Arvamus turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse osas lühiajalise üürituru korrastamiseks

Teie: 16.06.2026 nr 2-1/2158-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie: 01.09.2026 nr 1-10/0200-1 Arvamus turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse osas lühiajalise üürituru korrastamiseks Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) osas, mille eesmärgiks on välja selgitada võimalikud suunad turismiseaduse (edaspidi TurS) muutmiseks, et korrastada lühiajalise üüri turgu teenuste pakkumise vaatest. Statistikaameti jaoks on oluline, et kavandatavad muudatused võimaldaksid jätkata statistika tegemist selgelt piiritletud majutusteenuse pakkujate osas. Samas tuleb lähtuda põhimõttest, et hõlmatavad isikud ja ettevõtted on motiveeritud enda kohta andmeid avaldama, mis ei põhjusta ebamõistlikku halduskoormust. Siinjuures tuleks kaaluda võimalikult suures ulatuses juba andmekogudes sisalduva info taaskasutamist, mis ühtlasi toetab andmete ühekordset esitamist. Järgnevalt esitame Statistikaameti peamised seisukohad VTK-s toodud ettepanekute osas. Eraldi saadame e-kirja teel näiteid Statistikaameti tänasest praktikast, mis on tehnilisemat laadi. 1. Majutusteenuse mõiste statistilise võrreldavuse tagamiseks VTK autorid pakuvad punkti 3.1 all välja uue mõiste, mille kohaselt oleks majutusteenus tasu eest osutatav ajutise majutuse teenus, mille sisuks on püsivalt või korduvaks osutamiseks suunatud majutuse pakkumine või kättesaadavaks tegemine lühiajaliseks kasutamiseks kolmandatele isikutele, sealhulgas elektrooniliste kanalite või vahendusplatvormide kaudu, kui majutuse kestus ei ületa kolme kuud. Statistikaameti hinnangul tuleb mõiste sisustamisel keskenduda sellele, et tegemist on lühiajalise ööbimisvõimaluse pakkumisega ning juba seaduse tekstis tuua välja võimaliku teenusepakkuja jaoks selgelt sõnastatud piirangud, mis on arusaadavad ilma seletuskirjata. Tuginedes arengutele majutusteenuseid puudutava statistika tootmises ja selle reguleerimises EL üleselt, tuleks vältida majutusteenuse pakkujate defineerimist voodikohtade arvu järgi, kuivõrd EL turismistatistikat käsitleva määruse nr 692/2011 muutmisega on võimalik, et ka EL lävend kaotatakse. Näiteks ka nimetatud EL määruse alusel edastatakse Eurostatile igal aastal vaatlusest välja jäetud väiksema voodikohtade arvuga majutusettevõtetes residentide ja mitteresidentide ööbimiste hinnanguline üldarv võrdlusaastal. Täna lähtub Statistikaamet TurS § 17 lõikes 1 esitatud mõistest majandusüksus, mille kaudu osutab ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames majutusteenust, kusjuures see võib toimuda nii põhi- kui kõrvaltegevusena. Majutusettevõtja mõiste on kasutusel ka EL määruses nr 692/2011. Statistikas nimetame vastavat majandusüksust majutuskohaks, mis on asutus või hoone, kus saab ööbida. See tähendab, et majutusettevõte ei ole sama mis äriühing ning ühe äriühingu all võib tegutseda mitu majutuskohta. Kuigi siinkohal on rõhutatud, et muudatus ei Statistikaamet Tatari 51, 10134 Tallinn rg-kood 70000332; tel 625 9300 [email protected], www.stat.ee  mõjuta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) kasutamist, sest EMTAK on lihtsalt statistiline klassifikaator ega ole ka järelevalve tegemise alus, on Statistikaameti seisukoht, et ilma klassifikatsiooni kasutamata ei ole võimalik majutusettevõtteid määratleda ega ka nende tegevust hinnata. Kui kasutada majutusettevõtte asemel mõistet majutuskoht, siis võimaldaks see hõlmata ka juhte, kui teenust pakub eraisik, kuigi Statistikaamet täna eraisikute poolt pakutavate majutusteenuste kohta andmeid ei kogu. See tuleks kõne alla siis, kui need andmed oleksid kättesaadavad andmekogude baasil ja seoses võimaliku registreerimiskohustusega. 