(EIS) algatatud kooskõlastamine

Justiits- ja Digiministeerium 31.07.2026 nr 21-2/26/2906 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume esitada arvamus ja ettepanekud hiljemalt 31.08.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 rakendusaktide kavandid 4. Seletuskirja lisa 2 energiatõhususe direktiivi vastavustabel Sama: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet Arvamuse avaldamiseks: vastavalt jaotuskavale Riina Tamm, 626 8918 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  17.07.2026 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (edaspidi direktiiv). Direktiiviga sõnastatakse uuesti direktiiv 2012/27/EL, seatakse ELi energiatõhususe eesmärgid aastaks 2030 ning kehtestatakse energiatõhususe esikohale seadmine ELi energiapoliitika aluspõhimõttena. Energiatõhususe direktiivis käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Uue läbiva ja kõikehõlmava põhimõttena tuleb kõigis sektoreis, ka väljaspool energiasüsteemi, sealhulgas finantssektoris, arvesse võtta energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Tarne- ja poliitikavaldkondades kehtestatavate uute normide kindlaksmääramisel tuleks poliitilistes, kavandamis- ja investeerimisotsustes esimese valikuna kaaluda energiatõhususlahendusi. Eelnõukohase seaduse eesmärk on parandada energiatõhusust ning suunata energiakasutust säästlikumaks ja tõhusamaks. Energiatõhususe parandamine transpordi-, energeetika- ja hoonete valdkonnas aitab vähendada energiatarbimist, suurendada varustuskindlust ning toetab kliimakindlale majandusele üleminekut. Energiatõhususe meetmetel võib olla positiivne mõju ka loodusvarade kasutuse vähendamisele, elurikkuse säilitamisele ning õhukvaliteedi parandamisele ja seeläbi inimeste tervisele. Direktiivi üks keskseid eesmärke on vähendada Euroopa Liidu energiatarbimist ning suurendada liikmesriikide energiasäästu. Direktiivi kohaselt määravad liikmesriigid riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks oma soovituslikud panused liidu 2030. aasta primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise eesmärkide saavutamisse. Eesti puhul vastavad need primaarenergia tarbimise vähenemisele ligikaudu 50 TWh-lt 36 TWh-ni ning energia lõpptarbimise vähenemisele 31,6 TWh-lt 29,4 TWh-ni võrreldes 2020. aastaga. Neid riiklikke energiatarbimise sihttasemeid käesoleva eelnõuga ei kehtestata. Eelnõuga võetakse üle direktiivist tulenev kohustus tagada aastatel 2021–2030 vähemalt 21,28 TWh kumulatiivne lõppkasutuse energiasääst. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eestvedaja on avalik sektor (s.o keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, aga ka nende hallatavad ja rahastatavad asutused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega). Avaliku sektori asutustele seatakse energia (s.o elekter, soojus, gaas, transport) kokkuhoiu kohustus: vähendada tarbimist igal aastal 1,9% võrreldes 2021. aastaga. Kui seni on keskvalitsusel olnud kohustus rekonstrueerida igal aastal 3% oma omandis olevate hoonete pindalast energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks, siis alates 11. oktoobrist 2025 laienes see kohustus ka kohalikele omavalitsustele ning teistele avaliku sektori asutustele. Rekonstrueerimise iga-aastane eesmärk (m2 ) arvutatakse alates 1. jaanuarist 2024 1 avaliku sektori asutuste hoonete seisukorra põhjal. Täpsem mõjude analüüs on esitatud punktis 5.2. Eraldi keskendub direktiiv energiaostuvõimetutele või energiaostuvõimetuse riskirühma kuuluvatele isikutele ja vähekaitstud tarbijatele, sealhulgas lõppkasutajatele, väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele ning sotsiaaleluruumides elavatele isikutele. Energiatõhususe parandamise meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb esmajärjekorras arvestada nende isikute ja leibkondade olukorra parandamise ning energiaostuvõimetuse leevendamise vajadusega. Meetmed ei tohi põhjustada eluaseme-, liikuvus- ega energiakulude ebaproportsionaalset suurenemist. Terviklik lähenemisviis poliitika kujundamisele ja meetmete rakendamisele eeldab, et liikmesriigid väldivad muude põhimõtete ja meetmete võimalikku kahjulikku mõju neile sihtrühmadele. Praegugi on suurettevõtjatel (~ 130–150 ettevõtjat) energiaauditi kohustus, mis põhineb ettevõtte töötajate arvul ning majandusnäitajatel. Energiaauditi kohustus laieneb ettevõtjatele energia (elekter, gaas, küte ja transport) tarbimise järgi, see mõjutab kuni 800 ettevõtjat. Kuigi halduskoormus teatud määral suureneb, on laieneva kohustuse mõju positiivne, sest auditi kasu avaldub seal, kus on tegelik energiatarbimine ja võimalused tarbimist tõhustada. Hetkel kehtiv nõue seab energiaauditi tegemise ka ettevõtjatele, kes tegutsevad näiteks üüripindadel ja kellel seetõttu puudub võimalus energiatõhusust märkimisväärselt parandada. Seaduse jõustumisel kaob neil energiaauditi kohustus ära. Täpsem mõjude analüüs on esitatud eelnõu punktis 3.46. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm (626 8918, [email protected]), energeetikaosakonna soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark (627 2388, [email protected] ), energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk (625 6493, [email protected]) ja nõunik Anastassia Batulin (625 6359, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]), õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Anna-Liisa Kotsjuba (teenistussuhe lõppenud), Käthlin Oeselg ([email protected]), Kristel Soodla (teenistussuhe peatunud) ja Triin Nymann ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga. Küll aga on ettevalmistamisel ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ning elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud)1 . Samuti ka maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (EMPs 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 2 kohaldatav tekst)2 . Nimetatud eelnõud võivad edaspidi omada käesoleva eelnõuga sisulist puutumust. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) elektrituruseadus (ELTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 16; 2) energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 31; 3) maagaasi seadus (MGS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 95. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on üle võtta direktiivist nr 2023/1791 tulenevad uued kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu pikaajalist eesmärki (pakett „Eesmärk 55“) vähendada energiatarbimist. Euroopa Komisjon tegi 17. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine – investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (edaspidi kliimaeesmärgi kava) ettepaneku viia liidu kliimaeesmärk järgmisele tasemele, suurendades kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55%-ni. Praeguse 40% suuruse vähendamiseesmärgiga võrreldes on see oluline kasv. Ettepanek vastab komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“) võetud kohustusele esitada terviklik kava liidu 2030. aasta eesmärgi suurendamiseks 55%-ni vastutustundlikul viisil. Euroopa Komisjon esitas energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamise ettepaneku 20. juulil 2021. Direktiivi arutati ning Eesti seisukohad 3 koondati järgmistel kohtumistel: 1) Vabariigi valitsuses kinnitatud Eesti seisukoht, 9.12.2021; 2) Riigikogu majanduskomisjoni arvamus, 20.01.2022; 3) Riigikogu seisukoht Euroopa asjade komisjonis, 24.03.2022. Direktiiviga (EL) 2023/1791 ajakohastati kumulatiivset energiasäästu eesmärki ning karmistati ja laiendati avaliku sektori energiasäästu kohustusi. Ajakohastamise aluseks olid uuenenud prognoosid, mis näitasid, et Euroopa Liit ei liigu Pariisi kliimaleppe eesmärkide suunas. Esimest korda suurendati liidu kumulatiivset energiatõhususe eesmärki paketiga „Eesmärk 55“ 9%-ni. Pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu, mis tekitas energiakriisi, tehti kavaga „REPowerEU“ ettepanek tõsta liidu energiatõhususe eesmärki 13%- ni. Direktiivis (EL) 2023/1791 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kompromissini 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/toimikud/d5fd33aa -5caf-413e-a9d7-457164adaa99/ 3 vähendada ELi lõppenergia tarbimist 2030. aastaks vähemalt 11,7% võrreldes 2020. aasta prognoosidega. Liikmesriigid tagavad üheskoos, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 11,7% võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, nii et liidu energia lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni4 . Liikmesriigid teevad kõik selleks, et üheskoos aidata saavutada soovituslikku liidu primaarenergia tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei ületa primaarenergia tarbimine 2030. aastal 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni. Energiatõhususe meetmete eesmärk on saavutada kestlik energiavarustus, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada varustuskindlust, vähendada impordiarveid ning edendada Euroopa konkurentsivõimet. Energia säästmine on kõige kiirem ja odavam viis energiakriisidega toimetulekuks. Energiatarbimise vähendamine kahandab kodumajapidamiste ja ettevõtete suuri energiaarveid lühikeses ja pikas perspektiivis. Energiatarbimise vähendamine suurema tõhususe kaudu on puhtale energiale ülemineku oluline osa, mis suurendab ELi majanduse vastupidavust ja kaitseb selle konkurentsivõimet fossiilkütuste kõrgete hindade eest. Direktiivi (EL) 2023/1791 järgi peab iga liikmesriik rakendama direktiivist tulenevaid meetmeid ja saavutama kaks kvantitatiivset eesmärki, mis põhinevad direktiivil või liikmesriigi enda otsusel: 1) energia lõpptarbijate juures rakendatavate energiasäästumeetmete eesmärk ehk nn üldine energiasäästukohustus; 2) avaliku sektori asutuste üldine energia kokkuhoid ja avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete rekonstrueerimise eesmärk. Direktiiviga kehtestavaid kohustusi ja soovitusi kajastatakse riiklikus energia ja kliimakavas 2030 (REKK 2030). Alates 2023. aastast on liikmesriikidel iga kahe aasta järel kohustus esitada Euroopa Komisjonile riikliku energia ja kliimakava eduaruandeid, mis kirjeldavad riiklikke meetmeid, tegevusi ja edusamme liidu ühise eesmärgi ja riikliku kumulatiivse energiasäästu saavutamiseks. Eduaruannetes esitatava teabe kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega 2022/22995 . Euroopa Komisjon hindab riiklike energia ja kliimakavade alusel, kas osutatud riigisisesed meetmed on liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks piisavad. Kui komisjon jõuab riikliku energia ja kliimakava hindamise alusel järeldusele, et energiatõhususpanuse andmise kohustuse täitmisel ei ole liikmesriik teinud piisavaid edusamme, peab liikmesriik, kes energia lõpptarbimise trajektoore ületab, ühe aasta jooksul pärast komisjonilt hinnangu saamist rakendama lisameetmeid, et riigi energiatõhususpanuse andmine taastuks. 2.1. Riigi üldine energiatõhususe eesmärk, et saavutada liidu üldeesmärke Direktiivis (EL) 2023/1791 seati liidule eesmärk tarbida 2030. aastal vähemalt 11,7% vähem energiat võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, mille kohaselt ulatub primaarenergia tarbimine 2030. aastal 1124 miljoni naftaekvivalenttonnini ja energia lõpptarbimine 864 miljoni naftaekvivalenttonnini. Seetõttu on liidu 2030. aasta soovituslik 4 Energiaühik (toe), mida kasutatakse erinevate energiaallikate võrdlemiseks, väljendades nende energiasisaldust vastavalt toornafta energia hulgale. 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R2299 4 primaarenergia tarbimise eesmärk 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni ja siduv energia lõpptarbimise eesmärk 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Eesti, nagu ka teised liikmesriigid peavad määrama enda riigisisese energiatõhususe eesmärgi (energiatõhususpanuse ELi eesmärgi täitmiseks), millega antakse panus ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks. Eesti energiamajanduse arengusuunad ja energiatõhususega seotud sihttasemed on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2026. a istungi protokollilise otsusega kinnitatud „Energiamajanduse arengukavas aastani 2035“6 (edaspidi ENMAK 2035). ENMAK 2035 üldeesmärk on tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ja aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Energeetika keskkonnasäästlikkuse alaeesmärgi mõõdikutena on arengukavas seatud 2030. aastaks indikatiivne energia lõpptarbimise sihttase 29,4 TWh aastas ja primaarenergia tarbimise sihttase 36,5 TWh aastas. Kuna energiamajanduse arengukavas saab kehtestada eesmärgid vaid energiasektorile, siis tuleb lõpptarbimise eesmärki kajastada ka teistes arengukavades, sh transpordi, ehituse ja elamuvaldkonna arengukavades. Riigi üldist energiatõhususe eesmärki on kirjeldatud ELi energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi määrus 2018/1999) alusel koostatud arengudokumendi eelnõus „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 28. detsembril 2018. Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 5 alusel ajakohastas komisjon 2020. aasta võrdlusstsenaariumi Eurostati kõige uuemate andmete alusel. Komisjon hindas 2023. aasta detsembris kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide kavandeid ning hindas, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu kohustusliku energia lõpptarbimise eesmärgiga ja kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu soovitusliku primaarenergia tarbimise eesmärgiga. Kuna energia lõpptarbimise puhul ei olnud soovituslike riiklike panuste summa liidu kohustusliku eesmärgini jõudmiseks piisav, esitas komisjon 17. juunil 2024 kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 riigipõhised soovitused 7 , sh selle kohta, et liikmesriikide riiklikku panust tuleks suurendada. Tabel 1. Eesti ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium ja sellest tulenevad muutused Mõõdikud Algtase Sihttase Energia lõpptarbimine, TWh/a (ligikaudne sihttase) 2022 – 32,6 2030 – 29,4 Primaarenergia tarbimine, TWh/a (ligikaudne sihttase) 2022 – 54,7 2030 36,5 Allikas: ENMAK 2035 eelnõu tabel 2.1 Ajakohastatud 2020 võrdlusstsenaariumi on võetud arvesse ka ENMAK 2035. 2.2. Üldine energiasäästukohustus 6 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 7 Komisjoni soovitus (EL) 2024/1722, 17. juuni 2024, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe eesmärkide ja riiklike panustega . 5 Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kogu kohustusperioodil kuni 2030. aastani saavutama lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu, mis vastab uuele aastasele säästule vähemalt 0,8% energia lõpptarbimisest kuni 31. detsembrini 2023 ja vähemalt 1,3% alates 1. jaanuarist 2024, 1,5% alates 1. jaanuarist 2026 ja 1,9% alates 1. jaanuarist 2028. Energia lõpptarbimine arvestatakse 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Eesmärk on seatud kumulatiivsena, st saavutatud energiasäästu taset tuleb säilitada kogu kohustusperioodi vältel. Eesti üldine kogu kohustusperioodi (2021–2030) energiasäästukohustus on ligikaudu 21,28 TWh. Üldise energiasäästukohustuse täitmiseks on liikmesriikidel kaks põhimõtteliselt erinevat viisi: 1) rakendada energiatõhususkohustuse süsteemi, mille puhul määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate, energia jaemüügi ettevõtjate ja transpordikütuse tarnijate või jaemüüjate seast; 2) rakendada energiasäästumeetmeid, näiteks: - saastetasud ja aktsiisid; - rahastamiskavad (sh Euroopa Liidu toetused, CO2 kvootide rahad ettevõtete ressursitõhususe ja tootlikkuse ning hoonete renoveerimise toetamiseks) riigieelarve seaduse tähenduses; - õigusaktid, mis aitavad saavutada energiatõhusa tehnoloogia või energiatõhusate meetodite rakendamise ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju; - vabatahtlikud kokkulepped, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju; a. standardid ja tehnilised normid, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste, sealhulgas hoonete ja sõidukite energiatõhusust; b. riiklikud energiamärgistussüsteemid; - koolitus ja haridus, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju. Liikmesriigid võivad üldise energiasäästukohustuse täitmiseks kasutada mõlemat viisi, sh ka neid samal ajal kombineerides. Direktiivide 2012/27/EL ja 2018/2002/EL rakendamisel on Eesti oma üldist energiasäästukohustust täitnud riiklikult rakendatavate energiasäästumeetmete abil. Sama lähenemisviisi on kavas jätkata ka kohustusperioodil 2025–2030. Kuna konkurents riigieelarve vahenditele suureneb ja eelarvevahendite piiratuse tõttu üldise energiasäästukohustuse eduka täitmise tõenäosus kahaneb, tuleb Eestis lähiaastatel kaaluda ka energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamist. Energiatõhususkohustuste süsteem on poliitikameede, mille eesmärk on saavutada energiasääst lõpptarbija tasandil. Süsteemi olemus seisneb selles, et teatud energiamüüjad või suured energiatarbijad peavad oma klientide või tarbijate juures ellu viima või toetama energiatõhusust parandavaid meetmeid – näiteks hoonete rekonstrueerimist, energiatõhusamate seadmete soetamist või uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Energiasäästu ei saavuta otseselt riik, vaid see kohustus pannakse energiaettevõtjatele. Need võivad energiasäästu saavutada ise meetmeid rakendades, pakkudes näiteks käendusi, laene või toetusi või tehes koostööd teiste turuosalistega. Lõpptarbija saavutatud energiasääst kompenseeritakse energiaettevõtjale näiteks tasaarvelduse kaudu või turupõhiselt, kui riik võimaldab vabatahtliku energiasäästu turu tekkimist. Riigi roll sellises süsteemis on keskendumine seirele ja järelevalvele – st kontrollida, et ettevõtjad täidaksid seatud säästukohustused nõuetekohaselt ning energiasääst oleks tegelik ja tõendatud. 6 Eestis on seni olnud energiatõhususe meetmete rakendamise põhikoormus riigil endal, eeskätt selliste otsetoetuste kaudu nagu hoonete rekonstrueerimistoetused. Energiatõhususkohustuste süsteem võimaldab aga panna säästukohustusi ja vastutust turuosalistele ning mitmekesistada energiatõhususe saavutamise viise. Lõpptarbimine peab vähenema energiasäästukohustuse täitmisega erinevate energiatõhususe meetmete tulemusel, sh hoonete rekonstrueerimise, elektrisõidukitele ja alternatiivkütustele üleminekuga, soojuspumpade kasutuselevõtuga jms. Elektritarbimise kasvu kompenseerib küttevajaduse vähenemine ja fossiilkütustelt taastuvenergiale üleminek. Kui riik ei täida talle seatud kumulatiivseid energiatõhususe eesmärke, mida tõendatakse riiklike energia- ja kliimakavades, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 anda soovitusi riigile, et rakendatud poliitikameetmed ei ole komisjoni hinnangul piisavad nende energiasäästukohustuse täitmise tagamiseks, ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine. 2.3. Avaliku sektori asutuste üldine energiasääst ja nende omandis olevate hoonete rekonstrueerimise eesmärk Uus direktiiv täpsustab avaliku sektori asutuse mõistet, hõlmates sellega peale keskvalitsuse ka kohalikud omavalitsused, ülikoolid, haiglad ja transpordiüksused. Täpsem nimekiri on esitatud Rahandusministeeriumi veebilehel8 . Juurde tuleb avaliku sektori asutuste üldine energiasäästukohustus, 1,9% 2021. aasta baastasemest. Kohalikele omavalitsustele rakendub see kohustus erinevalt, sõltudes elanike arvust. Tabelis esitatud kokkuhoiu määr on summaarne, n-ö rühma peale kokku. Tabel 2. Avaliku sektori asutuste energiatarbimise baastase, kokkuhoiu määr ning rakendumise aeg Osaline Baastase (2021. a 1,9% kokkuhoiu Rakendumise aeg tarbimine) määr Keskvalitsus, ülikoolid, haiglad ~ 1437 GWh ~ 27 GWh/a 01.01.2026 ning KOVid, kus on rohkem kui 50 000 elanikku (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) 9 KOVid, kus on rohkem kui ~ 630 GWh ~ 11 GWh/a 01.01.2027 5000 elanikku, kuid vähem kui 50 000 elanikku (60 KOV-i) KOVid kus elanikke on alla ~ 57 GWh ~ 1 GWh/a 01.01.2030 5000 (15 KOVi) Avaliku sektori asutuste peamine kulu on kinnisvara, peamine säästukoht on hoonete energiatõhususe suurendamine, st vanade või ebatõhusate kütteseadmete väljavahetamine, aga ka näiteks täpsem energiakasutuse (seadmete käitamise) jälgimine ja juhtimine. Samas kuulub üldise energiakulu alla ka avaliku sektori asutuse omandis olev transport (ametiautod jms), säästukohti (nt elektrifitseerimine) on võimalik leida ka sealt. 8 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Avaliku_sektori_asutused_asutuse_liikide_loikes_juuli_2025.xlsx 9 Kuna direktiiv hakka s kehtima 11.10.2025, siis sellele rühmale lisandus veel 0,4% suurune energiasäästukohustus 2025. aasta lõpul. 7 Avaliku sektori asutuste omandis olevatest hoonetest, mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m2 , kus on tagatud sisekliima ning mis ei olnud 2024. aasta 1. jaanuari seisuga rekonstrueeritud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks (C-klass), tuleb igal aastal 3% (üldpõrandapinnast kokku) rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks (C- klass). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise nõue on kohustuslik kõigile ja kohalikule omavalitsusele ei tehta erandeid elanike arvu järgi. 2024. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti avaliku sektori kasutuses olevate hoonete suletud netopind, mis ei vastanud sama kuupäeva seisuga energiatõhususe miinimumnõuetele (C- klass), ligikaudu 6 660 000 m2 , millest 3% on u 196 000 m2 . Keskvalitsus on viimastel aastatel renoveerinud ligikaudu 25 000 m2 aastas. Tabelis 3 on esitatud rekonstrueeritava pinna jaotus keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ja haiglate vahel. Tabelis on nii hoonete arv kui ka ruutmeetrid summa ja osakaaluna. Tabel 3. Avaliku sektori rekonstrueeritava pinna jaotus Keskvalitsus KOV Ülikoolid Haiglad Kokku hooneid (tk) 790 3 722 139 95 Kokku hooneid (%) 17% 79% 3% 2% Kokku ruutmeetreid (m 2) 2 062 505 5 773 769 709 284 491 932 Kokku ruutmeetreid (%) 20% 64% 8% 5% 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, § 1 käsitleb energiamajanduse korraldamise seaduse muutmist, § 2 elektrituruseaduse muutmist ning § 3 maagaasiseaduse muutmist. Paragrahv 1 – energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) muutmine Punktiga 1 muudetakse EnKSi § 2 punktis 1 sätestatud termini „avaliku sektori asutus“ tähendust. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 12. Uus energiatõhususe direktiiv sätestab, et avaliku sektori asutused on riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega. Euroopa Komisjoni soovituse10 (EL) 2024/2143 kohaselt tuleb avaliku sektori üksusi käsitada funktsionaalselt, lähtudes nende rollist otsustusprotsessides. See hõlmab riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi ning nende kontrolli all olevaid organisatsioone, kes teevad poliitika - , kavandamis- või investeerimisotsuseid, millel on mõju energiatarbimisele või -varustusele. Nimetatud tõlgendusega ei hõlmata avaliku sektori asutuse mõistega erasektorit, vaid täpsustatakse, et määrav ei ole mitte üksuse tegevusvaldkond, vaid selle kuulumine avaliku võimu kontrolli alla. Sellest tulenevalt on „avaliku sektori asutus“ eelkõige: − riigi- ja valitsusasutus (nt ministeeriumid ja ametid); − kohaliku omavalitsuse üksus; − avalik-õiguslik juriidiline isik; 10 Komisjoni soovitus (EL) 2024/1716, 19. juuni 2024, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 5, 6 ja 7 tõlgendamiseks se oses avaliku sektori energiatarbimise, üldkasutatavate hoonete renoveerimise ja avalike hangetega (teatavaks tehtud numbri C(2024) 3744 all), lk 4– 7). 8  − muu valitsussektorisse kuuluv ja avaliku võimu kontrolli all olev üksus (nt riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav haigla, kool, ülikool ning valitsussektorisse klassifitseeritud taristu- ja teenuseosutaja). Avaliku sektori asutusena ei käsitata üksusi, mis ei kuulu valitsussektorisse ega ole avaliku võimu kontrolli all, sealhulgas: − eraõiguslikke äriühinguid, sh riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega turutingimustel tegutsevad ettevõtjad (nt energia- ja sadamaettevõtjad); − erasektori teenuseosutajaid (nt eraõiguslikud haiglad või haridusasutused); − eraõiguslikke mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, mille üle avalik sektor ei oma valitsevat mõju; − füüsilisi isikuid ja korteriühistuid. Lähtudes eelnimetatud soovitusest, vastab Eesti õigusruumis sellele mõistele hästi riigieelarve seaduse11 (edaspidi RES) §-s 2 sätestatud valitsussektori ja keskvalitsuse allsektori mõisted, mis omakorda sobivad hästi direktiivi mõistega. RESi § 2 lõike 1 kohaselt kuuluvad valitsussektorisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa punktis 2.111 nimetatud üksused. Eelnimetatud lisa punkti 2.111 määratluse kohaselt hõlmab valitsemissektor (S.13) institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine. Samuti sätestab RES, et valitsussektori üksuste nimekirja avaldab Statistikaamet oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse.12  Statistikaamet peab majandusüksuste nimekirja, mida avaldatakse üks kord aastas (detsembris) ja selles on loetletud majandusüksused, mis on olnud majanduslikult aktiivsed kas või ühel kolmest viimasest aastast. Majandusüksuste tegevusala ja sektorisse kuuluvuse määramisel lähtutakse ESA2010 metoodikast 13 . Metoodika on kasutusel alates aastast 2014, metoodikat uuendati aastatel 2023 ja 2024 ning metoodika uus ülevaatus on 2029. aastal ning rakendub tõenäoliselt 2030. See tähendab, et see metoodika sobitub hästi energiatõhususe direktiivi peamise rakendusperioodiga, milleks on 2025. aasta IV kvartal kuni 2030. aasta lõpp. Valitsemissektori üksuste väljaselgitamise aluseks on ESA (European System of Accounts) institutsionaalsete sektorite (S) klassifikaator 2010. Valitsemissektor on S.13, nimekirjas on järgmised üksused: 11 Riigieelarve seadus–Riigi Teataja 12 Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo | Statistikaamet 13 EURONA — Eurostat review on National Accounts and Macroeconomic Indicators — Issue No 2/2014 - Products Statistical Books - Eurostat 9 Joonis 1. Statistikaameti valitsussektori alamliikide jaotus Avaliku sektori asutuste määramine on oluline, sest see määrab üldise energiasäästukohustuse ulatuse. Näiteks rakendub avaliku sektori asutustele kuuluvate hoonete rekonstrueerimise nõue ka kohalikele omavalitsustele, haiglatele ja ülikoolidele. Statistikaameti nimekirja14 järgi (kasutades eelnimetatud klassifikaatoreid) on avaliku sektori asutusi 2026. aasta 16. aprilli seisuga 2160 (tabel 4). Tabel 4. Eesti avaliku sektori asutuste arv klassifikaatori järgi Kood Nimetus Asutusi kokku S1311 Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) 295 S1313 Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud 1863 sotsiaalkindlustusfondid) S1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid 2 Keskvalitsuse alla kuuluvad järgmised asutused: teatrid, ministeeriumid ja nende allasutused, riigigümnaasiumid, haiglate sihtasutused, muuseumide sihtasutused, ülikoolid , kutsekoolid jt. Kohalike omavalitsuste asutused on järgmised: koolid, raamatukogud, lasteaiad, kommunaalettevõtted, hooldekodud, omavalitsusliidud, hooldekodud jt asutused, mistõttu on nende koguarv, millele kohustus rakendub, keskvalitsusega võrreldes suurem. Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on Eesti Töötukassa ja Tervisekassa. Valitsussektor moodustab avalikust sektorist suurima osa (91%), ülejäänud loetakse nn muuks avalikuks sektoriks15 . Tabelist nr 4 nähtub, et Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne). See tähendab, et valitsussektorist tuleb eristada avaliku sektori mittefinantsettevõtteid, millele on omistatud klassifikaatori kood S.11001. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 A lisa punktis 2.51 on sätestatud, et avaliku sektori mittefinantsettevõtete allsektor koosneb kõigist mittefinantsettevõtetest, kvaasikorporatiivsetest mittefinantsettevõtetest ja kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mis alluvad valitsemissektori üksuste kontrollile. Eelnimetatud lisa punktis 2.52 on märgitud, et avaliku sektori kvaasikorporatiivsete ettevõtete all mõistetakse kvaasikorporatiivseid ettevõtteid, mille otsene omanik on valitsemissektori üksus. 14 https://www.stat.ee/sites/default/files/2026- 01/%C3%9Cksuste%20nimekiri%2001.12.2025%20EMTAK%202025_rev.02.01.2026.xlsx 15 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium 10 Punktiga 2 muudetakse EnKSi § 2 punkti 3. Kuna energia mõiste on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 (otsekohalduv riiklikke energia- ja kliimakavasid käsitlev määrus), siis riigisiseselt selle ümbersõnastamine ei ole korrektne. Termin sisuliselt ise ei muutu, kuid selle määratlus seotakse viitega määrusele, kus see on defineeritud järgmiselt: energia on energiatooted, nagu põlevkütused, soojus, taastuvenergia, elekter või energia muu vorm. Punktiga 3 täiendatakse EnKSi § 2 punktidega 31 ja 32 . Punktiga 31 võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 2. Võetakse kasutusele uus energiatõhususe esikohale seadmise mõiste ja esitatakse selle määratlus, mis oma olemuselt viitab Euroopa õigusruumi eri aktidele, kuid sisuliselt tähendab alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmist energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja - pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid . Punktiga 32 võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 4. Võetakse kasutusele uus süsteemi tõhususe mõiste, mille all mõistetakse energiatõhusate lahenduste kasuks otsustamist, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist. Süsteemi tõhusus saavutatakse näiteks suurte tootmisettevõtete puhul jääksoojuse kasutamisega. Samuti ka linna üldise energiajuhtimissüsteemiga, mis haldab nii taastuvenergiat, salvestust kui ka tarbimist. Punktiga 4 täiendatakse EnKSi § 2 punkti 6, millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 16. Täpsustatakse energiajuhtimissüsteemi mõiste määratlust, mille järgi on see kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine; Punktiga 5 muudetakse EnKSi § 2 punkti 7, millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 6. Täpsustatakse energia lõpptarbimise mõiste määratlust. Võrreldes kehtiva määratlusega täpsustatakse, et lõpptarbimise hulka tuleb arvata rahvusvaheline õhuvedude energiatarbimine, aga välja jäetakse rahvusvaheliste merepunkrivarude energiatarbimise. Punktiga 6 täiendatakse EnKSi § 2 punktiga 81 , millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 3. Kasutusele võetakse uus energiasüsteemi mõiste ja esitatakse selle määratlus, mille kohaselt on see süsteem, mis on eelkõige ette nähtud energiateenuste osutamiseks, et katta lõpptarbimise sektorite nõudlus soojuse, kütuste ja elektri järele. Punktiga 7 muudetakse EnKSi § 2 punkti 26 ja võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 5. Võrreldes kehtiva määratlusega täpsustatakse, et primaarenergia mõiste ei hõlma rahvusvahelisi merepunkrivarusid ja ümbritseva keskkonna ehk taastuvenergiat. Muudatus on täpsustava iseloomuga. Punktiga 8 lisatakse EnKSi § 2 punkt 291 , millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 31, kus on sätestatud mikroettevõtja mõiste. See on ettevõtja, kellel on vähem kui kümme töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Määratlus põhineb Euroopa Komisjoni soovitusel12 2003/361/EÜ ning komisjoni juhendmaterjalil „VKEde määratlust käsitlev teatmik“13 . 11 Punktiga 9 lisatakse EnKSi § 2 punktid 33–36. Punktiga 33 võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 54, kus on sätestatud huvide lahknemise mõiste, mis tähendab, et kohustused ja hüved ei ole õiglaselt ja mõistlikult tasakaalus, näiteks omanike ja üürnike vahel. Punktiga 34 võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 56. Direktiivis on küll eraldi määratletud „energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja representatiivne valim“, kuid seda mõistet direktiivi ülejäänud sätetes iseseisva terminina ei kasutata. Sisuliselt seondub mõiste energiasäästumeetmete mõõtmise, kontrollimise ja tõendamise nõuetega, mille kohaselt peab kontroll hõlmama vähemalt sellist osa meetmetest, mille põhjal on võimalik teha usaldusväärseid järeldusi kogu asjaomase meetmete kogumi kohta. Seetõttu ei loo mõiste eraldi materiaalset kohustust, vaid täpsustab valimipõhise kontrolli kvaliteedinõuet. Punktiga 35 lisatakse relvajõudude mõiste – selle all mõistetakse Kaitseväge kaitseväe korralduse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses ja Kaitseliitu kaitseliidu seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Mõiste ei kajastu direktiivis, kuid direktiiv annab relvajõududele erandeid, olgu selleks nii energia kokkuhoiu kohustus või ka hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Selguse huvides sätestatakse seaduses eraldi mõiste. Punktiga 36 lisatakse mõistena „energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte“ - millega võetakse üle direktiivi artikkel 2 punkt 2. Põhimõte ise viitab euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. Nimetatud määruse artikkel 2 punkt 18 sätestab, et „energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte“ on alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid. Punktiga 10 muudetakse seaduse 2. peatüki pealkiri järgmiseks: „Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine, riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad“. Uus pealkiri laiendab peatüki sisu, sätestades ka energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise. Punktiga 11 täiendatakse 2. peatükki 1. jaoga „Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine“, mis koosneb uutest paragrahvidest 21 –23 . Uute paragrahvidega võetakse üle direktiivi artikkel 3. Paragrahviga 21 sätestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine. Paragrahv 21 lõige 1 sätestab, et rahalisi piirmäärasid ületavates kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes tuleb alati järgida energiatõhususe põhimõteteid. Piirmäärad transporditaristule on alates 175 miljonist eurost, teiste investeeringute puhul 100 miljonit eurot. See on eriti oluline otsuste puhul, mis puudutavad energiasüsteeme, aga ka energiatarbimist mõjutavaid sektoreid, nagu hooned (nt uued arendused või kvartalipõhised rekonstrueerimised), transport (terminalid, sadamad, maanteed jt), veekäitlus (eelkõige reovee puhastamine, kus on kõige suuremad energiakasutuse mahud), info- ja 12 kommunikatsioonitehnoloogia (andmekeskused), põllumajandus ja finantssektor. Võetakse üle direktiivi artikkel 3 lõige 1. Paragrahvi 21 lõige 2 sätestab, et kavandamis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste eristamise, energiaga mitteseotud sektorite kindlaksmääramisel, energiatõhusate lahenduste hindamisel, sealhulgas kulude ja tulude analüüsimisel ning alternatiivide kaalumisel, ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist takistavate asjaolude kindlakstegemisel võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni asjakohaseid soovitusi ja suuniseid, muu hulgas arvesse võtta Euroopa Komisjoni soovitust (EL) 2024/214316 lisa punkti 3. Komisjoni soovituse (EL) 2024/2143 lisa punktis 3.1 käsitletakse kavandamis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste eristamist; punktis 3.4 energiaga mitteseotud sektorite kindlaksmääramist; punktides 4.1, 4.2 ja 4.9 energiatõhusate lahenduste hindamist, alternatiivide kaalumist ning kulude-tulude analüüsi meetodite kasutamist; ning punktides 4.5, 4.8 ja 5.2 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist takistavate asjaolude kindlakstegemist ja kõrvaldamist. Paragrahvi 21 lõige 3 sätestab et kõik avaliku sektori asutused, kes kohaldavad oma poliitika, planeerimis- ja investeerimisotsuste suhtes heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, jälgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul sektorite (tööstus, energiavõrgud jms) lõimimist ja sektorite ülest mõju. Energiasüsteemi lõimimise all peetakse silmas erinevate energiasektorite ja energiakasutuse valdkondade koostoimet, näiteks elektri-, soojus-, transpordi- ja tööstussektori vaheliste lahenduste koosmõju hindamist. Paragrahvi 21 lõige 4 täpsustatakse, et iga avaliku sektori asutus jälgib oma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist. Samuti jälgitakse mõju, mida õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad, ning kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ja energiasüsteemidele. Säte loob aluse selleks, et põhimõtte rakendamine ei piirduks üksnes üksikute investeerimisprojektidega, vaid seda arvestataks ka õigusloome, rahastamisreeglite ja muude avaliku sektori otsuste kujundamisel. Paragrahvi 21 lõige 5 määratakse kindlaks konkreetsed asutused, kes jälgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist oma menetlusvaldkonnas. Planeeringute kooskõlastamise korral täidab seda ülesannet Maa- ja Ruumiamet ning energiahindade kooskõlastamise korral Konkurentsiamet. Tegemist on valdkondadega, kus otsused võivad mõjutada energiatarbimist, energiataristu arengut või energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu. Paragrahvi 21 lõige 6 sätestatakse, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise koordinaator on Kliimaministeerium. Energiasäästu koordinaatori ülesanne on koordineerida põhimõtte rakendamist, toetada metoodikate väljatöötamist, koondada avaliku sektori asutustelt saadavat teavet ning koostada selle alusel hinnanguid põhimõtte kohaldamise ja rakendamise takistuste kohta. 16 Komisjoni soovitus (EL) 2024/2143, 29. juuli 2024, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 3 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (teatavaks tehtud numbri C(2024) 5284 all). 13 Paragrahviga 22 sätestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaste lahenduste hindamise nõuded. Paragrahvi 22 lõikega 1 sätestatakse, et avaliku sektori asutuse otsuste tegemise ja hindamise protsessides tuleb hinnata seda, kas planeeritavale investeeringule, laiendamisele vms eesmärgi saavutamiseks on kulutõhusaid energiatõhususmeetmeid, mis on sobilikud nii tehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnaohutuse seisukohast. See tähendab, et otsustusprotsessis tuleb hinnata, kas eesmärgi saavutamiseks on alternatiivseid meetmeid, mis aitavad energiat kokku hoida ning millesse investeerimine on ka pikas perspektiivis soodsam, kui uue seadme soetamine. Näiteks olukorras, kus hoone küttekulude vähendamiseks kavandatakse üksnes suurema kütteseadme või soojuspumba soetamist, tuleks hinnata ka alternatiivi, kas hoone soojustamine või muu energiatõhususe parandamise meede võimaldaks saavutada sama eesmärgi väiksema energiatarbimise ja madalamate kogukuludega. Paragrahvi 22 lõikega 2 sätestab hindamise eesmärki. Hindamise eesmärk on kindlaks teha alternatiivsed energiatõhusad lahendused ja nende kasutamise võimalused algselt kavandatud meetmete asemel. Sellega tagatakse, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ei käsitleta üksnes formaalse kaalutlusena, vaid otsustusprotsessis hinnatakse sisuliselt võimalikke alternatiive. Paragrahvi 22 lõikega 3 sätestatakse energiasäästu koordinaatori ülesanne töötada välja kulude ja tulude analüüsimise metoodikad. Metoodikad peavad võimaldama hinnata energiatõhusaid lahendusi erinevates otsustusprotsessides ning võtma arvesse nende otsuste mõju energiaostuvõimetutele isikutele ja riskirühmadele. Säte aitab tagada, et energiatõhusate lahenduste hindamisel arvestatakse lisaks otsestele kuludele ja energiasäästule ka laiemaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Näiteks selle kohta, kuidas otsustusprotsessides energiatõhususe esikohale seadmist hinnata ning lisaks kaudsele mõjule ka kulude-tulude analüüsi metoodikaid kasutada. Euroopa Komisjon lubas avaldada 2025. aastal juhendmaterjale vähemalt neljale sektorile selle kohta, kuidas arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja koostada kulude-tulude analüüsi(de) metoodikaid. Paragrahvi 22 lõige 4 sätestab, et energiasäästu koordinaatori välja töötatud metoodikad avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Avaldamise eesmärk on tagada metoodikate kättesaadavus avaliku sektori asutustele ning toetada ühetaolist ja läbipaistvat rakenduspraktikat. Paragrahvi 22 lõikega 5 sätestatakse, et kui hindamise tulemusel selgub, et on võimalik rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaseid kulutõhusaid energiatõhususlahendusi, peab avaliku sektori asutus tagama nende meetmete nõuetekohase rakendamise. Säte seob hindamise tulemuse praktilise rakendamisega ning väldib olukorda, kus kulutõhus alternatiiv tuvastatakse, kuid seda otsuse tegemisel ei arvestata. Paragrahviga 23 sätestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kohta teabe esitamise ja koondamise kord. Paragrahvi 23 lõikega 1 sätestatakse, et iga avaliku sektori asutus esitab iga aasta esimeses kvartalis energiasäästu koordinaatorile teabe energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kohta oma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Esitatav teave peab sisaldama vähemalt ülevaadet põhimõtte kohaldamisest ning hinnangut selle kohta, millist mõju avaldavad õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad, ning § 2 1 lõikes 1 nimetatud kavandamis-, 14 poliitika- ja olulised investeerimisotsused energiatarbimisele, energiatõhususele ja energiasüsteemidele. Sätte eesmärk on koguda süsteemselt teavet selle kohta, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet avalikus sektoris rakendatakse ning millised õiguslikud, finantsilised, korralduslikud või muud asjaolud selle rakendamist soodustavad või takistavad. Paragrahvi 23 lõikega 2 sätestatakse energiasäästu koordinaatori ülesanne koostada avaliku sektori asutustelt saadud teabe põhjal hinnang energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise ja sellest saadava kasu kohta energiasüsteemides, eelkõige seoses energiatarbimisega. Samuti koostab energiasäästu koordinaator loetelu meetmetest, mis on võetud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamise tarbetute regulatiivsete või mitteregulatiivsete tõkete kõrvaldamiseks. Nõudluspoole lahendustena käsitatakse muu hulgas selliseid lahendusi, mis võimaldavad energiatarbimist vähendada, ajaliselt nihutada või paindlikumalt juhtida, näiteks tarbimiskaja 17 , energia salvestamine ja arukad juhtimislahendused. Hinnangu koostamisel tuleb vajaduse korral välja selgitada ka riigisisesed õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus. Paragrahvi 23 lõikega 3 luuakse võimalus, et energiasäästu koordinaator võib § 2 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute tegemine (näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Selline lahendus võimaldab vajaduse korral kaasata tehnilist ja analüütilist pädevust energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise seiresse ja andmete analüüsi. Sätte kohaselt ei kohaldata sellise halduslepingu sõlmimisele halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte Eelnõu koostades ja muudatusi tehes lähtuti Euroopa Komisjoni soovitustest 18 ja veel avaldamata juhenditest. Kõnealune direktiiv on samm kliimaneutraalsuse saavutamise suunas 2050. aastal – selles käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Kõigis sektoreis, ka väljaspool energiasüsteemi, sh finantssektoris, tuleks kõigil tasandeil kõikehõlmava põhimõttena arvesse võtta energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Energiatõhusus peab alati põhinema otsesel kulutõhususel, kuid sellega võib kaasneda ka muu ühiskondlikust vaatenurgast laiem mõju, sh suurem sotsiaalne (parem sisekliima, vara väärtuse kasv) ja majanduslik (töökohtade loomine, energiajulgeolek, innovatsioon ja teadusarendus jms) kasu. Ülioluline on loomulikult ka suurem keskkonnakasu, sh õhukvaliteedi paranemine ja kasvuhoonegaaside vähendamine, mis mõjutab meie kõigi elukeskkonda. Energiatõhusaid lahendusi tuleks kaaluda poliitika-, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel esimese võimalusena energia pakkumise ja tootmise poolel ning poliitikavaldkondadele uute reeglite kehtestamisel. Ehkki energiatõhususe esikohale seadmise 17 Tarbimiskaja all mõistetakse tarbija energiatarbimise ajutist vähendamist, suurendamist või ajaliselt nihutamist vastusena hinnasignaalile, võrguolukorrale või muule energiasüsteemi vajadusele. 18 Komisjoni soovitus (EL) 2024/2143, 29. juuli 2024, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 3 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (teatavaks tehtud numbri C(2024) 5284 all). 15 põhimõtte kohaldamine ei tohiks piirata muid juriidilisi kohustusi, eesmärke ega põhimõtteid, ei tohiks sellised kohustused, eesmärgid ja põhimõtted tõhususe põhimõtte kohaldamist takistada ega viia kohaldamisest vabastamiseni. Kogu Euroopa Liidus tuleks püüelda eesmärki, et energiatõhusus ja tarbimiskaja saaksid konkureerida tootmisvõimsusega võrdsetel alustel. Tarbimiskaja all mõistetakse tarbija energiatarbimise ajutist vähendamist, suurendamist või ajaliselt nihutamist vastusena hinnasignaalile, võrguolukorrale või muule energiasüsteemi vajadusele. Tarbimiskaja aitab vähendada tipukoormust, parandada energiasüsteemi paindlikkust ning vältida või edasi lükata kulukaid investeeringuid tootmis- või võrgutaristusse See peaks andma eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, lõppkokkuvõttes ka kogu Euroopa Liidule võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid. Energiatõhususe parandamise meetmete kohaldamine peaks olema prioriteet ka energiaostuvõimetuse leevendamisel. Energiatõhusust tuleb tulevastes energiataristu investeerimisotsustes pidada keskseks elemendiks ja prioriteediks. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel tuleb peamiselt arvestada lähtumist süsteemi tõhususest, ühiskondlikku ja tervishoiualast vaatenurka ja pöörata tähelepanu varustuskindlusele, energiasüsteemi lõimimisele ning kliimaneutraalsusele üleminekule. Seega peaks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte aitama suurendada nii üksikute sektorite lõpptarbimise kui ka kogu energiasüsteemi kui terviku tõhusust. Selle põhimõtte kohaldamine peab toetama ka investeeringuid energiatõhusatesse lahendustesse, mis aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85219 keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/199920 ning on ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia 21 keskmes. Energiatõhususe direktiiviga tugevdatakse seda põhimõtet ja seatakse esimest korda tingimused selle kohaldamiseks praktikas. Soovitud mõju avaldumiseks on vaja, et riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja sektori otsustajad kohaldaksid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet järjepidevalt kõigis asjaomastes stsenaariumites ning poliitika-, kavandamis- ja olulistes investeerimisotsustes, st otsustes, mis puudutavad suuri investeeringuid väärtusega üle 100 miljoni euro iga projekti kohta või üle 175 miljoni euro transporditaristu projektide puhul, mis mõjutavad energiatarbimist või -varustust. Seega tuleb seda põhimõtet kohaldada nii energiasektoris kui ka energiaga seotud sektorites. Energiatõhususust tuleks vaadata kui üht energiaallikat. Kasutades energiat mõistlikult ja säästlikult, ei ole vaja investeerida uutesse energiatootmisüksustesse. Eelkõige tuleb leida meetmed, millega saavutada mõistliku investeeringuga energia kokkuhoidu. Energiatõhususe esikohale seadmine ka erinevates mõjuanalüüsides aitab kaasa teadlike otsuste tegemisele ning tagada osaliste kaasatust. Tuleb rõhutada, et teatud otsused võivad avaldada energiatõhususele negatiivset mõju, kuid siis tuleb teiste meetmetega tagada energiatõhususe üldised eesmärgid. 19 eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852 20 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1999, - 11. detsember 2018, - milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/ 2009 ja (EÜ) nr 715/ 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/ 22/ EÜ, 98/ 70/ EÜ, 2009/ 31/ EÜ, 2009/ 73/ EÜ, 2010/ 31/ EL, 2012/ 27/ EL ja 2013/ 30/ EL n ing nõukogu direktiive 2009/ 119/ EÜ ja (EL) 2015/ 652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/ 2013. 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0299&from=EN 16 Esimene põhiline samm on energiatõhususe kui mõtte lõimimine otsustusprotsessidesse ja otsuste tegemisel energiatõhususest lähtuvate kulude-tulude analüüsi metoodika kasutamine. Otsuse liik Kirjeldus Näited Mida silmas pidada Kavandamisotsused Kõrgel tasemel Kavandamine avalikus Projektid ei tehtud strateegilised sektoris: lõimitud pruugi tingimata valikud, mis riiklikud energia- ja kaasa tuua puudutavad kliimakavad, millele konkreetseid energiasüsteeme ja on osutatud määruse (EL) rahalisi kohustusi energiaga 2018/1999(1) artiklis 3; seotud sektoreid kümneaastased ning milles energiavõrgu keskendutakse arengukavad; riiklik energialahendustega transpordi planeerimine; seotud kestliku linnalise suundumustele liikumiskeskkonna ning nende kavad; kohalikud kütte- lahenduste ja jahutuskavad, teostatavusele ja millele on osutatud hindamisele direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 25 lõikes 6. Kavandamine erasektoris: strateegiline äritegevuse kavandamine; kinnisvaraga seotud planeerimine; sõidukipargiga seotud planeerimine Poliitikaotsused Kesk-, piirkondliku Rahastamiskavad; Tagada, et ja kohaliku energiaturu korraldamine olemasolevad ja omavalitsuse ja uued poliitika- poolne reguleerimine: standardid suunad on energiatarbimisele ja normid; kooskõlas märkimisväärset 2 energia- ja CO -maksud; energiatõhususe mõju avaldava teavitamis- ja esikohale poliitika teadlikkuse suurendamise seadmise ja eeskirjade meetmed põhimõttega väljatöötamine, läbivaatamine ja rakendamine Olulised Otsused, mis on Võrgutaristu; elektri Konkreetsed investeerimisotsused seotud konkreetsete ülekandevõrgu projektid, suurte ühendusliin; suur millele on üksikprojektidega ja meretuulepark; vesiniku eraldatud raha millel on kindel tootmise võimsused, finantsmõju ulatuslik energiasalvestus, 17  ehitusarendusprojekt, uus või laiendatud lennutransporditaristu, uued kiirteed vms Tabel 5. Kavandamis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste võrdlus Direktiiv sätestab, et energiatõhususega seotud lahendusi, sh nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 miljonit eurot või transporditaristu projektide puhul 175 miljonit, ning mis on seotud järgmiste sektoritega: 1) energiasüsteemid (tootmine ja võrgud); 2) energiaga seotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), põllumajandus ja finantssektor. Nimetatud taristuprojektide (nt tuuleparkide ja kiirteede rajamine) puhul tuleb arvesse võtta investeeringu kogumaksumust ja ulatust, olenemata sellest, et projekteeritakse või ehitatakse etapiviisi. Näiteks, kuigi tuulepargi iga tuuleturbiin võib toota ja tarnida elektrienergiat iseseisvalt, kujutab kogu tuulepargi projekt endast ühte investeerimisotsust. Samamoodi tuleks mitmeaastast kiirtee-ehitusprojekti vaadelda investeeringu hindamisel tervikuna, olenemata sellest, kas üksikuid lõike saab ehitada ja kasutada eraldi. Energiatõhususega seotud lahendused ei peaks piirduma ainult lõppkasutuse energiasäästuga, vaid kajastama ka nõudluspoole vahendeid (tarbimiskaja, energia salvestamine, arukad lahendused) ning energia tõhusat muundamist, ülekannet ja jaotust. Energiatõhususega seotud lahenduste hindamine poliitika-, kavandamis- ja olulistes investeerimisotsustes tähendab seda, et selliseid lahendusi tuleks kaaluda ja hinnata otsustusprotsessi osana. Energiatõhususega seotud lahenduste hindamiseks tehtav kulude- tulude analüüs võiks hõlmata järgmist. - Tehniline analüüs, mis hindab energiatõhususega seotud lahenduste tehnilist teostatavust ja toimimist. Oluline on rakendamist käsitlevate nõuete kindlakstegemine ja hindamine. - Finantsanalüüs, mis lähtub otsusetegija/investeerija seisukohast, investeeringu analüüsimine, milles võib keskenduda otsestele rahalistele kuludele ja tuludele, kasutada väärtuse hindamiseks turuhindu ning võtta arvesse siirdemakseid, nagu maksud ja toetused. Kohaldatav diskontomäär kajastab investori kapitali alternatiivkulu. Arvesse võib võtta ka laiemat sisemist kasu, näiteks suuremat tööjõu tootlikkust pärast kontorihoone uuendamist, kuigi erasektori otsustajatel on sellist kasu arvuliselt ja rahaliselt sageli keeruline hinnata. - Sotsiaal-majandusanalüüs: ühiskonna seisukohast analüüsimine, milles võib arvesse võtta energiatõhususega seotud lahenduse kõiki majanduslikke kulusid ja laiemat kasu ühiskonnale tervikuna, kasutada väärtuse hindamiseks majanduslikke või varihindu ja jätta välja siirdemaksed. Kohaldatav diskontomäär kujutab endast ühiskonna ajalise eelistuse määra raha järgi ja on tavaliselt madalam kui finantsanalüüsis. Selle lähenemisviisi puhul vaadeldakse ka laiemat välist kasu, sh keskkonnale, tervisele ja muud ühiskondlikku mõju, mida finantsanalüüs ei hõlma. Lisaks tuleks hinnata ka energiaostuvõimetusele avalduvat mõju. Näiteks võiks spetsiaalselt hinnata vähekaitstud ja väikese sissetulekuga leibkondade kulusid ja saadavat kasu. Sektor Lisataristu planeerimine Võimalikud alternatiivid/ täiendavad lahendused 18 Elekter - Tootmine (tavapärased ja - Nõudluse taastuvelektrijaamad, paindlikkus/tarbimiskaja (nt koostootmisjaamad) elektrisõidukite elektritarbimise - ülekanne ja jaotus (kõrgepinge juhtimine, reageeriv/ ülekandeliinid, kahesuunaline laadimine, alajaamad, võrkudevahelised paindliku töörežiimiga ühendused, trafod jne) soojuspumbad, kasutusajast - salvestamine (pumphüdrosalvestus, sõltuvad energiatariifid ja akudes salvestamine jne) tarbimiskaja koondamise teenused) - tarkvõrgu tehnoloogia lahendused, sealhulgas nutikas mõõtetaristu - lõppkasutuse energiasääst (nt tõhusad masinad ja seadmed, valgustus) Gaas ja soojus - Tootmine (tavapärased katlad, ahjud, - Lõppkasutuse energiasääst (nt koostootmine, vesinikutaristu) hoonete isolatsioon) - võrgud (torud, soojusvahetid, pumbad, - küttesüsteemide ja alajaamad) transpordiliikide - salvestamine (soojusenergia elektrifitseerimine (mis toob salvestamine, sooja- ja külmasalvestid kasu süsteemisisese tõhususe jne) seisukohast) - võrgukao vähendamine süsteemi integreerimine ja tõhusus (nt elektrienergiast soojusenergiaks) - taastuvad energiaallikad (nt soojuspumpadega toodetud energia, maapõueenergia, päikese soojusenergia) - heitsoojuse taaskasutamine - taastuvenergial põhinev kaugküte Hooned Suuremahuline ehitus (nt ärihooned, - Olemasolevate hoonete elamukompleksid, üldkasutatavad energiatõhusaks renoveerimine ehitised, - olemasolevate (kasutuseta) nt koolid), mis hõlmab otsuseid kütte-, hoonete kaardistamine enne ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kohta uute ehitamist - energiatõhusate hoonete ehitamine (sh liginullenergiahooned, heitevabad hooned) - hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid (nt arukad termostaadid, kohalolekuandurid) - tõhusad küttesüsteemid (nt soojuspumbad, kaugküte) 19  - passiivsed jahutuslahendused (nt päikesevarjud, termiline mass, öine jahutus, loomulik ventilatsioon ja valgustus) - energiatõhus valgustus ja energiatõhusad seadmed - taastuvenergia integreerimine (nt päikeseelekter, päikese soojusenergia) - energiakasutusharjumuste muutmine - nutilaadimissüsteemid Transport Peamine transporditaristu (nt kiirteed, Ühistransport (nt linna- ja raudteed, lennujaamad, sadamad ja linnalähiliinid, linnadevahelised meretransporditaristu) raudteeühendused, bussipargid) - jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud taristu (nt jalgrattateed, rattaringlus) - veoste koondamine - liikuvuskorraldus (nt ühisautode kasutamise programmid, stiimulid sõidukites sõitjate arvu suurendamiseks) - mitmeliigilise (kombineeritud) transpordi toetamine - energiatõhusate transpordiliikide suuremat kasutamist soodustavad meetmed - sõidukipargi elektrifitseerimine - elektrisõidukite laadimistaristu Tööstus - Uute tööstusobjektide ehitamine - Tööstussektori tõhusa - uute kütuste ja energiat tarbivate lõimimise ja klasterdamise protsesside kasutamine (näiteks biogaas, edendamine kohalikul tasandil vesinik ja heitsoojuse kasutamine) - paindlik töö, kasutades tarbimiskaja ja oma tarbeks toodetud energiat - heitsoojuse ja -jahutuse korduskasutus - elektrifitseerimine ja kütuste igal juhul kasulikud kasutusviisid Vesi - Veevarustus (veetöötlusjaamad) - Vee säästmine (nt - reoveepuhastid veesäästlikud - veevõrgud (nt torustik, pumbajaamad) põllumajandustavad) - energiatõhusad pumbad, mootorid ja puhastusseadmed 20  - võrgukao vähendamine - arukad veevõrgud ja surve reguleerimise süsteemid - vihma- ja hallvee kasutamine hoonetes IKT - Andmekeskused (nt energiakasutus - Energiatõhusa andmekeskuse andmetöötluseks, jahutamiseks) projekteerimine ja käitamine - sidetaristu (nt lairibavõrgud, (sh heitsoojuse taaskasutus) mobiilsidesüsteemid) - energiatõhusad võrguseadmed - tarkvõrgu tehnoloogia lahendused ja digitaalsed energiajuhtimislahendused Põllumajandus - Niisutussüsteemid (nt maapealsed - Põllukultuuride valiku sprinklerid) kohandamine kohaliku - põllumajandusmasinad ja -seadmed (nt kliimaga, võttes arvesse kombainid, traktorid) kliimamuutusi - kasvuhooned, vertikaalne - põllumajandustavad, mis taimekasvatus vähendavad vajadust masinate ja seadmete järele (nt permakultuur) - energiatõhus niisutus (nt päikeseenergial töötavad pumbad) - täppispõllumajandus (nt GPSiga juhitavad masinad) - taastuvenergia kasutamine (nt päikesekuivatus, päikesepaneelid) Tabel 6. Näited alternatiividest, mida võib kasutada energiaga mitteseotud sektorites energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine Eelnõus sätestatakse, et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte järgimise eest vastutavad kõik avaliku sektori asutused ning nende abistamiseks töötab energiasäästu koordinaator (Kliimaministeerium) välja kulude ja tulude analüüsi metoodikad, mis võimaldavad hinnata energiatõhususlahendusi erinevates otsusprotsessides, võttes arvesse nende otsuste mõju ka energiaostuvõimetutele isikutele ja riskirühmale. Metoodikad hakkavad põhinema Euroopa Komisjoni koostatud juhenditel, mille ta on lubatud avalda 2026. aasta kevadel, kuid ei ole siiani veel teinud. Investeerimisotsused Eestis on 100 miljonist suuremad investeerimisotsused olnud näiteks22 Eesti Energia Auvere elektrijaam maksumusega 609 miljonit eurot, sellele järgnes Eleringi EstLink 2 projekt 163,8 miljoni euro, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus 144,2 miljoni euro ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak 217 miljoni euroga. 