Kiri

Loome Mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026–2028 Eessõna LEHEKÜLG 1 Visioon ja eesmärk LEHEKÜLG 2 1. Sissejuhatus LEHEKÜLG 3 2. Lisandväärtuse ja innovatsiooni kasvuga seotud fookusvaldkonnad LEHEKÜLG 5 3. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel LEHEKÜLG 6 4. Rakendamine ja rahastusloogika LEHEKÜLG 10 5. Võtmeosapooled LEHEKÜLG 11 6. Seos olemasolevate strateegiatega LEHEKÜLG 12 Eessõna Loomemajandus on teadmusmahukas ja intellektuaalomandil põhinev majandusharu, mis loob kõrge lisandväärtusega majanduslikku ja riigikuvandilist mõju. See on üks väheseid sektoreid, kus Eesti saab skaleerida väärtust ilma proportsionaalse ressursi kasvuta. Selle mõju avaldub innovatsioonis, tootlikkuses, ekspordis ning Eesti rahvusvahelise maine kujundamises ja konkurentsivõimes. Lisaks valdkonna otsesele lisandväärtusele panustab loomemajandus oma teenuste kaudu märkimisväärselt ka teiste sektorite lisandväärtuse kasvu, toetades seda disaini, audiovisuaalse sisu, brändingu, ruumiloome ja digitaalse loovusega. Käesolev kava käsitleb neid eeskätt seal, kus kultuuriline väljund haakub mõõdetava eksporditulu, rahvusvahelise müügi, tellimuste, litsentsimise, autoriõiguste või teenuseekspordiga. Kuigi Eesti loomemajandus on Euroopa võrdluses konkurentsivõimeline eksportija, on valdkonnal selgelt potentsiaali enamaks. Loomemajanduse ekspordiedu sõltub suurel määral rahvusvahelistest ärikontaktidest, intellektuaalomandi kaitstusest ning ligipääsust kapitalile, mis sobitub immateriaalsel varal põhinevate ärimudelitega. Käesolev ekspordikava ei käsitle kõiki neid tegureid eraldiseisvate sekkumiskohtadena, kuid arvestab nendega loomemajanduse ekspordipotentsiaali avamise eeldustena. Kava fookus on nendel tegevustel, kus majandus- ja ekspordipoliitika vahendid saavad kõige otsesemalt toetada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, lisandväärtuse kasvu ja eksporditulu suurenemist. Käesolev ekspordikava on osa laiemast rahvusvahelistumise ökosüsteemist. Kava ei asenda kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise, loometöö ega kultuuriekspordi toetusmeetmeid, mille kujundamine ja rahastamine kuulub Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Seega ei tähenda käesolevas kavas toodud fookustegevused ühegi kultuurivaldkonna tähtsuse vähenemist, vaid piiritlevad need sekkumiskohad, kus majandus- ja ekspordipoliitika tööriistadel on lähiaastatel kõige otsesem rakendusloogika. Visioon ja eesmärk Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 1  Visioon Eesmärk Eesti on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Ekspordikava eesmärk on kasvatada Eesti teadmusmahuka loomeekspordi riik, kus teadmusmahukate loomeettevõtete intellektuaalomandil põhinevad lahendused ekspordivõimekust ja lisandväärtust, loovad kõrget lisandväärtust ja tugevdavad tugevdades nende võimet luua ja riigikuvandit. kommertsialiseerida intellektuaalomandit, teenuseid ja tooteid. Loomemajanduse ekspordi süsteemne arendamine loob Eestile võimaluse avada uusi turge, tugevdada rahvusvahelist kuvandit ning kasvatada loomesektori panust lisandväärtuse loomesse. See lähenemine on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ekspordikava katuseesmärgiga edendada kvaliteedil ja innovatsioonil tuginevat eksporti, mille keskmes on skaleeritavad intellektuaalomandil põhinevad ärimudelid. Selleks, et hoida eksporditeenused ja -toetused ajakohased ja mõjusad, tagame regulaarse mõõdikute seire ja hindamise ning kohandame tegevusi vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja uutele väljakutsetele. Mõõdikute seiret tehakse kord kvartalis. Mõõdik Baastase Sihttase (2028) Allikas Loomemajanduse ettevõtete