II Lisa, 2. liide Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks ( Ühissätete määruse artikkel 95) Ettepaneku esitamise kuupäev V: 14.02.20253 Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist. A. Peamiste elementide kokkuvõte Prioriteet Fond Erieesmärk Piirkonnakategooria Summa, mis on kaetud kuludega sidumata rahastamisega Hõlmatud tegevuste liik/liigid Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevad vajalikud täidetavad tingimused/saavutatavad tulemused näitaja Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevate vajalike täidetavate tingimuste/saavutatavate tulemuste mõõtühik Toetusesaaja(te) le hüvitise maksmiseks kasutatava hüvitamismeetodi kavandatav liik Kood 1 ( 18 ) Kirjeldus Kood 2 ( 19 ) Kirjeldus PO1 ERF RSO1.5 D igitaalne ühenduvus NUTS 2-EE00 45 000 000 EUR (ERF ) 034 Lisanduvad aadressid Tingimus: 25 allkirjastatud toetusotsust Tulemus: 10 000 täiendavat aadressobjekti väga suure läbilaskevõimega lairibaühendusega N /A RTK poolt allkirjastatud toetuste otsused Täiendavad väga suure läbilaskevõimega lairibaühendusega aadressobjektid Allkirjastatud toetusotsuste arv Täiendavate väga suure läbilaskevõimega lairibaühendusega aadressiobjektide arv FLNC B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta) 1. Tegevuse liigi kirjeldus Lairibaühenduse arendamine maapiirkondades väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude (VHCN) rajamise kaudu, et tagada gigabit -ühendus maapiirkondade majapidamistele, ettevõtetele ja asutustele. Alates 2018. aastast on Eesti toetanud lairibaühenduse juurdepääsuvõrkude arendamist kokku 51,1 miljoni euro ulatuses. Selle tulemusena on ligikaudu 46 000 aadressobjekti juba saanud juurdepääsu fiiberoptilisele võrgule ning tööd käivad veel umbes 11 000 aadressobjekti ühendamiseks. Kuna Eestis on endiselt ligikaudu 120 000 aadressobjekti (millest umbes 70 000 kasutatakse aastaringselt), millel puudub püsivõrk, mis võimaldaks vähemalt 100 Mbit/s kiirusega lairibaühendust, on vajalik jätkata riikliku rahastusega kaasaegse lairibainfrastruktuuri rajamist turutõrkepiirkondades, et vähendada piirkondlikke ebavõrdsusi. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks tagada, et 2030. aastaks oleks igal pool saadaval vähemalt 1 Gbit/s kiirusega püsiühendus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb Eestis rajada võrk 120 000 aadressobjektile, mille hinnanguline kogumaksumus on umbes 800 miljonit eurot. 2024. aasta uuringu leiab siit: https://ttja.ee/eraklient/ametist/lisainfo-ja-dokumendid/uuringud#lairibataristu-maksu Uuringu kaardirakendus võimaldab vaadata lairiba passiivse infrastruktuuri ehituse indikatiivseid hindu FTTH ja 5G võrkudele, mis võimaldavad püsiasukohtades 1 Gbit/s kiiruseid. Indikatiivseid hindu saab näha maakonna ja omavalitsuse lõikes. FNLC raames pakutava toetuse eesmärk on aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrkude rajamisele, võimaldades lõppkasutajatel juurdepääsu vähemalt ülikiirele lairibaühendusele. Skeem toetab juurdepääsuvõrkude ehitamist turutõrkepiirkondades, st kohtades, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega juurdepääsuvõrk ning kus telekommunikatsioonioperaatorid ei plaani selliseid võrke ehitada 2029. aasta lõpuks. Neid piirkondi nimetatakse abikõlblikeks sihtpiirkondadeks, mis määratakse kindlaks ministri määruse jõustumise ajal kehtiva olukorra alusel, võttes arvesse avalike konsultatsioonide tulemusi. Lisaks kehtestatakse ministri määrusega käskkirjaga nimekiri abikõlblikest aadressobjektidest, mis avaldatakse koos avatud taotlemise