Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 14 Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruses nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ühele taotlejale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.“; 3) paragrahvi 2 lõigetes 3 ja 4 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga „nr 2023/2831“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide (edaspidi festivalide toetus) ja piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste (edaspidi piirkondliku etendustegevuse toetus) korraldamiseks Eestis.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 6-11 järgmises sõnastuses: „(6) Piirkondliku etendustegevuse toetust eraldatakse eesmärgiga suurendada etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis. (7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse andja on Eesti Rahvakultuuri Keskus. (8) Piirkondliku etendustegevuse toetust võib kasutada järgmistele tingimustele vastavate teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks: 1) teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres; 2) etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget; 3) ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust. (9) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti eraldatakse tantsuetendustele ning kuni 30 protsenti lastetendustele. (10) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve jaotatakse maakondade lõikes järgmiselt: 1) Saaremaa ja Hiiumaa – 20 protsenti; 2) Ida-Virumaa ja Võrumaa – 20 protsenti; 3) Viljandimaa, Valgamaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa – 25 protsenti; 4) Raplamaa, Järvamaa, Läänemaa ja Lääne-Virumaa – 20 protsenti; 5) Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa – 15 protsenti. (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel.“; 6) paragrahvi 6 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Festivalide toetuse ning piirkondliku etendustegevuse toetuse abikõlblikud kulud on põhjendatud ja mõistlikud otseselt festivali elluviimiseks või etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 7) paragrahvi 6 lõike 5 sissejuhatav osa ning punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Festivalide toetuse ja piirkondliku etendustegevuse toetuse mitteabikõlblikud kulud on: 1) festivali toetuse puhul tehnika ja töövahendite soetamise kulud, välja arvatud juhul, kui rendikulu on tõestatult suurem kui soetamise kulu;“; 8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse number „90 000“ numbriga „300 000“ ja number „600 000“ numbriga „750 000“; 9) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 7 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 4“; 11) paragrahvi 8 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotleja kolme taotlemisele eelneva majandusaasta kohta kirjeldus etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse; 12) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõna „kahel“ sõnaga „kolmel“; 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6-9 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejale. (7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt. Taotlusvoor avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral: 1) etendustegevuseks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. aprillini; 2) etendustegevuseks ajavahemikus 1. maist kuni 31. augustini; 3) etendustegevuseks ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini. (8) Jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (9) Piirkondliku etendustegevuse taotlusele lisatakse: 1) andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta; 2) andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade ning vahemaade kohta; 3) kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe.“; 14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei ole avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev etendusasutus.“; 15) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Festivalide toetuse taotlust menetletakse kuni 60 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates ning piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlust kuni 42 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“; 16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole tehtud otsust, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse neid esitamise järjekorras.“; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlustele.“; 18) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus sai koondsummaks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kui hindamismetoodika 1. kriteeriumi hinnati alla 18 punkti, 2. kriteeriumi alla 13 punkti või 5. kriteeriumi alla 5 punkti.“; 19) paragrahvi 13 lõikes 31 asendatakse sõna „viiele“ sõnaga „kolmele“; 20) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „Sihtotstarbelisest“ sõnadega „Festivalide toetuse“; 21) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Piirkondliku etendustegevuse toetuse summa arvutatakse etenduse hinna alusel. Toetatakse vähemalt kolme ja kuni 15 etenduse korraldamist. Etenduse hind on arvestuslik ning kujuneb vastavalt meeskonna liikmete arvule ning etenduse toimumisega seotud sõidukaugusele lähte- ja sihtkoha vahel järgmiselt: 1) 25–99 km: 2–5 liiget 60 eurot, 5–10 liiget 120 eurot, 10 ja enam liiget 180 eurot; 2) 100–199 km: 2–5 liiget 160 eurot, 5–10 liiget 320 eurot, 10 ja enam liiget 480 eurot; 3) 200–299 km: 2–5 liiget 260 eurot, 5–10 liiget 520 eurot, 10 ja enam liiget 780 eurot; 4) 300–400 km: 2–5 liiget 360 eurot, 5–10 liiget 720 eurot, 10 ja enam liiget 1080 eurot. (5) Lasteetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 400 eurot ning tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale 600 eurot.“; 22) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“; 23) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „taotlus kuulub“ tekstiosaga „kui käesoleva määruse §-s 11 nimetatud juhul kuulub taotlus“; 24) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Menetluses oleva piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluse kohta, mille maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“; 25) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 4 ja 6 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejatele.“; 26) paragrahvist 16 jäetakse välja tekstiosa „Etendusasutuse tegevustoetus ja festivalide“; 27) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse saajale.“; 28) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Merilin Piipuu minister kantsler  Lisa kultuuriministri 14.10.2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord” juurde Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika 1. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamiskriteeriumid 1.1. Rahvuskultuuri edendamine: 1.1.1. kunstiline tase; 1.1.2. loomingulised plaanid. 1.2. Valdkondlik mitmekesisus. 1.3. Piirkondlik kättesaadavus. 1.4. Loomingulise tegevusega seotud töö maht: 1.4.1. eelarve realistlikkus. 2. Kriteeriumide punktiskaalad ja kirjeldused 1. KUNSTILINE TASE Hinnatakse etendusasutuse senist kunstilist taset, sealhulgas: 1) kunstilist ambitsiooni; 2) loomingulise teostuse järjepidevat taset; 3) suutlikkust tuua lavale kavandatud teosed ning tagada nende kõrge kunstiline teostus; 4) repertuaari ajakohasust ja sobivust sihtrühmaga; 5) valmidust võtta loomingulisi riske ning rakendada uuenduslikke, eksperimentaalseid või tavapärasest erinevaid vorme ja teemakäsitlusi.  2 6 10 14 18 22 26 30 Kolme taotlemisele eelneva Kolme taotlemisele eelneva Kolme taotlemisele eelneva Kolme taotlemisele eelneva majandusaasta etendustegevuse majandusaasta etendustegevuse majandusaasta etendustegevuse majandusaasta etendustegevuse kunstiline tase on madal. kunstiline tase on keskmisest kunstiline tase on keskmisest kunstiline tase on kõrge. madalam. kõrgem. 2. LOOMINGULISED PLAANID Hinnatakse etendusasutuse kavandatud etendustegevuse kunstilist huvitavust, läbimõeldust, teostatavust, sealhulgas: 1) kavandatud etendustegevuse ideede originaalsust ja kunstilist isikupära; 2) kavandatud etendustegevuse esteetilist läbimõeldust ja terviklikkust, sealhulgas vormi, väljendusvahendite ja teemavalikute põhjendatust; 3) kavandatud etendustegevuse mahu ja ajakava realistlikkust; 4) kavandatud ambitsiooni ja loomingulise riski vastavust etendusasutuse senisele võimekusele ja arenguloogikale; 5) teadlikkust loomingulistest riskidest ning nende juhtimisest. 1 4 7 10 13 16 19 20 Toetuse kavandatava Toetuse kavandatava Toetuse kavandatava kasutusaasta Toetuse kavandatava kasutusaasta kasutusaasta loomingulised kasutusaasta loomingulised loomingulised plaanid on loomingulised plaanid on plaanid ei ole kunstiliselt plaanid on kunstiliselt kunstiliselt keskmisest huvitavamad kunstiliselt huvitavad ja huvitavad ja läbimõeldud ning keskmisest vähem huvitavad ja ja läbimõeldud ning taotleja läbimõeldud ning taotleja võimekus taotleja võimekus neid teostada läbimõeldud ning taotleja võimekus neid teostada on pigem neid teostada on väga hea. on ebatõenäoline. võimekus neid teostada on tõenäoline. pigem ebatõenäoline. 3. VALDKONDLIK MITMEKESISUS Hinnatakse etendusasutuse panust valdkonna mitmekesisusse, sealhulgas seda, kas: 1) etendusasutus täidab valdkonnas eristatavat kunstilist rolli ning rikastab seda või 2) etendusasutus loob uusi koostöövorme või pakub töö- ja loomevõimalusi loome- ja tugipersonalile või 3) etendusasutus pakub ligipääsu oma taristule või produktsioonivõimalustele või 4) etendusasutus panustab ligipääsetavuse ja kättesaadavuse tagamisse erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas lastele, eakatele, erivajadustega inimestele, lapsevanematele, ajutise tegevuspiiranguga inimestele ning erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele või 5) etendusasutuse rahvusvaheline tegevus, sealhulgas väljapoole suunatud ja Eestisse suunatud koostöö, toetab valdkonna arengut või 6) etendusasutuse lisategevused mõjutavad valdkonna arengut või 7) etendusasutuse roll ning tegevuse suunitlus on selge ning mõjutab Eesti etenduskunstide valdkonda.  2 5 8 11 14 17 21 25 Etendusasutuse kolme Etendusasutuse kolme Etendusasutuse kolme taotlemisele Etendusasutuse kolme taotlemisele taotlemisele eelneva taotlemisele eelneva eelneva majandusaasta tegevuse eelneva majandusaasta tegevusega majandusaasta tegevuse panus majandusaasta tegevuse panus panus valdkonna mitmekesisusse on on panustatud oluliselt valdkonna valdkonna mitmekesisusse on valdkonna mitmekesisusse on keskmisest suurem. mitmekesisusse. väike. keskmisest väiksem. 4. PIIRKONDLIK KÄTTESAADAVUS Hinnatakse etendusasutuse senise etendustegevuse kättesaadavust väljaspool Tallinna, Tartut, Viljandit, Pärnut, Rakveret ja Kuressaaret ning külalisetenduste andmise sagedust ja kättesaadavust maakondades. 1 3 5 7 9 11 13 15 Kolme Kolme Kolme Kolme Etendusasutusel Etendusasutusel Etendusasutusel Etendusasutusel taotlemisele taotlemisele taotlemisele taotlemisele on statsionaarne on statsionaarne on statsionaarne on statsionaarne eelneva eelneva eelneva eelneva etenduspaik etenduspaik etenduspaik etenduspaik majandusaasta majandusaasta majandusaasta majandusaasta Pärnus, Pärnus, Pärnus, väljaspool jooksul on jooksul on jooksul on jooksul on Kuressaares, Kuressaares, Kuressaares, Tallinna, Tartut, antud etendusi etendusi antud etendusi antud antud vähemalt Viljandis või Viljandis või Viljandis või Pärnut, ainult Harju vähemalt vähemalt viies kümme Rakveres või Rakveres ja Rakveres ja Kuressaaret, maakonnas ja kahes, kuid maakonnas etendust, mis kolme kolme kolme Viljandit või Tallinnas või vähem kui viies on toimunud taotlemisele taotlemisele taotlemisele Rakveret või Tartu maakonnas. viies erinevas eelneva eelneva eelneva kolme maakonnas ja maakonnas. majandusaasta majandusaasta majandusaasta taotlemisele Tartus. jooksul on antud jooksul on antud jooksul on antud eelneva vähemalt 15 etendusi kahes etendusi viies või majandusaasta etendust, mis on kuni neljas rohkemas jooksul on antud toimunud erinevas maakonnas või vähemalt 30 vähemalt viies maakonnas või kolme etendust, mis on erinevas kolme taotlemisele toimunud maakonnas. taotlemisele eelneva vähemalt eelneva majandusaasta kümnes erinevas majandusaasta jooksul on antud maakonnas. jooksul on antud vähemalt 20  vähemalt 20 etendust, mis on etendust, mis on toimunud toimunud vähemalt vähemalt viies kaheksas erinevas erinevas maakonnas. maakonnas. 