dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kultuuriministeerium · 3. august 2026
Viit
1-12/828-1
Registreeritud
3. august 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Sihtasutus Eesti Meremuuseum
Saabumis/saatmisviis
EIS, e-post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja
Erle Toiger

Failid

  • 📎1-12828-1 03.08.2026 Väljaminev kiri.asice921 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 03.08.2026 nr 1-12/828-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigivaraseaduse § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt esitame Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum“ eelnõu, millega Kultuuriministeerium soovib Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üle anda Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuva kinnistu. Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 26-10136. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel 2. seletuskiri 4 lehel Teadmiseks: Sihtasutus Eesti Meremuuseum Erle Toiger 628 2229 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Vabariigi Valitsus EELNÕU KORRALDUS Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum Riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 ja § 51 punkti 3 alusel anda kultuuriministrile nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena Kultuuriministeeriumi valitsemisel olev, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu hariliku väärtusega 8736,38 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 19101:001:0370, pindala 9118 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851). Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Sihtasutusele Eesti Meremuuseum“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministeerium teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele anda nõusolek võõrandada Sihtasutusele Eesti Meremuuseum üleandmise teel mitterahalise sissemaksena Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuv kinnistu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger (telefon 628 2229, e-post: [email protected]). 1.3. Riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmise menetlus Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 26-10136, kuhu on lisatud käesolevas seletuskirjas viidatud lisadokumendid (hindamisaruanne). Enne võõrandamise algatamist viidi vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-le 96 läbi kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlus nr 26-9825 teiste riigivara valitsejate ja õigustatud isikute huvi väljaselgitamist. Ühtegi taotlust menetluse raames ei esitatud. 2. Eelnõu sisu 2.1. Andmed üleantava kinnisasja kohta RVS § 51 punkti 3 alusel võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara anda mitterahalise sissemaksena üle riigi asutatud sihtasutuse omandisse. RVS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel võib minister otsustada kinnisasja üleandmise mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Korralduse sisuks on anda kultuuriministrile nõusolek Kultuuriministeeriumi valitsemisel oleva, Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu külas Merekooli tn 1 asuva kinnistu hariliku väärtusega 8736,38 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4871731, katastritunnus 19101:001:0370, pindala 9118 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV20851) Sihtasutusele Eesti Meremuuseum mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. Kinnistul asuvad muuseumihoone (Käsmu piirivalvekordoni hoone, kultuurimälestiste riikliku registri nr 16068) ja Käsmu tuletorn (kultuurimälestiste riikliku registri nr 16067) ning abihooned (abihoone, puukuur, garaaž-töökoda, majandushoone) ja rajatised (vaateplatvorm, kelder, välitualetid). Kinnistu on antud kuni 30.04.2029 üürilepingu alusel kasutamiseks Sihtasutusele Käsmu Meremuuseum (eramuuseum). Eramuuseumiga sõlmitud üürileping antakse muutmatul kujul koos kinnistuga üle Sihtasutusele Eesti Meremuuseum. Üürilepingu tähtaja saabumisel lepivad kaks asutust kokku edaspidise koostöövormi ja sõlmivad selleks vajalikud vara kasutamise kokkulepped. 1 Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt RVS §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse hindamine. RVS § 46 lõikes 1 sätestatud nõudeid (hindamisaruande koostab vastava kutsetunnistusega hindaja ja hindamisaruanne koostatakse vara hindamise head tava arvestades) ei pea järgima, kui vastav erisus tuleneb õigusaktist. Antud juhul tuleneb erisus Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrusega nr 22 kinnitatud „Kinnisasja erakorralise hindamise korra“ §-st 18 ning rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 kinnitatud „Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist“ (edaspidi juhend). Juhendi § 18 lõike 4 kohaselt võtab mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava vara harilik väärtus määrati vastavalt juhendi § 18 lõiketele 4 ja 41 lihtsustatud viisil, lähtudes vara bilansilisest jääkmaksumusest üleandja bilansis. Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja, kelle bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi ja koostas hindamisaruande Kultuuriministeerium. Vara jääkväärtus hindamisaruandes on fikseeritud 31.08.2026 seisuga eeldusel, et kinnistu üleandmine toimub 2026. aasta septembri kuu jooksul. 