22 Riigikontrolli 2020. aasta kontrollaruanne „Investeeringute juhtimine ministeeriumites, riigi suuremates äriühingutes ülikoolides ja haiglates“, https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDown loader.aspx?AuditId=2497&FileId=14550 . 21 Üle 175 miljoni euro suurune taristuobjektide investeering on Rail Baltica ehitus, aga ka 2+2 maanteede ehitus, kui vaadata neid ühe investeeringuna. Punktiga 12 tehakse normitehniline muudatus, koondades paragrahvid 3–41 peatüki 2. jakku pealkirjaga „Riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad“. Punktiga 13 asendatakse paragrahvi 3 lõikes 1 tekstiosa „Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator)” tekstiosaga “energiasäästu koordinaator”. Tegemist on normitehnilise muudatusega, sest energiasäästu koordinaatori mõiste tuuakse sisse juba varem, uues § 21 lõikes 4. Samuti asendatakse aastaarv 2020 aastaarvuga 2030, sest energiatõhususe uued kohustused määratakse direktiiviga aastani 2030. Muudatus on seotud direktiivi artikli 4 lõikega 1. Punktiga 14 muudetakse EnKSi § 3 lõike 2 punkti 1, kus asendatakse aastaarv 2020 aastaarvuga 2030, samuti ajakohastati Euroopa Liidu primaarenergia tarbimise eesmärki (992,5 miljonit naftaekvivalenttonni) ja lõpptarbimise eesmärki (763 miljonit naftaekvivalenttonni). Muudatus on seotud direktiivi artikli 4 lõikega 1. Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 3 lõiked 91 –93 , millega võetakse üle direktiivi artikkel 25 lõige 6. Lõikega 91 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksused, mille registreeritud elanike arv on üle 30 000, koostavad kohalikud kütte- ja jahutuskavad. Direktiivi (EL) 2023/1791 kohaselt tuleb kava koostada omavalitsusüksustes, kus elab üle 45 000 inimese, kuid Eesti kontekstis jätaks 45 000 elaniku piir välja mitu omavalitsusüksust, mille kaugküttesüsteemid sõltuvad põlevkiviõlitööstusest või millel on oluline heitsoojuse ja taastuvenergia potentsiaal. Preambuli kohaselt tuleb energiatõhususe meetmeid rakendada seal, kus mõju on suurim, ning tagada õiglane üleminek ka haavatavamates piirkondades. Seetõttu on elanike arvu piir langetatud 30 000-ni. Kütte- ja jahutuskava eesmärk on anda terviklik ülevaade sektori seisust ja arenguvajadustest ning tagada, et kohalikud otsused lähtuksid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest. Direktiivi preambulis rõhutatakse, et kohalikul tasandil tehtavad otsused mõjutavad oluliselt energiasüsteemi dekarboniseerimist ning et planeerimine peab hõlmama energiatõhususe, taastuvenergia ja taristu arendamise koostoimet. Kava ei ole samastatav soojusmajanduse arengukavaga, vaid on laiapõhjaline strateegiline dokument. Lõikega 92 võimaldatakse kavasid koostada ja ellu viia mitme omavalitsuse koostöös, mis on kooskõlas direktiivi eesmärgiga soodustada piirkondlikku koostööd, ühisinvesteeringuid ja kulutõhusust. Lõikega 93 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada kava koostamise põhimõtted, et tagada ühtne lähenemisviis ja kooskõla direktiivis sätestatud sisunõuetega. Punktiga 16 täiendatakse EnKSi §-ga 42 , mis sätestab avaliku sektori asutuste summaarse energiasäästu kohustuse. Võetakse üle direktiivi artikli 5 punktid 1–4. Lõige 1 sätestab, et kõigi avaliku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9% võrreldes võrdlusaastaga 2021. Lõige 2 sätestab erisused. Direktiiv võimaldab teha energiasäästu kohustuse välistuse ühistranspordile ja relvajõududele, mida Eesti kasutab. Siiski jääb relvajõududele ja ühistranspordile energiatarbimise seirekohustus ning kui nendel tegevusaladel saavutatakse 2030. aastal energiasääst võrreldes 2021. aastaga, saab säästu arvestada üldise avaliku sektori energiasäästu hulka. 22 Majanduslikult atraktiivseid energiatõhususe parandamise võimalusi leidub märkimisväärsel hulgal ühistranspordisektoris, eelkõige transpordi elektrifitseerimise teel. Ühistransport on ainus majandussektor, mille energiatarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Säästukohustust ei pea täitma ühistranspordivedajad, kuid taristu omanikele säästukohustus jääb. Taristu säästlikumaks renoveerimisel (nt LED-valgustus, päikesepaneelide kasutamine jt) on mõju püsivam, sest energiakasutus ei sõltu maanteel sõitjate arvust. Ühistranspordivedajate hulka kuuluvad avaliku sektori asutused, nagu Tallinna Linnatransport AS, TS Laevad OÜ, AS Eesti Liinirongid. Eesti vaatenurgast tähendab relvajõudude energiatarbimine eelkõige Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu energiatarbimist, mida ei võeta baastaseme määramisel aluseks ja kellele ei seata ka energiasäästu kohustust. Relvajõud on energiamahukas sektor nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Selle arvele langeb märkimisväärne osa avaliku sektori energiatarbimisest.23 ELi kaitse- ja julgeolekusektori kestliku energia nõuandefoorumi24 töö (sai alguse 2016. a) tulemusel on energiatõhususe parandamise meetmed saanud kaitsesektoris laialdaselt tuntuks ja leidnud üldise poolehoiu. Ka Eesti Kaitseministeerium on loonud oma kliimastrateegia 25 , kus ta on seadnud eesmärgid energia- ja ressursitõhususele (energiasäästlikud hooned ja taastuvenergia kasutamine) ja transpordile (säästlikumad transpordilahendused, näiteks alternatiivkütuste või keskkonnahoidlike sõidukite kasutuselevõtt, logistika optimeerimine ning sõidukite energiatõhususe suurendamine). Nimetatud kliimastrateegias on kaitsevaldkonna eesmärk suurendada 2030. aastaks ehitiste energiatõhusust 5% ning kui see saavutatakse, saab selle säästu arvesse võtta 2030 avaliku sektori kokkuhoius. Lõikes 3 sätestatakse, et energiasäästu arvestamisel saab arvesse võtta ka kliimaerinevusi. Kliimaerinevuste all mõeldakse eelkõige kraadpäevi26 hoonete kütte ja jahutuse vajaduse määramisel ja taandamisel normaalaastale, et arvesse võtta võimalikku energiatarbimise kasvu, kui on külm talv või kuum suvi. Eesti piirkondade kraadpäevade andmed tasakaalutemperatuuride ja aastate kaupa leiab Ehitisregistrist 27 . Lõige 4 võimaldab energiasäästu koordinaatoril sõlmida haldusleping lõikes 1 eesmärgi täitmiseks näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, kellega koostöös arendatakse välja seiresüsteem ja juhtimismeetodid nii kumulatiivse energiasäästu kui ka avaliku sektori energiatarbimise jälgimiseks. Arvestades, et oluline osa avaliku sektori energiatarbest on seotud hoonetega, võib asjakohaste andmete kogumise ja analüüsi ülesandeid täita ka Riigi Kinnisvara AS. Ülesannete täitja(d) ning rollijaotus määratakse kindlaks seiresüsteemi ärianalüüsi tulemusena, lähtudes funktsionaalsest sobivusest ja andmehaldusvõimekusest.. Avaliku sektori asutuste kokkuhoid Avaliku sektori lõpptarbimine moodustab kogu Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest umbes 5–10%. Eesti avaliku sektori tarbimine on ~ 7–8% riigi kogu energia lõpptarbimisest. Avalikul sektoril tellijana on suur mõju turu liikumisele energiatõhusamate toodete, hoonete ja teenuste suunas ning elanike ja ettevõtete energiatarbimise harjumuste muutumisele. Lisaks sellele vabastab paranenud energiatõhusus väheneva energiatarbimise tõttu avaliku sektori vahendeid, mida saab kasutada muul otstarbel. Seetõttu on avalik sektor oma eri vormides (keskvalitsus, 23 https://eda.europa.eu/docs/default-source/brochures/05-01-24-defence-energy-factsheet.pdf 24 https://eda.europa.eu/what-we-do/eu-policies/consultation-forum 25 https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitseministeeriumi-valitsemisala -kliimastrateegia 26 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele–Riigi Teataja, § 2 p 6. 27 https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/document/kp 23 kohalikud omavalitsused) eeskujuks ning direktiiv seabki eraldi kohustuse riigi avalikule sektorile. Aluspõhimõtted ja baasaasta määramine Avaliku sektori asutuste energia lõpptarbimise all mõeldakse energiat, mis tarbitakse avaliku sektori asutuste tegevuse käigus, näiteks avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses olevate hoonete, rajatiste, ruumide, seadmete, sõidukite jms kasutamisel. Kohustus käsitleb kogu avaliku sektori summaarset energia lõpptarbimist, hõlmates üldkasutatavaid hooneid, tervishoidu, ruumilist planeerimist, veemajandust ja reoveekäitlust, jäätmekäitlust, tänavavalgustust, haridust, sotsiaalteenuseid ja IKTd. Energia lõpptarbimise võrdlusalus on riigi kõigi avaliku sektori asutuste summaarne lõpptarbimine võrdlusaastal (2021), millega võrreldes hinnatakse eesmärgi saavutamist järgnevatel aastatel. Avaliku sektori asutustele tekib tegeliku energiatarbimise andmete esitamise kohustus 11. oktoobril 2027. Baastaset on võimalik määrata kaudsete meetoditega ning korrigeerida pärast tegelike tarbimisandmete saamist tagantjärele, samuti siis, kui mõni avaliku sektori asutus lõpetab tegevuse või luuakse uus avaliku sektori asutus. Eesti avaliku sektori asutuste baastaseme määramiseks kasutati riigi raamatupidamise andmeid (riigiraha.fin.ee). Täpsemalt kasutati järgmiseid andmeid: • kinnistute, hoonete ja ruumide majandamise kulud (küte ja soojusenergia, elekter); • kinnisvarainvesteeringute haldamise kulud (küte ja soojusenergia, elekter); • üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete ning ruumide majandamise kulud (v.a kinnisvarainvesteeringud): küte, soojusenergia ja elekter; • rajatiste majandamise kulud (küte ja soojusenergia, elekter); • sõidukite majandamise kulud (maismaasõidukid, õhusõidukid, veesõidukid); • tootmiskulud (eelkõige kommunaalettevõtted – soojus, vesi, haldus). Rahalise kulu kohta andmete saamiseks jagati kulu 2021. aasta elektri ja soojuse keskmise hinnaga. Transpordikütuste puhul kasutati ka vedelkütuse alumist kütteväärtust, et saada mahuühikust energiaühik. Keskmiste hindade aluseks võeti Statistikaameti andmed 28 . Tabel 7. 2021. aasta energiakandjate keskmised hinnad (Statistikaameti tabel KE08 „Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus“) Arvutuste tulemusena selgus, et 2021. a peamine kulu tuli avaliku sektori hoonetest. Arvutustest jäeti välja ühistransport ja relvajõud, nagu metoodika ja suunised ette näevad. Keskvalitsuse alla on loetud ka haiglad ning ülikoolid. Tabelis 8 on kajastatud avaliku sektori asutuste energiatarbimise baastase aastal 2021. 28KE08: ETTEVÕTETES TARBITUD KÜTUSE JA ENERGIA KESKMINE MAKSUMUS | Näitaja, Kütuse/energia liik ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas 24 Tabel 8. Avaliku sektori asutuste energiatarve 2021. aastal Hinnanguline Energia tarbimise osakaal kogutarbimine (GWh) kogutarbimisest (%) Keskvalitsus kokku: 1003 Keskvalitsuse hooned 937 93 Keskvalitsuse rajatised 14 1 Keskvalitsuse muu transport 52 5 Ühistransport 230 Relvajõud (mõju on koostajale teada29 ) KOVide tarbimine kokku 1179 KOVide hooned 1023 86 KOVide rajatised 149 13 KOVide muu transport 7 1 30 Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu 490 kokku Keskmised KOVid kokku 630 Väikesed KOVid kokku 57 Avalik sektor kokku 2412 (v.a relvajõud) Avaliku sektori asutuste kulutused kogu tarbitud energiast jagunevad järgmiselt: umbes 40% elekter, 45% küte ja soojusenergia ning transpordikütused ligikaudu 15%. Avaliku sektori asutustele on direktiivi ülevõtmisel ette nähtud üleminekusätted: Kogusummana peaks avaliku sektori iga-aastane energia kokkuhoid olema umbes 45 GWh, mille võrdselt jagamine kõigi asutuste peale ei ole mõistlik, sest tarbimine ja võimalused on erinevad. Seetõttu sõltub energiasäästukohustuse rakendamine kohalikes omavalitsustes haldusüksuse elanike arvust. Keskvalitsusele ja avalik-õiguslikele üksustele üleminekuaega ette nähtud ei ole. Nõuded rakendusid alates 11. oktoobrist 2025. 2025. aasta 2,5 kuu kohta on energiasäästukohustus 0,4% (2,5 kuud direktiivi kohustuse rakendamise algusest) võrreldes 2021. aasta tarbimisega. Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusalas on üle 50 000 elaniku, rakendusid energiasäästukohustus alates 11. oktoobrist 2025. 2025. aasta 2,5 kuu kohta on tema energiasäästukohustus 0,4% nagu keskvalitsuselgi. Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusalas on üle 5000, kuid alla 50 000 elaniku, rakendub energiasäästukohustus 1. jaanuaril 2027 ja kohalikele omavalitsustele, kus elab vähem kui 5000 elanikku, rakendub kohustus 1. jaanuaril 2030. Ka energiasäästu baastase määratakse igale rühmale eraldi tarbimise järgi. Arvutamisel võetakse aluseks 1,9% suurune säästukohustus. Eestis on üle 50 000 elanikuga omavalitsusüksusi neli – Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu linn. Kohaliku omavalitsuse üksusi elanike arvuga 5000 – 50 000 on kokku 60: Saaremaa vald, Kohtla-Järve linn, Saue vald, Rae vald, Viimsi vald, Harku vald, Viljandi linn, Maardu linn, Valga vald, Rakvere linn, Elva vald, Kambja vald, Lääne-Harju vald, Viljandi vald, Põlva vald, Tartu vald, Rapla vald, Jõgeva vald, Haapsalu linn, Tori vald, Sillamäe linn, Saku vald, Jõhvi vald, Võru linn, Võru vald, Türi vald, Tapa vald, Keila linn, Paid e linn, Hiiumaa vald, Põltsamaa vald, Järva vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Kohila vald, Kose vald, Põhja-Sakala vald, Märjamaa vald, Jõelähtme vald, Mulgi vald, Lääne-Nigula vald, Kiili vald, 29 Infot ei avaldata AvTS § 35 lg 1 p 3 1 ja p 6 1 kohaselt. 30 AS Tallinna Linnatranspordi energiatarbimist on arvestatud juba ühistranspordis. 25 Vinni vald, Kuusalu vald, Anija vald, Otepää vald, Kastre vald, Räpina vald, Tõrva vald, Luunja vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald, Kehtna vald, Raasiku vald, Peipsiääre vald, Mustvee vald, Lääneranna vald, Rõuge vald, Häädemeeste vald. Kohaliku omavalitsuse üksusi, kus elanikke on vähem kui 5000, on 14: Kanepi vald, Narva- Jõesuu linn, Kadrina vald, Alutaguse vald, Nõo vald, Saarde vald, Haljala vald, Antsla vald, Setomaa vald, Loksa linn, Muhu vald, Kihnu vald, Vormsi vald, Ruhnu vald . Avaliku sektori energiasäästukohustus (GWh) 2 500 57 56 55 54 52 51 2 000 50 630 618 606 594 582 570 558 1 500 546 534 522 1 000 1 512 1511 1482 1454 1425 1396 1368 1339 1310 1281 1253 1224 500 0 Baastase 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2021 Keskvalitsus ja suured linnad Keskmised KOV-id Väiksed KOV-id Joonis 2. Avaliku sektori energiasäästukohustus Keskvalitsuse ja suuremate linnade hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 1512 GWh, millest iga-aastane 1,9% suurune kokkuhoid (kohustus säästa aastas rühma peale kokku) on ~ 28 GWh. Keskmise suurusega KOVide hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 630 GWh, millest iga- aastane 1,9% suurune kokkuhoid (aastane säästukohustus selle rühma peale kokku) on ~ 11 GWh. Väikeste KOVide hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 57 GWh, millest iga-aastane 1,9% suurune kokkuhoid on ~ 1 GWh/a. Kokkuhoid tuleb saavutada igal aastal. Energiasäästukohustus ei rakendu avaliku sektori omandis oleva ühistranspordi veeremile (bussid, trammid, rongid ja parvlaevad), kuid rakendub taristule, sest taristu energiatarbimise vähendamine on pikaajalisem kui veeremi oma. Samuti on kliimaeesmärkide täitmiseks ühistranspordi kasutamine mõjusam kui isikliku auto omamine. Seetõttu selles sektoris energiasäästukohustust ei ole, küll aga saab seal saavutatavat energiasäästu võtta arvesse 2030. aasta arvutustes. Samuti ei rakendu energiasäästukohustus relvajõududele (Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu haldusala), kuid ka seal saavutatavat energiasäästu on võimalik 2030. aastal arvesse võtta. 26 Kaitseministeerium on loonud oma kliimastrateegia31 , mille üks eesmärke on suurendada 2030. aastaks ehitiste energiatõhusust 5% ning selle saab arvesse võtta. Arvestades, et relvajõudude investeeringud lähiaastatel kasvavad (NATO liikmesriikide kokkulepe tõsta kaitsekulusid 5%-ni riigi SKP-st) ning osaliselt võib suunata rahalisi vahendeid ka taristusse, siis on mõistlik kaaluda hoonete rekonstrueerimisel ja tõhustamisel ka energiatõhususse suunatavaid investeeringuid, et 2030. aastaks seatud ambitsioonikaid energiasäästueesmärke saavutada. Energiasäästu koordinaatori roll ja avaliku sektori energiatarbimise seire Energiasäästu koordinaatori roll on tagada avaliku sektori energiasäästueesmärkid e saavutamise jälgimise ja andmepõhise otsustamise toetamise süsteemsus. Koordinaator täidab koordineerivat, seiravat ja analüütilist funktsiooni, ta ei rekonstrueeri ega tee investeerimisotsuseid. Koordinaatori ülesanded hõlmavad avaliku sektori energiatarbimise ja energiasäästu andmete kogumise ja töötlemise korraldamist, metoodikate väljatöötamist ja rakendamist (sealhulgas baastaseme määramine ja korrigeerimine), energiasäästu hindamist ning erandite kohaldamise ja arvestuse pidamist. Samuti koordineerib koordinaator 3% suuruse rekonstrueerimiskohustuse täitmise seiret ning tagab tervikliku ülevaate kohustuse täitmisest. Energiatarbimise baastase ja iga aastane energiatarbimise sääst on saadud olemasolevate andmete ja parima teadmise põhjal, kuid on mõningal määral hinnanguline, sest põhineb kaudsetel arvutusmetoodikatel (nt finantskulu ja keskmise energiahinna alusel). Riik on kohustatud tegelikel energiatarbimise andmetel põhinevale seirele üle minema hiljemalt 11. oktoobriks 2027. Avaliku sektori energiatarbimise seire eesmärk on tagada usaldusväärne, regulaarne ja võrreldav andmestik ning võimaldada üleminekut hinnangulistelt arvutustelt tegelikel andmetel põhinevale aruandlusele. Selleks luuakse seiresüsteem, mis võimaldab koguda, töödelda ja analüüsida andmeid avaliku sektori hoonete ja muude energiatarbimise allikate kohta. Seiresüsteem hõlmab nii energiatarbimise kui ka energiasäästu mõõtmist ning võimaldab hinnata meetmete mõju ajas. Seiresüsteemi arendamine toimub etappide kaupa, alustades ärianalüüsist ning jätkates andmeallikate kaardistamise, metoodika väljatöötamise ja IT-lahenduste loomisega. Ärianalüüsi käigus hinnatakse ka avaliku sektori energiasäästu koordinaatori sobivaimat institutsionaalset paiknemist ning ülesannete jaotust, lähtudes andmehalduse, seire ja kinnisvaraportfelli juhtimise võimekusest. Seiresüsteemi arendamine on seotud mitme praeguse algatusega, sealhulgas Riigikantselei ja Kliimaministeeriumi innovatsiooniprojektiga32 , mille eesmärk on võimaldada võrguühendusega hoonete energiatarbimise andmete automaatset kogumist. Lisaks analüüsitakse olemasolevate platvormide, nagu riigiraha.fin.ee, kasutamise ja transpordikütuste andmete kättesaamise võimalusi, sealhulgas andmepõhise aruandluse kaudu 33 . 31 kaitseministeerium_kliimastrateegia.pdf 32 Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine | Riigikantselei 33 Andmepõhine aruandlus | Reaalajamajandus 27 Koordinaatori ülesannete täitmine ja seiresüsteemi arendamine võib toimuda halduslepingu alusel, mille käigus määratakse ülesannete jaotus ning kaasatakse asjakohased osapooled vastavalt nende pädevusele. Seiresüsteemi ärianalüüsi jaoks on Kliimaministeerium esitanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlusvooru34 oma projektitaotluse. Lisaks avaliku sektori seiresüsteemi analüüsile, hinnatakse projekti käigus ka kumulatiivse energiasäästu monitoorimise võimalust. Leevendused energiatarbe arvutuse metoodikas Eri aastate kliimatingimused on erinevad ja ka teenused, mida avaliku sektori asutused pakuvad, võivad energiatarbimise mahtu ajas kasvatada või väheneda. Neid muutusi saab ja tuleb arvestada, kui ehitatakse üles avaliku sektori asutuste seiresüsteemi ja -plaani. Avaliku sektori asutuste soojusenergia (kütte) arvutustes saab arvesse võtta ka riigisiseseid temperatuurierinevusi ning arvestada sisse võimaliku soojusenergia tarbimise suurenemise mõju, kui on näiteks erakordselt külm talv. Erisuste arvutamisel saab kasutada majandus- ja taristuministri määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1 “35 §-s 13 ja § 14 lõikes 5 esitatud arvutuskäiku. Eestis on kuus õhutemperatuuri poolest erinevat piirkonda: Jõhvi, Tallinn, Tartu, Valga, Pärnu ja Ristna. Nende piirkondade kraadpäevad 36 (neid saab arvutustes aastati kajastada) on esitatud ehitisregistris.37 Avalike teenuste tase ja energiatõhusus Avalikud teenused võivad olla erinevad, näiteks haridus, lastehoid, meditsiiniteenused või tänavavalgustus jne. Selleks, et võtta arvesse juhtumeid, kus energiatarbimine suureneb, sest hoonet laiendatakse või suureneb tänavavalgustusega tänavavõrk, käsitame neid seletuskirjas eri taseme avalike teenustena. Tabel 9. Avalike teenuste võrdlusparameetrid teenuste taseme hindamiseks vastavalt energiatarbimisele Energiatarbimine hoonetes Võrdlusparameeter Kontori- ja haldushooned m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Haiglad ja muud tervishoiuhooned m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Koolid ja lasteaiad m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Ülikoolid m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Tehased ja töökojad m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Riigi omanduses olevad eluhooned m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Muud üldkasutatavad hooned (omanduses m2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) või üüritud) Energiatarbimise valdkond Võrdlusparameeter Tänavavalgustus Valgustatud tänavad kilomeetrites või valgustipunktide arv Veevarustus Veetarbimine aastas Reoveekäitlus Aastas käideldud reovesi Jäätmekäitlus Jäätmeteke aastas Energiatarbimine liikuvusteenustes Võrdlusparameeter Ühistransport Aastas läbitud kilomeetrite arv 34 Kliima- ja energiapoliitika uuringud | Keskkonnainvesteeringute Keskus 35 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele–Riigi Teataja 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele–Riigi Teataja, § 2 p 6. 37 Ehitisregister 28 Valem, mille kaudu võetakse arvesse teenustaseme muutust, on järgmine: kus FECadj – kohandatud energia lõpptarbimine; FEC – energia lõpptarbimine (kogutud andmed); Parbase – teenuse taseme parameetri väärtus võrdlusaastal; Parrep – teenuse taseme parameetri väärtus aruandeaastal. Leevenduste rakendamine Leevendused, nagu kliimatingimused ja eri taseme teenused võimaldavad avalikul sektoril olla eesmärkide saavutamisel paindlikum. Leevenduste rakendamine ja arvutamine ei ole iga avaliku sektori asutuse kohustus, vaid seda tehakse sektori, valdkonna või piirkonna põhjal. Näiteks ei arvestata energia suhet kasulikku üldpõrandapinda iga kooli kohta eraldi, vaid tasa- arvutus tehakse, kui kõigi koolide energiatarbimine ning kasulik üldpõrandapind on tead a. Kliimatingimusi arvestades (kraadpäevade kasutamine) tuleb seda teha igal aastal, mitte ainult siis, kui on külm talv. Leevendusmeetmeid tuleb rakendada kogu aruandeaja jooksul (aastani 2030). Tasaarveldusi teeb ja hindab avaliku sektori energiasäästu koordinaator, mille roll ja paiknemine veel täpsustub. Punktiga 17 muudetakse EnKSi § 5 lõiget 1 ja võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 esimene lõik. Artikkel käsitleb avaliku sektori hoonete iga-aastast rekonstrueerimismäära ning selles määratakse kindlaks selle kohustuse täitmise koordineerimise korraldus. Kehtiva sõnastusega võrreldes seotakse rekonstrueerimiskohustus selgemalt avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete kasuliku üldpõrandapinnaga ning riigisiseste energiatõhususe miinimumnõuetega. Ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuded määravad kindlaks energiatõhususe taseme (enamasti C-klass), millest tuleb hoonete rekonstrueerimisel lähtuda. Sellega tagatakse, et iga-aastase 3 protsendi rekonstrueerimiskohustuse täitmine toimub kooskõlas riigisisese ehitusõiguse ja energiatõhususe nõuetega. Rekonstrueerimiskohustus ei tähenda, et igal avaliku sektori asutusel tuleb igal aastal rekonstrueerida täpselt 3 protsenti enda omandis olevast hoonepinnast. Kohustust hinnatakse avaliku sektori asutuste omandis oleva hoonefondi kasuliku üldpõrandapinna alusel tervikuna. Millised hooned konkreetsel aastal rekonstrueeritakse, sõltub muu hulgas hoonete seisukorrast, energiatõhususe tasemest, rekonstrueerimise kulutõhususest, tehnilisest teostatavusest ning rahastamisvõimalustest. Punktiga 18 täiendatakse EnKSi § 5 lõigetega 11 ja 12 . Lõikega 11 määratakse volitusnormid kuidas avaliku sektori rekonstrueerimiskohustuse täitmist jälgitakse. Punkt 1 sätestab, et keskvalitsuse kinnisvara rekonstrueerimist jälgib Rahandusministeerium (nagu ka kehtivas sättes). Punkt 2 sätestab et kohalike omavalitsuste hoonete puhul jälgib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes koordineerib vastavaid tegevusi oma valitsemisalas. 29 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eestvedamisel on koostatud ka ülevaade kohalike omavalitsuste hoonetest „Minu omavalitsus“38 lehel. Punkt 3 sätestab, et energiasäästu koordinaator jälgib ülejäänud avaliku sektori asutuste (sh riigi asutuste hallatavad hooned, mis ei kuulu keskvalitsuse ega kohalike omavalitsuste valitsemisalasse) rekonstrueerimiskohustust Lõikega 12 sätestatakse energiasäästu koordinaatori õigus sõlmida haldusleping. Halduslepingu sõlmimine võimaldab kasutada olemasolevat tehnilist ja haldusvõimekust hoonete portfelli koondamiseks, andmete töötlemiseks ja seireks. Erand halduskoostöö seaduse §-de 6 ja 14 kohaldamisest on vajalik, et võimaldada ülesannete operatiivne delegeerimine riigi kontrolli all olevatele üksustele ilma täiendavate menetluslike piiranguteta, mis ei ole kõnealuse ülesande olemust arvestades põhjendatud. Võimalikud partnerid võivad olla näiteks Riigi Kinnisvara AS või Eesti Keskkonnauuringute Keksus. Avaliku sektori seiret käsitleti ka punktis 17. Punktiga 19 muudetakse EnKs § 5 lõiget 2 ja võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 punktid 1 ja 5. Lõige 2 sätestab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise vajaduse (3%) ja fikseerib põrandapinna, mis ei vasta oluliselt rekonstrueeritavate hoone energiatõhususe miinimumnõud e baastasemele (01.01.2024 seis). Ruutmeetrites väljendatud iga-aastast renoveerimiseesmärki direktiivi (EL) 2023/1791 kehtivuse ajal ei muudeta. Eelmise direktiivi 2012/27/EL kohaselt tuli aastane renoveerimiseesmärk arvutada igal aastal, võttes aluseks põrandapinna, mis ei vastanud riiklikele energiatõhususe miinimumnõuetele. Varem arvutaski keskvalitsus (Rahandusministeerium, kellel oli rekonstrueerimise kohustus) igal aastal mahud uuesti kinnisvaraportfellis olevate hoonete hulga järgi. Muudatus toob kaasa selle, et iga-aastane renoveerimismäär on oluliselt suurem39 kui varem, kuna esimese aruandeperioodi lõpuks (11.10.2025) kehtestatud võrdlusalust (01.01.2024 baastase) ja selle põhjal arvutatud iga- aastast renoveerimiseesmärki ei tule hoonete müümisel, lammutamisel, omandamisel või ehitamisel ajakohastada. Taust Energiatõhususe direktiiv laiendab avaliku sektori asutuste mõistet ja seeläbi ka nende kohustusi. Lisaks üldisele energiatõhususe kokkuhoiule on kehtestatud ka eesmärgid avaliku sektori eri asutuste kinnisvarale. Avaliku sektorina ei käsitata enam vaid keskvalitsust, vaid ka kohaliku omavalitsuse asutusi, ülikoole, haiglaid jt. Uue nõude järgi peab igal aastal rekonstrueerima 3% avaliku sektori omanduses olevast üle 250 m2 üldpõrandapinnaga40 hoonetest. Nõue kehtib hoonetele, kus on tagatud reguleeritav sisekliima (sh temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks) ja mis ei vastanud 1. jaanuari 2024. aasta seisuga energiatõhususe miinimumnõuetele. Direktiiv sõnastab rekonstrueerimise eesmärgi liginullenergiahoonena, kuid Euroopa Komisjon rõhutab, et liginullenergiahoone tähendab kulutõhusust. Eesti õigusruumis saab rekonstrueerimist kulutõhusaks liginullenergiahooneks käsitada olulise rekonstrueerimisena energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks (vastab C klassile). 38 https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/kinnisvara-ulevaade 39 RKAS on aastatel 2020–2024 rekonstrueerinud kokku ~ 75 000 m 2 pinda, mis on kolmandik sellest eesmärgist, mis tuleb iga aasta saavutada. 40 Energiamajanduse korralduse seadus–Riigi Teataja, § 2 p 11: kasulik üldpõrandapind – hoone köetav pind, mis on hoone kõigi nende ruumide suletud netopindade summa, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, s h temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse energiat. 30 Iga-aastane kohustus rekonstrueerida 3% avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete üldpõrandapinnast arvutatakse kõigi avaliku sektori hoonete peale kokku. Kohustus kehtib kõigile asutustele alates direktiivi kehtima hakkamisest (11.10.2025) ja sellest ei tehta erandeid väiksematele kohalikele omavalitsustele, nagu avaliku sektori üldise energiasäästukohustuse puhul. Baastaseme fikseerimine (01.01.2024 seis) tähendab, et iga-aastane 3% renoveerimise eesmärk põhineb ühel kindlal väärtusel (võrdlusalusel) kogu rakendusperioodil (2025. a sügis – 2030). Rekonstrueerimiskohustus määratakse nende hoonete põhjal, mis on täielikult avaliku sektori omandis, st välja jäävad need hooned, kus avaliku sektori asutus omab vaid osa hoonest (nt korterelamud, kus avaliku sektori asutuse omanduses on sotsiaalelupindu või ametikortereid, ning üüripinnad). See ei tähenda aga kindlasti seda, et ka nende hoonetega ei tuleks tegeleda. Nende puhul on vaja arvestada ning koostööd teha hoone teiste omanikega, et ühiselt hooneid rekonstrueerida. Seal, kus avaliku sektori asutus on üürnik, peab avalik sektor läbirääkimisi hoonete omanikega – eeskätt siis, kui jõuab kätte otsustav hetk, näiteks üürilepingu uuendamine, kasutuse muutmine või olulised remondi- või hooldustööd –, et kehtestada lepingutingimused, võttes seejuures arvesse, kuidas muutub hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks, seda eriti pikaajaliste lepingute puhul. Renoveerimiskohustus määrati järgmise tabeli alusel (hoonete inventuurist on hiljem juttu). Tabel 10. Avaliku sektori asutuste hoonete kohustuste kohaldamisala Kategooria Inventuur Arvestatakse Rekonstrueeri- Energiatõhususe võrdlusalu- miskohustus miinimumnõudele sega 41 rekonstrueeritud hoonete panus eesmärgi saavutamisse Avaliku sektori JAH EI EI42 EI asutuste kasutuses, kuid mitte omanduses (üüripinnad) Avaliku Hooned, mis JAH EI EI EI sektori 1. jaanuaril asutuste 2024 juba on omanduse liginullenergi s ahooned Sotsiaaleluruu JAH EI EI EI mid, mille renoveerimin e EI ole kuluneutraaln e 41 Võrdlusalus hõlmab vaid neid hooneid, mis kuuluvad 1. jaanuari 2024. aasta seisuga avaliku sektori asutustele. Hooned, mida avaliku sektori asutused omandavad pärast seda kuupäeva, võrdlusaluses ei sisaldu, kuid need võivad aidata kaasa eesmärgi saavutamisele, kui need renoveeritakse liginullenergiahoone või h eitevaba hoone standardile vastavaks. 42 Kohustus lepingutingimused läbi rääkida , juhul kui lepingut pikendatakse, toimumas on muud olulised ehitus ja remonditööd. 31  Sotsiaaleluruu JAH JAH JAH JAH mid, mille renoveerimin e on kuluneutraaln e Hooned, mille JAH JAH EI JAH43 muutmine liginullenergi ahooneks ei ole tehniliselt, majanduslikul t või funktsionaals elt teostatav) Erihooned, JAH JAH JAH JAH44 millele energiatõhusu se miinimumnõu ded ei kohaldu EhSi § 62 lg 2 järgi. Kõik muud JAH JAH JAH JAH hooned > 250 m2 , mille suhtes kohaldatakse renoveerimisk ohustust Muud hooned ≤ 250 m2 EI45 EI EI EI Rekonstrueerimiskohustusega hoonete baastaseme määramine Eelnõu koostamisel kasutati järgmiseid andmeid: - riigi kinnisvara registri andmed (keskvalitsus); - „Minu omavalitsuse“ veebilehel olevad kohalike omavalitsuste kinnisvara vaade; - Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud andmed üli- ja kutsekoolide hoonete kohta; - Sotsiaalministeeriumi esitatud andmed haiglate kohta. Andmete filtreerimisel jäeti loetelust välja kõigepealt need hooned, kus kasulik üldpõrandapind oli alla 250 m2 , seejärel hooned, kus ei olnud reguleeritav sisekliima tagatud, siis hooned, mis ei olnud 100% ulatuses avaliku sektori asutuse omandis (paljud korterelamud, kus on mõni sotsiaalelupind või ametikorter), ja viimase kriteeriumina hooned, mille kehtiv energiamärgis oli energiaklassiga vähemalt C või parem. Kogupilt kujunes välja järgmiselt. 43 Vaid juhul, kui need renoveeritakse sellegipoolest liginullenergiahooneteks või heitevabad eks hooneteks. 44 Piisab renoveerimisest liikmesriikide kehtestatud asjakohase energiatõhususe tasemeni, mis võib jääda allapoole liginullenergiahoone standardit. Hoone ei pea olema pärast renoveerimist liginullenergiahoone. 45 Inventuuriga hõlmama ta hooned, mille kasulik üldpõrandapind jääb alla 250 m2, kuid liikmesriigid võivad otsustada lisada need hooned inventuuri, et saada üldkasutatavatest hoonetest täielik ülevaade. 32 --- ~ 12 037 hoonet Kõik hooned ~ 15 166 000 m2 Alla 250 m2 ~ 4913 hoonet hooned ~ 500 000 m2 Sisekliima ~ 145 hoonet nõudeta ~ 97 000 m2 Korterelamud, mis ei ole100% ~ 2309 hoonet avaliku sektori asutuse omandis ~ 5 519 000 m2 Avaliku sektori asutuste ~ 963 hoonet hooned, A-C- klass ~ 2 500 000 m2 ~ 3759 hoonet Baastase ~ 6 550 000 m2 Joonis 3. Avaliku sektori asutuste hoonete kogupinna kujunemine Rekonstrueerimise baastaseme aluseks on ~ 3760 hoonet, kogupinnaga ~ 6 550 000 m2 . Sellest 3% on ~ 197 000 m2 , mis tuleb igal aastal viia olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõuetega (C-klass) vastavusse. Baastaseme sisse arvestatakse kõigi erikategooriate hoonete (nt töökojad, laod, ka kultuuriväärtuslikud hooned) energiakasutus. Neile kõigile ei rakendu rekonstrueerimisnõue (vt järgmist peatükki ja tabelit 10 eespool), aga need mõjutavad oma kasuliku üldpõrandapinnaga baastaset, suurendades iga-aastast rekonstrueerimismahtu. Rekonstrueerimise erisused Kõiki hooneid tõenäoliselt ei saa energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks rekonstrueerida nende eripära tõttu. Energiatõhususmeetmed ei pruugi olla piisavalt tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatavad, et tagada energiatõhususe miinimumnõuded, sõltumata hoone kasutusotstarbest. Tehnilist, majanduslikku ja funktsionaalset teostatavust tuleks tõlgendada järgmiselt: - tehniline teostatavus – tehnilistel põhjustel on võimalik nõudeid täita; tehniliselt teostamatu aga juhul, kui hoone ja tehnosüsteemide tehniliste näitajate tõttu ei saa nõudeid järgida (nt päikesepaneelide panek eeldab ka käidukorraldust); - majanduslik teostatavus sõltub nõuete täitmise kuludest ja sellest, kas need kulud on kavandatava sekkumise (nt süsteemi uuendamise) kulude suhtes proportsionaalsed; eeldatav kasu kaalub kulud üles, võttes arvesse süsteemi eeldatavat tööiga; 33 - funktsionaalne teostatavus sõltub sellest, kas nõuete täitmine toob kaasa muutusi, mis takistaksid süsteemi toimimist või hoone (või selle osa) kasutamist, võttes arvesse konkreetseid piiranguid (nt tehnilisi eeskirju), mida võidakse süsteemi ja/või hoone suhtes kohaldada. Need tingimused annavad avaliku sektori asutustele teatud paindlikkuse, milliseid hooneid ja kuidas rekonstrueerida, tagada tuleb vaid üldeesmärk 3% (197 000 m2 ) hoonete rekonstrueerimine energiatõhususe miinimumtaseme vastavaks. Kultuuriväärtuslikud hooned Kultuuriväärtuslikele hoonetele (ehitusseadustiku46 § 62 lõike 2 punkti 1 tähenduses) energiatõhususe nõuded praegu üldse ei rakendu. Hoonete energiatõhususe direktiivi47 (EL 2024/1275) järgi ei kuulu aga kultuuriväärtuslikud hooned enam erandi alla, seetõttu tuleb muuta ka EhSi § 62 lõiget 2. Keskvalitsusel ja KOVidel on u 400 kultuuriväärtuslikku hoonet (sh ehitismälestis, miljööväärtuslikul alal paiknevad hooned, UNESCO pärand jt) kogupinnaga umbes 590 000 m2 . Direktiiv sätestab, et nende hoonete rekonstrueerimistööd saab 3% nõude täitmisel arvesse võtta siis, kui kultuuriväärtuslikele hoonetele sätestatakse teatavad miinimumnõuded. Eesti rakendab seda leevendusmeedet ning Kliimaministeerium on koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga välja töötamas miinimumnõudeid avaliku sektori asutuste kultuuriväärtuslikele hoonetele. Kultuuriväärtusliku hoone olulise rekonstrueerimise korral peavad miinimumnõuded olema võimalikult lähedased C- energiaklassi tasemele (energiatõhususe direktiivi mõistes vastab liginullenergiahoone või heitevaba hoone mõistele olulisel rekonstrueerimisel), arvestades hoone eripärasid. Miinimumnõuded sätestab ehitusseadustiku § 65 lõige 3, mis sõnastatakse ümber hoonete energiatõhususe direktiivi ülevõtmisel. Kui miinimumnõudeid ei määrata ning leevendusmeedet ei kasutata, on tõenäoline, et need hooned jäävad prioriteetidest välja ning nende korrastamisega ei tegeleta. Kultuuriväärtuslike hoonete hulka võivad kuuluda ka kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned, kuid need hooned ei kuulu avaliku sektori asutusele, seetõttu neid ei võeta arvesse baastaseme määramisel ega kohandata neile ka koostatavaid kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Relvajõud Relvajõudude hooned võetakse baastaseme arvutustes arvesse. Relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvatele ja riigikaitse eesmärke teenivatele hoonetele ei rakendu renoveerimisnõuded, v.a individuaalsed eluruumid (nt kasarmud) ja kontorihooned, sest nende hoonete rekonstrueerimistööd on sarnased ja enamasti kulutõhusad, nagu on ka avaliku sektori asutuste või erasektori omandis olevate kontorihoonete rekonstrueerimine. Punktiga 20 asendatakse EnKSi § 5 lõikes 3 sõna „keskvalitsus“ sõnadega „avaliku sektori asutused“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise muudatusega. Paragrahv käsitleb avaliku sektori asutuste hoonete energiatõhususe parandamist, seni on see piirdunud vaid keskvalitsusega, kuid eelnõuga laiendatakse kohuslaste ringi. Punktiga 21 muudetakse EnKSi §5 lõiget 4, mis sätestab erandid hoonetele, millele rekonstrueerimisnõue ei rakendu. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 kolmas lõik 46 Ehitusseadustik–Riigi Teataja 47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). 34 ja lõige 2, mis sätestavad leevendused nõude rakendamisel. Selguse mõttes on nõuded esitatud nüüd eri punktidena. Muutmata kujul säilivad punktid 1 ja 2 (erandid ehitusseadustiku alusel ja erandid relvajõudude erihoonetele). Uue punktina sätestatakse erandid sotsiaalhoonetele ja - eluruumidele puhuks, kui renoveerimine toob kaasa üüritõusu ja mõjub negatiivselt energiaostuvõimetusele. Sotsiaaleluruumid Eestis on sotsiaaleluruum määratletud sotsiaalhoolekande seaduse48 §-s 14, mis sätestab, et sotsiaaleluruum on kohalikule omavalitsusele kuuluv üürieluruum, mida kasutatakse sotsiaalteenusena ajutise eluaseme pakkumiseks. Sotsiaaleluruumi eesmärk on tagada elamispind isikutele, kes on sattunud majanduslikesse või sotsiaalsetesse raskustesse ning vajavad tuge iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Sotsiaaleluruumide peamised põhimõtted: ajutisus – neid ei anta eluaegseks kasutamiseks, vaid seni, kuni inimene suudab leida iseseisva lahenduse; sihtgrupp – abivajajad, näiteks väikese sissetulekuga pered, töötud, terviseprobleemidega inimesed, kodutud, lastega pered, vägivallaohvrid jms; omavalitsuse vastutus – kohalik omavalitsus otsustab, kellele ja millistel tingimustel eluruume eraldatakse; tingimused – üüri suurus ja muud tingimused määratakse kindlaks omavalitsuse määrustega. Baastaseme määramisel võetakse arvesse sotsiaaleluruumid hoonetes (kortermajad ja üksikelamud), mille kasulik üldpõrandapind on üle 250 m2 ning mis on avaliku sektori asutuste omanduses ja mis 1. jaanuaril 2024 ei vastanud energiatõhususe miinimumnõuetele. Keskvalitsusel on selliseid eluhooneid kaks ja kohalikul omavalitsusel u 200. Direktiiv annab võimaluse vabastada avaliku sektori asutuse omandis sotsiaaleluruumidega hoone renoveerimiskohustusest, kui renoveerimine tooks sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kaasa üüritõusu, mis ei piirdu energiaarvetelt saadava majandusliku kokkuhoiuga. Sotsiaaleluruumidega hoones tuleb hinnata renoveerimisega saavutatavat energiakulude vähenemist (võttes arvesse energiasäästu ja energiahindade kujunemist) ning kaaluda, kas see on renoveerimiskulude katmiseks piisav. Kui energiaarvetelt saadav majanduslik kokkuhoid ei kata renoveerimiskulusid, tuleb hinnata muid võimalusi, et vältida renoveerimiskulud e tervikuna ülekandumist elanikele, näiteks kulude osalist rahastamist avaliku või erasektori rahastamisvahenditest, sh kliimameetmete sotsiaalfondist rahastatavate meetmete ja investeeringute kaudu. Seda tuleks teha olukorras, kus üüri küsitakse proportsionaalselt eluruumi väärtusega ja eluruumi renoveerimise (sh energiatõhususe parandamise) kulud kanduvad üüri suurenemise kaudu üle leibkondadele. Kuluneutraalsus tähendab, et hoone renoveerimiseks vajalik investeering on sama suur või väiksem kui hoone renoveerimisjärgse olelusringi jooksul eeldatavasti saadava kasu rahaline ekvivalent. Kuluneutraalsuse hindamisel saab arvesse võtta ka renoveerimisjärgseid väiksemaid hoolduskulusid ja paremaid elamistingimusi. Selleks, et hinnata kuluneutraalsust, töötab Kliimaministeerium välja asjakohase metoodika, kus on täpsustatud, kuidas teha kindlaks arvutamiseks vajalikud näitajad, nagu renoveerimiskulud, diskontomäärad, tulevased energiahinnad, tarbimine enne ja pärast renoveerimist jne. Kuluneutraalsuse põhimõtet võib pidada järgituks, kui on täidetud järgmine tingimus: 48 Sotsiaalhoolekande seadus–Riigi Teataja 35  , kus RC – hoone energiatõhusamaks renoveerimise kulud; E – kogu energiaarve; OC – muud kulud; OB – muu kasu; Br – enne renoveerimist; ar – pärast renoveerimist; r – kohaldatud diskontomäär; i – aasta, mille kulusid ja kasu hinnatakse; rl – hoone järelejäänud kasutusiga enne renoveerimist. Võrrandi parem pool kajastab hoone jooksvate kulude kokkuhoidu, mis saavutatakse kogu kasutusea jooksul ja mida on asjakohaselt diskonteeritud. Võrrand on esitatud summeerimisena, et võtta vajaduse korral arvesse muutusi energiakuludes ning muudes kuludes ja muus kasus, mida on saabuvatel aastatel oodata. Metoodikas tuleks arvestada järgmisega: - hindamisel ei tuleks arvesse võtta sotsiaaleluruumides elavate leibkondade makstavaid tegelikke energiakulusid, kui need on turuhinnast madalamad, vaid vaadelda tuleks tinglikku arvet, mis on arvutatud keskmiste tariifide ja hinnangulise tarbimise alusel, näiteks hoonete energiatõhususe direktiivi I lisa kohase hoonete energiatõhususe arvutamise metoodikaga. Üüritõusu hindamisel tuleks siiski arvesse võtta üksnes üürnike tegelikult saavutatud energiasäästu; - energiatõhusamaks renoveerimise kulude hindamisel tuleks arvesse võtta kasutusea lõppu jõudnud ehitusdetailide väljavahetamise kulusid. Näiteks kui gaasikatel tuleb välja vahetada, tuleks energiatõhusamaks renoveerimise kulude hulka arvestada üksnes energiatõhusa süsteemi (nt soojuspumba) hinna ja gaasikatla asendamiseks turul kättesaadava kõige tõenäolisema alternatiivi hinna vahe; - asendatavate elementide eeldatavat kasutusiga tuleks arvesse võtta kasu hindamisel ja seda tuleks hinnata samamoodi nagu selle metoodika puhul, mida kasutatakse kuluoptimaalse taseme hindamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (49) I lisa järgi. Hoone jääkväärtuse arvutamisel peaksid liikmesriigid tuginema delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (millega kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks) I lisale. Selles on sätestatud, et liikmesriigid peavad kasutama eluhoonete ja üldkasutatavate hoonete puhul 30aastast ning kaubanduslike ja mitteeluruumide puhul 20aastast arvutusajavahemikku; - muud tulu, näiteks seda, mis saadakse päikesepaneelidest, tuleks käsitada osana muust renoveerimisjärgsest kasust. Näiteks päikeseenergia jagamine sotsiaaleluruumide üürnike vahel, mis võimaldab pakkuda rohelist elektrit madalama hinnaga. Energiatõhusamaks renoveerimisel väheneksid energiaarved ja kahaneksid need kaudsed energiakulud, mida ei pruugi näha olla, kui vaadelda üksnes energiaarvet; - renoveerimine võib kaasa tuua lisatöid kas nõuete tõttu või selleks, et hoonet veelgi täiustada. Näiteks võib hoone renoveerimiseks olla vaja viia hoone vastavusse tuleohutust, ligipääsetavust või elektrijuhtmestikku käsitlevate eeskirjadega või võidakse renoveerimise käigus luua uusi elupindasid (nt katusele). Seda kõike analüüsitakse metoodika väljatöötamisel, kuidas lisakasu arvestada kui renoveerimisjärgset muud kasu. 36 Punktiga 22 täiendatakse EnKSi § 5 lõikega 41 , mis annab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile metoodika koostamiseks, mis aitab arvestada kulutõhusat rekonstrueerimist sotsiaalhoonete ja -eluruumide jaoks, mis ei tooks kaasa üüritõusu energiaostuvõimetutele isikutele ja riskirühmadele. Eelnõu menetlemise ajal on valdkonna eest vastutav minister taristuminister. Punktiga 23 muudetakse EnKSi § 5 lõikeid 5 ja 6 mis sätestab reeglid juhuks, kui avaliku sektori asutuste omandis olevaid hooneid rekonstrueeritakse ühel aastal rohkem kui kohustuslikus määras ehk rohkem kui 3% hoonete üldpõrandapinnast. Sellisel juhul võib 3% määra ületava osa arvestada järgmiste aastate rekonstrueerimiskohustuse täitmisel. Lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 6 lõige 3. Tegemist on paindlikkusmeetmega, mis võimaldab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiskohustust täita praktilisemalt, arvestades, et rekonstrueerimisprojektid ei jaotu aastate vahel alati ühtlaselt ning suuremad projektid võivad koonduda ühte aastasse. Kui avaliku sektori asutused rekonstrueerivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini ühe aasta jooksul rohkem kui 3% oma hoonete üldpõrandapinnast, võib 3% määra ületava osa arvestada järgneva kolme aasta iga-aastase rekonstrueerimismäära hulka. Näiteks kui 2026. aastal rekonstrueeritakse rohkem kui 3% hoonete üldpõrandapinnast, võib ülejääki kasutada 2027., 2028. ja 2029. aasta rekonstrueerimiskohustuse täitmisel. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist on ülejäägi arvestamise periood lühem. Kui avaliku sektori asutused rekonstrueerivad alates 2027. aastast ühel aastal rohkem kui 3% oma hoonete üldpõrandapinnast, võib 3% määra ületava osa arvestada järgneva kahe aasta iga-aastase rekonstrueerimismäära hulka. Näiteks kui 2027. aastal rekonstrueeritakse rohkem kui 3% hoonete üldpõrandapinnast, võib ülejääki kasutada 2028. ja 2029. aasta rekonstrueerimiskohustuse täitmisel. Kui ülejääk tekib 2028. aastal, saab seda arvestada 2029. ja 2030. aasta kohustuse täitmisel. Lõikega 6 sätestatakse võimalus arvestada hoonete iga-aastase rekonstrueerimismäära täitmisel ka uusi hooneid, mis on kasutusse võetud või omandatud eelnenud kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuste hoonete asemele. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõige 4. Lõike 6 eesmärk on võimaldada erandlikult arvesse võtta olukordi, kus olemasoleva avaliku sektori hoone rekonstrueerimise asemel on kulutõhusam ja säästlikum hoone lammutada ning asendada see uue hoonega. Sellisel juhul võib uus hoone minna iga-aastase rekonstrueerimismäära täitmise arvestusse üksnes juhul, kui on täidetud kaks tingimust: uus hoone on kasutusse võetud või omandatud eelnenud kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuse hoone asemele ning selline lahendus on energiasäästu tagamise ja olelusringiaegse süsinikuheite vähendamise mõttes kulutõhusam ja säästlikum kui lammutatud hoone rekonstrueerimine. Näiteks võib lõiget 6 kohaldada juhul, kui avaliku sektori asutusele kuuluv amortiseerunud ja väga halva energiatõhususega hoone lammutatakse ning selle asemele võetakse kasutusse uus energiatõhus hoone. Sellisel juhul ei piisa üksnes asjaolust, et uus hoone asendab vana hoonet. Lisaks peab olema põhjendatud, et uue hoone kasutusse võtmine või omandamine annab energiasäästu ja olelusringiaegse süsinikuheite seisukohast parema tulemuse kui olemasoleva hoone rekonstrueerimine. Säte ei loo üldist võimalust asendada rekonstrueerimiskohustus uute hoonete ehitamise või omandamisega. Tegemist on piiratud erandiga, mida saab kasutada üksnes juhul, kui asendamine on energiasäästu, kulutõhususe ja olelusringiaegse süsinikuheite vähendamise 37 seisukohast põhjendatud. Seda lähenemisviisi toetab ka „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“49 . Lammutamine ja asendamine Mõningatel tingimustel arvestatakse iga-aastase renoveerimismäära hulka eelmise kahe aasta jooksul lammutatud hoonete asemele omandatud uute hoonete kasulik üldpõrandapind. Uue liginullenergiahoone või heitevaba hoone arvestamine iga-aastase renoveerimismäära saavutamiseks on lubatud vaid juhul, kui on täidetud kaks kriteeriumi: 1) uus hoone asendab eelmise kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuse hoonet; 2) olemasoleva hoone lammutamine ja asendamine uue hoonega on energiatarbimise ja hoone olelusringi jooksul tekkiva CO 2 heite vaatenurgast kulutõhusam ja säästlikum kui hoone renoveerimine. Olelusringiaegne CO2 heide hõlmab seonduvaid (renoveerimis- ja ehitusetapi) heitkoguseid ja tegevuse käigus tekkivaid heitkoguseid ning heitkoguseid, mis on seotud vana hoone lammutamisega. Hoone lammutamise ja asendamise kriteeriumid on esitatud tabelis 11. Tabel 11. Lammutamise ja asendamise kriteeriumid Parameetrid Tingimus Kulutõhusus Olemasoleva hoone lammutamise kogukulud (eurodes) + uue hoone ehitamise kogukulud (eurodes) < olemasoleva hoone renoveerimise kogukulud (eurodes) Säästlikkus Renoveeritud hoone energia kogutarbimine (kWh) hoone järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul + energia kogutarbimine (kWh) renoveerimisetapis > uue hoone energia kogutarbimine (kWh) sama arvu aastate jooksul + energia kogutarbimine (kWh) lammutus- ja ehitusetapis ja renoveeritud hoone CO 2 heide (CO2 ekvivalenttonnides) hoone järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul + olelusringiaegne CO2 heide (CO2 ekvivalenttonnides) renoveerimisetapis > uue hoone CO2 heide (CO2 ekvivalenttonnides) sama arvu aastate jooksul + olelusringiaegne CO2 heide (CO2 ekvivalenttonnides) lammutus- ja ehitusetapis Metoodika, kuidas olemasolevate hoonete olelusringi nii renoveerimisel kui ka järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi arvestada, töötab välja Kliimaministeerium. Punktiga 24 lisatakse EnKSi § 5 lõige 61 , mis annab volitusnormi metoodika koostamiseks, kuidas arvutada olemasoleva hoone olelusringiaegne CO2 heide. Eelnõu menetlemise ajal on valdkonna eest vastutav minister taristuminister. Punktiga 25 muudetakse EnKSi § 5 lõiget 7. Lõikega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõige 5, mille kohaselt tuleb teha avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevate köetavate ja jahutatavate hoonete inventuur, kui hoone kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m². Muudatuse eesmärk on täpsustada avaliku sektori hoonete inventuuri ulatust ja minimaalset andmekoosseisu. Inventuuri teeb energiatõhususe koordinaator. Inventuur hõlmab nii avaliku sektori asutuste omandis olevaid hooneid kui ka avaliku sektori asutuste kasutuses olevaid hooneid, sealhulgas üüritavaid pindu, kui need vastavad sätte kohaldamisalale. Inventuur peab sisaldama vähemalt andmeid hoone kasuliku üldpõrandapinna kohta ruutmeetrites või nende andmete puudumisel suletud netopinda ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruse tähenduses. Samuti tuleb inventuuris kajastada hoone 49 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023 - 06/Hoonete%20rekonstrueerimise%20pikaajaline%20strateegia.pdf 38 energiatõhususarvu klass või kaalutud energia erikasutuse klass ning soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja tarbevee tootmisega seotud aastane mõõdetud energiatarbimine, kui need andmed on kättesaadavad. Kasuliku üldpõrandapinna andmete puudumisel võimaldatakse kasutada suletud netopinda, kuna see on riiklikes ehitisandmetes paremini kättesaadav näitaja. Selline lahendus võimaldab inventuuri koostada olemasolevate andmete alusel, kuid ei välista edaspidi andmete täpsustamist, kui kasuliku üldpõrandapinna andmed muutuvad kättesaadavaks. Avaliku sektori hoonete inventuur on vajalik selleks, et saada terviklik ülevaade avaliku sektori asutuste omandis ja kasutuses olevast hoonefondist, selle energiatõhususe tasemest ning energiatarbimisest. Inventuuri andmeid kasutatakse avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiskohustuse kavandamiseks ja täitmise jälgimiseks, sealhulgas selleks, et hinnata 3% iga-aastase rekonstrueerimismäära aluseks olevat hoonepinda ning kavandada energiatõhususe parandamise meetmeid. Eelnõu mõjuanalüüsi koostamise käigus on avaliku sektori hoonefondi kohta esialgne ülevaade juba koostatud, kuid seda tuleb ehitisregistri ja teiste asjakohaste andmeallikate alusel täpsustada ja ajakohastada. Ehitisregister on selleks oluline olemasolev andmeplatvorm, kuna sinna koonduvad hoonete tehnilised andmed, energiamärgiste andmed ja muud hoonefondi puudutavad andmed. Edaspidi on otstarbekas siduda avaliku sektori hoonete inventuur võimalikult suures ulatuses ehitisregistri ja hoonete energiatõhususe andmebaasidega. Inventuuri koostamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta ning selle alusel koostatavast hoonete rekonstrueerimise riiklikust kavast ja asjaomastest andmebaasidest. Sellega tagatakse, et avaliku sektori hoonete inventuur on kooskõlas laiemate hoonefond i rekonstrueerimise ja energiatõhususe kavandamise andmetega. Inventuuri andmeid tuleb ajakohastada regulaarselt (iga kahe aasta tagant, vt. punkt 27), et need kajastaksid hoonefondis toimunud muutusi, sealhulgas hoonete rekonstrueerimist, kasutusse võtmist, omandamist, kasutusest väljalangemist või lammutamist. Ajakohased andmed on vajalikud nii riigisisese rekonstrueerimiskohustuse täitmise jälgimiseks kui ka Euroopa Liidu energiatõhususe aruandluse toetamiseks. Tabelis 13 on toodud näiteks, mida inventuuriandmed peaks sisaldama. Tabel 13. Avaliku sektori asutuste hoonete inventuuri andmete kokkuvõte Andmed Liik Põrandapind Kogumine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on Energiamärgis kohustuslik Soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja Kogumine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on vee tarbitud kogus kohustuslik, kui teave on kättesaadav Hoones asuv avaliku sektori asutus Kogumine on tungivalt soovitatav, et hõlbustada inventuuri Linn/piirkond tulemuste kasutamist Aadress Kas hoone on avaliku sektori asutuse omanduses või üüritakse seda? Kas hoone on renoveerimise Soovituslik. Andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel võrdlusaluses või on sellest välja jäetud? arvutada võrdlusaluse ja iga-aastase eesmärgi Renoveerimise seis Renoveerimise kuupäev Lammutamise kuupäev Hoone ehitamise kuupäev Kas hoone asendab lammutatud hoonet? Omanik Soovituslik. Muud andmed, mis on kasulikud selleks, et Valduslik olukord kasutada inventuuri tulemusi avaliku sektori asutuste Hoones asuv asutus hoonete renoveerimise kavandamisel 39 hoone omadused hoone liik praegune energiatõhususe tase … Punktiga 25 muudetakse EnKS-i § 5 lg 7 ning täpsustatakse avaliku sektori asutuste hoonete inventuuri ulatust ja selles esitatavaid andmeid. Energiatõhususe koordinaator teeb inventuuri köetavate ja jahutatavate hoonete kohta, mis on avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses ning mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m². Inventuur koostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 kohase hoonete rekonstrueerimise riikliku kavaga ning asjaomaste andmebaasidega. Inventuur sisaldab vähemalt andmeid hoone kasuliku üldpõrandapinna kohta ruutmeetrites või nende andmete puudumisel suletud netopinna kohta ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruse tähenduses, hoone energiatõhususarvu klassi või kaalutud energia erikasutuse klassi ning soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja tarbevee tootmisega seotud aastast mõõdetud energiatarbimist, kui need andmed on kättesaadavad. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 5 nõue koostada avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevate köetavate või jahutatavate hoonete inventuur. Inventuur on vajalik avaliku sektori hoonefondi seisukorra, energiatõhususe taseme ja energiatarbimise hindamiseks ning iga-aastase rekonstrueerimiskohustuse kavandamiseks ja täitmise jälgimiseks. Punktiga 26 täiendatakse EnKS-i § 5 lg 71 , mille kohaselt koostatakse § 5 lõikes 7 nimetatud avaliku sektori asutuste hoonete inventuur iga kahe aasta tagant. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 5 nõue ajakohastada inventuuri vähemalt iga kahe aasta järel. Kahe aasta tagant ajakohastamine võimaldab arvesse võtta hoonefondis toimunud muutusi, sealhulgas hoonete rekonstrueerimist, kasutusse võtmist, omandamist, kasutusest väljalangemist või lammutamist. Ajakohane inventuur toetab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise pikaajalist kavandamist ning aitab hinnata hoonete rekonstrueerimisvajadust ja energiasäästu potentsiaali. Punktiga 27 muudetakse EnKSi § 5 lõiget 9, ja sätestatakse, et energiatõhususe koordinaator teeb § 5 lõikes 7 nimetatud avaliku sektori asutuste hoonete inventuuri tulemused üldsusele kättesaadavaks. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 5 nõue, mille kohaselt peavad liikmesriigid avalikustama avaliku sektori asutuste hoonete inventuuri tulemused. Avalikustamise eesmärk on tagada läbipaistvus avaliku sektori hoonefondi energiatõhususe, hoonete pindala ja energiatarbimise kohta ning toetada avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kavandamist. Inventuuri tulemuste üldsusele kättesaadavaks tegemine võimaldab saada ülevaate sellest, millised avaliku sektori asutuste omandis või kasutuses olevad hooned kuuluvad inventuuri, milline on nende energiatõhususe tase ning millised on kättesaadavad energiatarbimise andmed. See toetab ka energiatõhususe poliitika kujundamist, rekonstrueerimisvajaduse hindamist ning avaliku sektori eeskujuandva rolli täitmist. Inventuuri tulemuste avaldamisel tuleb arvestada andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja vajaduse korral andmekaitse või julgeolekuga seotud piiranguid. Üldsusele kättesaadavaks tehtavad andmed peavad võimaldama hinnata avaliku sektori hoonefondi energiatõhusust ja rekonstrueerimisvajadust, kuid ei pea sisaldama andmeid, mille avaldamine ei ole õigustatud või mille avaldamist piiravad muud õigusaktid. Punktiga 28 muudetakse EnKSi § 5 lõikeid 11 ja 12. 40 Lõige 11 sätestab nõuded avaliku sektori asutustele, kui sõlmitakse või uuendatakse üürilepinguid hoonetes, mis ei ole veel heitevabad. Lõikega võetakse üle direktiivi artikli 6 lõike 1 neljas lõik. Üürilepinguis tuleb ka märkida, millal jõutakse heitevaba eesmärgini. Heitevaba hoone mõiste ei ole Eesti õigusruumis kasutusel, kuid selle mõiste sätestab hoonete energiatõhususe direktiiv (EL) 2024/1275, mis on samuti ülevõtmisel. Direktiiv sätestab, et heitevaba hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab seda väga vähe, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO 2 heitkoguseid ega tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid . Lõikega 12, millega võetakse üle direktiivi artikli 29 lõige 4, sätestatakse kohustus hinnata energiatõhususe lepingute ja muude tulemuspõhiste energiateenuste kasutamise teostatavust olukorras, kus avaliku sektori asutus plaanib rekonstrueerida hoonet, mille üldpõrandapind on suurem kui 750 m2 . Energiatõhususe leping50 on juba kasutusel mõiste (EnKS § 2 lg 13), mida eelnõuga ei kavandata muuta. Energiatõhususe lepingu puhul väldib energiateenuse saaja investeerimiskulusid, kasutades osa energiasäästu finantsväärtusest selleks, et maksta täielikult või osaliselt investeeringu eest, mille on teinud kolmas isik. Energiatõhususe koordinaator on küll välja töötanud energiatõhususe lepingu näidise51 , kuid praktilist kasutust ei ole see seni leidnud. Energiatõhususe lepingud ei ole Eestis siiski levinud, pigem eelistatakse ise olla rekonstrueerimistööde tellija. Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe lepingute rakendamisel (alustades selle mõtteviisi kaalumisest) aitab ligi meelitada erakapitali ja luua uuenduslikke ärimudeleid, mis on ELi hoonete renoveerimise määra suurendamise võti. Punktiga 29 asendatakse EnKSi § 6 sõna „keskvalitsus“ sõnadega „avaliku sektori asutus“. Tegemist on tehnilise muudatusega. Paragrahv käsitleb avaliku sektori asutuste energiatõhusaid oste, mis seni on olnud keskvalitsuse kohustus, kuid nüüd kohuslaste ring laieneb mõiste määratluse laiendamise tõttu (vt seletuskirja selgitust eelnõu § 1 p 1 kohta). Punktiga 30 täiendatakse EnKSi § 6 lõiget 3 pärast sõna „suurem“ tekstiosaga „, samuti arvestatakse § 21 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist“. Võetakse üle direktiivi artikli 7 lõige 1. Täienduse järgi tuleb ka avaliku sektori ostude puhul kaaluda energiatõhususele esikohale seadmist. Näiteks kui energiakulude kokkuhoiuks soovitakse rekonstrueerimata hoonesse paigaldada soojuspump, siis tuleks kaaluda ka hoone soojustamist ja väiksema võimsusega soojuspumba paigaldamist, mis võib olla kulutõhusam kui võimsama soojuspumba paigaldamine. Punktiga 31 täiendatakse EnKSi § 6 lõikega 31 . Võetakse üle direktiivi artikli 7 lõige 3. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad hindavad olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas saaks sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst. Olulise energia osakaaluga teenuslepingud on näiteks kütte- või transporditeenuste lepingud, hoonete või tänavavalgustuse hoolduslepingud või energiat tarbivate rajatiste haldamise lepingud . See eeldab taas energiateenuse turu arenemist ja uute ärimudelite tekkimist, kus avaliku sektori asutused saavad olla suunanäitajaks. 50 Energiatõhususe leping – lõpptarbija ja energiateenuse osutaja leping, mille täitmist kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel lõpptarbija tasub energiateenuse osutamiseks tehtud investeeringute eest sõltuvalt lepingus kokkulepitud energiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust. 51 Juhend avaliku sektori energiatõhususlepingute koostamiseks.docx . 41 Punktiga 32 täiendatakse EnKSi § 6 lõikega 41 , mis sätestab, et avaliku sektori asutus ei pea energiatõhususe nõudeid järgima, kui see pärsib rahvatervishoiu hädaolukordadele reageerimist. Võetakse üle direktiivi artikli 7 lõige 2 kui leevendusmeede rahvatervishoiu hädaolukorra puhul, mis täiendab juba olemasolevat erandit relvajõududele (EnKS § 6 lõige 4). ELi õigusaktides ametlikku määratlust terminil „rahvatervishoiu hädaolukordadele reageerimine“ ei ole, seda võib laialt määratleda kui bioterrorismist, epideemiast (nt seedeelundite haigus, malaaria, dengepalavik, Zika viirus) või pandeemilisest haigusest (nt linnugripp, COVID-19) põhjustatud haiguse või terviseprobleemi ilmnemist või selle ilmnemise vahetut ohtu või uudset ja väga eluohtlikku nakkustekitajat või bioloogilist toksiini, mis võib põhjustada arvukaid surmajuhtumeid või alalist või pikaajalist puuet. Eesti õigusruumis vastaks „rahvatervishoiu hädaolukord“ eelkõige hädaolukorra seaduse52 § 19 lõikes 1 nimetatud nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukord; nakkushaigust käsitatakse sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse 53 tähenduses. Punktiga 33 muudetakse EnKSi § 7 lõiget 1. Energiaga seotud otsuste ja investeeringute ettevalmistamisel ja heakskiitmisel tuleb algusest peale ette näha nõuetekohaselt määratud ulatusega järelhindamine, milles hinnatakse mõju energiatarbimisele, laiemat kasu ja neid mõjutavaid tegureid. Näiteks on oluline kontrollida, kas osa kõnealusest taristust võiks asendada või vähemalt investeeringuid edasi lükata tarbimise juhtimise meetmete abil. Arukate võrkude kasutuselevõtt on oluline energiatõhususe parandamise vahend, kuna see suurendab märkimisväärselt tarbijate võimalusi tegutseda tarbimise ja arvetel esitatava teabe põhjal. Selline lähenemine võimaldab vähendada või nihutada tarbimist, mille tulemuseks on energiasääst lõpptarbimises ja tänu võrgutaristu ja tootmisvõimsuste optimaalsemale kasutamisele ka sääst energia tootmises, ülekandmisel ja jaotamisel. Punktiga 34 muudetakse EnKSi § 7 lõiget 3 ja täpsustatakse Konkurentsiameti otsuste tegemise põhimõtteid (tuleb lähtuda energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest, sh selle rakendamist kirjeldavatest juhenditest ning soovitustest). Punktiga 35 uuendatakse EnKSi § 8 lõikes 2 viidet direktiivi lisadele, millega määratakse koostoodetava elektrienergia arvutamise üldpõhimõtted ning koostootmisprotsessi kasuteguri määramise metoodika. Punktiga 36 muudetakse EnKSi § 8 lõike 3 sõnastust ja võetakse üle direktiivi artikli 25 lõike 3 esimene lõik, mille kohaselt tuleb kütte ja jahutuse põhjaliku hindamise eesmärgil teha riigi territooriumi hõlmav kulude-tulude analüüs, lähtudes kliimatingimustest, majanduslikust teostatavusest ja tehnilisest sobivusest. Analüüsi eesmärk on selgitada välja kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Sama sätte kohaselt võib kulude-tulude analüüs olla osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ kohasest keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.. Punktiga 37 täiendatakse EnKSi paragrahvi 8 lõikega lõigetega 3²–3⁴. Lõikega 3² võetakse üle direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 26 lõige 4 ning lõigetega 3³ ja 3⁴ sama artikli lõige 5 Lõikega 3² täpsustatakse tingimusi, mille täitmisel käsitatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi tõhusana süsteemi ehitamise või selle kütte- ja jahutusseadmete põhjaliku uuendamise korral. Sätte kohaldamisel tuleb hinnata nii süsteemi vastavust asjaomasel ajal 52 Hädaolukorra seadus-Riigi Teataja 53 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus-Riigi Teataja 42 kohaldatavatele tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimustele kui ka fossiilkütuste kasutamise muutust olemasolevates ja uutes kütteallikates. Lõike 32 punkti 1 kohaselt peab kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem vastama käesoleva seaduse § 2 punktis 27 sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimustele kohe pärast süsteemi renoveerimisjärgset tööle hakkamist või töö jätkamist. See tähendab, et süsteemi tõhususe hindamisel lähtutakse ajast, mil süsteem pärast ehitamist või põhjalikku uuendamist kasutusele võetakse või selle töö jätkub. Lõike 32 punktiga 2 sätestatakse, et olemasolevates kütteallikates ei tohi põhjaliku uuendamise tulemusel suureneda muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamine. Võrdlusaluseks võetakse renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine aastane tarbimine. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus süsteem vastab küll formaalselt tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimustele, kuid investeeringu tulemusel suureneb samal ajal suurema keskkonnamõjuga fossiilkütuste kasutamine. Lõike 32 punktiga 3 nähakse ette, et juhul kui süsteem ehitatakse või selle kütte- ja jahutusseade läbib 2030. aastaks põhjaliku uuendamise, ei kasutata selle üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaas. Sätte eesmärk on suunata uued ja põhjalikult uuendatavad kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid taastuvenergia, heitsoojuse, tõhusa koostootmise ja muude madalama heitega lahenduste kasutamisele ning vältida pikaajalist sõltuvust fossiilkütustel põhinevatest uutest kütteallikatest. Muudatus toetab kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide järkjärgulist üleminekut energiatõhusamatele ja väiksema heitega lahendustele. Eesti kontekstis aitab säte eelkõige vähendada kõige saastavamate fossiilkütuste, sealhulgas põlevkiviõli kasutamist kaugküttes, säilitades samal ajal maagaasi kasutamise võimaluse üleminekuperioodi lahendusena, kui see on vajalik varustuskindluse ja süsteemi toimimise tagamiseks. Lõikega 3³ võetakse üle direktiivi artikli 26 lõikest 5 tulenev olemasolevate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ümberkujundamise kavade koostamise kohustus. Kohustus kohaldub sellise olemasoleva süsteemi käitajale, mille summaarne kütte- ja jahutusvõimsus ületab 5 MW ning mis ei vasta direktiivi artikli 26 lõike 1 punktidele b–e vastavatele tõhusa kaugkütte ja - jahutuse tingimustele. Võimsuse määramisel võetakse arvesse süsteemi kuuluvate kütte- ja jahutusallikate summaarset võimsust, mitte üksnes ühe tootmisseadme võimsust. Käitaja koostab iga viie aasta järel kava, mille eesmärk on tõhustada primaarenergia kasutamist, vähendada soojuse ja jahutuse jaotamisel tekkivaid kadusid ning suurendada taastuvenergia osakaalu kütte ja jahutuse tarnes. Kava peab sisaldama konkreetseid meetmeid, millega kavandatakse süsteemi vastavusse viimine tõhusa kaugkütte ja -jahutuse asjaomasel ajal kohaldatavate tingimustega. Meetmed võivad muu hulgas hõlmata taastuvenergial või heitsoojusel põhinevate tootmisvõimsuste lisamist, soojusvõrgu temperatuuritaseme alandamist, torustiku renoveerimist, soojussalvestuse kasutuselevõttu, tootmise juhtimise parandamist ning lõpptarbijate ja tootmisallikate paremat süsteemset lõimimist. Kava koostamise kohustus ei tähenda, et kõik kavandatud investeeringud tuleb ellu viia ühe viieaastase perioodi jooksul. Kavas tuleb siiski esitada meetmed, nende rakendamise eeldatav ajakava ja võimaluse korral investeeringute järjekord viisil, mis võimaldab hinnata süsteemi liikumist tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimuste täitmise suunas. Kava esitatakse heakskiitmiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiameti määramine pädevaks asutuseks on põhjendatud, kuna amet täidab kaugkütteseaduse alusel kaugkütte valdkonna regulatiivseid ülesandeid ning omab ülevaadet kaugkütteettevõtjate tegevusest, investeeringutest ja võrgupiirkondade toimimisest. Lõike 3⁴ kohaselt kiidab Konkurentsiamet kava heaks, kui kava vastab seaduses sätestatud sisunõuetele ning selles ette nähtud meetmed on tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimuste saavutamiseks piisavad ja asjakohased. Hindamisel tuleb arvestada süsteemi tehnilisi omadusi, olemasolevaid tootmisallikaid, kohalikke taastuvenergia- ja heitsoojusressursse, jaotuskadusid, 43 investeeringute teostatavust ning asjaomasel perioodil kohaldatavaid tõhusa kaugkütte ja - jahutuse tingimusi. Kava heakskiitmise eesmärk on tagada, et üle 5 MW võimsusega mittetõhusate süsteemide arendamine toimuks järjepideva ja kontrollitava tegevuskava alusel. Heakskiit ei asenda muude õigusaktide alusel vajalikke lubasid, kooskõlastusi ega Konkurentsiameti hinnakujundusmenetluses tehtavaid otsuseid. Punktiga 38 muudetakse § 10 pealkirja, kuna varasem pealkiri viitas kitsalt tõhusa koostootmise kulude-tulude analüüsile, kuid direktiivi (EL) 2023/1791 ülevõtmisel laienes paragrahvi sisu kogu kütte- ja jahutustaristu energiatõhususe parandamise majandusliku teostatavuse hindamisele. Direktiiv ei keskendu enam üksnes koostootmise edendamisele, vaid nõuab kulude-tulude analüüsi kõikide uute või oluliselt rekonstrueeritavate kütte- ja jahutusrajatiste puhul, sealhulgas tööstuskäitiste, kaugküttesüsteemide ja heitsoojuse kasutamise projektide puhul. Uus pealkiri kajastab seetõttu täpselt paragrahvi tegelikku ja laienenud reguleerimisala ning vastab direktiivis sätestatud tehnoloogianeutraalsele lähenemisviisile. Punktiga 39 muudetakse § 10 lõike 1 sissejuhatava lauseosa sõnastust ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse ümber, et võtta üle direktiivi artikkel 26 lõige 7 esimese lõigu punkt (a), mille kohaselt tuleb kütte ja jahutussektori arendamisel hinnata energiatõhususe suurendamise võimalusi sõltumata kasutatavast tehnoloogiast. Muudetud sõnastuse kohaselt ei piirduta enam koostootmisega ning seotakse analüüsikohustus selgelt kõigi uute ja oluliselt rekonstrueeritavate rajatistega, millel on mõju energiasüsteemi toimimisele. Selline lähenemisviis toetab direktiivist tulenevat tehnoloogianeutraalsust ja nõuet hinnata kõige kulutõhusamaid lahendusi enne investeerimisotsuste tegemist. Paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1, asendades varasema 20 MW nimisoojusvõimsuse kriteeriumi keskmise aastase summaarse sisendenergiaga üle 10 MW. Muudatus on seotud punkti 38 kohta esitatud selgitusega: kogu § 10 viiakse kooskõlla direktiivis sätestatud energiatõhususe suurendamise üldpõhimõttega ning tehnoloogianeutraalse metoodikaga. Direktiivi eesmärk on tagada, et majandusliku teostatavuse analüüs tugineks tegelikule energiatarbimisele, mistõttu kasutatakse sisendenergiapõhist piirväärtust, mis võimaldab ühtlasemalt hinnata rajatiste mõju energiasüsteemi tõhususele. Seetõttu asendati varasem tehnoloogiapõhine lävi selgema ja objektiivse energiakriteeriumiga. Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 1 punkt 2. Muudatus on seotud § 10 ümberkujundamisega ning ei ole enam põhjendatud nõuda analüüsikohustuse täitmist üksnes valitud kategooria rajatiste puhul. Direktiivi eesmärk on hinnata energiatõhususe suurendamise võimalusi kõigi asjaomaste rajatiste puhul ühtse metoodika alusel, mistõttu punkt 2 muutus sisuliselt üleliigseks ja selle sisu on edaspidi kaetud lõikega 1. Kehtetuks tunnistamine korrastab sätte struktuuri ega vähenda analüüsikohustuse ulatust. Punktiga 41 muudetakse § 10 lõike 1 punkti 3, et viia see kooskõlla direktiivis seatud nõudega hinnata energiatõhususe suurendamise võimalusi tööstuskäitistes, mille energiakasutus on piisavalt suur, et mõjutada piirkondlikku kütte‑ ja jahutussüsteemi. Direktiivi eesmärk on tagada, et heitsoojuse taaskasutamist ja energiasäästu potentsiaali hinnataks just suure energiatarbimisega tööstustes, mistõttu kasutatakse sisendenergiapõhist künnist üle 8 MW. Muudatus asendab varasema läve selgema ja sisendenergiapõhise kriteeriumiga ning ühtlustab selle sisu kogu § 10 ülesehitusega. 44 Punktiga 42 muudetakse § 10 lõike 1 punkti 4, eemaldades viite ainult „uue“ võrgu rajamisele. Varasemas redaktsioonis piirdus analüüsikohustus üksnes uute kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude kavandamisega, kuid direktiivist tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb hinnata energiatõhususe suurendamise võimalusi ka olemasolevate võrkude arendamisel. Seetõttu laiendatakse analüüsikohustust kõikidele võrguarendusprojektidele, sõltumata sellest, kas tegemist on uue rajatise või olulise laiendusega. Muudatus tagab ühtse ja tehnoloogianeutraalse lähenemisviisi, nagu on selgitatud § 10 lõike 1 sissejuhatava lauseosas. Punktiga 43 muudetakse EnKS-i § 10 lõike 1 punkte 5 ja 6. Muudatused aitavad viia § 10 lõike 1 kooskõlla direktiivi artikli 26 põhimõttega, mille kohaselt tuleb kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majanduslikku teostatavust hinnata uute või põhjalikult rekonstrueeritavate käitiste ja rajatiste kavandamisel. Sätted toetavad süsteemset lähenemist, mille eesmärk on suurendada energia muundamise ja soojusvarustuse tõhusust ning soodustada tööstuskäitistes tekkiva kasutamata heitsoojuse rakendamist. Punktis 5 asendatakse varasem summaarse nimisoojusvõimsuse kriteerium 10 MW ületava keskmise aastase summaarse sisendenergia kriteeriumiga. Muudatusega täpsustatakse, et kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustus hõlmab soojuselektrijaama kavandamist olemasolevas kaugkütte- või kaugjahutusvõrgus. Sisendenergiapõhine lävi võimaldab paremini arvestada jaama tegelikku energiakasutust ning selle mõju kaugkütte- või kaugjahutusvõrgu tõhususele. Punktis 6 täpsustatakse kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustust olemasoleva soojuselektrijaama olulise rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimisega kavandatakse lähedal asuva tööstuskäitise heitsoojuse tõhusat kasutamist. Sätte eesmärk on tagada, et olulise rekonstrueerimise kavandamisel hinnatakse heitsoojuse kasutamise tehnilist ja majanduslikku põhjendatust ning selle mõju soojuselektrijaama ja sellega seotud soojusvarustuse tõhususele. Punktiga 44 täiendatakse § 10 lõiget 1 uute punktidega 7 ja 8,ning võetakse üle direktiivi artikli 26 lõike 7 esimese lõigu punktid c ja d. Direktiivi kohaselt tuleb majandusliku teostatavuse analüüs teha ka suure energiatarbimisega teenindusrajatiste ja andmekeskuste puhul, kuna nende pidev energiakasutus ja heitsoojuse potentsiaal võivad märkimisväärselt mõjutada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemi toimimist. Teenindusrajatiste puhul kasutatakse künnist üle 7 MW, mis peegeldab direktiivis kirjeldatud vajadust hinnata energiaintensiivsete hoonete mõju piirkondlikule energiatõhususele. Andmekeskuste54 lisamine tuleneb direktiivi uuest rõhuasetusest nende kasvavale energiatarbimisele, mistõttu üle 1 MW nimisisendenergiaga 55 andmekeskuste puhul tuleb hinnata heitsoojuse kasutamise ja võrguühenduse majanduslikku otstarbekust. Punktiga 45 täiendatakse EnKS-i § 10 lõikega 1¹, millega nähakse ette erand kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustusest tipptunni- ja varuelektrijaamadele, mis on kavandatud töötama alla 1500 töötunni aastas, arvutatuna viie aasta libiseva keskmisena. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 26 lõike 8 punktis a sätestatud erand. Erand on põhjendatud, kuna selliste jaamade ülesanne on eelkõige katta tipukoormust, pakkuda reservvõimsust ja toetada elektrisüsteemi varustuskindlust piiratud tööajaga. Seetõttu on nende puhul soojuse ärakasutamise või tõhusa koostootmise lahenduste rakendamise potentsiaal üldjuhul piiratud ning kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustus võib olla ebaproportsionaalne. 54 Eelnõu punkt 61, millega täiendatakse EnKSi § 28 1 . 55 Summaarne nimisisendenergia kirjeldab maksimaalset energiat, mis võib läbida konk reetset käitist. Seega ei ole see andmekeskuses tegelikult kasutatav energia, vaid teoreetiline maksimum. 45 Viie aasta libiseva keskmise kasutamine võimaldab hinnata jaama kavandatud kasutust paindlikult ning vältida üksikute erandlike aastate ebaproportsionaalset mõju kohustuse kohaldumisele. Punktiga 46 muudetakse § 10 lõike 2 viide lõike 1 punktidele 2, 3 ja 6 viitega lõikele 1. Muudatus tuleneb § 10 lõike 1 sissejuhatava lauseosa muudatusest, mille tulemusel ei ole konkreetsetele punktidele viitamine enam põhjendatud. Varasema sõnastuse loogika eeldas, et mõiste „oluline rekonstrueerimine“ rakendub üksnes valitud juhtudel, kuid uuendatud § 10 puhul tuleb seda kohaldada kogu lõikes 1 loetletud tegevuste ringile. Seetõttu asendati kitsas viide punktidele üldise viitega, mis tagab, et rekonstrueerimisega seotud nõuded rakenduvad ühtlaselt ega sõltu enam sellest, millises lõike 1 punktis rajatisse investeerimine on loetletud. Sisuline mõte jääb samaks: rekonstrueerimise määratlus tugineb kulupõhisele lävendile ning selle rakendamine ei ole seotud üksikute tehnoloogiate või rajatise tüüpidega. Punktiga 47 muudetakse § 10 lõiget 4, et viia see kooskõlla § 10 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt kulude ja tulude analüüs ei ole enam seotud üksnes käitise tõhusaks koostootmisjaamaks muutmisega, vaid hõlmab kütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamise juhtumeid laiemalt. Varasem viide koostootmisjaamaks muutmisele oli liiga kitsas ega vasta § 10 lõike 1 laienenud kohaldamisalale. Uue sõnastusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada tehnoloogianeutraalne ja kütte- ning jahutustaristut laiemalt hõlmav kulude ja tulude analüüsi metoodika. Muudatus toetab § 10 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas kirjeldatud lähenemisviisi, mille kohaselt hinnatakse energiatõhususe suurendamise võimalusi süsteemselt ja ühetaoliste nõuete alusel. Seaduse jõustumise järel tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 6. märtsi 2017. a määrus nr 13 „Käitise tõhusaks soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamaks muutmise kulude ja tulude analüüsi miinimumnõuded“ ning kehtestatakse uus määrus, millega nähakse ette EnKS-i § 10 lõikes 1 sätestatud kulude ja tulude analüüsi metoodika. Punktiga 48 tunnistatakse pärast numbrit 1 kehtetuks § 10 lõike 5 tekstiosa „punktidest 2, 3 ja 6“. Lõike 5 muudatus tuleneb § 10 lõike 1 olulistest sisulistest muudatustest. Varasem viid e lõike 1 punktidele 2, 3 ja 6 ei ole pärast § 10 lõike 1 sissejuhatava lauseosa muutmist enam kohane, sest rekonstrueerimine ning sellega seotud erandi rakendumine ei sõltu enam üksikutest punktidest, vaid kogu lõikes 1 nimetatud tegevuste ringist. Selleks korrastati viide ja asendati see üldise sõnastusega „lõikes 1 nimetatud rekonstrueerimiseks“. Mõte mitte pidada CO₂ kogumise ja geoloogilise säilitamisega seotud seadmete paigaldamist rekonstrueerimiseks jääb täielikult samaks. Muudatus ei tulene direktiivi sisulisest nõudest, vaid vajadusest hoida sätte kohaldamisala õigesti joondatuna pärast § 10 lõike 1 ümberkirjutamist. Direktiiv 2009/31/EÜ, millele säte viitab, jääb samuti muutmata ning erand on vajalik, et CO₂ geoloogilise säilitamisega seotud investeeringuid ei käsitataks energiatõhususe rekonstrueerimisena, mille puhul võiks muidu kohaldada § 10 lõike 1 kulude-tulude analüüsi kohustust. Punktiga 49 täiendatakse § 10 uute lõikega 6-9, et täpsustada kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustuse kohaldamist, analüüside esitamist ning nendega seotud andmete avalikustamist. 46 Lõikes 6 sätestatakse, et § 10 lõikes 1 ette nähtud kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustus kehtib ka tööstusheite seaduse kohaldamisalasse kuuluvale käitisele. Säte ei piira tööstusheite seaduses sätestatud nõuete kohaldamist. Muudatusega tagatakse, et energiatõhususe suurendamise ja heitsoojuse kasutamise võimalusi hinnatakse ka suure energiakasutusega tööstuskäitiste puhul, mille tegevusele kohaldatakse tööstusheite valdkonna nõudeid. Lõikes 7 sätestatakse, et § 10 lõikes 1 nimetatud kulude ja tulude analüüs esitatakse Kliimaministeeriumile. Analüüside esitamine võimaldab riigil saada ülevaate energiatõhususe suurendamise ja heitsoojuse kasutamise võimalustest asjaomastes käitistes ja rajatistes ning toetab kütte- ja jahutussektori energiatõhususe planeerimist tõenduspõhise teabe alusel. Lõikes 8 täpsustatakse, millised andmed tuleb kulude ja tulude analüüsiga koos vähemalt esitada. Esitatavad andmed hõlmavad soojustarnete kogust ja soojusparameetreid, aastas kavandatud töötundide arvu ning käitise või rajatise geograafilist asukohta. Need andmed on vajalikud, et hinnata käitise või rajatise võimalikku panust soojuse ja jahutuse tõhusamasse tootmisse, heitsoojuse kasutamisse ning kaugkütte- või kaugjahutusvõrkude arendamisse. Lõikes 9 sätestatakse Kliimaministeeriumi kohustus avaldada lõikes 8 nimetatud andmed oma veebilehel, arvestades ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse nõudeid. Avalikustamiskohustus suurendab läbipaistvust ning võimaldab turuosalistel, kohalikel omavalitsustel ja teistel huvitatud isikutel kasutada koondteavet kütte- ja jahutuslahenduste kavandamisel. Samal ajal ei tähenda säte kulude ja tulude analüüsi tervikuna avaldamise kohustust, kuna analüüs võib sisaldada ärisaladust või muud juurdepääsupiiranguga teavet, sealhulgas investeeringu-, tootmis- või tarneandmeid. Punktiga 50 täiendatakse EnKSi § 11 lõiget 1, et täpsustada energiatarnija kohustust tagada kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee teenuse osutamisega kaasneva soojusenergia mõõtmine ning mõõteandmete kogumine ja töötlemine viisil, mis kajastab täpselt tegelikku energiatarbimist. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 14 lõige 1, mille kohaselt peavad kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijad olema varustatud konkurentsivõimelise hinnaga arvestitega, mis kajastavad täpselt tegelikku energiatarbimist. Kehtiv § 11 lõige 1 näeb juba ette soojusenergia mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise kohustuse. Muudatusega täpsustatakse, et mõõtmine ning mõõteandmete kogumine ja töötlemine peavad võimaldama lõpptarbija tegelikku energiatarbimist usaldusväärselt kajastada. Täpsustus on vajalik selleks, et mõõteandmed võimaldaksid lõpptarbijal saada tegelikul tarbimisel põhinevat teavet ning toetaksid energiatõhususe parandamist, tarbimise juhtimist ja arusaadavat arveldamist. Muudatus ei muuda § 11 lõikes 1 sätestatud kohustuse adressaati ega loo eraldiseisvat uut mõõtmiskohustust, vaid täpsustab olemasoleva mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise kvaliteedinõuet. Punktiga 51 muudetakse EnKSi § 11 lõiget 3. Võrgukasutajatele pakutakse nutivõrkude jätkuva kasutuselevõtuga energiatõhususe suurendamiseks ja nõudluse juhtimiseks vajalikke nutiarvestitega seotud lisateenuseid. Info selle kohta avaldab iga võrguettevõtja oma veebilehel. Kaugloetavad arvestid ja kulujaoturid hõlbustavad lõpptarbijate ligipääsu tarbimisandmetele ning võimaldavad eri tööriistade loomise kaudu suurendada tarbimiskohtades energiatõhusust. Samas ei eeldata väikestelt kaugküttevõrkudelt (kui võrgus on paar maja) kaugloetavate arvestite paigaldamist ja andmesüsteemi ehitust, kui see on kulukam kui saavutatav energiasääst. Punktiga 52 lisatakse EnKSi 5. peatükki § 134 , mis sätestab lõpptarbija poolt kütte, jahutuse ja sooja tarbevee saamiseks sõlmitavate lepingute nõuded. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 21. Sarnased nõuded on juba kehtestatud elektri ja gaasimüüjatega sõlmitavatele 47 lepingutele: elektrituruseaduse 8. peatükk („Lepingud“) ning 28. juuli 2017. a majandus- ja taristuministri määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“56 §-d 15 ja 18. Kuid nõuded puudusid seni veel kütte, jahutuse ning sooja tarbevee lahenduste müüjatele. Euroopa Komisjon on selle kohta andnud välja ka omapoolsed juhised 57 . Paragrahviga ei kehtestata lõpptarbijale üldist õigust nõuda kütte, jahutuse või sooja tarbevee tarnimise teenuse osutamist ega kohustata tarnijat rajama selleks vajalikku taristut või ühendama tarbimiskohta kaugkütte- või kaugjahutussüsteemiga. Lepingu sõlmimise võimalus sõltub sellest, kas asjaomases asukohas on teenuse osutamine tehniliselt ja õiguslikult võimalik ning kas tarnija seda teenust pakub. Sätte eesmärk on kehtestada lepingu miinimumstandard juhuks, kui kütte, jahutuse või sooja tarbevee tarnimise leping sõlmitakse. Lõpptarbijale tuleb sellisel juhul tagada selge ja arusaadav teave muu hulgas tarnija, osutatava teenuse ja selle kvaliteedi, hinna ja tasude, lepingu kestuse, muutmise ja lõpetamise tingimuste, võimalike hüvitiste ning vaidluste lahendamise võimaluste kohta. Nõuded suurendavad lepingutingimuste läbipaistvust, aitavad võrrelda pakkumisi ning vähendavad varjatud või täiendavate kulude tekkimise riski. Lõikega 1 sätestatakse energiatarnijaga sõlmitava lepingu miinimumnõuded (direktiivi artikli 21 lõige 2). Punkt 1 – energiatarnija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja kontaktandmed. Sätte eesmärk on, et lõpptarbijad saaksid selgelt ja kahtlusteta kindlaks teha, kes on teine lepingupool ja kuidas temaga ühendust võtta. Punkt 2 – osutatud teenuste kirjeldus ja lepingus sisalduva kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud . Kütte- ja jahutussüsteemide ning sooja tarbeveega seotud teenuste kvaliteet hõlmab mitmesuguseid aspekte, nagu süsteemide tõhusus, usaldusväärsus ja ohutus ning nende hooldamisel ja parandamisel osutatavate teenuste kvaliteet. Punkt 3 – lepingus sisalduvate ja ilma lisatasudeta pakutavate hooldusteenuste liigid . Hooldusteenused võivad olla näiteks soojussõlme hooldus, filtrite vahetamine aga ka avariiteenus – kuid need ei pruugi kõik olla ilma lisatasudeta. Mis teenused on lepinguga kaetud, selgub lepingust. Punkt 4 – asjakohase teabe saamise viisid kõigi kohalduvate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta. Kui lisatasudeta hooldustöid ei ole, siis need tuleb selgelt nimetada. Punkt 5 – lepingu kestus, lepingu kehtivuse ja teenuse osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste pakkumise pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud. Punkt 6 – võimalikud hüvitised ja tagasimaksmise kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine. Näiteks kui teenus on teatava aja jooksul häiritud, võiks kliendil olla õigus saada osa oma igakuisest teenustasust tagasi. Punkt 7 - lepingus peab olema esitatud teave vaidluse kohtuvälise lahendamise võimaluse kohta. Tarbijakaitseseaduse § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib tarbijakaitseseadus muu hulgas tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse kohtuvälise lahendamise korda, sealhulgas tarbijavaidluste komisjoni töö korraldust. Tarbijakaitseseaduse 5. peatükk käsitleb tarbijakaitse korraldust ning 6. peatükk tarbijavaidluste komisjoni. Punkt 8 – tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kogu käesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse arvel või ettevõtja veebilehel ja mis sisaldab käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud energiasäästu koordinaatori linki tema veebilehele, 56 Gaasituru toimimise võrgueeskiri–Riigi Teataja 57 Komisjoni soovitus (EL) 2024/2481, 13. september 2024, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artiklite 21, 22 ja 24 tõlgendamiseks seoses tarbijaid käsitlevate sätetega 48 Kliimaministeeriumil on kaks veebilehte, kust leiab nii energiasäästumeetmeid kui ka üldharivat infot: Koos saame energiakriisiga hakkama! | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Avaleht | Energiatalgud. Punkt 9 – kontaktandmed, mis võimaldavad tarbijal teha kindlaks asjakohased ühtsed kontaktpunktid, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 3, sh eelviidatud veebilehed. Lõige 2 sätestab nõude, et eelpool lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada enne lepingu sõlmimist kas siis otse energiamüüjaga või vahendaja kaudu. Võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 2 teine lõik. Lõige 3 sätestab, et lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte (sealhulgas energia-, võrgu- ja teenustasusid ning muid lepinguga seotud kulusid), esitatakse lõpptarbijale ja lõppkasutajale arusaadaval viisil täpses ja selges sõnastuses. Võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 2 kolmas lõik. Lõige 4 sätestab, et lepingu koopia jääb ka lõpptarbijale. Võetakse üle direktiivi artikli 21 lõike 2 neljas lõik. Lõige 5 sätestab, et võimalikest lepingumuudatustest tuleb teavitada lõpptarbijat (see võib olla ka ettevõte, korteriühistu) ja kodutarbijat (eraisik) vastavalt kaks nädalat ja kuu aega varem. Ka lõpptarbijal (kelleks kaugkütte puhul on sageli korteriühistu) tekib kohustus teavitada uutest tingimustest lõppkasutajat (korteriomanikku). Võetakse üle direktiivi artikli 21 lõige 3. Lõige 6 kehtestab nõuded selle kohta, kuidas energiateenuse eest tasuda. Samuti selgitatakse juhtusid, kui eri makseviiside eest võidakse küsida erinevaid lisatasusid. Võetakse üle direktiivi artikli 21 lõige 4. Lõige 7 võetakse üle direktiivi artikli 21 lõige 5, mille kohaselt ei tohi kodutarbijat, kes saab kasutada ettemaksusüsteemi, seada ettemaksusüsteemi kasutamise tõttu ebasoodsamasse olukorda. Eestis ei ole ettemaksusüsteem kütte, jahutuse ja sooja tarbevee teenuste puhul levinud maksekorraldus. Samas on sätte lisamine vajalik juhuks, kui sellist makseviisi tulevikus kasutatakse või tarbijale võimaldatakse. Sellisel juhul peab ettemaksusüsteemi kasutamine olema korraldatud viisil, mis ei halvenda kodutarbija olukord a võrreldes teiste makseviisidega. Ebasoodsamasse olukorda seadmine võib tähendada näiteks põhjendamatult kõrgemaid tasusid, vähem soodsaid lepingutingimusi, piiratud ligipääsu tarbimisandmetele või arusaamatuid makse- ja arveldustingimusi. Samuti tuleb vältida olukorda, kus ettemaksusüsteemi kasutamine suurendab ebaproportsionaalselt vähekaitstud või makseraskustes kodutarbijate riski teenuse kasutamisel. Muudatus ei kohusta energiatarnijat ettemaksusüsteemi kasutusele võtma ega seda kõigile kodutarbijatele pakkuma. Kui ettemaksusüsteemi siiski kasutatakse, peab energiatarnija tagama, et tarbijale antakse enne selle kasutamist selge ja arusaadav teave süsteemi toimimise, maksetingimuste, võimalike tasude ning tarbimise jälgimise võimaluste kohta. Sätte eesmärk on tagada kodutarbijate võrdne kohtlemine ja vältida seda, et ettemaksusüsteem muutuks tarbijale ebasoodsamaks makseviisiks. Punktiga 53 muudetakse EnKSi § 14 lõikeid 21 ja 22 , mis sätestavad, kuidas summeerub riiklik energiasäästukohustus aastatel 2021–2030 ja edasi aastani 2040. Lõike 21 muutmisega võetakse üle direktiivi artikli 8 lõike 1 punkt b. Kehtiva energiatõhususe direktiivi kohaselt suureneb liikmesriigi energiasäästukohustus järk-järgult. Ajavahemikul 2021–2023 tuleb saavutada uut iga-aastast energiasäästu vähemalt 0,8% aastasest energia lõpptarbimisest, ajavahemikul 2024–2025 vähemalt 1,3%, ajavahemikul 2026–2027 vähemalt 1,5% ning ajavahemikul 2028–2030 vähemalt 1,9%. Kohustuse arvutamisel võetakse aluseks 2019. aasta 1. jaanuarile vahetult eelnenud kolme aasta ehk aastate 2016–2018 keskmine aastane energia lõpptarbimine. Eesti puhul vastavad nimetatud määradele hinnanguliselt järgmised uue iga-aastase energiasäästu mahud: 2021– 2023 igal aastal 268,7 GWh, 2024–2025 igal aastal 436,7 GWh, 2026–2027 igal aastal 503,8 49 GWh ning 2028–2030 igal aastal 638,2 GWh. Kokku on Eesti 2021–2030 kohustusperioodi üldise energiasäästukohustuse maht 21 295 GWh, mis on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2023. a määruse nr 104 „Energiasäästukohustuse jaotuskava“58 §-s 2. Kuigi lõikes 21 nimetatakse ka juba möödunud ajavahemikku 2021–2023, ei sätestata sellega uut tagasiulatuvat kohustust. Nimetatud aastate kajastamine on vajalik, sest direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 8 kohane energiasäästukohustus arvutatakse kogu kohustusperioodi 2021– 2030 kohta kumulatiivselt. Aastate 2021–2023 0,8% määr tulenes juba varasemast energiatõhususe direktiivi raamistikust ning see moodustab osa kogu 2021–2030 kohustusperioodi arvestusest. Kui varasematel aastatel saavutatud energiasääst jääb arvestuslikust mahust väiksemaks, ei kao täitmata osa ära, vaid see tuleb katta kohustusperioodi jooksul täiendavate poliitikameetmete või olemasolevate meetmete suurema mõjuga. Seega hinnatakse kohustuse täitmist eelkõige 2030. aasta lõpuks saavutatava kumulatiivse energiasäästu alusel. Kui kohustusperioodi lõpuks jääb nõutav kumulatiivne energiasääst saavutamata, tuleb puudujääk direktiivi kohaselt saavutada järgmise kohustusperioodi lõpuks. Aastate 2021–2023 täitmise kohta saab märkida, et vastavalt jaotuskavale on tagatud hetkel u 13 TWh kumulatiivset energiasäästu, mis katab ära kohustuse kuni 2026 lõpuni. Kui aastate 2027-2030 täitmine jääb kavandatud mahust väiksemaks, tuleb vastav puudujääk arvesse võtta 2024–2030 meetmete kavandamisel ja energiasäästukohustuse jaotuskava täitmise jälgimisel. Lõige 22 sätestab 2030. aasta järgse riikliku energiasäästukohustuse kuni aastani 2040. Sellega võetakse üle direktiivi artikli 8 lõike 1 viies lõik. Üldise energiasäästukohustuse maht on igal järgneval kümneaastasel perioodil vähemalt 1,9 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna asjaomase kümneaastase perioodi algusele eelnenud kolme aasta keskmisest. Näiteks perioodi 2031–2040 energiasäästukohustus arvutatakse aastate 2028–2030 keskmise energia lõpptarbimise alusel. Punktiga 54 lisatakse EnKSi § 14 lõige 5 ja võetakse üle direktiivi artikli 8 lõike 3 kolmas lõik. Lõikega 5 sätestatakse kohustus teatud osa energiasäästust saavutada ka energiaostuvõimetute isikute ja sinna riskirühma kuuluvate isikute juures. See osakaal peab olema vähemalt võrdne energiaostuvõimetute isikute osakaaluga, nagu on hinnatud riiklikus energia- ja kliimakavas. Kliimakavas on märgitud, et energiaostuvõimetute osakaal on 2–3%. Kui riigi kumulatiivne energiatõhususe eesmärk on 21 295 GWh, siis energiaostuvõimetute isikute juures tuleb aastatel 2021–2030 sellest saavutada 426 GWh – 745 GWh, mis teeks u 50 GWh aastas. Statistikaameti andmete59 järgi elas 2020. aastal 57,8% leibkondadest kortermajades. Toimetulekutoetuse saajate osakaal60 leibkondades on aastate jooksul langenud 4%-lt (2022) 2,4%-ni (2024), neist kolmveerand elas kortermajades. Kortermajade ja väikeelamute renoveerimisega saavutatav kokkuhoid aastatel 2021–2030 praeguseid rahastuskavasid arvestades on 1856 GWh ehk aastas u 390 GWh. Võttes arvesse leibkondade arvu, on energiaostuvõimetute juures praeguseks saavutatud ~ 20 GWh aastas, mis ei ole piisav. Tõenäoliselt on põhjus selles, et toetust on saanud eelkõige aktiivsemad korterühistud, kus võib olla toimetulekutoetuse saajaid, kuid need on vähemuses. Seetõttu tuleb tulevikus leida lisavahendeid ja -meetmeid, et saavutada energiasääst just nende leibkondade juures. 58Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja ja määruse seletuskiri – Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu – EIS 59 Leibkonnad | Statistikaamet 60 Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu põhjal avaldatud kogu riigi leibkondade arvuga võrreldes, allikas Sotsiaalministeeriumi arvutused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmetel. 50 Punktiga 55 lisatakse EnKSi § 161 lõiked 4 ja 5 ja võetakse üle direktiivi artikli 8 lõige 13. Lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui riik ei saavuta kohustusperioodi lõpuks nõutavat summaarset lõppkasutuse energiasäästu, saavutada puudu jäänud energiasääst lisaks järgmise kohustusperioodi energiasäästukohustusele järgmise kohustusperioodi lõpuks. Puudujäägi ülekandmine toimub kohustusperioodide vahel, mitte sama kohustusperioodi sees olevate aastaste määrade või alamperioodide vahel. Seega ei tähenda säte, et näiteks aastatel 2024–2025 saavutamata jäänud energiasääst lisatakse eraldi aastate 2026–2027 määrale. Aastate 2021–2030 määrad moodustavad ühe kumulatiivse kohustusperioodi arvestuse ning kohustuse täitmist hinnatakse selle perioodi lõpuks saavutatava summaarse lõppkasutuse energiasäästu alusel. Lõikega 5 sätestatakse, et kui riik saavutab kohustusperiood i lõpuks nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu, võib ta kanda järgmisse kohustusperioodi üle kuni 10 protsenti kõnealusest ülejäägist. Ülekantav kogus vähendab järgmise kohustusperioodi jooksul täiendavalt saavutatava energiasäästu vajadust, kuid ei muuda Euroopa Liidu õigusest tulenevat sihteesmärki. Punktiga 56 muudetakse EnKSi § 18 lõike 2 punktis 6¹ sisalduvat viidet ning asendatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 V lisale viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 V lisale. Muudatus on normitehniline ja vajalik seoses energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamisega. Uue direktiivi V lisa reguleerib energiatõhususkohustuste süsteemide ja alternatiivsete poliitikameetmete mõju arvutamise ühiseid meetodeid ja põhimõtteid. Sätte sisuline eesmärk ei muutu. Muudatusega tagatakse, et energiasäästu arvutamisel, tõendamisel ja arvestamisel lähtutakse edaspidi kehtiva direktiivi (EL) 2023/1791 V lisas sätestatud nõuetest. Sätte eesmärk ei muutu. Muudatusega tagatakse, et energiasäästu arvutamisel, tõendamisel ja arvestamisel lähtutakse edaspidi kehtiva direktiivi (EL) 2023/1791 V lisas sätestatud nõuetest. Tegemist on viite ajakohastamisega, millega viiakse säte kooskõlla Euroopa Liidu kehtiva õigusega. Punktiga 57 lisatakse EnKSi § 21 lõikesse 1 punkt 9, mis sätestab, et eraldi tuleb ette näha poliitikameetmed, mis tagavad energiasäästu energiaostuvõimetute isikute juures. Võetakse üle direktiivi artikli 8 lõike 3 esimene lõige. Poliitikameetmed võivad olla toetused, käendused, ka teavitustöö jne. Uus poliitikameede on Sotsiaalse Kliimafondi61 (SKF) rahastus, mis aitab energiasäästu eesmärgile kaasa perioodil 2026–2032. SKF on üks komisjoni 14. juulil 2021 esitatud kliimapaketi (Fit For 55) algatusest, mille eesmärk on kiirendada kasvuhoonegaaside heite vähendamist, toetades selles protsessis vähekaitstud leibkondi ja mikroettevõtteid energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamisel. SKF sihtrühmad on vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Eesti maksimaalne toetusmaht on 186 mln eurot, mille riiklik kaasfinantseering on vähemalt 25%. SKF tegevuskava on Rahandusministeeriumis välja töötamisel ja peaks valmima 2025. a keskpaigas, selle elluviimine jääb aastaisse 2026–2032. Punktiga 58 muudetakse EnKSi § 27 lõiget 2, laiendades isikute ringi, kellel on õigus teha ettevõtete energiaauditeid. Kui seni on see õigus olnud vaid hoonete energiatõhususe taustaga isikutel, siis tööturul on ka soojusinsenere, kellel on kutsestandardi järgi õigus teha ettevõtete energiaauditeid, kuid seadus ei ole seda seni veel võimaldanud. 61 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/toetusfondid-ja-programmid#sotsiaalne-kliimafon 51 Tabelis 14 on esitatud kehtivad kutsed, mille omandanutel on ettevõtete energiaauditi tegemise pädevus. Kutsetasemeti esineb pädevate isikute tegevustel piiranguid (nt ettevõtte soojustarbimise või paigaldatud seadmete järgi). Pädevaid isikuid, kellel on õigus teha ettevõtete energiaauditeid on praegu vaid 40, neist üheksal on lisakompetents ettevõtte ressursitõhususe auditeerimiseks. Turul aktiivselt osalevaid audiitoreid on tegelikult 10–15. Tabel 14. Ettevõtete energiaauditi tegemise pädevus kutsetasemeti EQF62 Kutse nimetus Viide kutsestandardile Kehtivate tase kutsetunnistuste arv seisuga 15.04.2026 6 Energiaaudiitor https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standa 3 rdid/vaata/11250587 7 Diplomeeritud https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standa 19 energiatõhususe rdid/vaata/11250787 spetsialist 8 Volitatud https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standa 18 energiatõhususe rdid/vaata/11250808 spetsialist Kokku on selliseid isikuid 40, neist seitsmel on lisakompetents ettevõtte ressursitõhususe 63 auditeerimiseks. Kuna ettevõtete energiaauditite kohustus laieneb ja hakkab põhinema ettevõtte energiatarbimisel (vt. punkt 48), võib pädevate isikute puudus tekitada turutõrke ning tõsta ka energiaauditi hinda. Seetõttu laiendatakse turul osalevate isikute ringi volitatud soojusenergeetikainseneridega (8. tase, spetsialiseerumine soojusmajandusele). Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine, arengukavade koostamine ning ettevõtete energia- ja ressursiauditid.64 Praegu on selle kutsetunnistusega pädevaid insenere 17. Punktiga 59 täiendatakse EnKSi § 27 lõikega 21 , millega kehtestatakse volitusnorm, et valdkonna eest vastutav minister saaks täpsustada, millise kutse- või pädevusnõudega isik võib teha käesoleva paragrahvi kohast energiaauditit eri ettevõtlus- või tegevusvaldkondades. Kehtiva õiguse kohaselt on energiaauditi tegemise õigus seotud eelkõige energiaaudiitori kutsega. Samas on soojustehnika inseneride kutsestand ardis hõlmatud tegevusi, mis on sisuliselt seotud energiatarbimise, soojusallikate ja soojussüsteemide hindamisega, kuid EnKS ei anna neile praegu eraldi selget seadusest tulenevat õigust teha § 27 kohaseid energiaauditeid. § 27 lõike 2 muudatusega laiendatakse pädevate isikute ringi selliselt, et energiaauditeid võivad teha ka asjakohase kutsega soojusinsenerid, kuid üksnes nende kutsepädevusele vastavas ulatuses. Lõikega 2¹ antav volitus on vajalik selleks, et määruse tasandil saaks täpsustada, millistes ettevõtlus- või tegevusvaldkondades võib energiaauditit teha energiaaudiitor, soojusinsener või muu nõuetele vastav pädev isik. See ei tähenda kutsealade üldist ümbermääratlemist ega soojustehnika inseneridele üldise energiaauditi tegemise õiguse andmist kõigis valdkondades, vaid üksnes EnKS § 27 kohaste energiaauditite tegemise pädevuse piiritlemist. 62 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik 63 Lisaks energiale hinnatakse ka ettevõtte toorme kasutust. 64 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/11326725/ ?nocache=p8ee766f28. punkt A.1. 52 Eelkõige on täpsustamine vajalik soojustehnika inseneride puhul. Soojustehnika inseneri kutsepädevus hõlmab eelkõige soojusallikaid ja soojuskeskusi, nagu kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Samas ei hõlma see üldjuhul hoonete siseseid tehnosüsteeme, nagu radiaator-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, sooja tarbevee süsteemid, olmeventilatsioon, õhu konditsioneerimise süsteemid ja müra summutavad süsteemid. Seetõttu ei pruugi soojustehnika inseneri pädevus sobituda kõigi kinnisvara- või hoonesektori energiaaudititega, kuid võib olla asjakohane näiteks tööstussektori, soojusallikate või soojusvarustusega seotud energiaauditite puhul. Nõuded on kavas täpsustada EnKS § 27 lõike 5 alusel antavas määruses, muutes selleks majandus- ja taristuministri 22. detsembri 2016. a määrust nr 76 „Energiaauditi miinimumnõuded“65 . Määruses saab vajaduse korral täpsemalt eristada, millistes sektorites ja millise auditiobjekti puhul on nõutav energiaaudiitori kutse ning millistel juhtudel on piisav või asjakohane soojusinseneri kutse. Punktiga 60 täiendatakse EnKSi § 27 lõiget 5, esimest lauset selliselt, et valdkonna eest vastutav minister saab kehtestada määrusega miinimumnõuded ka ettevõtja majandusaasta aruandes esitatavale tegevuskavale. Punktiga 61 täiendatakse EnKSi § 27 lõiget 5¹, millega sätestatakse energiaauditi kohustusega ettevõtjale kohustus koostada energiaauditi soovituste alusel konkreetne ja teostatav tegevuskava ning avaldada tegevuskava ja soovituste rakendamise määr ettevõtte majandusaasta aruandes. Muudatus on seotud direktiivi artikli 11 lõike 2 ülevõtmisega. Tegevuskava all peetakse silmas ettevõtja kavandatud meetmeid energiaauditiga tuvastatud energiasäästuvõimaluste rakendamiseks, sealhulgas vajaduse korral meetmete ajakava, prioriteete ja teavet selle kohta, milliseid auditi soovitusi rakendatakse. Direktiivi kohaselt tuleb tegevuskavas käsitleda iga auditisoovituse rakendamist juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kuna kehtiv äriseadustik ja raamatupidamise seadus ei näe energiaauditi tegevuskava esitamise kohustust majandusaasta aruande osana eraldi ette, sätestatakse tegevuskava koostamise ja majandusaasta aruandes avaldamise kohustus EnKSis eraldi sisulise kohustusena. Paragrahvi 27 lõike 5 muudatus annab üksnes volituse täpsustada määrusega tegevuskava esitamise miinimumnõudeid ega loo iseseisvalt uut aruandluskohustust. Kliimaministeerium teeb koostööd asjaomaste asutustega, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna ning Rahandusministeeriumi kestlikkusaruandluse valdkonnaga, et tegevuskava esitamine oleks võimalikult ühtne olemasolevate majandusaasta aruande vormide ja kestlikkusaruandluse lahendustega. Eesmärk on vältida dubleerivat aruandlust ja võimaldada ettevõtjatel esitada energiatõhususe andmeid võimalikult lihtsalt ja võrreldaval kujul. Punktiga 62 muudetakse § 28 pealkirja ja lõiget 1, millega võetakse üle direktiivi artikli 11 lõiked 1 ja 2. Uus pealkiri on „Ettevõtete kohustus teha regulaarselt energiauditeid“. Lõike 1 punkti 1 kohaselt peab ettevõtja, kelle viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate peale kokku on olnud suurem kui 10 TJ, tegema iga nelja aasta tagant EnKSi § 27 lõikes 1 sätestatud energiaauditi. Energiaauditi kohustus kohaldub nendele üle 10 TJ energiatarbimisega ettevõtjatele, kes ei rakenda lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetele vastavat energiajuhtimissüsteemi. Energiaaudit peab võimaldama anda usaldusväärse ülevaate ettevõtja energiatarbimisest ning tuvastada kulutõhusad energiasäästuvõimalused. 65 Energiaauditi miinimumnõuded–Riigi Teataja 53 Lõike 1 punkti 2 kohaselt peab ettevõtja, kelle viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate peale kokku on olnud suurem kui 85 TJ, rakendama energiajuhtimissüsteemi. Energiajuhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud sõltumatu asutuse poolt asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt. Tegemist on kõrgema energiatarbimisega ettevõtjatele kehtestatava rangema kohustusega, mille eesmärk on tagada energia kasutamise süsteemne juhtimine, pidev seire ning energiatõhususe parandamine ettevõtja tavapärase juhtimistegevuse osana. Kuna üle 85 TJ energiatarbimisega ettevõtja kuulub ühtlasi üle 10 TJ energiatarbimisega ettevõtjate hulka, täpsustatakse lõike 1 punktis 1, et energiaauditi kohustus kohaldub juhul, kui ettevõtja ei rakenda nõuetele vastavat energiajuhtimissüsteemi. Sellega välditakse kohustuste dubleerimist olukorras, kus ettevõtja täidab direktiivist tulenevat kõrgemat kohustust energiajuhtimissüsteemi rakendamise kaudu. Punktiga 63 muudetakse § 28 lõiget 2, võetakse üle direktiivi artikli 11 lõige 11, mille kohaselt võib ettevõtja olla vabastatud nii energiaauditi tegemise kohustusest kui ka energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustusest juhul, kui ta rakendab sõltumatu asutuse poolt asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi ning see keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab nõuetele vastavat energiaauditit. Lõike 2 eesmärk on vältida dubleerivaid kohustusi olukorras, kus ettevõtja keskkonnajuhtimissüsteem katab sisuliselt energiaauditi nõuded. Sellisel juhul peab ettevõtja suutma tõendada, et keskkonnajuhtimissüsteem on sõltumatu asutuse poolt sertifitseeritud ning et selle raames tehtud energiaauditi aruanne vastab EnKSi § 27 lõike 5 alusel kehtestatud energiaauditi miinimumnõuetele. Kui keskkonnajuhtimissüsteem ei hõlma nõuetele vastavat energiaauditit, ei vabasta see ettevõtjat lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud kohustusest. Muudatusega sätestatakse selgelt kolm võimalikku kohustuse täitmise viisi: üle 10 TJ energiatarbimisega ettevõtja teeb energiaauditi, üle 85 TJ energiatarbimisega ettevõtja rakendab sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi ning energia- või energiaauditi kohustuse võib asendada sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemiga üksnes juhul, kui see sisaldab nõuetele vastavat energiaauditit. Taust Varem oli energiaauditi kohustus suurettevõtetel (töötajaid üle 250 ning müügitulu üle 50 mln euro ja/või aastabilanss üle 43 mln euro). Eestis oli sellise kohustusega kuni 160 ettevõtet. Joonisel 1 kajastatakse suurettevõtjate jagunemine valdkonniti. 54 Joonis 4. Suurettevõtete jagunemine sektorite (EMTAK koodi) järgi Eelmise direktiivi ((EL) 2018/2002) rakendamise käigus selgus tõsisasi, et kohustus rakendus näiteks finantssektorile, sest selle majandusnäitajad olid suured. Samas asus finantssektor enamasti üüritud kontoripindadel, mistõttu olid nende võimalused suurendada energiatõhusust piiratud. Uus direktiiv on fookuse suunanud ettevõtete energiatarbimisele (soojus, elekter, gaas, vedelkütused) ja sellekohane energiaauditi tegemise või energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustus sõltub ettevõtte energiatarbimisest. Ettevõtetel, kelle kolme aasta keskmine energiatarbimine on üle 10 TJ/a (2,77 GWh/a), on kohustus koostada energiaaudit iga nelja aasta tagant. Ettevõte võib asendada energiaauditit ka energiajuhtimissüsteemiga, kui juhtimissüsteem sobitub tema majandustegevusse paremini (alus selleks tuleneb sama paragrahvi lõikest 2). Kohustust energiajuhtimissüsteemi rakendada ei ole ettevõtetel mille energiatarbimine on üle 10 TJ/a (2,77 GWh/a). Ettevõte, mille kolme aasta keskmine energiatarbimine on üle 85 TJ/a (23,6 GWh/a), kohustub rakendama energiajuhtimissüsteemi, mille peab olema sertifitseerinud sõltumatu asutus ja mis vastab asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele, nt EN ISO 50001 (energiajuhtimissüsteemid) või EN 16247-1 (energiaauditid) või EN ISO 14000 (keskkonnajuhtimissüsteemid). Ettevõtteid, kus energiatarbimine on suurem kui 10 TJ, on u 630–800. Ettevõtjate täpset arvu määrata on keeruline, kuna riigil ei ole ettevõtete kaupa energiatarbimise andmeid, mis oleks laialdaselt kättesaadavad. Statistikaamet küll kogub ettevõtetelt andmeid, kuid ei avalda neid ettevõtte põhjal, vaid andmeid saab tegevusvaldkondade kaupa. Seega on energiasäästu koordinaatoril vaja teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna66 töötajatega, kelle üks ülesanne on edendada ka andmepõhist aruandlust Eestis. Direktiivi läbirääkimiste käigus (2020) tegi energiasäästu koordinaator (Kliimaministeerium) esmase mõjuanalüüsi Elering ASi andmete põhjal. Joonisel 5 on esitatud ettevõtete arv sektoriti (EMTAKi koodi järgi), kus elektrienergia ja gaasi tarbimine kokku oli üle 10 TJ aastas. 66 Mis on Reaalajamajandus (RTE)? | Reaalajamajandus 55 Joonis 5. Ettevõtete jagunemine sektorite kaupa (EMTAKi koodi järgi), kui nende elektri ja gaasi tarbimine on suurem kui 10 TJ aastas. Elektri ja gaasi tarbimise järgi kasvab nende ettevõtete hulk, kellele tekib vähemalt energiaauditi koostamise kohustus, umbes kolm korda (~ 150-lt ettevõttelt ~ 430ni). Kuid ettevõtte energiaprofiil ei koosne ainult elektrist ja gaasist, vaid ka soojusest ning vedelkütustest. Tuginedes Statistikaameti andmetele, võib Kliimaministeeriumi hinnangul vedelkütuste tõttu kohustusega seotud ettevõtete arv koos teiste valdkondadega kokku suureneda isegi kuni viis korda (kuni 800 ettevõtteni) Eleringi 2024. aasta andmete põhjal on Eestis 431 ettevõtet, kelle energiatarbimine koos elektri- ja gaasitarbimisega on suurem kui 10 TJ aastas (energiaauditi kohustus). Ettevõtteil, kellel see on suurem kui 85 TJ aastas, peab olema rakendatud energiajuhtimissüsteem. Selliseid ettevõtteid on kokku 51 ja nende arv on varasemaga võrreldes jäänud samaks. Uus direktiiv toob mõnele ettevõttele ka leevendust. Seniste suurettevõtete energiaauditite järelevalve tulemuste põhjal ei oleks tulevikus energiaauditi tegemise kohustust ~ 10 ettevõttel (energiatarbimine on väiksem kui 10 TJ). Ligikaudu 55 suurettevõttele jääb energiaauditi kohustus (jätkavad oma nelja-aastase intervalliga), sest nende energiatarve on 10–85 TJ vahel. 40 suurettevõtet peavad rakendama energiajuhtimissüsteemi, sest nende ettevõtete energiatarbimine on suurem kui 85 TJ. Kõige rohkem energiaauditi tegemise kohustusega ettevõtteid on töötleva tööstuse sektoris nii praegu kui ka lähitulevikus. Võrreldes kehtiva korraga, leevenevad finantssektori kohustused, kasvavad aga kinnisvaraettevõtete (ärikinnisvara omanikud, valdajad) kohustused. Seega kohustus jälgida energiakasutust liigub ärikinnisvara omanikele, kes saavad ka parandusmeetmeid võtta. Punktiga 64 lisatakse EnKSi § 28 lõige 21 , millega võetakse üle direktiivi artikli 11 lõige 10. Sätte kohaselt loetakse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustus täidetuks ettevõtja puhul, kes rakendab energiatõhususe lepingut, kui see leping hõlmab energiajuhtimissüsteemi vajalikke elemente 56 ning vastab direktiivi (EL) 2023/1791 XV lisas sätestatud energiatõhususe lepingu miinimumnõuetele. Muudatuse eesmärk on võimaldada ettevõtjal täita energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi kohustust ka energiatõhususe lepingu kaudu, kui selline leping tagab sisuliselt samaväärse energiakasutuse juhtimise, seire, energiatõhususe parandamise ja tulemuste kontrollimise. Energiatõhususe leping peab olema sellise sisuga, et see ei piirdu üksnes energiateenuse osutamisega, vaid sisaldab ka energiajuhtimissüsteemile omaseid vajalikke elemente, sealhulgas energiakasutuse jälgimist, eesmärkide seadmist, energiatõhususe parandamise meetmeid ja tulemuste kontrollimist. Energiasäästu koordinaatori poolt EnKSi § 31 punkti 1 alusel levitatavad tüüptingimused ja juhendmaterjalid võivad aidata ettevõtjal energiatõhususe lepingut koostada ning soodustada energiateenuste turu arengut. Need ei ole siiski iseseisev alus, mille alusel lugeda § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kohustus täidetuks. Kohustuse täidetuks lugemisel on määrav lepingu tegelik sisu ja vastavus direktiivi XV lisas sätestatud energiatõhususe lepingu miinimumnõuetele. Eestis ei ole energiatõhususe lepingute kasutamine ettevõtete energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi kohustuse täitmise vahendina praegu levinud. Sätte lisamine loob siiski võimaluse kasutada selliseid lepinguid paindliku alternatiivina olukorras, kus leping tagab direktiivis nõutud sisulise tulemuse. See võib toetada energiateenuste turu arengut ning soodustada energiatõhususe parandamise meetmete rakendamist erasektori rahastuse ja energiateenuse osutajate kaudu. Punktiga 65 lisatakse EnKSi § 281 . Võetakse üle direktiivi artikkel 12 ning artikli 26 lõike 8 punkt c osas, mis puudutab andmekeskuste heitsoojuse kasutamise korral kulude ja tulude analüüsi kohustusest vabastamist. Samuti viidatakse komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2024/1364, millega on kehtestatud andmekeskuste liidu ühise hindamiskava esimene etapp ning Euroopa andmebaasi esitatavad andmed ja võtmenäitajad. Uus paragrahv sätestab nõuded andmekeskustele. Näiteks tekib andmekeskustele kohustus raporteerida oma energiakasutusest Euroopa andmebaasi ReportENERi67 kaudu. Andmed ja tehisintellekt on eelduseks erinevate majandusmudelite tekkele nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Samuti on tehisintellekt ja andmed aktiivses kasutuses uute energiavõrkude haldamisel ja juhtimisel. Samas on andmekeskused aga moodustamas üha suuremat osa energia lõpptarbimisest, eriti suur mõju on elektrienergia tarbimisele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on energiatarbimise seisukohast järjest olulisem. Prognooside kohaselt moodustab andmekeskuste elektrinõudlus 2030. aastal ELi kogunõudlusest 3,2%, mis tähendab ligikaudu 28% kasvu alates 2018. aastast. Euroopa Liidu digistrateegias68 rõhutatakse vajadust väga energiatõhusate ja kestlike andmekeskuste järele ning kutsutakse telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid üles muutma oma keskkonnajälg läbipaistvaks. Mitmeid uuringuid 69 andmekeskuste mõju kohta energiasektorile on teinud ka rahvusvaheline energiaagentuur, milles tõdetakse samuti, et andmed võimaldavad kasutada energiat tõhusamalt, kuid nende andmete kogumisel ja töötlemisel on üha kasvav mõju energia kasutusele. 67 Euroopa Liidu elektrooniline aruandlustööriist, mida kasutatakse kasutajate juurdepääsu haldamiseks ja keskkonnaandmete ja energiatõhususe aruandluseks, hõlbustades tõhusat keskkonnaandmete ja energiatõhususe andmete aruandlust ja haldamist. 68 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital- decade-digital-targets-2030_et 69 How will artificial intelligence transform energy innovation? – Analysis - IEA ja What the data centre and AI boom could mean for the energy sector – Analysis - IEA 57 Esimene samm andmekeskuste mõju selgitamiseks ja edasiseks paremaks juhtimiseks on nende enda energiatarbimise andmete kogumine. Andmete kogumise on Euroopa Komisjon korraldanud keskselt ReportENERi süsteemi kaudu, mis võtab riikidelt koormuse sellise süsteemi ülesehitamiseks. Uusi nõudeid ja raporteeritavaid tulemusnäitajaid selgitab ja täpsustab otsekohalduv komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/1364, andmekeskuste jaoks liidu ühise hindamiskava kehtestamise esimese etapi kohta. 2025. aastal koostas Euroopa Komisjon analüüsi70 , mille põhjal esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud energiatõhususe parandamise edasiste meetmete, sealhulgas miinimumjõudluse standardite kehtestamise kohta, hinnangud kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku teostatavuse kohta ning ettepanekud ajavahemiku kohta, mille jooksul peaksid olemasolevad andmekeskused saavutama vastavuse miinimumnõuetele. Energiatõhususe koordinaator on juba kaasanud uuringusse Justiits- ja Digiministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, et hinnata võimalike ettepanekute mõju sektorile. Lõikes 1 sätestatakse andmete esitamise kohustus andmekeskuse käitajale või omanikule, kelle andmekeskuse paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW. Andmed tuleb esitada Euroopa andmebaasi71 igal aastal hiljemalt 15. maiks kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364. Paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajaduse all mõeldakse delegeeritud määruse tähenduses andmekeskuse arvutiruumi paigaldatud võrgu-, serveri- ja andmesalvestusseadmete nimivõimsusvajaduse summat kilovattides. Andmekeskuse käitaja ja omaniku kohustuse sõnastamisel lähtutakse direktiivi artiklist 12 ning delegeeritud määrusest. Praktikas peab olema tagatud, et andmed esitatakse Euroopa andmebaasi üks kord ja nõutud mahus. Kui andmekeskuse käitaja ja omanik on erinevad isikud, tuleb neil omavahel tagada, et aruandluskohustus oleks täidetud ega tekiks dubleerivat andmete esitamist. Eestil ei ole täpset kinnitatud ülevaadet, kui palju vähemalt 500 kW paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadusega andmekeskusi Eestis on. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Justiits- ja Digiministeeriumi valdkonna ekspertidega, kelle hinnangul võib kohustus puudutada kuni 15 andmekeskust. Nende hulka võivad kuuluda riigi infotehnoloogiaasutuste kasutuses olevad andmekeskused, ülikoolide andmekeskused, sideettevõtjate andmekeskused ning erarahastusel põhinevad andmekeskused. Lõikes 2 sätestatakse andmekeskuse mõiste. Mõiste vastab direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 2 punktile 49, mille kohaselt on andmekeskus määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisa punktis 2.6.3.1.16 määratletud rajatis või rajatiste rühm, mida kasutatakse arvutisüsteemide ja serverite ning nendega seotud andmesalvestus-, andmetöötlus- ja andmeleviseadmete majutamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks. Andmekeskus võib olla ka rajatiste rühm, näiteks linnak või park, kus asub rohkem kui üks andmekeskuse rajatis. Lõige 3 sätestatakse erand andmekeskustele, mida kasutatakse või mis osutavad oma teenuseid üksnes riigi kaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil. Erand vastab direktiivi artikli 12 lõikele 2. Erandit tuleb tõlgendada kitsalt: see kohaldub üksnes juhul, kui andmekeskust kasutatakse või teenust osutatakse üksnes nimetatud lõppeesmärgil. Kui andmekeskus teenindab lisaks kaitse või kodanikukaitse eesmärgile ka muid eesmärke, tuleb hinnata, kas aruandluskohustus 70 Energy performance of data centres - Energy - European Commission 71 https://policy-reporting-platform.ec.europa.eu/Reporting/web/registration 58 kohaldub vähemalt selle tegevuse osas, mis ei kuulu erandi alla. Eelkõige puudutab see riigi IT- majasid. Lõike 4 kohaselt julgustab energiasäästu koordinaator vähemalt 1 MW paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadusega andmekeskuste omanikke ja käitajaid järgima Euroopa Komisjoni ühise teaduskeskuse avaldatud andmekeskuste energiatõhususe parimaid tavasid. Tegemist ei ole andmekeskuse käitajale või omanikule uue kohustusliku tehnilise nõude kehtestamisega, vaid suunava meetmega, mille eesmärk on soodustada energiatõhusamaid lahendusi, sealhulgas tõhusamat jahutust, energiakasutuse juhtimist ja heitsoojuse kasutamist. Lõikega 5 võetakse üle direktiivi artikli 26 lõike 8 punkt c. Sätte kohaselt ei kohaldata § 10 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmekeskuse suhtes kulude ja tulud e analüüsi kohustust juhul, kui andmekeskuse heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus andmekeskus asub. Erandi eesmärk on vältida dubleerivat analüüsikohustust olukorras, kus heitsoojuse kasutamise lahendus on juba olemas või kavandatud ning analüüsi eesmärk on sisuliselt täidetud. Andmekeskuse käitaja või omanik peab suutma tõendada, et heitsoojuse kasutamine toimub või on kavandatud piisavalt konkreetsel ja kontrollitaval viisil.. Punktiga 66 täiendatakse EnKSi § paragrahvi 30 lõiget 4, lisades pärast esimest lauset lause „Eraldi tuleb parandada energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühmade teadlikkust“, et osutada suuremat tähelepanu haavatavatele rühmadele. Teadlikkuse alla käivad ka erinevad rahatarkuse programmid ning koostöö sotsiaaltöötajatega, et leida üles need haavatavad grupid ning nende vajadused ja võimalused. Punktiga 67 loetakse kehtiv EnKSi § 32 tekst lõikeks 1 ja täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt ei toeta avalik sektor fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamist hoonetesse, välja arvatud nende investeeringute puhul, mis on enne 2025. aastat valitud investeeringute tegemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2411 loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/10582 loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi raames. Säte tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi EL 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta72 (edaspidi EPBD) artikli 17 punktist 15. EPBD artikli 2 punkti 1 kohaselt peetakse hooneks katusega konstruktsiooni, millel on seinad ja mille sisekliima tagamiseks tarbitakse energiat. See tähendab, et käesolev säte kohaldub selliste hoonete suhtes, milles tarbitakse energiat sisekliima tagamiseks. Hooned, mille suhtes kohaldatakse energiatõhususe nõudeid, on sätestatud ehitusseadustiku §-s 62 ning hoone liikide tasandil jaotus on esitatud majandus- ja taristuministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 2 lõigetes 2 ja 3. EPBD põhjenduse 14 kohaselt pärineb kaks kolmandikku hoonete kütmiseks ja jahutamiseks kasutatavast energiast endiselt fossiilkütustest. Hoonesektori CO 2 heite vähendamiseks on oluline järkjärguline fossiilkütuste kasutamise lõpetamine kütte- ja jahutussektoris. EPBD artikli 2 punktis 48 määratletakse katla mõiste – katel on katla korpusest ja põletist koosnev üksus, mille abil kantakse vedelikule üle põlemisel eralduv soojus. Iseseisva katla 72Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) . 59 mõistet ei ole EPBDs määratletud, küll aga selgitatakse direktiivi põhjenduses 14, et iseseisvaid katlaid tuleb eristada „hübriidküttesüsteemidest, millel on märkimisväärne taastuvenergia osakaal, nagu kombinatsioon katlast koos päikese soojusenergia või soojuspumbaga“. Seega, artikli 17 punkti 15 kontekstis peetakse iseseisvat katelt selliseks katlaks, mis ei ole kombineeritud teise taastuvenergiat kasutava soojusallikaga. „Hübriidküttesüsteem“ tähendab hübriidtoodet, mis ühendab vähemalt kahte erinevat tüüpi soojusallikat. Hübriidküttesüsteemid võivad olla mis tahes kombinatsioonid soojuspumpadest ja kateldest, hübriidpäikeseenergiasüsteemid (katla ja päikeseenergia kombinatsioon) ja nende süsteemide kombinatsioonid. Hübriidküttesüsteem võib olla valmistatud sellisena või hübridiseerimine võib toimuda paigaldamise ajal või hiljem kohapeal. Fossiilkütuse mõistet ei ole EPBDs määratletud, kuid seda mõistetakse samamoodi nagu määruses (EL) 2018/1999, mille artikli 2 punktis 62 on termin „fossiilkütus“ määratletud kui „süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta“. EPBD artikli 2 punkti 14 kohaselt on „energia taastuvatest energiaallikatest“ selline energia, mis pärineb taastuvatest mittefossiilsetest allikatest, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja päikeseelekter), geotermiline energia osmootiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, laine- ja muu ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaas. Toetamise või toetuse mõiste ei ole EPBDs määratletud. Viimast tuleb käsitada laialt kui majanduslikku toetust, mida annab avalik asutus ja/või mis rahastatakse avalikest vahenditest. Sellised riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil antavad toetused võivad olla tõhus vahend hoonete küttelahenduste dekarboniseerimise kiirendamiseks ning need võivad esineda mitmel kujul, sealhulgas otseste toetustena ostjatele, paigaldajatele või kolmandatele isikutele, samuti artikli 17 lõikes 7 esitatud mitteammendava rahastamis- ja finantsvahendite loetelu kujul, eelkõige maksusoodustustena (nt alandatud maksumäärad). Rahalised stiimulid võivad olla suunatud muu hulgas lõppkasutajatele, paigaldajatele, tootjatele ja kolmandatele isikutele või majandustegevuses osalejatele, kes on otseselt või kaudselt seotud katelde paigaldamisega. Kui rahalise stiimuli saajaks on ettevõtja, kohaldatakse riigiabi reegleid. Direktiivi tähenduses tähendab katla paigaldamine eraldiseisva katla ostmist, kokkupanemist ja kasutuselevõtmist. Artikli 17 lõiget 15 kohaldatakse fossiilkütusel töötava eraldiseisva katla paigaldamisele, st sellise katla ostmisele, kokkupanekule ja kasutuselevõtule, mis: 1. kasutab kütusena fossiilkütust, nagu tahked kütused, maagaas ja nafta; ning 2. on eraldiseisev katel, see tähendab ei ole ühendatud (kombineeritud) teise taastuvenergiat kasutava soojusallikaga, mis annab märkimisväärse osa kombineeritud süsteemi koguenergiatoodangust. Artikli 17 lõikes 15 on sätestatud erand toetuste andmise keelust fossiilkütustel töötavate eraldiseisvate katelde paigaldamiseks pärast 1. jaanuari 2025, kui investeeringutoetused vastavad samaaegselt kahele tingimusele: 1) neid rahastatakse järgmisest allikast: • taaste- ja vastupidavusrahastu3; • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond, tingimusel et kohaldatakse määruse (EL) 2021/10584 artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmandat taanet. See säte võimaldab investeerida elamute ja hoonete maagaasil töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, millega asendatakse kivisöel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed; 60  • vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklile 73, milles osutatakse maaelu arengusse tehtavatele investeeringutele; ning 2. need on investeerimiseks valitud (ehk otsus toetuse andmiseks on tehtud) enne 2025. aastat. Sealjuures võetakse arvesse, et kui toetused katelde jaoks on osa eelnimetatud ELi fondide riiklikest või piirkondlikest programmidest, mis on vastu võetud enne 1. jaanuari 2025, on need investeeringute tegemiseks valitud enne seda kuupäeva. Näiteks: • ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul hõlmab see erand investeeringuid maagaasil töötavatesse kateldesse, mis kuuluvad enne 1. jaanuari 2025 vastu võetud riiklikku või piirkondlikku ühtekuuluvuspoliitika programmi aastateks 2021–2027 ning on abikõlblikud ERFist ja/või Ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058. • Taaste- ja vastupidavusrahastu puhul viitab see erand investeeringutele, mis on osa riiklikust taaste- ja vastupidavuskavast, mis on nõukogu rakendusotsusega vastu võetud. • ÜPP strateegiakavade alusel tehtavate investeeringute puhul viitab see erand investeeringutele, mis sisalduvad komisjoni poolt heaks kiidetud riiklikes ÜPP strateegiakavades. Erandi eesmärk on võimaldada kõigi programmides, kavades ja nende muudatustes kokkulepitud investeeringute lõpuleviimist vastavalt enne 1. jaanuari 2025 kokkulepitule, olenemata sellest, millal toimuvad projektikonkurss ja kõik sellele järgnevad etapid. Punktiga 68 muudatusega viiakse EnKSi § 329 lõike 3 punkt 1 et viia tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla direktiivi lisa XII punktis 2 sätestatud nõuetega. Direktiivi XII lisa punkti 2 alapunkti a kohaselt peab päritolutunnistus sisaldama selle käitise nime, asukohta, tüüpi ning soojus- ja elektritootmise võimsust, kus energia toodeti. Kehtiva EnKSi § 329 lõike 1 punkti 1 kohaselt esitatakse päritolutunnistusel juba energia tootmisseadme asukoht, liik, installeeritud võimsus ja tootmisseadme kood. Direktiivis kasutatud mõistele „tüüp“ vastab EnKSi kehtivas terminoloogias mõiste „liik“. Seetõttu ei looda muudatusega eraldi uut andmevälja „tüüp“, vaid lähtutakse seaduses juba kasutusel olevast mõistest „liik“. Muudatusega täiendatakse lõikes 3 esitatavaid koostootmise erisätteid selliselt, et päritolutunnistusel oleks lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitatud ka tootmisseadme nimetus ning koostootmise puhul vajalik soojus- ja elektritootmise võimsuse teave. Kehtivas õiguses oli tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatav lisateave kitsam, hõlmates üksnes tootmisseadme soojusvõimsust. Muudatusega täpsustatakse nõutavat teavet, et päritolutunnistus vastaks ELi ühtsetele nõuetele ning võimaldaks päritolutunnistuste võrreldavust ja läbipaistvust liikmesriikide vahel. Täpsem teave tootmisseadme ja selle soojus- ning elektritootmise võimsuse kohta suurendab ka järelevalveasutuste ja turuosaliste võimalust hinnata koostootmise tõhusust ning päritolutunnistuse aluseks oleva energia tootmise omadusi Punktiga 69 täiendatakse EnKS-i § 32⁹ lõike 3 loetelu punktidega 6 ja 7, et viia tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia päritolutunnistusel esitatavad andmed kooskõlla direktiivi XII lisa punktis 2 sätestatud nõuetega. 61 Kehtiva EnKS-i § 32⁹ lõike 1 kohaselt esitatakse päritolutunnistusel juba üldandmed, sealhulgas tootmisseadme asukoht, liik, installeeritud võimsus ja tootmisseadme kood, tootmisseadme tegevuse alustamise kuupäev, tootmise algus- ja lõppkuupäev ning päritolutunnistuse väljastamise kuupäev, riik ja kordumatu identifitseerimisnumber. Seetõttu ei korrata neid andmeid lõikes 3 eraldi. Lõike 3 eesmärk on sätestada üksnes tõhusa koostootmise päritolutunnistuse täiendavad andmed, mida lõige 1 ei kata või katab üksnes üldiselt. Punktiga 6 lisatakse kohustus esitada tootmisseadme rajamiseks, soetamiseks või rekonstrueerimiseks antud investeerimistoetuse suurus. Kehtiva § 32⁹ lõike 1 punkt 3 näeb ette üksnes info selle kohta, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust või muud toetust riikliku toetuskava kaudu, ning toetuskava liigi. Direktiivi XII lisa punkt 2 nõuab tõhusa koostootmise päritolutunnistusel täpsemat teavet selle kohta, kas ja millises ulatuses on käitis saanud investeerimistoetust. Kuna EnKS-i päritolutunnistuste regulatsioonis kasutatakse tootmisüksuse kirjeldamiseks mõistet „tootmisseade“, täpsustatakse investeerimistoetuse suurus tootmisseadme rajamise, soetamise või rekonstrueerimisega seotud toetusena. Punktiga 7 lisatakse kohustus esitada teave selle kohta, millises ulatuses on päritolutunnistusega hõlmatud energiaühiku tootmise eest antud muud toetust riikliku toetuskava raames, samuti toetuskava liik ja nimetus. Erinevalt investeerimistoetusest puudutab see konkreetse energiaühiku tootmisega seotud tegevus- või tootmispõhist toetust. Muudatus võimaldab eristada tootmisseadmega seotud investeerimistoetust ja päritolutunnistusega hõlmatud energiaühiku tootmise eest antud muud toetust. Direktiivis kasutatakse mõistet „käitis“. EnKS-i päritolutunnistuste regulatsioonis kasutatakse valdavalt mõistet „tootmisseade“. Käesolevas muudatuses käsitatakse direktiivi tähenduses käitisena seda tootmisüksust või tootmisseadet, mille kohta päritolutunnistus väljastatakse. Eraldi uut käitise mõistet seadusega ei looda. Muudatuse eesmärk on tagada tõhusa koostootmise päritolutunnistuste läbipaistvus, võrreldavus ja usaldusväärsus. Täpsem teave toetuste kohta aitab vältida toetustega seotud ebaselgust ning võimaldab turuosalistel ja järelevalveasutustel hinnata päritolutunnistuse aluseks oleva energia tootmise toetustingimusi. Punktiga 70 lisatakse EnKS § 33 lõikesse 3 punkt 3, millega antakse TTJA-le pädevus teostada riiklikku järelevalvet andmekeskuste energiatõhususe teabe esitamise kohustuse täitmise üle. Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 12 rakendamiseks ning Euroopa andmebaasi ReportENER esitatavate andmete täielikkuse ja usald usväärsuse tagamiseks. TTJA-le võimaldatakse ligipääs Euroopa andmebaasile, mis võimaldab kontrollida aruandluskohustuse täitmist. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on Eestis ligikaudu 15 andmekeskust, mille paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW ning kellel tekib kohustus esitada andmed Euroopa andmebaasi. Olulist täiendavat töökoormust muudatus TTJA-le kaasa ei too. Punktiga 71 muudetakse EnKS-i § 37¹ lõikeid 1 ja 2. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 16 lõiked 1 ja 2 nõuded ning säilitatakse võimalus jätta kaugloetav arvesti paigaldamata olukorras, kus selle paigaldamine ei ole põhjendatud kulude, tehnilise teostatavuse või saavutatava energiasäästu seisukohast. Lõige 1 täpsustab, et alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatavad § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga juhul, kui selliste arvestite paigaldamine on kulutõhus, tehniliselt teostatav ja proportsionaalne potentsiaalse energiasäästuga. Lõige 2 täpsustab, et alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga, välja arvatud juhul, kui olemasolevate arvestite kauglugemise funktsiooniga varustamine või nende asendamine kaugloetavate arvestitega ei ole kulutõhus. 62 Lõigete 1 ja 2 erinevus seisneb selles, et lõige 1 reguleerib uute arvestite paigaldamist ning võimaldab hinnata korraga kulutõhusust, tehnilist teostatavust ja proportsionaalsust potentsiaalse energiasäästuga. Lõige 2 reguleerib olemasolevaid arvesteid ning näeb ette, et need tuleb hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks muuta kaugloetavaks või asendada kaugloetavate arvestitega, välja arvatud juhul, kui see ei ole kulutõhus. Muudatused puudutavad eelkõige väiksemaid võrgupiirkondi, kus arvestinäitude käsitsi kogumine võib olla otstarbekam kui kaugloetavate arvestite ja andmete kogumise süsteemi kasutuselevõtt. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu andmetel on üle 90% kaugküttesektori soojustarbimisest juba kaugloetavate arvestitega kaetud. Punktiga 72 muudetakse § 38 ja lisatakse lõiked 1 ja 2. Tegemist on rakendussättega, mis sätestab ettevõtetele energiaauditite tegemise ja energiajuhtimissüsteemide kasutamise kohustuste rakendumise tähtajad. Muudetakse paragrahvi pealkirja, lisades energiajuhtimissüsteemide kohaldamise. Senine tekst muudetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse ümber ning lisatakse lõige 2. Punktiga 73 täiendatakse EnKSi §-ga 387 . Paragrahviga 387 sätestatakse § 42 rakendamine. Paragrahv käsitleb üldist avaliku sektori kokkuhoidu: kui avalikule sektorile hakkab kehtima üldine energia kokkuhoid, siis saab teha mõningad erandid kohalikele omavalitsustele nende elanikkonna suuruse järgi. Punktiga 74 et ajakohastada selles nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu ja avaldamismärke. Muudatus on vajalik, kuna eelnõuga võetakse üle või täpsustatakse nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2023/2413, millega muudeti taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001. Normitehnilises märkuses asendatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2023/1791, kuna direktiiv 2023/1791 on energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastatud versioon ning tunnistab direktiivi 2012/27/EL kehtetuks. Seetõttu peab normitehniline märkus kajastama ajakohast Euroopa Liidu õigusakti, mille nõudeid energiamajanduse korralduse seadusega üle võetakse. Lisaks lisatakse normitehnilisse märkusesse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta, kuna eelnõuga täpsustatakse seaduse sätteid, mis on seotud hoonete energiatõhususe nõuetega. Samuti ajakohastatakse taastuvenergia valdkonna viited, lisades direktiivi (EL) 2023/2413, millega muudeti direktiivi (EL) 2018/2001 seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega. HÕNTE § 38 lõike 2 järgi tuleb seaduse muutmisel ELi õigusakti muutmise tõttu täiendada muudetava seaduse normitehnilise märkuse sõnastust, lisades ELi õigusakti liigi, numbri ja avaldamismärke. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektrituruseadust. Punktiga 1 lisatakse elektrituruseaduse § 65 lõige 11. Esikohale seatakse tarbimise juhtimise lahendused, kui nende abil on võimalik poliitikaeesmärgid saavutada kulutõhusamalt kui taristuettevõtja tehtavate investeeringutega energiataristusse. Sellekohane kulu-tulu analüüs peab näitama, et välditakse ebavajalikke investeeringuid füüsilisse varasse ja samal ajal võetakse arvesse kliimamuutuste tagajärgi, nende mõju taristule ja materjalikasutusele. See tähendab, et energiatõhusust käsitatakse omaette energiaallikana, mida võiks kasutada enne, kui hakatakse tegema investeeringuid keerukamatesse või kulukamatesse energiaallikatesse 63 või -tootmisviisidesse ja füüsilisse varasse, sh enne täiendava energiataristu rajamist. Seejuures tuleks arvestada üleminekut traditsiooniliselt energiatootmise ja -tarbimise mudelilt paindlikumale energiasüsteemile (st rohkem hajatootmist ning juhitamatuid ehk taastuvaid energiaallikaid, rohkem aktiivseid tarbijaid, kes oma tarbimist ajastada võivad , ning süsteemis võimsama energiasalvestuse olemasolu, mis aitab nõudluse juhtimise ja tarbimise ning tootmise reaalaja tasakaalu hoida). Punktiga 2 täiendatakse § 66 lõigetega 17 ja 18. Energiatõhususe esikohale seadmisega on eelistatud tarbimise juhtimise meetmed ning energiatõhusus siis, kui analüüside põhjal on see ühiskondlikult kasulikum kui investeeringud (täiendavasse) energiataristusse. Kui võrguettevõtjatel on vaja teha hankeid ja pakkumistega seotud otsuseid, tuleb rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, et valida taristu optimeerimiseks kõige tõhusam alternatiiv. Võrkude ülekoormuse vältimiseks on vaja soodustada tarbimiskaja73 ja omatarbeks tootmist ning edendada lõpptarbimise paindlikkust (näiteks tööstuste ja ettevõtete puhul energiajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmine, aga kodumajapidamiste puhul näiteks aja valimine, millal elektriautot laadida ehk lühidalt tarbimise ajas nihutamine, tarbimise ajutine vähendamine või ka paindlikkusturul osalemine jms). Punktiga 3 täiendatakse § 71 lõiget 4, sätestades, et arvesse võetakse ka uut direktiivi 2023/1791. Punktiga 4 täiendatakse § 93 lõiget 10 punktidega 9 ja 10. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte peamine eesmärk on kaaluda energiatõhususe ja tarbimise juhtimise meetmeid võrdsetel alustel alternatiivsete meetmetega. Alternatiivsete meetmete all peetakse silmas nõudluse paindlikkust/tarbimiskaja, näiteks elektrisõidukite elektritarbimise juhtimist, reageerivat/kahesuunalist laadimist, paindliku töörežiimiga soojuspumpasid, nutikaid termostaate, reaalajas reguleeritavat koduautomaatikat jne, kuid ka kasutusajast sõltuvaid energiatariife ja tarbimiskaja koondamise teenuseid, et reageerida konkreetsele vajadusele või eesmärgile. Eelkõige tuleb põhimõtet rakendada olukordades, kus on tegemist alternatiiviga investeeringutele energiavarustusse ja taristusse. Selle põhimõtte abil saab kindlaks teha ja rakendada kõige kulutõhusamaid lahendusi ning selle kohaldamine peaks toetama neid investeeringuid, mis aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Oluline on vastata keskkonnasäästlike investeeringute kriteeriumitele energia väärtusahela kõigis etappides, alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja. Ehk kui on võimalik lükata edasi suuri investeeringuid täiendava energiataristu rajamisse või uue elektrijaama ehitamisse ning selle asemel võtta kasutusele nutikaid digilahendusi, mis võimaldavad tarbimise juhtimise ja paindlikkuse kaudu katta energiatarbimise, tuleks eelistada ühiskonnale ja keskkonnale soodsamaid lahendusi. Punktiga 5 muudetakse seaduse normitehnilist märkust ning lisatakse andmed ülevõetava direktiivi 2023/1791 kohta. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maagaasiseadust. 73 Tarbimiskaja ehk tarbimise juhtimine (DSR – demand side response) on turuosalisepoolse elektritarbimise paindlikkuse kasutamine elektrisüsteemi juhtimisel, kusjuures kaasatud võib olla nii elektri tootmise kui tarbimise pool (kodumajapidamised, omavalitsused, avalik sektor, tööstus). 64 Punktiga 1 täiendatakse § 21² lõikega 7, viidates EnKSi § 7 lõikele 1, mida muudetakse ka käesoleva eelnõuga. Eesmärk on ära sisustada energiatõhususmeetmed, kui tehakse gaasivõrgu planeerimise ja arendamisega seotud investeerimisotsuseid. Punktiga 2 muudetakse seaduse normitehnilist märkust. Normitehnilises märkuses esitatud ülevõetud ELi direktiivide loetelu muudetakse ning ajakohastatakse direktiivide andmeid. Andmed direktiivile 2009/73/EÜ ja selle muutmise direktiivile jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2024/1788, millega asendatakse direktiiv 2009/73/EÜ. Andmed direktiivile 2009/28/EÜ jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2018/2001, millega asendatakse direktiiv 2009/28/EÜ. Andmed direktiivile 2012/27/EL ja selle muutmise direktiivile jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2023/1791, millega asendatakse direktiiv 2012/27/EL. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL on korduvalt oluliselt muudetud . Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud). Seletuskirjale on lisatud Eesti õiguse ja direktiivi vastavustabel. 5. Seaduse mõjud Seaduse rakendamine on oluline samm Eesti energiatõhususe eesmärkide saavutamisel, pakkudes majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset kasu. Mõjude hoolikas hindamine ja juhtimine tagab, et rakendamine on edukas ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti energiasüsteemis ja ühiskonnas tervikuna. Väiksemad energiakulud aitavad suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Avanevad uued võimalused ka uutele ettevõtlussuundadele, nt energiajuhtimissüsteemidele nii üldise teenusena kui ka seadmete tootjatele, riist- ja tarkvara teenuseid pakkuvatele ettevõtetele. 5.1. Sotsiaalne mõju Direktiiv (EL) 2023/1791 pöörab tähelepanu energiasäästu saavutamisele kõige haavatavamate rühmade (vähekaitstud tarbijad ja lõpptarbijad, väikese või keskmise sissetulekuga leibkonnad, sotsiaaleluruumides elavate inimesed, eakate ning maa- ja äärepoolsetes piirkondades elavad inimesed). Peamine takistus nende rühmade puhul on eelkõige huvi ja rahastamisvõimaluste puudumine. Seega avaldub tulevikus poliitikameetmete rakendamisel positiivne mõju just haavatavatele rühmadele, eriti just ELi rahastamisskeemide rakendamisel. Euroopa Liidus on loodud Sotsiaalne Kliimafond, mis keskendub just nendele rühmadele, luues meetmeid nende hoonete ja seadmete energiatõhususe suurendamiseks. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on minimaalne. Relvajõududel ei ole energiasäästukohustust, kuid ka seal innustatakse otsima meetmeid, kuidas energiatõhusust suurendada. Üldine energiatõhusus ning kohalike energiaallikate kasutamine vähendab aga riigi sõltuvust välistest tarnijatest, mis suurendab riigi sõltumatust ja julgeolekut. 5.3. Mõju majandusele Energiakasutusel ja energiahindadel on suur mõju ettevõtete äritegevusele ja konkurentsivõimele. Seega kõik meetmed, mis aitavad energiakasutust vähendada ja samal ajal tootlikkust parandada, on määrava tähtsusega. 65 Energiatõhusust ja süsinikuheite vähendamist käsitlevad ka Euroopa Liidu raportid ja algatused, nagu Mario Draghi raport,74 Konkurentsivõime Kompass75 ja puhta tööstuse kokkulepe,76 mis rõhutavad energiatõhususe rolli Euroopa majanduse konkurentsivõime, strateegilise autonoomia ja tööstuse dekarboniseerimise võtmetegurina. Lisaks Euroopa-sisesele raamistikule mõjutavad energiahindu ja seeläbi majandust üha enam ka globaalsed geopoliitilised riskid. Energiaturud on jätkuvalt tundlikud rahvusvaheliste tarneahelate häiretele, sealhulgas konfliktidele ja pingetele olulistes energiatransiidi piirkondades, nagu Hormuzi väin. Häired sellistes pudelikaelades võivad põhjustada järske hinnatõuse ja suurendada turu volatiilsust. Sellises keskkonnas aitab energiatõhususe suurendamine: • vähendada ettevõtete haavatavust energiahindade kõikumise suhtes; • parandada kulude prognoositavust ja juhtimist; • suurendada varustuskindlust kaudse nõudluse vähenemise kaudu. Meetmed, mis aitavad energiatõhususele kaasa, on nii teadlikkuse parandamine (nt energia- ja ressursiauditid ja parimate kogemuste jagamine) kui ka investeeringutoetused energiatõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Näiteks ettevõtete ressursitõhususe meede (https://kik.ee/et/toetavad-tegevused/ettevotete-ressursitohusus) 15 miljonit eurot. Avaliku sektori asutuste hoonete rekonstrueerimine mõjutab positiivselt ehitussektorit, kuna nõudlus nende tööde järele kasvab. Mõju ettevõtetele Uusi kohustusi ettevõtetele ei tule, vaid olemasolevate ulatus laieneb. Kui varem oli energiaauditi kohustus vaid suurettevõtetel (130–150 ettevõtet), siis nüüd suureneb nende ettevõtete arv kuni viis korda (~800 ettevõtteni), sest kohustus hakkab põhinema ettevõtte energiatarbimisel. Ettevõtete elektri ja gaasi tarbimise andmed on paremini kättesaadavad, puudulik on veel info transpordikütuste kohta. Tabelis 15 on esitatud Elering ASi andmed ettevõtete elektri ja gaasi tarbimise kohta aastal 2024. Kui energiatarbimine on üle 10 TJ, tekib ettevõttel energiaauditi koostamise kohustus, ja kui energiatarbimine on üle 85 TJ, siis energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustus. Tabel 15. Elering ASi andmed ettevõtete energiatarbimise kohta Ettevõtete arv Elektri ja gaasi tarbimine üle 10 TJ / 2,77 GWh 418 Elektri ja gaasi tarbimine üle 85 TJ / 23,6 GWh 51 Energiaauditi hind on 10 000 – 15 000 eurot, nelja aasta peale on see umbkaudu 2500–4000 eurot aastas. Sellele lisandub ettevõtte enda panus ja tööaeg näiteks andmete kogumiseks ja protsesside kirjeldamiseks audiitoritele. Energiajuhtimissüsteemi rakendamine on ettevõttele keerulisem, sest peamine on iseseisev töö sertifitseerimise ettevalmistamiseks. Sertifitseerimise tasu on enamasti ~ 1000 eurot päevas. Väiksematel ettevõtetel võib sertifitseerimine võtta aega kuni kolm päeva, suurematel kuni kümme päeva. See tähendab, et ettevõtte otsene kulu on 3000 – 10 000 eurot, millele lisandub taastõendamise tasu. 74 The Draghi report on EU competitiveness 75 Konkurentsivõime kompass - Consilium 76 Puhta tööstuse kokkulepe - Euroopa Komisjon 66 Bürokraatia vähendamine Seaduse järgi peavad ettevõtted esitama majandusaasta aruannetes ka tegevuskavad energiaauditite tulemuste põhjal, et suurendada energiatõhusust. Kliimaministeerium teeb koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonnaga, et tegevuskava täitmine oleks võimalikult automaatne ning lihtne. Energiaaudititest saadav kasu, olgu selleks siis teadlik energiatarbimise jälgimine (mõõdetav) või uued võimalikud investeeringud koos tasuvusaegadega, korvab kohustusest põhjustatud ajakulu. Energiaauditite kasu tuli ettevõtjate esindajate sõnul esile eriti 2022. a energiakriisi ajal, sest olid olemas juba soovitused ja ettepanekud, kuidas energiat kokku hoida. 5.3. Mõju elu ja looduskeskkonnale Energiatõhususe suurendamise mõju elu- ja looduskeskkonnale on kaudne, kuid positiivne, sest selle kaudu väheneb kiiremini fossiilkütuste kasutamine, samuti väheneb kasvuhoonegaaside heide. Kõik see aitab täita kliimaeesmärke. 5.4. Mõju regionaalarengule Seaduse rakendamine mõjutab regionaalarengut avaliku sektori asutuste kohustuste, hoonete renoveerimise ja haavatavatele gruppidele tähelepanu pööramise kaudu. Väiksematele kohalikele omavalitsustele rakendub üldine energiasäästukohustus alles 2027. või 2030. aastal (elanike arvu järgi). Hoonete rekonstrueerimise eesmärgid rakenduvad kõigile alates 2025. aasta sügisest. Uued ja korda tehtud hooned (nii elamud kui ka mitteelamud) muudavad elukeskkonna meeldivamaks, mõjutades ka sel viisil kohalikku elu. 5.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Nii üldise energiatõhususkohustuse kui ka hoonete rekonstrueerimise kohustuse rakendumine avaldab suurt mõju avaliku sektori asutustele. Avaliku sektori asutusi käsitatakse seaduses samamoodi nagu RESi §-s 2. Statistikaameti andmeil on selliseid asutusi (seisuga 16.04.2026) 2160, neist keskvalitsuse haldusalas 296 asutust, kohaliku omavalitsuste omi 1863 ning riiklike sotsiaalkindlustusfonde on kaks. Keskvalitsuse alla kuuluvad järgmised asutused: teatrid, ministeeriumid ja nende allasutused, riigigümnaasiumid, haiglate sihtasutused, muuseumide sihtasutused, ülikoolid ja kutsekoolid, jt. Kohalike omavalitsuste hallata on järgmised asutused: koolid, raamatukogud, lasteaiad, kommunaalettevõtted, hooldekodud, omavalitsusliidud jt, mistõttu on nende koguarv, millele kohustus rakendub, keskvalitsusega võrreldes suurem. Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on Eesti Töötukassa ja Tervisekassa. Avaliku sekotri asutustele tekib üldine iga-aastane energiasäästukohustus 1,9% 2021. aasta tarbimisest. Tabeli (lk 8) kohaselt oli avaliku sektori kogu energiatarve 2021. aastal ~ 1600 GWh (välja on jäetud ühistransport ja relvajõud), kuid kuna kohustus rakendub kohalikele omavalitsustele erinevalt elanike arvu järgi, siis aastaks 2030 peab avalik sektor kokku hoidma ~ 40 GWh/a. Kuidas energiasäästu kohustus rakendub, on esitatud joonisel 2. Avaliku sektori asutuste hoonetele tekib 3% ulatuses rekonstrueerimise nõue 1. jaanuaril 2024 nende hoonete üldpõrandapinnast, mis olid selle päeva seisuga üle 250 m2 ja kus oli tagatud sisekliima ning mille energiaklass oli kehvem kui C. Eespool joonise 3 järgi oli avaliku sektori omandis ~ 6 550 000 m2 , millest 3% on 197 000 m2 . 67 Teiste liikmesriikide kogemused on näidanud, et teadlik energiatarbimise jälgimine ühtsetel alustel säästab juba igal aastal kuni 5%. Avaliku sektori asutuste käes on erinevaid hooneid (koolid, kontorihooned, korterelamud, haiglad, muuseumid jt), mistõttu ei saa rekonstrueerimise maksumust lihtsalt hinnata. Üldiselt võttes on rekonstrueeritava ruutmeetri maksumuseks 1200 eurot. Kuna hoone rekonstrueerimisega ei kaasne vaid energiatõhususe tööd, vaid sellega võib muuta nii ruumiplaneeringut, hoonet laiendada jms, siis tegelik investeering on kuni 2400 eurot m2 kohta. Võttes arvesse kogu investeeringut, on kulu avaliku sektori asutustele ~ 400 miljonit eurot aastas. Kehtiva riikliku eelarvestrateegia77 (RES) meetmete kohaselt on avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks ette nähtud piiratud mahus rahalised vahendid: • kohalike omavalitsuste hoonete toetuseks ligikaudu 137 miljonit eurot perioodil 2026– 2029; • keskvalitsuse hoonete toetuseks ligikaudu 132 miljonit eurot perioodil 2027–2030. Keskvalitsus Seni on olnud hoonete (v.a haiglad ja ülikoolid) rekonstrueerimise kohustus keskvalitsusel. Eelkõige rekonstrueeriti seni ministeeriumite ja nende allasutuste omandis olevaid hooneid. Kuna direktiiv kehtestab üleminekusätted ainult kohalikele omavalitsustele, siis ülejäänud avaliku sektori hooned kuuluvad keskvalitsuse alla. Keskvalitsuse (sh haiglad ja ülikoolid) energiatarve oli 2021. aastal u 1003 GWh, millest 93% tarbisid hooned, 1% rajatised (nt tänavavalgustus riigiteedel) ja 5% transport (tabel 8). Seega tuleb energiasäästu saavutamiseks hoolikamalt jälgida energiakasutust hoonetes ja tehnosüsteemide tööd ning rekonstrueerida hooned. Keskvalitsuse omandis oli (tabel 3) 790 hoonet (17% hoonetest), kasulikku üldpinda 2 062 505 m2 (20% üldpinnast). Keskvalitsuse kinnisvara koordinaatori rolli täidab juba praegu Rahandusministeerium, mistõttu ei ole näha tema töökoormuse suurenemist uute nõuete tõttu. Ülikoolid ja haiglad Ülikoolidele ja haiglatele ei ole seni selliseid kohustusi seatud. Nende hoonetega seotud tegelikku mõju on keeruline hinnata, sest paljudel puudub energiamärgis. Seetõttu on need arvatud nende hoonete hulka, mis vajavad rekonstrueerimist. Tallinna linnale kuuluvatele haiglatele, nagu Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla, kehtiks justkui kohalikule omavalitsusele lubatud erand, kuid kuna Tallinnas on üle 50 000 elaniku, siis tegelikult talle erandit ei tehta. Ülikoolidel on 139 hoonet kasulikku üldpõrandapinnaga 709 284 m2 . Haiglatel on 95 hoonet kasuliku üldpõrandapinnaga 491 932 m2 . Mõlemad valdkonnad moodustavad kogu hoonete hulgast 2%, aga põrandapinnast 8% (tabel 3). Need hooned on väga olulised energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks, kuid seda, kas nende puhul on majanduslikult ja tehniliselt mõistlik pingutada energiatõhususe miinimumnõuete täitmise nimel, tuleb iga hoone puhul analüüsida eraldi. Kohalikud omavalitsused Avaliku sektori asutusi on kõige rohkem kohalikel omavalitsustel, mis teeb keeruliseks nii üldise energiasäästu eesmärgi saavutamise kui ka 3% ulatuses hoonete rekonstrueerimise 77 2026. aasta riigieelarve seletuskiri .docx 68 saavutamise. Kohaliku omavalitsuse asutuste energiatarbimine 2021. aasta oli kokku ~ 1200 GWh, millest 86% kulus hoonete energiatarbe katmiseks, 13% rajatistele (nt tänavavalgustus) ja vaid 1% omavalitsusüksuste muule transpordile kui ühistransport. Avaliku sektori asutuste hoonetest moodustavad kohalike omavalitsuste omandis olevad hooned 79% hoonete arvust (3722) ja 64% kasulikust üldpõrandapinnast (5 773 769 m2 ). Riigi tugi kohalikele omavalitsustele on siin väga oluline, seda nii toetusmeetmete pakkumisel kui ka hoonete või tänavavalgustuse rekonstrueerimisel. Kohalike omavalitsuste töökoormus oluliselt ei suurene, kui riik annab tööriistad energiatõhususe seireks. Kohalike omavalitsuste kinnisvara koordinaatori rolli täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes juba praegu tegeleb nii toetusmeetmete väljatöötamisega kui ka veab projekti „Minu omavalitsus78 “. Eelnõukohase seadusega tekib kuuel kohalikul omavalitsusel ühekordse mõjuga kohustus koostada kütte- ja jahutuskava. Kava koostamise eesmärk on anda strateegiline ülevaade piirkonna kütte- ja jahutussektori olukorrast. Seos hoonete energiatõhususe direktiiviga (EPBD) Lisaks energiatõhususe direktiivile rakenduvad avaliku sektori hoonetele ka hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevad miinimumnõuded mitteeluhoonetele. Need nõuded mõjutavad rekonstrueerimise ajastust ja ulatust, kuid ei muuda energiatõhususe direktiivist tulenevat 3% suurust rekonstrueerimiskohustust. Alternatiivid ja rahastus Avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kohustust on võimalik täita eri viisil, mis erinevad investeeringuvajaduse, energiasäästu ulatuse ning Euroopa Liidu õiguse täitmise seisukohalt. Energiamajanduse direktiivist tuleneva 3% suuruse rekonstrueerimiskohustuse täitmine (vähemalt C-energiaklassini) eeldab perioodil 2027–2030 ligikaudu 0,78 miljoni m² hoonete rekonstrueerimist kogumaksumusega umbes 1,14 miljardit eurot, millest tagatud rahastus katab ligikaudu 269 miljonit eurot. Täiendav rahastusvajadus koos omaosalusega on ligikaudu 860 miljonit eurot. Hinnanguline püsikulude kokkuhoid on kuni 12,2 miljonit eurot aastas. Alternatiivina on võimalik investeerida madala energiaklassiga hoonete rekonstrueerimisele vähemalt E-energiaklassini. Sellisel juhul rekonstrueeritakse ligikaudu 2,0 miljonit m² hoonepinda kogumaksumusega umbes 196 miljonit eurot ning hinnanguline püsikulude kokkuhoid on kuni 23,9 miljonit eurot aastas. Nimetatud lähenemisviis on kulutõhusam energiasäästu ja rekonstrueeritava mahu mõttes, kuid ei võimalda täita energiatõhususe direktiivist tulenevat 3% suurust rekonstrueerimiskohustust ning sellega kaasneb rikkumismenetluse ja võimalike sanktsioonide risk. Samuti jääb hinnanguliselt osa energiasäästu eesmärgist täitmata ning tekib vajadus lisainvesteeringuteks tulevikus. Eelnõu koostamisel lähtuti põhimõttest, et energiatõhususe direktiivist tulenev 3% suurune rekonstrueerimiskohustus võetakse üle. Rakendamisel on põhjendatud kasutada paindlikku lähenemisviisi, mille kohaselt suunatakse investeeringud esmajärjekorras madala energiaklassiga hoonete rekonstrueerimisele, säilitades samal ajal eesmärgi rekonstrueerida hooned C-energiaklassi tasemele. 