ekspordikäive 541.8 mil € (2023) 704 mil € (+30%) Äriregister Ettevõtete arv, kes ekspordivad > 1 mln 85 euro eest aastas 100 Äriregister (2023) Väljapoole lähiriike (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) mineva loomemajanduse ekspordi osakaal TBA TBA Äriregister 1. Sissejuhatus Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 2 Valdkond moodustab keskmiselt 2-3% meie majanduse SKT-st ja pakub tööd ligikaudu 4%-le hõivatud isikutest. Valdkonna alla kuulub 10 unikaalset harutegevust, mille mõju avaldub läbi otseste ja kaudsete majandusefektide nii innovatsioonis, tootlikkuses, ekspordis kui ka Eesti rahvusvahelise maine kujundamises. Loomemajanduse eksport moodustab ligikaudu 1,8% Eesti koguekspordist (567 mln €). Seejuures tugineb loomemajanduse praegune ekspordimaht peamiselt reklaamivaldkonnale, samas kui paljudes teistes riikides veavad loomeeksporti eeskätt arhitektuur, mängutööstus, audiovisuaal- ja helivaldkond ning disain. See viitab märkimisväärsele rakendamata potentsiaalile just teadmus- ja tehnoloogiamahukates loomevaldkondades. Loomemajanduse valdkonnad1 Loomemajanduse ekspordipotentsiaali piiravad täna viis peamist tegurit: 1. loomemajanduses domineerivad mikroettevõtted, kelle kasvuvõimekust piiravad vähene kapitaliseeritus ja piiratud investeerimisvõimekus; 2. intellektuaalomandil põhinevad ärimudelid ei sobitu tavapärase tagatise- ja laenuloogikaga; 1 Näitajad pärinevad Kantar Emori (2025) uuringu „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ aruandest Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 3  3. loomemajanduse eksporditugi on killustunud ning paljudes valdkondades juhuslik; 4. loomemajanduse mõju on alahinnatud tulenevalt valdkonna märkimisväärsetest ülekandeefektidest, mistõttu ei ole riiklik tugi alati sektori vajadustega piisavalt ajakohane ega täpne; 5. erinevad laiemad loomemajandusvaldkonna ökosüsteemi tegurid: tugistruktuuride stabiilsus, olemasolevate programmide seostatus ja eesmärgipärasus, rahvusvahelise turunduse võimekus, taristu piisavus, talendiarendus, seosed haridusprogrammidega ning üldine majandus- ja maksukeskkond, ekspordi näidikute andmestiku puudumine ja alaraporteeritus (eskpordinäidikute raporteerimine majandusaasta aruandes on hetkel vabatahtlik). Samas on loomemajandus üks neist valdkondadest, kus Eesti saab ühendada oma digiriigi kuvandi, kõrge loovkvaliteedi ja väikese riigi paindlikkuse. Sektori analüüsid näitavad, et Eesti tugevus peitub just loovuse ja tehnoloogia lõimimises ning et seda kuvandit hinnatakse eriti Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis, põhjamaades ja Aasia turgudel.2 3 4 Käesolev ekspordikava lähtub kolmest prioriteetsest tegevussuunast: (1) loomeettevõtete ekspordivõimekuse kasvatamine, (2) loomesektori horisontaalse mõju suurendamine teiste sektorite innovatsiooni- ja ekspordivõimekusele ning (3) Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamine loomesektori süsteemse kaasamise kaudu. Eksporditurgude mitmekesistamine on seejuures läbiv põhimõte kõigi kolme tegevussuuna elluviimisel. 2. Lisandväärtuse ja innovatsiooni kasvuga seotud fookusvaldkonnad Fookusvaldkondade valikul lähtume kolmest põhimõttest5. Esiteks peab valdkonnal olema iseseisev rahvusvaheline ekspordipotentsiaal ja võime luua skaleeritavat 2 Loomemajanduse mõõtmise ja sektori edasise arendamise soovitused ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kujundamiseks (2025). Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus. 3 Loomemajanduse ekspordikava eelinfokorje 2025 (2025). Tallinna Tehnikaülikool. 