Kiri

Teie 10.07.2026 nr 12.1-1/2951-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 11.08.2026 nr 9-1/761-2 Euroopa Komisjoni kiri (HT.100453) ringhäälinguteatise rakendamise kohta Alljärgnevalt esitame Euroopa Komisjonile edastamiseks Eesti senisel kogemusel põhineva hinnangu Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi eeskirjade kohaldamine avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes“ (edaspidi ringhäälinguteatis) kohaldamise ja rakendamisega seotud töökoormuse, kulude ja kasu kohta. 1. Ringhäälinguteatise mõju halduskoormuse vähendamisele Eesti hinnangul on ringhäälinguteatis aidanud vähendada töökoormust eelkõige sellega, et see on loonud piisavalt selge raamistiku avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamise hindamiseks riigiabi eeskirjade seisukohast. Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) rahastamist käsitatakse olemasoleva abina. ERR-i rahastamise alused kehtestati enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ning hilisemad muudatused ei ole muutnud selle olemust. Eesti on seda seisukohta Euroopa Komisjonile ka varem selgitanud. Komisjon on varasemas tagasisides Eesti esitatud teabele leidnud samuti, et ERR-i rahastamine on olemasolev abi. Kuna ERR-i rahastamine on olemasolev abi, ei ole Eestil olnud kohustust esitada komisjonile ERR-i rahastamise kohta riigiabi teatist. Seetõttu ei ole ERR-i rahastamise puhul tekkinud riigiabi teatise ettevalmistamise ja esitamisega ning sellele järgneva komisjoniga suhtlemisega seotud töökoormust. Eesti hinnangul on ringhäälinguteatis andnud liikmesriikidele ka piisavalt paindliku raamistiku avaliku teenuse ülesannete määratlemiseks ning nende täitmise järelevalve ja hindamise korraldamiseks. Eesti varasema kogemuse põhjal on ringhäälinguteatise juhised olnud piisavalt selged ning olemasoleva ja uue abi eristamisel ei ole tekkinud olulisi praktilisi raskusi. Ringhäälinguteatise paindlikkus on Eesti hinnangul oluline ka seetõttu, et avalik-õigusliku meedia tegevuskeskkond ja tehnoloogilised võimalused muutuvad kiiresti. Liiga detailne ja jäik raamistik võiks piirata avalik-õigusliku meedia võimet kohandada oma teenuseid ühiskonna muutuvate vajaduste ja meediatarbimise arenguga. 2. Ringhäälinguteatise mõju töökoormuse suurenemisele Eesti senise kogemuse põhjal ei ole ringhäälinguteatise kohaldamine seni kaasa toonud olulist täiendavat töökoormust ega eristatavaid kulusid. Oluline on seejuures eristada ringhäälinguteatises ette nähtud uute meediateenuste eelhindamist senisest Eesti praktikast. Eestis ei ole seni läbi viidud ringhäälinguteatises kirjeldatud menetlust, mille käigus hinnatakse enne uue olulise audiovisuaalteenuse turuletoomist selle vastavust ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele ning võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 ERR-i poolt seni pakutavaid teenuseid on hinnatud riigisisese õigusraamistiku alusel, sealhulgas ERR-i nõukogu poolt. Senine hindamine ei ole olnud ringhäälinguteatises kirjeldatud eraldiseisev uue meediateenuse eelhindamise menetlus. Eestis on praegu väljatöötamisel regulatsioon, millega plaanitakse luua avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism. Vastavad seadusemuudatused on esitatud Vabariigi Valitsusele. Kavandatava regulatsiooni eesmärk on tagada, et kõik uued ERR-i kavandatavad meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid enne käivitamist läbipaistva ja ühtse mõju hindamise menetluse. Kavandatava regulatsiooni kohaselt hakkaks mõju hindamist tegema sõltumatu riigiasutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Vajaduse korral võib TTJA kaasata Konkurentsiameti, et saada sisendit turu- ja konkurentsiolukorra hindamiseks. Sellise lahenduse eesmärk on tagada hindamise objektiivsus ning vältida olukorda, kus hindamist teeks avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest või erasektori huvidest sõltuv asutus. Uue regulatsiooni rakendamisega kaasneks teatav täiendav töökoormus. TTJA-le tähendaks see eelkõige ajakulu ja tööjõukulu, mille ulatus sõltub uute meediateenuste turuletoomise sagedusest ja konkreetse hindamise keerukusest. Praeguse hinnangu kohaselt on mõju ulatus ja esinemise sagedus pigem väike. Uute meediateenuste mõju hindamise vajadus võib tekkida näiteks kord viie, kümne või isegi kahekümne aasta jooksul. Seetõttu ei ole eeldatavasti vaja luua TTJA-s selle ülesande täitmiseks uut püsivat ametikohta. Konkurentsiameti kaasamisest tulenev töökoormus sõltub konkreetsest hindamisest ja selle käigus vajaliku konkurentsialase analüüsi mahust. Ka siin ei ole eeldatud uue püsiva ametikoha ega püsikulude tekkimist. Kultuuriministeeriumile kaasneb töökoormus eelkõige uue mõju hindamise raamistiku, sealhulgas hindamiskriteeriumide ja metoodika väljatöötamisel. Tegemist on peamiselt regulatsiooni väljatöötamisega seotud töökorraldusliku mõjuga, mille ulatus ja esinemise sagedus on hinnatud väikeseks. Seega tuleneb kavandatav täiendav töökoormus otseselt ringhäälinguteatises sätestatud nõudest hinnata uute oluliste audiovisuaalteenuste mõju. Samal ajal on Eesti kavandatava regulatsiooni kujundamisel lähtunud vajadusest rakendada seda nõuet viisil, mis oleks proportsionaalne ega takistaks avalik-õigusliku meedia innovatsiooni. 3. Ringhäälinguteatise kohaldamisega seotud kulud Eesti senise kogemuse põhjal ei ole ringhäälinguteatise kohaldamisega seni kaasnenud eristatavaid otseseid, jõustamisega seotud ega kaudseid kulusid. Tulevikus võib uue meediateenuse mõju hindamisega kaasneda otsene kulu. Kavandatava regulatsiooni kohaselt katab mõju hindamise kulu üldjuhul ERR oma eelarvest. Mõju hindamise kulu sõltub eelkõige konkreetsest teenusest, valitud hindamismeetodist ja analüüsi keerukusest. Kui hindamine tellitakse välise teenuseosutaja käest, hõlmab kulu muu hulgas analüüsi läbiviimiseks tellitud teenuse maksumust. Praeguses etapis ei ole võimalik sellise kulu suurust nimetada, kuna mõju hindamise menetlust ei ole Eestis seni rakendatud ning konkreetse kulu suurus sõltub tulevikus hinnatavast teenusest ja selle keerukusest. Kavandatava regulatsiooni jõustumisel kaasneb TTJA-le ja vajaduse korral Konkurentsiametile juhtumipõhine töökoormus. Selle ulatus sõltub uute meediateenuste turuletoomise sagedusest ja konkreetse menetluse mahust. Kavandatava regulatsiooni puhul ei ole eeldatud püsikulude ega uute püsivate ametikohtade tekkimist. Mõju hindamise vajadus peaks esinema suhteliselt harva ning selle rakendamine on kavandatud olemasolevate riigiasutuste ülesannete raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merilin Piipuu Kantsler Kadri Kilvet 6282224 [email protected]