(EIS) algatatud kooskõlastamine

Ministeeriumid Meie 05.08.2026 nr 8-1/5780-1 Sätla põhimääruse eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile ja kooskõlastamisele Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Sätla põhimääruse eelnõu. Tagasisidet ootame 27. augustiks 2026. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Sätla põhimääruse eelnõu 2. Sätla põhimääruse seletuskiri koos lisaga Karmen Vilms 58665029 [email protected] Arvamuse avaldamiseks: Riigikantselei Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigi Tugiteenuste Keskus Andmekaitse Inspektsioon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 2  Seletuskirja lisa 1 Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang Üldinfo Teenus: riigi koosloome keskkond Sätla (andmekogu põhimääruse rakendamine) Kuupäev: 03.08.2026 Teenuse omanik (JDM-i osakonna ja talituse täpsusega): õiguspoliitika osakond Andmekaitsespetsialist (kohustuslik): Sander Heinsoo (JTKT) Muud kaasatud isikud (vajaduse korral): Karmen Vilms (JDM); Kristina Liik (Riigikantselei); Registrite ja Infosüsteemide Keskuse projektijuht Siret Hiller (RIK) Õiguslik alus andmete töötlemiseks: kavandatav Riigi Teataja seaduse § 12¹; kavandatav Sätla põhimäärus; avaliku teabe seadus; isikuandmete kaitse üldmäärus; isikuandmete kaitse seadus. Avalikes huvides täidetava ülesande puhul tuginetakse IKÜM-i artikli 17 lõike 3 punktile b. Mõjuhinnangu vajadus ja plaanitava lahenduse tutvustus Mõjuhinnangu vajadus (sh kontrollküsimustiku tulemus) ja teenuse lühike kirjeldus Laiendatud andmekaitsealane mõjuhinnang on põhjendatud, kuna kavandatakse uue riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist, milles isikuandmeid töödeldakse süstemaatiliselt nii kinnises töökeskkonnas kui ka avaliku vaate kaudu. Andmekogu ühendab ühelt poolt ametnike, kaasatud ekspertide ja muude menetlusosaliste töövood õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel ning teiselt poolt avalikkusele suunatud menetlusteabe ja arvamuste esitamise võimaluse. Teenuse lühikirjeldus: Sätla on Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei koostöös loodav IT- lahendus, mis koondab õigusloomega seotud teabe ühte kohta, võimaldab akti eelnõude ja muude dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist, avaliku menetlusteabe kuvamist ja avalikul konsultatsioonil osalemist. Esimeses etapis võetakse Sätla kasutusele Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamiseks; järgmistes etappides on kavas laiendada kasutust muud liiki aktidele ja Euroopa Liidu algatuste riigisisesele menetlusele. Mõjuhinnangus lähtutakse eeldusest, et tegu on suuremat tähelepanu vajava andmetöötlusega, sest: 1) teenus loob uue keskse töövahendi suurele hulgale avaliku sektori kasutajatele; 2) andmed liiguvad mitme kaasvastutava töötleja vahel; 3) osa andmeid tehakse avalikuks; 4) andmekogu on kavandatud struktureeritud andmete, andmevahetuse ja tehisaru toe jaoks. Kuidas andmetöötlus toimub (teenuse kirjeldus) Millisel meetodil toimub andmete kogumine, Andmeid kogutakse ja kantakse Sätlasse mitmel kasutamine, säilitamine ja kustutamine? viisil: 1) Sätlat kasutavad asutused koostavad või menetlevad Sätlas akti eelnõusid ja seletuskirju; 2) eelnõude koostamisse saab kaasata riigiasutuste väliseid partnereid, võimaldades neile ligipääsu kinnisesse töökeskkonda; 3) avaliku konsultatsiooni käigus esitavad füüsilised ja juriidilised isikud arvamusi;  4) andmeid saadakse andmevahetuse kaudu teistest infosüsteemidest: Riigi Teataja andmekogust, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust ja sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaalist ning äriregistrist ja volituste haldamise andmekogust; 5) takistuse korral võib teave tekkida ajutiselt süsteemiväliselt ning sisestatakse tagantjärele. Andmeid kasutatakse akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks, menetlusteabe avalikustamiseks, juurdepääsuõiguste haldamiseks, ülesannete korraldamiseks, avalikul konsultatsioonil osalemiseks ning menetluse tulemuse edastamiseks. Andmeid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatud säilitustähtaegadele. Avalik menetlusteave säilitatakse alaliselt; ettevalmistamise käiku kajastavad tööversioonid, märkused ja abimaterjalid kustutatakse pärast asjaomase menetluse lõppemist. Logisid säilitatakse kaks aastat. Kellel on juurdepääs andmetele? Juurdepääs avalikule menetlusteabele tekib igaühel Sätla avaliku vaate kaudu. Avalikustatud eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik end autentima. Kinnisele töökeskkonnale on juurdepääs: 1) vastutava asutuse teenistujatel nende tööülesannete ulatuses; 2) teiste Sätlat kasutavate asutuste teenistujatel, kui neile on antud konkreetse teemaga seotud juurdepääsuõigus; 3) muudel füüsilistel isikutel, kui neile on antud isiklik, mitteüleantav ja vajaduspõhine juurdepääs konkreetse ülesande täitmiseks. Juurdepääsuõigusi annab, muudab ja võtab ära akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistuja. Volitatud töötlejal on tehniline ligipääs teenuse pidamiseks, logide säilitamiseks ja intsidentide lahendamiseks ulatuses, mis tuleneb tema ülesannetest. Kas andmeid edastatakse kolmandatele Kolmandatele isikutele edastatakse andmeid isikutele? üksnes seaduses ja põhimääruses ettenähtud ulatuses. Avalikus vaates tehakse kättesaadavaks avalik menetlusteave, s.o eelnõude ja nende lisamaterjalide avalikud versioonid koos nende ettevalmistamisel osalenud töörühma liikmete nimedega ja teabega selle kohta, keda need isikud esindavad. Avaliku vaate kaudu saab esitada avaliku konsultatsiooni käigus eelnõudele märkusi või kui märkused on esitatud muul viisil, 2  tehakse need avalikus vaates kättesaadavaks. Märkuste juures on nähtav märkuse esitaja ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda ta esindab. Isikuandmed Milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kas tegu Töödeldavad isikuandmed on järgmised: 1) on eriliigiliste isikuandmetega? Sätlat kasutava isiku üldandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress; 2) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega selle kohta, keda nad esindavad; 3) avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamused ja nendega seotud esindusandmed; 4) tööülesannete korraldamiseks vajalik eemaloleku ja asendamise teave; 5) logiandmed; 6) vajaduse korral kontaktteave juriidilise isiku esindaja või arvamuse esitaja tuvastamiseks. Andmekogus ei toimu eriliigiliste isikuandmete töötlemist. Samas tuleb arvestada riskiga, et vabatekstilistes arvamustes või märkustes eelnõudele võivad avalikul konsultatsioonil osalevad isikud ise esitada delikaatsemat teavet, mistõttu tuleb rakendada sisulisi kontrolli- ja avalikustamispiiranguid. Milliste andmesubjektide andmeid töödeldakse? Andmesubjektid on: 1) Sätlat kasutavad ametnikud ja muud teenistujad; 2) töörühmadesse või koostöösse kaasatud eksperdid ja muud füüsilised isikud; 3) menetluses osalejad, sh kohtumistel ja kaasamisüritustel osalevad isikud; 4) avaliku konsultatsiooni käigus arvamuse esitajad; 5) juriidiliste isikute esindajad sellises ulatuses, mis on vajalik nende tuvastamiseks või ühenduse võtmiseks. Milline on töödeldavate andmete hulk ja Töödeldavate andmete hulk sõltub sellest, kui andmete säilitustähtaeg? suures mahus õigusakte Sätlas ette valmistatakse ja menetletakse. Andmekogu esmasel kasutuselevõtul on akti liikide arv piiratud ja keskkonnas saab koostada üksnes valitsuse algatatavaid seaduse muutmise seaduse eelnõusid. Samm-sammult kasutusjuhtude hulk suureneb ja ulatusliku kasutuse puhul saab väita, et töödeldavate andmete maht on märkimisväärne, sest õigusloomega puutub kokku suur osa keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalikku vaadet saavad kasutada kõik huvilised. Säilitamine: - avalikku menetlusteavet (sh eelnõu ametlikud versioonid, seletuskirjad ja lisad) säilitatakse alaliselt; - ettevalmistavad tööversioonid, n-ö sisemiste kasutajate märkused ja muud abimaterjalid koos 3  nendega seotud isikuandmetega ei säilitata pärast akti vastuvõtmist, heakskiitmist, allkirjastamist, väljakuulutamist või avaldamist, olenevalt akti liigist; - kui menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab edasise säilitamise või kustutamise vastutav asutus; - logisid säilitatakse kaks aastat toimingu tegemisest arvates. Andmetöötluse eesmärk Andmetöötluse eesmärk on suurendada õigusloome läbipaistvust ja selle eesmärgi saavutamiseks võimaldada Sätlas akti eelnõude ja muude dokumentide kavandite koostamist ning menetlemist, avaliku menetlusteabe kuvamist, arvamuste kogumist, menetluskäigu jälgitavust ning õigusajalooliselt oluliste materjalide säilitamist. Lisaeesmärgid on parandada osaliste koostööd, vähendada õigusloomes tehnilise töö mahtu, toetada struktureeritud andmestiku taaskasutamist ning tagada, et muudetava akti ametlik tekst ja menetluse tulemus liiguvad korrektselt Riigi Teataja ning teiste seotud infosüsteemide vahel. Vajalikkus ja proportsionaalsus - Kas andmetöötlus on eesmärgi Andmetöötlus on eesmärgi saavutamiseks saavutamiseks vajalik? vajalik. Sätla eesmärk on koondada ühte - Kas leidub alternatiivseid lahendusi keskkonda õigusloomega seotud tegevused, eesmärgi saavutamiseks? menetlusteave ja koostöövood. Õigusloomeprotsess on oma olemuselt avalik, mistõttu selles osalemine peab toimuma isiku enda nime alt. Kaasamise kontrollitavus ja läbipaistvus võimaldab ära hoida ohte demokraatlikule õiguskorrale ja õigusloome varjatud mõjutamist. Seda ei ole võimalik samas ulatuses saavutada üksnes killustatud dokumendipõhiste lahenduste, e-kirjavahetuse või eraldiseisvate süsteemide abil. Alternatiivsed lahendused (senised dokumendihaldussüsteemid, eelnõude infosüsteem, eraldi tabelid ja e-kirjad) ei võimalda võrdväärsel moel samaaegset tööd sama versiooniga, automaatset versiooni- ja menetlusjälge, varajast avalikustamist ning kooskõlastus- ja mõjutabelite automaatset tekkimist. Proportsionaalsuse seisukohast tuleb siiski andmete koosseis ja avalikustamise ulatus hoida minimaalselt vajalikuna. 4 - Kuidas tagatakse, et andmeid ei asutaks Eesmärgipärasus tagatakse eeskätt järgmiste hiljem töötlema algsest kogumise meetmetega: 1) andmekategooriad ja töötlemise eesmärgist erinevalt (ei laiendataks piirid on sätestatud seaduse ja põhimääruse andmetöötlust õigusliku aluseta)? tasandil; 2) juurdepääs on rolli- ja vajaduspõhine; 3) iga avalikustamise eel hinnatakse juurdepääsupiirangu vajadust avaliku teabe seaduse või eriseaduse alusel; 4) logitakse vähemalt andmete vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine; 5) ettevalmistavad materjalid ei säili tähtajatult; 6) salastatud teavet Sätlas ei töödelda. - Mis teave antakse andmesubjektidele? Avalikus vaates arvamuse esitajat teavitatakse enne tema arvamuse avalikustamist avalikustamise faktist. Avaliku vaate kasutajatele on privaatsustingimustes esitatud isikuandmete töötlemise info. - Kuidas tagatakse andmesubjekti IKÜM-i Õigused tagatakse selle kaasvastutava töötleja artiklite 15–18 ja 20–21 kohased kaudu, kelle vastutusalas andmed on. Kui õigused? taotlus puudutab mitme kaasvastutava töötleja andmeid, teevad asutused omavahel koostööd vastavalt AvTS-ile. Andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale väljastatakse tema pöördumises taotletud andmeid. Õiguste teostamisel tuleb arvestada, et seadusega pandud ülesande korral ei kohaldu kustutamisõigus samas ulatuses ametlikele, st alaliselt säilitatavatele menetlusmaterjalidele. Säilitatakse õigusaktide eelnõud ja seletuskirjad ja nende lisad kui õigusajalooliselt olulised materjalid, mis sisaldavad mh nende koostamises osalevate isikute andmeid. Ka praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub see samamoodi. Selliste isikuandmete alalist säilitamist võimaldab IKÜM-i artikli 17 lõike 3 punkt b, mille kohaselt seadusega pandud avalikes huvides täidetava ülesande korral ei pea kohaldama õigust olla unustatud. Seevastu ettevalmistavad tööversioonid tuleb süsteemis pärast menetluse lõppemist kustutada. - Andmete edastamine kolmandatesse Andmete majutamine toimub EL-i/EMP piires. riikidesse (kui kohaldub) 5 Maatriks aitab määrata riski tõenäosust ja võimalikku mõju, et rakendada õigeid maandamismeetmeid. Aitab tuvastada riskitaset. Olenevalt riskitasemest on kas vaja määrata meetmeid rakendamiseks, aktsepteerida või säilitada riskitase. Jääkriski hinnang iga väljatoodud riski korral MADAL Risk on aktsepteeritav. Kasutusele võtmine lubatud. KESKMINE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega. KÕRGE Kasutus lubatud täiendavate tingimustega. VÄGA KÕRGE Kasutusele võtmine EI OLE lubatud / vajab kasutuselevõtuks eraldi juhtkonna otsust. Riskid Riskide kaardistamisel tuleb mh lähtuda koostatud kitsendatud mõjuhinnangust ja teenuse kirjeldusest 6 Riski allikas Riski Realiseerumise Riskihinnang realiseerumise tagajärg tõenäosus Volitamata juurdepääs MADAL MADAL MADAL kinnisele töökeskkonnale või liiga suured juurdepääsuõigused, sh välistele osalistele antud ligipääsu äravõtmine. Eraelu puutumatust kahjustava KESKMINE VÄGA KÕRGE KÕRGE teabe või kasutaja vabatekstis esitatud liigsete isikuandmete sattumine avalikku vaatesse või avalikule konsultatsioonile. Teenuse käideldavuse häire MADAL MADAL MADAL (võrgu- või süsteemikatkestus) ja sellest tulenev vajadus ajutiselt töötada Sätlast väljaspool, mis suurendab hilinenud sisestamise, andmekao või dubleerimise riski. Kaasvastutavate töötlejate MADAL MADAL MADAL rollide killustumine ja ebaselgus andmesubjekti pöördumiste ning rikkumiste lahendamisel. Maandamismeetmed Maandamismeetmed keskmise või kõrgema riski korral (sh tagatised, turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja kõnesoleva määruse järgimise tõendamiseks) Risk Meede ja kuidas meede Mõju riskile Jääkrisk Riski riski vähendab aktsepteerimine Liigne või Kasutajad peavad end Vähendatud KESKMINE [täpsustada õigusvastane autentima süsteemis enne teenuse omaniku avalikustamine avaliku vaate kaudu otsus] märkuste esitamist. Kasutajaid teavitatakse avalikustamise faktist enne, kui nende märkused avalikustatakse. Kavandamisel on lahendus, mis võimaldab sisuliselt kontrollida ja 7 sõltuvalt olukorrast nii automaatselt kui ka käsitsi märkida avalike kasutajate märkustes esitatud isikuandmeid puudutav teave AvTS-i või eriseaduste alusel juurdepääsupiiranguga teabeks süsteemis. Vajaduse korral eemaldada või pseudonüümida liigne teave enne avalikustamist. Koolitada kasutajaid ning võimaldada avalikustamise eel tehnilisi hoiatusi. Lisaks on plaan tulevikus kasutada tehisaru abi isikuandmeid sisaldavate avalikkusele esitatud märkuste tuvastamiseks. 8  03.08.