5. EELARVE REALISTLIKKUS Hinnatakse taotleja kavandatud loomingulise tegevusega seotud töömahu ja eelarve omavahelist vastavust ja kulutõhusust ning kooskõla kavandatud tegevustega, sealhulgas seda, kas: 1) kavandatud kulud ja tulud vastavad tegevus- ja töömahule; 2) eelarve koostamisel on arvestatud etendusasutuse toimemudeli ja turuolukorraga, sealhulgas kultuuritöötaja miinimumpalgaga; 3) eelarve on selge, läbipaistev ning selle juurde on lisatud vajalikud selgitused; 4) publiku hulga ja piletimüügi prognoos on realistlik; 5) omafinantseeringu osakaal ning lisarahastuse allikad on realistlikud. 2 4 5 6 7 8 9 10 Toetuse kavandatava Toetuse kavandatava Toetuse kavandatava kasutusaasta Toetuse kavandatava kasutusaasta kasutusaasta eelarve ei ole selge kasutusaasta eelarve on selge, eelarve on selge, kuid tegevusteks eelarve on selge, põhjalik ja ja läbipaistev ning tegevusteks kuid tegevusteks planeeritud planeeritud kulud ei ole nende kuluefektiivne. Kuluartiklid on planeeritud kulud ei ole kulud ei ole nende elluviimiseks elluviimiseks optimaalsed ja on taotlusega planeeritud põhjendatud. Eelarves välja optimaalsed ja on planeeritud planeeritud uusalavastuste, uuslavastuste, etenduste ja esitajate toodud kulud ei ole realistlikud, uusalavastuste, etenduste ja etenduste ja esitajate arvust arvust lähtuvalt põhjendatud ja toetuse kasutamine pole esitajate arvust lähtuvalt lähtuvalt osaliselt põhjendamata. mõistlikud. Publiku hulk ja kuluefektiivne ega mõistlik. põhjendamata. Publiku hulk ja Publiku hulk ja piletimüügi piletimüügi prognoos on realistlik. Publiku hulk ja piletimüügi piletimüügi prognoos on prognoos ei ole täis mahus On planeeritud piisavad prognoos ei ole realistlik. Ei ole osaliselt ebarealistlik. On realistlik. On planeeritud piisavalt omafinantseeringu ja lisarahastuse planeeritud piisavalt planeeritud vähesel määral omafinantseeringu ja lisarahastuse allikad. omafinantseeringu ja omafinantseeringu ja allikad. lisarahastuse allikaid. lisarahastuse allikad. 3. Taotluste hindamise kord 3.1. Meetme tingimustele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab käesoleva määruse § 11 lõikes 4 nimetatud komisjon (valdkondlikud asjatundjad ja Kultuuriministeeriumi töötajad) käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud viie kriteeriumi lõikes punktide alusel. 3.2. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduv, kui taotlejalt täiendavalt saadud lisainformatsioon, samuti muud ekspertidele, Kultuuriministeeriumi töötajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele teadaolevad hindamist mõjutavad tõendatud asjaolud. 3.3. Komisjoni liikmete individuaalsete hinnangute põhjal arvutatakse välja iga kriteeriumi keskmine punktide arv. 3.4. Kui mõne komisjoni liikme punktid erinevad kriteeriumi keskmisest punktide arvust lubatud hälbest rohkem, jäetakse vastavalt kõige kõrgem, kõige madalam või mõlemad punktid arvestusest välja ning uus keskmine punktide arv arvutatakse arvesse minevate punktide alusel. 3.4.1. Dünaamiline lubatud hälve (vastavalt kriteeriumi kaalule) Kriteerium Maksimaalne punktisumma Lubatud hälve (20%) +/- 1. Kunstiline tase 30 6 2. Loomingulised plaanid 20 4 3. Valdkondlik mitmekesisus 25 5 4. Piirkondlik kättesaadavus 15 3 5. Eelarve realistlikkus 10 2 3.5. Maksimaalne koondsummana saadav punktide arv on 100. 3.6. Taotlejale määratav toetuse summa saadakse, kui komisjoni antud hindepunktid taotluse kohta tõstetakse kolmandasse astmesse (³) ning korrutatakse taotleja taotletud toetuse summaga. Saadud tulemus jagatakse kõigi lävendi ületanud taotluste hindepunktidega (kolmandasse astmesse tõstetuna) ning taotletud toetuse summade korrutiste summaga. Saadud jagatis korrutatakse taotlusvooru eelarve kogumahuga. 3.7. Munitsipaal- ja eraetendusasutustest moodustatakse paremusjärjestused kahes eraldi taotlejarühmas.  Kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse kultuuriministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 17 „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ 14. oktoobril 2023. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.10.2023, 2. Määrus eelnõu kehtestatakse etendusasutuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 17 lõike 4 alusel. 01. novembril 2022 jõustus etendusasutuse seaduse uus redaktsioon, millega anti muuhulgas kultuuriministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid, toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord. Sama seaduse § 16 lõike 3 kohaselt võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt võib kultuuriminister volitada muu riigiasutuse tegutsema toetuse andjana sihtotstarbeliste toetuste määramisel. Muudatustega lisataksegi määrusesse sihtotstarbelise toetuse taotlemise ja toetuse määramise regulatsioon ning volitatakse toetuse andajana tegutsema Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tegemist on taotlusvooruga, kus antakse toetust piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks Eestis. Sama sisuline taotlusvoor nimega „Teater maale“ on olnud avatud ka varasemalt aastatel. Siiani ei ole aga taotlemise tingimusi kehtestatud ministri määrusega, nagu näeb ette etendusasutuse seadus. Valitsusliidu tegevusprogramm aastateks 2024–2027 seab eesmärgiks vähendada riigipoolset reguleerimist ning halduskoormust. Regulatsiooni toomisel määrusesse ongi taotlusvooru tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt reformitud, et vähendada taotlejate halduskoormust. Lihtsustamine on toimunud ka seetõttu, et tegemist on väikese eelarvega taotlusvooruga ning ulatuslik riigipoolne reguleerimine ei ole väikeste toetuste puhul proportsionaalne. Plaanitavate muudatuste kohaselt, ei osale taotluste menetlemises enam Eesti Rahvakultuuri Keskuse maakonna rahvakultuurispetsialistid. Taotluse läbivaatamisel ei hinnata enam sisulisi kriteeriume (nt kunstilist taset või eelarve detailset põhjendust), vaid kontrollitakse ainult taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud tingimustele. Toetus määratakse automaatselt etenduse hinna ja etenduste arvu alusel, mis vähendab ebakindlust ja ajakulu taotlejal. Voorulise taotlemise asemel on kasutusel jooksev taotlemine, mis võimaldab taotlejal valida sobiv ajahetk ja vähendab vajadust oma tegevust konkreetsete tähtaegade järgi ümber korraldada. Vähendatud on kalendriaasta jooksul avatud taotlusvoorude arvu, mis tähendab, et taotlejal on vähem korduvat halduslikku tegevust. Taotleja ei pea enam esitama kululiikide lõikes abikõlblike kulude eelarvet ega hakkama hiljem kuludokumente (nt tšekke) tõenduseks koguma ja esitama. Aruandlus piirdub etenduste toimumise tõendamisega. Pärast viimast munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuste eraldamist on valdkonnas esitatud kriitikat toetuse jagamise tingimuste kohta, milles on muu hulgas juhitud tähelepanu vajadusele täpsustada ja ajakohastada hindamismetoodikat. Käesoleva määruse muudatused tulenevad ka nimetatud tagasisidest ning on suunatud toetuse jagamise tingimuste selgemaks ja õiglasemaks kujundamiseks. Muudatustega korrigeeritakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“, et tagada paremini eesmärgipärane ja läbipaistev toetuse jaotamine. Muudatustega ei kaasne taotlejatele täiendavat halduskoormust ega täiendavaid andmete esitamise kohustusi. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi loomingu osakonna teatrinõunik Marie Anett Heinsalu ([email protected], tel 6 282 249) ja Kultuuriministeeriumi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], tel 6 282 224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 28 punktist. Määruse eelnõu punktides 1-3 asendatakse senine viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1), viitega Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023). Samuti tõstetakse vähese tähtsusega abi piirmäär seniselt 200 000 eurolt 300 000 eurole. Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse jõustumisest. Uus määrus jõustus 1. jaanuaril 2024 ja kehtib kuni 31. detsembrini 2030. Uue määruse jõustumisega muutus nii viide vähese tähtsusega abi määrusele kui ka abi ülemmäär. Määruse eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 5 lõiget 2 uue sihtotstarbelise taotlusvooruga piirkondlike teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks Eestis. Taotlusvooru eesmärk on parandada etenduskunstide regionaalset kättesaadavust kogu Eestis, eelkõige väljaspool suuremaid linnu, püsivate teatrimajadega keskusi ning tõmbekeskusi. Meetme eesmärk on tuua kvaliteetne teatri- ja tantsuetendus publikuni sõltumata nende elukohast ning vähendada regionaalset ebavõrdsust kultuuritarbimises. Toetust eraldatakse selleks, et soodustada etenduste toimumist maapiirkondades ning hoida piletihind külastajale taskukohasena. Määruse eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõigetega 6–11, milles sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärk, toetuse andja ning toetuse kasutamise tingimused. Lõike 6 kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetust eesmärgiga suurendada etenduskunstide piirkondlikku mõju ja kättesaadavust Eestis. Toetuse andmisega soodustatakse kvaliteetse etenduskunsti jõudmist väljapoole suuremaid keskusi ning publiku regulaarset ligipääsu sellele sõltumata elukohast, suurendades sealjuures Eesti elanike kultuurielus osalemise võimalusi ja toetades kohaliku kultuurielu elujõulisust. Lõike 7 kohaselt on piirkondliku etendustegevuse toetuse andja Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK). ERK vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalustest, menetleb taotlusi ning otsustab, kas taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. ERK on olnud ka varasemalt seotud sarnase taotlusvooru („Teater maale“) korraldamisega ning omab seetõttu vastavat kogemust ja pädevust toetuste jagamisel. Lõikes 8 sätestatakse toetuse kasutamise tingimused. Toetust võib kasutada teatri- ja tantsuetenduste korraldamiseks, kui täidetud on järgmised nõuded: 1. teatrietendus ei toimu Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või Rakveres; 2. etenduse loomingulises ja tehnilises meeskonnas on vähemalt kaks liiget; 3. ühes maakonnas võib toimuda kuni kaks etendust. Punktis 1 seatud piirangu eesmärk on suunata toetus eelkõige nendesse piirkondadesse, kus riiklikult toetatud etendusasutused (riigi sihtasutused) puuduvad, et parandada sealsete elanike võimalusi osa saada kvaliteetsest etenduskunstist. Sellega suurendatakse etenduskunstide regionaalset kättesaadavust ja toetatakse kultuurilise mitmekesisuse arengut väljaspool suuremaid keskusi. Tantsuetenduste puhul on tehtud erand, kuna riigi poolt ei ole asutatud eraldi tantsukunstiga tegelevat sihtasutust ning seetõttu ei ole nimetatud linnades tagatud tantsuetenduste järjepidev kättesaadavus. Erandiga soodustatakse publiku ligipääsu tantsukunstile ning tasakaalustatakse erinevate etenduskunstiliikide regionaalset kättesaadavust. Punktis 2 sätestatud nõude eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija. Nõue aitab eristada toetatavat etendustegevust tegevusest, mille puhul piirdub etenduse läbiviimine üksnes ühe esitajaga. Nõude kehtestamisel on lähtutud piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärgist toetada etendusasutuste