materjalidega Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) veebilehel. RTK avaldab taotlusvooru väljakuulutamise teate oma veebilehel, meetme avatud taotlusvoor on kavas avada 2025. aasta teises või kolmandas kvartalis. Toetuse saaja ja sihtrühm FNLC skeemi toetuse saaja on Justiits- ja Digiministeerium , kes töötab välja ka toetuse andmise tingimused (TAT) . Avatud taotlusvooru sihtrühm ( TAT alusel jagatava toetuse abikõlblik sihtrühm ehk lõppkasusaajad ) on : telekommunikatsioonioperaatorid, telekommunikatsioonivõrkude ehitusettevõtted, omavalitsuste kontrollitavad kommunaalettevõtted. Toetatavad tegevused: Juurdepääsuvõrgu projekteerimisega seotud kulud; Juurdepääsuvõrgu ehitamisega seotud kulud, sealhulgas vajalikud materjalid, omanikujärelevalve ja võrgu dokumentatsioon; Teenuste pakkumiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine. Eelarve : FNLC eelarve on koostatud koostöös telekommunikatsiooniettevõtetega ning tuginedes senisele toetusskeemide (RRF) rakendamise kogemusele. Sihttase põhineb eeldusel, et ühe aadressobjekti ühendamiseks liitumise võimaluse loomiseks vajaliku toetuse suurus on umbes 4 500 eurot (täpsem info lisatud ENG dokumendis lk 15). Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) kavandatud toetus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamiseks on 45 miljonit eurot (keskmiselt 4 500 € x 10 000 aadressobjekti). 45 miljoni euro suurune eelarve sisaldab ainult toetust rajatavale väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgule, võrguoperaatorid valitakse läbi avatud voorude. Eelarve ei sisalda muid kulusid (nt mee tme rakendamisega seotud kulud , RTK halduskulud jms). Samuti ei sisalda eelarve võrguoperaatorite halduskulusid pärast seda, kui võrk on valminud. Riigiabi : Lairibavõrkude rajamise rahaline toetus on riigiabi vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (GBER) artiklile 52. Kõiki GBER- is sätestatud tingimusi tuleb toetuse rakendamisel täita. Komisjonile riigiabi teatise saatmine ei ole vajalik. Määruse alusel ei anta toetust juhtudel, mis on sätestatud GBER artikli 1 lõigetes 2–6. Samuti ei anta määruse alusel toetust raskustes olevatele ettevõtetele GBER-i artikli 2 lõike 18 tähenduses. Kokkuvõttes aitab FNLC skeem kaasa väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu rajamisele , et võimaldada aadressobjektidele (nii majapidamistele kui ka äripindadele) ülikiiret internetiühendust. Võrgud rajatakse piirkondadesse, kus need praegu puuduvad . 2. Erieesmärk / erieesmärgid RSO1.5 Digitaalne ühenduvus 3. Täidetavad tingimused või saavutatavad tulemused Tingimus: 25 allkirjastatud toetusotsust Tulemus: 10 000 täiendavat aadressobjekti väga suure läbilaskevõimega lairibaühendusega 4. Tingimuste täitmise või tulemuste saavutamise tähtaeg 31.12.2029 5. Näitaja määratlus Tingimus: Allkirjastatud toetusotsused Digitaalselt allkirjastatud toetusotsuste arv lairibaühenduse projektidele, mis on saanud positiivse toetusotsuse pärast taotlusvooru korraldamist , kusjuures iga projekt vastab määruse tingimustele: aitab kaasa väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude rajamisele, hõlmab passiivse lairiba juurdepääsuvõrgu infrastruktuuri rajamist. Allkirjastatud toetusotsus peab sisaldama järgmist teavet: projekti nimi ja number, projekti elluviija nimi ja registrikood, toetusotsuse kuupäev, toetuskõlblike kulude kogusumma, toetuse suurus, aadressobjekti de arv, millele luuakse võimalus väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduseks, projekti elluviija õigused ja kohustused. Projektis määratletakse