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Sätla põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus. Sätla on Riigi Teataja seaduse alusel loodav andmekogu, mille eesmärk on toetada akti eelnõude koostamist, menetlemist ning sellega seotud asutusesisest ja asutustevahelist koostööd, avalikku konsultatsiooni ning menetlusteabe avalikustamist ühes digitaalses keskkonnas. Põhimääruses täpsustatakse Sätla ülesehitus, turvaklassid, vastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded, Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad, akti liigid ja menetlusetapid, juurdepääsuõigused, andmete väljastamine, logimine, säilitamine ning määruse jõustumine. Regulatsioon lähtub Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 10 sätestatud volitusnormist ning täpsustab seaduses ette nähtud andmekogu pidamise korralduslikke ja tehnilisi küsimusi. Määruse eelnõu toetab Sätla etapiviisilist kasutuselevõttu. Esimeses etapis on eesmärk võtta Sätla kasutusele Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamisel ning laiendada edaspidi keskkonna kasutust teistele akti liikidele ja menetlusetappidele. Määruse rakendamisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju õigusloome töökorraldusele, menetlusteabe jälgitavusele, andmete taaskasutatavusele ja avalikkuse kaasamisele. Mõju avaldub eelkõige Sätlat kasutavate riigiasutuste töökorralduses ja töökoormuses. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli tähenduses ei suurenda põhimäärus inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest sellega ei kehtestata neile uusi info-, aruandlus- ega tegevuse õigusaktiga kooskõlla viimise kohustusi. Põhimäärus reguleerib Sätla kasutamise korraldust avaliku sektori tööprotsessis ning selle praktiline mõju seisneb eeldatavasti käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse vähendamises. Seetõttu ei ole eelnõus vaja kavandada eraldi halduskoormuse vähendamise meedet. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna riigi koosloome keskkonna nõunik Karmen Vilms ([email protected]). Põhimääruse eelnõu koostamisel on osalenud Justiits- ja Digiministeeriumi julgeoleku ja teabe kaitse talituse nõunik Sander Heinsoo ([email protected]). Põhimääruse eelnõu on läbi arutatud ka Riigikantselei õigusosakonna koosloome keskkonna projektijuhi Kristina Liigiga ning Sätla volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega, mis jõustub 1. oktoobril 2026. aastal ja millega loodi Sätla õiguslik alus ning milles sisaldub volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Seos Euroopa Liidu õiguse rakendamisega seisneb asjaolus, et keskkonda kasutatakse ka ELi algatuste riigisiseses menetluses ja hilisemal ELi õiguse Eesti õigusesse ülevõtmisel ja rakendamisel. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis nähakse ette Sätla üldsätted, teises peatükis Sätlasse kantavad andmed, andmeandjad ja akti liigid, kolmandas peatükis juurdepääsuõigused, andmete väljastamine, logimine ja säilitamine ning neljandas peatükis rakendussäte määruse jõustumise kohta. Paragrahviga 1 sätestatakse andmekogu ametlik nimetus. Kuna seaduse tasandil on andmekogu juba nimetatud Sätlaks, väljendab määrus üksnes selle ametliku nime kasutamist rakendusakti tasandil ega loo uut regulatiivset sisu. Säte, mille järgi peetakse Sätlat eesti keeles, lähtub andmekogu eesmärgist teenida Eesti õigusloomet ja menetlusteabe avalikkuse eesmärki. Eesti keele esiletõstmine toetab nii õigusselgust kui ka ühtset terminikasutust ning aitab vältida olukorda, kus andmekogu põhiandmed, väljad või kasutajaliides hakkaksid eri menetlustes paralleelsete nimetuste tõttu killustuma. Paragrahviga 2 nähakse ette Sätla ülesehitus. See on jaotatud kaheks funktsionaalselt erinevaks, kuid omavahel seotud osaks. Sisemine töökeskkond teenib akti eelnõude ettevalmistamise, ühise redigeerimise ja menetlemise eesmärki, avalik vaade aga läbipaistvuse ja kaasamise eesmärki. Selline lahendus vastab seaduses sätestatud eesmärgile koondada ühte andmekogusse nii koostamine, menetlemine kui ka menetlusteabe avalikustamine. Joonisel 1 on kujutatud Sätla kolme põhitegevuse omavahelist seost. Need on akti eelnõu koostamine, menetlemine ja menetlusteabe avalikustamine. Üldjuhul koostatakse ja menetletakse akti eelnõu Sätla sisemises töökeskkonnas. Avalikustamisele kuuluv teave edastatakse Sätla avalikku vaatesse. Põhiseaduslik institutsioon võib akti eelnõu koostada ja menetleda ka muus andmekogus ning anda Sätlasse avaliku menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed. Mikroteenustel põhinev ülesehitus võimaldab käsitleda keskkonna eri funktsioone eristatavate teenustena. See on oluline nii etapiviisilise kasutuselevõtu, andmevahetuse kui ka edasiarendamise seisukohalt. Sama arhitektuuriline valik võimaldab vajaduse korral kasutada eraldi infosüsteeme nii, et avalik menetlusteave oleks siiski koondatud ühtsesse vaatesse. Joonis 1. Sätla töövood. Paragrahviga 3 nähakse ette Sätla turvataseme alused, lähtudes andmekogu tegelikust rollist õigusloome igapäevases töökorralduses. Sätlas koostatakse ja menetletakse akti eelnõusid kogu õigusloomekaare 2 ulatuses ning sama keskkonda kasutatakse nii sisemiseks ettevalmistamiseks, asutustevaheliseks koostööks kui ka avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu tuleb turvaklass määrata nii sisemise töökeskkonna kui ka avaliku vaate põhjal, mis tähendab, et lisaks avalikus vaates avalikustatavale teabele tuleb lähtuda ka sisemises töökeskkonnas töödeldavatest tööversioonidest, menetlusteabest ja juurdepääsupiiranguga materjalidest. Turvaklasside määramine loob aluse nii tehniliste kui ka korralduslike meetmete kujundamiseks, sealhulgas juurdepääsuhalduseks, logimiseks, varundamiseks, intsidentide lahendamiseks ja teenuse toimepidevuse tagamiseks. Käideldavuse taseme K3 määramine on põhjendatud seetõttu, et Sätla on õigusloomega kokkupuutuvate ametnike põhiline töövahend ning seda tuleb kasutada kõigis menetlusetappides. Juba mõnetunnine katkestus ei tooks kaasa pelgalt ebamugavust, vaid reaalse tööseisaku: koostaja ei pääseks ligi varasematele versioonidele, seletuskirjale ega menetlusteabele ning kiireloomuliste eelnõude korral tuleks ajutiselt teha tööd väljaspool keskkonda. See omakorda suurendab lisatöö mahtu, vähendab menetluskäigu läbipaistvust ja kasvatab vigade tekkimise riski, sest Sätla automaatikat – näiteks terviktekstipõhine muudatuste haldus, vormindus ja seletuskirja seoste hoidmine – väljaspool süsteemi samal kujul kasutada ei saa. Väga hea käideldavus on seega vajalik Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, Riigikogu menetluse ja avaliku kaasamise sujuvaks toimimiseks. Tervikluse taseme T3 määramine on põhjendatud seetõttu, et Sätlas loodavad ja menetletavad andmed on vahetult seotud kehtiva õiguse kujunemisega. Kui õigusakti eelnõu koostamise ja muutmise käigus ei ole igal ajahetkel tõendatavalt selge, kes, millal ja millisel õiguslikul või menetluslikul alusel andmeid lõi, muutis või kustutas, ei ole võimalik hiljem piisava kindlusega tõendada menetluse korrektsust ega välistada volitamata muudatusi. Sätlas peab seetõttu saama reaalajas ja tagantjärele kontrollida nii avalike ja kinnitatud versioonide kujunemist kui ka kõiki olulisi töötlemistoiminguid. Tase T3 eeldab, et andmete allikal, muutmisel ja hävitamisel on tõestusväärtus, et versioonid on seostatavad nende looja, loomisaja ja kontekstiga ning et logide ja kontrollmehhanismide abil on võimalik tagada andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus kogu menetluse vältel. Konfidentsiaalsuse taseme S2 määramine on põhjendatud sellega, et kuigi Sätla avalikus vaates avalikustatakse S0-taseme menetlusteavet, sisaldab sisemine töökeskkond ka selliseid tööversioone, koostöörühma materjale ja asutusesisese koostööringi dokumente, millele ei tohi pääseda ligi piiramatu isikute ring. Koostöörühmades võivad osaleda üksnes konkreetselt määratud õigustega isikud – riigiasutuste teenistujad, eksperdid või huvirühmade esindajad. Tase