Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-0968 - Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918f9abd-89d2-49fa-bde6-0c6d7e5d1d3b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918f9abd-89d2-49fa-bde6-0c6d7e5d1d3b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main MÄÄRUS (kuupäev digiallkirjas) nr Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus;“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse“; 3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike 8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5 asendatakse sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru avamise tähtpäeval“; 4) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppemist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu avaliku sektori teenuse osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus.“; 5) paragrahvi 3 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori teenuse osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa lammutatakse või kui hooneosa või sellele vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames avalikku teenust osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule ja see on pärast projekti elluviimist kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks.“; 7) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt 20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“; 8) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“; 9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse üks taotlus;“; 10) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.“; 11) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse taotleja (edaspidi ka taotleja) võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või 2) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.“; 12) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse sõnad „temast sõltuv“ sõnadega „lõike 1 punktis 2 nimetatud“; 13) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „arengukava“ sõnadega „ja eelarvestrateegia“; 14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui taotleja on lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.“; 15) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) taotlusest peab selguma projekti elluviimise eelse ja järgse hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, projekti elluviimise eelse ja järgse sellise hoone köetava pinna suurus ruutmeetrites, mis on kasutusel seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, ja sellise köetava pinna suurus ruutmeetrites, mis on projekti elluviimise eel ja 2 järel kasutusel muu avaliku sektori teenuse osutamiseks, ning vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatava köetava pinna suurus ruutmeetrites;“; 16) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse sõnad „suurem kui“ sõnaga „vähemalt“; 17) paragrahvi 18 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate“ sõnadega „seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse“; 18) paragrahvi 18 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt: „16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“; 19) paragrahvi 18 punkti 18 täiendatakse pärast sõnu „volitatud arhitekt“ sõnadega „või sellega samaväärset välisriigi kutse- või kutsealast kvalifikatsiooni omav arhitekt“; 20) paragrahvi 181 punktis 2 asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke menetluse“; 21) paragrahvi 181 punkt 21 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 181 punktist 22 jäetakse välja sõnad „ja nende suhtelise osakaalu“; 23) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Toetusele viitamine (1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb kohe pärast ehitustööde alustamist projekti piirkonda panna üles töödest teavitav tahvel, millel on märgitud vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) tööde valmimise tähtaeg; 4) lisateave sõnastuses „Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (moderniseerimisfond)“; 5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi, RTK ja Euroopa Liidu logo; 6) toetuse suurus. (2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta tahvli, millel on märgitud vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus. (3) Projektiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites viitab toetuse saaja rahastusallikale lõike 1 punkti 4 sõnastuses ning kasutab Euroopa Liidu logo.“; 24) paragrahvi 22 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks; 25) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues sõnastuses; 26) lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ asendatakse lisaga 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses. 3 § 2. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 21, 22 ja 24 jõustuvad 1. novembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid 4 5  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/558 Eesti Linnade ja Valdade Liit Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Tarmo Kivi 5885 1476 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse toetuse andmise tingimusi, et võimaldada läbi viia taotlusvoorud moderniseerimisfondi vahenditest kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks muudetud tingimustel. Selleks tehakse muudatused seoses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) 01.07.2026 jõustunud muudatustega, täpsustatakse taotleja mõistet, muudetakse piiranguid maksimaalsetele toetuse suurustele ja tehakse muud meetme tingimuste ajakohastamiseks vajalikud muudatused. Peamised eelnõuga kavandatavad muudatused on järgmised:  Oluline osa muudatustest on seotud asjaoluga, et seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi muudatustega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ülesannete osas, millega oli seotud projekti ja kulude abikõlblikkuse ulatus, KOKS kohase põhimõttega, et KOV ülesanded saavad tulla ka teistest seadustest. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid laienevad taotlejale kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks.  Samuti muudetakse mitut sätet seetõttu, et täpsustatakse tingimusi, kes saab olla taotleja – lisatakse, et taotleja peab kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas toetusmeetme eesmärgiga, panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse vähendamisse.  Läbivalt muudetakse põhimõtet, et hoonete energiatõhusust puudutavate nõuete puhul lähtutakse seniste taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete asemel taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest.  Tehakse muudatused riigihangete seaduse alates 1. novembrist 2026 jõustuvatest muudatusest lähtuvalt.  Eelnõuga seatakse minimaalne lävend projekti kohta saavutatavale prognoositavale energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme eesmärgipärasus energia kokkuhoiu saavutamiseks.  Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta, mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem kaasata kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui ühe ruutmeetri kohta kehtestatud maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse. Eelnõuga tehakse ka muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel.  Uuendatakse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ millega uuendatakse vastavusnõuded energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames energiaauditit koostada ning juhised taotlejale, kuidas audiitori sobivust hinnata. Lisatakse abitabel hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavate energiatõhusustööde 1  loetelu fikseerimiseks ja tehakse muud määruse muutmisest ja meetme rakendamisel üles kerkinud vajadusest tingitud muudatused.  Uuendatakse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ millega tehakse muudatused, mis on seotud 01.07.2026 jõustunud KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise muudatusena antakse hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel saavutatavale tarnitud energia vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Eeltoodud muudatused ei ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate või toetatavate objektide ringi, kuna senise meetme rakendamise kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui ka projektidega seotud hooned ja nende kasutus valdavas osas muudetavatele tingimustele. Tehtavad muudatused ei mõjuta haldusmenetluse seadusest tulenevalt muudetava määruse alusel juba toetust saanud projektide elluviimist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885 1453, e-mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi kehtiv määrus) (RT I, 07.03.2025, 4) paragrahve 3, 5, 6, 7, 8, 18, 181, 19 ja 22 ning asendatakse kehtiva määruse lisa 2 („Nõuded hoone energiaauditile“) lisaga 2 ja lisa 3 („Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid“) lisaga 3 uues sõnastuses. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses nähakse ette määruse muudatused ja teises paragrahvis määruse jõustumine. Eelnõu § 1 koosneb 26 punktist. Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 sõnastatakse määruse § 3 lõike 2, millega sätestatakse energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded, punkt 1 järgmiselt: „1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus;“. Punktiga 1 asendatakse senine viide sõltuva üksuse mõistele kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses põhimõttega, et kui hoone ja hoonealune 2 kinnistu ei kuulu KOVile või hoonestusõiguse omanik ei ole KOV vaid selle valitseva mõju all olev üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, peab see üksus kuuluma valitsussektorisse. Selline lähenemine on kooskõlas toetusmeetme eesmärgiga panustada avaliku sektori hoonete energiakasutuse vähendamisse. Eeltoodud muudatused ei ole suure mõjuga ega kitsenda oluliselt taotlejate ringi, kuna senise meetme rakendamise kogemuse põhjal vastavad nii taotlejad kui ka projektidega seotud hooned ja nende kasutus valdavas osas muudetavatele tingimustele. Valitseva mõju mõiste tuleneb raamatupidamise seadusest. Nimetatud seaduse § 27 lõike 1 järgi on konsolideeriv üksus raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest: 1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses; 2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Raamatupidamise seaduse tähenduses on kohaliku omavalitsuse üksus konsolideeriv üksus kõigi oma valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. KOVid täidavad mitmeid omavalitsuslikke ülesandeid enda asutatud äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu, võttes muuhulgas nende vahendusel laenu. See tähendab, et KOVi valitseva mõju all olevad üksused tegutsevad avalikes huvides. KOV omanikuna vastutab oma konsolideerimisgrupi finantstegevuse eest ning valitseva mõju all olevate üksuste finantsraskuste korral on KOVil kohustus sekkuda lahenduse leidmiseks, sest elanike jaoks ei tohi katkeda elutähtsate kohalike teenuste osutamine. Valitsussektorisse kuulumise asjaolu kontrollitakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kodulehel avaldatud kontoplaani alusel veebiaadressil https://pilv.rtk.ee/s/C3ctmXqMnbfEgNW?path=%2F1%20Kontoplaan. Kuna valitsussektorisse kuulumine on ajas muutuv, siis vastavuskontrollis kasutatakse viimast seisu, mis on kättesaadav taotluse esitamise tähtpäevaks. RTK kodulehel avaldatud kontoplaanist saab lugeda valitsussekori tunnust veerus B, mille neljas number peab olema null kuni 3, aga tehingupartneri koodi esimene nr null kuni kuus. Toetuse andmise eesmärgist ja sihtgrupist lähtuvalt sätestatakse määruse punktiga 14 nõue, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, peab valitsussektorisse kuulumine olema tagatud projekti elluviimise ajal ja vähemalt kuni viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse mõiste toetuse andmise tingimustesse sisse toomisega on seotud ka muudatused, mis tehakse eelnõu § 1 punktidega 5 ja 10-12. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punktiga 2 tehakse muudatus seoses 01.07.2026 jõustunud KOKSi muutmisega, millega muudeti KOKS § 6 lõiget 1 ja tunnistati lõige 2 kehtetuks. Kehtivas määruses sisalduv viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud KOV ülesannetele, millega on seotud projekti ja kulude abikõlblikkuse ulatus, asendatakse 01.07.2026. a jõustunud KOKS kohase põhimõttega, et KOV ülesanded saavad tulla ka teistest seadustest, mida KOKSis ammendavalt ei loetleta. Seega projekti ja kulude abikõlblikkuse piirid laienevad taotlejale kuuluvatele hoonetele, mida kasutatakse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ega ole seotud vaid viidatud KOKS §6 lõikes 1 loetletud ülesannetega. Kuigi ühed olulisemad kohaliku omavalitsuse teenuste osutamisega seotud ülesanded on 3 loetletud KOKS § 6 lõikes 1, on rakendusüksusel vajadusel õigus taotlejalt küsida (sh taotlusvormil) selgitust ja viidet seadusele, millest tulenevalt taotleja käsitleb konkreetse teenuse osutamist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisena. Eeskirjeldatud muudatusega on seotud ka muudatused, mis tehakse eelnõu § 1 punktidega 4, 6, 15 ja 17. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 3 lõike 2 punktis 3, § 3 lõigetes 3 ja 4, § 3 lõike 8 punktis 1 ja § 9 lõikes 5 sõnad „taotluse esitamise tähtpäeval“ sõnadega „taotlusvooru avamise tähtpäeval“. Sellega muudetakse läbivalt põhimõtet, et hoonete energiatõhusust puudutavate nõuete puhul lähtutakse senise taotluse esitamise tähtpäeval kehtinud nõuete asemel taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest. Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punktiga 7 sõnastatakse määruse § 3 lõike 8, millega sätestatakse tingimused, millisel juhul projekti ei toetata, punkt 3 järgmiselt: „3) mille elluviimise tulemusel ei vähene prognoositav hoone tarnitud energia kasutus vähemalt 20 protsenti või ei vähene prognoositav kasvuhoonegaaside heide;“. Sätet muudetakse ja toetuse andmise tingimustesse tuuakse sisse minimaalne lävend projekti kohta saavutatavale prognoositavale energiasäästule, et tagatud oleks toetusmeetme eesmärgipärasus. Kuigi ka kehtivas määruses on sätestatud nõue, et energiakasutus ja kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda ning toetuse taotlemise eelduseks on, et oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele mittevastav hoone peab tööde tulemusel vastama oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, võib energiatõhususe vaates suhteliselt heas seisus hoone saavutada sellise tulemuse ka vähese pingutusega. Kuna toetusmeetmes jagatakse toetust konkurentsipõhiselt, võttes arvesse projektiga saavutatavat energiasäästu, ning kasutatakse ka piirkondlikku reastamist NUTS 3 piirkondade kaupa, on võimalik, et vähese konkurentsi tingimustes eraldatakse toetust väikese mõjuga projektidele, mis omakorda vähendab meetme eesmärgipärasust. Täiendava lävendi seadmine ei too samas kaasa olulist piirangut taotlemisel, kuna 20 protsendi piires muutus on üldjuhul saavutatav energiatõhusustööde tulemusel, millega muutub energiaklass ühe klassi võrra. Meetme varem läbi viidud voorudes oli keskmine energiaauditite põhjal prognoositud energiasääst projektides üle 40 protsendi. Samas ei ole 20 protsendi prognoositava säästu lävend ka väheambitsioonikas, kuna arvestada tuleb, et meetme tingimused eeldavad ka hoone sisekliima nõuetele vastavusse viimist, mis üldjuhul suurendab energiakulu. Täiendavat lävendit ei seata kasvuhoonegaaside prognoositavale heite vähenemisele, kuna see sõltub väga olulisel määral olemasolevast või võimalikust kasutatavast kütteliigist ning kütteliigile või kütusele kohalduvatest eriheiteteguritest ning võib muuta osa hoonete energiatõhusaks muutmise võimatuks. Kasvuhoonegaaside heite puhul peab projektiga kaasnema prognoositav heite vähenemine ja seda ka juhul, kui näiteks hoone sisekliima nõuetele vastavuse tagamiseks tehtavate tööde puhul elektrienergia kasutus näiteks ventilatsioonile suureneb. Muutus ei ole olulise mõjuga, kuna kehtivas määruses on juba seatud tingimus, et prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei tohi suureneda. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 3, mis sätestab energiatõhususe tööde puhul abikõlblikud kulud, punktiga 13 järgmises sõnastuses: 4 „13) varjumiskoha väljaehitamise eelduseks olev avade ehitamise, avatäidete paigaldamise ja ventilatsioonisüsteemi ehitamise kulu, kui see sisaldub hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis ja sellega on energiakasutuse prognoosis arvestatud.“. Kui projektiga hõlmatud hoones ehitatakse välja varjumiskoht või kavandatakse varjumiskoha väljaehitamist tulevikus, loetakse abikõlblikuks ka kulu, mis on varjumiskoha väljaehitamise eelduseks ja mis on vajalik teha koos otseselt energiasäästule suunatud töödega, et muudatuse mõju energiaauditis arvestada ja projekti raames tehtavaid energiasäästutöid hiljem mitte ümber teha. Peamiselt on sellisteks kuludeks näiteks avatäidete asendamise või avade kinniehitamise kulu, varuväljapääsu ehitamise kulu jms kulu, mis on seotud välispiirete soojustamiseks tehtavate kuludega või varjumiskoha ventilatsiooni väljaehitamise kulu, mis on seotud üldise ventilatsioonilahendusega. Oluline on, et varjumiskoha väljaehitamisega seotud energiasäästu mõjutavad tööd oleksid enne energiaauditi koostamist teada ja nendega oleks võimalik energiaauditis arvestada. Eelnõu § 1 punkt 9 Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkti 11 ja sõnastatakse see järgmiselt: „11) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse üks taotlus.“. Sätte muutmisega võimaldatakse oluliselt suuremat maksimaalse toetuse suurust võrreldes kehtiva määruse tingimustega, milleks on maksimaalselt 2 250 000 – 3 150 000 eurot hoone kohta ühe taotluse esitamisel. Muudatus tehakse, et kiirendada keskmisest suuremate hoonete hõlmamist energiatõhusaks muutmisel. Muudatus ei mõjuta oluliselt vahendite kasutamise efektiivsust, kuna endiselt jääb kehtima piirang toetuse maksimaalsele suurusele ühe ruutmeetri köetava pinna kohta (vastavalt individuaalsele toetusmäärale 600–840 eurot 1 ruutmeetri köetava pinna kohta, arvestatuna abikõlblikest kuludest). Meetme elluviimise senise kogemuse põhjal on osutunud probleemseks suurte hoonete energiatõhusaks muutmine, eelkõige tervikrenoveerimine, kuna maksimaalse toetuse suuruse piirang tõi mitmel juhul kaasa vajaduse lisada taotlejapoolset omafinantseeringut märkimisväärselt rohkem kui 30-50% abikõlblikest kuludest. See omakorda tõi kaasa suuremate projektide elluviimisest loobumise. Kuigi viimase (2025. aastal korraldatud) taotlusvooru andmed näitavad, et ükski projekt ei ületanud talle tegelikult kohaldunud absoluutset toetuse ülempiiri, võib eeldada, et oluliselt suuremate hoonetega just maksimaalse toetuse suuruse ületamisel täiendava omafinantseeringu vajaduse tõttu taotlusvoorus ei osaletud. Kehtiv piirang maksimaalse toetuse suurusele on seatud eesmärgiga toetada voorudeks kasutada olevatest vahenditest rohkem projekte. Kuna vooruks kavandatav eelarve on suurem, võimaldab see tõsta ka maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta. Muudatus vähendab mõningal määral toetusvahendite kasutamise efektiivsust, kuna osa projekte viidaks ilmselt ellu ka suurema omafinantseeringumääraga kui 30-50% abikõlblikest kuludest arvestatuna. Samas on katkestatavate projektide suur osakaal ja korduv taotlemine olnud koormav nii taotlejatele kui rakendusüksusele ja lükanud edasi projektidest saadavat energiasäästu. Samuti on oluline liikuda toetusvahendeid kasutades edasi just suurte hoonete energiatõhusaks muutmiseks, sh vajadusel osaliselt hoone pinda lammutades, kuna nende korrastamine toetusvahendite lõppemisel omavahenditest on vähem tõenäoline kui väiksemate hoonete puhul, mille tööde kogukulu on väiksem ja võimekus neid 5 vajadusel omavahenditest korrastada suurem. Tähelepanu pööramine just suurtele KOV hoonetele nende renoveerimise kiirendamiseks on olnud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ettepanek riigieelarve läbirääkimiste protsessis. Peamiseks sihtrühmaks suurte hoonete puhul on ELVL hinnangul KOV üksustele kuuluvad haridushooned. Maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta, juhul kui esitatakse mitu taotlust (kehtiva määruse § 6 lõike 2 punkt 1), ei muudeta ning see on käesoleva määruse jõustumisel endiselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot abikõlblikest kuludest arvestatuna ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär. § 6 lõike 2 punkti 1 ei muudeta peamiselt kahel põhjusel. Esiteks ei nähtu viimase vooru kogemusel, et see oleks saanud takistuseks projektide esitamisel – 2 või 3 projektitaotlust esitati neljal juhul ja kõikide nende projektide puhul jäi vastavale KOV-ile kehtiva § 6 lg 2 p 1 järgi kohalduva maksimaalse