4 Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus (2025). Kantar Emor. 5 Fookusvaldkondade valik ei ole loomemajanduse valdkondade väärtushinnang ega rahastuspoliitiline pingerida. See ei tähenda, et dokumendis nimetamata loomemajanduse või kultuurivaldkondadega edaspidi ei tegeleta. Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 4 intellektuaalomandit, tooteid ja teenuseid. Teiseks peab valdkond looma horisontaalset väärtust teistele sektoritele, suurendades nende innovatsioonivõimekust, kasutajakvaliteeti, eristumisvõimet ja ekspordipotentsiaali. Kolmandaks peab valdkond toetama Eesti rahvusvahelist kuvandit loova, digitaalse ja kõrge lisandväärtusega riigina. Käesolev kava loob Kultuuriministeeriumi vastutusala kõrvale täiendava majandus- ja ekspordipoliitika raamistiku valdkondadele, ettevõtetele ja algatustele, millel on selge eksporditulu, intellektuaalomandi, teenuseekspordi, litsentsimise, rahvusvahelise müügi või teiste sektorite lisandväärtuse kiireim kasvatamise potentsiaal. Käesoleva kava vaates muutub valdkond majandus- ja ekspordipoliitiliselt käsitletavaks eeskätt seal, kus kultuuriline väljund seostub rahvusvahelise müügi, litsentside, autoriõiguste, väliskülastajate tulu või muu mõõdetava ekspordimõjuga. Eelnevat arvesse võttes on loomeekspordi peamised fookusvaldkonnad järgmised: Mängutööstus ja meelelahutustarkvara: meelelahutuslahendused, virtuaal- ja liitreaalsuse rakendused erinevates valdkondades, simulatsiooniplatvormid, litsentsitud digitaalsete toodete kommertsialiseerimine ning rahvusvaheline valdkonnaülene koostöö. Film, audiovisuaalne ja interaktiivne sisu: animatsioon, visuaalefektid ja töötlus, lokatsiooni eksport, järelproduktsioon, autoriõigustel põhinev teenuseeksport, levi- ja müügiõigused ning turundus- ja kommunikatsioonilahendused. Muusika ja heli: muusikakirjastamine, heliefektid, helilooming ja sünkroniseerimine, tootmis-, töötlus- ja levitustehnoloogiad ning rahvusvahelised koostöö- ja litsentsimudelid ja muud rahvusvahelistumisega seotud projektid. Disain ja materjaliinnovatsioon: disainipõhised tooted ja lahendused ning kõrge horisontaalse mõjuga valdkond, mis tõstab teiste sektorite toodete ja teenuste marginaali, usaldusväärsust ja ekspordivõimet. Arhitektuur ja ruumiloome: rahvusvaheline teenuseeksport, rohepöördega seotud lahendused ning koostöö kõrgema lisandväärtusega tööstussektoritega. Valdkond seostub eeskätt Eksporditegevuste kava puidu fookussektoriga, disain ja materjaliinnovatsioon aga toimivad kavaülese horisontaalse katusteemana. Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 5 3. Peamised tegevussuunad ekspordi arendamisel 3.1. Edendame loomeettevõtete ekspordivõimekust sihitud toetustegevuste, kapitali kättesaadavuse parendamisega ja teenuste tervikliku ökosüsteemi loomisega Loomemajanduse ekspordikasv eeldab, et sektori ettevõtted suudaksid liikuda projektipõhisest tegutsemisest süsteemse rahvusvahelise äritegevuseni, teenuse müügist intellektuaalomandi väärindamiseni ning juhuslikust rahvusvahelistumisest strateegilise turuarenduseni. Prioriteetsed tegevused: + Arendame koostöös partneritega keskset intellektuaalomandi tuge, mis pakub loomeettevõtjatele intellektuaalomandi kasutamise ja jagamise lepingumalle, litsentsitingimuste näidispõhju, intellektuaalomandi auditeid, immateriaalse vara hinnastamise metoodikaid ning nõustamisteenuseid (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Parandame finantsinstrumentide kättesaadavust loomemajanduse ettevõtetele, kujundades nende tingimused selliselt, et need vastaksid loomeettevõtete immateriaalsel varal põhinevatele ärimudelitele (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Arendame intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele tuginevate ärimudelite vajadustele vastava süsteemse klienditoe, mille raames saab ettevõtja ühe kontaktpunkti põhimõttel nõu turulepääsu, lepingute, partnerite, finantsinstrumentide ja järeltoe kohta (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Suuname ekspordiarenduse tegevused senisest enam korduvate ja skaleeritavate ärimudelite arendamisele, sealhulgas litsentsimisele, formaadimüügile, rahvusvahelistele kaastootmistele, digitaalsete toodete ja teenuste levile ning rahvusvaheliste audiovisuaalsete investeeringute kaasamisele, tugevdades Eesti konkurentsivõimet filmi- ja audiovisuaalse tootmise sihtriigina ning arendades tootmistaristut ja järeltootmise võimekust (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Kaardistame valdkondade ekspordiedendajad ning tagame nende toimimise- arenduskeskused, ekspordiplatvormid (nt. festivalid ja olulised kontaktüritused) ja võrgustikud (vastutaja EIS, kaasvastutajad: KUM, VÄM, MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 6 Selle suuna keskne eesmärk on kasvatada nende loomeettevõtete arvu, kes suudavad regulaarselt eksportida, luua intellektuaalomandit ning tegutseda välisturgudel kestlikult ja kasvupõhiselt. 3.2. Aitame kaasa loomesektori horisontaalsete mõjude ülekandumisele teiste sektorite innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse kasvuks Loomemajanduse mõju ei piirdu üksnes sektori enda ekspordikäibega. Loomevaldkonnad suurendavad teiste majandusharude lisandväärtust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eristumisvõimet disaini, teenusedisaini, audiovisuaalse sisu, ruumiloome, brändingu, kasutajakogemuse, digitaalse loovuse ja narratiivide loomise kaudu. Eesti jaoks on oluline kujundada loomesektorist mitte ainult iseseisev eksportija, vaid ka teiste sektorite innovatsioonivõimekuse võimendaja. See tähendab, et loomeettevõtteid tuleb senisest teadlikumalt siduda tööstuse, turismi, hariduse, tervise, kaitsetööstuse, tehnoloogiasektori ja kestlikkusega seotud väärtusahelatega. Nii tekivad kõrgema lisandväärtusega tooted, teenused, brändid ja lahendused, millel on suurem ekspordipotentsiaal kui üksikute sektorite eraldiseisval tegutsemisel. Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 7 Prioriteetsed tegevused: + Kujundame koostöömudelid, mis viivad loomeettevõtteid koos teiste sektorite ettevõtetega välisturgudele, et suurendada toodete ja teenuste innovatsioonitaset, kasutajakvaliteeti ja rahvusvahelist eristumisvõimet (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, VÄM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Soodustame loovkompetentside kasutamist teiste sektorite arendustegevuses, eeskätt tööstusdisaini, teenusedisaini, ruumilahenduste, audiovisuaalse kommunikatsiooni ja digitaalse kasutajakogemuse valdkondades Eesti ekspordivõimekuse edendamiseks (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Arendame mehhanisme, mis aitavad ettevõtetel piloteerida ja kommertsialiseerida innovatiivseid loovkompetentsi kaasavaid lahendusi, sealhulgas prototüüpe, nutikaid ruumi- ja keskkonnalahendusi, simulatsiooni- ja visualiseerimislahendusi ning disainipõhiseid tööstustooteid (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Tõstame esile ja levitame sektoriteüleseid koostööedulugusid strateegilise kommunikatsiooni ja Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamise osana, et demonstreerida loovkompetentside mõju toodete, teenuste ja ärimudelite ekspordivõimekusele ning toetada loovlahenduste laiemat kasutuselevõttu ettevõtluses. Teise suuna keskne eesmärk on kasvatada loomemajanduse kaudset mõju Eesti majanduse ekspordivõimele, tootlikkusele ja innovatsioonile ning tugevdada distsipliinide ülest koostööd välisturgudel. 