S2 väljendab nõuet, et juurdepääs juurdepääsupiiranguga teabele oleks lubatud ainult kindlaksmääratud kasutajarühmadele ning turvalisel ja jälgitaval viisil. Praktilisel tasandil hindab teabevaldaja iga kord avaliku teabe seaduses või muus seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise vajadust Sätlas töödeldavale teabele. Näiteks on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks sellise teabe, mis võib kahjustada välissuhtlemist (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 3), või teabe, mis võib ohustada riigi julgeolekut (AvTS § 35 lg 1 p 31). Kõne alla võivad tulla ka eriseadustes sisalduvad alused, mille kohaselt on mingit laadi teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Samuti on eelnõu ettevalmistaja hinnata, kas mingi osa avalikult konsultatsioonilt saadud tagasisidest on laadilt selline, et võib kahjustada oluliselt mõne andmesubjekti eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Seetõttu on ta kohustatud vastava osa tagasisidest tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Paragrahviga 4 eristatakse Sätlat kasutavad asutused kui isikuandmete kaasvastutavad töötlejad ning Justiits- ja Digiministeerium ja Riigikantselei kui andmekogu arendamise eest oma pädevuse piires vastutavad kaasvastutavad asutused. Selline ülesehitus võimaldab hoida lahus andmekogu kasutamisega seotud sisulise vastutuse ning andmekogu arendamise ja pidamise korraldusliku vastutuse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei eraldi nimetamine kaasvastutavate asutustena lähtub Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas kirjeldatud lahendusest, mille kohaselt on need kaks asutust Sätla tellijad ja arendamise eest vastutajad oma pädevuse piires. Volitatud töötleja roll jääb seejuures tehniliseks ja on seotud teenusepidamisega. Sätlat kasutava asutuse ülesanded on seotud eelkõige tema enda loodavate, esitatavate ja töödeldavate andmetega. Kasutav asutus vastutab selle eest, et tema vastutusalas toimuv isikuandmete töötlemine oleks õiguspärane ning et tema loodud või Sätlasse esitatud andmed oleksid õiged. Samuti määrab kasutav 3 asutus enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ja otsustab nende avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega. See tähendab, et andmekogu tehniline pidamine ei vii sisulist vastutust andmete õigsuse, avalikustamise või juurdepääsupiirangute kohaldamise üle volitatud töötlejale ega andmekogu arendamise eest vastutavatele asutustele. Kasutav asutus vastab ka tema loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele, korraldab Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise ning teavitab volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest, et rikkumine oleks võimalik kõrvaldada. Paragrahviga 5 määratakse kindlaks Sätlasse kantavad andmed. Säte lähtub põhimõttest, et andmekogus ei koguta andmeid iseseisva eesmärgina, vaid üksnes selles ulatuses, mis on vajalik akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja avaliku menetlusteabe kuvamiseks. Seetõttu on loetletud nii menetluse objektiks olevad dokumendid kui ka nende menetlemiseks vajalikud struktuursed metaandmed, nagu staatus, akti liik, tähtpäevad ja menetlusetapp. Põhiseaduslike institutsioonide suhtes sätestatud erireegel tagab, et juhul kui eelnõu koostatakse ja menetletakse mõnes muus andmekogus, koondatakse Sätlasse siiski seaduses ette nähtud avalik menetlusteave. Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse Riigi Teataja seaduses juba sätestatud põhimõtet, et Sätlas ei koostata ega menetleta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu. Sätte eesmärk on tagada ühelt poolt kooskõla salastatud teabe töötlemise nõuetega ja teiselt poolt säilitada Sätlas seaduses ette nähtud avalik menetlusteave selles ulatuses, milles see tohib olla avalikustatud või andmekogus hoitud. Paragrahviga 6 reguleeritakse seda, kuidas säilitada andmekogu täielikkus juhul, kui ajutiselt kasutatakse keskkonnavälist töökorraldust. Seejuures nähakse ette põhimõte, et teabe tagantjärele sisestamine toimuks mõistliku aja jooksul. Kuivõrd nii materjalide maht kui ka Sätla kasutamise takistus võib varieeruda, ei ole ühtse tähtaja määramine võimalik. Samas tuleb arvestada vajadust tagada menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. Paragrahviga 7 täpsustatakse andmeandjaid. Sätte eesmärk on näha põhimääruse tasandil ette selline detailsus, mida volitusnorm eeldab andmeandjate ja nendelt saadavate andmete puhul olukorras, kus Sätla töökorraldus eeldab konkreetsete registrite ja süsteemide andmete kasutamist. Asutusesisese töökorralduse sujuvaks korraldamiseks kasutatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, täpsemalt riigile personali- ja palgaarvestuse teenust osutava ühtse majandusarvestustarkvara SAP ning sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaali andmeid. Nende andmete kasutamine vähendab käsitsi sisestamise vajadust ning võimaldab ülesandeid määrates arvestada muu hulgas eemaloleku- ja asendamisteabega. Juriidiliste isikute andmete puhul on põhjendatud nimetada andmeandjana äriregistrit, sest esindatava tuvastamise ja ühendusevõtu seisukohalt on just sealt võimalik saada juriidilise isiku nime ja registriandmetega seotud kontaktteavet. Säte näeb andmeandjana ette ka volituste haldamise andmekogu, kust küsitakse andmeid juriidilise isiku esindusõiguse kontrollimiseks juhul, kui isik avaldab Sätla avaliku vaate kaudu arvamust esindatava nimel. See tähendab, et inimene saab Sätlas avaldada avalikule konsultatsioonile esitatud materjalide kohta arvamust nii füüsilise isikuna enda nimel kui ka juriidilise isiku esindajana juhul, kui talle on volituste haldamise süsteemis sellekohane volitus antud. Riigi Teataja nimetamine andmeandjana väljendab omakorda Sätla otsest seost ametliku tekstiallikaga: eelnõu koostamisel kasutatakse muudetava akti ametlikku teksti ning menetluse tulemus peab olema suunatav edasi avaldamiseks või edasiseks menetluseks. Paragrahviga 8 seotakse põhimäärus seaduses sätestatud etapiviisilise kasutuselevõtu loogikaga. Põhimäärus näeb ette, millist liiki aktide eelnõusid saab Sätlas ette valmistada, kuid kasutuselevõtu ulatus määratakse eraldi. Näiteks on Sätla esimene kasutuselevõtu etapp sätestatud 1. oktoobril jõustuva Riigi Teataja seaduse § 14 lõikega 6, mille kohaselt Vabariigi Valitsuse algatatav seaduse muutmise seaduse eelnõu koostatakse Sätlas alates 2026. aasta 1. oktoobrist. Järgmisi kasutuselevõtu etappe saab seaduse alusel otsustada Vabariigi Valitsus. Sätte sõnastus võimaldab akti liikide loetelu tulevikus laiendada, ilma et põhimääruse ülesehitust tuleks iga üksiku etapi puhul ümber teha. 4 Paragrahviga 9 sätestatakse juurdepääsuõigus Sätlale. Paragrahv eristab avalikku vaadet ja sisemist töökeskkonda ning näeb neile ette erineva juurdepääsurežiimi. Avaliku vaate kaudu on igal isikul juurdepääs avalikule menetlusteabele, kuid avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks tuleb isikul end autentida. Sisemise töökeskkonna puhul on lähtekohaks vajaduspõhine ligipääs: juurdepääs on akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistujal, teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal talle antud juurdepääsuõiguse ulatuses ning muul füüsilisel isikul üksnes konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus ulatuses. Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav. Juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära eelnõu koostamise või menetlusetapi eest vastutav isik ning juurdepääs tuleb sulgeda või selle ulatust muuta viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on ära langenud või muutunud. Paragrahviga 10 sätestatakse andmete väljastamine. Paragrahv eristab andmete kättesaadavaks tegemist tavapärases töövoos ja andmete väljastamist individuaalse pöördumise alusel. Selline lahendus säilitab andmed loonud või menetlusse toonud asutuse sisulise vastutuse. Paragrahviga 11 reguleeritakse andmete logimist ja logide säilitamist. Logide pidamine on vajalik nii süsteemi turvalisuse, kasutajatoimingute kontrollitavuse kui ka järelevalve seisukohalt. Kaheaastane säilitamistähtaeg tagab mõistliku tasakaalu ühelt poolt kontrollivajaduse ja teiselt poolt minimaalsuse põhimõtte vahel. Paragrahviga 12 sätestatakse andmete säilitamine. Lõiked 1 ja 2 taasesitavad regulatsiooni tervikluse huvides Riigi Teataja seaduse § 121 lõike 9 sisu. Lõikes 3 oleva regulatsiooni eesmärk on võtta arvesse valitsuse tasandi õigusloome spetsiifikat, mille tõttu ei lange eelnõud valitsuse vahetudes menetlusest automaatselt välja. Seetõttu võib olla vajalik pooleli jäänud menetlusi mõne aja pärast uuesti jätkata. Samas ei ole andmehalduse mõistlikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks põhjendatud säilitada lõputult selliseid ettevalmistavaid materjale, mis on jäänud aastateks seisma. Otsuse selliste menetluste lõpetamise ja seetõttu ka ettevalmistavate materjalide säilitamise lõpetamise kohta saab teha eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja. Paragrahviga 13 sätestatakse määruse jõustumine. Jõustumistähtpäev on seotud seaduses sätestatud kasutuselevõtu esimese etapiga. Kuna samast kuupäevast hakkab Sätlas toimuma Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamine, peab ka põhimäärus olema selleks ajaks jõustunud, et andmekogu pidamine toimuks selge ja kehtiva rakenduskorra alusel. Andmekaitseline mõjuhinnang on esitatud seletuskirja lisas 1. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriigisisest õigusloomemenetlust ega Sätla pidamise korraldust. Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus. 4. Määruse mõjud Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi koosloome keskkonna Sätla põhimäärus, mis reguleerib uue keskse IT- süsteemi ülesehitust, haldamist ja kasutamist õigusaktide eelnõude koostamiseks ja menetlemiseks. Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ühtlustamise, avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse tõhustamisega riigi infosüsteemide vahel. Kõikide mõjuvaldkondade vaatest on tegemist püsiva mõjuga. Sätla kasutuselevõtuga koondatakse akti eelnõu koostamine, menetlemine, asutustevaheline koostöö, avalik konsultatsioon ja menetlusteabe avalikustamine ühte keskkonda. Lisaks dokumentidele talletatakse 5 menetlusega seotud andmed struktureeritud kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda, taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes ning vähendab vajadust sama teavet korduvalt sisestada. Eelnõu peamine mõju on seotud riigiasutuste õigusloome korralduse ja tööprotsesside ühtlustamisega, avalikkuse kaasamise ja läbipaistvuse suurendamisega uue e-teenuse kaudu ning andmevahetuse tõhustamisega riigi infosüsteemide vahel. 4.1 Sihtrühmad Mõju avaldub eelkõige riigiasutuste õigusloome korralduses ja tööprotsessides, asutuste ülesannete ja vastutuse jaotuses, teenistujate töökoormuses, infosüsteemidevahelises andmevahetuses ning avaliku menetlusteabe kättesaadavuses ja avalikkuse kaasamises. Samuti avaldub mõju isikuandmete töötlemisele, andmete turvalisusele ja Sätla toimepidevuse tagamisele. Sätla kasutuselevõtt mõjutab eelkõige ministeeriumides ja Riigikantseleis õigusloomega tegelevaid teenistujaid, kes hakkavad Sätlas akti eelnõusid koostama ja menetlema. Mõju avaldub ka põhiseaduslike institutsioonidele. Ministeeriumides ja Riigikantseleis oli 2025. aastal kokku ligikaudu 2 500 teenistujat 1. Kõik neist ei tegele õigusloomega, seetõttu ei ole Sätla vahetute kasutajate täpset arvu võimalik kindlaks määrata. Otseselt mõjutatud sihtrühmade hulka kuuluvad Justiits- ja Digiministeerium, Riigikantselei ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutavad Sätla arendamise, haldamise ja tehnilise toimimise eest, samuti andmekogude pidajad, kelle andmeid kasutatakse süsteemi toimimiseks ja andmevahetuse tagamiseks. Kaudselt mõjutab Sätla kasutuselevõtt inimesi, ettevõtjaid, vabaühendusi, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi organisatsioone, kelle õigusi, kohustusi või tegevust Sätlas koostatavad akti eelnõud võivad puudutada. Mõju avaldub ka ajakirjanikele, teadlastele, huvikaitseorganisatsioonidele ja teistele õigusloome jälgijatele, kelle jaoks paraneb avaliku menetlusteabe kättesaadavus ning akti eelnõude menetluse jälgitavus. 4.2 Mõjuvaldkonnad Määruse mõju avaldub eelkõige järgmistele mõjuvaldkondadele: • mõju riigivalitsemisele • mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale • sotsiaalsed mõjud • majanduslikud mõjud • mõju riigieelarvele Mõju riigivalitsemisele tuleneb õigusloome korralduse, tööprotsesside, vastutuse ja töökoormuse muutumisest. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb keskse digitaalse keskkonna kasutuselevõtust, andmevahetusest teiste andmekogudega ning Sätla turvalisuse ja toimepidevuse tagamisest. Sotsiaalne ja majanduslik mõju avaldub eelkõige menetlusteabe kättesaadavuses ning õigusloomes osalemise võimalustes. Sätla kasutuselevõtuga kaasnevat mõju on põhjalikumalt analüüsitud Riigi Teataja seaduse muutmise käigus2. 1 Allikas: Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 2 Riigi Teataja seaduse muutmise seadus 879 SE materjalid Riigikogu veebilehel: Eelnõu - Riigikogu 6 Järgnevalt analüüsitakse määruse mõju mõjuvaldkondade kaupa. 4.2.1 Mõju riigivalitsemisele Eelnõu reguleerib uue keskse IT-süsteemi (Sätla) kasutuselevõttu õigusloomeprotsessis, mis muudab otseselt ministeeriumide ja teiste riigiasutuste seniseid tööprotsesse, rolle ja vastutust. Sihtrühm: Sätlat kasutavad asutused (ministeeriumid, Riigikantselei jt) Määrusega luuakse ühtne ja kohustuslik digitaalne keskkond õigusaktide eelnõude koostamiseks, menetlemiseks kooskõlastamiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks. See asendab senised hajutatud või asutusepõhised lahendused, ühtlustades õigusloomeprotsessi kogu täitevvõimu ulatuses. Asutused peavad kohandama oma töökorraldust uue süsteemiga, määrama kasutajaõigusi ning vastutama enda sisestatud andmete õigsuse ja seaduspärasuse eest. Uus süsteem suurendab menetluse läbipaistvust ja jälgitavust, kuid nõuab ka töötajatelt uue töövahendi kasutamiseks vajalike oskuste omandamist. Praegu toimub suur osa õigusloome menetlemisest dokumentide (eelnõud, seletuskirjad, kooskõlastused, arvamused) kaudu. Sätlas talletatakse lisaks dokumentidele ka menetlusega seotud andmed struktureeritud kujul. See võimaldab menetlusteavet automaatselt töödelda, taaskasutada ja kuvada erinevates vaadetes. Eelnõu koostaja jaoks tähendab see väiksemat vajadust sama teavet korduvalt sisestada, paremat ülevaadet menetluse seisust ning võimalust kasutada automatiseeritud töövooge. Kooskõlastaja jaoks tähendab see kiiremat ligipääsu menetluse käiku, muudatusi ja esitatud arvamusi puudutavale teabele ning väiksemat vajadust koguda infot erinevatest dokumentidest ja süsteemidest. Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna muudab riigiasutuste üht põhitegevust – õigusloomet. Sihtrühma suurus: kõik ministeeriumid, Riigikantselei ning teised valitsusasutused ja põhiseaduslikud institutsioonid, kes osalevad õigusloomeprotsessis. Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud uue süsteemi tehniliste tõrgete ja kasutajate ebapiisava koolitusega või vastuseisuga uuele töökorraldusele, mis võib ajutiselt vähendada tööefektiivsust. Süsteemi käideldavuse probleemid (eelnõu kohaselt käideldavuse K3-taseme nõue) võivad halvata kogu õigusloomeprotsessi. Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtt on etapiviisiline. Esimene etapp hõlmab üksnes Vabariigi Valitsuse algatatavate seaduse muutmise seaduse eelnõude koostamist. Kui vajalikud lahendused süsteemis esialgu puuduvad, võib koostada eelnõu süsteemiväliselt. Sätla arendamise käigus ja selle kasutamise õiguslikku algust kavandanud eelnõu (Riigi Teataja seaduse muudatused) menetluse ajal tehti mitu tutvustust eri ministeeriumidele ja riigiasutustele. Ministeeriume on kaasatud ka katseprojektidesse ja sellega on plaanis jätkata nende funktsionaalsuste puhul, mida jätkuvalt arendatakse. Septembris 2026 toimuvad ka kasutajate koolitused, mida vajadust mööda edaspidi korratakse. Kasutuselevõttu toetavad ka kasutajajuhendid ja kasutajatoe pakkumine. Süsteemi toimepidevust toetavad koormus- ja kasutustestid, tehniline monitooring, varunduslahendused ning võimalus kasutada seaduses ette nähtud tingimustel ajutiselt süsteemivälist töökorraldust. Sihtrühm: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) RIK määratakse Sätla volitatud töötlejaks, kelle ülesanne on tagada süsteemi tehnoloogiline toimimine, sealhulgas majutus, käideldavus (K3), terviklus (T3), konfidentsiaalsus (S2), varukoopiate tegemine, intsidentide lahendamine ja andmevahetus teiste infosüsteemidega. 7 Mõju ulatus: märkimisväärne, kuna lisab RIK-i hallatavate kriitiliste riigi infosüsteemide hulka uue ja kompleksse süsteemi. Sihtrühma suurus: üks asutus, kuid mõju selle tehnilistele ja inimressurssidele on suur. Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Risk seisneb ebapiisavates ressurssides (raha, inimesed), mis ei võimalda tagada nõutud turbe- ja käideldavustasemeid. Tehnilised rikked RIK-i taristus võivad peatada kogu õigusloomeprotsessi. Leevendusmeetmed: Sätla kasutuselevõtu ettevalmistuse juurde kuuluvad RIK-is tehtavad koormustestid. Justiits- ja Digiministeeriumi ning RIK-i vahel tuleb sõlmida selged teenustaseme lepingud (SLA). Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei Justiits- ja Digiministeerium määratakse Sätla vastutavaks töötlejaks ning koos Riigikantseleiga ka kaasvastutavaks arendajaks. See tähendab juhtrolli süsteemi haldamisel, arendamisel, seaduslikkuse tagamisel ja kasutuselevõtu korraldamisel. Mõju ulatus: märkimisväärne, lisab ministeeriumile ja Riigikantseleile uue olulise vastutusvaldkonna. Sihtrühma suurus: kaks asutust, kuid mõju koondub konkreetsetesse osakondadesse. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Riskid on peamiselt seotud projektijuhtimise, arendusvajaduste prioriseerimise ning asutustevahelise koostööga. Ülesanded on kooskõlas asutuste põhipädevustega. 4.2.2 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Eelnõu loob uue riikliku e-teenuse, reguleerib selle tehnilist ülesehitust, turvanõudeid ning liidestamist teiste riigi andmekogudega, mis mõjutab otseselt infoühiskonna toimimist. Sätla loob õigusloome jaoks keskse digitaalse töökeskkonna ja avaliku vaate, milles menetlusega seotud teavet töödeldakse senisest suuremas ulatuses struktureeritud andmetena. See parandab riigi infosüsteemide koostalitlusvõimet, võimaldab menetlusteavet paremini taaskasutada ning vähendab vajadust sama teavet eri süsteemides ja töövahendites korduvalt hallata. Mõju infoühiskonnale avaldub ka avaliku menetlusteabe paremas kättesaadavuses ning võimaluses kasutada menetlusteavet masinloetaval ja taaskasutataval kujul. Sihtrühm: liidestatavate andmekogude pidajad ja haldajad Sätla liidestatakse mitme olemasoleva keskse andmekoguga (§ 7), sh riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga, äriregistriga, Riigi Teataja andmekoguga ja volituste haldamise andmekoguga. See nõuab uute andmevahetusteenuste arendamist ja haldamist. Andmevahetus suurendab riigi andmete taaskasutust ja infosüsteemide koostöövõimet. Liidestused võimaldavad kasutada olemasolevaid andmeid korduvsisestamise vältimiseks, vähendada käsitsi andmesisestamise vajadust ning kontrollida automaatselt kasutajate ja esindusõiguste andmeid. Riigi Teataja andmekoguga liidestamine võimaldab kasutada eelnõude koostamisel kehtiva õiguse ametlikke andmeid ning siduda eelnõud ja menetlusteabe automaatselt Riigi Teataja andmetega. Selle tulemusena väheneb andmesisestamisel tehtavate vigade oht ning õigusloome menetlused muutuvad tõhusamaks. Mõju ulatus: märkimisväärne liidestatavate andmekogude pidajatele ja haldajatele, kuna nõuab arendus- ja testimisressurssi. Mõju on püsiv, sest andmevahetus muutub õigusloome igapäevase töökorralduse osaks ning liidestusi tuleb Sätla kasutamise ajal hallata, seirata, hooldada ja edasi arendada. 8 Sihtrühma suurus: neli andmekogu ja nende haldajat. Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. Riskid on seotud andmevahetuse tehniliste tõrgetega või ühes süsteemis olevate ebakvaliteetsete andmetega, mis võivad kanduda üle teise süsteemi ja takistada Sätla toimimist (nt kasutajate tuvastamisel või andmete pärimisel). Leevendusmeetmed: koostatud on detailsed tehnilised spetsifikatsioonid liidestustele, tehtud põhjalik integratsioonitestimine ning rakendatud tõrketöötluse ja monitooringu lahendused andmevahetuse stabiilsuse tagamiseks. Etapiviisiline kasutuselevõtt võimaldab tuvastada ja kõrvaldada tehnilisi probleeme enne Sätla kasutusulatuse laiendamist. 4.2.3 Sotsiaalsed mõjud Eelnõu kohaselt loodav Sätla avalik vaade ja arvamuse avaldamise võimalus suurendab oluliselt õigusloome läbipaistvust ja avalikkuse kaasatust, mis mõjutab kodanikuühiskonna toimimist ja põhiõiguste teostamist. Sätla avalik vaade koondab ühte keskkonda avaliku menetlusteabe, eelnõud, seletuskirjad ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud tagasiside. See muudab õigusloomeprotsessi paremini jälgitavaks ning lihtsustab eelnõude kohta teabe leidmist ja arvamuse avaldamist. Parem teabe kättesaadavus võib suurendada inimeste ja huvirühmade võimalusi õigusloomes osaleda. Sihtrühm: avalikkus, huvirühmad ja kodanikuühendused ning teadlased ja ajakirjanikud Eelnõu kohaselt luuakse keskne ja standarditud platvorm (Sätla avalik vaade), kus kogu avalik õigusloometeave on koondatud ja kättesaadav. Kavandatavaid muudatusi on võimalik lugeda märgistatud terviktekstist. See parandab oluliselt kodanike, vabaühenduste ja teiste huvirühmade võimalusi jälgida seadusandluse väljatöötamist ja selles kaasa rääkida. Mõju seisneb põhiõiguste (õigus teabele ja õigus osaleda riigivalitsemises) paremas tagamises ja kaasava valitsemise põhimõtete edendamises. Mõju ulatus: mõõdukas kuni märkimisväärne. Juurdepääs teabele ja osalemine õigusloomes lihtsustub oluliselt, varasemad takistused (info hajutatus, keeruline leitavus) eemaldatakse. Sihtrühma suurus: potentsiaalselt kogu Eesti elanikkond, kuid eriti oluline on mõju aktiivsetele kodanikele ning tuhandetele Eestis tegutsevatele kodanikuühendustele ja sihtasutustele. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Risk on see, kui avalikkuse kaasamine jääb formaalseks ja esitatud arvamustega sisuliselt ei arvestata, mis võib kaasa tuua pettumust ja usaldamatust riigi vastu. Leevendusmeetmed: avaliku kommunikatsiooni ja katseprojektide kaudu suurendatakse teadlikkust uuest võimalusest õigusloomes kaasa rääkida. Püütud on tagada süsteemi kasutajasõbralikkus, ligipääsetavus ja levinumate autentimisviiside (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID) tugi. 4.2.4 Majanduslikud mõjud Eelnõu loob ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele uue digitaalse kanali õigusloomes osalemiseks, mis võib mõjutada nende tegevuskeskkonda ja võimet kaitsta oma majanduslikke huve. Sätla ei loo ettevõtjatele uusi õigusi ega kohustusi, kuid muudab neid mõjutavate akti eelnõude kohta teabe saamise ja avalikus konsultatsioonis osalemise senisest lihtsamaks. Mõju avaldub eelkõige regulatiivse keskkonna paremas jälgitavuses ja võimaluses saada varakult teavet kavandatavate muudatuste kohta. Sihtrühm: ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid Sätla avalik vaade ja arvamuse esitamise võimalus annab ettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele (nt erialaliidud, kaubanduskoda) senisest süsteemsema, kiirema ja läbipaistvama kanali oma huve 9 potentsiaalselt mõjutavate eelnõude jälgimiseks ja kommenteerimiseks. Ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide jaoks võib väheneda ajakulu, mis kulub eri kanalitest õigusloome kohta teabe kogumisele ja asjakohaste eelnõude jälgimisele. Koondatud menetlusteave võimaldab lihtsamini hinnata, millised kavandatavad õigusaktid võivad ettevõtjate tegevust mõjutada ja millises menetlusetapis need on. See võimaldab paremini kaitsta ärihuve ning vähendada ootamatute ja ebasoodsate regulatsioonide riski. Süsteem võimaldab isikut siduda esindatava juriidilise isikuga, mis muudab tagasiside ametlikumaks. Mõju ulatus: mõõdukas. Tegemist ei ole uue õiguse loomisega, vaid kaasamisprotsessi digitaliseerimise ja tsentraliseerimisega, mis muudab selle tõhusamaks ja juurdepääsetavamaks. Sihtrühma suurus: kõik Eestis tegutsevad majanduslikult aktiivsed ettevõtjad (ca 160 000 juriidilist isikut3), kuid praktikas on mõju kõige suurem suurettevõtetele ning paarikümnele suuremale esindusorganisatsioonile, kes tegelevad aktiivselt õigusloome monitooringuga. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Peamine risk on see, et ettevõtjad ei võta uut kanalit omaks. Leevendusmeetmed: suuremaid ettevõtlusorganisatsioone teavitatakse uue süsteemi võimalustest ja koolitatakse seda kasutama, et tagada nende organisatsioonide aktiivne osalus. Loodud on lahendus, mis võimaldab esitada Sätlasse arvamusi juriidilise isiku nimel, kui arvamust avaldaval inimesel on olemas volitus seda teha. 4.2.5 Mõju haldus- ja töökoormusele Sätla kasutuselevõtt ei suurenda inimeste, ettevõtjate ega vabaühenduste halduskoormust, sest määrusega ei kehtestata neile uusi kohustusi. Menetlusteabe koondamine ühte keskkonda võib vähendada õigusloome kohta teabe otsimisele ja eelnõude jälgimisele kuluvat aega. Riigiasutuste töökoormus võib kasutuselevõtu alguses ajutiselt suureneda, sest tööprotsesse tuleb kohandada ning kasutajaid koolitada ja toetada. Pikemas perspektiivis eeldatakse töökoormuse vähenemist, kuna kahaneb käsitsi tehtava töö, andmete korduva sisestamise ja dubleeriva infovahetuse vajadus. Ajutise töökoormuse suurenemise riski maandatakse etapiviisilise kasutuselevõtu, koolituste ja kasutajatoega. 4.2.6 Mõju riigieelarvele Määruse kehtestamine ei tekita võrreldes Sätla arendamiseks, kasutuselevõtuks ja ülalpidamiseks juba kavandatud tegevustega täiendavat rahastamisvajadust. Sätla ülalpidamisega seotud kulu on kavandatud Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse hinnanguliselt 630 000 eurot aastas. Määruse rakendamisest ei ole ette näha otseseid riigieelarvelisi tulusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine eeldab Sätla tehnilise ja töökorraldusliku kasutuselevõtu jätkamist, kasutajate juhendamist, juurdepääsuõiguste haldamise korraldamist ning andmevahetuse tehnilist seadistamist. Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei korraldavad oma pädevuse piires Sätla arendamist ja kasutuselevõttu. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab volitatud töötlejana Sätla tehnilise toimimise, sealhulgas majutamise, haldamise, turbe- ja toimepidevusmeetmete rakendamise ning andmevahetuse 3 Allikas: Statistikaamet 10 tehnilise toimimise. Sätlat kasutavad asutused kohandavad oma tööprotsesse ja korraldavad oma teenistujate valmisoleku Sätla kasutamiseks. Arendamisel olevaid lahendusi katsetatakse kasutajatega enne kasutuselevõttu, samuti korraldatakse enne määruse jõustumist koolitusi. Määruse kehtestamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. Sätla arendamise, majutamise ja haldamise kulud kaetakse Sätla arendamiseks ja ülalpidamiseks ette nähtud vahenditest. Määruse rakendamisega kohaliku omavalitsuse üksustele kulusid ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. Kuupäev on valitud seetõttu, et samal ajal on kavandatud Sätla esimese kasutuselevõtuetapi rakendamine. Jõustumistähtpäev annab asutustele ja volitatud töötlejale võimaluse teha vajalikud tehnilised ja korralduslikud ettevalmistused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kuna Sätla põhimääruse eelnõu keskendub esmajoones andmekogu tehnilisele ülesehitusele ja asutustevahelisele ülesannete jagunemisele ning kuna võrreldes Sätla õigusliku aluse regulatsiooniga Riigi Teataja seaduses avalikkusele, ettevõtjatele ja huvirühmadele põhimääruse eelnõust vahetult uut mõju ei kaasne, siis põhimääruse eelnõu suhtes laiemat avalikku konsultatsiooni ei kavandata. 11  EELNÕU 5/08/2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Sätla põhimäärus Määrus kehtestatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõike 10 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimi (1) Riigi koosloome keskkonna ametlik nimi on Sätla. (2) Sätlat peetakse eesti keeles. § 2. Sätla ülesehitus Sätlat peetakse andmekoguna, milles on kaks osa: 1) sisemine töökeskkond, milles koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid (edaspidi akti eelnõu) ning hallatakse asutusesisest ja asutustevahelist koostööd; 2) avalik vaade, milles avalikustatakse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud menetlusteave ning mille kaudu saab avalikustatud akti eelnõu kohta arvamust avaldada. § 3. Andmete kaitse Sätlas Sätla turvameetmed peavad vastama vähemalt järgmistele turvaklassidele: 1) käideldavus K3; 2) terviklus T3; 3) konfidentsiaalsus S2. § 4. Kaasvastutavate töötlejate ja asutuste ning volitatud töötleja ülesanded (1) Sätla vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. (2) Sätla volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (3) Sätlas isikuandmete kaasvastutavad töötlejad on Sätlat kasutavad asutused. (4) Sätla arendamise eest vastutavad oma pädevuse piires kaasvastutavate asutustena Justiits- ja Digiministeerium ning Riigikantselei. (5) Justiits- ja Digiministeerium: 1) korraldab Sätla kasutuselevõttu ning teenuste ja andmete haldamist; 2) vastutab Sätla haldamise seaduslikkuse eest; 3) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla arendamist; 4) annab volitatud töötlejale juhiseid annab juhiseid andmete töötlemise ja majutamise ning andmetega seotud turvameetmete ja nende arendamise kohta; 5) teeb järelevalvet volitatud töötleja ülesannete täitmise üle. (6) Riigikantselei: 1) korraldab ja juhib oma pädevuse piires Sätla nende funktsionaalsuste arendamist, mis toetavad Vabariigi Valitsuse tasandil algatatavate akti eelnõude menetlust ning Euroopa Liidu algatuste riigisisest menetlust; 2) kujundab koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud funktsionaalsuste sisulised nõuded; 3) teeb Justiits- ja Digiministeeriumile ettepanekuid Sätla arendamiseks ja arendusvajaduste prioriseerimiseks. (7) Sätlat kasutav asutus: 1) vastutab enda ülesande täitmiseks Sätlas töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest; 2) vastutab enda loodud või Sätlasse esitatud andmete õigsuse eest; 3) määrab enda vastutusalas olevatele materjalidele juurdepääsuõigused ning otsustab nende materjalide avalikustamise ulatuse kooskõlas seadusega; 4) vastab enda loodud või esitatud andmeid puudutavatele teabenõuetele ja andmesubjekti pöördumistele; 5) korraldab Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul andmete tagantjärele Sätlasse kandmise; 6) teavitab volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või isikuandmetega seotud rikkumisest eesmärgiga rikkumine kõrvaldada. (8) Volitatud töötleja: 1) tagab Sätla majutamiseks vajaliku tehnoloogilise keskkonna ja selle toimimise; 2) tagab Sätla käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse ning varukoopiate tegemise; 3) peab arvestust teenuseintsidentide üle ja korraldab nende lahendamise; 4) tagab teiste infosüsteemidega andmete vahetamise tehnilise korralduse; 5) tagab logide tehnilise säilitamise ja kättesaadavuse järelevalveks; 6) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise; 7) täidab muid ülesandeid, mida Justiits- ja Digiministeerium on talle andnud. 2. peatükk Sätlasse kantavad andmed ja andmeandjad ning seal koostatavate aktide liigid § 5. Sätlasse kantavad andmed (1) Sätlasse kantakse akti eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja menetlusteabe avalikustamiseks vajalikud andmed: 1) akti eelnõu põhiandmed, sealhulgas pealkiri, akti liik, akti eelnõu koostamise või menetlusetapi eest vastutav asutus (edaspidi vastutav asutus), menetlusetapi andmed, menetluse staatus ja menetlusega seotud tähtpäevad; 2) akti eelnõu, seletuskiri ja nende lisad; 3) menetlustoimingute andmed, sealhulgas teave kooskõlastuste kohta ning märkused ja arvamused ja teave nendega arvestamise kohta; 4) Sätlat kasutava isiku üldandmed, milleks on ees- ja perekonnanimi, isikukood ja e-posti aadress; 5) menetluses osalejate ees- ja perekonnanimi koos teabega, keda nad esindavad. (2) Põhiseadusliku institutsiooni oma andmekogus koostatava ja menetletava akti eelnõu puhul kantakse Sätlasse Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud avalik menetlusteave. (3) Sätlasse ei kanta riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavat akti eelnõu ega muud dokumenti. (4) Kui akti eelnõu või dokument sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet, korraldab vastutav asutus selle koostamise või menetlemise Sätlast väljaspool kooskõlas asjaomaste õigusaktidega ning tagab, et Sätlasse jääb üksnes avalik menetlusteave seaduses sätestatud ulatuses. § 6. Andmete tagantjärele sisestamine Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 8 nimetatud juhul sisestab vastutav asutus puuduva teabe Sätlasse takistuse äralangemise järel mõistliku aja jooksul, arvestades vajadust tagada õigusloome menetluse ülevaatlikkus ja menetlusteabe ajakohasus. § 7. Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed Sätla andmeandjad on: 1) põhiseaduslikud institutsioonid Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõikes 6 nimetatud teabe ulatuses; 2) füüsilised ja juriidilised isikud avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamuste ning nendega seotud esindusandmete ulatuses; 3) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Sätlat kasutava isiku nime, isikukoodi, asutuse, ametikoha, e-posti aadressi ning teenistus- või töösuhet puudutavate andmete ja tööülesannete korraldamiseks vajaliku eemaloleku- ja asendamisteabe ulatuses; 4) äriregister juriidilise isiku nime, registrikoodi ja e-posti aadressi ulatuses, kui see on vajalik menetluses osaleja või arvamuse esitaja esindatava tuvastamiseks või temaga ühenduse võtmiseks; 2 5) Riigi Teataja andmekogu muudetava akti ametliku teksti ning akti eelnõu koostamiseks, menetluseks ja avaldamiseks vajalike muude andmete ulatuses; 6) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu nende andmete ulatuses, mis võimaldavad kasutaja isikukoodi alusel tuvastada juriidilised isikud, kelle nimel on kasutaja volitatud Sätlas tegutsema. § 8. Koostatavate aktide liigid ja menetlusetapid (1) Sätlas koostatakse olenevalt kasutuselevõtu ulatusest: 1) seaduse eelnõu; 2) määruse eelnõu; 3) väljatöötamiskavatsust; 4) Euroopa Liidu algatuse kohta Eesti seisukoha kujundamise materjale; 5) muid dokumente, mille kasutuselevõtt on otsustatud Riigi Teataja seaduse § 14 lõigete 7 ja 9 alusel. (2) Sätlas kajastatavad menetlusetapid on vähemalt koostamisega alustamine, asutusesisene koostamine, asutustevaheline kooskõlastamine või arvamuse küsimine, avalik konsultatsioon, heakskiitmine või allkirjastamine ning avaldamiseks või edasiseks menetluseks edastamine. 3. peatükk Juurdepääsuõigus ning andmete väljastamine ja säilitamine § 9. Juurdepääs Sätlale (1) Igal isikul on juurdepääs Sätla avaliku vaate kaudu avalikule menetlusteabele. (2) Avalikustatud akti eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks peab isik end Sätlas autentima. (3) Sätla sisemisele töökeskkonnale on juurdepääs: 1) akti eelnõu eest vastutava asutuse teenistujal; 2) teise Sätlat kasutava asutuse teenistujal, kui talle on antud asjaomase akti eelnõule juurdepääsu õigus; 3) muul füüsilisel isikul, kui akti eelnõu eest vastutav isik on talle andnud juurdepääsu konkreetse akti eelnõu koostamises osalemiseks vajalikus ulatuses. (4) Riigiasutusevälisele füüsilisele isikule antud juurdepääsuõigus on isiklik ega ole üleantav. (5) Juurdepääsuõigus antakse üksnes ulatuses, mis on vajalik tööülesande või kaasamise eesmärgi täitmiseks. (6) Sätla sisemise töökeskkonna juurdepääsuõiguse annab, seda muudab ja selle võtab ära vastutava asutuse teenistuja. (7) Juurdepääsuõigus võetakse ära või selle ulatust muudetakse viivitamata, kui juurdepääsuvajadus on ära langenud või muutunud. § 10. Andmete väljastamine (1) Avalik menetlusteave tehakse kättesaadavaks Sätla avaliku vaate kaudu. (2) Andmesubjektile või tema seaduslikule esindajale väljastab andmeid § 4 lõike 7 punktis 4 sätestatu kohaselt see Sätlat kasutav asutus, kes pöördumises küsitud andmed on loonud või esitanud. § 11. Andmete logimine ja logide säilitamine (1) Sätlas logitakse vähemalt andmete vaatamine, sisestamine, muutmine, kustutamine ja väljastamine. (2) Logisse kantakse vähemalt: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) toimingu kuupäev ja kellaaeg; 3) kasutaja tehtud toiming; 4) viide andmetele või menetlusobjektile, mille suhtes toiming tehti. (3) Logisid säilitatakse kaks aastat toimingu andmete tekkimisest arvates. § 12. Andmete säilitamine (1) Riigi Teataja seaduse § 12¹ lõigetes 5 ja 6 nimetatud avalikku menetlusteavet säilitatakse alaliselt. (2) Ettevalmistamise käiku kajastavaid dokumentide kavandeid ja muid abimaterjale ning nendega seotud isikuandmeid ei säilitata pärast akti eelnõu vastuvõtmist või väljakuulutamist. 3 (3) Kui akti eelnõu menetlus lõpetatakse akti vastu võtmata, otsustab ettevalmistamise käiku kajastavate materjalide edasise säilitamise akti eelnõu koostamise eest vastutava asutuse juht või tema määratud pädev teenistuja. 4. peatükk Rakendussätted § 13. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0891 - Sätla põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/674c18d6-6465-4c99-8f6e-a464c514cb99 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/674c18d6-6465-4c99-8f6e-a464c514cb99?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main