78 Kinnisvara ülevaade | Minuomavalitsus 69 Lisainvesteeringute vajadus rahuldatakse võimaluse korral Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi vahenditest ning olemasolevate toetusmeetmete maksimaalse kasutamise kaudu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Energiatõhususe järelevalve ülesandeid täidab TTJA: hoonete energiatõhususe järelevalve (energiamärgised, laadimistaristu) 0,5 ametikohta ja suurettevõtete energiaauditite järelevalve 0,5 ametikohta, kokku üks ametikoht. Eelnõu seadusena jõustumisel suureneb TTJA töökoormus, eelkõige seoses nende ettevõtete arvu olulise kasvuga, kellele laieneb energiaauditite kohustus (hinnanguliselt kuni viis korda). Sellega kaasneb nii järelevalve- kui ka teavitustegevuse mahu suurenemine. TTJA täiendavaks ülesandeks on andmekeskuste energiatõhususe andmete esitamise kohustuse täitmise üle järelevalve teostamine. Kuna hinnanguliselt puudutab kohustus Eestis ligikaudu 15 andmekeskust, ei too see kaasa olulist täiendavat töökoormust. Täiendavate ametikohtade loomist ei kavandata. TTJA täidab eelnõukohasest seadusest tulenevad ülesanded olemasolevate ressursside piires, rakendades töökorralduslikke ja tehnilisi meetmeid. Esiteks vaadatakse üle olemasolevate ressursside kasutus. TTJA ei ole varem täiel määral realiseerinud hoonete energiatõhususe järelevalveks ette nähtud ametikohta79 (sh laadimistaristu ja tehnosüsteemide hindamise järelevalve), mis võimaldab suunata ligikaudu 0,5 ametikohta ettevõtete energiaauditite järelevalvesse. Teiseks vähendatakse järelevalvega kaasnevat töökoormust digitaliseerimise kaudu. Riik arendab koostöös reaalajamajanduse ja kestliku aruandluse valdkonnaga lahendusi, mis võimaldavad esitada energiaauditite alusel koostatud tegevuskavad majandusaasta aruande koosseisus automatiseeritult. Samuti võimaldab Euroopa andmebaas ReportENER kontrollida andmekeskuste aruandluskohustuse täitmist elektrooniliselt. See võimaldab standardiseerida andmete esitamist, lihtsustada kontrolli ning rakendada riskipõhist järelevalvet. Kolmandaks toetab järelevalve tõhustamist riiklike andmekogude ja infosüsteemide arendamine, sealhulgas energiatõhususe seire lahendused, mis võimaldavad andmete ristkasutust ja vähendavad vajadust käsitsi kontrollide järele. Kliimaministeerium täidab hetkel energiasäästu koordinaatori rolli. Eelnõu rakendamisega kaasneb täiendav töökoormus Kliimaministeeriumile, eelkõige avaliku sektori energiatõhususe kohustuste täitmise koordineerimise, seire ja aruandluse korraldamisel ning Euroopa Komisjoni teavitamisel. Nende ülesannete täitmiseks on arvestatud ühe täistööajaga ametikoha (1 FTE) vajadusega, mille hinnanguline kogukulu on kuni 50 000 eurot aastas. Avaliku sektori energiatõhususe koordineerimise täpne institutsionaalne korraldus määratakse analüüsi käigus. Võimaliku lahendusena kaalutakse koordineeriva funktsiooni delegeerimist kas olemasolevale riigi äriühingule või sihtasutusele, sealhulgas Eesti Keskkonnauuringute Keskusele või Riigi Kinnisvara ASile, arvestades nende senist rolli andmehalduse, kinnisvara juhtimise ja seire valdkonnas. 79 https://www.riigikogu.ee/download/b865ca8a -b1f6-4e65-9c6a-cfebec6b3ad6, (lk 23). 70 Lõplik lahendus sõltub edasisest analüüsist ning eesmärgist tagada ülesannete kulutõhus ja toimiv täitmine, kasutades võimalikult suures ulatuses olemasolevaid institutsionaalseid võimeid. IT ja andmehaldus Andmehaldus on direktiivi rakendamisel keskse tähtsusega, eelkõige avaliku sektori energiatõhususe seire ja aruandluse tagamisel. Avaliku sektori asutuste energiatarbimise ja - säästu usaldusväärne hindamine eeldab süsteemset, võrreldavat ja ajakohast andmekogumist. Komisjoni soovitustes (kokkuvõte joonisena allpool) on esitatud suunised selle kohta, millises ulatuses ja detailsuses tuleks avaliku sektori andmeid koguda. Joonis 6. Andmeväljad energia lõpptarbimise andmete kogumiseks avaliku sektori asutuste kaupa Eelnõu koostamise ajal koguti andmeid valdavalt käsitsi, kasutades riigi finantsandmete platvormi riigiraha.fin.ee. Selline lähenemisviis on ajamahukas ning ei võimalda tagada piisavat andmete kvaliteeti ja ajakohasust. Seetõttu on vajalik liikuda automatiseeritud andmekogumise suunas. Oluline tähtaeg on 11. oktoober 2027, millest alates tekib riigil kohustus minna üle tegelikel energiatarbimise andmetel põhinevale seirele. See tähendab, et senine hinnanguline ja kaudsetel metoodikatel põhinev arvestus tuleb asendada automatiseeritud ja andmepõhise lahendusega. Nimetatud üleminekuga viivitamine suurendab riski, et riik ei täida Euroopa Liidu aruandlus- ja seirekohustusi nõuetekohaselt. Andmete koondamine ühtsesse lahendusse võimaldab: − saada terviklik ülevaade avaliku sektori asutuste energiatarbimisest ja majandamiskuludest; 71  − parandada energiatõhususe meetmete sihistamist, suunates investeeringud sinna, kus mõju on suurim; − toetada otsustusprotsesse viisil, mis ei kahjusta avalike teenuste kvaliteeti. IT-arenduse vajadus hõlmab nii olemasolevate süsteemide edasiarendamist kui ka uute andmevahetuslahenduste loomist. Arenduste täpne maksumus sõltub valitavast arhitektuurist ja integratsioonide ulatusest, kuid varasemate sarnaste riiklike arenduste põhjal on hinnanguline suurusjärk 300 000 – 600 000 eurot. Lisaks arenduskulule on vajalik tagada püsiv võimekus süsteemi analüüsida, hallata ja arendada. Selleks on vajalik vähemalt üks täistööajaga ametikoht (1 FTE), kelle ülesanne: − seiresüsteemi arenduse koordineerimine ja nõuete täpsustamine, − andmevahetuse ja andmekvaliteedi tagamine, − aruandluse ettevalmistamine ning süsteemi pidev parendamine. Avaliku sektori tööjõukulu arvestades on ühe ametikoha aastane kulu ligikaudu 50 000 eurot (koos tööandja maksudega). Seiresüsteemi ärianalüüsi jaoks on Kliimaministeerium esitanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlusvooru80 oma projektitaotluse. Lisaks avaliku sektori seiresüsteemi analüüsile, hinnatakse projekti käigus ka kumulatiivse energiasäästu monitoorimise võimalust. Teiste riikide näited selle kohta, kuidas toimub avaliku sektori energiatarbimise seire. a) Horvaatia -– https://www.isge.hr/login.xhtml Jälgitakse asutuste energia- ja veekasututust, tänavavalgustust, sõidukite kasutamist. Andmed jooksevad arvetelt automaatselt, aga on olemas ka käsitsi sisestamise võimalus. Oluline on rõhutada, et Horvaatias kehtib kõigile asutustele kohustus määrata nn energiajuht (ingl k energy manager), kes siis süsteemselt jälgib asutuse energiakasutust. b) Luksemburg – https://www.klima-agence.lu/en/enercoach Keskendutakse eelkõige kohalikele omavalitsustele, tasuta ja lihtsalt kasutatavale ning tõhusale energiaarvestuse tarkvarale, mis toimib armatuurlaua ja kokpitina: see tööriist võimaldab tõhusalt salvestada, illustreerida ja analüüsida energia (soojus ja elekter) ja vee tarbimist ning CO 2 heitkoguseid mitteeluhoonetes ja -rajatistes (avalik valgustus ja sõidukid). Nende kogemused on järgmised: varade ja seadmete energiatarbimise selgem nägemus ja läbipaistvus; selgitab välja kokkuhoiuvõimalused; andmepõhised otsused ja annab ülevaate võimalikest subsiidiumitest. c) Iirimaa – https://ultantechnologies.com/energy-efficiency-in-public-buildings/, Public Sector Monitoring & Reporting Programme Kasutusel alates aastast 2017, süsteem põhineb Ultan Technologiesi SensorCIS tarkvaral, mida on Iiri energiaagentuuri (SEAI) jaoks oluliselt muudetud. SEAI maksab iga-aastast litsentsitasu ning lisatasusid käimasoleva süsteemitoe ja arendustöö eest. SEAI pakub ka kasutajatuge, mis aitab tarkvarakasutajatel aruandeid täita. Väga põhjalik ülevaade nii koolide, haiglate kui ka teiste asutuste kohta. Kasutatakse teenuse kasutamise (aktiivsuse) mõõdikut ehk võetakse arvesse, kui on nn standardkasutusest erinev hoonete kasutamine. Samuti pakub süsteem baastaseme võrdlust, et jälgida eesmärkide täitmist. SEAI koostab eraldi tulemuskaardi ja analüüsi iga avaliku sektori asutuse tegevuse kohta, sh graafikuid, andmeid ja võrdlusuuringuid teiste avalik-õiguslike asutustega. 80 Kliima- ja energiapoliitika uuringud | Keskkonnainvesteeringute Keskus 72  Nagu Horvaatias on ka Iirimaa igas asutuses oma energiajuht, kes vastutab andmete sisestamise eest, v.a elektri ja maagaasi kasutamise andmed, mis tulevad automaatselt. Mõju riigieelarvele: 1) investeeringud avaliku sektori hoonetesse: 269 miljonit aastatel 2027–2030, et täita renoveerimiseesmärki; 2) avaliku sektori koordinaatori roll (alguses Kliimaministeerium, võimalik hiljem halduslepinguga edasi suunata, kui leitakse sobivam asutus): üks ametikoht kuluga kuni 50 000 eurot aastas (koos maksude ja töövahendite kuluga); 3) avaliku sektori asutuste energiakasutuse seire loomine: 300 000 – 600 000 eurot. 6. Muud otsesed mõjud ja kulud Energiatõhususe direktiiv sätestab uue riikliku kumulatiivse energiatõhususe eesmärgi – 21 280 GWh, mis on juba Eesti õigusruumi üle võetud Vabariigi Valitsuse 22. novembril 2023. a määruse nr 104 „Energiasäästukohustuse jaotuskava1 “81 §-ga 2 „Üldine energiasäästukohustus ajavahemikul 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a on 21 295 GWh“. Direktiivi ülevõtmise ajal Euroopa Komisjon ajakohastas eesmärke uute andmetega (nt primaarenergia ja lõppenergia tarbimine) ja kumulatiivse energiasäästu kohustus vähenes 15 GWh võrra. Määruse nr 104 lisa82 järgi on poliitikameetmetega tagatud energiasääst 13 081 GWh ehk puudu on ~ 8000 GWh. Võrreldes määruse koostamise ajaga on uute meetmetena lisandunud 1. jaanuaril 2025 rakendunud mootorsõidukimaks ja sõiduki registreerimistasu, mille mõju energiatõhususele on ~ 800 GWh. Määruse nr 104 koostamise ajal ei arvestatud juurde 1. jaanuaril 2024 rakendunud käibemaksu tõusu, mis nüüd on korrigeeritud. Energiakandjate kaudu (elekter, maagaas, kütused) avalduv käibemaksu mõju kumulatiivsele energiasäästule on 1432 GWh. Kokku on maksumuudatuste mõju kumulatiivse energiatõhususe eesmärgi saavutamisele positiivne, tuues kaasa ~ 2232 GWh säästu. Poliitikameetmetega kaetakse kokku 15 313 GWh kumulatiivsest energiasäästust ehk puudu on ~ 6000 GWh. Vaadates kumulatiivse energiasäästu jagunemist perioodile 2021–2030, on Eestil energiasäästukohustus kaetud aastani 2027. Aastatel 2028–2030 tuleb veel võimalikele poliitikameetmetele (nt avalike hoonete renoveerimine) leida lisarahastust või rakendada uusi poliitikameetmeid (nt vabatahtlik energiasääst ettevõtlussektorites). Võimalikke uusi poliitikameetmeid käsitles Euroopa Komisjoni toel ellu viidud projekt „Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia“83 . 7. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine eeldab järgmiste rakendusaktide muutmist või kehtestamist (määruste kavandid esitatud seletuskirja lisas 2): 1) majandus ja taristuministri määruse nr 76 „Energiaauditit miinimumnõuded“ muutmise määrus – täpsustatakse pädevusi ja sektoreid; 2) taristuministri uus määrus, millega reguleeritakse seda, kuidas arvutada kuluneutraalsust sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel; 81 Energiasäästukohustuse jaotuskava–Riigi Teataja ja seletuskiri – Vabariigi Valitsuse määruse „Energiasäästukohustuse jaotuskava“ eelnõu – EIS 82 Energiasäästukohustuse jaotuskava lisa 83 Estonia_RenoWave_Comprehensive Executive Summary.pdf, Energiatõhususe uuringud | Energiatalgud 73  3) taristuministri uus määrus, mis täpsustab, kuidas arvutada avaliku sektori olemasolevate hoonete rekonstrueerimise majandusliku olelusringi aegset CO 2 heidet;; 4) tühistatakse majandusministri 1997. a teadaanne „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“84 ning asendatakse see määrusega. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi kohaselt pidi liikmesriik direktiivi hiljemalt 2025. aasta 11. oktoobriks riigisisesesse õigusse üle võtma. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Konkurentsiametile. Eelnõu edastatakse arvamuse esitamiseks MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Rektorite Nõukogule, Eesti haiglatele, Eleringi AS-le, Elektrilevi OÜ-le, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele ning Eesti Soojustehnikainseneride Seltsile. 84 Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika–Riigi Teataja. 74  Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituru seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) seletuskirja Lisa 2 Rakendusaktide kavandid: 1) M ajandus ja taristuministri määruse nr 76 „Energiaauditit miinimumnõuded“ muutmine . Muud atuste eesmärk on täpsustada energiaaudiitorite pädevusvaldkondi vastavalt ettevõtlussektorile, samuti üle vaadata energiaauditi nõuded koostöös ka ESG aruandlusega. Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 44 alusel ( EnKS § 27 lg 2 1, uus lõige). 2 ) Taristuministri uus määrus, kuidas arvutada kuluneutraalsust sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel. Pealkiri „Sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel kuluneutraalsuse arvutamise metoodika“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Metoodika Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 21 alusel ( EnKS § 5 lg 4 1 , uus lõige) 3 ) Taristuministri uus määrus, mis täpsustab kuidas arvutada avaliku sektori olemasolevate hoonete rekonstrueerimise majandusliku olelusringi CO2 heidet. Pealkiri – „Avaliku sektori asutuste olemasolevate hoonete süsiniku olelusringi arvutamise metoodika“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Metoodika Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 24 alusel ( EnKS § 5 lg 6 1 , uus lõige) 4 ) Taristuministri uus määrus mis sätestab nõuded andmekeskustele ning andmetele mida tuleb raporteerida Euroopa andmekeskuste andmebaasi. Pealkiri – „Andmekeskuste energiatõhususe jälgimine ja avaldamise miinimumnõuded“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Miinimumnõuded Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 48 alusel ( EnKS § 28 1 lg , uus paragrahv ) 5 ) Tühistatakse 1999 majandusministri teadaanne „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ ning asendatakse see uue taristu / energia- ja keskkonnaministri määrusega. Pealkiri - „Soojus ja jahutusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ Sisu – Mõisted ja üldsätted Plaanilise soojavajaduse arvestus Tegelike soojuskulude arvestus Soojusenergia hinna kujundamine Soojusvarustuse kulude arvestus väikekatlamajade puhul Soojusvarustuse kulude jaotamine ja tarbijatega arveldamine Pretensioonide lahendamine Rakendusakt on seotud eelnõu punktiga 37 ( EnKS § 11 lg 3 täiendamine) Lisa 1 07.07.2025 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/1791/EL, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust 2023/955/EL (uuesti sõnastatud) ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti norm 2023/1791/EL EL-i õigusakti normi ülevõtmise kohustus EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, valikuline Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri Artikli 1 lõige 1 Käesolevas direktiivis kehtestatakse liidus energiatõhususe edendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu energiatõhususe eesmärkide täitmine ning võimalus energiatõhusust jätkuvalt parandada. Selle ühise raamistiku eesmärk on aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (35) rakendamisele ja liidu energiavarustus kindlusele, vähendades liidu sõltuvust energiaimpordist, sealhulgas fossiilkütustest . Käesolevas direktiivis kehtestatakse normid, mille eesmärk on viia energiatõhusus esmatähtsana ellu kõigis sektorites, ja kõrvaldada e nergiaturutõkked ning energia tõhusat tarnimist, ülekannet, salvestamist ja kasutamist takistavad turutõrked. Sellega nähakse ette ka soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kindlaksmääramine aastaks 2030. Käesolev direktiiv aitab rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, andes ühtlasi panuse selleks, et liit oleks kaasav, õiglane ja jõukas ühiskond, millel on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus. Artikli 1 lõige 2 Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takista ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas liidu õigusega. Kui liikmesriigi õigusaktides nähakse ette rangemad meetmed, teavitab liikmesriik sellistest õigusaktidest komisjoni Jah EnkS § 1 lg 1 Kehtiv säte , ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 1 „energia“ – energiatooted nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (36) artikli 2 punktis d Jah EnKS § 2 p 3 Kehtiv mõiste, sõnastus viidud direktiiviga kooskõlla. Eelnõu punkt 2 Artikkel 2 (mõisted) lõige 2 „energiatõhususe esikohale seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18; Jah EnKS § 2 p 3 1 Uus mõiste , eelnõu punkt 3 Artikkel 2 (mõisted) lõige 3 „energiasüsteem“ – süsteem, mis on eelkõige ette nähtud energiateenuste osutamiseks, et rahuldada lõpptarbimis sektorite energianõudlust soojuse, kütuste ja elektri kujul; Jah EnKS § 2 p 8 1 Uus mõiste , eelnõu punkt 6 Artikkel 2 (mõisted) lõige 4 „süsteemi tõhusus“ – energiatõhusate lahenduste valimine, juhul kui nad võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, täiendavat paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; Jah EnKS § 2 p 3 2 Uus mõiste , eelnõu punkt 3 Artikkel 2 (mõisted) lõige 5 „primaarenergia tarbimine“ – kättesaadava energia brutotarbimine, välja arvatud rahvusvahelised merepunkrivarud, mitteenergeetilised lõpptarbimisalad ja ümbritseva keskkonna energia Jah En Ks § 2 lg 26 Muudetakse , eelnõu punkt7 Artikkel 2 (mõisted) lõige 6 „energia lõpptarbimine“ – kogu energia, mis tarnitakse tööstussektorile, transpordisektorile, sealhulgas rahvusvaheliste õhuvedude e nergiatarbimiseks, leibkondadele, avalike ja erateenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile ning muudele lõpptarbimissektoritele , välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine, ümbritseva keskkonna energia ning tarned muundamissektorile ja energiasektorile ning edastamisel ja jaotamisel tekkinud kaod, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisas; Jah EnKS § 2 lg 7 Sõnastatakse ümber , eelnõu punkt 5. Artikkel 2 (mõisted) lõige 7 „ümbritseva keskkonna energia“ – ü mbritseva keskkonna energia nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 2 Jah KKuTS § 2 lg 13 Kehtiv säte , ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 8 „energiatõhusus“ – töö, teenuse, kauba või energia väljundi ja energiasisendi vaheline suhe; Jah EnKS § 2 p 12 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 9 „energiasääst“ – säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates või nii mõõtes kui hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; Jah EnKS § 2 p 8 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 10 „energiatõhususe paranemine“ – energiatõhususe suurenemine tehnoloogiliste, käitumuslike või majanduslike muutuste tulemusel; Jah EnKS § 2 p 14 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõiste d ) lõige 11 „energiateenus“ – füüsiline kasu, teenus või kaup, mis saadakse energia kombineerimisel energiatõhusa tehnoloogiaga või tegevusega, mis võib hõlmata teenuse osutamiseks vajalikke toiminguid, hooldust ja kontrolli, mida tehakse lepingu alusel ja mille puhul on tõestatud, et tavaolukorras viib see kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiatõhususe paranemiseni või primaarenergia säästmiseni Jah EnKS § 2 p 10 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 12 „avaliku sektori asutused“ – riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste poolt otse rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega; Jah EnKS § 2 p 1 Muudetakse , eelnõu punkt 1 Artikkel 2 (mõisted) lõige 13 „kasulik üldpõrandapind “ – hoone või selle osa põrandapind, mille sisekliima reguleerimiseks kasutatakse energiat; Jah EnKS § 2 p 17 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 14 „avaliku sektori hankijad“ – avaliku sektori hankijad, nagu need on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 6 lõikes 1, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 Jah RHS § 5 lg 2 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 15 „võrgustiku sektori hankijad“ – võrgustiku sektori hankijad, nagu need on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 7 lõikes 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 Jah RHS § 5 lg 3 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 16 „energiajuhtimissüsteem“ – kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad strateegias, millega kehtestatakse energiatõhususeesmärk ja kava selle eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine; Jah EnKS § 2 p 6 Täiendatud , eelnõu punkt 4 Artikkel 2 (mõisted) lõige 17 „Euroopa standard“ – Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard; Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei muudetud Artikkel 2 (mõisted) lõige 18 „rahvusvaheline standard“ – Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard; Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei muudetud 21) Artikkel 2 (mõisted) lõige 19 „kohustatud isik“ – energiatarnija, energia jaemüügi ettevõtja või põhivõrguettevõtja, kes on seotud artiklis 9 osutatud riiklike energiatõhususkohustuste süsteemidega Jah MTMm EsAE § 2 p 1 Kehtiv mõiste, ei muudetud 22) Artikkel 2 (mõisted) lõige 20 „volitatud isik“ – juriidiline isik, kellele valitsus või muu avaliku sektori asutus on delegeerinud volitused arendada, juhtida või hallata rahastamiskava selle valitsuse või muu avaliku sektori asutuse nimel; Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei muudetud 23 ) Artikkel 2 (mõisted) lõige 21 „osalev isik“ – ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale vabatahtliku kokkuleppega kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikainstrumendiga; Jah EnKS § 2 p 24 Kehtiv mõiste, ei muudetud 24) Artikkel 2 (mõisted) lõige 22 „avaliku sektori rakendusasutus“ – avalik-õiguslik asutus, kes vastutab energia või süsiniku maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, fiskaalsete stiimulite, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide, koolitus- või haridustegevuse elluviimise või jälgimise eest; Jah EnKS § 2 p 2 Kehtiv mõiste, ei muudetud 25) Artikkel 2 (mõisted) lõige 23 „poliitikameede“ – regulatiivne, finants-, fiskaal-, vabatahtlik või teabe andmise instrument, mille liikmesriik on ametlikult kehtestanud ja rakendanud turuosalistele toetava raamistiku, nõude või stiimuli loomiseks, et pakkuda ja osta energiateenuseid ja võtta muid energiatõhususe parandamise meetmeid Jah EnKS § p 25 Kehtiv mõiste, ei muudetud 26) Artikkel 2 (mõisted) lõige 24 „üksikmeede“ – meede, mis viib energiatõhususe kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava paranemiseni ja mis võetakse poliitilise meetme tulemusel; Jah EnKS § 2 p 30 Kehtiv mõiste, ei muudetud 27) Artikkel 2 (mõisted) lõige 25 „energiatarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia transpordi eest selle tarnimiseks lõpptarbijatele või jaotusjaamadele, kes müüvad energiat lõpptarbijatele; Jah EnKS § 2 p 9 Kehtiv mõiste, ei muudetud 28) Artikkel 2 (mõisted) lõige 26 „jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 määratletud jaotusvõrguettevõtja elektri puhul või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur gaasi puhul; Jah EnKS § 2 16 Kehtiv mõiste, ei muudetud 29) Artikkel 2 (mõisted) lõige 27 „energia jaemüügi ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb energiat lõpptarbijatele Jah EnKs § 2 p 5 Kehtiv mõiste, ei muudetud 30) Artikkel 2 (mõisted) lõige 28 „lõpptarbija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab energiat oma lõpptarbimiseks; Jah EnKS § 2 p 21 Kehtiv mõiste, ei muudetud 31) Artikkel 2 (mõisted) lõige 29 „energiateenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib energiateenused või energiatõhususe parandamise meetmed lõpptarbija seadmesse või ruumidesse; Jah EnKS § 2 p 11 Kehtiv mõiste, ei muudetud 32) Artikkel 2 (mõisted) lõige 30 „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „ VKEd “ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (37) lisa artikli 2 lõikes 1 määratletud ettevõtjad; Jah EnKS § 2 p 29 Kehtiv mõiste, ei muudetud 33) Artikkel 2 (mõisted) lõige 31 „mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud ettevõtja; Jah EnKS § 2 p 29 1 Uus mõiste , eelnõu punkt 9 34) Artikkel 2 (mõisted) lõige 32 „energiaaudit“ – süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused, säästu suurus ja kulutõhusa taastuvenergia tootmise võimalused, ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; Jah EnKS § 2 p 4 Kehtiv mõiste, ei muudetud 35) Artikkel 2 (mõisted) lõige 33 „energiatõhususe leping“ – kasusaaja ja energiatõhususe parandamise meetme osutaja vaheline lepinguline kokkulepe, mida kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel makstakse nimetatud meetmesse panustatud töö, tarnete või teenuste eest sõltuvalt lepingus kokku lepitud e nergiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust; Jah EnKS § 2 p 13 Kehtiv mõiste, ei muudetud 36) Artikkel 2 (mõiste d ) lõige 34 „nutiarvestisüsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 23 määratletud nutiarvestisüsteem või direktiivis 2 009/73/EÜ osutatud arukas arvestisüsteem; Jah EnKS § 2 p 22 Kehtiv mõiste, ei muudetud 37) Artikkel 2 (mõisted) lõige 35 „põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35 määratletud põhivõrguettevõtja elektri puhul või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldur gaasi puhul Jah EnKS § 2 p 32 Kehtiv mõiste, ei muudetud 38) Artikkel 2 (mõisted) lõige 36 „ koostootmine“ – soojusenergia ja elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis; Jah EnKS § 2 p 20 Kehtiv mõiste, ei muudetud 39) Artikkel 2 (mõisted) lõige 37 „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa soojuse või jahutuse vajadust ja mis muidu täidetaks turutingimustel muude e nergiatootmisprotsessidega kui koostootmine; Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 6 Kehtiv mõiste, ei muudetud 40) Artikkel 2 (mõisted) lõige 38 „kasulik soojus“ – soojus, mis on toodetud koostootmisprotsessis, et täita majanduslikult põhjendatud nõudlust soojuse või jahutuse järele; Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 3 Kehtiv mõiste, ei muudetud 41) Artikkel 2 (mõisted) lõige 39 „koostoodetud elekter“ – elekter, mis on toodetud kasuliku soojuse tootmisega seotud protsessis ja arvutatud vastavalt II lisas sätestatud üldpõhimõtetele; Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 5 Kehtiv mõiste, ei muudetud 42) Artikkel 2 (mõisted) lõige 40 „tõhus koostootmine“ – koostootmine, mis vastab III lisas sätestatud kriteeriumidele; Jah EnKS § 8 lg 2 ja MTMm SEK nõuded § 5-7 Kehtiv kombinatsioon, ei muudeta 43) Artikkel 2 (mõisted) lõige 41 „ üldkasutegur “ – elektrienergia ja mehaanilise energia ning kasuliku soojuse aastatoodangu summa, mis on jagatud kütusekogusega, mida kasutati soojuse tootmiseks koostootmisprotsessis ning elektri- ja mehaanilise energia brutotoodangu saamiseks; J ah MTMm SEK nõuded § 2 p 10 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 44) Artikkel 2 (mõisted) lõige 42 „elektri- ja soojusenergia suhtarv“ – koostoodetud elektri ja kasuliku soojuse suhtarv täielikul koostootmisrežiimil konkreetse seadme talitlusandmete põhjal; Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 1 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 45) Artikkel 2 (mõisted) lõige 43 „koostootmisseade“ – seade, mis on võimeline talitlema koostootmisrežiimil; Jah VVm nr. 105 “Biomassist elektrienergia koostootmise juhis” § 2 p 8 ja p 9 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 4 6 ) Artikkel 2 (mõisted) lõige 44 „väikekoostootmisseade“ – koostootmisseade, mille installeeritud võimsus on alla 1 MWe ; Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 9 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 47) Artikkel 2 (mõisted) lõige 45 „mikrokoostootmisseade“ – koostootmisseade, mille maksimaalne võimsus on alla 50 kWe Jah MTMm SEK nõuded § 2 p 7 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 48) Artikkel 2 (mõisted) lõige 46 „tõhus kaugküte ja -jahutus“ – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem , mis vastab artiklis 26 sätestatud tingimustele; Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei muudetud 49) Artikkel 2 (mõisted) lõige 47 „tõhus küte ja jahutus“ – kütte- ja jahutusvõimalus, mis võrreldes praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumit kajastava lähtestsenaariumiga vähendab mõõdetavalt primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires kulutõhusal viisil, nagu on hinnatud käesolevas direktiivis viidatud kulude-tulude analüüsis, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajalikku energiat; Jah EnKS § 8 lg 5 Kehtiv mõiste, ei muudetud. 50) Artikkel 2 (mõisted) lõige 48 „tõhus individuaalne küte ja jahutus“ – individuaalse kütte ja jahutuse tarnimise võimalus, mis võrreldes tõhusa kaugkütte ja -jahutusega vähendab mõõdetavalt taastumatu primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires, või milleks on vaja sama, ent väiksemate kuludega taastumatu primaarenergia sisendit, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks nõutavat energiat; Jah Praktiline lähenemine, A rtiklit 30 rakendame läbi toetusmeetmete . Mõiste „individuaalne küte ja jahutus“ võetakse kasutusele toetusmeetme määruses. 51) Artikkel 2 (mõisted) lõige 49 „andmekeskus“ – määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisa punktis 2.6.3.1.16 määratletud andmekeskus Jah EnKS § 28 lg 1 Uus mõiste , eelnõu punkt 48 52) Artikkel 2 (mõisted) lõige 50 „oluline remont“ – remont, mille maksumus ületab 50 % uue samaväärse seadme investeerimiskuludest; Jah EnKS § 10 lg 2 Kehtiv mõiste, ei muudeta 53) Artikkel 2 (mõisted) lõige 51 „energiavahendaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 19 määratletud sõltumatu energiavahendaja; Jah EnKS § 2 p 15 Kehtiv mõiste, ei muudeta 54) Artikkel 2 (mõisted) lõige 52 „energiaostuvõimetus“ – leibkonna puudulik juurdepääs põhilistele energiateenustele, kui sellised teenused tagavad esmase ja inimväärse elatustaseme ja tervise, sealhulgas küttele, soojale veele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva riikliku sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste riiklike poliitikameetmete korral, kusjuures selle on põhjustanud erinevad tegurid, sealhulgas vähemalt rahaliste võimaluste puudumine, ebapiisav netosissetulek, suured energiakulud ja kodude halb energiatõhusus; Jah EnKS § 2 p 7 1 ja p 7 2 Kehtiv ad mõiste d , ei muudeta 55) Artikkel 2 (mõisted) lõige 53 „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab kütet, jahutust või sooja tarbevett oma lõpptarbimiseks, või füüsiline või juriidiline isik, kes elab kortermajas või kortermaja või mitme kasutusotstarbelise hoone üksuses, mida varustatakse kütte, jahutuse või sooja tarbeveega kesksest allikast, kui sellisel isikul ei ole energiatarnijaga otselepingut ega individuaalset lepingut; Jah EnKS § 2 p 20 1 Kehtiv mõiste, ei muudeta 56) Artikkel 2 (mõisted) lõige 54 „huvide lahknemine“ – energiatõhususe investeeringutega seotud rahaliste kohustuste ja hüvede õiglase ja mõistliku jaotuse puudumine asjaomaste osalejate vahel, kelleks on näiteks hoonete omanikud ja üürnikud või eri omanikud või kortermajade või mitme kasutusotstarbeliste hoonete omanikud ja üürnikud või erinevad omanikud. Jah EnKS § 2 p 33 Uus Mõiste , eelnõu punkt 10 57) Artikkel 2 (mõisted) lõige 55 „kaasamisstrateegia“ – strateegia, millega seatakse eesmärgid, töötatakse välja tehnikad ja määratakse kindlaks protsess, mille abil kaasata poliitika kujundamisse kõik asjaomased riikliku või kohaliku tasandi sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajad, näiteks tarbijaorganisatsioonid, eesmärgiga suurendada teadlikkust, saada selle poliitika kohta tagasisidet ja soodustada selle tunnustamist üldsuse poolt. Jah HMS § 40 ja § 56 + VVR § 6 -7 + R iigikantselei “ Kaasamise hea t ava ” https://www.riigikantselei.ee / kaasamise-hea-tava Kehtiv a regulatsiooni koosmõju, mõistet üle ei võeta. 58) Artikkel 2 (mõisted) lõige 56 „energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja representatiivne valim“ – selline osa ja valim, mis nõuab asjaomaste energiasäästumeetmete statistilise andmekogumi rühma loomist nii, et see kajastaks kõikide energiasäästumeetmete üldkogumit ja võimaldaks seega teha põhjendatud järeldusi selliste meetmete võtmise usaldusväärsuse kohta tervikuna. Jah EnKS § 2 p 35 Uues mõiste, eelnõu punkt 10 59) Artikkel 3 lõige 1 Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega tagavad l iikmesriigid, et energiatõhususega seotud lahendusi, sealhulgas nõudluse poole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot, ning mis on seotud järgmiste sektoritega: a) energiasüsteemid ja b) energiaga mitteseotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), põllumajandus ja finantssektor. Jah EnKS § 2 1 lg 1 Uus säte , eelnõu punkt 12 60) Artikkel 3 lg 2 Hiljemalt 11. oktoobriks 2027 viib komisjon läbi lõikes 1 sätestatud p iirmäärade hindamise, seades eesmärgiks allapoole korrigeerimise ning võttes arvesse majanduse ja energiaturu võimalikke arengusuundi. Komisjon esitab hiljemalt 11. oktoobriks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. Ei Komisjoni haldusala 61) Artikkel 3 lg 3 Käesoleva artikli kohaldamisel innustatakse liikmesriike võtma arvesse komisjoni soovitust (EL) 2021/1749 Ei EnKS § 2 1 lg 2 Valikuline säte , viide mida kasutada, kohustust otsustajale ei ole. Eelnõu punkt 12 62) Artikkel 3 lg 4 Liikmesriigid tagavad, et kui poliitiliste, planeerimis- ja investeerimisotsuste suhtes kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, siis pädevad asutused jälgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, s ealhulgas asjakohasel juhul sektori lõimimist ja sektoriülest mõju. Jah E nKS § 2 1 lg 3 Uus säte , eelnõu punkt 12 63) Artikkel 3 lg 5 Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel liikmesriigid: a) edendavad selliseid kulude-tulude analüüsi meetodeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt hinnata energiatõhususe lahenduste laiemat kasu ühiskonna seisukohast, ja juhul, kui kulude-tulude analüüs on nõutav, tagavad selliste meetodite kohaldamise, ning teevad need meetodid avalikult juurdepääsetavaks, võttes asjakohasel juhul arvesse kogu olelusringi ja pikaajalist perspektiivi, süsteemi tõhusust ja kulutõhusust, varustuskindlust ja kvantifitseerimist ühiskondlikust, tervisealasest, majanduslikust ja kliimaneutraalsuse seisukohast ning kestlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid üleminekul kliimaneutraalsusele; b) käsitlevad mõju energiaostuvõimetusele c) määravad kindlaks üksuse, kes vastutab või üksused, kes vastutavad selle eest, et jälgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist ning mõju, mida õigusraamistikud, sealhulgas finantseeskirjad ning lõikes 1 osutatud kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ning energiasüsteemidele; d) esitavad komisjonile määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana aruande selle kohta, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet võeti arvesse riiklike ja piirkondlike energiasüsteemidega seotud riiklikes ja asjakohastel juhtudel piirkondlikes ja kohalikes kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, sealhulgas vähemalt järgmise: i) hinnang energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisele ja kasule energiasüsteemides, eelkõige seoses energiatarbimisega; ii) loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada tarbetud regulatiivsed või mitteregulatiivsed tõkked energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja n õudluspoole lahenduste rakendamisel, sealhulgas selgitades välja riiklikud õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus. Jah Jah Jah Enks § 2 2 lg 1- 6 EnKS § 2 4 EnKS § 2 4 ja 2 5 Uus säte , eelnõu punkt 12 Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ( (EL ) 2018/1999 määrus) Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 64) Artikkel 3 lg 6 Hiljemalt 11. aprilliks 2024 võtab komisjon vastu suunised, millega kehtestatakse järelevalvet, seiret ja aruandlust hõlmav ühine üldraamistik , mida liikmesriigid võivad kasutada lõike 5 punktis a osutatud kulude-tulude analüüsi meetodite väljatöötamisel, et tagada võrreldavus, jättes samas liikmesriikidele võimaluse kohandada neid riigisiseste ja kohalike oludega Ei Komisjoni haldusala 65) Artikkel 4 lg 1 Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 11,7 % võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, nii et liidu energia lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et ühiselt aidata saavutada soovituslikku liidu primaarenergia tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei ületata 2030. aastal 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni. Jah EnKS § 3 lg 1 ja lg 2 Eesmärk k ehtestatakse „Riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 31.12.2019 66 ) Artikkel 4 lg 2 Iga liikmesriik kehtestab soovitusliku riikliku energiatõhususe panuse, mis põhineb energia lõpptarbimisel, et ühiselt saavutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud siduv liidu energia lõpptarbimise eesmärk, ning teeb kõik selleks, et aidata ühiselt saavutada nimetatud lõikes osutatud soovituslik liidu primaarenergia tarbimise eesmärk. Liikmesriigid teatavad nendest panustest ning nendele panustele vastavast soovituslikust trajektoorist komisjonile osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatavatest lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonidest ning nimetatud määruse artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt esitatud lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest. Teatades väljendavad liikmesriigid oma panuseid ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2030. Oma soovituslike riiklike e nergiatõhususpanuste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõudeid ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on need panused arvutatud. Selleks võivad nad kasutada käesoleva direktiivi I lisas sätestatud valemit. Liikmesriigid esitavad määruses (EÜ) nr 1099/2008 kindlaks määratud energia lõpptarbimise sektorite, sealhulgas tööstuse, elamumajanduse, teenuste ja transpordi primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise osakaalu oma riiklikes energiatõhususe panustes. Samuti esitavad liikmesriigid IKT e nergiatarbimise prognoosid. Jah VV määrus 104 § 2 Kehtiv säte ja p raktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 67) Artikkel 4 lg 3 Lõikes 2 osutatud soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse: a) liidu 2030. aasta energiatarbimise lõppeesmärki, mis ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni, ja primaarenergia tarbimise eesmärki, mis ei ületa 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni, nagu on sätestatud lõikes 1; b) käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid; c) muid liikmesriikides ja liidu tasandil energiatõhususe edendamiseks võetud meetmeid; d) asjaomaseid ja tõhususpingutusi mõjutavaid tegureid: i) varased jõupingutused ja meetmed energiatõhususe vallas; ii) jõupingutuste õiglane jaotumine kogu liidus; iii) majanduse energiamahukus; iv) kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal; e) ja muid energiatarbimist mõjutavaid riigisiseseid asjaolusid, eelkõige: i) SKP ja demograafilist arengut ja prognoosi, ii) muutusi energia impordis ja ekspordis, energiaallikate jaotuse arenguid ja uute kestlike kütuste kasutuselevõttu; iii) kõigi taastuvate energiaallikate arendamist, tuumaenergiat, süsiniku kogumist ja säilitamist; iv) energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist; v) riiklike süsinikuheite vähendamise või kliimaneutraalsuse kavade a mbitsioonikuse taset; vi) majanduse energiasäästupotentsiaali; vii) praegusi kliimatingimusi ja kliimamuutuste prognoosi Jah Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 68) Artikkel 4 lg 4 Lõikes 3 sätestatud nõudeid kohaldades tagab liikmesriik, et ta panus naftaekvivalenttonnides ei ole rohkem kui 2,5 % sellest, mis see oleks olnud, kui see oleks arvutatud I lisas sätestatud valemi alusel. Jah Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 69) Artikkel 4 lg 5 Komisjon hindab, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga. Kui komisjon järeldab, et ühine panus ei ole piisav, esitab komisjon osana oma määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõike 2 kohasest riiklike energia- ja kliimakava projektide hindamisest ning igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2024, võttes arvesse nimetatud lõike kohast ajakohastatud 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, igale liikmesriigile korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse energia lõpptarbimise osas, mis põhineb järgmisel: a) ühise energia lõpptarbimise vähendamise puudujääk, mis tuleb kompenseerida lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi saavutamiseks; b) suhteline kasvuhoonegaaside heitemahukus SKP ühiku kohta 2019. aastal asjaomaste liikmesriikide puhul; c) kõnealuste liikmesriikide SKP 2019. aastal. Enne I lisas esitatud valemi kohaldamist käesoleva lõike kohaselt loodud mehhanismi suhtes ning igal juhul hiljemalt 30. novembril 2023 ajakohastab komisjon 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, tuginedes liikmesriikide poolt määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti 2 punkti b ja artikli 14 kohaselt esitatud uusimatele Eurostati andmetele. Olenemata käesoleva direktiivi artiklist 37, esitavad liikmesriigid, kes soovivad ajakohastada oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust, nagu see on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, teabe oma ajakohastatud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse kohta kõige hiljem 1. veebruariks 2024. Kui liikmesriik soovib oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust ajakohastada, tagab ta, et tema panus miljonites naftaekvivalenttonnides ei ole suurem kui 2,5 % sellest, mis see oleks olnud, kui see oleks arvutatud I lisas sätestatud valemi alusel, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi. Liikmesriik, kellele komisjon esitas korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, ajakohastab oma käesoleva artikli lõike 2 kohast soovituslikku riiklikku e nergiatõhususpanust vastavalt korrigeeritud soovituslikule riiklikule energiatõhususpanusele energia lõpptarbimise osas ning lisab sellele panusele vastava soovitusliku trajektoori ajakohastatud versiooni ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, esitades vastava teabe määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni osana. Komisjon palub nimetatud määruse kohaselt liikmesriikidel esitada viivitamata oma korrigeeritud soovitusliku energiatõhususpanuse ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, et tagada käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamine. Kui liikmesriik on teatanud soovituslikust riiklikust energiatõhususpanusest energia lõpptarbimise osas naftaekvivalent tonnidena, mis on võrdne I lisas sätestatud valemi alusel arvutatud panusega või sellest väiksem, siis komisjon kõnealust panust ei muuda. Käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamisel tagab komisjon, et kõikide liikmesriikide riiklike panuste summa ja lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi vahele ei ole jäänud alles erinevusi. Ei Komisjoni kohustus Teavitus kohustus – Eesti ei teinud. Teavitus kohustust – Eesti ei teinud. 70) Artikkel 4 lg 6 Kui komisjon jõuab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõigete 1 ja 3 kohase hindamise alusel järeldusele, et energiatõhususe panuste täitmisel ei ole tehtud piisavaid edusamme, tagavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikke energia lõpptarbimise trajektoore ületavad liikmesriigid, et ühe aasta jooksul pärast komisjoni hinnangu saamist rakendatakse lisameetmeid, et nende energiatõhususe panuste saavutamine taastuks. Need lisameetmed hõlmavad muu hulgas vähemalt ühte järgmistest meetmetest: a) riigisisesed meetmed täiendava energiasäästu saavutamiseks, sealhulgas tugevam projektiarendusabi energiatõhususse investeerimise meetmete rakendamiseks; b) käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuse suurendamine; c) avaliku sektori kohustuse kohandamine; d) vabatahtliku rahalise toetuse andmine riiklikule energiatõhususe fondile, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 30, või muule energiatõhususele pühendatud rahastamisvahendile, kui iga-aastane rahaline toetus on võrdne soovitusliku trajektoori saavutamiseks vajalike investeeringutega. Kui liikmesriigi energia lõpptarbimine ületab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikku energia lõpptarbimise trajektoori, lisab ta määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse selgituse meetmete kohta, mida ta võtab puudujäägi täitmiseks, et tagada oma riiklike energiatõhususpanuste saavutamine, ning oodatava saavutatava energiasäästu Komisjon hindab, kas käesolevas lõikes osutatud riigisisesed meetmed on piisavad liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui riiklikke meetmeid hinnatakse ebapiisavaks, paneb komisjon asjakohasel juhul ette meetmed ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine. Ei Komisjoni kohaldamisala, kuid sii n on tagajärjed kui riik ei täida oma seatud eesmärke. Komisjon võib kohustada riike täiendavaid meetmeid rakendama. 71) Artikkel 4 lg 7 Komisjon hindab 31. detsembriks 2026 kõiki määruse (EÜ) nr 1099/2008 kohaselt esitatud andmetes, energiabilansi arvutamise metoodikas ja Euroopa energiakasutuse mudelites tehtud metodoloogilisi muudatusi ning teeb vajaduse korral tehnilisi ettepanekuid liidu 2030. aasta eesmärkide arvutuse kohandusteks, et säilitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestat u d eesmärkide ambitsioonikuse tase. Ei Komisjoni kohaldamisala 72) Artikkel 5 lg 1 Liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga 2021. Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte arvestada esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmisel ühistransporti või relvajõudusid. Esimese ja teise lõigu kohaldamise eesmärgil kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis hõlmab kõigi avaliku sektori asutuste (välja arvatud ühistranspordi või relvajõudude) energia lõpptarbimist aastal 2021. Ühistranspordi ja relvajõudude energiatarbimise vähendamine on soovituslik ja seda võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmise eesmärgil siiski arvesse võtta, isegi kui see on käesoleva artikli kohase võrdlusaluse puhul välja jäetud Jah EnKS § 4 2 Uus säte , eelnõu punkt 17 . 73) Artikkel 5 lg 2 Üleminekuperioodil, mis lõpeb 11. oktoobril 2027, on soovituslik lõikes 1 sätestatud eesmärk. Kõnealusel üleminekuperioodil võivad liikmesriigid kasutada hinnangulisi tarbimisandmeid ning hiljemalt samal kuupäeval kohandavad liikmesriigid võrdlusalust ja viivad kõigi avaliku sektori asutuste hinnangulise energia lõpptarbimise kooskõlla kõigi avaliku sektori asutuste tegeliku energia lõpptarbimisega. Ei Praktiline soovitus, kuidas nõuet rakendada , arvestada ja seirata 74) Artikkel 5 lg 3 Lõikes 1 sätestatud kohustus ei hõlma kuni 31. detsembrini 2026 nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimist, mille haldusalas on vähem kui 50 000 elanikku, ning kuni 31. detsembrini 2029 nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimist, mille haldusalas on vähem kui 5 000 elanikku. Jah EnKS § 38 4 Rakendussäte, eelnõu punkt 53 75) Artikkel 5 lg 4 Liikmesriik võib oma avaliku sektori asutuste energia lõpptarbimise arvutamisel võtta arvesse riigisiseseid kliima erinevusi. Valikuline EnKS § 4 2 lg 2 Valikuline l eevandava mõjuga nõue , võetakse üle . Eelnõu punkt 17 76) Artikkel 5 lg 5 Liikmesriigid lisavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt esitatud riiklike energia- ja kliimakavade nimetatud määruse artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatud ajakohastatud versioonidesse kõikide avaliku sektori asutuste poolt saavutatava e nergiatarbimise vähendamise ulatuse sektori kaupa ja meetmed, mida nad kavatsevad selle saavutamiseks võtta. Osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikest energia- ja kliimaalastest eduaruannetest esitavad liikmesriigid komisjonile aruande selle kohta, kui palju nad igal aastal energia lõpptarbimist vähendasid. Ei Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 77) Artikkel 5 lg 6 Liikmesriigid tagavad, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kehtestavad oma pikaajalise kavandamise vahendites, näiteks süsinikuheite vähendamise või säästva energia kavades konkreetsed energiatõhususe meetmed pärast konsulteerimist asjaomaste s idusrühmadega, sealhulgas asjakohasel juhul energiaagentuuridega, ja üldsusega, sealhulgas eeskätt vähekaitstud rühmadega, kellel on oht olla energiaostuvõimetusest mõjutatud või kes on selle tagajärgede suhtes vastuvõtlikumad. Liikmesriigid tagavad ka selle, et pädevad asutused võtavad energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel meetmeid, et leevendada energiatõhususe meetmete otsest või kaudset negatiivset mõju energiaostuvõimetutele inimestele, madala sissetulekuga leibkondadele või vähekaitstud rühmadele Jah EnKS § 5 lg 10 Kehtiv säte , ei muudetud 78) Artikkel 5 lg 7 Liikmesriigid toetavad avaliku sektori asutusi. Selline toetus võib ilma riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata hõlmata finants- ja tehnilist toetust energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõtuks ning avaliku sektori asutuste innustamist võtma lisaks energiasäästule arvesse ka laiemat kasu, näiteks sisekliima kvaliteeti, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, andes suuniseid, edendades pädevuse arendamist, oskuste omandamist ja koolitusvõimalusi ning soodustades koostööd avaliku sektori asutuste vahel. Jah EnKS 6 lg 6 Kehtiv säte , ei muudetud 79) Artikkel 5 lg 8 Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi pöörama tähelepanu nende avaliku sektori asutuste investeerimis- ja poliitikameetmete olelusringi jooksul tekkivale süsinikuheitele ning nende meetmete majanduslikule ja sotsiaalsele kasule. Jah Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 80) Artikkel 5 lg 9 Liikmesriigid innustavad avaliku sektori asutusi parandama avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses olevate hoonete energiatõhusust, sealhulgas vanade või ebatõhusate kütteseadmete väljavahetamisega Jah Praktiline rakendamine, info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 81) Artikkel 6 lg 1 Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et renoveeritakse igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast , et muuta need vähemalt l iginullenergiahooneteks või heitevabadeks hooneteks direktiivi 2010/31/EL artikli 9 kohaselt. Liikmesriigid võivad valida, milliste hoonete puhul kohaldada 3 % renoveerimise nõuet, võttes renoveeritavate hoonete valimisel nõuetekohaselt arvesse kulutõhusust ja tehnilist teostatavust. Liikmesriigid võivad vabastada sotsiaaleluruumid esimeses lõigus osutatud renoveerimiskohustusest, kui selline renoveerimine ei oleks kuluneutraalne või tooks kaasa üüritõusu sotsiaaleluruumides elavatele inimestele, välja arvatud juhul, kui selline üüritõus ei ole suurem kui energiaarvelt saadav majanduslik kokkuhoid. Kui avaliku sektori asutused kasutavad hoonet, mida nad ei oma, siis peavad nad omanikuga läbirääkimisi, eeskätt siis, kui jõuab kätte otsustav hetk, näiteks üürilepingu uuendamine, kasutuse muutmine või olulised remondi- või hooldustööd, ning seavad eesmärgiks kehtestada lepingutingimused, mille kohaselt kõnealune hoone saab vähemalt liginullenergiahooneks või nullenergiahooneks. Alammäär 3 % arvutatakse selliste hoonete üldpõrandapinnast , millel on üle 250 m2 kasulikku üldpõrandapinda , mis on avaliku sektori asutuste omanduses ning mis ei ole 1. jaanuariks 2024 liginullenergiahooned. Jah Valikuline Jah Jah EnKS § 5 lg 1-2 ja lg 3 EnKS § 5 lg 4 p 3 EnKS §5 lg 11 EnKS § 5 lg 2 Muudetakse sõnastust, Eelnõu punkt 18-19 Valikuline l eevandava mõjuga nõue, võetakse üle. Eelnõu punkt 20 -21 . Uue määruse kavand nr 2 (SK lisa 2) Uus säte, eelnõu punkt 27 Muudetud säte, eelnõu punkt 19 82) Artikkel 6 lg 2 Liikmesriigid võivad kohaldada lõikes 1 esitatud nõuetest leebemaid nõudeid hoonetele järgmiste hoonekategooriate suhtes: a) hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, kui konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust; b) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned; c) kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned. Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte renoveerida käesoleva lõike esimeses lõigus nimetamata hooneid lõikes 1 nimetatud tasemeni, kui nende hinnangu kohaselt ei ole selle hoone muutmine liginullenergiahooneks tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav. Sellist otsust tehes ei arvesta liikmesriigid selle hoone renoveerimist lõikes 1 sätestatud nõude täitmisel. Valikuline Valikuline EnKS § 5 lg 4 EhS § 63 lg 3 ja EIM määrus 63 Valikuline l eevandava mõjuga nõue, võetakse üle. Eelnõu punkt 20 Valikuline l eevandava mõjuga nõue, võetakse üle. Eelnõu punkt 20 84) Artikkel 6 lg 3 Energiasäästu kiirendamiseks ja varajaste meetmete stimuleerimiseks võib liikmesriik, kes renoveerib mis tahes aastal kuni 31. detsembrini 2026 kooskõlas lõikega 1 rohkem kui 3 % oma hoonete üldpõrandapinnast , arvestada ülejäägi mis tahes järgneva kolme aasta iga-aastase renoveerimismäära hulka. Liikmesriik, kes renoveerib rohkem kui 3 % oma hoonete üldpõrandapinnast alates 1. jaanuarist 2027, võib arvestada ülejäägi järgneva kahe aasta iga-aastase renoveerimismäära hulka . Valikuline EnKS § 5 lg 5 Valikuline leevandava mõjuga nõue, võetakse üle. Eelnõu punkt 22 85) Artikkel 6 lg 4 Liikmesriigid võivad arvestada hoonete iga-aastase renoveerimismäära täitmisel uusi hooneid, mida omatakse konkreetsete eelmise kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuste hoonete asemel. Seda tingimust kohaldatakse üksnes juhul, kui see on energiasäästu ja olelusringi süsinikuheite vähendamise mõttes kulutõhusam ja säästlikum kui selliste hoonete renoveerimine. Iga liikmesriik sõnastab selgelt selliste erandjuhtumite kindlaksmääramise üldkriteeriumid , metoodika ja korra ning avaldab need. Valikuline EnKS § 5 lg 6 Muudetud säte, Valikuline leevandava mõjuga nõue, võetakse üle. Eelnõu punkt 23 -24 . Uus määruse kavand nr 3 (SK Lisa 2) 86) Artikkel 6 lg 5 Hiljemalt 11. oktoobriks 2025 teevad liikmesriigid käesoleva artikli kohaldamiseks selliste köetavate ja/või jahutatavate hoonete inventuuri, mis on avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses ning mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m2, ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks. Liikmesriigid ajakohastavad seda inventuuri vähemalt iga kahe aasta tagant. Inventuur seotakse hoonefondi ülevaatamisega, mis tehakse hoonete renoveerimise riiklike kavade raames kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL ja asjaomaste andmebaasidega. ELi hoonete registrisse võib koondada üldsusele kättesaadavad ja juurdepääsetavad andmeid hoonete omaduste, renoveerimise ja energiatõhususe kohta, et tagada võrreldavate andmete abil parem arusaamine ehitussektori energiatõhususest. Inventuur sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) põrandapind ruutmeetrites; b) soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja veega seotud aastane mõõdetud energiatarbimine, kui need andmed on kättesaadavad; c) iga hoone energiamärgis, mis on välja antud direktiivi 2010/31/EL kohaselt Jah EnKS § 5 lg 7 Muudetud säte, eelnõu punkt 25 -26 87) Artikkel 6 lg 6 Liikmesriigid võivad otsustada rakendada lõigetes 1–4 sätestatud lähenemisviisi asemel alternatiivset lähenemisviisi, et saavutada avaliku sektori asutuste hoonete puhul igal aastal energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi kohaldamisel teevad liikmesriigid järgmist: a) tagavad, et igal aastal kehtestatakse asjakohasel juhul hoonetele renoveerimispass, mis hõlmab vähemalt 3 % avaliku sektori asutustele kuuluvate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast . Nende hoonete puhul saavutatakse liginullenergiahooneks renoveerimise eesmärk hiljemalt 2040. aastaks; b) arvestavad lõigete 1–4 kohaldamisega saavutatavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate avaliku sektori asutuste hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtusi enne ja pärast renoveerimist, mille tulemusena need muudetakse liginullenergiahooneteks nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL. Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada alternatiivset lähenemisviisi, teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023 oma prognoositavast energiasäästust, millega nad saavutavad 31. detsembriks 2030 lõikega 1 hõlmatud hoonete energiasäästuga vähemalt samaväärse säästu. Valikuline Valikuline säte, Eestis ei rakenda. 88) Artikkel 7 lg 1 Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad, kui nad sõlmivad hankelepinguid ja avaliku sektori kontsessioone väärtusega, mis on võrdne või suurem kui direktiivi 2014/23/EL artiklis 8, direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 sätestatud piirmäärad, ostavad üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid, hooneid ja töid vastavalt käesoleva direktiivi IV lisas osutatud nõuetele, kui see on tehniliselt teostatav. Liikmesriigid tagavad samuti, et esimeses lõigus osutatud piirmääradega võrdse või neist suurema väärtusega hankelepingute ja kontsessioonide sõlmimisel, sealhulgas selliste hankelepingute ja kontsessioonide puhul, millele ei ole IV lisas esitatud erinõudeid, kohaldavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kooskõlas artikliga 3 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Jah Jah EnKS § 6 EnKS § 6 lg 3 Muudetud säte , eelnõu punkt 29 Muudetud säte, eelnõu punkt 30 89) Artikkel 7 lg 2 Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustusi ei kohaldata, kui need kahjustavad avalikku julgeolekut või pärsivad rahvatervisealastele hädaolukordadele reageerimist. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse relvajõudude lepingute suhtes vaid sellises ulatuses, mis ei ole mingil viisil vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärgiga. Nimetatud kohustusi ei kohaldata kaitseotstarbelise varustuse ankelepingute suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ (39). Jah Enks § 6 lg 4 ja 4 1 Uus säte, eelnõu punkt 32 90) Artikkel 7 lg 3 Olenemata artikli 29 lõikest 4 tagavad liikmesriigid, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijaid hindavad olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas saaks sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst. Jah EnKS § 6 lg 3 ’ Uus säte , eelnõu punkt 31 91) Artikkel 7 lg 4 Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik määruse (EL) 2017/1369 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täielikult hõlmatud toodete paketi ostmise puhuks ette näha, et paketi energiatõhusus kokku on prioriteetsem kui paketi üksikute toodete energiatõhusus, ostes toodete paketi, mis vastab kõrgeima kättesaadava energiatõhususe klassi kriteeriumile. Jah EnKS § 6 lg 5 Kehtiv säte, ei muudetud 92) Artikkel 7 lg 5 Liikmesriigid võivad nõuda, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uusi lepinguid sõlmides hanketavades asjakohasel juhul arvesse laiemaid kestlikkuse, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja ringmajanduse aspekte, et saavutada liidu süsinikuheite vähendamise ja nullsaaste eesmärgid. Asjakohasel juhul ja kooskõlas IV lisaga nõuavad liikmesriigid, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad võtaksid arvesse liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume või k ättesaadavaid samaväärseid riiklikke kriteeriume Selleks et tagada läbipaistvus energiatõhususe nõuete kohaldamisel hankemenetluses, tagavad liikmesriigid selle, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad teevad üldsusele kättesaadavaks teabe selliste lepingute mõju kohta energiatõhususele, mille maksumus on võrdne lõikes 1 osutatud piirmääradega või nendest suurem, avaldades kõnealuse teabe asjaomaste teadete kaudu andmebaasis Tenders Electronic Daily (TED) kooskõlas direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning komisjoni r akendusmäärusega (EL) 2019/1780. Avaliku sektori hankijad võivad otsustada nõuda, et pakkujad avalikustaksid teabe uue hoone ning renoveeritava hoone olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali, vähese süsinikuheitega materjalide kasutamise ja kasutatud materjalide ringkasutuse kohta. Avaliku sektori hankijad võivad teha selle teabe lepingute puhul avalikult k ättesaadavaks, eelkõige uute hoonete puhul, mille põrandapind on suurem kui 2 000 m2 Liikmesriigid toetavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijaid energiatõhususe nõuete rakendamisel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, esitades selged reeglid ja suunised (sealhulgas olelusringi kulude ning keskkonnamõju ja -kulude hindamise metoodika), loovad pädevuskeskused, ergutavad avaliku sektori hankijate vahelist (sealhulgas piiriülest) koostööd ning kasutavad võimaluse korral koondhankeid ja digitaalseid hankeid. Valikuline Jah Valikuline Valikuline RHS § 2 lg 2 , § 85 RHS § 2 lg 2 , § 85 EnKS § 6 lg 6 Kehtivad sätted, ei muudeta Kehtivad sätted, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta 93) Artikkel 7 lg 6 Asjakohasel juhul võib komisjon anda riiklikele ametiasutustele ja hankeametnikele täiendavaid suuniseid hankemenetluses energiatõhususe nõuete kohaldamiseks. Selline toetus võib tugevdada olemasolevaid foorumeid, millega liikmesriike toetada, näiteks läbi kooskõlastatud tegevuse, ja võib aidata neil võtta arvesse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume Ei Valikuline Komisjoni kohaldamisala 94) Artikkel 7 lg 7 Liikmesriigid kehtestavad avaliku sektori asutuste ostude ja aastaeelarve koostamise ning raamatupidamise kohta kehtivad õiguslikud ja reguleerivad sätted ning haldustavad, mis on vajalikud selleks, et avaliku sektori hankijaid ei hoitaks tagasi energiatõhusust suurendavate investeeringute tegemisest ning energiatõhususe lepingute ja pikaajaliste lepinguliste kolmanda isiku poolt rahastamise võimaluste kasutamisest Jah EnKS § 5 lg 10 p 3 EnKS § 6 lg 6 ‘ RHS § 2 lg 2 Kehtivad sätted, mis tagavad sätte sisu, ei muudeta. 95) Artikkel 7 lg 8 Liikmesriigid peavad kõrvaldama kõik õigusnormidega seotud ja muud tõkked energiatõhususe saavutamisele, eriti seoses avaliku sektori asutuste ostude ja aastaeelarve koostamise ning raamatupidamise kohta kehtivate õiguslike ja reguleerivate sätete ning haldustavadega, et avaliku sektori asutusi ei hoitaks tagasi selliste investeeringute tegemisest, millega suurendatakse energiatõhusust, ning energiatõhususe lepingute ja pikaajaliste lepinguliste kolmanda isiku poolt rahastamise võimaluste kasutamisest. Liikmesriigid annavad komisjonile oma määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana aru meetmetest, mis on võetud energiatõhususe suurendamise kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamiseks Jah Jah EnKS § 5 lg 10 p 3 EnKS § 6 lg 6 ‘ RHS § 2 lg 2 Rakenduslik soovitus, nimetatud sätted tagavad rakendamise. I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 96) Artikkel 8 lg 1 Liikmesriigid peavad saavutama lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega: a) igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Transpordis kasutatava energia müügi mahu võib sellest arvutusest täielikult või osaliselt välja jätta; b) igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst: i) 0,8 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta k eskmisena; ii) 1,3 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; iii) 1,5 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; iv) 1,9 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2030, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta k eskmisena. Erandina esimese lõigu punkti b a lapunktist i peavad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,24 %-ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Erandina esimese lõigu punkti b a lapunktidest ii, iii ja iv peavad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,45 %-ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Liikmesriigid otsustavad, kuidas jaotada uue säästu arvutatud kogus esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemike peale, tingimusel et nõutav lõppkasutuse summaarne kumulatiivne energiasääst on saavutatud kummagi kohustusperioodi lõpuks. Kooskõlas esimese lõigu punkti b alapunktis iv esitatud energiasäästu määraga peavad liikmesriigid jätkuvalt saavutama uue i ga-aastase säästu kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat. Jah Jah Jah Ei Ei Valikuline Jah EnKS § 16 lg 2 + VV määrus nr. 104 lg 2 EnKS 14 lg 2 1 + EnKS § 14 lg 3 EnKS § 14 lg 2 1 EnKS § 14 lg 2 2 Kehtiv säte, ei muudeta sh. ka VV määrus Kehtiv säte, ei muudeta Muudetud säte , eelnõu punkt 39 Ei puuduta Eestit. Ei puuduta Eestit Juba rakendatud. Muudetud säte , eelnõu punt 39 97) Artikkel 8 lg 2 Liikmesriigid peavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks looma artiklis 9 osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma artiklis 10 osutatud alternatiivseid poliitikameetmeid. Liikmesriigid võivad ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi alternatiivsete poliitikameetmetega. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 9 ja 10 ning artikli 30 lõikes 14 osutatud poliitikameetmetest tulenev energiasääst arvutatakse kooskõlas V lisaga. Ei Jah MTMm 65 Eesti rakendab artikkel 10 kohaseid alternatiivseid meetmeid. Kehtiv säte / määrus 98) Artikkel 8 lg 3 Liikmesriigid rakendavad energiatõhususkohustuste süsteeme, alternatiivseid poliitikameetmeid või nende kombinatsiooni või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatavaid programme või meetmeid esmajärjekorras, kuid mitte üksnes energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt rakendatud poliitikameetmed ei kahjusta kõnealuseid isikuid. Asjakohasel juhul kasutavad liikmesriigid parimal võimalikul viisil ära rahalisi vahendeid, sealhulgas avaliku sektori vahendeid, liidu tasandil loodud rahastamisvahendeid ja artikli 24 lõike 3 punkti b kohaselt heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavat tulu, eesmärgiga kõrvaldada kahjulik mõju ning tagada õiglane ja kaasav energiaüleminek Lõike 1 kohase energiasäästu saavutamiseks ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 kohaldamist, võtavad liikmesriigid selliste poliitikameetmete kavandamiseks arvesse ja edendavad taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade rolli nende poliitikameetmete rakendamises Liikmesriigid kehtestavad ja saavutavad teatava osa nõutavast lõpptarbimise kumulatiivsest energiasäästust energiaostu võimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad s otsiaaleluruumides. See osakaal peab olema vähemalt võrdne e nergiaostuvõimetute leibkondade osakaaluga, nagu on hinnatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Liikmesriigid võtavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades energiaostuvõimetuse osakaalu hindamisel arvesse järgmisi näitajaid: a) suutmatus hoida kodu piisavalt soojana ( Eurostat , SILC [ilc_mdes01]); b) kommunaalteenuste arvete võlgnevused ( Eurostat , SILC, [ilc_mdes07]); c) nende inimeste koguarv, kes elavad ehitises, mille katus lekib, mille seinad, põrandad või vundament on niisked või aknaraamid ja põrandad mädanenud ( Eurostat , SILC [ilc_mdho01]); d) vaesusriski määr ( Eurostat , SILC ja ECHP uuringud [ilc_li02]) (piirväärtus: 60 % keskmisest ekvivalentsest sissetulekust pärast sotsiaalsiirdeid) Kui liikmesriik ei ole riiklikus energia- ja kliimakavas teatanud hinnangulist energiaostuvõimetute leibkondade osakaalu, peab energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste puhul, kes elavad sotsiaaleluruumides, summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõutava koguse osakaal olema vähemalt võrdne kolmandas lõigus osutatud näitajate osakaalude aritmeetilise keskmisega 2019. aastal, või kui need näitajad ei ole 2019. aasta kohta kättesaadavad, siis ekstrapoleeritakse lineaarselt nende väärtused viimasel kolmel aastal, mille kohta need on kättesaadavad. Jah Jah Jah Ei EnKS § 21 lg 1 p 9 EnKS 17 EnKS § 14 lg 5 Täiendatud säte, eelnõu punkt 42 Kehtiv säte, ei muudeta. Uus säte , eelnõu punkt 40 I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 99) Artikkel 8 lg 4 Liikmesriigid lisavad oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonidesse, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, ning nendega seotud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, teabe kohaldatud näitajate, osakaalu aritmeetilise keskmise ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud poliitikameetmete tulemuste kohta Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 100) Artikkel 8 lg 5 Liikmesriigid võivad arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmetest, mis võeti hiljemalt 31. detsembril 2020 või pärast seda kuupäeva, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks on uued ü ksikmeetmed, mida võetakse pärast 31. detsembrit 2020. Ühelgi k ohustusperioodil saavutatud energiasäästu ei arvestata energiasäästu koguse hulka, mis tuleb saavutada lõikes 1 sätestatud eelmistel kohustusperioodidel. Valikuline Ei EnKS § 16 1 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Ei rakendata Eestis 101) Artikkel 8 lg 6 Tingimusel et liikmesriigid täidavad vähemalt lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu kohustuse, võivad nad kõnealuses alapunktis osutatud nõutava energiasäästu koguse arvutada, kasutades ühte või mitut järgmist võimalust: a) kohaldades lõpptarbijatele müüdava energia aastase säästu määra või energia lõpptarbimise säästu määra, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; b) jättes arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia; c) kasutades mis tahes lõikes 8 osutatud võimalust. EnKS § 14 lg 3 Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata Osaliselt on varasemalt üle võetud 102) Artikkel 8 lg 7 Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud energiasäästukohustuse suhtes mis tahes lõikes 6 osutatud võimalust, kehtestavad nad: a) oma aastase säästu määra, mida kohaldatakse nende summaarse lõppenergiasäästu arvutamisel, mis tagab, et nende energia netosäästu lõplik kogus ei ole nimetatud punktis nõutust väiksem; b) arvutamise lähtestsenaariumi, millest võidakse täielikult või osaliselt välja jätta transpordis kasutatav energia Ei Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata 103) Artikkel 8 lg 8 Tingimusel, et järgitakse lõiget 9, võib liikmesriik: a) teha lõike 1 esimese lõigu punkti a kohase arvutuse, kasutades väärtusena 1 % 2014. ja 2015. aastal, 1,25 % 2016. ja 2017. aastal ning 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal; b) jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia müügi mahu või nimetatud lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia lõpptarbimise mahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes; c) lubada arvata lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutavast energiasäästu kogusest maha energiasäästu, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande s ektorites, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuris, artikli 25 lõike 4 punktis a, artikli 26 lõikes 7 ning artikli 27 lõikes 1, 5–9 ja 11 sätestatud nõuete rakendamise tulemusena. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva punkti kohastest ning nende poolt vastavalt artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 kavandatud poliitikameetmetest. Kõnealuste meetmete mõju arvutatakse V lisa kohaselt ja lisatakse nimetatud kavadesse; d) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb üksikmeetmetest, mida on rakendatud alates 31. detsembrist 2008, mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal seoses lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodiga ja pärast 2020. aastat seoses nimetatud lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodiga ning mida on võimalik mõõta ja kontrollida; e) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb poliitikameetmetest, kui on võimalik näidata, et tänu kõnealustele meetmetele rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 üksikmeetmeid, mis tagavad energiasäästu pärast 31. detsembrit 2020; f) jätta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel välja 30 % tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia kogusest, mis on saadud tänu poliitika meetmetele, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist; g) võtta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis ületab energiasäästu, mis tuleb saavutada kohustusperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, tingimusel et selline sääst tuleneb artiklites 9 ja 10 osutatud poliitikameetmete alusel võetud üksikmeetmetest, millest liikmesriigid on teada andnud oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades ning mille kohta nad on aru andnud oma eduaruannetes vastavalt artiklile 26 Jah Jah Jah Jah Ei Ei Ei EnKS § 15 lg 3 EnKS § 15 lg 1 p 1 EnKS § 15 lg 2 EnKs § 15 lg 1 p 3 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata 104) Artikkel 8 lg 9 Liikmesriigid kohaldavad lõike 8 kohaselt valitud variante ning arvutavad nende mõju lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi kohta eraldi: a) lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi jooksul nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada variante, mis on lõike 8 punktides a–d loetletud variante. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid koos ei tohi kokku anda üle 25 % energiasäästust, millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis a; b) lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 8 punktides b–g loetletud variante, kui lõike 8 punktis d osutatud üksikmeetmed avaldavad jätkuvalt kontrollitavat ja mõõdetavat mõju pärast 31. detsembrit 2020. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid koos ei tohi tuua kaasa suuremat energiasäästu kui 35 % energiasäästu kogusest, mis on arvutatud kooskõlas lõigetega 6 ja 7. Sõltumata sellest, kas liikmesriigid jätavad arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia või kasutavad lõikes 8 loetletud varianti, tagavad nad, et lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 energia lõpptarbimises saavutatav uue säästu netokogus ei ole väiksem kui kogus, mis saavutatakse kõnealuses punktis osutatud aastase energiasäästu määra kohaldamisel Jah Ei Ei EnKS § 15 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Valikuline säte, mida Eestis ei rakendata I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 105) Artikkel 8 lg 10 Liikmesriigid kirjeldavad oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonides, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistes riiklikes energia- ja kliimakavades, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 ning millest teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 III lisaga, ning vastavates eduaruannetes, kuidas arvutatakse energiasäästu kogus, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030, ja asjakohasel juhul selgitavad, kuidas kehtestati aastase energiasäästu määr ja arvutamise lähtestsenaarium ning milliseid käesoleva artikli lõikes 8 esitatud variante kohaldati ja mil määral Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 106) Artikkel 8 lg 11 Liikmesriigid teatavad komisjonile nende poolt vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide osana ning vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõikes 3 osutatud nõutava energiasäästu koguse, selliste poliitikameetmete kirjelduse, mida tuleb rakendada, et saavutada lõpptarbimise kumulatiivse energiasäästu nõutav kogusumma, ja nende arvutusmeetodid vastavalt käesoleva direktiivi V lisale. Liikmesriigid kasutavad komisjoni poolt liikmesriikidele ettenähtud aruandevormi Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 107) Artikkel 8 lg 12 Kui komisjon järeldab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete hindamise või määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti või viimase ajakohastatud versiooni või määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 kohase järgmise lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja lõppversiooni hindamise alusel, et poliitikameetmed ei taga nõutava kumulatiivse lõppenergiakasutuse säästu saavutamist kohustusperioodi lõpuks, siis võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 anda soovitusi liikmesriikidele, kelle poliitikameetmed ei ole komisjoni hinnangul piisavad nende energiasäästukohustuse täitmise tagamiseks. Ei Komisjoni kohaldamisala Kuid on mehhanism k uidas Komisjon käitub kui eesmärke ei täideta. 108) Artikkel 8 lg 13 Kui liikmesriik ei ole saavutanud nõutavat summaarset lõppkasutuse energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, peab ta saavutama lisaks järgmise kohustusperioodi lõpuks nõutavale summaarsele lõppkasutuse energiasäästule ka puudu jäänud energiasäästu. Kui aga liikmesriik on saavutanud nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, siis on tal õigus kanda kõlblik summa (kuni 10 % kõnealusest ülejäägist) üle järgmisse kohustusperioodi, ilma et sihteesmärki suurendataks. Jah Jah EnKS § 16 1 lg 4 EnKS § 16 1 lg 5 Uued sätted, eelnõu punkt 41 109) Artikkel 8 lg 14 Liikmesriigid tõendavad oma riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide osana, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, ning oma järgmiste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, järgmist, lisades asjakohasel juhul tõendusmaterjali ja arvutused: a) et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt; b) kuidas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt saavutatud energiasääst aitab kaasa nende artikli 4 kohase riikliku panuse saavutamisele; c) et energiasäästukohustuse täitmiseks kehtestatakse poliitikameetmed, mis on kavandatud kooskõlas käesoleva artikli nõuetega, ning et need poliitikameetmed on kõlblikud ja asjakohased, et tagada nõutud summaarse lõpptarbimise energiasäästu saavutamine iga kohustusperioodi lõpuks. Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 110) Artikkel 9 lg 1 Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustatud isikud täidavad oma lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid otsustada, et kohustatud isikud täidavad kõnealuse energiasäästunõude täielikult või osaliselt rahalise sissemaksega riiklikku energiatõhususe fondi vastavalt artikli 30 lõikele 14. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 111) Artikkel 9 lg 2 Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks energiatõhususkohustuste süsteemi abil, siis võivad nad määrata avaliku sektori rakendusasutuse, kes seda süsteemi haldab. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 112) Artikkel 9 lg 3 Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate ü lekandevõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, energiatarnijate, energia-jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu koguse peavad saavutama liikmesriigi poolt lõpptarbijate seast määratud kohustatud isikud, sõltumata artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muud isikud sertifitseeritud energiasäästuna, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõike 11 punktis a. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 113) Artikkel 9 lg 4 Kui lõike 3 kohaseks kohustatud isikuks määratakse energia- jaemüügiettevõtja, tagavad liikmesriigid, et oma kohustust täites ei loo energia-jaemüügiettevõtja tarbijatele tarnija vahetamiseks tõkkeid Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 114) Artikkel 9 lg 5 Liikmesriigid võivad nõuda kohustatud isikutelt, et nad saavutaksid osa oma energiasäästukohustustest energiaostu võimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad s otsiaaleluruumides. Liikmesriigid võivad ka nõuda kohustatud isikutelt energiakulude vähendamise eesmärkide saavutamist, tingimusel et selle tulemuseks on lõppkasutuse energiasääst ning eesmärgid arvutatakse V lisa kohaselt, ja energiasäästu saavutamist, edendades energiatõhususe parandamise meetmeid, sealhulgas rahalise toetuse meetmeid, millega leevendatakse süsiniku hinna mõju VKEdele ja m ikroettevõtjatele. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 115) Artikkel 9 lg 6 Liikmesriigid võivad nõuda kohustatud isikutelt koostööd sotsiaalteenuste osutajatega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, et edendada energiatõhususe parandamise meetmeid energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaalelu ruumides. See hõlmab energiaostuvõimetuse ohus või selle mõjule vastuvõtlikumate rühmade erivajaduste kindlakstegemist ja käsitlemist. Et kaitsta energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid ja asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides, julgustavad liikmesriigid kohustatud isikuid võtma selliseid meetmeid nagu hoonete, sealhulgas sotsiaaleluruumide renoveerimine, seadmete väljavahetamine, rahaline toetus ja stiimulid energiatõhususe parandamiseks kooskõlas riiklike rahastamis- ja toetuskavade või energiaaudititega. Liikmesriigid tagavad selliste meetmete kõlblikkuse individuaalsete korterite puhul, mis asuvad mitme korteriga hoonetes. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 116) Artikkel 9 lg 7 Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel nõuavad liikmesriigid kohustatud isikutelt, et nad esitaksid igal aastal aruande selle kohta, kuidas kohustatud isikud on saavutanud energiasäästu meetmetest, mida edendatakse energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaaleluruumides, ning nõuavad nende kohustatud isikute lõpptarbijate kohta kokkuvõtlikku statistilist teavet, milles näidatakse ära energiasäästu muutused võrreldes varem esitatud teabega, ning teavet pakutava tehnilise ja rahalise toetuse kohta. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 117) Artikkel 9 lg 8 Liikmesriigid väljendavad igalt kohustatud isikult nõutavat energiasäästu kas primaarenergia tarbimise või energia lõpptarbimisena. Nõutava energiasäästu koguse väljendamiseks valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud energiasäästu arvutamiseks. Energiasäästu koguste ümberarvutamisel kasutatakse alumisi kütteväärtusi, millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 (41) VI lisas, ja artiklis 31 osutatud primaarenergiategurit , välja arvatud juhul, kui muude ümberarvutustegurite kasutamist saab põhjendada. Ei Valikuline säte, mida ei rakenda 118) Artikkel 9 lg 9 Liikmesriigid asutavad mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemid, et dokumenteeritult kontrollida vähemalt statistiliselt olulist osa ja esindavat valimit kohustatud isikute poolt kasutusele võetud energiatõhususe parandamise meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma kohustatud isikutest sõltumatult. Kui üksus on riiklike energiatõhususkohustuste süsteemi poolt kohustatud isik artikli 9 ning hoonete ja maanteetranspordi ELi HKS kohaselt kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, siis tagatakse seire- ja tõendamissüsteemiga, et süsiniku edasikantav hind kütuse tarbimiseks väljastamisel kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ võetakse arvesse selle üksuse energiasäästumeetmete energiasäästude arvutamisel ja nendest teatamisel. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 119) Artikkel 9 lg 10 Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemidest, sealhulgas (kuid mitte ainult) kasutatud meetoditest, tuvastatud probleemidest ja nende käsitlemise viisidest, teavitavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana komisjoni. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 120) Artikkel 9 lg 11 Energiatõhususkohustuste süsteemi raames võivad liikmesriigid lubada kohustatud isikutel: a) arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega; b) arvestada asjaomasel aastal saavutatud energiasäästu nii, nagu see oleks saavutatud mis tahes eelmisel neljal või järgmisel kolmel aastal, kuid mitte pärast artikli 8 lõikes 1 sätestatud k ohustusperioodide lõppu. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et esimese lõigu punktis a osutatud energiasäästu sertifitseerimisel kehtib liikmesriikide kehtestatud selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus. Liikmesriigid hindavad ja asjakohasel juhul võtavad meetmeid, et minimeerida energiatõhususkohustuste süsteemide otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelisele konkurentsile avatud energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 121) Artikkel 9 lg 12 Liikmesriigid avaldavad kord aastas kõikide kohustatud isikute või kohustatud isiku iga allkategooria saavutatud energiasäästu ja süsteemiga saavutatud koguenergiasäästu. Ei Valikuline säte, mida Eesti ei rakenda 122) Artikkel 10 lg 1 Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 8 lõikes 1 nõutud energiasäästu saavutavad lõpptarbijad, ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist. Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta 123) Artikkel 10 lg 2 Kõikide meetmete jaoks, mis ei ole maksustamismeetmed, loovad liikmesriigid mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, mille alusel kontrollitakse dokumenteeritult vähemalt statistiliselt olulist ja esindavat valimit osalevate või volitatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma osalevatest või volitatud isikutest sõltumatult. Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta 124) Artikkel 10 lg 3 Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemidest, sealhulgas (kuid mitte ainult) kasutatud meetoditest, tuvastatud probleemidest ja nende käsitlemise viisidest, teavitavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana komisjoni. Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 125) Artikkel 10 lg 4 Maksustamismeetmest teatamisel tõendavad liikmesriigid, kuidas maksustamismeetme kavandamisel on tagatud hinnasignaali mõjusus, näiteks maksumäär ja nähtavus aja jooksul. Maksumäära alandamise korral peavad liikmesriigid põhjendama, kuidas maksustamismeetmetega kaasneb endiselt uus energiasääst. Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 126) Artikkel 11 lg 1 Liikmesriigid tagavad, et ettevõtted, mille viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 85 TJ, rakendavad energiajuhtimissüsteemi. Energiajuhtimissüsteemi sertifitseerib sõltumatu asutus vastavalt asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele s tandarditele. Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud ettevõtetel on e nergiajuhtimissüsteem hiljemalt 11. oktoobriks 2027 Jah Jah Jah EnKS § 28 lg 1 EnKS § 27 lg 4 EnKS § 38 Muudetud säte , eelnõu punkt 46 Kehtiv säte. Ei muudeta Rakendusätte muutmine , eelnõu punkt 52 127) Artikkel 11 lg 2 Liikmesriigid tagavad, et ettevõtetele, mille viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 10 TJ ja mis ei rakenda energiajuhtimissüsteemi, tehakse energiaaudit. Selliseid energiaauditeid: a) teevad kvalifitseeritud või krediteeritud eksperdid sõltumatult ja kulutõhusalt kooskõlas artikliga 28 või neid b) rakendavad ja kontrollivad sõltumatud asutused liikmesriikide õigusaktide alusel. Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud ettevõtted teevad esimese energiaauditi hiljemalt 11. oktoobriks 2026 ja et järgnevad energiaauditid tehakse vähemalt iga nelja aasta järel. Kui sellised ettevõtted juba teevad energiaauditeid vastavalt esimesele lõigule, jätkavad nad seda vähemalt iga nelja aasta järel kooskõlas käesoleva direktiiviga. Asjaomased ettevõtted koostavad nendest energiaaudititest tulenevate soovituste alusel konkreetse ja teostatava tegevuskava. Tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed iga auditisoovituse rakendamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Tegevuskava esitatakse ettevõtte juhtkonnale. Lisaks tagavad liikmesriigid, et k õnealused tegevuskavad ja soovituste rakendamise määr avaldatakse ettevõtte aastaaruandes ning avalikustatakse, välja arvatud teave, mida reguleerivad kaubandus- ja ärisaladust ning konfidentsiaalsuse kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi õigusaktid Jah Jah Jah Jah Jah EnKS § 28 lg 1 EnKS § 27 lg 1 EnKS § 38 EnKS § 27 lg 5 + MTMm 76 Muudetud säte, eelnõu punkt 46 Kehtiv säte. Ei muudeta Rakendusätte muutmine, eelnõu punkt 52 Muudetud säte , eelnõu punkt 45 , r akendusakti määrus 76 muutmine (SK Lisa 2) Rakendusakti määrus 76 muutmine (SK Lisa 2) 128) Artikkel 11 lg 3 Kui asjaomasel aastal on lõikes 1 osutatud ettevõtte aastane tarbimine üle 85 TJ ja kui lõikes 2 osutatud ettevõtte aastane tarbimine on suurem kui 10 TJ, tagavad liikmesriigid, et see teave tehakse kättesaadavaks käesoleva artikli rakendamise eest vastutavatele liikmesriigi asutustele. Selleks võivad liikmesriigid edendada uue või olemasoleva platvormi kasutamist, mis aitaks koguda nõutavaid andmeid riigi tasandil. Jah Valikuline EnKS § 28 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Praktiline rakendamine , koostöös reaalaja majanduse platvormiga 129) Artikkel 11 lg 4 Liikmesriigid võivad innustada lõigetes 1 ja 2 osutatud ettevõtteid esitama oma aastaaruandes teabe oma aastase energiatarbimise kohta kWh-des, aastas tarbitud vee mahu kohta kuupmeetrites ning võrdluse oma energia- ja veetarbimisega eelmistel aastatel. Jah MTMm 76 Rakendusakti määrus 76 muutmine (SK Lisa 2) 130) Artikkel 11 lg 5 Liikmesriigid soodustavad seda, et kõikidele lõpptarbijatele on kättesaadavad sellised energiaauditid, mis on kulutõhusad ning mida a) teevad kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid vastavalt kvalifitseerimiskriteeriumidele ning sõltumatult ja kulutõhusalt või mida b) rakendavad ja kontrollivad sõltumatud asutused liikmesriikide õigusaktide alusel. Esimeses lõigus osutatud energiaauditeid võivad teha asutusesisesed eksperdid või energiaaudiitorid, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kehtestanud nende auditite kvaliteedi tagamise süsteemi, sealhulgas asjakohasel juhul süsteemi, mille kohaselt valitakse igal aastal vähemalt statistiliselt oluline osa kõikidest asutusesiseste ekspertide või energiaaudiitorite poolt tehtud energiaaudititest juhuslikult. Energiaauditite ja e nergiajuhtimissüsteemide kvaliteedi tagamise nimel kehtestavad liikmesriigid läbipaistvad ja mittediskrimineerivad energiaauditite miinimumkriteeriumid kooskõlas VI lisaga ning võttes arvesse asjaomaseid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või organi tagamaks, et järgitakse energiaauditite tegemise tähtaegu, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõikes 2, ning kohaldatakse õigesti VI lisas sätestatud miinimumkriteeriume. Energiaauditid ei sisalda tingimusi, mis ei lase audititulemusi edastada mis tahes kvalifitseeritud või akrediteeritud energiateenuseosutajale, tingimusel et tarbija sellele vastu ei ole Jah Jah Jah Jah Jah EnKS § 27 lg 1 EnKS § 27 lg 3 EnKS § 27 lg 2 ja 5 + MTMm 76 EnKS § 33 lg 3 p 2 EnKS § 27 lg 7 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Muudetud säte , eelnõu punkt 43-45, rakendusakti määrus 76 muutmine (SK lisa 2) Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta 131) Artikkel 11 lg 6 Liikmesriigid töötavad välja programmid eesmärgiga julgustada VKEsid , kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1 ega lõiget 2, energiaauditeid läbi viima ning seejärel nendest audititest tulenevad soovitused ellu viima, ning anda neile tehnilist toetust. Ilma et see piiraks liidu riigiabiõigust ning läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele tuginedes võivad liikmesriigid luua VKEde ja m ikroettevõtjate jaoks mehhanisme, nagu energiaauditi keskused, tingimusel et sellised mehhanismid ei konkureeri eraaudiitoritega. Samuti võivad nad luua VKEde jaoks muud tugisüsteemid, sealhulgas kui need VKEd on sõlminud vabatahtlikud kokkulepped, selleks et katta energiaauditite ja nendest tulenevate väga kulutõhusate soovituste rakendamise kulud, juhul kui rakendatakse nendes soovitustes esitatud meetmeid. Jah Jah EnKS § 27 lg 8 EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta 132) Artikkel 11 lg 7 Liikmesriigid tagavad, et lõikes 6 osutatud programmid sisaldavad VKEde toetamist selle mitmesuguse kasu kvantifitseerimisel, mida energiatõhususe meetmed nende tööprotsessides annavad, energiatõhususe tegevuskavade väljatöötamisel ning VKEdele mõeldud energiatõhususvõrgustike väljatöötamisel, mida vahendavad sõltumatud eksperdid. Liikmesriigid juhivad VKEde tähelepanu – kaasa arvates nende vastavate vahendavate esindusorganisatsioonide kaudu – konkreetsetele näidetele, kuidas energiajuhtimissüsteem võiks soodustada nende äritegevust. Komisjon abistab liikmesriike, toetades selle valdkonna parimate tavade vahetamist. Jah Jah Ei EnKS § 27 lg 8 EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Komisjoni kohaldamisala 133) Artikkel 11 lg 8 Liikmesriigid töötavad välja programmid eesmärgiga julgustada ettevõtjaid, kes ei ole VKEd ning kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1 ega lõiget 2, energiaauditeid läbi viima ning seejärel nendest audititest tulenevad soovitused ellu viima. Jah EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta 134) Artikkel 11 lg 9 Energiaauditid loetakse vastavaks lõike 2 nõuetele, kui need: a) tehakse sõltumatult VI lisas sätestatud miinimumkriteeriumide alusel; b) rakendatakse sidusrühmade organisatsioonide ja määratud asutuse vahelise vabatahtliku kokkuleppe alusel ning nende üle teeb järelevalvet asjaomane liikmesriik, muu asutus, kellele pädevad asutused on delegeerinud asjakohase ülesande, või komisjon. Energiateenuseid pakkuvate turuosaliste juurdepääs põhineb läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Jah EnKS § 27 lg 5 + määrus 76 JV: EnKS § 33 lg 3 p 2 Muudetakse, va. JV osa. 135) Artikkel 11 lg 10 Ettevõtjad, kes rakendavad e nergiatõhususe lepingut, on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmisest vabastatud tingimusel, et energiatõhususe leping hõlmab energiajuhtimissüsteemi vajalikke elemente ning et leping vastab XV lisas sätestatud nõuetele. Jah EnKS 28 lg 2 1 Uus säte, eelnõu punkt 47 136) Artikkel 11 lg 11 Ettevõtjad, kes rakendavad sõltumatu asutuse poolt vastavalt asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest vabastatud tingimusel, et asjaomane keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab energiaauditi tegemist m iinimumkriteeriumide alusel, mis põhinevad VI lisal. Jah EnKS § 28 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta 137) Artikkel 11 lg 12 Energiaauditid võivad olla eraldiseisvad või moodustada osa suuremast keskkonnaauditist. Liikmesriigid võivad nõuda, et olemasoleva või kavandatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrguga ühendamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse hindamine oleks energiaauditi osa. Ilma et see piiraks liidu riigiabiõigust, võivad liikmesriigid rakendada stiimuli- ja toetuskavasid energiaaudititest ja samalaadsetest meetmetest tulenevate soovituste rakendamiseks. Jah Määrus 76 muutmine Rakendusakti määrus 76 muutmine (SK Lisa 2) 138) Artikkel 12 lg 1 Liikmesriigid nõuavad 15. maiks 2024 ja pärast seda igal aastal, et selliste nende territooriumil asuvate andmekeskuste omanikud ja käitajad, mille installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW, avalikustavad VII lisas sätestatud teabe, välja arvatud teave, mida reguleerivad kaubandus- ja ärisaladust ning konfidentsiaalsuse kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi õigusaktid Jah EnKS § 28’ 2 Uus säte, Eelnõu punkt 48 ja rakendusakti kavand nr, 4 (SK Lisa 2) 139) Artikkel 12 lg 2 Lõiget 1 ei kohaldata andmekeskuste suhtes, mida kasutatakse või mis osutavad oma teenuseid üksnes kaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil. Jah EnKS § 28’ Uus säte, Eelnõu punkt 48 140) Artikkel 12 lg 3 Komisjon loob andmekeskusi käsitleva Euroopa andmebaasi, mis sisaldab kohustatud andmekeskuste poolt lõike 1 kohaselt edastatud teavet. Kõnealune Euroopa andmebaas on kokkuvõtlikus vormis avalikult kättesaadav. Ei Komisjoni kohaldamisala 141) Artikkel 12 lg 4 Liikmesriigid innustavad selliseid nende territooriumil asuvaid andmekeskuste omanikke ja käitajaid, mille installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 1 MW, võtma arvesse parimaid tavasid, millele on osutatud Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimases versioonis. Jah EnKS § 28’ lg 5 Uus säte, Eelnõu punkt 48 142) Artikkel 12 lg 5 Komisjon hindab 15. maiks 2025 andmekeskuste energiatõhusust käsitlevaid kättesaadavaid andmeid, mis on talle esitatud lõigete 1 ja 3 kohaselt, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud energiatõhususe parandamise edasiste meetmetega, sealhulgas m iinimumjõudluse standardite kehtestamise kohta, ja hinnang kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku teostatavuse kohta, konsulteerides tihedalt asjaomaste sidusrühmadega. Selliste ettepanekutega võib kehtestada ajavahemiku, mille jooksul peavad olemasolevad andmekeskused saavutama miinimumjõudluse Ei Komisjoni kohaldamisala 143) Artikkel 13 lg 1 Niivõrd kui see on tehniliselt võimalik, rahaliselt mõistlik ning potentsiaalse energiasäästuga seoses proportsionaalne, tagavad liikmesriigid, et maagaasi lõpptarbijad on varustatud konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestitega, mis mõõdavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja annavad teavet tegeliku tarbimisaja kohta. Sellised konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsed arvestid võetakse kasutusele alati, kui: a) olemasolev arvesti välja vahetatakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt võimalik või kulutõhus, pidades silmas hinnangulist potentsiaalset säästu pikas perspektiivis; b) uus hoone ühendatakse võrku või kui hoonet renoveeritakse põhjalikult, nagu on määratletud direktiivis 2010/31/EL Jah Jah Jah Jah MGS § 24 lg 1; Gaasituru toimimise võrgueeskiri § 2 1 "ELTS § 67 lg 1 ja 5; VE § 39; MGS § 24 lg 1; KKütS § 15 lg 1; EnKS § 11 lõiked 3 ja 4. " "ELTS § 67 lg 1 ja 5; VE § 39; MGS § 24 lg 1; KKütS § 15 lg 1; EnKS § 9 lg 4 ja § 11 lg 3 ja 4" "ELTS § 67 lg 1 ja 5; VE § 39; MGS § 24 lg 1;KKütS § 15 lg 1; EnKS § 11 lg 3 ja 4 . " Kehtivad sätted, ei muudeta 144) Artikkel 13 lg 2 Kui liikmesriigid rakendavad arukaid arvestisüsteeme ja võtavad kasutusele arukad arvestid maagaasi tarbimise mõõtmiseks kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ, siis: a) tagavad nad, et arvestisüsteemid annavad lõpptarbijatele teavet tegeliku tarbimisaja kohta ning et arvestite miinimumfunktsioonide määramisel ja turuosalistele kohustuste kehtestamisel võetakse täielikult arvesse energiatõhususe eesmärke ja lõpptarbijate kasu; b) tagavad nad arukate arvestite ja andmete edastamise turvalisuse ning lõpptarbijate privaatsuse kooskõlas asjaomaste andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevate liidu õigusaktidega; c) nõuavad nad, et tarbijatele antakse arukate arvestite paigaldamisel asjakohast nõu ja teavet, eriti nende kõikide võimaluste kohta seoses näitude lugemise ning energiatarbimise jälgimisega. Jah Jah Jah Jah Gaasituru toimimise võrgueeskiri Gaasituru toimimise võrgueeskiri §12 Gaasituru toimimise võrgueeskiri § 17 lg 9 EnKS § 9 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte ei muudeta 145) Artikkel 14 lg 1 Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijad varustatakse konkurentsivõimelise hinnaga arvestitega, mis kajastavad täpselt tegelikku energiatarbimist Jah EnKS § 11 lg 1 Kehtiv säte ei muudeta 146) Artikkel 14 lg 2 Kui hoonele tarnitakse kütet, jahutust või sooja tarbevett mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kaugkütte - või kaugjahutussüsteemist , paigaldatakse arvesti soojusvaheti juurde või tarnimiskoh t. Jah EnKS § 11 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta 147) Artikkel 15 lg 1 Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või -jahutus või mida varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist , paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga. Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse kütte tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja kulutasuvuse puudumise kindlaksmääramise üldkriteeriumid , metoodika ja korra ning avaldab need. Jah Jah EnKS § 11 lg 3 EnKS § 11 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta 148) Artikkel 15 lg 2 Uutes kortermajades ja uute mitmeotstarbeliste hoonete elamiseks mõeldud osades, kus on keskne kütteallikas sooja tarbevee jaoks või mida varustatakse kaugküttesüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid sooja tarbevee mõõtmiseks, ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist. Jah Hoone energiatõhususe miinimumnõuded § 13 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta 149) Artikkel 15 lg 3 Kui kortermaju või mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist või kui sellistes majades on põhiline ühine küte või jahutus, tagavad liikmesriigid, et neil on läbipaistvad ja avalikult kättesaadavad riiklikud normid kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, et tagada individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvus ja täpsus. Kui see on asjakohane, hõlmavad n imetatud normid juhiseid energiakulude jaotamise viisi kohta järgmiselt: a) soe tarbevesi; b) hoone seadmetest kiirguv soojus ja ühispindade kütmiseks kasutatav soojus (kui trepikodades ja koridorides on radiaatorid); c) korterite küte ja jahutus Jah Uus määrus Uus määrus Rakendusakti kavand nr. 5 (SK Lisa 2) 150) Artikkel 16 lg 1 Artiklite 14 ja 15 kohaldamiseks paigaldatakse arvestite ja k üttekulujaoturite uuel paigaldamisel üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Kohaldatakse artikli 15 lõikes 1 sätestatud tehnilise teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi. Jah EnKS § 37 lg 1 1 Muudetud säte, eelnõu punkt 51 151) Artikkel 16 lg 2 2. Paigaldatud arvestid ja k üttekulujaoturid, mis ei ole kaugloetavad , ehitatakse ümber kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv Jah EnKS § 37 lg 1 1 Muudetud säte, eelnõu punkt 51, rakendusakti kavand nr. 5 (SK Lisa 2) 152) Artikkel 17 Jäetakse välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) ( EMPs kohaldatav tekst) Direktiivi (EL) 2023/1791 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse välja. 2) Artikli 39 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ 3) VIII lisa jäetakse välja Ei Artikkel tühistati Direktiivi (EL) 2023/1791 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse välja. 2) Artikli 39 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ 3) VIII lisa jäetakse välja 153) Artikkel 18 lg 1 Kui on paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, tagavad liikmesriigid, et arvetel esitatav teave ja tarbimisandmed on usaldusväärsed, täpsed ja põhinevad tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, vastavalt IX lisa punktidele 1 ja 2 kõigi lõppkasutajate puhul. Kui liikmesriik nii ette näeb, võib seda kohustust täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad või -kasutajad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 15 kohast küttekulu jaoturitel põhinevat tarbimispõhist mõõtmist. Arve esitatakse hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel üksnes juhul, kui lõpptarbija või -kasutaja ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta. Jah Jah EnKS § 13 1 EnKS § 12 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta 154) Artikkel 18 lg 2 Liikmesriik a) nõuab, et kui teave lõppkasutaja energiaarvete ja varasema tarbimise kohta või küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse need lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks tema määratud energiateenuseosutajale; b) tagab, et lõpptarbijatele pakutakse võimalust saada arvetel esitatavat teavet ja arveid elektrooniliselt; c) tagab, et kõikidele lõppkasutajatele esitatakse selge ja arusaadav teave arvega vastavalt IX lisa punktile 3, d) edendab küberturvalisust ja tagab lõppkasutajate eraelu puutumatuse ja andmekaitse kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Liikmesriik võib näha ette, et lõpptarbija taotluse korral ei käsitata arvel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda. Jah Jah Jah Jah Ei EnKS § 13 EnKS § 13 EnKS § 12(1) ja EnKS § 12' lg 1 EnKS § 20 Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta Valikuline säte, Eestis ei rakendata. 155) Artikkel 18 lg 3 Liikmesriigid otsustavad, kes vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise eest lõppkasutajatele, kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga. Jah EnKS § 12 1 Kehtiv säte, ei muudeta 156) Artikkel 19 Jäetakse välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) ( EMPs kohaldatav tekst) Ei Artikkel tühistati . Direktiivi (EL) 2023/1791 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse välja. 2) Artikli 39 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ 3) VIII lisa jäetakse välja 157) Artikkel 20 lg 1 Liikmesriigid tagavad, et lõppkasutajad saavad kõik arved ja arvetel esitatava teabe energia tarbimise kohta tasuta ning et lõppkasutajad pääsevad oma tarbimisandmetele juurde asjakohasel viisil ja tasuta. Jah EnKS § 13 lg 1 MGS§ 8 lg 5 1 ; Gaasituru toimimise õrgueeskiri §17 lg 7 Kehtiv säte, ei muudeta 158) Artikkel 20 lg 2 Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, jaotatakse kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise eest arvetel esitatava teabe koostamise kulud artikli 15 kohaselt kasumit mittetaotleval viisil. Kulud, mis tulenevad sellest, et nimetatud ülesanne antakse kolmandale isikule, näiteks teenuseosutajale või kohalikule energiatarnijale, ja mis hõlmavad tegeliku individuaalse tarbimise mõõtmist, jaotamist ja arvestamist sellistes hoonetes, võib edasi kanda lõppkasutajatele niivõrd, kuivõrd need kulud on mõistlikud. Jah EnKS §12 1 lg3 Kehtiv säte, ei muudeta 159) Artikkel 20 lg 3 Et tagada lõikes 2 osutatud tarbimispõhise mõõtmise teenuste mõistlikud kulud, võivad liikmesriigid ergutada konkurentsi kõnealuses teenusesektoris, võttes asjakohaseid meetmeid, näiteks soovitades või muul moel edendades hankemenetluse kasutamist või koostalitlusvõimeliste seadmete ja süsteemide kasutamist, mis hõlbustavad teenuseosutaja vahetamist. Ei Valikuline säte, Eesti ei rakenda 160) Artikkel 21 lg 1 1. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatele, ja kui neile on sõnaselgelt osutatud, lõppkasutajatele antakse käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud õigused. Jah EnKs § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 161) Artikkel 21 lg 2 Lõpptarbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse: a) tarnija nimi, aadress ja kontaktandmed; b) osutatavad teenused ja lepingus sisalduva teenuse kvaliteedi tase; c) lepingus sisalduvate ja ilma lisatasuta pakutavate hooldusteenuste liigid; d) ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tasude, hooldustasude ning komplektina pakutavate toodete ja teenuste kohta; e) lepingu kestus, lepingu ja teenuste osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud; f) võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine; g) artikli 22 kohase vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse algatamise kord; h) tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kogu käesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvel või ettevõtja veebisaidil ja mis sisaldab artikli 22 lõike 3 punktis e osutatud ühtsete kontaktpunktide kontaktandmeid või linki nende veebisaidile; i) kontaktandmed, mis võimaldavad tarbijal teha kindlaks asjakohased ühtsed kontaktpunktid, millele on osutatud artikli 22 lõike 3 punktis a. Tarnimistingimused on õiglased ja lõpptarbijatele ette teada. Käesolevas lõikes osutatud teave tuleb esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab kõnealune teave samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist. Peamiste lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele arusaadaval viisil ning täpses ja selges sõnastuses. Lõpptarbijatele antakse lepingu koopia ja läbipaistval viisil selge teave kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega seotud teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta. Liikmesriigid otsustavad, kes vastutab selle eest, et käesolevas lõikes osutatud teave esitatakse lõppkasutajatele, kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga, nende taotluse korral ning asjakohasel viisil ja tasuta. Jah EnKs § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 162) Artikkel 21 lg 3 Lõpptarbijaid teavitatakse piisavalt igast kavatsusest lepingutingimusi muuta. Tarnijad peavad nende lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnehinna k ohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest kohasel ajal hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise jõustumist. Lõpptarbijad teavitavad lõppkasutajaid uutest tingimustest viivitamata. Jah EnKS § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 163) Artikkel 21 lg 4 Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Tasude erinevused, mis on seotud makseviisi või e ttemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või e ttemaksusüsteemi kasutamisega kandis, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 62. Jah EnKs § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 164) Artikkel 21 lg 5 Vastavalt lõikele 4 ei seata kodutarbijaid, kes saavad kasutada ettemaksusüsteemi, ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda Jah EnKs § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 165) Artikkel 21 lg 6 Lõpptarbijatele ja asjakohasel juhul lõppkasutajatele pakutakse õiglasi ja läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi sisaldada mittelepingulisi tõkkeid tarbijate õiguste teostamisele, näiteks ülemäärast lepingulist dokumentatsiooni. Lõppkasutajatele antakse juurdepääs kõnealustele üldtingimustele, kui nad seda taotlevad. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest. Puuetega lõpptarbijatele antakse kogu asjaomane teave oma tarnijaga sõlmitud lepingu kohta neile kättesaadaval kujul. Jah EnKS § 13 3 Uus säte, eelnõu punkt 38 166) Artikkel 21 lg 7 Lõpptarbijatel ja lõppkasutajatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil Jah EnKs § 13 3 . Uus säte, eelnõu punkt 38 167) Artikkel 21 lg 8 Pädevad asutused tagavad käesolevas direktiivis ette nähtud t arbijakaitsemeetmete jõustamise. Pädevad asutused tegutsevad turuhuvidest sõltumatult Jah EnKs § 13 3 . Uus säte, eelnõu punkt 38 168) Artikkel 21 lg 9 Kui tegemist on kavandatud väljalülitamisega, esitatakse lõpptarbijatele tasuta ja piisavalt aegsasti ning mitte hiljem kui üks kuu enne kavandatud väljalülitamist piisav teave alternatiivsete meetmete kohta KkütS - § 17 Kehtiv säte, ei muudeta 169) Artikkel 22 lg 1 Liikmesriigid tagavad, asjakohasel juhul piirkondlike ja kohalike omavalitsustega koostööd tehes, et teave kättesaadavate energiatõhususe parandamise meetmete, üksiktegevuste ning finants- ja õigusraamistike kohta on läbipaistev, ligipääsetav ning seda levitatakse laialdaselt kõigile asjaomastele turuosalistele, näiteks lõpptarbijatele, lõppkasutajatele, t arbijaorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna esindajatele, taastuvenergiakogukondadele, kodanike energiakogukondadele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, e nergiaagentuuridele, sotsiaalteenuste osutajatele, ehitajatele, arhitektidele, inseneridele, keskkonna- ja energiaaudiitoritele ning ehitusdetailide (nagu on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 9) paigaldajatele. Jah EnKS 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta 170) Artikkel 22 lg 2 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada lõpptarbijate ja lõppkasutajate tõhusat energia kasutamist. Need meetmed peavad olema osa riiklikust strateegiast, nagu määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad või vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a koostatud pikaajaline r enoveerimisstrateegia . Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad need meetmed eri vahendeid ja poliitikaid käitumisharjumuste muutmiseks, näiteks: a) fiskaalstiimulid; b) juurdepääs rahastamisele, vautšeritele , toetustele ja subsiidiumidele; c) riiklikult toetatavad energiatarbimise hindamised ning sihipärased n õustamisteenused ja toetus kodutarbijatele, eelkõige energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja kohasel juhul nendele inimestele, kes elavad sotsiaalelu ruumides; d) sihipärased nõustamisteenused VKEdele ja mikroettevõtjatele; e) teavitamine puuetega inimestele kättesaadavas vormis; f) näidisprojektid; g) tegevus töökohal; h) koolitustegevus; i) digitaalsed vahendid; j) kaasamisstrateegiad. Jah EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta 171) Artikkel 22 lg 3 Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad lõikes 2 osutatud meetmed turuosaliste (näiteks selliste, kellele on osutatud lõikes 1) jaoks toetava raamistiku loomist, eelkõige järgmistel eesmärkidel: a) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine energiatõhususe alaseks tehniliseks, haldus- ja finantsalaseks nõustamiseks ning abiks, näiteks leibkondade energiakontrollid, hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, teave vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide asendamise kohta kaasaegsete ja tõhusamate seadmetega ning hoonetes taastuvenergia ja energia salvestamise kasutuselevõtt lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele, eelkõige leibkondadele ja väiketarbijatele, kes ei ole kodutarbijad, sealhulgas VKEdele ja mikroettevõtjatele; b) koostöö erasektorit esindavate osapooltega, kes osutavad selliseid teenuseid nagu energiaauditid ja energiatarbimise hindamised, rahastamislahendused ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde teostamine; c) teavitamine kulutõhusast ja hõlpsasti saavutatavatest energiakasutuse muutustest; d) teavitamine energiatõhususe meetmetest ja rahastusvahenditest; e) ühtsete kontaktpunktide loomine, et anda lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele kogu vajalik teave nende õiguste, kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise mehhanismide kohta, mis on neile vaidluse korral kättesaadavad. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla. Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta 172) Artikkel 22 lg 4 Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil loovad liikmesriigid koostöös pädevate asutustega ja asjakohasel juhul erasektori sidusrühmadega spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid või sarnased mehhanismid tehnilise, haldusalase või finantsnõu andmiseks energiatõhususe küsimuses. Need üksused: a) nõustavad leibkondi, VKEsid , mikroettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi ja annavad neile ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta; b) pakuvad terviklikku toetust kõikidele leibkondadele, pöörates erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele leibkondadele ja halvimate energiaalaste näitajatega hoonetele, samuti akrediteeritud ettevõtjatele ja paigaldajatele, kes pakuvad renoveerimisteenuseid, mis on kohandatud eri eluasemetüüpidele ja geograafilisele ulatusele, ning paigaldajatele, kes pakuvad abi renoveerimisprojekti eri etappides, sealhulgas selleks, et hõlbustada energiatõhususe miinimumstandardi rakendamist, kui selline standard on sätestatud liidu seadusandlikus aktis; c) nõustavad energiatarbimisega seotud käitumise teemal Jah EnKS 30 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta 173) Artikkel 22 lg 5 Lõikes 4 osutatud spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid teevad asjakohasel juhul järgmist: a) annavad teavet energiatõhususe valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide kohta; b) koguvad tüpoloogia kaupa koondandmeid energiatõhususe projektide kohta, jagavad kogemusi ja avalikustavad need; c) ühendavad omavahel turuosalisi ja võimalikke projekte, eelkõige väiksemaid projekte. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel abistab komisjon liikmesriike, et hõlbustada parimate tavade jagamist ja edendada selles osas piiriülest koostööd. Jah Ei EnKs § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Komisjoni haldusala 174) Artikkel 22 lg 6 Lõikes 4 osutatud ühtsed kontaktpunktid pakuvad sihtotstarbelisi teenuseid energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja madala sissetulekuga leibkondades elavate inimestele. Komisjon annab liikmesriikidele suuniseid nende ühtsete kontaktpunktide arendamiseks, et luua kogu liidus ühtne lähenemisviis. Suunistega innustatakse koostööd avaliku sektori asutuste, energiaagentuuride ja kogukonna juhitud algatuste vahel. Jah Ei EnKs 30 Kehtiv säte, ei muudeta Komisjoni haldusala 175) Artikkel 22 lg 7 Liikmesriigid loovad turul osalejatele sobivad tingimused energiatõhusust käsitleva adekvaatse ja sihipärase teabe ning nõu jagamiseks lõpptarbijatele, sealhulgas energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja asjakohasel juhul neile inimestele, kes elavad sotsiaaleluruumides, ning VKEdele ja mikroettevõtjatele. Jah EnKS § 30 lg 5 Kehtiv säte, ei muudeta 176) Artikkel 22 lg 8 Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, lõppkasutajatel, vähekaitstud tarbijatel, energiaostuvõimetutel inimestel ja asjakohasel juhul neil inimestel, kes elavad sotsiaaleluruumides, on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tulemuslikule ja tõhusale vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud tarbija, siis peab vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism vastama eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetele. Selleks võib kasutada liikmesriikides olemasolevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme, tingimusel et need on sama tulemuslikud. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tulemuslikku ja tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega. Ettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud. Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta 177) Artikkel 22 lg 9 Ilma et see piiraks nende asjaõiguse ja rendiõiguse aluspõhimõtteid, võtavad liikmesriigid energiatõhususe saavutamise valdkonna õigusnormide alaste ja muude tõkete kõrvaldamisega seotud vajalikke meetmeid seoses järgmisega: hoone või hooneüksuse omanikke ja üürnikke või eri omanikke mõjutavate stiimulite erinevused, et neid osalisi ei takistaks tõhususe parandamisse investeerimast asjaolu, et nemad ise ei saa sellest kogu kasu või et puuduvad reeglid kulude ja kasu jagamiseks nende vahel. Selliste tõkete kõrvaldamise meetmeteks võivad olla stiimulite pakkumine, õiguslike või regulatiivsete sätete tühistamine või muutmine, juhiste ja tõlgendavate teatiste vastuvõtmine, haldusmenetluste lihtsustamine, sealhulgas riiklikud normid ja meetmed, millega reguleeritakse otsustusprotsesse mitme omanikuga hoonete puhul, ning võimalus kasutada kolmanda isiku pakutavaid finantseerimislahendusi. Nimetatud meetmeid võib kombineerida lõikes 1 osutatud turuosalistele pakutava energiatõhususalase hariduse, koolituse ja konkreetse teabe ning tehnilise abiga. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et toetada mitmepoolset dialoogi asjaomaste partneritega, milleks on näiteks asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, omanike ja üürnike organisatsioonid, tarbijaorganisatsioonid, energiatarnijad või energia jaemüügi ettevõtjad, energiateenuste ettevõtjad, taastuvenergiakogukonnad, avaliku sektori asutused ja ametid, eesmärgiga esitada ettepanekud ühiselt heaks kiidetud meetmete, stiimulite ja suuniste kohta, mis seonduvad stiimulite jaotamisega omanike ja üürnike vahel või hoone või hoone osa omanike vahel. Iga liikmesriik teatab sellistest tõketest ja oma pikaajalise renoveerimisstrateegia (mis on koostatud vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a ja määrusele (EL) 2018/1999) raames võetud meetmetest. Jah Jah Jah Jah EnKS § 30 lg 4 EnKS § 30 lg 4 EnKS § 30 lg 5 Kehtiv säte , ei muudeta Kehtiv säte , ei muudeta Kehtiv säte, ei muudeta I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 178) Artikkel 22 lg 10 Komisjon julgustab liikmesriike vahetama ja levitama laialdaselt teavet heade energiatõhususe tavade ja meetodite kohta ning annab tehnilist abi, et leevendada stiimulite erinevust liikmesriikides. Ei Komisjoni kohaldamisala 179) Artikkel 23 lg 1 Hiljemalt 11. oktoobriks 2024 hindab komisjon, kas olemasolevate partnerlustega on energiatõhusus hõlmatud. Kui hindamisel selgub, et energiatõhusus ei ole olemasolevate partnerlustega piisavalt hõlmatud, loob komisjon sektoripõhiseid energiatõhususpartnerlusi liidu tasandil, millega kaasnevad alapartnerlused seni hõlmamata sektorites, tuues kokku olulised sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, sellistes sektorites nagu IKT, finants- ja ehitussektor, tehes seda kaasavalt ja esinduslikkust arvestades. Kui partnerlus on loodud, nimetab komisjon iga liidu sektoripõhise energiatõhususe partnerluse jaoks eesistuja Ei Komisjoni kohaldamisala 180) Artikkel 23 lg 2 Lõikes 1 osutatud partnerluste eesmärk on hõlbustada kliima- ja energiadialoogi asjaosaliste vahel ning innustada sektoreid koostama energiatõhususe tegevuskavasid, et kaardistada o lemasolevad meetmed ja tehnoloogilised võimalused energiasäästu saavutamiseks, taastuvenergiaks valmistumiseks ja sektorite süsinikuheite vähendamiseks. Sellised tegevuskavad aitaksid oluliselt kaasa sektorite abistamisele käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kavandamisel ning hõlbustaksid osalejate piiriülest koostööd siseturu tugevdamiseks. Ei Komisjoni kohaldamisala 181) Artikkel 24 lg 1 Ilma et see piiraks nende riiklikku majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning nende liidu õigusest tulenevaid kohustusi, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et võimestada ja kaitsta energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid, madala sissetulekuga leibkondades elavaid inimesi ja asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides. Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõike 3 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 28 lõike 1 kohase vähekaitstud tarbija mõiste määratlemisel võtavad liikmesriigid arvesse lõppkasutajaid. Jah EnKS § 21 lg 8 ja lg 9 Kehtiv säte (lg 8) ei muudeta , ja uus säte (lg 9) , eelnõu punkt 42 182) Artikkel 24 lg 2 Ilma et see piiraks nende riiklikku majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning nende liidu õigusest tulenevaid kohustusi, rakendavad liikmesriigid e nergiaostuvõimetuse leevendamiseks energiatõhususe parandamise meetmeid ja nendega seotud tarbijakaitse- või teavitamismeetmeid, eelkõige käesoleva direktiivi artiklis 8 lõikes 3 ja artiklis 22 sätestatud meetmeid, esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. Nende meetmetega seotud järelevalvet ja aruandlust teostatakse määruse (EL) 2018/1999 artiklis 24 sätestatud kehtivate aruandlusnõuete raames. Jah EnKS § 16’ lg 2 ja 3 Kehtiv säte, ei muudeta 183) Artikkel 24 lg 3 Energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste toetamiseks, kes elavad sotsiaaleluruumides, teevad liikmesriigid asjakohasel juhul järgmist: a) rakendavad energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada jaotuslikku mõju, mis tuleneb muudest poliitikatest ja meetmetest, näiteks käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt rakendatavad maksustamismeetmed või direktiivi 2003/87/EÜ kohane heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamine hoonete ja transpordisektori suhtes; b) kasutavad parimal võimalikul viisil ära liidu ja liikmesriigi tasandil kättesaadavaid avaliku sektori vahendeid, sealhulgas asjakohasel juhul rahalist toetust, mida liikmesriigid saavad kliimameetmete sotsiaalfondist vastavalt määruse (EL) 2023/955 artiklitele 9 ja 14 ning saastekvootide enampakkumistest saadavat tulu vastavalt ELi HKS- le kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, et investeerida prioriteetsete meetmetena energiatõhususe parandamise meetmetesse; c) teevad varakult tulevikku suunatud investeeringuid energiatõhususe parandamise meetmetesse enne muude poliitikasuundade ja meetmete jaotusliku mõju avaldumist; d) edendavad tehnilist abi ning rahastamisvahendite, näiteks arvepõhiste skeemide, kohaliku kahju allahindluse, tagatisfondide, täielikule renoveerimisele ja minimaalselt tagatud energiasäästuga renoveerimisele suunatud fondide kasutuselevõttu; e) edendavad sotsiaalpartneritele antavat tehnilist abi, et edendada vähekaitstud tarbijate aktiivset osalemist energiaturul ja positiivseid muutusi nende energiatarbimiskäitumises ; f) tagavad juurdepääsu rahalistele vahenditele, toetustele või s ubsiidiumidele, mis on seotud minimaalse energiasäästuga, ning hõlbustavad seega juurdepääsu taskukohastele pangalaenudele või sihtotstarbelistele krediidiliinidele. Valikuline EnKS § 30 lg 4 Kehtiv säte ei muudeta 184) Artikkel 24 lg 4 Liikmesriigid loovad eri sektorite, näiteks tervishoiu-, ehitus- ja sotsiaalsektori ekspertide võrgustiku, et töötada välja strateegiad, millega toetada kohalikke ja riiklikke otsustajaid, kui nad rakendavad energiatõhususe parandamise meetmeid ning tehnilist abi ja rahastamisvahendeid, mille eesmärk on leevendada e nergiaostuvõimetust, või usaldavad need ülesanded olemasolevale võrgustikule. Liikmesriigid töötavad selle nimel, et tagada, et ekspertide võrgustiku koosseisus oleks kindlustatud sooline tasakaal ja et see kajastaks kõigi inimeste vaatenurki . Liikmesriigid võivad anda sellele ekspertide võrgustikule ülesandeks nõustamise järgmistes küsimustes: a) energia, energiaostuvõimetute ja vähekaitstud tarbijate, sealhulgas lõpptarbijate riiklikud määratlused, näitajad ja kriteeriumid; b) selliste energiaostuvõimetuse probleemiga seotud asjaomaste näitajate ja andmekogumite väljatöötamine, mida tuleks kasutada ja mille kohta aru anda või neid täiustada; c) meetodid ja meetmed, et tagada elamiskulude taskukohasus, eluasemekulude neutraalsuse edendamine või viisid tagamaks, et energiatõhususe parandamise meetmetesse investeeritud riiklikest vahenditest saaksid kasu nii hoonete ja hooneosade omanikud kui ka üürnikud, eelkõige energiaostuvõimetud inimesed, vähekaitstud tarbijad, madala sissetulekuga leibkondades elavad inimesed ja asjakohasel juhul need inimesed, kes elavad sotsiaaleluruumides; d) meetmed, et ennetada või parandada olukordi, milles konkreetsete rühmade oht olla energiaostuvõimetusest mõjutatud on suurem või keda energiaostuvõimetus mõjutab negatiivsemalt, näiteks nende sissetuleku, soo, demograafiliste eripärade, tervisliku seisundi või vähemusrühma kuuluvuse tõttu Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 185) Artikkel 25 lg 1 Osana määruse (EL) 2018/1999 kohasest lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast ja selle ajakohastatud versioonist esitab iga liikmesriik komisjonile kütte ja j ahutuse põhjaliku hinnangu. Kõnealune põhjalik hindamine sisaldab käesoleva direktiivi X lisas sätestatud teavet ja sellega kaasneb direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 lõike 7 kohane hindamine. Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 186) Artikkel 25 lg 2 Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud põhjalikust hindamisest mõjutatud sidusrühmadele antakse võimalus osaleda kütte- ja jahutuskavade koostamises, põhjalikus hindamises ning poliitikas ja meetmetes, tagades samas, et pädevad asutused ei avalikusta ega avalda kindlaks määratud kaubandus- ja ä risaladusi. Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 187) Artikkel 25 lg 3 Lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise eesmärgil teevad liikmesriigid oma territooriumi hõlmava kulude-tulude analüüsi, võttes aluseks kliimatingimused, majandusliku teostatavuse ja tehnilise sobivuse. Kulude-tulude analüüs võimaldab teha kindlaks kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste täitmiseks, võttes arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Nimetatud kulude-tulude analüüs võib olla osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ kohasest keskkonnahindamisest . Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad kulude-tulude analüüside tegemise eest, edastavad kooskõlas XI lisaga üksikasjaliku metoodika ja prognoosid ning määravad kindlaks majandusanalüüsi koostamise korra ja avaldavad selle. Jah Praktiline lähenemine EÜSSNJA 2050 D7 - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid vastavalt loodud stsenaariumitele.pdf 188) Artikkel 25 lg 4 Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjalike hindamiste ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud analüüside käigus tehakse kindlaks, et on võimalik kohaldada tõhusat koostootmist ja/või tõhusat kaugkütet ja -jahutust heitsoojusest, mille tulud ületavad kulusid, võtavad liikmesriigid piisavad meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks ja selleks, et soodustada heitsoojuse kasutamise käitiste väljatöötamist, sealhulgas tööstussektoris, ja selleks, et hõlmata tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ning artikli 26 lõigetega 7 ja 9. Kui lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud analüüsi käigus ei tehta kindlaks võimalust, mille puhul tulud ületavad kulusid, sealhulgas artikli 26 lõikes 7 osutatud kulude-tulude analüüsi tegemisega seotud halduskulusid, võib asjaomane liikmesriik koos kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, kui see on asjakohane, käitised käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 lõikes sätestatud kohustustest vabastada. Jah Praktiline lähenemine EÜSSNJA 2050 D7 - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid vastavalt loodud stsenaariumitele.pdf 189) Artikkel 25 lg 5 Liikmesriigid võtavad vastu poliitikad ja meetmed, mille puhul tagatakse, et neis kasutatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt läbiviidud põhjalikes hindamistes tuvastatud potentsiaali. Need poliitikad ja meetmed hõlmavad vähemalt X lisas esitatud elemente. Iga liikmesriik teatab neist poliitikatest ja meetmetest osana oma riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonist, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, osana oma järgmisest lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, ning osana vastavalt kõnealusele määrusele esitatavatest asjaomastest riiklikest energia- ja kliimaalastest eduaruannetest Jah I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) 190) Artikkel 25 lg 6 Liikmesriigid tagavad, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused koostaksid kohalikud kütte- ja jahutuskavad vähemalt omavalitsustes, mille kogurahvastik on üle 45 000. Need kavad peaksid vähemalt: a) põhinema lõike 1 kohaselt tehtud põhjalikes hindamistes esitatud teabel ja andmetel ning hindama ja kaardistama energiatõhususe suurendamise p otentsiaali, sealhulgas m adalatemperatuurilise kaugkütte valmiduse, tõhusa koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia kasutamise potentsiaali küttes ja jahutuses selles konkreetses piirkonnas; b) vastama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele; c) sisaldama punkti a kohaselt kindlaks tehtud potentsiaali kasutamise strateegiat; d) olema valmis kõigi asjaomaste piirkondlike või kohalike sidusrühmade kaasamiseks ja tagama üldsuse osalemise, sealhulgas kohaliku energiataristu käitajate osalemise varases etapis; e) võtma arvesse olemasolevat asjaomast energiataristut; f) võtma arvesse kohalike kogukondade ja mitme kohaliku või piirkondliku haldusüksuse või -piirkonna ühiseid vajadusi; g) hindama rolli, mida mängivad energiakogukonnad ja muud tarbijate juhitud algatused, mis saavad kohalike kütte- ja jahutusprojektide rakendamisele aktiivselt kaasa aidata; h) sisaldama analüüsi, mis käsitleb kütte- ja jahutusseadmete ja -süsteeme kohalikus hoonete registris, võttes arvesse piirkonnaspetsiifilist potentsiaali energiatõhususmeetmeteks ning pöörates tähelepanu halvimate energiaalaste näitajatega hoonetele ja vähekaitstud leibkondadele; i) hindama, kuidas rahastada kindlaksmääratud poliitikate ja meetmete rakendamist, ning määrama kindlaks finantsmehhanismid, mis võimaldavad tarbijatel minna üle taastuvenergial põhinevale küttele ja jahutusele; j) hõlmama trajektoori kavade eesmärkide saavutamiseks kooskõlas k liimaneutraalsusega ning kindlaksmääratud poliitikate ja meetmete rakendamisel tehtud edusammude jälgimist; k) seadma eesmärgiks asendada avaliku sektori asutuste vanad ja ebatõhusad kütte- ja jahutusseadmed väga tõhusate alternatiividega, et järk-järgult lõpetada fossiilkütuste kasutamine; l) hindama võimalikku koostoimet naabruses asuvate piirkondlike või kohalike omavalitsuste kavadega, et soodustada ühisinvesteeringuid ja kulutõhusust. Liikmesriigid tagavad, et kõigile asjaomastele osapooltele, sealhulgas avaliku sektori ja asjaomastele erasektori sidusrühmadele antakse võimalus osaleda kütte- ja jahutuskavade koostamises, lõikes 1 osutatud põhjalikus hindamises ning lõikes 5 osutatud poliitikas ja meetmetes. Selleks koostavad liikmesriigid soovitused, millega toetatakse piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi energiatõhusa ja taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse poliitika ja meetmete rakendamisel piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades ära kindlaksmääratud potentsiaali. Liikmesriigid toetavad piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi võimalikult suures ulatuses mis tahes vahenditega, sealhulgas rahalise toetuse ja tehnilise abi kavadega. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse vältimiseks ning kavade tulemusliku rakendamise soodustamiseks tagavad liikmesriigid kütte- ja jahutuskavade kooskõla muude kohalike kliima-, energia- ja k eskkonnaplaneerimise nõuetega. Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid võib ellu viia mitmest kõrvuti asuvast kohalikust omavalitsusest moodustatud rühm ühiselt, tingimusel et geograafiline ja halduskontekst ning kütte- ja jahutustaristu selleks sobivad. Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid hindab pädev asutus ning vajaduse korral võetakse seejärel asjakohased rakendusmeetmed. Jah Valikuline Valikuline Valikuline Jah EnKS § 3 lg 9 1 – 9 3 “( 9 1 ) Kohalikud omavalitsused, mille elanike arv on üle 30 000 inimese koostavad hiljemalt 1. jaanuar 2028 kohalikud kütte- ja jahutuskavad. (9 2 ) Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid võib ellu viia mitmest kõrvuti asuvast kohalikust omavalitsusest moodustatud rühm ühiselt, tingimusel et geograafiline ja halduskontekst ning kütte- ja jahutustaristu selleks sobivad. ( 9 3 ) Lõikes 1 sätestatud kütte- ja jahutuskava koostamise põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega .”; Võetakse üle punktig a EnKS § 3 lg 9 1 – 9 3 KOV-idel on kohustus järgida kaasamise head tava . KLIM-i poolt juba saadetud asja omastele KOV-idele juhendmaterjal meili teel . Võetakse üle EnKS § 3 lõige 9 2 KOV on pädev asutus ja hindab kaugkütte ettevõtja tegevust vastavalt kavale. Asjakohaste meetmete rakendamine on KOV-i otsustusõigus. 191) Artikkel 26 lg 1 Selleks et tagada primaarenergia tõhusam tarbimine ning suurendada taastuvenergia osakaalu võrku mineva kütte ja jahutuse tarnimisel, on tõhus kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem süsteem, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: a) kuni 31. detsembrini 2027: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni; b) alates 1. jaanuarist 2028: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust või 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, 80% tõhusalt koostoodetud soojust või vähemalt sellise võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 5% ja taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %; c) alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, või süsteem, milles taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 80% ning lisaks sellele on taastuvenergia ja heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%; d) alates 1. jaanuarist 2040: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust või süsteem, milles kasutatakse vähemalt 95% taastuvenergiat, heitsoojust või tõhusalt koostoodetud soojust ning lisaks sellele on taastuvenergia või heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%; e) alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust; f) alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat, ainult heitsoojust või ainult taastuvenergia ja heitsoojuse kombinatsiooni. Jah EnKS § 2 p 27 K ehtiv säte kuni 31.12.2027 aastani . Alates art. 26 lg 1 punktist b üle võtmine toimub kas eraldi määrusega, seaduse lisaga või 2026. aastal muudetakse EnKS § 2 punkt 27 sõnastust . 192) Artikkel 26 lg 2 Liikmesriigid võivad samuti otsustada, et direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 24 lõike 4 kohase kohustuse täitmiseks rakendatud meetmeid arvesse võttes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alternatiivina kliendile tarnitud kütte- või jahutusühiku kohta kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi poolt tekitataval kasvuhoonegaaside heitkogusel põhinevaid kestlikkuse hindamise kriteeriume. Kui valitakse need kriteeriumid, siis käsitatakse tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemina sellist süsteemi, mille maksimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus kliendile tarnitud kütte- või jahutusühiku kohta on järgmine: a) 200 g/kWh (kuni 31. detsembrini 2025); b) 150 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2026); c) 100 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2035); d) 50 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2045); e) 0 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2050). Jah Lõige 2 on alternatiiv lõikele 1, mis võetakse üle kaugkütteseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadusega . 193) Artikkel 26 lg 3 Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada eespool nimetatud kriteeriume, mis puudutavad kasvuhoonegaaside heitkogust kütte- või jahutusühiku kohta, mis tahes ajavahemikul, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktides a– e. Kui nad otsustavad seda teha, teatavad nad sellest komisjonile 11. jaanuariks 2024 käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud perioodi puhul ning vähemalt kuus kuud enne käesoleva artikli lõike 2 punktides b–e osutatud asjaomaste perioodide algust. Kõnealuses teates tuleb esitada teave meetmete kohta, mis on rakendatud, et täita direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 24 lõike 4 kohast kohustust, kui sellistest meetmetest ei ole riikliku energia- ja kliimakava viimase ajakohastamise käigus juba teatatud. Ei Valikuline säte, Eesti ei kohalda, valis lg 1 variandi 194) Artikkel 26 lg 4 Selleks et käsitada kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tõhusana, tagavad liikmesriigid, et selle ehitamise või selle kütte - ja jahutusseadme põhjaliku uuendamise korral vastab see kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem lõikes 1 või 2 sätestatud kriteeriumidele, mida kohaldatakse ajal, mil süsteem pärast renoveerimist tööle hakkab või seda jätkab. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi ehitamisel või selle kütte- ja j ahutusseadme põhjalikul uuendamisel: a) ei suurendata olemasolevates kütteallikates muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes aastase tarbimisega, mis on renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine, ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues kütteallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas, ning b) ei kasutata, juhul kui süsteem ehitatakse või selle kütte- ja jahutusseade läbib 2030. aastaks põhjaliku uuendamise, üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaas Jah EnKS § 8 lg 3 2 Uus säte, e elnõu punkt 37 195) Artikkel 26 lg 5 Liikmesriigid tagavad, et kõigi selliste olemasolevate kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide käitajad, mille kütte- ja jahutusvõimsus ületab 5 MW ja mis ei vasta lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumidele, koostavad alates 1. jaanuarist 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant kava, millega tagada primaarenergia tõhusam tarbimine, vähendada jaotuskadusid ning suurendada kütte ja jahutuse tarne puhul taastuvenergia osakaalu. Kava sisaldab meetmeid lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumide täitmiseks ja pädev asutus peab selle heaks kiitma. Jah EnKS § 8 lg 3 3 ja 3 4 Uus säte, eelnõu punkt 37 196) Artikkel 26 lg 6 Liikmesriigid tagavad, et andmekeskused, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW, kasutavad heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et see ei ole lõikes 7 osutatud hindamise kohaselt tehniliselt või majanduslikult teostatav. Jah EnKS § 28 1 lg 5 Uus säte , eelnõu punkt 48 197) Artikkel 26 lg 7 Kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks tagavad liikmesriigid, et tehakse kulude-tulude analüüs vastavalt XI lisale, kui uuesti kavandatakse või põhjalikult remonditakse järgmisi rajatisi: a) soojuselektrijaam, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW, et hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid; b) tööstuskäitis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; c) teenindusrajatis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW, näiteks reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; d) andmekeskus, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW taset, et hinnata kulude-tulude analüüsi, sealhulgas, kuid mitte ainult, tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele, sealhulgas hooajalisi kõikumisi seoses heitsoojuse kasutamisega majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku või tõhusasse/RES-põhisesse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse. Esimese lõigu punktis d osutatud analüüsimisel kaalutakse jahutussüsteemi lahendusi, mis võimaldavad heitsoojuse eemaldamist või salvestamist kasulikul temperatuuril minimaalse lisaenergiasisendiga. Jah EnKs § 8 lg 6-8 Muudetud säte , eelnõu punkt 35 198) Artikkel 26 lg 8 Liikmesriigid võivad lõike 7 kohaldamisalast välja jätta a) tipptunni- ja varuelektrijaamad, mis on kavandatud töötama alla 1 500 töötunni aastas viie aasta libiseva keskmisena, võttes aluseks liikmesriikide kehtestatud kontrollimenetluse, millega tagatakse, et see erandi tegemise kriteerium on täidetud; b) käitised, mis peavad asuma direktiivi 2009/31/EÜ alusel loa saanud geoloogilise säilitamise koha lähedal; c) andmekeskused, mille heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus see asub. Liikmesriigid võivad ka sätestada künnised, mida väljendatakse kättesaadava kasuliku heitsoojuse kogusena, nõudlusena kütte järele või kaugusena tööstuskäitiste ja kaugküttevõrkude vahel, et jätta käitisi lõike 7 punktide c ja d kohaldamisalast välja. Liikmesriigid teevad käesoleva lõike alusel vastu võetud erandid komisjonile teatavaks. Jah Jah Ei Jah EnKS § 8 lg 6-8 EnKS § 28 lg 6 Uus säte, eelnõu punkt 35 Uus säte , eelnõu punkt 48 Ei soovi panna künniseid. Praktiline kohaldamisala 199) Artikkel 26 lg 9 Liikmesriigid võtavad vastu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 8 kohased loakriteeriumid või samaväärsed loakriteeriumid, et a) võtta arvesse artikli 25 lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise tulemust; b) tagada lõikes 7 sätestatud nõuete täitmine; c) võtta arvesse lõikes 7 osutatud kulude-tulude analüüsi tulemust. Jah Täiendatakse EnKS § 10 lõigetega 6-9 (EL) 2019/944 artikli 8 kohased loakriteeriumid : ELTS § 22, § 221, § 23, § 26, § 261, §32 EhS § 38, § 42 PlanS § 27, § 125 EhS § 40 EhS § 38 lg 1 EhS § 11 EhS § 11 lg 2 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 19 lg 1 SeOS § 4 SeOS § 4 SeOS § 4 EhS § 70, § 77 EhS peatükk 13 ELTS § 4, EhS § 46, EnKS ELTS § 4, § 59, § 924 ELTS § 22 ELTS § 924 § 925 ELTS § 594, § 595, § 596, § 661 lg 2 , peatükk 82 ELTS § 22 PlanS § 3 lg 1 , § 12, § 75 lg 4 , § 91 lg 3 ELTS § 29, § 99 Uus säte, eelnõu punkt 49 200) Artikkel 26 lg 10 Liikmesriigid võivad teha erandi individuaalsete käitiste suhtes, et neilt ei nõutaks lõikes 9 osutatud loakriteeriumide või samaväärsete loakriteeriumite alusel selliste valikute rakendamist, mille puhul tulud ületavad kulusid, kui selleks on mõjuvad põhjused, mis tulenevad seadusest, omandiõigusest või rahastusest. Nendel juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile põhjendatud otsuse kolme kuu jooksul alates selle otsuse tegemise kuupäevast. Komisjon võib esitada otsuse kohta arvamuse kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Valikuline Ei kohaldata erandit 201) Artikkel 26 lg 11 Käesoleva artikli lõikeid 7, 8, 9 ja 10 kohaldatakse direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitiste suhtes, ilma et see piiraks selles direktiivis sätestatud nõudeid Jah EnKS § 8 lg 3 3 -3 4 Uus säte, eelnõu punkt 37 202) Artikkel 26 lg 12 Liikmesriigid koguvad teavet käesoleva artikli lõike 7 punktide a–d kohaselt tehtud kulude-tulude analüüside kohta. See teave peaks sisaldama vähemalt andmeid olemasolevate soojustarnete koguste ja soojusparameetrite, aastas kavandatud töötundide arvu kohta ja kohtade geograafilise asukoha kohta. Need andmed avaldatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse nende võimalikku tundlikkust. Jah EnKS § 10 lõiked 6- 9 Uus säte, eelnõu punkt 49 203) Artikkel 26 lg 13 III lisa punktis d osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste alusel tagavad liikmesriigid tõhusa koostootmisega toodetud elektrienergia päritolutunnistuse esitamise vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille iga liikmesriik on sätestanud. Nad tagavad, et nimetatud päritolutunnistus vastab nõuetele, mis on sätestatud, ja sisaldab vähemalt teavet, mis on täpsustatud XII lisas. Liikmesriigid tunnustavad vastastikku päritolutunnistusi ja loevad neid eranditult käesolevas lõikes osutatud teabe tõenduseks. P äritolutunnistuse kui tõenduse tunnustamisest keeldumine, eriti kui põhjuseks on pettuse vältimine, rajaneb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja põhjendab seda. Päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumise korral võib komisjon, eelkõige arvesse võttes objektiivseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millele kõnealune tunnustamine tugineb, võtta vastu otsuse sundida keelduvat osapoolt päritolutunnistust tunnustama. Jah EnKS §32 (9) lg 3 EnKS §32 (9) lg 3 punkt 1 sõnastuse muutmine ja täiendavate punktide lisamine . 204) Artikkel 26 lg 14 Liikmesriigid tagavad, et kui koostootmisele antakse toetust, tehakse seda tõhusa koostootmisega saadava elektrienergia tootmiseks, kus heitsoojust kasutatakse tulemuslikult, et saavutada primaarenergia sääst. Koostootmisele ja soojuse tootmisele kaugkütteks ning kaugküttevõrkudele antavale riiklikule toetusele kohaldatakse asjakohasel juhul riigiabi eeskirju. Jah ElTS § 59 lg 3 ja 4 ning § 59 3 Olemasolev säte 205) Artikkel 27 lg 1 Riiklikud energeetikavaldkonda reguleerivad asutused kohaldavad direktiivis 2009/73/EÜ ja direktiivis (EL) 2019/944 sätestatud ülesannete täitmisel käesoleva direktiivi artikli 3 kohast energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, kui nad teevad otsuseid gaasi- ja elektritaristu käitamise kohta, hõlmates nende otsuseid võrgutariifide kohta. Lisaks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele võivad riiklikud energeetikavaldkonda reguleerivad asutused võtta arvesse kulutõhusust, süsteemi tõhusust ja varustuskindlust, turu integratsiooni, kaitstes samas liidu kliimaeesmärke ja kestlikkust, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/943 artiklis 18 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 13 Jah ELTS § 71 lõige 4 MGS § 37 lg 4 p 4 ja 6 EnKS § 7 lg 1" Täpsustatakse ELTS 71 lg 4 (normitehniline), Eelnõu punkt 4 ( ELTS-i muudatus) 206) Artikkel 27 lg 2 Liikmesriigid tagavad, et gaasi ja elektri ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad kohaldavad oma võrgu planeerimise, arendamise ja investeerimisotsustes käesoleva direktiivi artikli 3 kohast energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Riiklikud reguleerivad asutused või muud määratud riiklikud asutused kontrollivad, et põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate kasutatava metoodikaga hinnatakse kulude-tulude analüüsis alternatiive ning võetakse arvesse energiatõhususe lahendustest saadavat laiemat kasu, nõudluse poole paindlikkust ning investeerimist varadesse, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Riiklikud reguleerivad asutused ja muud määratud riiklikud asutused kontrollivad ka energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist põhivõrguettevõtjate või jaotusvõrguet tevõtjate poolt nende projektide ja võrgu arengukavade heakskiitmisel, kontrollimisel ja järelevalvel vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 22 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikele 3 ja artiklile 51. Riiklikud reguleerivad asutused võivad esitada metoodika ja suunised selle kohta, kuidas tihedas koostöös ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatega, kes võivad jagada olulist tehnilist oskusteavet, hinnata kulude-tulude analüüsis alternatiive . Jah ELTS §66 lg 9 ja 12 ja uued/muudetud sätted - 14; 17 ja 18 , MGS §21 2 lg 3 ja täiendatud sätted 3 ja 6 Osaliselt kehtivad sätted, muudatused ELTS- is , eelnõu punkt 2-3 ( ELTS-i muudatus) 207) Artikkel 27 lg 3 Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad jälgiksid ja kvantifitseeriksid võrgukadude kogumahtu ning optimeeriksid võrke ja parandaksid võrkude tõhusust, kui see on tehniliselt ja rahaliselt teostatav. Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad teatavad nendest meetmetest ja võrgukadude vähendamisega saavutatavast eeldatavast energiasäästust riiklikule energeetikasektorit reguleerivale asutusele. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad hindaksid energiatõhususe parandamise meetmeid seoses nende olemasolevate gaasi- või elektri ülekande- või jaotusvõrkudega ning parandaksid taristu projekteerimisel ja käitamisel energiatõhusust, eelkõige seoses arukate võrkude kasutuselevõtuga. Liikmesriigid innustavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid välja töötama uuenduslikke lahendusi olemasolevate ja tulevaste võrkude energiatõhususe parandamiseks stimuleerivate reeglite abil kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artiklis 18 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 13 sätestatud tariifide arvestamise põhimõtetega. Jah EnKS § 7 lg 1 ELTS § 65 lg 11 Muudetud sätted , eelnõu punkt 33 ja 1 ( ELTS-i muudatus) 208) Artikkel 27 lg 4 Riiklikud energiasektorit reguleerivad asutused lisavad direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 kohaselt ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punkti i kohaselt koostatavasse aastaaruandesse eraldi osa edusammude kohta, mida on tehtud gaasi- ja elektritaristu käitamisega seotud energiatõhususe suurendamisel. Kõnealustes aruannetes hindavad riiklikud energiasektorit reguleerivad asutused gaasi- ja elektritaristu käitamise üldist tõhusust ning ülekande- ja jaotussüsteemi ettevõtjate võetud meetmeid ning asjakohasel juhul esitavad soovitused energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas kulutõhusate alternatiivide kohta, mis vähendavad tippkoormust ja üldist elektrikasutust. Jah ELTS § 94 lg 9 ja 10 Uued sätted , eelnõu punkt 5 ( ELTS-i muudatus) 209) Artikkel 27 lg 5 Elektriga seoses tagavad liikmesriigid, et võrke käsitlevad õigusnormid ja võrgutariifid täidavad XIII lisa kriteeriume ning võetakse arvesse määruse (EL) 2019/943 kohaselt välja töötatud võrgukoode ja juhiseid ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 7 punktis a sätestatud kohustust võimaldada teha võrkudesse vajalikke investeeringuid võrkude jätkusuutlikkust tagaval viisil Jah ELTS §71 lg 4 ja §66 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta 210) Artikkel 27 lg 6 Liikmesriigid võivad lubada võrgusuunalise energia ülekande ja jaotamisega seoses sotsiaalse eesmärgiga abikavade ja tariifistruktuuride komponente eeldusel, et nende võimalik häiriv mõju ülekande- ja jaotusvõrgule on võimalikult väike ja et nimetatud komponendid ei ole sotsiaalse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed Ei Valikuline säte, Eesti ei kohalda 211) Artikkel 27 lg 7 Riiklikud reguleerivad asutused tagavad selliste ülekande- ja jaotustariifides olevate stiimulite kõrvaldamise, mis kahjustavad elektrienergia ja gaasi tootmise, ülekande, jaotuse ja tarnimise energiatõhusust. Liikmesriigid tagavad taristu projekteerimisel ja olemasoleva taristu käitamisel energiatõhususe kooskõlas määrusega (EL) 2019/943 ning selle, et hinnad võimaldavad nõudluse poole reageerimist. Jah EnKS 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta 212) Artikkel 27 lg 8 Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad järgivad XIV lisa Jah EnKS § 31 p 5 Kehtiv säte, ei muudeta 213) Artikkel 27 lg 9 Kui see on asjakohane, võivad riiklikud reguleerivad asutused süsteemihalduritelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda, et need soodustaksid liitumis- ja v õrgutasusid vähendades tõhusa koostootmise rajamist küttenõudlusega piirkondade lähedale Valikuline Valikuline säte, ei kohaldata 214) Artikkel 27 lg 10 Liikmesriigid võivad lubada elektritootjatel, kes toodavad elektrit tõhusa koostootmise režiimil ja soovivad võrguga liitumist, välja kuulutada hanke liitumisega seotud töödeks Ei Valikuline säte, ei kohaldata 215) Artikkel 27 lg 11 Direktiivi 2010/75/EL kohasel aruandlusel ja ilma, et see piiraks selle direktiivi artikli 9 lõike 2 kohaldamist, kaaluvad liikmesriigid energiatõhususe tasemeid käsitleva teabe esitamist käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50 MW või enam ja mis tegelevad kütuste põletamisega, võttes arvesse asjaomast parimat võimalikku tehnikat, mis on välja töötatud kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL Valikuline EnKS § 10 Kehtiv säte ei muudeta. 216) Artikkel 28 lg 1 Liikmesriigid loovad võrgustiku, mis tagab energiatõhususega seotud kutsealadel vajalikul tasemel turu vajadustele vastava pädevuse. Liikmesriigid tagavad tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, et energiatõhususega seotud kutsealadele, sealhulgas energiateenuste osutajatele, energiaauditite pakkujatele, energiajuhtidele, sõltumatutele ekspertidele ja ehitusdetailide paigaldajatele, nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL, ning integreeritud renoveerimistööde pakkujatele oleksid kättesaadavad sertifitseerimis- või samaväärsed kvalifikatsioonisüsteemid, sealhulgas vajaduse korral sobivad koolitusprogrammid, ning et need oleksid usaldusväärsed ning aitaksid kaasa riiklike energiatõhususe eesmärkide ja liidu üldiste süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimise ja/või samaväärsete kvalifikatsioonikavade, sealhulgas vajaduse korral sobivate koolitusprogrammide pakkujad, on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 või heaks kiidetud kooskõlas liikmesriigi ühtlustatud õigusaktide või standarditega . Jah EnKS § 29 Kehtiv säte, ei muudeta 217) Artikkel 28 lg 2 Liikmesriigid edendavad osalemist sertifitseerimis-, koolitus- ja haridusprogrammides, et tagada energiatõhususega seotud kutsealadel vajalikul tasemel turu vajadustele vastav pädevus. Jah EnKS § 29 lg 1 ja 2 Kehtiv säte ei muudeta 218) Artikkel 28 lg 3 11. oktoobriks 2024 teeb komisjon järgmist: a) loob koostöös liikmesriikide nimetatud eksperdirühmaga raamistiku või teeb kampaania, et meelitada rohkem inimesi energiatõhususega seotud kutsealadele, tagades samas mittediskrimineerimise põhimõtte austamise; b) hindab, kui teostatav oleks ühtse juurdepääsuplatvormi loomine, kasutades olemasolevaid algatusi, kui see on võimalik, et anda liikmesriikidele toetust nende meetmete kehtestamisel, et tagada kvalifitseeritud spetsialistide selline piisav tase, mida on vaja tempo hoidmiseks energiatõhususe vallas, et saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärgid. Platvorm koondaks liikmesriike, sotsiaalpartnereid, haridusasutusi, akadeemilisi ringkondi ja muid asjaomaseid sidusrühmi esindavaid eksperte, toetamaks ja edendamaks kvalifitseerimissüsteemide ja k oolitusprogrammide parimaid tavasid, et suurendada energiatõhususe spetsialistide arvu ning tagada olemasolevate s petsialistide ümberõpe ja oskuste täiendamine, mis võimaldab vastata turu vajadustele Ei Komisjoni kohaldamisala 219) Artikkel 28 lg 4 Liikmesriigid tagavad, et riiklikes sertifitseerimis- või samaväärsetes kvalifitseerimissüsteemides, sealhulgas vajaduse korral koolitusprogrammides, võetaks arvesse olemasolevaid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid energiatõhususe vallas. Jah EnKs § 29 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta 220) Artikkel 28 lg 5 Liikmesriigid teevad avalikult kättesaadavaks lõikes 1 osutatud sertifitseerimis- ja samaväärsed kvalifitseerimis süsteemid või sobivad koolitusprogrammid ning teevad omavahel ja komisjoniga koostööd süsteemide võrdlemise ja tunnustamise alal. Liikmesriigid võtavad vastavalt artikli 29 lõikele 1 vajalikud meetmed selleks, et tarbijad oleksid teadlikud süsteemide kättesaadavusest. Jah Praktiline kohaldamisala , Kliima ministeeriumi veebileht Energiatõhusus | Kliimaministeerium 221) Artikkel 28 lg 6 Liikmesriigid hindavad 31. detsembriks 2024 ja seejärel vähemalt iga nelja aasta tagant, kas süsteemid tagavad direktiivi 2010/31/EL kohaselt energiateenuste osutajatele, energiaaudiitoritele, energiajuhtidele, sõltumatutele ekspertidele ja ehitusdetailide paigaldajatele, nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL, ning integreeritud renoveerimistööde pakkujatele vajalikul tasemel pädevuse ning kõigile isikutele võrdse juurdepääsu kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega. Liikmesriigid hindavad ka lõhet olemasolevate ja vajatavate spetsialistide vahel. Liikmesriigid teevad selle hindamise ja soovitused üldsusele kättesaadavaks ning esitavad need määruse (EL) 2018/1999 artikli 28 kohaselt loodud e-platvormi kaudu. Jah Praktiline kohaldamisala. 222) Artikkel 29 lg 1 Liikmesriigid edendavad energiateenuste turgu ning VKEde juurdepääsu sellele, levitades selget ja kergesti kättesaadavat teavet, mis käsitleb järgmist: a) energiateenuslepinguid ja sätteid, mis peaksid sellistes lepingutes olema, selleks et tagada energiasääst ja lõpptarbija õigused; b) energiatõhususe teenuste projektide toetamiseks mõeldud finantsinstrumente, stiimuleid, toetusi, käibefonde, tagatisi, kindlustuskavasid ja laene; c) olemasolevaid energiateenuste osutajaid, näiteks energiateenuste ettevõtjaid, kes on kvalifitseeritud või sertifitseeritud, ning nende kvalifikatsiooni või sertifitseerimist vastavalt artiklile 28; d) kättesaadavaid seire- ja kontrollimeetodeid ning k valiteedikontrolli kavasid Jah Praktiline kohaldamisala 223) Artikkel 29 lg 2 Liikmesriigid julgustavad kvaliteedimärgiste väljatöötamist, muu hulgas kaubandusassotsiatsioonide poolt, tuginedes asjakohasel juhul Euroopa või rahvusvahelistele standarditele. Jah Praktiline kohaldamisala 224) Artikkel 29 lg 3 Liikmesriigid teevad avalikult k ättesaadavaks loetelu olemasolevatest energiateenuse osutajatest, kes on kvalifitseeritud või sertifitseeritud, ja teabe nende kvalifikatsiooni või sertifitseerimise kohta vastavalt artiklile 28, ja uuendavad seda regulaarselt või loovad liidese, kus energiateenuse osutajad saavad seda teavet anda. Jah EnKS § 31 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta. 225) Artikkel 29 lg 4 Liikmesriigid edendavad avaliku sektori asutuste omanduses olevate suurte hoonete renoveerimiseks energiatõhususe lepingute kasutamist ning, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, tagavad selle. Selliste suurte m itteeluhoonete renoveerimisel, mille kasulik põrandapind on kokku üle 750 m2 , tagavad liikmesriigid, et avaliku sektori asutused hindaksid energiatõhususe lepingute ja muude tulemuspõhiste energiateenuste kasutamise teostatavust. Liikmesriigid võivad innustada avaliku sektori asutusi kombineerima energiatõhususe lepinguid laiendatud energiateenustega, sealhulgas tarbimiskaja ja salvestamisega, et tagada energiasääst ja säilitada saadud tulemused aja jooksul pideva järelevalve, tulemusliku toimimise ja hoolduse abil Jah Ei EnKS § 5 lg 12 Uus säte, eelnõu punkt 12 Valikuline säte, Eesti ei rakenda 226) Artikkel 29 lg 5 Liikmesriigid toetavad avalikku sektorit energiateenuste pakkumiste hankimisel, eelkõige hoonete remondiks, a) andes energiatõhususe lepingute sõlmimiseks näidislepinguid, mis hõlmavad vähemalt XV lisas loetletud elemente ning võtavad arvesse olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, kättesaadavaid pakkumissuuniseid ning Eurostati suuniseid valitsussektori energiatõhususe lepingute statistilise käsitlemise kohta; b) andes teavet parimate tavade kohta energiatõhususe lepingute sõlmimisega seoses, sealhulgas, kui see on kättesaadav, kulude-tulude analüüsi, kasutades kogu olelusringi lähenemisviisi; c) edendades ja tehes avalikult kättesaadavaks andmebaasi rakendatud ja käimasolevate energiatõhususe lepingute projektide kohta, mis sisaldavad prognoositud ja saavutatud energiasäästu Jah Praktiline kohaldamisala 227) Artikkel 29 lg 6 Liikmesriigid toetavad energiateenuste turu nõuetekohast toimimist, võttes järgmisi meetmeid: a) teevad kindlaks ja avaldavad kontaktpunkti(d), kust lõpptarbijad võivad saada lõikes 1 osutatud teavet; b) kõrvaldavad õigusnormidega seotud ja muid tõkkeid, mis takistavad energiatõhususe lepingute ja muude energiatõhususe teenuste mudelite kasutamist energiasäästmismeetmete kindlakstegemiseks ja/või rakendamiseks; c) loovad nõuandvad organid ja sõltumatud turuvahendajad, sealhulgas ühtsed kontaktpunktid või sarnased tugimehhanismid ja edendavad nende rolli, et stimuleerida turu arengut nõudluse ja pakkumise poolel, ning teevad kõnealuseid toetusmehhanisme käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks ja turuosalistele kasutatavaks. Jah Praktiline kohaldamisala 228) Artikkel 29 lg 7 Energiateenuste turu nõuetekohase toimimise toetamiseks võivad liikmesriigid luua individuaalse mehhanismi või määrata ombudsmani, et tagada energiateenuse- ja energiatõhususe lepingutest tulenevate kaebuste tõhus käsitlemine ja vaidluste kohtuväline lahendamine Ei Valikuline säte, Eesti ei rakenda. 229) Artikkel 29 lg 8 Liikmesriigid tagavad, et energiatarnijad, jaotusvõrguettevõtjad ja energia jaemüügi ettevõtjad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võib takistada nõudlust energiateenuste või energiatõhususe parandamise meetmete järele ja nende osutamist või takistada kõnealuste teenuste või meetmete turu arengut, sealhulgas hoiduvad nad konkurentide turult tõrjumisest või valitseva turupositsiooni ärakasutamisest. Jah EnKS § 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta. 230) Artikkel 30 lg 1 Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, hõlbustavad liikmesriigid rahastute loomist või juba olemasolevate kasutamist energiatõhususe parandamise meetmete rakendamiseks, et saada maksimaalset kasu eri rahastamisvõimalustest ning toetuste, finantsinstrumentide ja tehnilise abi kombinatsiooni kasutamist. Valikuline ?? Praktiline kohaldamisala 231) Artikkel 30 lg 2 Komisjon abistab liikmesriike vajaduse korral kas otse või finantseerimisasutuste kaudu rahastute ja riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi projektiarenduse abirahastute loomisel, mille eesmärk on suurendada eri sektorite investeeringuid energiatõhususse ning kaitsta ja võimestada energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid, madala sissetulekuga leibkondades elavaid inimesi ning asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides, hõlmates muu hulgas võrdsuse perspektiivi, et kedagi ei jäetaks tähelepanuta. Ei Komisjoni kohaldamisala 232) Artikkel 30 lg 3 Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega edendatakse energiatõhususega seotud laenutoodete, nagu „rohelised“ hüpoteeklaenud ja „rohelised“ laenud, mis on tagatud ja tagamata, ning tagavad, et neid pakutakse finantseerimisasutuste poolt laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning nii, et need oleksid tarbijatele nähtavad ja juurdepääsetavad. Liikmesriigid võtavad meetmeid arvepõhiste ja maksupõhiste f inantseerimisskeemide rakendamise soodustamiseks, võttes arvesse lõike 10 kohaselt esitatud komisjoni juhiseid. Liikmesriigid tagavad, et pankadele ja muudele finantseerimisasutustele antakse teavet võimaluste kohta, kuidas nad saaksid osaleda energiatõhususe parandamise meetmete rahastamises, sealhulgas näiteks avaliku ja erasektori partnerlusi luues. Liikmesriigid soodustavad laenutagamisrahastute loomist energiatõhususe investeeringute jaoks. Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta 233) Artikkel 30 lg 4 Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, edendavad liikmesriigid rahalise toetuse kavade loomist, et suurendada energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõttu individuaalse kütte ja jahutuse ning kaugkütte ja -jahutuse süsteemide põhjaliku remondi korral Valikuline EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta. Rakendamine läbi teavitustegevuse 234) Artikkel 30 lg 5 Liikmesriigid edendavad kohaliku oskusteabe ja tehnilise abi loomist, asjakohastel juhtudel olemasolevate võrgustike ja rajatiste kaudu, et anda nõu parimate tavade kohta seoses kohaliku kaugkütte ja -jahutuse süsinikuheite vähendamise saavutamisega, nagu juurdepääs sihtotstarbelisele rahalisele toetusele Valikuline EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta. Rakendamine läbi teavitustegevuse 235) Artikkel 30 lg 6 Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetamist pädevate riiklike või piirkondlike ametiasutuste ja organite vahel, sealhulgas regulatiivasutuste iga-aastaste kohtumiste, liikmesriikides rakendatavate meetmete kohta teavet andvate avalike andmebaaside ja riikidevahelise võrdlemise kaudu Ei Komisjoni kohaldamisala 236) Artikkel 30 lg 7 Et kaasata erasektori vahendeid energiatõhususe meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse ja aidata kaasa liidu energiatõhususe eesmärkide ja käesoleva direktiivi artikli 4 kohaste riiklike panuste saavutamisele ning direktiivi 2010/31/EL eesmärkide saavutamisele, peab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, samuti asjaomaste konkreetsete sektoritega, et teha kindlaks vajadused ja võimalikud meetmed, mida ta saab võtta Ei Komisjoni kohaldamisala 237) Artikkel 30 lg 8 Lõikes 7 osutatud meetmed hõlmavad järgmisi elemente: a) kapitaliinvesteeringute mobiliseerimine energiatõhususse, võttes arvesse energiasäästu laiemat mõju; b) spetsiaalsete energiatõhususe rahastamisvahendite ja f inantseerimisasutuste loodavate suuremahuliste rahastamiskavade rakendamise hõlbustamine; c) paremate energiatõhusust ja finantstulemusi puudutavate andmete tagamine: i) täpsem analüüs, kuidas energiatõhususse investeerimine parandab varade alusväärtust; ii) selliste uuringute toetamine, millega hinnatakse energiatõhususse investeerimisest saadavate mitteenergialaste hüvede rahalist väärtust. Ei Komisjoni kohaldamisala 238) Artikkel 30 lg 9 Et kaasata erasektori vahendeid energiatõhususe meetmete ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse, teevad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel järgmist: a) kaaluvad võimalusi kasutada paremini ära artikli 11 kohaseid e nergiajuhtimissüsteeme ja energiaauditeid, et mõjutada otsuste tegemist b) kasutavad optimaalselt liidu eelarve võimalusi ja vahendeid, mis on välja pakutud algatuses „Arukate hoonete arukas rahastamine ning komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Euroopa renoveerimislaine – k eskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“. Jah Praktiline kohaldamisala 239) Artikkel 30 lg 10 Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 liikmesriikidele ja turuosalistele juhised erainvesteeringute soodustamise kohta. Juhiste eesmärk on aidata liikmesriikidel ja turuosalistel arendada ja rakendada oma energiatõhususalaseid investeeringuid, sealhulgas investeeringuid liidu eri programmidesse, ning neis pakutakse välja asjakohaseid rahastamismehhanisme ja uuenduslikke rahastamise lahendusi, kombineerides toetusi, r ahastamisvahendeid ja projektiarendusabi, et laiendada olemasolevaid algatusi ja kasutada liidu programme katalüsaatorina erasektori rahastamise võimendamiseks ja ergutamiseks Ei Komisjoni kohaldamisala 240) Artikkel 30 lg 11 Liikmesriigid võivad rajada riikliku energiatõhususe fondi. Selle fondi eesmärk on rakendada energiatõhusus meetmeid, et toetada liikmesriike nende riiklike energiatõhususalaste panuste ja artikli 4 lõikes 2 osutatud soovituslike trajektooride täitmisel. Riikliku energiatõhususe fondi võib luua sihtotstarbelise fondina juba olemasoleva riikliku kapitaliinvesteeringuid edendava vahendi raames. Riiklikku energiatõhususe fondi võib rahastada ELi HKSi kohastest ehitus- ja transpordisektori lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadavatest tuludest. Ei Valikuline säte, Eesti ei rakenda 241) Artikkel 30 lg 12 Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud riiklike energiatõhususe fondide rajamisel loovad liikmesriigid rahastamis vahendid, sealhulgas riiklikud tagatised, et suurendada erainvesteeringute kasutuselevõttu energiatõhususe valdkonnas ning energiatõhususega seotud laenutoodete ja uuenduslike kavade kasutamist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Riiklik energiatõhususe fond toetab artikli 8 lõike 3 ja artikli 24 kohaste meetmete rakendamist esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondade ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. See toetus hõlmab VKEde energiatõhususe meetmete rahastamist, et võimendada ja käivitada VKEde erarahastamist Ei Valikuline säte, Eestis ei rakenda 242) Artikkel 30 lg 13 Liikmesriigid võivad lubada avaliku sektori asutustel täita artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustusi aastaste maksetega riiklikku energiatõhususe fondi nende investeeringutega võrdse summa ulatuses, mida nõutakse kõnealuste kohustuste täitmiseks Ei Valikuline säte, Eestis ei rakenda 243) Artikkel 30 lg 14 Liikmesriigid võivad sätestada, et kohustatud isikud saavad täita artikli 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi, makstes riiklikku energiatõhususe fondi igal aastal nende investeeringutega võrdse summa, mida nõutakse kõnealuste kohustuste täitmiseks. Ei Valikuline säte, Eestis ei rakenda 244) Artikkel 30 lg 15 Liikmesriigid võivad kasutada otsuse nr 406/2009/EÜ alusel määratud iga-aastastest saastekvootidest saadavaid tulusid energiatõhususe parandamise uuenduslikuks rahastamiseks Ei Valikuline säte, Eestis ei rakenda 245) Artikkel 30 lg 16 Komisjon hindab avaliku sektori vahendite kaudu energiatõhususse investeerimise tulemuslikkust ja tõhusust liidu ja riikide tasandil ning liikmesriikide suutlikkust suurendada energiatõhususe valdkonnas erainvesteeringute kasutuselevõttu, võttes samal ajal arvesse ka riiklikes energia- ja kliimakavades väljendatud avaliku sektori rahastamis vajadusi. Komisjon hindab, kas liidu tasandi energiatõhususe mehhanism, mille eesmärk on pakkuda liidu tagatist, tehnilist abi ja sellega seotud toetusi, et võimaldada rahastamisvahendite rakendamist ning rahastamis- ja toetusskeeme riiklikul tasandil, võiks toetada kulutõhusal viisil liidu energiatõhususe ja kliimaeesmärkide saavutamist, ning teeb asjakohasel juhul ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. märtsiks 2024 aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. Ei Komisjoni kohaldamisala 246) Artikkel 30 lg 17 Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 15. märtsiks 2025 ning seejärel määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana ning kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 21 iga kahe aasta tagant järgmised andmed a) energiatõhususse tehtud avaliku sektori investeeringute maht ning keskmine võimendustegur, mis on saavutatud energiatõhususe meetmete toetamiseks antud avaliku sektori vahenditega; b) energiatõhususega seotud laenutoodete maht, eristades seejuures erinevaid tooteid; c) kui see on asjakohane, energiatõhususe ja parimate tavade kasutuselevõtu suurendamiseks kehtestatud riiklikud rahastamisprogrammid ning energiatõhususe uuenduslikud rahastamiskavad. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aruande koostamise hõlbustamiseks lõimib komisjon selles lõigus nimetatud nõuded ühisesse vormi, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides Jah Ei Praktiline rakendamine, raporteerimise kohustus. Komisjoni kohaldamisala 247) Artikkel 30 lg 18 L õike 17 punktis b osutatud kohustuse täitmiseks ning ilma et see mõjutaks täiendavaid riiklikke meetmeid, võtavad liikmesriigid arvesse f inantseerimisasutuste suhtes ette nähtud kehtivaid avalikustamiskohustusi, mis hõlmavad muu hulgas järgmist: a) krediidiasutustele kehtestatud avalikustamisreeglid, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178; b) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 449a krediidiasutustele kehtestatud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise nõuded. Lõike 17 punktis b osutatud kohustuse täitmiseks energiatõhususega seotud laenutoodete mahtu käsitlevate andmete kogumiseks ja koondamiseks esitab komisjon 15. märtsiks 2024 l iikmesriikidele suunised korra kohta, mille alusel riigi tasandil koguda ja koondada laenutoodete mahtu käsitlevaid andmeid ja nendele ligi pääseda Jah Ei Praktiline kohaldamine I nfo edastatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruannetes ((EL) 2018/1999 määrus) Komisjoni kohaldamisala 248) Artikkel 31 lg 1 Energiasäästu võrdlemiseks ja võrreldavatesse ühikutesse ümberarvestamiseks kohaldatakse määruse (EL) 2018/2066 VI lisas sätestatud alumisi kütteväärtusi ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud primaarenergiategureid , välja arvatud juhul, kui on õigustatud muude väärtuste või tegurite kasutamine. Jah EnKs § 23 lg 4 MTMm nr. 66 Lisa 2 Kehtivad sätted, ei muudeta. 249) Artikkel 31 lg 2 Primaarenergiategurit kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades lõppenergia tarbimisel põhinevat alt-üles-lähenemisviisi Ei Eesti kasutab lõppeneriga põhist enrgiasäästu arvutust. 250) Artikkel 31 lg 3 Elektrienergia kilovatt-tundides saavutatava säästu puhul kohaldavad liikmesriigid saavutatava primaarenergia tarbimise säästu täpseks arvutamiseks koefitsienti. Liikmesriigid kohaldavad vaikekoefitsienti 1,9, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad oma kaalutlusõigust, et määrata põhjendatud riigisisestel asjaoludel kindlaks teistsugune koefitsient. Jah MTMm nr. 66 Lisa 2 251) Artikkel 31 lg 4 Muude energiakandjate säästude puhul kilovatt-tundides (kWh) kohaldavad liikmesriigid koefitsienti, et täpselt arvutada saavutatud primaarenergia sääst Jah MTMm nr 66 lg 8 ja 9 252) Artikkel 31 lg 5 Kui liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt esitatud vaikeväärtuse koefitsiendi ise, kehtestavad nad selle koefitsiendi läbipaistva metoodika abil, võttes aluseks primaarenergia tarbimist mõjutavad riigisisesed, piirkondlikud või kohalikud asjaolud. Asjaolud peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Valikuline Eesti ei ole esitanud siseriiklikku koefitsienti 253) Artikkel 31 lg 6 Oma koefitsiendi kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonis, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, ning nende järgmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12. Vaikeväärtusest kõrvale kaldudes teatavad liikmesriigid komisjonile nendes ajakohastatud versioonides ja järgnevates kavades koefitsiendi, mida nad kasutavad, koos arvutusmeetodi ja alusandmetega. Valikuline Eesti ei ole rakendanud siseriikliku koefitsienti 254) Artikkel 31 lg 7 Hiljemalt 25. detsembriks 2026 ja seejärel iga nelja aasta tagant vaatab komisjon vaadeldud andmete alusel vaikeväärtused läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse selle mõju liidu õigusaktidele, näiteks direktiivile 2009/125/EÜ ja määrusele (EL) 2017/1369. Ei Komisjoni kohaldamisala 255) Artikkel 32 Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 11. oktoobriks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata kõigist hilisematest nimetatud norme ja meetmeid mõjutavatest muudatustest. Jah HMS ehk ettekirjutus . sunniraha, läbi järlevalve . . Kehtivad sätted, ei muudeta Artikkel 33 Delegeeritud õigusaktid Ei Komisjoni kohaldamisala puudutav artikkel 256) Artikkel 33 lg 1 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte määruses (EL) 2015/2402 sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatamise kohta. Ei Komisjoni kohaldamisala 257) Artikkel 33 lg 2 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades artiklis 31 ning II, III, V, VIII–XII ja XIV lisas osutatud väärtusi, arvutusmeetodeid, primaarenergia koefitsiendi vaikeväärtusi ja nõudeid tehnika arenguga. Ei Komisjoni kohaldamisala 258) Artikkel 33 lg 3 Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ühine liidu kava tema territooriumil asuvate andmekeskuste säästlikkuse hindamiseks. Komisjon võtab esimese sellise delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembril 2023. Ühises liidu kavas määratakse kindlaks andmekeskuse kestlikkuse näitajad ning sätestatakse olulised tulemusnäitajad ja nende mõõtmise metoodika. Ei Komisjoni kohaldamisala Artikkel 34 Delegeeritud volituste rakendamine Ei Komisjoni kohaldamisala puudutav artikkel 259) Artikkel 34 lg 1 Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel Ei Komisjoni kohaldamisala 260) Artikkel 34 lg 2 Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 10. oktoobrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist Ei Komisjoni kohaldamisala 261) Artikkel 34 lg 3 Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust Ei Komisjoni kohaldamisala 262) Artikkel 34 lg 4 Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonide vahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Ei Komisjoni kohaldamisala 263) Artikkel 34 lg 5 Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ei Komisjoni kohaldamisala 264) Artikkel 34 lg 6 Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra Ei Komisjoni kohaldamisala EELNÕU 17.07 . 2026 Energiamajanduse korralduse seaduse , elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) § 1 . Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) avaliku sektori asutus – valitsussektor i ja keskvalitsuse allsektor i üksus riigieelarve seaduse § 2 tähenduses; “ ; 2 ) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) energia – energiatooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1 – 62) artikli 2 punkti d tähenduses ;“; 3 ) paragrahvi 2 täiendatakse punkti de ga 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „3 1 ) energiatõhususe esikohale seadmine – energiatõhususe esikohale seadmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1 – 77) , artikli 2 punkti 18 tähenduses ; 3 2 ) süsteemi tõhusus – energiatõhusa d lahendus ed, mis võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; “ ; 4 ) paragrahvi 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „ saavutamiseks “ tekstiosaga „ , sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine “ ; 5 ) paragrahvi 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „7) energia lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstussektorile, transpordisektorile, sealhulgas rahvusvaheliste õhuvedude energiatarbimiseks, leibkondadele, avalike ja erateenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile ning muudele lõpptarbimis sektoritele, välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine, ümbritseva keskkonna energia ning tarned muundamissektorile ja energiasektorile ning edastamisel ja jaotamisel tekkinud kaod, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1–62) A lisas ;“; 6 ) paragrahvi 2 täiendatakse punkt iga 8 1 järgmises sõnastuses : „ 8 1 ) e nergiasüsteem – eelkõige energiateenus t e osutamiseks ette nähtud süsteem , et rahuldada lõpptarbi jate nõudlust soojuse, kütuste ja elektri järele ; “; 7 ) paragrahvi 2 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) primaarenergia tarbimine – kättesaadava energia brutotarbimine seda teisteks energialiikideks muundamata, välja arvatud mitteenergeetilised kasutusalad, rahvusvahelised merepunkrivarud ja ümbritseva keskkonna energia; “ ; 8 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 29 1 järgmises sõnastuses: „2 9 1 ) mikroettevõtja - ettevõtja, kellel on vähem kui 10 töötajat ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot ; “; 9 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 33 – 3 6 järgmises sõnastuses: „ 3 3 ) huvide lahknemine – vastuolu energiatõhususe investeeringutega seotud rahaliste kohustuste ja hüvede õiglases ja mõistlikus jaotamises asjaosaliste vahel , ke s võivad olla h oonete omanikud ja üürnikud või eri nevad omanikud või kortermajade või mitmeotstarbe lise hoone omanikud ja üürnikud või erinevad omanikud ; 3 4 ) energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja r epresentatiivne valim – asjaomaste energiasäästumeetmete üldkogumist loodud statistiliselt oluline representatiivne osa, mis kajastab kõikide energiasäästumeetmete üldkogumit ja võimaldab teha järeldusi selliste meetmete usaldusväärsuse kohta tervikuna ; 3 5 ) relvajõud – Kaitsevägi k aitseväe korralduse seaduse § 2 l õike 1 tähenduses ning Kaitseliit kaitseliidu seaduse § 2 l õike 1 tähenduses ; 36) energiatõhususe esikohale seadmi se põhimõte – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18 . “ ; 1 0 ) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2. peatükk Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõ t te rakendamine , riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad “; 11 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „1. jagu Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõ t te rakendamine § 2 1 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõ t te rakendamine (1) I ga avaliku sektori asutus tagab , et tema pädevus- ja vastutusvaldkonna kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille st igaühe väärtus on suurem kui 100 miljonit eurot või transporditaristu projektide puhul 175 miljonit eurot, ning mis puudutavad energiasüsteem e või energiaga mitteseotud sektor e id, kui need mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust , hinnatakse e nergiatõhus aid lahendusi, sealhulgas nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust . (2) Kavandamis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste eristamisel, energiaga mitteseotud sektorite kindlaksmääramisel, energiatõhusate lahenduste hindamisel, sealhulgas kulude ja tulude analüüsimisel ning alternatiivide kaalumisel, ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist takistavate asjaolude kindlakstegemisel võetakse muu hulgas arvesse Euroopa Komisjoni asjakohaseid soovitusi ja suuniseid. (3) Kui poliitika, planeerimis- ja oluliste investeerimisotsuste suhtes kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, jälgib asjaomane avaliku sektori asutus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul energiasü steemi lõimimist ja sektoriüleste mõjude arvestamist. ( 4 ) Iga avaliku sektori asutus jälgib oma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist ning mõju, mida õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad, ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ning energiasüsteemidele. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmist jälgib planeeringute kooskõlastamise korral Maa- ja Ruumiamet ning energiahindade kooskõlastamise korral Konkurentsiamet. ( 6 ) Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise koordinaator on Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator ). § 2 2 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaste lahenduste hindamine (1) Avaliku sektori asutus hindab enne kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste tegemist, kas otsuste eesmärkide saavutamiseks saaks rakendada kulutõhusa i d ning tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnaohutuse seisukohast sobiva i d alternatiivse i d energiatõhususmeetme i d . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimeta tud hin damise eesmärk on kindlaks teha alternatiivsed energiatõhusad lahendused ja võimalused nende kasutamiseks algselt kavandat ud meetmete asemel. ( 3 ) Energiasäästu koordinaator töötab välja kulude ja tulude analüüsi mise metoodikad, mis võimaldavad hinnata energiatõhus aid lahendusi erinevates otsustusprotsessides, võttes arvesse nende otsuste mõju energiaostuvõimetutele isikutele ja riski rühma le. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud metoodikad avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. ( 5 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hin damise käigus selgub, et o n võimalik rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaseid kulutõhusaid energiatõhususlahendusi , tagab avaliku sektori asutus meetmete nõuetekohase rakendamise. § 2 3 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise teave (1) Iga avaliku sektori asutus esitab iga aasta esimeses kvartalis energiasäästu koordinaatorile teabe o ma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise kohta , mis sisaldab vähemalt: 1) ülevaadet energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisest; 2) mõju, mida õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad , ning käesoleva seaduse § 2 1 lõikes 1 nimetatud kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ning energiasüsteemidele. (2) Energiasäästu koordinaator koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe alusel hinnangu energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise ja sellest saadava kasu kohta energiasüsteemide s , eelkõige seoses energiatarbimisega , ning loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamise tarbetud regulatiivsed või mitteregulatiivsed tõkked , sealhulgas selgitades välja riigisisesed õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus. (3) Energiasäästu koordinaator võib käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 täitmise ks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute tege mine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. “; 12 ) paragrahvidest 3 – 4 1 moodustatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad“ ; 13 ) paragrahv i 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) E nergiasäästu koordinaator seab riikliku energiatõhususe eesmärgi aastani 20 3 0 ja koostab riikliku energiatõhususe tegevuskava . “; 14 ) paragrahvi 3 lõi k e 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) Euroopa Liidu eesmärki, mille kohaselt ei ületa 2030. aasta energiatarbimine 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia tarbimise puhul või 763 miljonit naftaekvivalenttonni lõpptarbimise puhul ; “; 15 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 9 1 –9 3 järgmises sõnastuses: „ (9 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus , mille elanike arv on üle 30 000 , koosta b hiljemalt 2028 . aasta 1. jaanuariks kohaliku kütte- ja jahutuskava. (9 2 ) Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid võib ellu viia mitmest kõrvuti asuvast kohaliku omavalitsuse üksuse st moodustatud rühm üh eskoos , tingimusel et geograafiline keskkond ja haldusko rraldus ning kütte- ja jahutustaristu selleks sobivad. (9 3 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 9 1 sätestatud kütte- ja jahutuskava koostamise põhimõtted kehtesta b valdkonna eest vastutav minist er määrusega. “ ; 16 ) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 4 2 järgmises sõnastuses: „ § 4 2 . Avaliku sektori asutuste energiasääst (1) A valiku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 protsenti 202 1. aasta energia lõpptarbimisest . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustus ei hõlma ühistransporti ja relvajõudude energiatarbimist. Ühistranspordi ja relvajõudude võimalikku energiasäästu võetakse arvesse avaliku sektori asutuste energiasäästu eesmärgi täitmisel. ( 3 ) Avaliku sektori energiasäästu arvestamisel võetakse arvesse riigisiseseid kliimaerinevusi . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist jälgib energiasäästu koordinaator , kes võib selle ülesande täitmiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kohaldamata nimetatud seaduse §-e 6 ja 14 . “; 17 ) paragrahvi 5 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast rekonstrueeritakse igal aastal vähemalt kolm protsenti, lähtudes ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetest. “; 18 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist jälgib: 1) keskvalitsuse asutuste omandis olevate hoonete korral Rahandusministeerium; 2) kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete korral Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 3) ülejäänud avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete korral energiasäästu koordinaator . (1 2 ) E nergiasäästu koordinaator võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise jälgimiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kohaldamata nimetatud seaduse §-e 6 ja 14 .“; 19 ) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolme protsendi suurune alammäär arvutatakse Eesti Vabariigi territooriumil asuvate avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete üldpõrandapinnast . Arvutamise aluseks võetakse need avaliku sektori omandis olevad hooned, millel on üle 250 m 2 kasulikku üldpõrandapinda ning mis ei vastanud 2024. aasta 1. jaanuariks oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele . “ ; 20 ) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse sõna „ keskvalitsuse “ sõnadega „ avaliku sektori asutuste“ ; 21 ) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rekonstrueerimis kohustus ei kehti : 1) ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 loetletud sisekliima tagamisega hoonete kohta, mille puhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav ; 2) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvate riigikaitse eesmärke teenivate hoonete kohta, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned; 3) avaliku sektori asutuse omandis olevate sotsiaalhoonete ja -eluruumide kohta , kui rekonstrueerimine ei oleks kuluneutraalne või tooks sotsiaaleluruumide ela nikele kaasa üüritõusu , välja arvatud juhul, kui selline üüritõus ei ole suurem kui energia tarbi mise vähendamise arvelt saadav majanduslik kokkuhoid. “ ; 22 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud kuluneutraalsuse määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 23 ) paragrahvi 5 lõi ked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui avaliku sektori asutused r ekonstru eerivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini ühe aasta jooksul rohkem kui kolm protsenti oma hoonete üldpõrandapinnast , võib ülejäägi arvestada järgneva kolme aasta iga-aastase r ekonstrueerimis määra hulka . Kui avaliku sektori asutused rekonstruee rivad alates 2027. aasta 1. jaanuarist rohkem kui kolm protsenti oma hoonete üldpõrandapinnast , võib ülejäägi arvestada järgneva kahe aasta iga-aastase rekonstrueerimis määra hulka. (6) Avaliku sektori asutused võivad võtta hoonete iga-aastase rekonst ru ee rimismäära järgi misel arvesse uusi hooneid, mi s on kasutusse võetud või omandatud eel ne nud kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuste hoonete asemel e . Seda tingimust kohaldatakse üksnes juhul, kui see on energiasäästu tagamise ja olelusringi aegse süsinikuheite vähendamise mõttes kulutõhusam ja säästlikum kui selliste hoonete rekonstruee rimine. “ ; 24 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõi kega 6 1 järgmises sõnastuses: „ ( 6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud rekonstrueeritava hoone olelusringi aegse süsinikuheite arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 25 ) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) E nergiatõhususe koordinaator tee b selliste köetavate ja jahutatavate hoonete inventuuri, mis on avaliku sektori asutuste omand i s või kasutuses ning mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m 2 . Inventuur koostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 08.05.2024) hoonete rekonstrueerimise riiklik u kavaga ning asjaomaste andmebaasiga ja see sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kasulik üldpõrandapind ruutmeetrites või nende andmete puudumisel suletud netopind ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruse tähenduses; 2) energiatõhususarvu klass või kaalutud energia erikasutuse klass ; 3) soojuse, jahutuse , elektrienergia ja sooja tarbevee tootmisega seotud aastane mõõdetud energiatarbimine, kui need andmed on kättesaadavad .“ ; 26 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud avaliku sektori asutuste hoonete inventuur koostatakse iga kahe aasta tagant . “ ; 27 ) paragrahvi 5 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) E nergiatõhususe koordinaator teeb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud inventuuri tulemused üldsusele kättesaadavaks. “ ; 28 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõi getega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Avaliku sektori asutus määra b üüri pin na lepingu sõlmimisel või muutmisel lepingus tähtajad, millal lepingu osaks olev hoone saab heitevabaks hooneks . (12) Ü le 750 m 2 suuruse kasuliku üldpõrandapinnaga a v aliku sektori hoone re konstrueerimisel tuleb hinnata energiatõhususe lepingu sõlmitavust ja muude tulemuspõhiste energiateenuste kasuta tavust .“ ; 29 ) paragrahvi 6 lõigetes 1–3 ja 6 asendatakse sõna „ keskvalitsus “ sõna de ga „ avaliku sektori asutus “ vastavas käändes; 30 ) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ suurem “ tekstiosaga „ , arvesta des seejuures käesoleva seaduse § -s 2 1 sätestatud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõt t e rakendamist “ ; 31 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Riigihangete seaduse tähenduses avaliku sektori ja võrgustikusektori hankija hinda b olulise energiatarbega teenuse hankimisel pikaajalise energiatõhusust parandava lepingu sõlmimise võimalikkust, mille tulemusena saavutataks pikaajaline energiasääst . “ ; 32 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kohustust ei kohaldata, kui see pärsib rahvatervis hoiu hädaolukordadele reageerimist. “ ; 33 ) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1 ) E lektrienergia ja gaasi põhi võrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja (edaspidi koos võrguettevõtja ) hindavad oma gaasi või elektri ülekande- või jaotusvõrkude energiatõhususe parandamiseks kasutatud meetmeid ning parandavad selle põhjal taristu projekteerimise ja käitamise energiatõhusust, eelkõige arukate võrkude kasutuselevõtu abil . Võrguettevõtja tea vi ta b nendest meetmetest ja võrgukadude vähendamisega saavutatavast eeldatavast energiasäästust energiasäästu koordinaatori t .“; 34 ) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Konkurentsiamet lähtub gaasi- ja elektrivõrgu käitamise kohta elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate otsuste tegemisel energiatõhususe esikohale seadm i se põhimõttest .“ ; 35 ) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „2012/27/EL I ja II lisast“ tekstiosaga „ Euroopa P arlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 , mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111) II ja III lisast“; 36 ) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande koostamise käigus analüüsib energiasäästu koordinaator riigi territooriumi hõlmava kütte ja jahutuse energiatõhusust edendavate meetmete majanduslikku põhjendatust, võttes aluseks kliimatingimused, meetmete majandusliku teostatavuse ja tehnilise sobivuse , et selgitada kulude-tulude analüüsi käigus välja kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste rahuldamiseks, lähtudes energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest. “ ; 37 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõi getega 3 2 -3 4 järgmises sõnastuses: „( 3 2 ) Kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem on tõhus, kui selle ehitamise või selle kütte- ja jahutusseadme põhjaliku uuendamise korral on täidetud järgmised tingimused: 1) Süsteem vastab käesoleva seaduse § 2 punktis 27 sätestatud tõhusa kaugkütte ja -jahutuse tingimustele kohe pärast süsteemi renoveerimisjärgset tööle hakkamist või jätkamist; 2) olemasolevates kütteallikates ei suurendata muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes aastase tarbimisega, mis on renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine, 3) juhul kui süsteem ehitatakse või selle kütte- ja jahutusseade läbib 2030. aastaks põhjaliku uuendamise, ei kasutata selle üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaas. (3 3 ) Sellise olemasoleva kaugkütte- või kaugjahutussüsteemi käitaja, mille summaarne kütte- ja jahutusvõimsus ületab 5 MW ning mis ei vasta käesoleva seaduse § 2 punktile 7 , koostab ja esitab iga viie aasta järel Konkurentsiametile heakskiitmiseks kava primaarenergia kasutamise tõhustamiseks, jaotuskadude vähendamiseks ning taastuvenergia osakaalu suurendamiseks kütte ja jahutuse tarnes. Kava sisaldab meetmeid tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kriteeriumide täitmiseks. (3 4 ) Konkurentsiamet kiidab käesoleva paragrahvi lõikes 3³ nimetatud kava heaks, kui selles kavandatud meetmed võimaldavad saavutada tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kriteeriumide täitmise.“ ; 38 ) p aragrahv i 10 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ K ütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamise kulude ja tulude analüüs “ ; 39 ) p aragrahvi 10 lõi k e 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Ettevõtja koostab tööstusheite seaduse tähenduses käitise kütte ja jahutuse energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks kulude ja tulude analüüsi, kui kavandab uut või rekonstrueeri b oluliselt : 1) s oojuselektrijaama, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW ; “; 40 ) p aragrahv i 10 lõi k e 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ; 41 ) p aragrahv i 10 lõi k e 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) t ööstuskäitist, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia on üle 8 MW ; “; 42 ) p aragrahv i 10 lõi k e 1 punkt ist 4 jäetakse välja sõna „uut“ ; 43 ) p aragrahv i 10 lõi k e 1 punkt id 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) 10 MW ületava keskmise aastase summaarse sisendenergiaga soojuselektrijaama olemasoleva s kaugkütte- või kaugjahutusvõrgus ; 6) olemasoleva soojuselektrijaama olulist rekonstrueerimist selliselt, et selles kasutatakse tõhusalt ära lähedal asuva tööstuskäitise heitsoojust; “ 44 ) p aragrahv i 10 lõige t 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) t eenindusrajatis t , mille aastane keskmine summaarne sisendenergia on üle 7 MW; 8) a ndmekeskus t , mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW.“; 45 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustust ei kohaldata tipptunni- ja varuelektrijaamadele, mis on kavandatud töötama alla 1500 töötunni aastas, arvutatuna viie aasta libiseva keskmisena.“ ; 4 6 ) p aragrahv i 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktides 2 , 3 ja 6 “ tekstiosaga „lõikes 1“ ; 4 7 ) p aragrahv i 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud k ulude ja tulude arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 4 8 ) p aragrahv i 10 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktides 2, 3 ja 6“ tekstiosaga „lõikes 1“ ; 4 9 ) p aragrahv i 10 täiendata kse lõigetega 6 – 9 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude ja tulude analüüsi koostamise kohustus kehtib ka tööstusheite seaduse kohaldamisalasse kuuluva le käitise le , ilma et see piiraks tööstusheite seaduses sätestatud nõuete kohaldamist. (7) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude ja tulude analüüs esitatakse Kliimaministeeriumile. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude ja tulude analüüsiga koos esitatakse vähemalt andmed soojustarnete koguse ja soojusparameetrite, aastas kavandatud töötundide arvu ning käitise või rajatise geograafilise asukoha kohta. (9) Kliimaministeerium avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmed oma veebilehel, arvestades ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse nõudeid.“; 50 ) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötlemise“ sõnadega „ viisil, mis kajastab täpselt tegelikku energiatarbimist ning on konkurentsivõimeline “; 51 ) paragrahvi 11 lõi ke 3 teises lauses asendatakse sõnad „ ja tehniliselt teostatav “ tekstiosaga „ , tehniliselt teostatav ja proportsion aalne potentsiaalse energiasäästuga“; 52 ) seadus e 5. peatükki täiendataks e §-ga 13 4 järgmises sõnastuses: „§ 13 4 . Lõpptarbija õigus sõlmida kütte, jahutuse ja sooja tarbevee ostmise leping (1) Lõpptarbijal on õigus sõlmida energiatarnijaga kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee ostmise leping, milles esitatakse vähemalt: 1) energiatarnija nimi, äriregistri või isikukood, aadress ja kontaktandmed; 2) osutatud teenuste kirjeldus ja lepingus kindlaks määratud kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, kus on need põhinäitajad esitatud; 3) lepingus sätestatud ja ilma lisatasudeta pakutavate hooldusteenuste liigid; 4) kõigi kohalduvate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta asjakohase teabe saamise viisid; 5) lepingu kestus, lepingu ja teenuse osutamise, sealhulgas seotud toodete pakkumise ja teenuste osutamise pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud; 6) võimalikud hüvitised ja tagasimaksmise kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpse arve või arve hilinenud esitamise korral; 7) teave vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta ; 8 ) teave tarbijaõiguste kohta, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja käesolevas lõikes osutatud teave, mis esitatakse arvel või ettevõtja veebilehel ja mis sisaldab viidet käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud energiasäästu koordinaatori veebilehele; 9 ) kontaktandmed, mis võimaldavad tarbijal kindlaks teha asjakohased ühtsed kontaktpunktid, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 3. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave peab olema lõpptarbijale kättesaadav enne lepingu sõlmimis t. (3) Lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte esitatakse lõpptarbijale ja lõppkasutajale selgel ja arusaadaval viisil. (4) Lõpptarbijale esitatakse lepingu koopia ning teave kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega seotud teenustele juurdepääsu ning nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta. (5) Lõpptarbijat teavitatakse igast kavatsusest lepingutingimusi muuta. Energiatarnija peab lõpptarbijale läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnitava kütte, jahutuse või sooja tarbevee hinna kohandamistest ning kohandamise põhjustest, eeltingimustest ja ulatusest hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne muudatuse jõustumist. Lõpptarbijad teavitavad lõppkasutajaid uutest tingimustest viivitamata. (6) Energiatarnija võimaldab lõpptarbijale erinevaid makseviise. Makseviisid ei tohi olla tarbijaid põhjendamatult diskrimineerivad. Tasud, mis võivad olenevalt makseviisist või ettemaksusüsteemist erineda, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetset makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutades kandis. (7) Kodutarbijat, kes saab kasutada ettemaksusüsteemi, ei seata ettemaksusüsteemi kasutamise korral ebasoodsamasse olukorda. “; 53 ) paragrahvi 14 lõi ked 2 1 ja 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 1 ) Üldise energiasäästukohustuse maht , arvestatuna 2019. aasta 1. jaanuarile vahetult eelnenud kolme aasta keskmise st, on vähemalt : 1) 0,8 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini; 2) 1,3 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini; 3) 1,5 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2027. aasta 31. detsembrini; 4) 1,9 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 2028. aasta 1. jaanuarist kuni 2030. aasta 31. detsembrini. (2 2 ) Üldise energiasäästukohustuse maht igal kümneaastasel perioodil pärast 2030. aasta 31. detsembrit on vähemalt 1,9 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna asjaomase kümneaastase perioodi algusele eelnenud kolme aasta keskmisest .“ ; 5 4 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Teatud osa k äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldise energiasäästukohustuse mahu st tuleb saavutada energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juures. See osa peab olema vähemalt võrd ne energiaostuvõimetute isikute osakaaluga , nagu on kindlaks määra tud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud riiklik u s energia- ja kliimakavas . “ ; 5 5 ) paragrahvi 16 1 täiendatakse lõi getega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui riik ei ole saavutanud käesoleva seaduse § 14 lõi get es 2¹ või 2² nimetatud kohustusperioodi l nõutavat summaarset lõppkasutuse energiasäästu , peab ta lisaks järgmise kohustusperioodi lõpuks nõutavale summaarsele lõppkasutuse energiasäästule saavutama ka puudu jäänud energiasäästu . (5) Kui riik on saavutanud käesoleva seaduse § 14 lõi get es 2¹ või 2² nimetatud kohustusperioodi l nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu, on tal õigus kanda kohustusest üle jääv ast energiasäästust kuni 10 protsenti üle järgmisse kohustusperioodi ilma sihteesmärki suurendamata.“ ; 5 6 ) paragrahvi 18 lõike 2 punktis 6 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2002 V lisale“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 V lisale“; 5 7 ) paragrahvi 21 lõi get 1 täiendatakse punkt iga 9 järgmises sõnastuses: „ 9 ) poliitikameetmed, mis tagavad energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele energiasäästu . “ ; 5 8 ) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eksperdil peab olema : 1) ehitiste energiatõhususe valdkonnas vähemalt energiaaudiitori kutsekvalifikatsiooni VI tase või kõrgem tase olenevalt auditeeritavast objektist ; 2) s oojusinseneri kutsekvalifikatsiooni 8 . tase spetsialiseerumise ga soojusmajandusele või 3) sõltumatu akrediteering vastavalt asjakohasele Euroopa või rahvusvahelisele standardile, mis tõendab kompetentsust sertifitseerida energia- või keskkonnajuhtimissüsteeme . “; 5 9 ) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ettevõtlusvaldkonnad, kus käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud eksperdid võivad tegutseda. “ ; 60 ) paragrahvi 27 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kohasele energiaauditile“ tekstiosaga „, ning ettevõtja majandusaasta aruandes esitatavale tegevuskavale“; 61) paragrahvi 27 täiendatakse lõi k ega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditi kohustusega ettevõtja koostab energiaauditi soovituste alusel konkreetse ja teostatava tegevuskava. Tegevuskavas määratakse kindlaks meetmed energiaauditi soovituste rakendamiseks, kui nende rakendamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Tegevuskava esitatakse ettevõtja juhtkonnale ning tegevuskava ja energiaauditi soovituste rakendamise määr avaldatakse ettevõtja majandusaasta aruandes, välja arvatud teave, mille avaldamis e piira ng tuleneb seadusest . “; 62 ) paragrahvi 28 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse jä r g miselt : „ § 28 . Ettevõt ja kohustus teha regulaarselt energiaauditeid ( 1) Ettevõt ja , kelle viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate peale kokku on olnud : 1) suurem kui 10 TJ ja kes ei rakenda käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõuetele vastavat energiajuhtimissüsteemi, peab tegema iga nelja aasta tagant käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud energiaauditi ; 2) suurem kui 85 TJ, rakenda b energiajuhtimissüsteemi, mi lle on sertifitseeri n ud sõltumatu asutus asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt . “; 63 ) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud kohustust ei pea täitma ettevõtja, kes tõendab, et ta rakendab sõltumatu asutuse poolt asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi ning et asjaomane keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab energiaauditit, mille aruanne vastab käesoleva seaduse § 27 lõike 5 alusel sätestatud miinimumnõuetele.“ ; 64 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõi kega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud kohustus loetakse täidetuks ettevõtja puhul, kes rakendab energiatõhususe lepingut, kui leping hõlmab energiajuhtimissüsteemi vajalikke elemente ning vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 XV lisas sätestatud energiatõhususe lepingu miinimumnõuetele. “; 65 ) seadus e 7. peatükki täiendatakse §-ga 28 1 järgmises sõnastuses: „§ 28 1 . Andmekeskuse kohustus teata da oma energiakasutusest (1) Andmekeskuse käitaja ja omanik, kelle paigaldatud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW, esitab igal aastal hiljemalt 15. maiks Euroopa andmebaasi andmekeskuse energiatõhususe kohta nõutud andmed kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364, andmekeskuste jaoks liidu ühise hindamiskava kehtestamise esimese etapi kohta (ELT L, 2024/1364, 17.5.2024) . (2) Andmekeskus on käesoleva seaduse tähenduses rajatis või rajatiste rühm, mida kasutatakse arvutisüsteemide ja serverite ning nendega seotud andmesalvestus-, andmetöötlus- ja andmeleviseadmete majutamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 sätestatud kohustus ei laiene andmekeskustele, mida kasutatakse või mis osutavad oma teenuseid üksnes riigi kaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil . ( 4 ) Energiasäästu koordinaator julgustab andmekeskuste omanikke ja käitajaid, kelle paigalda tud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 1 MW, järgima Euroopa Komisjoni ühise teaduskeskuse avaldatud andmekeskuste energiatõhususe parimaid tavasid . ( 5 ) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmekeskuse le ei kohald u sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude ja tulude analüüsi kohustus, kui andmekeskuse käitaja või omanik tõendab, et andmekeskuse heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus andmekeskus asub . “; 66 ) paragrahvi 30 l õiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ E raldi tuleb parandada e nergiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühmade teadlik k ust . “ ; 67 ) paragrahvi 32 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Avalik sektor ei toeta fossiilkütustel töötavate eraldi katelde paigaldamist hoonetes se , välja arvatud selliste investeeringute puhul, mis on valitud toetamiseks enne 2025. aastat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18. 0 2.2021, lk 17 – 75), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30. 0 6.2021, lk 60 – 93) , artikli 7 lõike 1 punkti h alapunkti i kolmanda taandega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 0 6.12.2021, lk 1 – 186) , artikliga 73.“; 68 ) p aragrahvi 32 9 lõi k e 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tootmisseadme nim etus ning selle soojus- ja elektritootmise võimsus;“ ; 69 ) p aragrahv i 32 9 lõige t 3 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) tootmisseadme rajamiseks, soetamiseks või rekonstrueerimiseks antud investeerimistoetuse suurus ; 7) päritolutunnistusega hõlmatud energiaühiku tootmise eest riikliku toetuskava raames antud muu toetuse suurus ning toetuskava liik ja nimetus .“; 70 ) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) käesoleva seaduse § 28¹ lõikes 1 sätestatu d kohustus esitada teavet energiatõhususe kohta .“; 71 ) paragrahv i 37¹ lõike i d 1 ja 2 muudetakse järgnevalt: „(1) Alates 2021. aasta 25. veebruarist paigaldatud käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid peavad olema kauglugemise funktsiooniga, kui selliste arvestite paigaldamine on kulutõhus, tehniliselt teostatav ja proportsionaalne potentsiaalse energiasäästuga . ; (2) Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga, välja arvatud juhul, kui nende kauglugemise funktsiooniga varustamine või asendamine kauglugemise funktsiooniga arvestitega ei ole kulutõhus.“ ; 7 2 ) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 38 . Energiaauditi tegemise ja energiajuhtimissüsteemi rakendamise tähtaeg (1) Esimene k äesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 koha n e energiaaudit tuleb koostada hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva sätte jõustumisest ja seejärel vähemalt iga nelja aasta järel viimase energiaauditi kuupäevast arvates. (2) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 koha ldatakse alates 2027 . aasta 11. oktoobri st .“; 73 ) seadust täiendatakse §-ga 38 7 järgmises sõnastuses: „ § 38 7 . Paragrahvi 4 2 kohaldamine Käesoleva seaduse §- s 4 2 sätestatud kohustus t ei kohald ata : 1) kuni 2026 . aasta 31. detsembrini rohkem kui 5000, kuid vähem kui 50 000 elanikuga kohalik u omavalitsuse üksuse asutuse energiatarbimis ele ; 2) kuni 2029 . aasta 31. detsembrini vähem kui 5000 elanikuga kohalik u omavalitsuse üksuste asutuste energiatarbimis ele . “; 74 ) seaduse normitehnili ne märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 08.05.2024); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001, määrust (EL) 2018/1999 ja direktiivi 98/70/EÜ seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisega ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv (EL) 2015/652 (ELT L, 2023/2413, 31.10.2023).“. § 2 . Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 täiendatakse lõi kega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad jälgivad ja kvantifitseerivad võrgukadude kogumahtu ning optimeerivad võrke ja parandavad võrkude tõhusust juhul, kui see on tehniliselt ja rahaliselt teostatav.“; 2 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „(17) Võrguettevõtjad kohaldavad oma võrgu planeerimise, arendamise ja sellesse investeerimis e otsustes energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 2 1 . (18) Konkurentsiamet ja energiasäästu koordinaator kontrollivad, kas võrguettevõtja hindab oma kulude ja tulude analüüsis alternatiive ning võtab arvesse ning võetakse arvesse energiatõhus at e st lahendustest saadavat laiemat kasu, nõudluse paindlikkust ning investeerimist varadesse, mis aitavad leevendada kliimamuutus i .“; 3 ) paragrahvi 71 lõi k e s 4 asendatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI “ tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20. 0 9.2023, lk 1 – 111 ), XIII “ ; 4 ) paragrahvi 93 lõiget 10 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) gaasi- ja elektritaristu käitamise energiatõhususe suurendamisel tehtud edusammud ; 10) hinnang gaasi- ja elektritaristu käitamise ning ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjate võetud meetmete üldise tõhususe kohta ning asjakohasel juhul energiasäästu koordinaatoriga koostatud soovitused energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas kulutõhusate alternatiivide kohta, mis vähendavad tippkoormust ja üldist elektri tarbimi st.“; 5 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1 – 111 ) , muudetud direktiiviga (EL) 2024/1788 (ELT L , 2024/1788, 15.07.2024) “ . § 3 . Maagaasi seaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 21² täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Gaasi ülekande- ja jaotusvõrgu ettevõtjad teevad oma võrgu planeerimise, arendamise ja sellesse investeerimis e otsused kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse § 7 lõikega 1. “; 2 ) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.07.2024); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, … Algatab Vabariigi Valitsus EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0874 - Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7032ae6f-3f2c-4177-8921-dd402f0d6fa4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7032ae6f-3f2c-4177-8921-dd402f0d6fa4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main