ka „hind ühe aadressobjekti kohta“, mis tähendab toetuse summat, mis on vajalik ühe aadressobjekti objekti ühendamisvõimaluse loomiseks juurdepääsuvõrku. Tulemus: Täiendavate aadressobjektide arv väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduse ga liitumise võimalusega Aadressobjekt iks võib olla eluruum või ettevõte. Eluruum määratletakse järgmiselt: „tuba või tubade komplekt püsiehitises või hoone struktuurselt eraldatud osa, mis (...) on mõeldud ühe eraisiku majapidamise elukohaks aastaringselt“ (vt Euroopa Komisjoni ( Eurostat ) määratlus). See ei tähenda eluruumi tubade arvu arvestamist, vaid et iga eluruum on üks tervik, milles võib elada leibkond, olenemata tubade arvust. Siia kuuluvad kõik eluruumid stuudiokorteritest kuni häärberiteni. Ettevõte määratletakse Äriseadustiku tähenduses. Eeldatakse, et 1 aadressobjekt = 1 ettevõte 6. Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevate vajalike täidetavate tingimuste/saavutatavate tulemuste mõõtühik Tingimus: Allkirjastatud toetusotsuste arv Tulemus: Täiendavate aadressobjektide arv väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduse ga liitumise võimalusega 7. Vahetulemused (kui kohaldatav), mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks, ja hüvitamise ajakava Vahetulemused Kavandatud kuupäev Summad (eurodes) Tingimus nr 1: 25 allkirjastatud toetusotsust 31.03.2026 6 750 000 (15%) Tulemus nr 1: 2 000 täiendavat aadressobjekti väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduse ga liitumise võimalusega 31.12.2027 11 250 000 (25%) Tulemus nr 2: 6 000 täiendavat aadressobjekti väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduse ga liitumise võimalusega (kumulatiivne) 31.12.2028 13 500 000 (30%) Tulemus nr 3: 10 000 täiendavat aadressobjekti väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduse ga liitumise võimalusega (kumulatiivne) 31.12.2029 13 500 000 30% 8. Kogusumma (sealhulgas liidu ja liikmesriigi rahastamine) 64 300 000 EUR (sh EL kaasrahastus 45 000 000 EUR) 9. Kohandamismeetod(id) N/A 10. Tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimine (ja kui on asjakohane, vahetulemused): — kirjeldada, millist dokumenti / milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimiseks (ja kui asjakohane, iga vahetulemuse kontrollimiseks); — kirjeldada, kuidas juhtimiskontrolle (sealhulgas kohapealseid kontrolle) tehakse ja kes neid teeb; — kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine. 1. Taotlusvoor väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamise toetamiseks Justiits- ja Digiministeerium (FNLC skeemi toetuse saaja, JDM) avaldab projektide valikukriteeriumid. Ministri määrus toetuse andmise tingimuste kohta on avaldatud Riigi Teatajas ja jõustunud. Lisaks määrusele allkirjastatakse ministri käskkiri, mis sisaldab nimekirja abikõlblikest aadressobjekti objektidest, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega püsiühendus. Lingid Riigi Teatajale, määruse koopiad ja allkirjastatud ministri käskkiri esitatakse koos rahastatud projektide nimekirjaga. 2. Taotlusvooru avaldamine Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avaldab taotlusvooru avamise teate oma veebilehel, kust taotlejad leiavad kogu vajaliku info, sealhulgas: Otselingid Riigi Teatajas avaldatud toetuse määrustele, Viite e-toetuste keskkonnale (SFOS), kus saab esitada taotlusi. Veebilehe kuvatõmmis ja link esitatakse koos rahastatud projektide nimekirjaga. 3. Taotlusvoorude menetlemine ja dokumentide haldamine E-toetuste keskkonda (SFOS) kasutatakse: taotlusvoorude korraldamiseks, projektide hindamiseks ja haldamiseks, vajalike dokumentide kogumiseks ja säilitamiseks. 