väljasõiduetenduste korraldamist ning võimaldada erinevates piirkondades regulaarset ligipääsu etenduskunstile. Tegemist on toetuse saamise tingimusega, mitte etenduse sisulise või kunstilise kvaliteedi hindamise kriteeriumiga. Punktis 3 sätestatud nõue on kehtestatud selleks, et toetatavad etendusasutused viiksid etendusi laiemale publikule üle Eesti. Nõude eesmärk on vältida olukorda, kus sama etendus toimuks rohkem kui kahel korral ühes kohas ning tagada seeläbi etenduskunstide paremat kättesaadavust piirkondades, kus tavaliselt on piiratud võimalused kvaliteetsete etenduste nautimiseks. Samuti soodustab see piirkondlikku kultuurielu ja kohalike kogukondade kaasatust. Lõikes 9 sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse jaotus erinevat liiki etenduste vahel. Sätte kohaselt eraldatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarvest kuni 20 protsenti tantsuetenduste korraldamiseks ja kuni 30 protsenti lastetenduste korraldamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et piirkondliku etendustegevuse toetuse jaotamisel pööratakse piisavat tähelepanu nii tantsukunsti kui ka laste kultuurilise kaasatuse toetamisele. Selline jaotus loob selgema struktuuri eelarve kasutamiseks ja võimaldab tagada erinevat liiki etenduste tasakaalustatuma arengu. Kui tantsuetendustele või lasteetendustele ette nähtud eelarve osa jääb osaliselt või täielikult kasutamata, võib jaotamata vahendid suunata teiste etenduste toetamiseks. Protsentuaalsete piiride valikul on arvestatud senist rahastuspraktikat ning tegelikke vajadusi valdkonnas. Tantsuetenduste osakaal piirkondlikus etendustegevuses on olnud väiksem kui sõnalavastustel, mistõttu on eraldi piirmäära kehtestamisega tagatud selle kunstiliigi parem nähtavus ja kättesaadavus. Lastetenduste puhul on põhjenduseks kultuuripoliitiline eesmärk suurendada laste ja noorte kokkupuudet etenduskunstidega ning soodustada varases eas kultuuriharjumuste kujunemist. Piirmäära tasemel 30 protsenti on peetud mõistlikuks, et luua tasakaal laste- ja täiskasvanutele suunatud lavastuste toetamise vahel. Lõikes 10 sätestatakse eelarve jaotus maakondade lõikes. Maakondlik jaotus lähtub varasemate taotlusvoorude kogemusest ning etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse tegelikest vajadustest. Protsentuaalne jaotus on kujunenud aja jooksul ning peegeldab senist praktikat külalisetenduste toimumise ja piirkondliku nõudluse osas. Jaotuse täpsustamisel on lisaks arvestatud, et maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena tegutsevad etendusasutused või kus professionaalne etenduskunsti infrastruktuur on riiklikult tagatud, on regulaarne teatripakkumine juba olemas ning külalisetenduste toetamise vajadus on väiksem. Vastukaaluks on suurem toetuste osakaal kavandatud piirkondadele, kus etendusasutuste külastamine eeldab pikemaid vahemaid, täiendavaid logistilisi kulusid või kus etenduskunsti järjepidev kohalolu sõltub valdavalt külalisetendustest. Maakondade jaotamine rühmadesse võimaldab säilitada varasemast praktikast tuleneva proportsionaalse jaotuse, kuid samas täpsustada toetuste suunamist vastavalt tegelikule regionaalsele vajadusele. Lõikega 11 sätestatakse, et kui ühe maakonna kohta ette nähtud eelarveosa jääb kasutamata, võib toetuse andja jaotada kasutamata vahendid ümber teiste maakondade vahel. Sätte eesmärk on tagada taotlusvooru eelarve paindlik ja eesmärgipärane kasutamine. Sellega välditakse eelarvevahendite kasutamata jäämist ning tagatakse toetuse maksimaalne mõju piirkondliku etendustegevuse edendamisel. Määruse eelnõu punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 6 lõikeid 4 ja 5. Täiendusega tagatakse, et määruse abikõlblike kulude regulatsioon hõlmab ka uut piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru. Abikõlblikud kulud on kõik põhjendatud ja mõistlikud otseselt etenduse andmiseks vajalikud toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kuna eraldatav toetus ei kata kogu toetuse saaja etendustegevusega kaasnevaid kulusid, ei ole mõistlik abikõlblikke kulusid kulu liikide lõikes rohkem piirata. Selline lähenemine lihtsustab aruandlust ja võimaldab toetust kasutada otstarbekalt vastavalt tegelikele vajadustele. Sarnaselt festivali toetusele on ka piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul nimetatud ainult mitteabikõlblikud kulud. Määruse eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 7 lõiget 1, millega tõstetakse munitsipaal- ja eraetendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse alampiiri seniselt 90 000 eurolt 300 000 eurole ja ülempiiri seniselt 600 000 eurolt 750 000 eurole. Muudatuse eesmärk on kujundada tegevustoetuse suuruse vahemik paremini vastavaks toetatavate etendusasutuste tegelikule tegevusmahule ja tegevustoetuse eesmärgile. Tegevustoetus on ette nähtud järjepidevalt tegutsevate ja olulise tegevusmahuga etendusasutuste põhitegevuse toetamiseks ning toetuse minimaalne suurus peab olema selle eesmärgi saavutamiseks piisav. Alampiiri tõstmisega suunatakse tegevustoetus eelkõige nendele munitsipaal- ja eraetendusasutustele, kelle tegevuse maht, püsikulud ja vastutus valdkonna arengu eest eeldavad senisest suuremat toetust. Muudatus võimaldab keskenduda tegevustoetuse vahendite jagamisel suurema ja järjepidevama tegevusmahuga etendusasutustele ning eristada tegevustoetust väiksema mahuga projektipõhisest tegevusest. Väiksema tegevusmahuga etendusasutustel on jätkuvalt võimalik taotleda toetust Kultuurkapitalist. Ülempiiri tõstmine 750 000 euroni võimaldab arvestada etendusasutuste tegevuskulude kasvu ning suurema tegevusmahuga etendusasutuste rahastamisvajadust. Muudatus ei tähenda toetuse automaatset suurenemist. Toetuse tegelik suurus sõltub taotluse hindamistulemusest, taotletud summast ja taotlusvooru eelarve võimalustest. Alampiiri ja ülempiiri muutmisel on arvestatud ka kavandatava hindamismetoodika muutmisega. Uue valemipõhise metoodika kohaselt on toetuse suurus senisest otsesemalt seotud taotluse hindamistulemuse ja taotletud summaga. Seetõttu on oluline, et toetuse võimalik vahemik vastaks paremini erineva tegevusmahuga etendusasutuste rahastamisvajadusele. Määruse eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5. Paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks seoses tegevustoetuse eraldamise metoodika muutmisega. Senine proportsionaalse vähendamise mehhanism asendatakse uue, valemipõhise toetuse arvutamise süsteemiga, mille kohaselt kujuneb tegevustoetuse summa otse hindamistulemuse ja ettenähtud arvestusvalemi alusel, arvestades taotlusvooru eelarvet. Uue süsteemi kohaselt ei toimu enam eraldi proportsionaalset vähendamist, kuna eelarve jaotus on integreeritud toetuse arvutamise valemisse. Määruse eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 7 lõikeid 6 ja 7. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, mis on seotud määruse eelnõu punktis 9 kirjeldatud § 7 lõike 5 kehtetuks tunnistamisega. Seetõttu asendatakse viide „lõigetes 4 ja 5“ viitega „lõikes 4“. Määruse eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 6 eesmärgiga viia taotlusega esitatavate dokumentide sisukirjeldused kooskõlla muudetava hindamismetoodikaga. Muudatuse kohaselt hinnatakse edaspidi taotleja tegevust kolme taotlemisele eelneva majandusaasta lõikes senise kahe aasta asemel, mis võimaldab anda terviklikuma ülevaate etendusasutuse tegevuse kestlikkusest ja arengust. Samal ajal muudetakse hindamiskriteeriumi sisu nii, et eraldi rahvusvahelise tegevuse käsitlemine viiakse valdkonna mitmekesisuse hindamise koosseisu. Seeläbi käsitatakse rahvusvahelist tegevust ühe osana etendustegevuse panusest valdkonna mitmekesisusse, mitte eraldiseisva kriteeriumina. Muudatusega ei kaasne taotlejatele täiendavat halduskoormust ega uusi andmete esitamise kohustusi, kuivõrd esitatav teave jääb olemuselt samaks, kuid seda hinnatakse ühtse kriteeriumi raames. Määruse eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 8 lõike 3 punkti 7. Tehtava muudatusega pikendatakse taotluse hindamisel arvestatavat perioodi seniselt kahelt majandusaastalt kolmele majandusaastale. Muudatus on kooskõlas muudetava hindamismetoodikaga. Määruse eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse §-i 8 lõigetega 6–9, et reguleerida piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlemise korda. Lõige 6 sätestab, et määruse § 8 lõike 2 punkti 2 ning lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejale. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru taotleja ei pea esitama taotlusega iga etenduse eelarvet, tulude ja kulude prognoosi toetuse kavandatavaks kasutusperioodiks ning taotletava toetuse summat. Toetus määratakse taotluses esitatud etenduste arvu alusel toetuse andja poolt. See lihtsustab taotlusprotsessi ja vähendab halduskoormust. Samuti ei kohaldata lõikeid 4 ja 5, kuna need on oma sisult suunatud voorulisele taotlemisele, mis piirkondliku etendustegevuse jooksva taotlusvooru puhul ei ole asjakohane. Lõige 7 näeb ette jooksva taotlusvooru, mis avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel korral. Lõige 8 kohustab toetuse andjat teavitama jooksva taotlusvooru avamisest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne vooru algust. See suurendab läbipaistvust ja annab taotlejatele piisavalt aega taotluse koostamiseks. Lõige 9 sätestab, et piirkondliku etendustegevuse taotlusele tuleb lisada andmed etenduste arvu, toimumise koha ja aja ning meeskonna suuruse kohta ning andmed etenduste toimumisega seotud sõitude lähte- ja sihtkohtade ning vahemaade kohta. Samuti tuleb esitada kirjalik kinnitus etenduspaiga või rendipinna omanikult, et ta on teadlik plaanitavast etendusest ning et selle toimumiseks on sõlmitud kokkulepe. Muudatuse eesmärk on tagada selge ja üheselt mõistetav taotlemiskord ning tagada toetuse andjale piisavad andmed taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Liikumisega seotud andmete lisamine on vajalik ka etenduse hinna ja kilometraažipõhise arvestuse korrektseks määramiseks. Määruse eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse §-i 9 lõikega 7, millega piiratakse taotlejate ringi. Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotleja ei tohi olla avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi või riigi osalusel asutatud või kohaliku omavalitsuse sihtasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena tegutsev etendusasutus. Piirangu eesmärk on suunata piirkondliku etendustegevuse toetus eelkõige eraetendusasutustele ja teistele taotlejatele, kelle tegevust ei rahastata samal viisil avaliku sektori baasrahastusest. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud või nende osalusel tegutsevad etendusasutused saavad oma põhitegevuseks avaliku sektori kaudu tegevustoetust. Seetõttu ei ole põhjendatud katta sama tegevuse kulusid täiendavalt piirkondliku etendustegevuse toetusest. Piirang aitab vältida avalike vahendite kattuvat rahastamist ning tagada toetuse sihipärasema ja läbipaistvama kasutamise. Taotleja peab aga arvestama, et kõik määruse § 9 lõikes 1 sätestatud nõuded kohalduvad ka piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlejale. Muuhulgas peab ta peab olema Eestis registreeritud etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Määruse eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 10 lõiget 2, millega sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlusaeg. Nõue tagab selged ajaraamid nii taotlejale kui ka toetuse andjale, luues läbipaistva ja prognoositava taotlemisprotsessi. Samuti arvestab see jooksva taotlusvooru spetsiifikat. Määruse eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 3. Sätte kohaselt, kui jooksva taotlusvooru esitatud taotluste maht, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, saab võrdseks või ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Voorulise taotlemise puhul tuleb taotlus esitada kindlaks määratud kuupäevaks ning kõik ühte vooru esitatud taotlused menetletakse samaaegselt. Jooksva taotlemise puhul menetletakse taotlusi aga nende esitamise järjekorras. Sellise regulatsiooni eesmärk on tagada, et eelarve vahendeid ei ületataks ning et toetuse jagamine toimuks läbipaistvalt ja õiglaselt. Jooksva taotlemise puhul on toetuse andjal õigus peatada taotluste vastuvõtt olukorras, kus registreeritud taotluste, mille kohta ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, kogumaht saab võrdseks või ületab taotluste rahastamiseks kavandatud aasta eelarve vaba jäägi. Määruse eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse §-i 11 lõikega 8. Täiendusega sätestatakse, et piirkondliku etendustegevuse toetuse taotluste menetlemisel ei kohaldata määruse §-s 11 sätestatud taotluste hindamise ja komisjoni moodustamise korda. Piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei ole komisjoni moodustamine vajalik, kuna taotluste sisulist hindamist ei toimu. Toetuse suurus määratakse üksnes taotluses esitatud etenduste arvu alusel. Taotluste menetlemisel tehakse vaid vastavuskontroll, millega kontrollitakse taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Määruse eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 13 lõiget 3, millega täpsustatakse munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse saamise minimaalset hindamistulemust. Tegevustoetust ei eraldata etendusasutusele, kelle taotlus saab koondhindeks vähem kui 75 punkti 100-st võimalikust või kelle hindamismetoodika esimese, teise või viienda kriteeriumi hindamistulemus jääb vastavalt alla 18, 13 või 5 punkti. Koondhindele lisaks sätestatud kriteeriumipõhiste miinimumlävendite eesmärk on tagada, et tegevustoetust eraldatakse etendusasutustele, kelle tegevuse kvaliteet, kavandatav loominguline areng ja eelarve on toetuse saamise eesmärgi täitmiseks piisaval tasemel. Üksnes koondhinde alusel võiks piisav tulemus kujuneda ka juhul, kui mõnes toetuse andmise seisukohalt olulises valdkonnas on taotlus saanud väga madala hinnangu. Kriteeriumipõhised lävendid välistavad sellise olukorra. Kunstilise taseme ja loominguliste plaanide miinimumlävendid tagavad, et toetuse saaja senine kunstiline tegevus ning kavandatav loominguline areng vastavad tegevustoetuse eesmärgile. Eelarve miinimumlävend tagab, et toetust ei eraldata taotlusele, mille eelarve on hinnangu kohaselt ebapiisavalt põhjendatud või realistlik. Määruse eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse § 13 lõiget 31. Muudatusega vähendatakse mitmeaastase munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse saajate maksimaalset arvu viielt etendusasutuselt kolmele. Muudatus on seotud toetuse jaotamise metoodika muutmisega, mille kohaselt määratakse toetus edaspidi valemi alusel, arvestades taotluste hindepunkte ja taotletud summasid. Muudatus toetab seega uue metoodika eesmärki siduda toetuse määramine selgemalt kvaliteediga ning tagada eelarve vahendite tõhusam ja tasakaalustatum kasutamine. Uue metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele määratav toetus olla varasemast suurem. Kui mitmeaastaste toetuste saajate arv jääks samaks, väheneks vaheaastatel jaotatav eelarve sellisel määral, et see piiraks uute taotlejate võimalusi ning vähendaks rahastamisotsuste paindlikkust. Määruse eelnõu punktiga 20 tehakse määruse § 14 lõikes 3 muudatus, mis rõhutab, et viidatud säte kohaldub ainult festivalide toetuse taotlusvoorule. Määruse eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse §-i 14 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega sätestatakse piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul toetuse summa arvestamise alus. Regulatsiooni kohaselt arvutatakse toetuse summa etenduse hinna alusel, mis on standardiseeritud ja ei sõltu tegelikult kantud kulude suurusest. Etenduse hind kujuneb meeskonna liikmete arvu ning etenduse toimumisega seotud sõidukauguse alusel lähte- ja sihtkoha vahel. Sõidukauguse alusel on kehtestatud astmelised vahemikud (25–99 km, 100– 199 km, 200–299 km ja 300–400 km), millele vastavad erinevad fikseeritud summad sõltuvalt meeskonna liikmete arvust. Sellise ühtse ühikuhinna rakendamine lihtsustab nii taotleja kui ka toetuse andja jaoks menetlust. Taotlejal ei ole vaja koostada detailset eelarvet ega esitada kulude prognoosi. Toetuse andja ei pea seejuures hindama kulude põhjendatust ja realistlikkust. Piisab kontrollist, et taotluses märgitud etenduste arv ja korraldus vastavad määruses kehtestatud nõuetele. Ühikuhinna alusel toetuse arvutamine vähendab taotlejate halduskoormust ning toetuse andja töökoormust ja aitab tagada toetuse läbipaistva ning võrreldava jaotamise kõigi taotlejate vahel. Lisaks sätestatakse, et toetust antakse kolme kuni 15 etenduse korraldamiseks, mis tagab, et toetus on suunatud sisuliselt toimivale ja piirkondlikku etendustegevust reaalselt ellu viivale tegevusele. Laste- ja tantsuetenduste puhul lisandub etenduse hinnale kindlaksmääratud summa, mille eesmärk on arvestada nende etendusliikide eripäraga, eelkõige madalama piletitulu ja piiratud omafinantseeringu võimekusega. Vastav lisasumma kompenseerib osaliselt nimetatud eripärast tulenevat tulubaasi erinevust võrreldes teiste etendusliikidega. Määruse eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 15 lõiget 1, asendades sõna „kultuuriminister“ sõnadega „toetuse andja“. Muudatus on vajalik seoses piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru lisamisega määrusesse. Selle vooru puhul on toetuse andjaks Eesti Rahvakultuuri Keskus ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb selle asutuse juht. Seetõttu on õiguslikult korrektne kasutada üldist mõistet „toetuse andja“, mis hõlmab nii olemasolevaid voorusid, kus toetuse andjaks on Kultuuriministeerium ja otsuse teeb kultuuriminister, kui ka uut vooru, kus toetust annab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Muudatus tagab regulatsiooni ühtse ja selge kohaldamise. Määruse eelnõu punktis 23 täpsustatakse määruse § 15 lõiget 2. Tehtud täpsustus on vajalik, sest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist hindamist komisjoni poolt. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise aluseks ei ole komisjoni hindamistulemus ning muudatusega see välistatakse. Määruse eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 31, mis annab õigusliku aluse, et saaks teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse juhul, kui taotluse maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Selline täpsustus tagab õigusselguse ning väldib olukordi, kus taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks puuduks selge õiguslik alus. Kõigepealt kaalutakse taotluse osalist rahuldamist. Kui see ei ole võimalik põhjusel, et taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse §-i 15 lõikega 5. Täiendusega sätestatakse erand kahe taotluse rahuldamata jätmise õigusliku aluse kohaldamisel. See on vajalik, kuna piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru puhul ei toimu taotluste sisulist hindamist komisjoni poolt. Sellest tulenevalt ei saa taotluse rahuldamata jätmise aluseks olla lõike 4 punktis 4 nimetatud hindamistulemus. Samuti ei kohaldu sellele voorule lõike 4 punktis 6 toodud alus, mis on seotud tegevustoetusega. Täpsustus tagab õigusselguse ja väldib eksitusi taotluste rahuldamata jätmise aluste rakendamisel. Määruse eelnõu punktiga 26 tehakse määruse §-s 16 muudatus, millega tagatakse, et toetuse maksmise regulatsioon hõlmaks ka piirkondliku etendustegevuse toetust. Määruse eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse §-i 18 lõikega 7, mis sätestab erisuse, et piirkondliku etendustegevuse toetuse puhul ei rakendata erandit, mille kohaselt toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui tagasinõutav summa on väike (kuni 500 eurot või kuni kaks protsenti toetuse summast). Piirkondliku etendustegevuse vooru puhul ongi tegemist väikeste toetustega ning kui taotluses lubatud etendust ei korraldata, tuleb toetuse summa, kas osaliselt või täielikult tagastada sõltumata summa suurusest. See tagab toetuse sihtotstarbelise kasutamise ning õigusselguse tagasinõudmise korral. Määruse eelnõu punktiga 28 kehtestatakse määruse lisa „Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluste hindamismetoodika“ uues sõnastuses. Muudatusega täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu ning muudetakse kriteeriumide punktiskaalad ja osakaalud, säilitades koondsummana 100 punkti. Suurem osakaal antakse kunstilisele tasemele, loominguliste plaanidele ning panusele valdkonna mitmekesisusse, samal ajal kui eelarve realistlikkuse osakaalu vähendatakse. Muudatuse eesmärk on suunata hindamine selgemalt etendusasutuse põhitegevusele ehk loomingulisele sisule ja selle mõjule. Tegevustoetus on oma olemuselt mõeldud eelkõige kunstilise tegevuse toetamiseks, mistõttu on põhjendatud anda suurem kaal kunstilisele tasemele, loominguliste plaanide kvaliteedile ning panusele valdkonna arengusse ja mitmekesisusse. Senise jaotuse puhul võis eelarve realistlikkus mõjutada lõpptulemust ebaproportsionaalselt palju võrreldes sisuliste kriteeriumidega. Muudatusega vähendatakse seda mõju, et vältida olukorda, kus administratiivne võimekus kaalub üles kunstilise kvaliteedi. Lisaks kunstilise taseme ning loominguliste plaanide kriteeriumidele kehtestatakse lävend ka eelarve realistlikkuse kriteeriumile, et tagada kavandatavate tegevuste ja nende elluviimiseks planeeritud eelarvevahendite omavaheline kooskõla ning eelarveprognoosi realistlikkus. Hindamisperiood pikendatakse kahelt aastalt kolmele majandusaastale, et tagada stabiilsem ja paremini tegelikkust kajastav hinnang etendusasutuse kunstilisele tasemele, tegevuse järjepidevusele ning mõjule valdkonnas. Muudatus on kooskõlas alates 2027. aastast kehtiva nõudega, mille kohaselt peab tegevustoetuse taotleja olema tegutsenud etendusasutusena vähemalt viis majandusaastat enne taotluse esitamist. Pikem hindamisperiood võimaldab paremini hinnata taotleja tegevust ajas ning on vastavuses rangema tegutsemisnõudega. Oluliselt laiendatakse punktiskaalasid ning kaotatakse vahepealsed hinnangutasemed. Muudatus on tehtud selleks, et muuta hindamine ühtaegu täpsemaks ja ühtlasemaks. Uues lahenduses on iga võimalik punktisumma sisustatud konkreetse tähendusega või seotud selgema hinnanguloogikaga. See võimaldab komisjoniliikmetel anda paremini eristuvaid hinnanguid. Uue metoodika kohaselt arvutatakse kriteeriumide punktid komisjoniliikmete individuaalsete hinnangute keskmisena ning rakendatakse lubatud hälbe mehhanismi, mille korral keskmisest oluliselt erinevad hinnangud jäetakse arvestusest välja. Selline lähenemine võimaldab ühtlasemat ja objektiivsemat hindamistulemust. Muudatusega loobutakse senisest proportsionaalsest vähendamisest, mille kohaselt vähendati taotlejale määratavat toetust juhul, kui taotlusvooru eelarve ei olnud piisav kõigi hindamistulemuste alusel arvutatud taotluste täies mahus rahuldamiseks. Selle asemel rakendatakse uut jaotuspõhimõtet, mille eesmärk on siduda toetuse suurus otsesemalt taotluse kvaliteediga. Toetuse jaotus toimub punktisüsteemil põhineva kaalutud arvutuse alusel, kus iga taotleja hindepunktid tõstetakse kolmandasse astmesse, korrutatakse taotletud summaga ning saadud tulemus võetakse arvesse kõigi lävendi ületanud taotluste kogumina. Seejärel leitakse proportsioon kogu taotlusvooru eelarve suhtes ning selle alusel määratakse igale taotlejale lõplik toetus. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus rahaliste piirangute tõttu väheneb kõigi toetuste suurus võrdselt sõltumata taotluse kvaliteedist. Uus lähenemine tagab, et kõrgema hinnanguga taotlused saavad proportsionaalselt suurema osa eelarvest ning toetuse jaotus peegeldab senisest selgemalt hindamistulemusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvooru tingimuste reformi ja kehtestamisega määruse tasandil ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse hindamismetoodika muudatustega. Muudatuste peamised mõjud on järgmised: 1. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju piirkondlikule kultuurielule: toetuse kaudu saavad väikesed ja sõltumatud teatri- ja tantsuasutused korraldada etendusi maakondades, kus tavaliselt puudub regulaarne professionaalne etendustegevus, mis suurendab kultuuriteenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid linnu. 2. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju taotlejatele ja halduskoormusele: taotluse esitamine põhineb etenduste arvu andmetel, sisulist hindamist komisjoni poolt ei toimu ning taotleja ei pea esitama üksikasjalikke eelarve- ja tulude-kulude prognoose, mis vähendab taotlejate halduskoormust. 3. Piirkondliku etendustegevuse toetuse reform – mõju toetuse andja töökorraldusele: toetuse määramine toimub automaatselt vastavuskontrolli alusel ning menetlus on selgelt ajastatud ja läbipaistev, mis vähendab toetuse andja töökoormust. 4. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju taotlejatele ja toetuse jaotusele: hindamine muutub sisukesksemaks, kuna suurem rõhk on kunstilisel tasemel, loominguliste plaanide sisukusel ja valdkondlikul mõjul, mis suunab taotlejaid keskenduma enam sisulisele ja loomingulisele kvaliteedile ning muudab toetuse jaotuse paremini vastavaks tegevuse tegelikule tasemele. 5. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju hindamisprotsessile ja otsuste ühtsusele: laiendatud punktiskaalad, täpsustatud kriteeriumid ja lubatud hälbe mehhanism suurendavad hinnangute võrreldavust ning vähendavad äärmuslike individuaalsete hinnangute mõju. 6. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse metoodika muudatused – mõju toetuse arvutamisele: proportsionaalse vähendamise kaotamine ning uue punktipõhise jaotusmudeli rakendamine suurendab seost hindamistulemuste ja toetuse suuruse vahel ning tagab, et eelarve jaotub paremini taotluste kvaliteedi alusel. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu väljatöötamisele eelnes mitme kuu pikkune kaasamisprotsess, mille käigus konsulteeriti erinevate etenduskunstide valdkonna osapooltega. Munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse tingimuste muutmiseks oli moodustatud eraldi töörühm. Kaasamisprotsessi eesmärk oli koguda sisendit nii piirkondliku etendustegevuse toetuse eesmärgi, tingimuste ja rakenduskorra kujundamiseks ning munitsipaal- ja eraetendusasutuse tegevustoetuse tingimuste muutmiseks. Samuti oli eesmärk tagada, et eelnõu arvestaks võimalikult laialt valdkonna vajadusi ja senist praktikat. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvakultuuri Keskusele, Eesti Etendusasutuste Liidule, Eesti Teatriliidule, ASSITEJ Eesti Keskusele, Eesti Tantsunõukogule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidule. Eelnõule laekunud märkused on lisatud tabelina.  Kultuuriministeeriumi seisukohad kultuuriministri määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta esitatud arvamustele Arvamuse tegija Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Eesti Hindame eesmärki muuta etendustegevuse toetamise Piirkondliku etendustegevuse toetamine. Etendusasutuste Liit süsteem läbipaistvamaks ning vähendada taotlejate halduskoormust. Samas näeme eelnõus mitmeid sisulisi Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et ja praktilisi küsimusi, mis vajavad täpsustamist või vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise ümbervaatamist. meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda sisulist PIIRKONDLIKU ETENDUSTEGEVUSE kvaliteedihinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse TOETAMINE etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija. Kvaliteedi tagamine Selguse huvides täpsustatakse seletuskirjas vastava sätte Eelnõu punktis 5 seatakse piirkondliku etendustegevuse põhjendust. Seejuures on eelnõud juba muudetud võrreldes toetuse üheks tingimuseks vähemalt kahe liikmega Kultuuriministeeriumi esialgse ettepanekuga, mille loomingulise ja tehnilise meeskonna olemasolu ning kohaselt oleks nõutud vähemalt viieliikmelist loomingulist seletuskirjas põhjendatakse seda kvaliteedigarantii ja tehnilist meeskonda. vajadusega. Selline põhjendus ei ole sisuliselt veenev, sest lavastuse kunstiline kvaliteet ei sõltu otseselt Etendusasutuste Liidu 31.03.2026 ettepanekus esitatud väljasõidul osalevate inimeste arvust. Etenduskunstide kriteeriume on Kultuuriministeerium käsitlenud 08.04.2026 vormid on väga erinevad ning professionaalne lavastus vastuses. Mitmed pakutud tingimused on juba kaetud võib toimuda nii ühe inimese kui ka suure kollektiiviga. etendusasutuse seaduses sätestatud etendusasutuse mõiste kaudu. Näiteks peab etendusasutus seaduse kohaselt Etenduste kvaliteedi tagamine on oluline, aga seda ei ole tegelema regulaarselt etenduste andmisega. Mitme pakutud võimalik saavutada ainult vormiliste tingimustega. tingimuse kontrollimine eeldaks ulatusliku tõendusmaterjali Olukord, kus sama määrus peab samaaegselt vähendama esitamist meeskonnaliikmete hariduse, auditist tulenevalt halduskoormust ning tagama kutsekvalifikatsiooni, töökogemuse ja muude asjaolude seletuskirjas sõnastatud sisulised eesmärgid – kvaliteetse kohta. See suurendaks märkimisväärselt nii taotlejate etenduskunsti kättesaadavuse sõltumata elukohast ja halduskoormust kui ka toetuse andja töökoormust. regionaalse ebavõrdsuse vähendamise –, tekitab nende Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole selline koormuse eesmärkide vahel pinge. Seejuures on oht, et sisulised kasv meetme eesmärki ja toetuste mahtu arvestades eesmärgid jäävad halduslike kaalutluste kõrval proportsionaalne ega põhjendatud. tagaplaanile. EETEAL tegi oma 31.03.2026 kirjas ettepaneku Tantsu- ja lastelavastuste taotlusi menetletakse eraldi sätestada kvaliteedikriteeriumid lähtudes erinevatest muudest piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlustest. laiapõhjalistest parameetritest: etenduste andmine on Nendele etendusliikidele on kogu taotlusvooru kestel organisatsiooni põhikirjaline põhitegevus; reserveeritud eraldi eelarveosa vastavalt eelnõus sätestatud etendustegevus kestab aastaringselt; lavastusmeeskond ja osakaaludele. Seetõttu ei saa tantsu- ja lastelavastuste etendajad on erialase kõrgharidusega või erialaselt toetamiseks ette nähtud vahendid ammenduda teiste tunnustatud spetsialistid; etendajad ja tehniline meeskond taotluste rahuldamise tõttu. saavad etenduste eest tasu; tehniline meeskond on kas erialase hariduse või erialase kutsekvalifikatsiooniga või Kultuuriministeerium on kaalunud erinevate osalenud erialastel koolitustel või töötanud valdkonnas kulukomponentide, sealhulgas praamipiletite ning muude vähemalt 5 aastat; teatri kodulehel on kättesaadav tegelike kulude arvestamist toetuse suuruse määramisel. repertuaari ülevaade koos loomingulise meeskonna Siiski on astmeline kilometraaž ja ühikuhinna kasutamine nimekirjaga ning mängukava; info toetust saava etenduse valitud eesmärgiga lihtsustada toetuse arvestamist ning kohta on kajastatud kodulehe mängukavas koos vähendada nii taotlejate halduskoormust kui ka toetuse piletihindadega; on avalik valdkondlik tuntus ja andja töökoormust. Täpsemate ja paindlikemate tunnustus (nt autasud, arvustused jt). Enamus neist on arvestusreeglite kehtestamine suurendaks oluliselt lahendatavad taotluse ankeedis ja ei suurenda menetluse keerukust ning oleks vastuolus muudatuse märgatavalt halduskoormust. eesmärgiga. Laste- ja tantsulavastused Etenduspaiga või rendipinna omaniku kinnituse vorm Eelnõus nähakse ette, et kuni 20% eelarvest eraldatakse töötatakse välja koos taotlusvormiga. Kinnitus võib olla tantsuetendustele ja kuni 30% lastetendustele. Samas ei esitatud vormis, mis võimaldab tuvastada selle andja ja ole selge, kuidas tagatakse ligipääs toetusele olukorras, kinnituse sisu. kus taotlusi menetletakse jooksvalt ning esitamise järjekorras. Kui tegemist on nn „nobedate näppude“ Etendusasutuse seaduse § 16 lõike 2 kohaselt võib süsteemiga, võib juhtuda, et eelarve täitub enne, kui laste-munitsipaaletendusasutustele määrata riigieelarvest toetust või tantsulavastuste taotlused menetlusse jõuavad. muu hulgas etenduste piirkondliku kättesaadavuse Sellisel juhul jääb ebaselgeks, milline on reserveeritud tagamiseks. Seega näeb kehtiv õigus juba ette, et protsentide tegelik mõju. munitsipaaletendusasutuste tegevustoetuse üheks eesmärgiks on regionaalse ligipääsetavuse suurendamine. Palume täpsustada: Kohaliku omavalitsuse asutuste välistamise eesmärk on ● kas laste- ja tantsulavastuste taotlusi menetletakse vältida olukorda, kus sama tegevuse rahastamine toimub eraldi; mitmest avaliku sektori toetusmeetmest. ● kas neile on reserveeritud eraldi eelarverida kogu vooru Munitsipaaletendusasutustele tagatakse tegevuse kestel; baasrahastus kohaliku omavalitsuse kaudu, mistõttu on ● kuidas välditakse olukorda, kus reserveeritud osakaal piirkondliku etendustegevuse toetus suunatud teistele ammendub muude taotluste tõttu; etendusasutustele. ● kuidas sätestatakse vastavad põhimõtted. Taotlejate ringi piirangust jäid ekslikult välja avalik- Arvestades Eesti teatrimaastikku ja -külastajate õiguslikud juriidilised isikud. Oleme need eelnõusse väljakujunenud harjumusi on tantsukunsti toetamine lisanud. Piirangu eesmärk on vältida sama tegevuse kattuvat vajalik. Samas tuleb selguse huvides täpsustada punkti 2 rahastamist avalikest vahenditest ning suunata piirkondliku lõige 8 erandi juures, et nii Tallinnas kui Tartus on riigi etendustegevuse toetus taotlejatele, kelle tegevust ei toetatud etendusasutused, mis tegelevad tantsukunstiga. rahastata avaliku sektori kaudu samal viisil baasrahastuse või tegevustoetuse kaudu. Arvutusmudel ja toetuse menetlemine Toetuse arvutamise mudel tekitab mitmeid praktilisi Piirkondliku etendustegevuse toetuse taotlusvoor on küsimusi. Punkti 13 lõikes 9 küsitakse taotlejat jooksev taotlusvoor. Taotluste esitamiseks ei ole määratud kasutatavate sõidukite arvu, mida aga hiljem ei arvestata tähtaega ning taotlusi võetakse vastu kuni taotlusvooru hinnastamisel, selle asemel lähtutakse inimeste arvust. eelarve ammendumiseni. Pärast eelarve ammendumist Praktikas sõltuvad väljasõidu kulud sageli mitte inimeste taotlusvoor suletakse ning uusi taotlusi enam vastu ei võeta. arvust, vaid erinevate tegurite koosmõjust, sealhulgas trupi liikmete ja tehnikute arvust ja paiknemisest, Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 42 kalendripäeva kasutuses olevate või renditavate sõidukite alates taotluse esitamisest. Tegemist on menetluse mahutavusest, dekoratsiooni suurusest, kostüümide mahust jt. Nii võib ka väikese meeskonnaga lavastus vajada mitut sõidukit või suurem trupp mahutada maksimaalse kestusega ning taotlused võidakse menetleda dekoratsiooni bussi. On selge, et inimeste arv mõjutab ka lühema aja jooksul. majutuskulusid, samas on aga sõidukite arv oluline nii üldises transpordikulude arvestuses, kui eriti Taotlusvooru praktiline korraldus, sealhulgas taotlusvooru praamipiletite puhul, mis on oluline pidades silmas avamise aeg ja eelarve maht, täpsustatakse taotlusvooru eesmärki tagada regionaalne kättesaaavus kõikjal. väljakuulutamisel. Taotluste menetlemise tähtaeg ei piira etenduste toimumist ajal, mil taotlus on menetluses. Toetuse Kilometraaži vahemikud on EETEAL-i hinnangul liiga saaja tegutseb omal vastutusel kuni toetuse andmise otsuse suured ning piiride rakendamine ebaselge (200 km sõit tegemiseni. Eelnõu punktis 13 on sätestatud, et taotlusvoor kuulub nii 100-200 kui 200-300 kategooriasse). See avatakse toetuse kavandatavaks kasutusaastaks kolmel tekitab ka potentsiaalse ohu hakata kilometraaži korral ning toetuse andja avaldab teabe taotlusvooru suurendama, kuivõrd juba 1 lisakilomeeter suurendab avamise ja eelarve kohta oma veebilehel vähemalt 14 toetust. kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Teeme ettepaneku muuta hinna kujunemine Eelnõus on iga taotlusvooru puhul määratud ka dünaamilisemaks (arvestades nt praamipileteid etendustegevuse periood, mille raames toimuvatele väljasõitudes saartele), selgitada ümardamise etendustele saab vastavas voorus toetust taotleda. Seega on põhimõtteid ja/või vähendada distantside vahemikke. taotlejatele ette teada, milliste etenduste jaoks on võimalik Samuti juhime tähelepanu, et vastuvõtja kinnituse nõue konkreetses taotlusvoorus toetust taotleda. suurendab halduskoormust ning pole täpsustatud, millises vormis peab see olema esitatud. Kultuuriministeerium nõustub, et kilometraaživahemikud ei tohi kattuda. Eelnõud täpsustatakse selliselt, et vahemike Eelnõu punktiga 14 piiratakse taotlejate ringi välistades piirid oleksid üheselt mõistetavad. Samuti jäetakse eelnõust kohaliku omavalitsuse asutused. Põhjenduses viidatakse, välja nõue esitada andmed kasutatavate sõidukite arvu et avalik sektor tagab neile tegevustoetuse kaudu kohta, kuna seda teavet toetuse arvutamisel ei kasutata. baasrahastuse, ent ei ole selge, kas ja kuidas on tagatud, et tegevustoetus on mõeldud sihtotstarbeliselt regionaalse Era- ja munitsipaalteatrite tegevustoetus ligipääsetavuse suurendamiseks. Vastasel juhul ei ole Selgitame. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et põhjendatud professionaalsete munitsipaalteatrite, nt kolmeaastase tegevustoetuse saajate maksimaalse arvu Tallinna Linnateatri, välja jäämine. vähendamine on seotud tegevustoetuse eraldamise metoodika muutmisega. Uue metoodika kohaselt määratakse toetuse suurus valemi alusel, arvestades taotluse Eelnõus ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud jooksva hindamistulemust ja taotletud toetuse summat. Metoodika taotlusvooru praktilist toimimist, sh millised on tähtajad rakendamise tulemusel võib üksikutele taotlejatele ja kui kaua voor on avatud. Kuna menetlusperioodiks on määratav tegevustoetus olla varasemast suurem. Sellest märgitud 42 päeva, on oluline selgitada, kuidastulenevalt tegi määruse muudatusi ette valmistanud arvestatakse etenduste tegelikku ajakava. Näiteks jääb töörühm, kuhu kuulusid ka Etendusasutuste Liidu liikmed, ebaselgeks, kas taotlusvoorud toimivad nn ülekattega ettepaneku vähendada kolmeaastase tegevustoetuse saajate põhimõttel, kus eelmine voor hõlmab ka perioodi, mille maksimaalset arvu, et tagada vaheaastatel suurem jooksul järgmise vooru taotlusi alles menetletakse. paindlikkus tegevustoetuste eelarve kasutamisel ning säilitada uutele taotlejatele võimalus tegevustoetust ERA- JA MUNITSIPAALTEATRITE taotleda. TEGEVUSTOETUS Eelnõus vähendatakse mitmeaastaste tegevustoetuste Hindamismetoodika on välja töötatud määruse muudatusi saajate maksimaalset arvu viielt kolmele. Esitatud ette valmistanud töörühma poolt ning kujunenud valdkonna põhjendus ei ole meie hinnangul piisavalt veenev. esindajatega peetud arutelude tulemusena. Mitmeaastaste toetuste arvu vähendamine ei tekita Hindamiskriteeriumite ülesehituse eesmärk on suurendada süsteemi täiendavaid vahendeid ega vähenda taotlejate taotluste omavahelist eristuvust ning tugevdada seost koguarvu, sest toetust mitte saanud asutused osalevad hindamistulemuse ja määratava toetuse suuruse vahel. seejärel iga-aastases voorus. Seetõttu soovitame jätta alles paindlikum sõnastus „kuni viiele etendusasutusele“. Varasema tegevuse osakaal hindamises on suurem, kuna Selline lahendus võimaldab tulevikus reageerida selle kriteeriumi puhul hinnatakse juba toimunud tegevust eelarvelistele või valdkondlikele muutustele ilma ja saavutatud tulemusi. Tulevikku suunatud loominguliste määrust pidevalt muutmata. plaanide hindamisel tuleb paratamatult anda hinnang kavandatavale tegevusele, mille elluviimine ja mõju ei ole Ei ole selge, mille alusel on määratud hindamise hetkel veel teada. Seetõttu on töörühm pidanud hindamiskriteeriumites punktide vahemikud. Näiteks põhjendatuks anda suurem kaal juba tõendatud tegevusele eelneva tegevuse hindamine on jagatud 4-punkti ja tulemustele. suurusteks vahemikeks, aga loominguliste plaanide kategooria erinevateks vahemikeks (1-4, 7-10, 13-16, 19- Eelnõu eesmärk on muuta tegevustoetuste hindamine ning 20). Selline jaotus näib meelevaldne, eriti kuna sõltumata toetuse suuruse kujunemine senisest selgemaks, vahemiku suurusest on hindajale antud sama juhis. Kuna läbipaistvamaks ja objektiivsemaks. Etendusasutuste toetus antakse järgnevaks perioodiks, siis on ebaõiglane, rahastamise laiemad küsimused, sealhulgas et eelmise perioodi hinne on protsentuaalselt kõrgem kui rahastamispõhimõtete edasiarendamine ja võimalike loominguliste plaanide oma. Seda eriti arvestades, et täiendavate vahendite vajadus, väljuvad määruse sama taotluse alusel antakse ka 3-aastaseid muudatuste esemest ning on osa eraldiseisvast tegevustoetuseid, mis nõuavad pikaajalisi läbimõeldud valdkondlikust arutelust. plaane. Kuna vähendatakse eelarve-punktide tähtsust hindamises, siis on väga oluline, et eelarved esitataks Kultuuriministeerium peab oluliseks rõhutada, et eelnõu samadel võrreldavatel alustel ning oleksid selgelt seotud muudatused on välja töötatud valdkonna kaasamisel. plaanitava tegevusega. Samuti, et ühtlustataks tööjõu Munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse täistööajale taandamise reeglid, sealhulgas vabatahtliku tingimuste muutmiseks moodustati töörühm, kuhu kuulusid töö arvestamine. erinevate etenduskunstide valdkondade esindajad, sealhulgas tantsuvaldkonna esindajad. Töörühma arutelude On tänuväärne, et riik toetab era- ja munitsipaalteatreid ja tulemusena kujunesid välja nii tegevustoetuste uus selle kaudu eeskätt eestimaalast, kelleni jõuab elupaigast hindamismetoodika, valemipõhine toetuse jaotamise mudel hoolimata mitmekesine ja väärtuslik kultuur. Ent kui ka ettepanekud toetuste ülempiiride muutmiseks. arvestades nii määruses kui arengukavades (mh Kultuur Tegemist on töörühma kompromissettepanekutega, mille 2030) püstitatud eesmärke ning Eesti teatrimaastikku eesmärk oli muuta toetuste jaotamine senisest (mh uuringutest välja tulevaid takistusi kultuuri läbipaistvamaks, objektiivsemaks ja prognoositavamaks. tarbimisel), on selge, et praegu tegevustoetusteks eraldatud vahenditest ei piisa eesmärkide saavutamiseks Kultuuriministeerium toonitab, et valdkonna tagasisidega ning kultuur vajab parema kättesaadavuse ja on juba arvestatud. Eelnõus sisalduvad muudatused mitmekesisuse tagamiseks lisavahendeid. Püsiva põhinevad otseselt töörühmas osalenud valdkonna kunstilise taseme ja arengu tagamiseks vajavad esindajate ettepanekutel ning arutelude käigus saavutatud etendusasutused rohkem pika-ajalisi toetuseid. kokkulepetel. Töörühmas analüüsiti põhjalikult ka uut toetussummade kujunemise metoodikat. Arutelude raames Juhime taas tähelepanu vajadusele muuta tutvustati liikmetele arvutusi, mis põhinesid eelmiste rahastussüsteemi nii, et see arvestaks etendusasutuste taotlusvoorude andmetel ning illustreerisid valemi erinevat toimimisloogikat (tingliku nimetusega mudelid toimimist praktikas. Nendest analüüsidest lähtudes tehti “trupp”, “trupp ja maja”, “maja”, “produtsent”). Kuna otsus muuta toetussummade kujunemise metoodikat. praegused muudatused seda ei tee, siis osasid kitsaskohti lahendades loob see teisi juurde. Näiteks jätab Etendusasutuste erinevate toimimismudelite, sealhulgas tegevustoetuste ülempiiri tõstmine ilma tantsukunstile trupi-, maja-, trupp ja maja ning produtsendimudeli eraldatud protsentuaalse osakaaluga fikseerimiseta eripärade arvestamine on oluline küsimus. Samuti vajavad järjepidevalt tantsukunstiga tegelevad organisatsioonid jätkuvat arutelu tantsukunsti rahastamise eripärad ning  potentsiaalselt väiksema toetussummaga. Valemipõhise erinevate etenduskunstiliikide vajadustele vastavate vähendamise esialgsed arvutused näitavad, et rahastamispõhimõtete kujundamine. Nimetatud küsimused taotlusvooru pingerea alumise otsa toetussummad väljuvad aga määruse muudatuste esemest ning nende vähenevad märkimisväärselt. Palume jagada arvutusi, käsitlemine jätkub etenduskunstide rahastamise süsteemi mis näitaksid valemi töötamist eelmiste taotlusvoorude edasise arutelu käigus. näitel: kuidas vähendamine oleks muutnud toetuste reaalseid summasid viimastes taotlusvoorudes. Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning rahvusvaheline koostöö on oluline kunstiliigi elujõulise arengu, institutsionaalse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda rahvusvahelistumist üksnes ühe mitmekesisuse alakriteeriumina. Rahastusmudel peaks arvestama tantsukunsti valdkonna eripärasid oma hindamiskriteeriumites või rakendama teatud osakaalu tantsukunsti edendamiseks. Etenduskunstide erinevad liigid, nendega seotud etendusasutuste toimimismudelid ja seega ka vajadused on erinevad. Toetuste juures on oluline arvestada nende tegutsemisloogikat ning lähtuda selle juures seaduses sätestatud mahupõhisusest. Loodame väga, et töö uue mudeli väljatöötamisel on edukas ja oleme valmis sellesse jätkuvalt panustama. Täname võimaluse eest protsessis osaleda ja loodame, et valdkonna tagasisidet arvestatakse eelnõu lõplikul kujundamisel. Eesti Tantsunõukogu Eesti Tantsunõukogu teeb Kultuuriministeeriumile Selgitame. Kultuuriministeerium peab oluliseks rõhutada, ettepaneku vaadata üle erateatrite tegevustoetuste et eelnõu muudatused on välja töötatud ulatusliku määruse muudatusettepanekud ja põhimõtted. Praegusel valdkondliku kaasamise tulemusena. Munitsipaal- ja kujul süvendavad planeeritavad muudatused struktuurset eraetendusasutuste tegevustoetuse tingimuste muutmiseks ebavõrdsust ning seavad ohtu nii tantsuvaldkonna moodustati töörühm, kuhu kuulusid erinevate etenduskunstide valdkondade esindajad, sealhulgas jätkusuutlikkuse kui ka Eesti etenduskunstide tantsuvaldkonna esindajad. Hindamismetoodika mitmekesisuse laiemalt. muudatused, toetuse ülempiiride muutmine ning valemipõhise toetuse jaotamise põhimõte on töörühma Kehtestatud hindamismudel lähtub samadest kunstilistest arutelude käigus kujunenud kompromisslahendused. ja organisatsioonilistest alustest nii sõnateatrite kui ka tantsuteatrite puhul, kuigi nende valdkondade Eelnõus ei ole kehtestatud valdkonnaspetsiifilisi tegutsemistingimused ei ole võrreldavad. Eestis hindamiskriteeriume, kuna eesmärk on hoida puuduvad kaasaegsele tantsukunstile suunatud püsivad hindamissüsteem võimalikult läbipaistev, ühtne ja riiklikud loomekeskused ja taristu ning võrreldav kõigi taotlejate jaoks. Töörühma aruteludes ei tantsuorganisatsioonidel ei ole võrreldavaid kujunenud konsensust erinevate etenduskunstiliikide jaoks institutsionaalseid ressursse sõnateatritega. Sellises eraldiseisvate hindamiskriteeriumite kehtestamiseks. Samas olukorras asetab ühtne hindamissüsteem peab Kultuuriministeerium oluliseks arutelu tantsuorganisatsioonid püsivalt nõrgemasse etendusasutuste erinevate toimimismudelite ja valdkondlike konkurentsipositsiooni. eripärade üle ning võtab selle ettepaneku arvesse etenduskunstide rahastamissüsteemi edasise arendamise Peame eriti problemaatiliseks toetuse ülempiiri tõstmist käigus. olukorras, kus tegevustoetuste kogumaht ei suurene ning samaaegset loobumist proportsionaalse vähendamise Proportsionaalse vähendamise mehhanismist loobumine on põhimõttest. Nende muudatuste koosmõju soosib teadlik valik. Uue metoodika kohaselt määratakse toetuse institutsionaalselt tugevamaid ja suuremaid suurus valemi alusel, mis seob toetuse senisest otsesemalt organisatsioone ning vähendab väiksemate teatrite, eriti komisjoni antud hindepunktidega. Seeläbi on toetuse tantsuorganisatsioonide, tegevusvõimekust. Esialgsete suuruse kujunemine läbipaistvam ning hindamistulemusel arvutuste järgi, mis põhinevad varasemate aastate suurem mõju. Toetuse ülempiiride muutmine tuleneb hinnetel, langeks tantsukunstile pühendunud teatrite omakorda viimaste aastate kulude kasvust ning osakaal erateatrite tegevustoetustest ligikaudu 7,7%-ni, etendusasutuste tegevusmahtude suurenemisest. mis ei võimalda tagada valdkonna jätkusuutlikku arengut. Rahvusvahelise tegevuse hindamine valdkondliku mitmekesisuse kriteeriumi osana on Kultuuriministeeriumi Samuti leiame, et rahvusvahelise tegevuse osakaalu hinnangul põhjendatud. Erinevalt etenduste piirkondlikust vähendamine hindamiskriteeriumites ei ole kooskõlas kättesaadavusest ei ole rahvusvaheline tegevus strateegiadokumendi „Kultuur 2030“ eesmärkidega. etendusasutuse seaduses toetuse andmise eraldi alusena Tantsukunst on olemuselt rahvusvaheline ning välja toodud. Muudatus võimaldab erineva profiiliga rahvusvaheline koostöö on selle arenguks vältimatu. Ka etendusasutustel näidata oma panust valdkonna regionaalse tegevuse eesmärgid on seatud liiga madalale mitmekesisusse neile omaste tegevuste kaudu, sealhulgas ega võimalda hinnata organisatsioonide tegelikku mõju rahvusvahelise koostöö ja rahvusvahelise nähtavuse kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamisel. suurendamise kaudu. Näeme problemaatilisena ka tegevustoetuste pidevat iga- Piirkondliku kättesaadavuse osas on uus aastast kõikumist, mis ei võimalda organisatsioonidel hindamismetoodika võrreldes kehtiva metoodikaga teha pikaajalisi ja vastutustundlikke otsuseid. Eriti nõudlikum ning selle osakaal hindamises suurem. Seetõttu mõjutab see tantsuvaldkonda, kus arendusprotsessid, on piirkondliku tegevuse mõju toetuse määramisel senisest rahvusvahelised koostööd ja publiku kasvatamine tugevam. eeldavad mitmeaastast järjepidevat tööd. Üheaastane toetustsükkel ei võimalda sisuliste arengute elluviimist Mitmeaastase tegevustoetuse saajate arvu vähendamine on ega nende mõju hindamist. seotud toetuse eraldamise metoodika muutmisega. Uue metoodika rakendamise tulemusel võib üksikutele Eeltoodust tulenevalt teeme Kultuuriministeeriumile taotlejatele määratav toetus olla varasemast suurem. Sellest järgmised ettepanekud: tulenevalt tegi töörühm ettepaneku vähendada mitmeaastase • säilitada proportsionaalse vähendamise põhimõte ning toetuse saajate arvu, et säilitada vaheaastatel suurem loobuda toetuse ülempiiri tõstmisest olukorras, kus paindlikkus tegevustoetuste eelarve kasutamisel ning toetuste kogumaht ei suurene; tagada võimalus toetada uusi taotlejaid. Piiratud • töötada välja tantsukunsti valdkonna eripärasid ning eelarvevahendite tõttu ei ole mitmeaastase toetuse taristulist olukorda arvestavad hindamiskriteeriumid; laiendamine kõigile tegevustoetuse saajatele võimalik. • suurendada rahvusvahelise koostöö ja Eesti kultuuri rahvusvahelise nähtavuse osakaalu hindamises; Kultuuriministeerium nõustub, et etenduskunstide • väärtustada sisuliselt regionaalset tegevust ning selle rahastamissüsteemi pikaajaline arendamine peab arvestama mõju toetuse määramisel; erinevate etenduskunstiliikide ja organisatsioonide • tagada kõigile taotlejatele võrdsetel alustel vähemalt toimimismudelite eripärasid. Eelnõu eesmärk on muuta kolmeaastane tegevustoetuse periood, et võimaldada tegevustoetuste hindamine ja toetuse suuruse kujunemine pikaajalist planeerimist ja valdkonna arengut; selgemaks, läbipaistvamaks ja objektiivsemaks. • suurendada erateatrite tegevustoetuste kogumahtu, et Etendusasutuste rahastamise süsteemi laiemad küsimused tagada Eesti teatrivälja mitmekesisus ja jätkusuutlikkus. jäävad edasiste arutelude ja võimalike tulevaste muudatuste teemaks.  Eesti etenduskunstide mitmekesisuse säilitamiseks on oluline, et rahastamissüsteem arvestaks erinevate kunstiliikide tegelikke toimimistingimusi ning toetaks nende pikaajalist arengut. ASSITEJ Eesti ASSITEJ Eesti Keskusel ei ole esitada uusi või Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et Keskus täiendavaid arvamusi Kultuuriministri määruse 17 vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise muutmise määruse eelnõu muutmiseks. meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda sisulist Käesolevaga juhime vaid tähelepanu meie eelnevatele kvaliteedihinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse kommentaaridele, et lavastuse kvaliteet ja ka tehniline etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale teostus ei sõltu väljasõidul osalevate inimeste arvust. vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija. Lavastusi on väga eriilmelisi. Miks osad neist peaksid Selguse huvides täpsustatakse seletuskirjas vastava sätte valikust välja jääma? See piirang on meile arusaamatu. põhjendust. Samuti jääb arusaamatuks, miks eelistatakse ühte liiki Seejuures on eelnõud võrreldes Kultuuriministeeriumi etenduskunsti teistele. See on ja jääb ebavõrdseks esialgse ettepanekuga juba muudetud. Esialgu oli kohtlemiseks. Eeldame ju, et määrus on loodud kavandatud nõue, et etenduse elluviimises peab osalema pikaajaliseks aluseks toetuste jagamisel. vähemalt viieliikmeline loominguline ja tehniline meeskond, kuid valdkonnalt saadud tagasiside tulemusel on Meil on kahju, et uus määrus ei võimalda toetada nõuet leevendatud. erinevaid teatrite pakutavaid haridusprojekte, aga loodame väga, et nende viimine maakondade noore Laste- ja tantsuetenduste eraldi käsitlemine piirkondliku vaatajani saab toetatud mõne muu meetme kaudu. etendustegevuse toetuse meetmes tuleneb meetme eesmärgist parandada nende etenduskunstiliikide kättesaadavust piirkondades, kus nende pakkumine on väiksem. Tegemist on kultuuripoliitilise valikuga, mille eesmärk on toetada etenduskunstide mitmekesisust ja tasakaalustada erinevate etenduskunstiliikide kättesaadavust. Haridusprojektide toetamise küsimus väljub käesoleva määruse muudatuste esemest. Kultuuriministeerium peab  noortele suunatud kultuurihariduse tegevusi oluliseks ning nende toetamise võimalusi käsitletakse teiste meetmete ja instrumentide raames. Eesti Väike- ja Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit toetab eelnõu Selgitame. Piirkondliku etendustegevuse toetuse Projektiteatrite Liit põhimõtteid. Kuna määruses tehakse korraga mitmeid taotlusvooru eelarve protsentuaalsel jaotusel maakondade sisulisi muudatusi, peame oluliseks nende mõju jälgimist lõikes on arvestatud varasemate taotlusvoorude kogemuse, esimestes taotlusvoorudes, et hinnata, kuidas uus süsteem piirkondliku nõudluse ning etenduskunstide regionaalse praktikas toimib ning kas see vajab edaspidi täpsustamist. kättesaadavuse tegeliku vajadusega. Nagu on märgitud ka eelnõu seletuskirjas, on maakondade jaotus kujunenud aja Eelnõu kohta kerkis üks täpsustav küsimus ja üks jooksul ning peegeldab senist praktikat külalisetenduste ettepanek: toimumise ja piirkondliku nõudluse osas. 1. Täpsustav küsimus Jaotuse kujundamisel on arvestatud muu hulgas etendusasutuste võrgustiku paiknemist ning asjaolu, et Mille alusel ja kuidas toimub Piirkondliku maakondades, kus tegutsevad riigi asutatud sihtasutustena etendustegevuse toetuse taotlusvooru eelarve tegutsevad etendusasutused või kus professionaalse protsentuaalne jagunemine maakondade lõikes ning etenduskunsti kättesaadavus on muul viisil paremini maakondade jaotamine gruppidesse? tagatud, on külalisetenduste toetamise vajadus väiksem. Suurem osakaal on kavandatud piirkondadele, kus Seletuskirjas on küll kirjeldatud üldised põhimõtted, etenduskunsti kättesaadavus sõltub suuremal määral nagu varasem praktika; piirkondlik kättesaadavus ja külalisetendustest. tegelikud vajadused; etendusasutuste võrgustik ning riigi sihtasutuste olemasolu, mille tõttu on osades Maakondade protsentuaalne jaotus ei põhine ühel kindlal piirkondades külalisetenduste vajadus väiksem. matemaatilisel valemil ega üksikul näitajal, vaid erinevate asjaolude koostoimel kujunenud hinnangul. Sealhulgas on Samas ei selgu seletuskirjast ega eelnõu tekstist: arvestatud ka varasemate aastate taotlusvoorude – millise konkreetse metoodika või arvutusloogika alusel rakendamise kogemust ja toetuse kasutamise praktikat. kujuneb maakondade protsentuaalne jaotus; – milliste näitajate alusel (nt elanike arv, Mitte arvestatud. Taotlusvooru avamisest, taotluste külastusstatistika, vahemaad, etenduste arv vms) on esitamise tingimustest ja eelarvest teavitamine toetuse andja kujundatud maakondade rühmitamine; veebilehel on avatud taotlusvoorude puhul tavapärane ja  – kuidas on põhjendatud konkreetsete maakondade piisav viis tagada teabe kättesaadavus kõigile paigutamine vastavatesse gruppidesse. potentsiaalsetele taotlejatele võrdselt. Kas ja kuidas on maakondade jaotuse kujundamisel Toetuse andjal ei ole võimalik ette teada kõiki isikuid ja arvestatud ka tegeliku nõudluse ja varasemate aastate organisatsioone, kes võivad soovida toetust taotleda. kasutusmustritega? Seetõttu ei ole põhjendatud ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega sätestada määruses kohustust Näiteks 2025. aasta Rahvakultuurikeskuse „Teater maal“ teavitada üksnes teatud liite või organisatsioone. programmi näitel oli kogu Läänemaa maakondlik Taotlusvooru puudutav teave peab olema ühtemoodi rahastus kasutatud juba maikuuks. Selle kogemuse põhjal kättesaadav kõigile võimalikele huvilistele. tekitab muret, kas ja kuidas on maakondade jaotuse kujundamisel arvesse võetud varasemate aastate See ei välista, et toetuse andja võib lisaks veebilehel kasutusmustreid ja piirkondlikke erinevusi nõudluses. avaldamisele jagada teavet ka valdkondlikele esindusorganisatsioonidele või teiste tavapäraste 2. Ettepanek teavituskanalite kaudu. Sellise teavitamise ulatus ja viis on siiski toetuse andja korralduslik küsimus ning seda ei ole Täiendada lõikes 8 sätestatud teavitust selliselt, et vajalik reguleerida määruses. lisaks veebilehel avaldamisele edastatakse teave ka liitude e-posti aadressidele. Arvestades, et määrus on uues kuues ning võib tekkida täiendavaid lisavoore ja/või eelarve ümberjaotamisi, aitaks e-posti teel teavitamine suurema tõenäosusega tagada info kiiremat liikumist ja jõudmist kõikide osapoolteni. Juhul kui teised liidud ei pea e-posti teavitamist vajalikuks, palume siiski lisada Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu e-posti aadress [email protected] teavituste saajate hulka. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et Valdade Liit korrastada riigieelarvest etendusasutustele toetuse munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevusmudelid võivad andmise tingimusi ning viia need kooskõlla oluliselt erineda. Seetõttu oleme kavandatud, et etendusasutuse seaduse volitusnormidega. Samuti peame munitsipaal- ja eraetendusasutuste tegevustoetuse taotlusi oluliseks etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse hinnatakse küll sama hindamismetoodika alusel, kuid eraldi parandamist ning tegevustoetuste jaotamise muutmist taotlusvoorus ja eraldi pingerea alusel. See võimaldab selgemaks, võrreldavamaks ja sisulisemalt põhjendatuks. arvestada mõlema taotlejarühma eripäraga ning tagada toetuse määramisel võrdse kohtlemise ühe taotlejarühma Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse sees. muutmise eelnõu järgmiste märkustega. Lisaks oleme arvestatud märkusega tegevustoetuse 1. Tallinna Linnavalitsuse hinnangul ei ole põhjendatud alampiiri kohta. Eelnõuga tõstetakse nii era- kui ka käsitleda Tallinna Linnateatrit munitsipaalteatrina samas munitsipaaletendusasutuse kalendriaasta tegevustoetuse toetussüsteemis eraetendusasutustega. alampiir 300 000 euroni. Muudatuse eesmärk on tagada, et Munitsipaalteatrina täidab Tallinna Linnateater avalikku tegevustoetus oleks piisava suurusega, et toetada kultuurifunktsiooni ning selle tegevusmudel, püsiva järjepidevalt tegutsevate ja suurema tegevusmahuga teatrimaja ja taristu ülalpidamine, professionaalse etendusasutuste põhitegevust. töötajaskonna pikaajaline tööhõive ning repertuaariteatri järjepidev toimimine erinevad oluliselt eraetendusasutuste tegevusmudelist. 2. Tallinna Linnavalitsus leiab, et kavandatav punktipõhine ja konkurentsikeskne hindamismetoodika ei arvesta piisavalt munitsipaalteatrite institutsionaalset rolli ega avalik-õiguslikke kohustusi. Samuti võib tegevustoetuse alampiiri langetamine, mitmeaastase tegevustoetuse saajate arvu vähendamine ning hindamismetoodika muutmine suurendada munitsipaalteatrite rahastuse ebastabiilsust. Märkustest tulenevalt peame vajalikuks arutada munitsipaalteatrite tegevustoetuse tingimusi ja rahastusmudelit eraldi. Teeme ettepaneku korraldada Kultuuriministeeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ühine kohtumine, et arutada  Tallinna Linnavalitsuse esitatud märkusi ja eelnõuga kaasnevaid võimalikke mõjusid. UNIMA Eesti UNIMA Eesti Keskus on jälginud eelnõu väljatöötamist 1. Mitte arvestatud. Piirkondliku etendustegevuse meetme Keskus ning soovib juhtida tähelepanu muudatuste mõjule laste- raames ei ole põhjendatud teatriliikide detailne eristamine, ja noorteteatritele ning eraetendusasutustele. kuna toetussüsteemi eesmärk on tagada ühtne ja lihtne raamistik, mis kohtleb taotlejaid võrdselt sõltumata Üldine hinnang etenduskunsti vormist. Erandina on piirkondliku etendustegevuse toetuse meetmes eristatud laste- ja UNIMA toetab eelnõu üldist eesmärki muuta toetuste tantsuetendused, mille eesmärgipärane toetamine tuleneb süsteem õigusselgemaks ja rakendatavamaks. kultuuripoliitilisest eesmärgist parandada nende Positiivseks peame ka muudatust, mille kohaselt lisatakse valdkondade kättesaadavust. hindamiskriteeriumina eelarve realistlikkuse analüüs. Nukuteatri eraldi liigitamise vajadust ei saa käesoleva Samas tõstatab eelnõu mitmeid olulisi küsimusi, mis eelnõu kontekstis põhjendatuks pidada. Samuti ei saa puudutavad eelkõige tegevustoetuse ebamõistlikku nõustuda väitega, et riigi panus nukuteatri arengusse oleks halduskoormust ning teatriliikide ebavõrdset kohtlemist. vähenenud. Noorsooteatri nimemuutus ei ole muutnud asutuse sisulist tegevust, asutaja ootusi sihtasutusele ega 1. Toetatavate valdkondade liigitus ja nukuteatri vähendanud nukuteatriga seotud tegevusi. käsitlemine iseseisva teatriliigina 2. Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et UNIMA ei saa nõustuda eelnõus ega seletuskirjas vähemalt kaheliikmelise loomingulise ja tehnilise kajastatud lähenemisega, mille kohaselt toetatavad meeskonna nõue ei taga iseenesest etenduse kunstilist valdkonnad on üldsõnalised või määratlemata. kvaliteeti. Nõude eesmärk ei ole anda kunstilisele kvaliteedile hinnangut, vaid tagada, et toetust kasutatakse Teeme ettepaneku käsitleda toetatavaid valdkondi selgelt etendustegevuseks, mille elluviimises osaleb lisaks esitajale teatriliikidena, nagu see on tavapärane nii kunstiteaduses vähemalt üks teine loomingulise või tehnilise töö tegija. kui ka rahvusvahelises praktikas: Võrreldes Kultuuriministeeriumi esialgse ettepanekuga on • muusikateater; eelnõud juba muudetud. Esialgu nähti ette vähemalt • tantsuteater; viieliikmelise loomingulise ja tehnilise meeskonna nõue, • sõnateater; kuid sellest loobuti valdkonna tagasisidet arvestades. • nukuteater. Kehtiv praktika, kus tantsulavastused on eraldi Ettepanek hinnata piirkondliku etendustegevuse toetuse kategooriana toetatavad, kuid nukulavastused mitte, on taotlusi kunstilise kvaliteedi, mõju või muude sisuliste UNIMA hinnangul põhjendamatult ebavõrdne. kriteeriumide alusel ei ole kooskõlas meetme ülesehitusega. Selline lähenemine eeldaks komisjonipõhist hindamist ja Olukorda süvendab asjaolu, et Eestis puudub enam riiklik täiendavaid hindamiskriteeriume. Käesoleva muudatuse nukuteater. Noorsooteatri profiilimuutus on vähendanud eesmärk on vastupidi vähendada halduskoormust ning riigi toetavat panust nukuteatrikunsti arengusse. Samuti tagada toetuse määramine objektiivsete ja selgete on kadumas seni munitsipaaltoetuse toel tegutsenud tingimuste alusel. Viljandi Nukuteater. 3. Mitte arvestatud. Meetme lihtsustamise eesmärgil on UNIMA hinnangul ei ole tegemist üksnes toetuste loobutud programminõukogust. Piirkondliku jagamise tehnilise küsimusega, vaid Eesti rahvuskultuuri etendustegevuse toetuse määramine toimub taotluse kestlikkuse probleemiga. nõuetele vastavuse kontrolli alusel ning eraldi hindamis- või otsustuskogu ei moodustata. Seetõttu ei ole võimalik ega Nukuteater on üks vanimaid teatriliike maailmas ning põhjendatud kehtestada nõudeid programminõukogu selle kunstiline eripära — nuku, objekti, materiaalse koosseisu kohta, kuna sellist organit eelnõu kohaselt enam vormi ja elava näitleja sümbioos — ei ole taandatav sõna- ei ole. ega tantsuteatrile. 4. Mitte arvestatud. Eelnõus on sätestatud, et piirkondliku Kui riiklik toetussüsteem ei tunnusta nukuteatrit iseseisva etendustegevuse toetuse puhul on abikõlblikud kulud teatriliigina, ohustab see kogu valdkonna kõikidele taotlejatele samad. Toetatakse põhjendatud ja jätkusuutlikkust Eestis. Salme Reegi auhinna žürii mõistlikke kulusid, mis on otseselt seotud etenduste andmetel on 2026. aasta esimesel poolaastal Eestis andmisega. Erisus ei tulene kulude liigist, vaid toetuse professionaalselt loodud vaid üks nukuteatri lavastus suurusest. Laste- ja tantsuetenduste puhul nähakse ette väikelastele. suurem toetuse määr. Selline lähenemine tuleneb kultuuripoliitilistest eesmärkidest parandada nende Ettepanekud etendusliikide regionaalset kättesaadavust ning toetada • Lisada eelnõusse nukuteater neljanda võrdväärse valdkondi, mille publiku- ja tulubaas on piiratum. teatriliigina. • Lõpetada teatriliikide ebavõrdne kohtlemine, kus 5. Selgitame. Menetluskeskkonna tehniline arendamine ei tantsulavastused on toetussüsteemis eelistatud, kuid kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse. Esitatud nukulavastustel puudub samaväärne staatus. tagasiside edastatakse menetluskeskkonna arendajatele ning  võimalusel arvestatakse sellega tulevaste arenduste 2. Trupi suuruse ja kunstilise kvaliteedi mitteseotus kavandamisel ja taotlusvormide uuendamisel. UNIMA ei nõustu lähenemisega, mis seob 6. Mitte arvestatud. Kehtestatud menetlustähtaeg on toetuskõlblikkuse või kunstilise kvaliteedi hindamise vajalik, et tagada piisav aeg taotluste nõuetele vastavuse trupi suuruse või muude kvantitatiivsete näitajatega. kontrolliks ning menetluse läbipaistvus ja õiguspärasus. Kunstiline kvaliteet ei sõltu trupi suurusest. Suurem Samas tuleb rõhutada, et eelnõus sätestatud 42 päeva on kollektiiv ei taga kõrgemat kunstilist taset. maksimaalne menetlustähtaeg. See ei tähenda, et kõik taotlused menetletakse maksimaalse tähtaja jooksul. Trupi suurusele seatavad piirangud kahjustavad eelkõige Võimaluse korral tehakse menetlustoimingud ja toetuse väikeseid ja paindlikke loomingulisi vorme, mis on laste- määramise otsused kiiremini. ja noorteteatri puhul sageli kunstiliselt põhjendatud. Lasteetenduse väärtus ei sõltu laval olevate inimeste arvust, vaid kunstilise lahenduse sisulisest kvaliteedist, mängulisusest ja eakohasusest. Ettepanekud • Eemaldada eelnõust ja rakendusjuhenditest viited, mis seovad toetuskõlblikkuse või hindamisskoori trupi suurusega. • Lähtuda hindamisel kunstilisest kvaliteedist, eelarve realistlikkusest ja mõjust publikule ning valdkonnale. • Sätestada selgelt, et väiksem trupp ei tähenda automaatselt väiksemat kunstilist väärtust. 3. Teater Maal programminõukogu koosseis UNIMA hinnangul on puudulikud Teater Maal programminõukogu koosseisu puudutavad põhimõtted, kuna puudub nõue kõigi teatriliikide esindatusele. Teater Maal toetused on sageli ainus võimalus maakondades tegutsevatele laste- ja nukuteatritele. Kui otsustuskogus puudub vastava valdkonna pädevus, jäävad nukuteatriprojektid paratamatult alaesindatuks. Ettepanek Lisada nõue, et programminõukogus oleksid esindatud kõigi nelja teatriliigi asjatundjad: • sõnateater; • muusikateater; • tantsuteater; • nukuteater. Igal teatriliigil peaks olema vähemalt üks hääleõiguslik esindaja. Vajadusel tuleks kaasata valdkondlike ühenduste, sh UNIMA Eesti Keskuse, esindajad. 4. Etendustasu toetuse ebavõrdne kohaldamine UNIMA peab põhjendamatuks olukorda, kus etendustasu toetust makstakse üksnes tantsulavastuste artistidele, kuid mitte teiste teatriliikide esindajatele. Kõik etenduskunstide loojad töötavad publiku ees ning ühe teatriliigi eelistamine teistele ei ole põhjendatud. UNIMA mõistab tantsukunsti eripärasid, kuid need ei õigusta teiste teatriliikide täielikku välistamist sarnastest toetustest. Ettepanekud • Laiendada etendustasu toetust kõigile teatriliikidele. • Alternatiivina luua teistele teatriliikidele eraldi samaväärne toetusmeede. • Kui võrdne kohtlemine ei ole võimalik, tuleks kaaluda toetuse lõpetamist kõigile teatriliikidele. 5. Teater Maal menetluskeskkonna uuendamine UNIMA juhib tähelepanu Teater Maal programmi menetluskeskkonna tõsistele puudustele. Praegune süsteem on aeglane, kohmakas ja tekitab taotlejatele ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. See tähendab: • liigseid halduskulusid; • dubleerivaid andmesisestusi; • ebaintuitiivset kasutajaliidest; • ajakulu nii taotlejatele kui ka menetlejatele. Ettepanekud • Uuendada või asendada olemasolev menetluskeskkond kaasaegse lahendusega. • Kaasata süsteemi arendamisse kasutajad ja valdkonna esindajad. • Tagada: o lihtne juurdepääs taotlusvormidele; o kiire navigeerimine; o automaatne andmekontroll; o dubleerivate väljade vähendamine; o teatriliikide eripärade arvestamine. 6. Toetuse menetlemise kiirus UNIMA peab vajalikuks, et toetuste menetlemine toimuks oluliselt kiiremini. Eriti oluline on see väiksematele etendusasutustele, kes ei saa püsivat tegevustoetust ning kelle projektide ajagraafik on lühike. Praktikas jääb tellimuse ja etenduse vahele sageli kuni kaks kuud. Kui toetuse menetlemine kestab liiga kaua, peab teater projekti kas edasi lükkama või finantseerima omavahenditest. Ettepanekud • Sätestada, et taotluse esitamisest otsuse tegemiseni ei tohi mööduda rohkem kui 30 kalendripäeva. • Keerukamate projektide puhul võiks tähtaeg olla erandkorras kuni 45 päeva. • Tähtaja ületamisel peab taotlejale olema tagatud automaatne teavitus ja võimalus kiirmenetluseks. Kokkuvõte UNIMA Eesti Keskus leiab, et eelnõu vajab enne vastuvõtmist täiendamist järgmistes küsimustes: 1. Nukuteatri tunnustamine võrdväärse teatriliigina. 2. Trupi suuruse eemaldamine kvaliteedi hindamise kriteeriumina. 3. Kõigi teatriliikide esindatus Teater Maal programminõukogus.  4. Etendustasu toetuse laiendamine kõigile teatriliikidele või toetuse ümberkujundamine võrdsetel alustel. 5. Teater Maal menetluskeskkonna põhjalik uuendamine. 6. Toetuste menetlustähtaja lühendamine 30 päevani. Loodame, et Kultuuriministeerium arvestab laste- ja noorteteatri valdkonna eripära, nukuteatri kultuurilist tähtsust ning vajadust tagada teatriliikide võrdne kohtlemine. UNIMA Eesti Keskus on valmis eelnõu küsimusi ministeeriumi esindajatega täiendavalt arutama. Eesti Teatriliit Loodame, et käesoleva määruse kaasajastamise ja Teadmiseks võetud. muutmise mõjul tekkinud senisest tihedam koostöö ja valdkonna kaasamine otsustusprotsessidesse on positiivseks sissejuhatuseks edasises koostöös valdkonnaga seotud parendus- ja algatusprotsessides. Kuigi oleme teadlikud seaduste muutmistoimingute tavadest, teeme ettepaneku järgnevate võimalike eelnõude puhul saata koos kavandatavate muudatustega ka seaduste täisversioonid koos täienduste ja asendustega. Eesti Rahvakultuuri Eesti Rahvakultuuri Keskus kooskõlastab Teadmiseks võetud. Keskus kultuuriministri 14.oktoobri 2022.a määruse nr 17 muutmise määruse eelnõu esitatud kujul.