2. Erandite ajakohastamise kooskõla praktikaga VTK punktis 3.2 kajastatud TurS § 17 lõike 3 sätestatud erandite ümbersõnastamise osas sooviksime täpsustusi. Töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamise erand võib jätta mulje, et tööreisidel viibivate isikute kohta pole andmed vajalikud ning ebaselge on, kelle suhtes vastav töö- või teenistussuhe on pädev. Eluruumi kasutusse andmine elukoha tagamise eesmärgil, sealhulgas üürilepingu alusel on mitmeti mõistetav võrreldes varasema definitsiooniga. Teatavasti on võimalik ka kuni 3 kuud ööbimist majutusettevõttes ajutise elukohana ilma üürilepinguta ja sel juhul peaks seda ikkagi lugema majutusteenuseks. Haridus- või teadusasutuse poolt õppijate või töötajate majutamise puhul võib aru saada ka nii, et kui üliõpilane või õppejõud suunatakse mingil põhjusel ajutiselt elama hotelli, siis seda ei ole vaja arvesse võtta. Uue erandina lisatakse majutus, mida osutatakse sotsiaal- või tervishoiuteenuse osana või sellega lahutamatult seotud tegevusena. Siin soovitame kaaluda, kas on vajalik seda punkti lisada, kuna need üksused, mis pakuvad siin loetletud teenuseid, ei ole majutusettevõtted, samas ei tohiks see punkt jääda kaheti mõistetavaks. Näiteks võib siit välja lugeda, et majutusstatistika ei peaks hõlmama SPA-sid ja sanatooriume, kus viibitakse nii tervise turgutamise kui puhkuse eesmärgil. Samuti on uueks erandiks majutus, mida pakutakse laagri-, spordi-, huvi- või noorsootöö tegevuse raames, kui majutus on selle tegevuse lahutamatu osa ega ole iseseisvalt majutusteenusena kättesaadav. Siinkohal jääb arusaamatuks selle erandi vajalikkus olukorras, kus majutusettevõtteks loetakse ka puhkekülad ja puhkelaagrid ning laagriplatsid, mis peaksid olema hõlmatud statistikaga (EMTAK tegevusala I553). Välja soovitakse jätta erand erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamisel elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms). Kuivõrd sellise majutuse pakkumine on teatud mõttes trend, siis palume kaaluda, kas selliste majutusvõimaluste pakkumise välistamine statistikast on asjakohane, vt nt https://puhkaeestis.ee/et/kuhu-minna/loodussobralikud-oomajad-keset-loodust. 3. Majutusettevõtte liikidest loobumise mõju statistika tegemisele VTK punktis 3.3 kaalutakse võimalust vaadata üle TurS §-is 18 sätestatud majutusettevõtte liigid (nt hotell, külaliskorter jms), millega omakorda on seotud majutusteenuse osutamise tehnilised ja kvaliteedinõuded. Kavandatava muudatuse järgi jääb üldmõistena kasutusele majutusteenus, millega regulatsiooni kese liigub ettevõtte vormilt teenuse osutamisele ning nõuded kehtivad teenuse osutamisele sõltumata majutuse liigist. Majutuskohtade põhiliste liikide tänane jaotus kattub sisuliselt EMTAK-is sisalduva jaotusega. Sealjuures loetakse majutusteenuseks ka laagri- või haagissuvilaplatsidel pakutavat ööbimist. Turiste teenindavad majutuskohad on jaotatud kahte põhirühma: kollektiivmajutus (teenindavad turiste äriüksustena) ja eramajutus, kuid tänane majutusstatistika kajastab ainult kollektiivmajutuskohtade andmeid. Sealjuures peaksid kõik põhi- või kõrvaltegevusena majutusteenust pakkuvad ettevõtted mahtuma EMTAK2025 järgi jaotis I55 Majutus tegevusalade alla, et neid saaks käsitleda statistiliste üksustena. Ka äriregistrile majandusaastaaruande esitamisel toimub ettevõtte tegevusala määratlemine EMTAK koodi järgi. Eraisikule, kes tegutseb majutusteenuse pakkumisega, kuid mitte ettevõtluse vormis, EMTAK tegevusala  ei määrata. Juhul kui äriregistri järgi ettevõte tegeleb muu tegevusalaga kui majutus, kuid omab teadaolevalt majutuskohta (näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse puhkaeestis.ee andmebaasi kaudu), siis see on tema kõrvaltegevusala ja klassifitseeritakse statistilises profiilis kohaliku tegevusala üksusena majutusettevõtte ehk toimlana EMTAK koodiga tegevusala Majutus I55 all (sisuliselt kõrgema taseme jaotuses hotellid ja sarnased majutuskohad, puhke- ja muud lühiajalised majutuskohad ning kämpingud ja haagissuvilaplatsid, kuid EMTAK viies tase on aluseks majandustegevuse korrektse tegevusalakoodi lõplikul valikul). Kui majutuskoht määratleb ennast muu tegevusalaga (6820 "Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus" või 9329 "Mujal liigitamata lõbustus- ja vaba ajategevused"), siis sellist üksust majutustegevuse uuringusse ei hõlmata. Seega võib majutusettevõtte liikidest loobumine tekitada segadust ka teenusepakkujatele endile, kui puuduvad vastavad selgitused, kuidas enda määratlemine kooskõlas TurS-i ja EMTAK-iga oleks korrektne. See omakorda võib mõjutada statistika tegemise põhimõtete järgimist. 