toetuse suurusega mitme taotluse esitamise korral vaheks vähemalt 0,5 mln eurot. Teiseks, kuna regionaalse kaetuse tagamiseks kasutatakse meetmes piirkondlikke rahajaotusi NUTS 3 tasandil ja kolme väiksema eelarvega NUTS 3 piirkonna eelarve jääb eeldatavalt ca 7 mln euro juurde, võib mitme suure eelarvega projekti toetamise võimaldamine ühele taotlejale vähendada oluliselt toetuse saajate ringi. Seega muudatus tehakse eesmärgil võimaldada kaasata meetmesse suuri hooneid arvestusega, et ühes taotlusvoorus esitatakse sellesisulisi projekte ühe kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ainult üks, mis koos kaasnevate kuludega vastab üldjuhul ka omavalitsusüksuste maksimaalsele investeeringute tegemise võimekusele. Määruse muutmise järgselt on näiteks maksimaalse toetusmäära (70%) korral võimalik kahe või kolme taotluse esitamisel anda positiivse toetusotsuse korral maksimaalselt toetust vastavalt kuni 4,2 või 6,3 miljonit eurot ja ühe taotluse esitamise korral kuni 5,88 miljonit eurot. Arvestada tuleb eelnimetatud piiranguga toetusele ühe köetava pinna ruutmeetri kohta abikõlblikest kuludest arvestatuna. Projekti individuaalne maksimaalne toetuse suurus leitakse, korrutades hoone abikõlblike ruutmeetrite arv maksimaalse individuaalse toetuse suurusega ühe ruutmeetri köetava pinna kohta. Seejuures, kui saadud tulemus ületab individuaalset maksimaalse toetuse suurust hoone kohta, tuleb seda ületav osa katta omafinantseeringu suurendamisega. Toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest ja kulude abikõlblikkusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära. Eelnõu § 1 punkt 13 Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse määruse § 7 lõiget 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv KOKS § 372 kohane arengukava, tingimusega, et kohaliku omavalitsuse üksusel peab toetuse taotlemisel lisaks kehtivale arengukavale olema ka kehtiv eelarvestrateegia. Eelnõu § 1 punkt 14 Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse määruse § 7 lõikega 5 täiendamisel tingimus, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks, peab ta kuuluma valitsussektorisse projekti elluviimise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Tingimus on seatud, et toetuse abil tehtavad investeeringud panustaksid avaliku sektori hoonetesse. Eelnõu § 1 punkt 16 6 Eelnõu § 1 punktiga 16 parandatakse kehtiva määruse § 18 punktis sisalduv ebatäpsus. Kehtiv sõnastus „on suurem kui 20 000 eurot“ tähendab, et hankelepinguid maksumusega 20 000 eurot ei pea rakendusüksusele esitama. Kuna lähtutud on riigihangete seaduse § 8 lg-s 7 sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hankelepingu sõlmimise kohustusest, siis peab lauseosa olema sõnastatud „on vähemalt 20 000 eurot“. Eelnõu § 1 punkt 18 Eelnõu § 1 punktiga 18 sõnastatakse paragrahvi 18, mis sätestab toetuse saaja kohustused, punkt 16 järgmiselt: „16) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel RTK veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendi alusel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;“. Muudatusega sätestatakse, lisaks kehtivas määruses juba olemasolevale kohustusele andmete esitamise kohta, ka lisatingimus, et toetuse saaja peab andmete esitamisel lähtuma RTK kodulehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks avaldatud juhendist. Juhendiga täpsustatakse andmete esitamise korda, näiteks kohustust normaliseerida enne tarbimisandmete esitamist soojuseks kasutatud energia tarbimisandmed võrreldavuse tagamiseks kraadpäevade arvuga ning antakse juhis, millistest eriheiteteguritest lähtutakse kasvuhoonegaaside heite arvutamisel erinevate energiakandjate puhul. Eelnõu § 1 punkt 19 Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse kehtivat kohustust, tagada rekonstrueerimistööde projekteerimisprotsessi vähemalt 7. taseme kutsestandardit omava volitatud arhitekti kaasamine, tingimusega, et nõutud kutsestandardit võib asendada ka sellega samaväärne välisriigi kutse- või kutsealane kvalifikatsioon“. Muudatus tehakse, kuna nii riigihangete seadus (edaspidi RHS) kui ka EL riigihankeõigus nõuavad välisriigi kvalifikatsioonide samaväärset tunnustamist. Eelnõu § 1 punkt 20 Eelnõu § 1 punktiga 20 tehakse kehtivas sättes muudatus millega asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnadega „riigihanke menetluse“; Kuna lihthangete osakaal kõikidest riigihangetest hakkab olema senisest suurem, asendatakse "hankemenetluse", mis viitab RHS 2. peatüki menetlustele, mõistega "riigihanke menetluse", mis sisaldab endas lisaks hankemenetlustele ka mh lihthankemenetlusi. Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22 Eelnõu § 1 punktidega 21–22 tehakse muudatused tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026 jõustuvast muudatusest, millega RHS § 65 lg 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks ja § 117 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad "antud suhtelisele osakaalule”. Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22 jõustuvad 1. novembril 2026. a seonduvalt samal ajal jõustuvast RHSi muudatusest. Eelnõu § 1 punkt 23 Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse toetusele viitamise korda, sealhulgas sätestatakse tingimused projekti rahastusallikale viitamiseks veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites. Eelnõu § 1 punkt 24 Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse määruse § 22 lõige 16 kehtetuks. Säte tunnistatakse kehtetuks tulenevalt RHS alates 1. novembrist 2026 jõustuvast muudatusest, millega tunnistati kehtetuks RHS 10. peatükk, mis sätestas väärteovastutuse, kui hankija riigihangete nõudeid ei täitnud. Riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 788 SE seletuskirjas selgitatakse muudatust nii: „Kuna riik ise on punitiivfunktsiooni kandjaks, ei ole väärteovastutuse instituut haldusmenetluse, sh riigihanke menetluse, läbiviija poolt 7 menetlusnõuete järgimise tagamise reguleerimismeetodina kohane. Haldustegevuse seaduslikkuse, sh riigiasutustele kohustuslikest menetlusreeglitest kinnipidamise, tagamiseks on muud instrumendid, nt kohtueelne (vaide)menetlus ning sellel järgnev (haldus)kohtulik kontroll, mida täiendavad internsed järelevalve liigid nagu haldusjärelevalve või alluvussuhtes teostatav teenistuslik järelevalve, majanduskontroll ehk audit, revisjon jne.” Eelnõu § 1 punkt 24 jõustub 1. novembril 2026. a seonduvalt samal ajal jõustuvast RHSi muudatusest. Eelnõu § 1 punkt 25 Eelnõu § 1 punktiga 25 kehtestatakse määruse lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues sõnastuses määrusest tulenevate muudatustega ning uuendatakse vastavusnõuded energiaaudiitoritele, kes võivad käesoleva toetusmeetme raames energiaauditit koostada, lisatakse abitabel hoone energiatõhususe tõstmiseks tehtavate energiatõhusustööde loetelu fikseerimiseks ja tehakse muud muudatused, mille vajadus on üles kerkinud sama määruse