2.2. Sihtasutuse Eesti Meremuuseum eesmärgi saavutamise tegevuskava ja finantsplaan Sihtasutus Eesti Meremuuseum on riigi sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Sihtasutusele on 01.12.2022 kinnitatud asutaja ootused, mis on leitavad sihtasutuse veebilehelt https://meremuuseum.ee/asutaja-otsused/. Need hõlmavad strateegilisi eesmärke ja põhimõtteid, mis on sihtasutuse nõukogule ja juhatusele abiks sihtasutuse juhtimisel ning mille alusel saab hinnata sihtasutuse tegevuse edukust. Sihtasutuse finantsplaan1 eelseisva nelja aasta lõikes (tuhandetes eurodes): 2027 2028 2029 2030 Tegevustulud 8 900 9 100 9 400 9 900 32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 3 500 3 700 4 000 4 500 35 Saadud toetused 5 400 5 400 5 400 5 400 Tegevuskulud -8 900 -8 950 -9 100 -9 300 5 Tegevuskulud -8 050 -8 100 -8 250 -8 450 50 sh tööjõukulud -3 500 -3 500 -3 600 -3 700 55 sh majandamiskulud -4 550 -4 600 -4 650 -4 750 60 Muud kulud 0 0 0 0 61 Põhivara kulum ja ümberhindlused -850 -850 -850 -850 Tegevustulem 0 150 300 600 65 Finantstulud ja kulud 75 80 85 88 Tulem kokku 75 230 385 688 Investeerimistegevus kokku -2 500 -1 000 -1 000 -1 000 15 Põhivara soetus (-) -2 500 -1 000 -1 000 -1 000 Põhivara soetuseks saadav 3502 sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0 Finantseerimistegevus kokku 525 -210 -210 -105 1 Finantsplaan on kinnitatud sihtasutuse nõukogu 17.06.2026 koosolekul (protokoll nr 63/2026). 2 2081 Laenukohustiste võtmine (+) 700 0 0 0 2081 Laenukohustite tagasimaksed (-) -175 -210 -210 -105 * Finantsplaani arvestuse alus on 2026. aasta baaseelarve ning see korrigeerub vastavalt Riigikogu poolt kinnitatavale iga-aastasele riigieelarve seadusele. Ülevaade Sihtasutuse Eesti Meremuuseum eesmärkide täitmisest on toodud iga-aastastes Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaates, mis on avaldatud Kultuuriministeeriumi veebilehel https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja- rahastamine/kultuuriministeerium/majandusteave-ja-varahaldus. Sihtasutuse Eesti Meremuuseum arengukava aastateks 2026-2030 on leitav sihtasutuse veebilehelt https://meremuuseum.ee/organisatsioonist/ametlik-teave/. 2.3. Vara üleandmise eesmärk ja põhjendus Üleantavat kinnistut vajab sihtasutus tema põhikirjas sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmiseks. Kinnistu üleandmine Sihtasutusele Eesti Meremuuseum tagab muuseumitegevuse jätkumise Käsmus professionaalsel tasemel. Käsmu on oma ajaloolise kapteniküla taustaga loogiline ja inspireeriv paik merendusajaloo veelgi põhjalikumaks tutvustamiseks. Sihtasutus Eesti Meremuuseum on koostanud Käsmu Meremuuseumi ala esialgse arendusplaani. Esimestel aastatel, kui kehtib veel Sihtasutusega Käsmu Meremuuseum sõlmitud praegune üürileping, kapitaalsemaid ümberkorraldusi ei kavandata. Millises vormis jätkub Sihtasutuse Käsmu Meremuuseum ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum vaheline koostöö pärast üürilepingu tähtaja (30.04.2029) saabumist, on muuseumide vahelise kokkuleppe küsimus. Võimalusel uuendatakse ja täiendatakse nii muuseumi väliala (väliekspositsiooni) kui ka kordonihoones Käsmu merendust ja küla ajalugu tutvustavat püsiekspositsiooni, aga ilma praeguse kohaliku väikemuuseumi eripära kaotamata. Arvestades Käsmu Meremuuseumi senist aastast külastajate arvu ja selle eeldatavat kasvu pärast ekspositsiooni uuendamist on laekuvad tulud piisavad katmaks jooksvad personali-, korrashoiu-, remondi- ja kommunaalkulud. Vajalike lähiaastate investeeringute suurus selgub planeerimise käigus ning on kavandatud katta Sihtasutuse Eesti Meremuuseum ning kaasatavate partnerite vahenditest. Kultuuriministeerium seab Sihtasutusele Eesti Meremuuseum kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmisega kaks lisatingimust, mis piiravad kinnistu võõrandamist ja kinnistule hoonestusõiguse seadmist. Sihtasutus ei või kinnistut võõrandada. Juhul, kui sihtasutus tulevikus ei vaja kinnistut enam oma põhikirjas sätestatud eesmärgi ja ülesannet täitmiseks ning soovib kinnistust loobuda, siis tuleb sihtasutusel selle omand tasuta tagasi anda riigile (sihtasutuse asutajaõiguste teostajale Kultuuriministeeriumile). Kinnistu koormamiseks hoonestusõigusega peab sihtasutus esmalt küsima riigi asutajaõiguste teostaja (Kultuuriministeeriumi) nõusoleku. Vastavad lisatingimused fikseeritakse notariaalsest kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingus. 2.4. Riigiabi analüüs Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 107 lõikele 1 on keelatud igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kultuuriministeerium on analüüsinud Sihtasutusele Eesti Meremuuseum riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmist riigiabi aspektist. Riigiabi analüüs näitab, et kinnistu mitterahaline sissemakse Sihtasutusele Eesti Meremuuseum vastab grupierandiga hõlmatud riigiabile Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 53 3 tähenduses. Kinnistu üleandmine annab sihtasutusele majandusliku eelise, kuna ta saab kasutada kinnistut ja hoonet teenuste pakkumiseks ilma, et ta peaks tasuma turuhinda. Sihtasutuse tegevus kinnistul on suunatud ka väliskülastajatele, mistõttu toimub selle kaudu piiriülene teenuste pakkumine. Sihtasutuse tegevus kinnistul ei ole üksnes mittetulunduslik, vaid prognoositavalt rohkem kui 20% tegevusest on majanduslik, mis võib mõjutada konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel. Seega on täidetud kõik riigiabi elemendid: kasutatakse riigi ressursse, antakse majanduslik eelis, valitakse kindel abisaaja ja on olemas piiriülene mõju. Pärast Vabariigi Valitsuselt riigivara üleandmiseks nõusoleku saamist vormistatakse kultuuriministri käskkiri riigivara mitterahalise sissemaksena sihtasutusele üleandmise kohta, kuhu lisatakse viide riigiabile ja vastavale abikavale. 3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad kinnistu omanikuvahetuse vormistamisega kaasnevatest riigilõivust ning notaritasust. Kulud katab Sihtasutus Eesti Meremuuseum. 4. Kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitatakse vastavalt RVS § 101 lõike 1 punktile 1 kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister 4
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel