2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal; 3. kohalikult omavalitsuselt laekunud toetuste osakaal kogutulust; 4. erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust; 5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Seireindikaatorid: 1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas; 2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas; 3. majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1 töötaja kohta); 4. Põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted. 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: 1.1. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; 1.2. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 2. Investeerimispoliitika: 2.1. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekuva tulu ja välisvahendite või muude sihtotstarbeliste toetuste abil; 2.2. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; 2.3. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et investeering peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida jooksvad tulud (sh tegevustoetus) ei suuda katta; 2.4. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras teatri baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. JUHTIMISKVALITEEDI OOTUSED 1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist. Selleks toimub muu hulgas: 1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 1.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle. 2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Tulemusindikaator: 2.1.Haldusala küberhügieeni e-testi kord aastas läbimine - osalemise % teatri kasutajakontot omavatest töötajatest. 3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.