3.3. Tugevdame Eesti rahvusvahelist kuvandit loomesektori süsteemsema kaasamisega Rahvusvahelistel turgudel ei konkureeri üksnes ettevõtted ja tooted, vaid ka riigid oma maine, narratiivi ja usaldusväärsusega. Eesti seniseks tugevuseks on digiriigi kuvand, kuid selle kõrval vajab senisest tugevamat esiletõstmist ka Eesti loovus, kultuuriline Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 8 eripära ja võime siduda tehnoloogia, esteetika ning kasutajakeskne mõtlemine kõrge lisandväärtusega lahendusteks. Tugev rahvusvaheline kuvand toetab üheaegselt loomeettevõtete eksporti, teiste sektorite turulepääsu, välisinvesteeringute kaasamist ja Eesti atraktiivsust koostööpartnerina. Prioriteetsed tegevused: + Positsioneerime Eestit rahvusvahelistel turgudel loova teadmusmahuka digiriigina. (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, VÄM, KUM, tähtaeg 2026 II kv (raamistiku kokkulepe), elluviimine pidev). + Kasutame loomemajandust süsteemselt Eesti rahvusvahelise nähtavuse, kultuuridiplomaatia, ekspordi ja investeeringute kaasamise toetamiseks. + Lõimime loomesektori süsteemselt Eesti rahvusvahelise kuvandi kujundamisse, kasutades selleks nii ühiseid sõnumeid ja narratiivi, visuaalset identiteeti, ekspordisündmusi, kultuuridiplomaatiat kui ka erialaseid rahvusvahelisi platvorme ning võimestame loomemajandussektoris tekkivate edulugude rahvusvahelist nähtavust (vastutaja EIS, kaasvastutajad: MKM, KUM, VÄM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) II kv, elluviimine pidev). + Edendame Eesti loomekuvandi kandjate võrgustiku arendamist, mis on seotud nii sissetulevate kui ka väljaminevate visiitidega ning aitab esitleda Eestit loova, nutika ja kõrge kvaliteediga partnerina, arvestades Eesti välisesinduste ja aukonsulite võrgustikku (vastutaja EIS, kaasvastutajad: VÄM, KUM, MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) III kv, elluviimine pidev). + Seome loomevaldkondi kaasavad kuvanditegevused selgemalt konkreetse ekspordieesmärkidega, et nähtavus ei jääks üldiseks mainekujunduseks, vaid toetaks konkreetsete sektorite ja ettevõtete turulepääsu (vastutaja EIS, kaasvastutajad: VÄM, KUM, MKM, tähtaeg 2026 (lähenemine kokku lepitud) III kv, elluviimine pidev). Kolmanda suuna keskne eesmärk on tugevdada Eesti kui loova digiriigi rahvusvahelist positsiooni ning kasutada loomesektorit teadlikult Eesti majandus- ja ekspordihuvide teenistuses. Tegemist on horisontaalse meetmega, mis tugevdab kõigi sektorite ekspordivõimekust ning ei ole kitsalt loomemajanduse sisene sekkumine. 4. Rakendamine ja rahastusloogika Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 9 Ekspordikava elluviimine ei eelda uute toetusstruktuuride loomist. Kava tugineb olemasolevate ressursside sihipärasemale kasutamisele ja paremale koordineerimisele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus rakendab kava elluviimisel olemasolevat eksporditeenuste, ettevõtlustoetuste ja rahvusvahelise turunduse võimekust. Kultuuriministeeriumi panus seisneb valdkondliku ekspertiisi, kultuuripoliitilise raamistiku ja kultuuriatašeede võrgustiku kaasamises. Välisministeeriumi puhul on ettepanek siduda tegevused senisest süsteemsemalt välisesinduste võrgustiku ja majandusdiplomaatia võimalustega. Rahvusvahelise kuvandi tegevusteks ei ole käesoleval perioodil eraldi täiendavat rahastust kavandatud; tegevused viiakse ellu olemasolevate koostööformaatide ja võimekuse kaudu. Kava keskne eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust ja lisandväärtust loovkompetentsi süsteemsema rakendamise kaudu. See kuulub otseselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ekspordi-, tootlikkuse ja innovatsioonieesmärkide alla ning on käsitatav majandusliku investeeringuna