alusel varem läbi viidud projektide menetlemise kogemusel. Eesnimetatud abitabeli lisamine on osutunud vajalikuks, et projekti erinevates etappides (hankimine, projekteerimine, omanikujärelevalve, tulemuse saavutamise kontrollimine) oleks taotlejal ja rakendusüksusel lihtsam jälgida energiaauditis valitud energiatõhusustööde paketi elluviimist ja tagatud oleks energiaauditi paketile vastava prognoositud tulemuse saavutamine. Meetme elluviimise praktikas on olnud juhuseid, kus erinevates etappides on jäänud osa töid energiatõhusustööde paketist tegemata või ei ole hangitud tööd, materjalid või tehnoloogiad vastanud omadustele, millega oli energiaaudiitor energiaauditis kajastatud energiatõhusustööde paketi elluviimisel arvestanud ja mistõttu ei saavutata prognoositud tulemust. Energiaauditis esitatud energiatõhusustööde ja nende elluviimiseks vajalike kaasnevate tööde tegemine auditis toodud eeldustel ja tingimustel on oluline, kuna see tõendab hoone arvutusliku energiatõhususe paranemist isegi juhul, kui hoone reaalne energiatarbimine projekti järgselt kasutusprofiili muutusest või kasutusintensiivsuse tõusust tulenevalt suureneb. Eelnõu § 1 punkt 26 Eelnõu § 1 punktiga 26 kehtestatakse määruse lisa 3 „Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid“ uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva sõnastusega tehakse määruse eelnõuga kaasnevad muudatused, mis on seotud 01.07.2026 jõustunud KOKSi muudatustega ja millega asendatakse varem kehtinud viide KOKS § 6 lõikes 1 ja 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete osas. Olulise muudatusena antakse hindamisel suurem kaal projekti elluviimise tulemusel saavutatavale tarnitud energia vähenemisele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Eelnõu § 2 Eelnõu §-ga 2 nähakse ette § 1 punktide 21, 22 ja 24 jõustumine 1. novembril 2026. a seoses RHSi samal ajal jõustuva muudatusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõu rakendamisega võimaldatakse läbi viia täiendavad taotlusvoorud kohaliku omavalitsuse üksuse hoonefondi energiatõhususe parandamiseks. 8 Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ning rekonstrueerimise strateegia elluviimisesse ja regionaalarengu programmi, täpsemalt programmi tegevuse „Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine” alategevusse „Piirkondliku konkurentsivõime tõstmist ja elukeskkonna arengut toetavad tegevused”. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste ja sisekliima kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Valdavalt panustab toetusmeede hoonete olulisse rekonstrueerimisse, mistõttu on saavutatav mõju pikaajaline. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse ja omafinantseeringu osakaalu määramisel taotlejate võimekust, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Samuti kasutatakse toetusvahendite regionaalset eeljaotust, mis toetab hoonefondi renoveerimist regionaalselt ühtlasemas tempos. Mõju majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele. Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule. Konkreetsete määruse muudatuste mõju on pigem vähene, kuna kehtiva määruse põhimõtted ja sihtgrupp sisuliselt ei muutu. Olulisema muudatusena muudetakse maksimaalse toetuse suurust ühe projekti kohta, mis võimaldab energiatõhusaks muudetavate hoonete hulka senisest rohkem kaasata kogupindalalt suuremaid hooneid, samas kui 1 ruutmeetri kohta kehtestatud maksimaalse toetuse suurus tagab endiselt toetusvahendite kasutamise efektiivsuse. Varjumiskoha väljaehitamisega seotud mõningate kulude lisamine abikõlblike kulude hulka aitab suurendada KOVide kriisivalmidust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele. Konkreetne toetuseks ja rakenduskuludeks suunatav eelarve täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Rakenduskulud kaetakse moderniseerimisfondi vahenditest. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates voorudes algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht vahendite kiiremaks kasutuselevõtuks suureneda varasemate voorude kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu § 1 punktid 21, 22 ja 24 jõustuvad 1. novembril 2026. a seoses RHSi samal ajal jõustuva muudatusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastusringile saatmisest ja ettepanekute esitamise võimalusest teavitatakse MTÜ Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendust. 9 (allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa Kantsler 10  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr „Rahandusministri 26. septembri 2023.a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine““ Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–20 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku1 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 20. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine2 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1;2 Kui hoonet kasutatakse lisaks seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamisele või muu avaliku sektori teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muu abikõlbliku avaliku sektori teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisaldub hoone laiendus, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks köetavale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv mis ei sisalda laiendust.  Regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määrus nr 20 „Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 1. Rakendamine Lisa 2 rakendatakse vaid selle määruse raames tehtavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mis võivad erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel arvestatakse, et hoone praegusele olukorrale vastav ja energiatõhususe parandamise pakettide energiatõhususarv (edaspidi ka ETA) leitakse ning kavandatavate energiatõhususe tööde aluseks olevad arvutused, sealhulgas energiatõhususe tööde loetelu aluseks olevad arvutused, ja energiatõhususe tööde järgsed arvutused tehakse taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest lähtudes. Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses ja selles lisas ning alljärgnevates määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 28);  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63);  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ (edaspidi määrus nr 36);  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi määrus nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kellel on alljärgnevas loetelus nimetatud kehtiv kutse Väljastatu Kutsestand Kutsetunnis Link, väljastatud kutseid, märkused d kutse ardi tuse versioon väljastamis e aeg Hoonete 6 20.09.2018 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ energiaaudi vaata/11228897 itor, tase 6 Praegu kehtetu standard, mille alusel enam kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel  väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 6 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028 Energiaaudi 7 16.04.2024 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ itor, tase 6 vaata/11250587 Asendab hoone energiaaudiitori, tase 6, kutsestandardit Väljastatud 3 tk Diplomeerit 5 al https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ ud 22.06.2018 vaata/11250787 energiatõhu Väljastatud 19 tk suse spetsialist, tase 7 Osakutse 5 al Praegu kehtetu standard, mille alusel enam hoonete 22.06.2018 kutsetunnistusi ei väljastata, aga selle alusel energiaaudi väljastatud kutsetunnistused kehtivad, neid on 5 itor, tase 7 tk Viimane kaotab kehtivuse 12.04.2028 Volitatud 6 al https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ energiatõhu 22.06.2018 vaata/11250808 suse spetsialist, Väljastatud 18 tk tase 8 Kutse olemasolu ja pädevuse ulatust (vt toodud kutsestandardi A1 osas) tuleb kontrollida isikupõhiselt veebiaadressil http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastaja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja - arvutused tehakse määruse nr 58 § 292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel kaasab audiitor pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvara abil. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded energiaauditile ja nende selgitused 1. Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri põhjal  enne taotluse koostamist tuleb hoone omanikul kontrollida ehitisregistris olevate andmete korrektsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel tuleb andmeid korrigeerida. Andmete olemasolu ja korrektsuse ning hilisemate andmete muutmise tulemusel tekkinud võimaliku rikkumise eest vastutab hoone omanik. Ehitisregistri andmete omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele mittevastavaks;  hoone laiendamise korral peab hoone köetava pinna hinnanguline töödejärgne suurenemine ruutmeetrites sisalduma energiaauditis nimetatud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiatõhususe töödega hõlmatud pind;  hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse energiaauditi koostajale taotleja esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed. 2. Hoone praegusele olukorrale vastava energiatõhususarvu määramine selle tüüpilisel kasutusel käib järgmiselt: 2   energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone praegusele olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58 sätestatud taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest. 3. Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditist selguma lammutatava hoone ulatus. ETA, tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv heide leitakse allesjääva hooneosa kohta;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab energiaauditis ette nägema vältimatud kaasnevad tööd, nagu allesjääva vaheseina või vaheseinte soojustamine, katuse ja sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine või -korraldamine;  hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, peab energiaauditist selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus ning tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 ekv heide leitakse kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta.  juhul kui hoone puhul kavandatakse üheaegselt hoone osa lammutamist ja hoone laiendamist, peab energiaauditist selguma lammutatava hooneosa ulatus ning hoone köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega koostatakse kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta ning see peab sisaldama lammutamise ja lammutamisega vältimatult kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud töid. Tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO₂ ekv heide leitakse allesjääva, kuid veel laiendamata hooneosa kohta. Hoone energiatõhususarvu määramisel lähtutakse käesoleva lisa punktis 5 sätestatust. 4. Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koostamisel koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone määruses nr 63 sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvete alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA väärtusele, lähtudes taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest, arvestatakse alljärgnevat:  tööde loeteluna käsitatakse energiatõhususe parandamise paketis nimetatud töid, sh energiatõhususe parandamisega lahutamatult kaasnevad tööd (nt katusekonstruktsiooni tugevdamine, kui see on vajalik tehnosüsteemi paigaldamiseks aga ka projekti elluviimisega samaaegselt välja ehitatava varjumiskoha väljaehitamiseks tehtavad välispiirete avade ja ventilatsiooni tööd, kui need on seotud energiatõhusustöödega);  hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud nende tööde loetelu, mille abil tehakse olemasoleva hoone energiatõhususe tööd, sh lammutamise korral lammutamine ja lammutamisega vältimatult kaasnevad tööd. Kui energiatõhususe töid ja hoone laiendamisega seotud töid tehakse samal ajal, koostatakse soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta, ning see peab sisaldama lammutamist ja lammutamisega vältimatult kaasnevaid töid, kuid ei tohi sisaldada laiendamisega seotud töid;  hoone energiatõhususe parandamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu ja tööde tegemiseks kasutatavate materjalide ja seadmete miinimumparameetrid peavad olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 3 5. Energiatõhususe parandamise pakettidele energiatõhususarvude määramisel hoone tüüpilisel kasutusel valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara abil (sealhulgas 3D-piltide, laienduse korral ka laienduse 3D-piltide abil) juhindutakse alljärgnevast:  energiaauditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem määruse nr 28 § 6 lõike 5 punktis 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv on tingitud taotleja ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv peab olema loogiliselt põhjendatud nii taotleja kui ka audiitori poolt;  olemas peab olema valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  energiaauditisse tuleb lisada simulatsioonimudeli abil loodud hoone 3D-pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ning lähteandmed määruse nr 58 lisa 2 vormil ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil; energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruses nr 58 sätestatud, taotlusvooru avamise tähtpäeval kehtivatest nõuetest;  hoone laiendamise korral arvutatakse ETA kogu laiendatud hoone kohta. 6. Hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel arvutatakse, arvestades alljärgnevat:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ja need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega;  ülalpidamiskulude ja tarnitud energia hulka arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamise kulud ning olme- ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude hulka kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Projekti elluviimise eelsed ja järgsed tehnosüsteemide hoolduskulud peavad olema tõendatavad. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes;  hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse ja CO2 ekv muutumise kalkulatsioonid) esitatakse vaid selle paketi kohta, mille kohta taotlus esitatakse;  hoone ülalpidamiskulude, hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise ja CO2 ekv kalkulatsioonid esitatakse järgmiste tabelite kujul: Tabel 1. Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat 1. Tarnitud energiate muutused Kaugküte, kWh/a Küte Ventilatsioon Tarbevee soojendamine Taastuvenergia … Soojus kokku kaugküttest, kWh/a Elekter, kWh/a 4  Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Tarbevee soojendamine Taastuvenergia Energiasimulatsioonides vabasoojusena mitte arvestatav* … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a Küte Ventilatsioon Tarbevee soojendamine …. Kütused kokku, kWh/a Tarnitud (kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2a) 2. CO2 ekv heite muutus, kg CO2 ekv/a CO2 ekv heide kaugküte ja/või Lisada arvutuse kütused aluseks olnud eriheitetegur CO2 ekv heide elekter Lisada arvutuse aluseks olnud eriheitetegur CO2 ekv heide kokku * Energia, mis ei osale vabasoojusena kogu hoones (nt välisvalgustus, vihmaveerenni sulatus, suurköögi kuumutusseadmed jms). Seda energiat ei arvestata simulatsioonimudelites, kuid see energia peab sisalduma summaarses tarnitud energias ning energia, ülalpidamiskulude ja CO2 ekv muutuste kalkulatsioonides. Tabel 2. Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2a) 5 7. Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed pannakse kokku järgmiste kriteeriumide alusel:  arvutuste tegemisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest;  küttesoojuse andmed (tarnitud energia) kalendriaasta kohta taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Normaalaasta kraadpäevade arv on hoone asukoha piirkonna keskmine kraadpäevade arv aastas ajavahemikus aastatel 2004–2023, mille väärtus saadakse ehitisregistrist. Küttesoojuse ülalpidamiskulud kalendriaasta kohta leitakse konkreetse kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi ning normaalaastaks taandatud konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena. Küttesoojuse energiatariif arvutatakse järgmise valemi järgi: tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ konkreetse kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku);  kui viimase kolme aasta jooksul on hoones tehtud selliseid tegevusi või toimunud muutusi, mis on energiatarvet oluliselt mõjutanud, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste või muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga neile teadaoleva kohapealse olustiku põhjal. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta lisatakse energiaauditisse. 8. Projektijärgse kalendriaasta prognoosi koostamisel juhindutakse alljärgnevast:  prognoosi koostamisel lähtutakse energiaarvutuste baasaasta (nn EstonianTRY 1990- 2020) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tehakse valideeritud tarkvara abil;  energiakalkulatsioonide lähteandmed esitatakse MTM-i nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  energiahindade puhul kasutatakse konkreetse energiakandja tariifiks (nt €/kWh) energiaauditi objekti konkreetse energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetilist keskmist tariifi;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestatakse ka võrku müüdav elektrienergia hoone energiatarbimisest maha. See tähendab, et tarnitud elektrienergia (tabel 1) väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra, arvestades juhendis sätestatud piiranguid. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi kõnealuse meetme jaoks tehtavates arvutustes (tabel 1: tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon ja hoone ülalpidamiskulude kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb järgida selles määruses kehtestatud kasvuhoonegaaside heite ja tarnitud energia vähendamise nõuet ja eeltoodud piirangut ei kohaldata;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi kõnealuse meetme jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 6  50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde elluviimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, määravad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete prognoosimisel selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmise energiatarbe energiaauditi koostamise ajal parima teadaoleva info alusel;  kui energiatõhususe tööde elluviimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, lähtuvad energiaaudiitor ja hoone omanik tarbimisandmete prognoosimisel konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine kõnealuse meetme jaoks tehtavates arvutustes (hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest. Muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones eeltoodud piirangut ei kohaldata.  hoone laiendamise korral juhindutakse prognoositavate energiate arvutamisel olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest. Olemasolevaid vahetult laiendusega külgnevaid välispiirdeid, mis muutuvad seetõttu sisepiireteks, või mis lammutatakse või mida muudetakse, käsitatakse prognoositavate energiate (soojuskadude) arvutamisel endiselt kui olemasolevaid välispiirdeid, see tähendab, et nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt soojusläbivus) jäävad endiseks ja eelduseks on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks kui hoone välisseinad soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, muudetakse dünaamilise simulatsiooni mudelis võrreldes olemasoleva olukorraga ainult välisseintega seotut (nt soojusläbivus, joonsoojusläbivus) ja olemasoleva hoone osa lagi, mis varem oli katus, jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel pool on välisõhk). Näiteks kui hoone muutub pikemaks ja seetõttu olemasolev välissein lammutatakse või seda muudetakse (nt tehakse seina avasid vms), jääb see sein mudelis ikka endiseks (seina, avatäite jms soojusläbivus ja mõõtmed, teisel pool seina on välisõhk). 9. Dünaamilise simulatsioonimudeli koostamisel ja arvutustulemuste kasutamisel juhindutakse järgmisest:  kõigepealt koostatakse hoone energiabilanss, lähtudes viimase kolme aasta tegelikust energiatarbimisest, ja selle järgi kalibreeritakse praeguse olukorra kohane simulatsioonimudel (edaspidi M1);  mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid, kasutusajad, vabasoojused jms EIM-i nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru avamise tähtpäeval, sealhulgas on baasaastaks nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel olemasolevale olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M2;  mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate 7  energiakasutustena (tabelis 1 „Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“). Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3;  konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumiõhu temperatuurid jms) EIM-i nr 63 ja MTM-i nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega, mis kehtivad taotlusvooru avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel;  hoone laiendamise korral tehakse järgmist: o koostatakse mudel M1 ja M2 sarnaselt eespool kirjeldatule; o mudelis M1 muudetakse konkreetses paketis loetletud olemasolevasse hoonemahtu kavandatud meetmete põhjal sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi välispiire muutub hoone laiendamise tulemusel tinglikult sisepiirdeks, tuleb mudelis seda piiret käsitada siiski samamoodi, nagu oli tehtud mudelis M1 (soojusläbivused, mõõtmed jms jäävad endiseks, teisel pool piiret on välisõhk jms). Energiaarvutuste baasaastaks on nn Estonian-TRY 1990‒2020. Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis 1 „Tarnitud energiakasutuse ja CO2 ekv heite muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“); o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab kajastama hoonet tervikuna nii, nagu see on kavandatud, see tähendab sisaldama nii olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega kui ka laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub hoone laiendamise tulemusel sisepiirdeks või see lammutatakse, siis sellisena seda mudelis ka kirjeldatakse. Mudeli koostamisel juhindutakse EIM-i nr 63 ja MTM-i nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest, mis kehtivad taotlusvooru avamise tähtpäeval. Energiaarvutuste baasaasta on nn Estonian-TRY 1990‒ 2020. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel. 10. Energiaauditis tuleb kajastada projektiga saavutatav CO2 ekv heitkoguse prognoositav kokkuhoid, mille arvutamisel lähtutakse tabelis 1 kajastatud tarnitud energiakasutuse andmetest ja alljärgnevast:  tarnitud elektrienergia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv heitkoguseks kasutatakse eriheitetegurit 0,612 kg CO2 ekv /kWh;  tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (kWh) ümberarvutamisel CO2 ekv heitkoguseks kasutatakse eriheitetegurit 0,157 kg CO2 ekv /kWh;  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, juhindutakse soojusenergia tootmiseks kasutatud energia kogustest ning tehakse CO2 ekv heitkoguse arvutus, lähtudes alljärgnevast: maagaas – 0,195 kg CO2 ekv/kWh; veeldatud gaas (LPG) – 0,228 kg CO2 ekv/kWh; vedelgaas (LNG) – 0,195 kg CO2 ekv/kWh; biomass (nt puiduhake, saepuru) – 0,00023 kg CO2 ekv/kWh; kerge kütteõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh; kerge põlevkiviõli – 0,267 kg CO2 ekv/kWh; raske põlevkiviõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh; 8  raske kütteõli – 0,279 kg CO2 ekv/kWh. Andmed pärinevad Kliimaministeeriumi organisatsioonide kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälje mudelist. Andmeallikas Kliimaministeeriumi veebileht: https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/rohereform/organisatsioonide- jalajalg#mudel „KHG jalajälje arvutusmudeli eriheitetegurid 2025.xlsx“. Kaugkütte andmed on seejuures mudelis keskmistatud Eesti kaugkütte tootjate andmete põhjal, mis on võetud riigihalduse ministri määruse nr 31 „Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele“ 7.01.2022 seletuskirjast (kütuse osakaalud 2022). 11. Auditisse lisada taotletavas paketis sisalduvate kõigi energiasäästumeetmete paketis olevate materjalide, seadmete, konstruktsioonide, süsteemide jms energiatõhusust iseloomustavad parameetrid tabel 3 toodud näidisvormil Tabel 3. Näidis hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis sisalduvate tööde tegemiseks kasutatavate kõigi konstruktsioonide, materjalide, süsteemide, seadmete jms energiatõhusust iseloomustavate parameetrite esitamiseks energiaauditis1 Meede Ühik Tõendamismeetod Audit2 Projekt3 Teostus Märkuse 4 (standardite puhul d vastavalt kehtivale redaktsioonile) Välispiirete soojustus Sein U W/(m2·K) EVS-EN ISO ≤ 6946, EVS 908-1 Katus U W/(m2·K) EVS-EN ISO ≤ 6946, EVS 908-1 Põrand U W/(m2·K) EVS 908-1, EVS- ≤ EN ISO 13370 Uks U W/(m2·K) Tootja andmed, ≤ EVS-EN ISO 10077 Aken U W/(m2·K) Tootja andmed, ≤ EVS-EN ISO 10077 Ventilatsiooni süsteem SFP kW/(m³/s) Kogu hoone ≤ kaalutud keskmine poolsaastunud filtritega; EVS- EN 16798-3 Tagasti % Tootja andmed; ≥ temperatuuri hoone suhtarv energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Heitõhu °C Tootja andmed; ≤ minimaalne hoone temperatuur energiatõhususe arvutamise 9  metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon PV paneelid Aastane MWh/a Hoone ≥ toodang energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon; arvutus energiaarvutuse baasaasta kliimaandmete alusel, arvestades paneelide suunda, kallet ja varjusid Soojuspump Aasta Hoone ≥ keskmine COP energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Valgustus W/m2 Hoone ≤ energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Küttesüsteem Kütteallika % Tootja andmed; ≥ kasutegur / hoone hooajaline energiatõhususe tõhusus arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Küttegraafik ja °C Projektlahendus juhtimine või automaatika seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Soe tarbevesi Tarbevee % või Tootja andmed; ≥ soojendamise COP hoone tõhusus / COP energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Tarbevee W/m või Projektlahendus, ≤ jaotus- ja kWh/a isolatsiooni ringlustorustik andmed või u soojuskadu energiaarvutuse 10  väljavõte; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Jahutussüstee m Jahutusseadme EER / Tootja andmed; ≥ hooajaline SEER hoone tõhusus energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Jahutuse °C Automaatika seadeväärtus seadistus, projektlahendus või energiaarvutuse väljavõte Automaatika ja juhtimine Vajaduspõhine ppm / m³/s Projektlahendus, ventilatsioon automaatika seadistus või mõõdistusprotoko ll; EVS-EN 16798-1, EVS-EN 16798-3 Valgustuse Projektlahendus, juhtimine juhtimisvii automaatika s kirjeldus või seadistus; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon Õhupidavus Õhulekkearv m³/(h·m²) Õhulekketest või ≤ q50 mõõteprotokoll; EVS-EN ISO 9972 Akende päikeseläbivu s ja varjestus Klaasi g- - Tootja andmed; ≤ väärtus EVS-EN 410 Varjestustegur - Projektlahendus, ≤ / tootja andmed või varjestuslahen energiaarvutuse dus väljavõte Energiaarvut use terviktulemus ETA / kWh/(m2· Energiaarvutuse ≤ arvutuslik a) aruanne või 11  energiakasutus energiamärgis; hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus nr 58, kehtiv redaktsioon 1 Sisustab energiaaudiitor vastavalt valitud energiatõhusustööde paketile, vajadusel ridu lisades või kustutades. Tabeli andmeid kasutatakse, et lihtsustada erinevates projekti elluviimise etappides energiatõhusust mõjutavate energiasäästumeetmete parameetrite jälgimist. 2 Täidab energiaaudiitor 3 Kontrollib tellija ja projekteerija 4 Kontrollib tellija ja omanikujärelevalve 12