4. Teenuse osutaja andmete talletamine taaskasutamiseks VTK punktis 3.4 tuuakse välja, et 2025.a Civitta Eesti AS ja Tallinna Ülikooli poolt rakendusuuringus „Lühiajalise üüri turg Eestis“ pakutakse üheks lahenduseks KOV-del ja ka teistel järelevalveasutustel tervikliku ja usaldusväärse ülevaate saamiseks lühiajalise üüri teenuse osutajatest olemasolevate andmete paremat kasutamist ja nende paremaks kättesaadavaks tegemist. Statistikaamet viitab asjaolule, et pärast nõude kaotamist majandustegevuse registris (edaspidi MTR) majutuskohti registreerida, on tekkinud teatav valimi viga, kuna puudub terviklik usaldusväärne allikas, millele tuginevalt saaks olla 100% kindel, et näiteks kõik alates viiest voodikohast majutuskohad on hõlmatud. Seda põhjusel, et info majutuskohtade olemasolu kohta pärineb kas äriregistrist (kus on oluline märkida majandusüksuse põhitegevusala, mis ei pruugi olla Majutus) või puhkaeestis.ee andmebaasist. Statistikaameti peamine huvi, lähtuvalt talle seaduse alusel pandud ülesandest, on regulaarselt andmetele juurdepääsu võimaldamine asjakohase statistika tootmiseks, mis hõlmab infot registreeritud ja ka tegevuse lõpetanud majutuskohtade kohta, sh nende majutuskohti iseloomustavate andmete (majutuskoha asukoht, operaator, tubade ja voodikohtade arv) kohta. Leiame, et majutuskohtadest ülevaate saamiseks on oluline mingil kujul majutuskohtade registreerimise süsteem, kuna vastasel korral puudub ikkagi riigiülene või KOV tasemel ülevaade majutusteenuse pakkujatest (nii ettevõtted kui eraisikud sõltumata suurusest/voodikohtade arvust). Arvestades riigi tasandil suundumust vähendada halduskoormust proportsionaalselt andmete esitamise kohustuse osas, eelistame kokkuleppe saavutamist ühtse andmeallikana ühe kontaktpunkti vaates, mis võib hõlmata endas näiteks teavitamiskohustuse laadset registreerimist. 5. Täpsustused seoses statistika tegemise protsessi kirjeldusega Statistikaamet juhib tähelepanu ka mõnedele ebatäpsustele seoses statistika tootmise protsessi kirjeldamisega, mida tuleks edaspidi vältida. Esmalt palume korrigeerida infot, mis on esitatud VTK punktis 3.1.6.4. Seal on väide, et tulenevalt EL määrusest nr 692/2011 peavad vähemalt viie voodikohaga majutuskohad esitama Statistikaametile iga kuu andmeid majutatute, ööbimiste, külastajate päritolu ja majutuskoha kasutuse kohta. Nimetatud määruse lisa 1 kohaselt on piisav statistika kogumine alates 10 voodikohast, mis ei välista, et liikmesriigid turu suurust arvestades koguvad infot teadlike otsuste tegemiseks ka väiksemate mahtude korral. Kuigi hetkel on MKM olnud huvitatud andmetest alates 5 voodikohast, võib see edaspidi muutuda. VTK punktis 4.2.3. seoses lühiajalise üüri turu detailsema ülevaate kirjeldusega on majutuskohtade müügimahtude puhul mainitud Statistikaameti tabeli TU410 andmeid, kuid need kajastavad näitajaid üksnes ettevõtte põhitegevuse järgi. Lisaks on punkti 4.2 joonealuses märkuses 45 viidatud, et arvutustes on eeldatud, et valdav osa hostelite ning puhkekülade ja -  laagrite ööbimistest kajastub ka Eurostati platvormipõhistes andmetes ehk toimub majutusplatvormide kaudu. Selline väide pole korrektne, kuna nimetatud statistika hõlmab üksnes veebiplatvormide kaudu pakutavat puhkuse- ja muud lühiajalist majutust. Loodame, et meie ettepanekuid ja kommentaare on võimalik VTK tagasiside tulemusena plaanitava eelnõu ettevalmistamisel arvesse võtta. Oleme huvitatud edasistest arengutest ning Statistikaameti kaasamisest mistahes aruteludele, kus saame vajadusel jagada lisaselgitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Peadirektor Koostajad: Piret Pukk 5302 1164, [email protected]