mõõdetava ekspordikasvu saavutamiseks. f Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 10 5. Võtmeosapooled Erialaliidud, arenduskeskused, riiklikud sihtasutused ja katusorganisatsioonid toovad ökosüsteemi vajamineva ekspertiisi, aitavad mõtestada valdkonna vajadusi ning kujundada teenuseid, koondavad ettevõtteid klastritesse, ning toetavad ühiste B2B-tegevuste elluviimist. Festivalid, rahvusvahelised platvormid ja kõrgkoolid, toimivad partneritena järelkasvu arendamisel, rahvusvaheliste kontaktide loomisel ja nähtavuse kasvatamisel. Finantssektor, investorkogukonnad, SmartCap ja KredEx Krediidikindlustus on vajalikud selleks, et loomeettevõtete kasvu ei piiraks omakapitali vähesus ega tavapärase tagatisloogika sobimatus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vastutab ettevõtjatele suunatud teenuste ja rahastusinstrumentide asjakohasuse, klienditeekonna rakendamise ning ekspordivalmidust toetava arengutoe eest. Välisministeerium tagab välisesinduste ja kultuuriministeerium kultuuriatašeede rakendamise loomemajanduse ekspordi edendamiseks, toetades nii välisturgudele sisenemist kui ka Eesti kuvandi kujundamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab valitsusülese majanduspoliitika koordineerimise, loomemajanduse arenguvajaduste lõimimise ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika raamistikesse ning ekspordi edendamiseks sobivate sekkumismehhanismide kujundamise. Kultuuriministeerium vastutab loomemajanduse strateegilise positsioneerimise eest, seob kultuuripoliitika ekspordi- ja innovatsioonieesmärkidega ning tagab valdkonnaüleste prioriteetide lõimimise loomemajanduse strateegiasse. Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 11 6. Seos olemasolevate strateegiatega Käesolev kava on loogiline jätk riiklikele arengudokumentidele ning rakendab nende eesmärke loomemajanduse vaates. See toetab Eesti 2035 sihti kasvatada See rakendab Kultuuri arengukava 2021– tootlikkust, teadmuspõhisust ja kõrgema 2030 eesmärki käsitleda kultuuri ja loovust lisandväärtusega ettevõtlust. See on ühiskonna arengu strateegilise ressursina kooskõlas ka reformi loogikaga, mille järgi ning tugevdada loomeettevõtjate peab Eesti majandus toetama konkurentsivõimet, lisandväärtust, immateriaalsel väärtusel ja rahvusvahelistumist ja erakapitali kaasamise intellektuaalomandil põhinevaid võimet ärimudeleid See on kooskõlas TAIE 2035 ja See haakub otseselt EISi strateegiaga 2026– majanduskasvu kava loogikaga, sest käsitleb 2028, mille märksõnad on loomemajandust teadmusmahuka teadmusmahukus, ekspordivõimekus, ettevõtluse, innovatsiooni, digilahenduste ja lisandväärtus, rahastus ja riskijagamine, sektoriteülese väärtusloome osana. lihtne klienditeekond, andmepõhine teenindus ning suurema mõjuga teenuste portfell. See toetab Eesti välispoliitika arengukava 2030, sest loomeekspordi kasv ja kultuuridiplomaatia tugevdamine aitavad kasvatada Eesti nähtavust, mõjukust ja majanduslikke suhteid sihtturgudel Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 12 - Loome mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028 13  Rahandusministeerium 04.08.2026 nr 10-1/2691-1 "Loome Mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026-2028" kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Loome Mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026–2028“. Ootame tagasisidet hiljemalt 14. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisa: „Loome Mõju: loomemajanduse ekspordikava 2026–2028“ Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Välisministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Asutajate Selts Anneli Arro 5884 3388 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158