4. Taotluste hindamine ja toetuse tingimuste kontrollimine RTK kontrollib taotlusi ja veendub toetuse andmise tingimuste täitmises, sh aadressobjekti de sobivuses (võrreldakse taotluses esitatud aadressobjekte ministri käskkirjas toodud nimekirjaga). Toetused eraldatakse ainult aadressobjekti dele, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s püsiühendus (GBER art 52 alusel määratletud "valged alad"). Iga aadressobjekt on varustatud unikaalse tunnusega, mis tagab, et ühtegi aadressobjekti ei rahastata topelt. Ainult üks taotlus võib saada toetust konkreetse aadressobjekti ühendamiseks. Projekt ja taotleja, kes vastavad kõigile määruses sätestatud tingimustele, saavad positiivse hinnangu ning RTK allkirjastab digitaalselt toetusotsuse, mis lisatakse SFOS-süsteemi ning projekt märgitakse "RAHASTATUD" staatusega. Tulemuste ja tingimuste täitmise kontroll 1) Tingimuse täitmise tõendamine S FOS -i (Struktuurivahendite Seire- ja Informatsiooni Süsteem) andmetest koostatakse rahastatud projektide nimekiri, mis sisaldab: projekti nimi ja number, projekti elluviija nimi ja registrikood, projekti kogutoetuskõlblikud kulud ja toetuse suurus, aadressobjektide arv, millele luuakse võimalus väga suure läbilaskevõimega lairibaühenduseks, "hind ühe aadressobjekti kohta", st toetussumma, mis on vajalik ühe aadressobjekti ühendamiseks juurdepääsuvõrku (liitumise võimaluse loomiseks) . Digitaalselt allkirjastatud toetusotsused tehakse vajadusel audiitoritele kättesaadava ks d . 2) Tulemuste saavutamise tõendamine SFOS-ist saadakse peale aadressiobjektide ehituse lõppemist toetatud projektide nimekiri, kus iga projekti kohta tuuakse välja: projekti elluviija, projekti nimi ja number, geograafiline piirkond, täiendavate aadressobjektide arv, mis on saanud võimaluse väga suure läbilaskevõimega ühenduseks (vähemalt 100 Mbit/s püsiühendus), aadressobjektide jaotus ettevõtete ja eluruumide vahel. Juhtimis- ja kontrollimehhanismid Riskipõhised kohapealsed kontrollid RTK (vahendusasutusena) viib läbi kohapealseid kontrolle pärast aadressiobjekti de ehituse lõppemist ja vajadusel pärast projekti valmimist lõppemist , et veenduda, kas tegelikud tööd on teostatud vastavalt toetusotsusele ja projektidokumentatsioonile. Iga projekti elluviijat külastatakse vähemalt üks kord (üks elluviija võib vastutada mitme projekti eest). Kohapealsetesse kontrollidesse kaasatakse ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA ), kes kontrollib ja testib võrgu läbilaskevõimet. TTJA vaatab üle ja hindab projekti tehnilisi jooniseid ning saadab oma kinnituse RTK-le , m ille saab vajadusel esitada audiitoritele. Vahetulemuste - ja ju htimiskontrollid Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks, kuivõrd on täidetud sekkumise kontekstis Komisjoni poolt hüvitamise aluseks olevate tingimuste täitmine ja tulemuste saavutamine ning tagamaks, et tegevused oleksid kooskõlas kohaldatava õigusega. Läbi viiakse vaid haldus/dokumendi kontrolle, mis puudutavad vahetulemuste saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist), mis on aluseks maksekohustuse käivitamiseks. Halduslikud ristkontrollid (sh SFOS- is ): 1) Aadressobjektide kontroll ja topeltrahastamise ennetamine Projektitaotluses sisalduv aadressobjekti de nimekir ja võrreldakse ministri määruse käskkirja nimekirjaga (kus on loetletud aadressobjekti d, millel puudub vähemalt 100 Mbit/s püsiühendus). See tagab, et topeltrahastamist ei toimu. Kõik aadressobjekti d, millele toetusega juurdepääsuvõimalus luuakse, registreeritakse vastavas andmebaasis. Andmeid saab avalikult vaadata www.netikaart.ee kaardirakenduses. Vastavad aadress ide andmed kaardile kandmiseks edastatakse RTK poolt TTJA- le . 2) Taotleja ja projekti ristkontroll taotlusvooru etapis SFOS võimaldab kontrollida, millistes projektides on taotleja osalenud kas peamise taotleja või partnerina. Andmeid saab analüüsida järgmiste näitajate põhjal: projekti number, nimi ja staatus, eelarve ja makstud toetuse summa, algus- ja lõppkuupäev, meetme kirjeldus. Kontrollija saab otsustada, kas küsida projektijuhilt lisateavet võimalike kattuvate kulude või tegevuste kohta. Taotleja peab märkima, kas ta on juba taotlenud või saanud rahastust sarnastele tegevustele. 3) SFOS-i süsteem sisaldab halduslikke kontrolle, et kontrollida ja tagada, et topeltrahastamist ei toimuks kuludokumentide tasandil. Süsteem teostab ristkontrolli kuludokumente erinevate rahastusprogrammide vahel. Näiteks ei saa algset kuluarve summat süsteemis muuta, tagades topeltrahastamise tuvastamise. Ainult abikõlblikku summat saab kohandada. Ristkontroll tehakse, tuginedes koguarve summale, arve kuupäevale ja väljastaja e-Äriregistri numbrile. Eelpool toodud meetmed aitavad tõhusalt vältida topeltrahastamist ja tagada, et toetatud lairibaühenduse projektid viiakse ellu läbipaistvalt ja vastavalt seatud tingimustele. 11. Kuludega sidumata rahastamise vormis antavate toetuste kasutamine Kas liikmesriik annab toetusesaajatele toetust kuludega sidumata rahastamise kujul? [JAH/EI] Jah 12. Kontrolljälje tagamise kord Palun märkige selle korra eest vastutav( ad ) asutus( ed ). Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium Toetuse saaja: Justiits- ja Digiministeerium – töötab välja toetuse andmise tingimused. Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) – kontrollib tingimuste täitmist, vahetulemuste saavutamist ja lõpptulemusi vastavalt Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele, programmile ja toetuse tingimustele. Samuti juhib haldusasutus tegevuse tingimuste ja nõuete kujundamist. Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) – korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise, hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid. Vaheorganisatsioon jälgib meetme rakendamist, vastutab projektide kohapealsete kontrollide eest ning menetleb maksetaotlusi. Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti 1 10 . Kõik dokumendid registreeritakse kas SFOS-süsteemis või organisatsioonide dokumendihaldussüsteemides.
II Lisa, 2. liide Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks ( Ühissätete määruse artikkel 95) Ettepaneku esitamise kuupäev Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist. A. Peamiste elementide kokkuvõte Prioriteet Fond Erieesmärk Piirkonnakategooria Summa, mis on kaetud kuludega sidumata rahastamisega Hõlmatud tegevuste liik/liigid Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevad vajalikud täidetavad tingimused/saavutatavad tulemused näitaja Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevate vajalike täidetavate tingimuste/saavutatavate tulemuste mõõtühik Toetusesaaja(te) le hüvitise maksmiseks kasutatava hüvitamismeetodi kavandatav liik Kood ( 18 ) Kirjeldus Kood ( 19 ) Kirjeldus 3 ERF RSO2.1. Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine Ülemineku EUR 8 12 565 350 EUR 04 2 Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine Tingimus: 500 allkirjastatud toetusotsust Tulemus: 8 000 tonni CO₂ ekv vähendamist/aastas N/A RCR29 EIS poolt allkirjastatud toetusotsused korterelamute renoveerimiseks Hinnanguline kasvuhoonegaaside heitkoguste aastane vähenemine valminud projektides Allkirjastatud toetusotsuste arv Tulemus: Tonni CO₂ ekv /aastas FNLC B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta) 1. Tegevuse liigi kirjeldus Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas renoveeritakse vähem kui 1% elamufondist (hoonete energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%). Enamik hooneid (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halvenev kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu aeglane areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on lisaks energiatõhususe eesmärgile oluline arvestada ka "Uue Euroopa Bauhausi " väärtustega, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute renoveerimine ei hoogustu, elab 2030. aastaks ligikaudu 200 000 inimest elamutes, mis on jõudnud oma eeldatava eluea lõpuni. Toetuse andmine elamute renoveerimiseks mõjutab positiivselt korterelamutes elavate inimeste elamistingimusi. Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku renoveerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elamistingimusi. Renoveerimistoetus on suunatud vanematele korterelamutele ja selle eesmärk on viia need kaasaegsete kvaliteedistandarditeni. Need standardid hõlmavad madalamaid energiakulusid, paremat sisekliimat ja suuremat ligipääsetavust, aidates kaasa eluasemete üldisele kvaliteedile. Toetuse saaja kuni 31.12.2026 on vahendusasutus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis tegutseb kaubamärgi " Enterprise Estonia” all. EIS eraldab seejärel omakorda toetust korteriühistutele avatud taotlusvoorude alusel. Toetuse saaja alates 01.01.2027 on vahendusasutus: Keskkonna Investeeringute Keskus. Toetatavate tegevuste loetelu on leitav EISi veebilehel ja toetuse määruse paragrahvis 6. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks fassaadide, katuste, keldrite ja vundamentide rekonstrueerimine ja soojustamine; akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine; soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide ehitamine või rekonstrueerimine; küttesüsteemide ja soojussõlmede asendamine või rekonstrueerimine; jahutussüsteemide paigaldamine või integreerimine ventilatsioonisüsteemidega; elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide moderniseerimine; taastuvenergia kasutamise seadmete paigaldamine. Toetuse andmise tingimuste kohaselt on korterelamu enne 2000. aastat kasutusele võetud elamu, mis sisaldab vähemalt kolme eraldi korterit (elamispinda), st vähemalt kolme korteriga hoone. Sekkumise eesmärk on toetada nii korterelamute terviklikku renoveerimist kui ka eraldiseisva tegevusena korterelamute gaasi-, ahju- või elektripõhiste küttesüsteemide asendamist taastuvenergial põhinevate küttesüsteemidega või nende ühendamist kaugküttevõrku. „Eraldiseisev tegevus“ tähendab, et korterelamu võib taotleda toetust spetsiaalselt vaid selle tegevuse jaoks, ilma et peaks kaasama muid tegevusi. Korteriühistud võivad teha ka osalist rekonstrueerimistööd hoone tehnilise seisukorra halvenemise vältimiseks, kuid sellisel juhul on toetuse määr madalam. Toetust antakse korteriühistutele renoveerimiseks, mis parandab energiatõhusust vähemalt ühe energiatõhususklassi võrra või terviklikult renoveerimise puhul vähemalt energiatõhususklassini C. Toetatavad tegevused on suunatud korterelamu energiatõhususe parandamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele. Meetme rakendamine liikmesriigi tasandil toimub avatud taotlusvoorude kaudu, mis on suunatud korteriühistute toetamiseks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) vastutab nende taotlusvoorude väljakuulutamise eest. Lisaks hindab EIS taotlusi ja kontrollib taotluste vastavust toetuse andmise tingimustele. Selle hindamise põhjal valmistab EIS ette rahastamisotsused (allkirjastatud toetusotsused). Terviklike renoveerimisprojektide puhul antakse toetust ainult sellistele projektidele, mis vastavad kindlatele energiatõhususe kriteeriumidele — saavutatakse vähemalt energiatõhususklass C ja muinsuskaitsealuste hoonete puhul vähemalt ühe energiatõhususklassi võrra paranemine. Eelarve 2023. aasta taotlusvooru andmete (sh tegelike ehituskulude) põhjal on tervikliku renoveerimise keskmine toetussumma hinnanguliselt 540 000 eurot. Võttes arvesse inflatsiooni ja ehituskulude kõikumisi, on realistlik eesmärk 500 allkirjastatud toetusotsust. FNLC skeemi kogueelarve ELi vahenditest on 325 026 140 eurot ( eelarve vähenemine võrreldes esialgsega on seotud täiendavate kaitseinvesteeringute lisamisega Eesti rakenduskavasse) . Kogueelarve jaotatakse kuue vahetulemuse (täidetavad tingimused/saavutavad tulemused) vahel, mis on väljamaksete aluseks. Antud jaotus arvestab sellega, et skeemi algusaastatel on tegelik rahavoo vajadus suurem, kuna maksed korteriühistutele algavad peagi pärast toetusotsuste allkirjastamist. Esimene taotlusvoor, mille kogumaht oli 80 miljonit eurot, toimus 2023. aastal, millele järgnes teine taotlusvoor (170 miljonit eurot) 2024. aasta oktoobris. Täiendavad taotlusvoorud on kavandatud aastateks 2025–2027. Esimese taotlusvooru raames on korteriühistutele juba makseid teostatud ning ehitustööd on aktiivselt käimas. Käimasolevates projektides on toetust saavad korteriühistud esitanud väljamaksetaotlusi ning liikmesriik on teinud makseid juba kogusummas 53 miljonit eurot. Eeldame, et ka teise taotlusvooru projektide väljamaksed suurenevad kiiresti. See tempo avaldab riigieelarvele märkimisväärset koormust ning soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed vastaksid liikmesriigi tegelikele vajadustele ja tekkinud kuludele. Seetõttu tuleb tagada rahaline jätkusuutlikkus, sidudes osa eelarvest (50%) esimeste vahetulemuste ehk tingimuste täitmisega , kuna t ulemusnäitajad saavutatakse alles projektide elluviimise järel (sh lõpptulemus alles siis, kui skeemi eelarve on täielikult ära kasutatud). Eelarve on jagatud tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamise vahel 50/50 proportsioonis. See tähendab, et tingimustega seotud vahetulemuste täitmine (allkirjastatud otsused) toob kaasa väljamaksed kokku 162 513 070 euro ulatuses ning tulemustega seotud vahetulemuste saavutamine (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) toob samuti kaasa väljamaksed kokku 162 513 070 euro ulatuses. 2. Erieesmärk / erieesmärgid RSO2.1. Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine Ristviide OP dokumendile (CCI 2021EE16FFPR001) lehekülg 47, punkt 2.1.3.1.1. 3. Täidetavad tingimused või saavutatavad tulemused Tingimus: 500 allkirjastatud toetusotsust Tulemus: 8 000 tonni CO₂ ekv vähendamist/aastas 4. Tingimuste täitmise või tulemuste saavutamise tähtaeg 31.12.2029 5. Näitaja määratlus EIS poolt allkirjastatud toetusotsused korterelamute renoveerimiseks: Digitaalselt allkirjastatud toetusotsuste arv tervikliku renoveerimisprojektidele, mis on saanud positiivse toetusotsuse pärast taotlusvooru korraldamist ning mis vastavad nõutud energiatõhususe kriteeriumidele. Nende kriteeriumide hulka kuulub tervikliku renoveerimise puhul vähemalt energiatõhususklass C saavutamine ning muinsuskaitsealuste hoonete puhul vähemalt ühe energiatõhususklassi võrra paranemine. Allkirjastatud toetusotsus peab sisaldama projekti nime ja numbrit, otsuse kuupäeva, projekti kogumaksumust, toetuse summat ning toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Toetusotsuse allkirjastab digitaalselt EIS esindaja. Tingimuse täitmise arvestuses kajastatakse ainult tervikliku renoveerimise projekte (osalised renoveerimised on välja jäetud). Hinnanguline kasvuhoonegaaside heitkoguste aastane vähenemine valminud projektides (ühine näitaja RCR29): Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähenemisena, lähtudes arvestuslikust energiamärgistest (EPC). Algtase viitab hoone hinnangulisele kasvuhoonegaaside heitkogusele enne renoveerimist. Hinnatakse, kas toetatavad tegevused on ellu viidud ning kas korteriühistud on esitanud kõik vajalikud dokumendid. Lõppväärtus EIS-i arvutustulemuste koostamise ja esitamise järel. Tulemuste saavutamise arvestuses kajastatakse ainult tervikliku renoveerimise projekte (va. osalised renoveerimised). 6. Komisjonipoolse hüvitamise aluseks olevate vajalike täidetavate tingimuste/saavutatavate tulemuste mõõtühik Tingimus: Allkirjastatud toetusotsuste arv Tulemus: Tonni CO₂ ekv /aastas 7. Vahetulemused (kui kohaldatav), mille komisjon võtab hüvitamisel aluseks, ja hüvitamise ajakava Vahetulemused Kavandatud kuupäev Summad (eurodes) Tingimus nr 1 = 250 allkirjastatud toetusotsust 31.12.2025 82 725 000 € Tulemus nr 1 = 2 000 tonni CO₂ ekv vähendamist /aastas 31.12.2026 39 708 000 € Tingimus nr 2 = 500 allkirjastatud toetusotsust (kumulatiivselt) 31.12.2027 79 788 070 € Tulemus nr 2 = 4 000 tonni CO₂ ekv vähendamist /aastas (kumulatiivselt) 31.12.2027 39 708 000 € Tulemus nr 3 = 6 000 tonni CO₂ ekv vähendamist/aastas (kumulatiivselt) 31.12.2028 39 708 000 € Tulemus nr 4 = 8 000 tonni CO₂ ekv vähendamist/aastas (kumulatiivselt) 31.12.2029 43 389 070 € 8. Kogusumma (sealhulgas liidu ja liikmesriigi rahastamine) EUR 8 12 565 350 (sh ERF 3 25 026 140 EUR) 9. Kohandamismeetod(id) No 10. Tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimine (ja kui on asjakohane, vahetulemused): — kirjeldada, millist dokumenti / milliseid dokumente / millist süsteemi kasutatakse tulemuse saavutamise või tingimuse täitmise kontrollimiseks (ja kui asjakohane, iga vahetulemuse kontrollimiseks); — kirjeldada, kuidas juhtimiskontrolle (sealhulgas kohapealseid kontrolle) tehakse ja kes neid teeb; — kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste andmete/dokumentide kogumine ja säilitamine. Tingimus 1-2: Toetatavate projektide nimekirja saab välja võtta SFOS-st (Struktuuri toetuste register ). Iga projekti kohta on kättesaadav järgmine teave: • korteriühistu nimi, • selle registrikood ja aadress, • projekti nimi ja number, • toetusotsuse allkirjastamise kuupäev, • projekti kogusumma ja toetuse suurus, • teave energiatõhususe paranemise kohta ( primaarenergia alg väärtus ja sihtväärtus). Digitaalselt allkirjastatud toetusotsused (mis on salvestatud SFOS-i) saab audiitoritele esitada nende nõudmisel, kuna kõigi 500 otsuse esitamine oleks liiga koormav. Lisaks ei suuda enamik asjaosalisi lugeda või avada Eesti digitaalselt allkirjastatud dokumente. Tulemus 1-4: Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähenemise põhjal, lähtudes arvestuslikest energiamärgistest (EPC). Energiamärgiste arvutamise metoodika on kehtestatud riikliku määrusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv). Algtasemeks on hoone hinnanguline kasvuhoonegaaside heitkogus enne renoveerimist. Saavutatud väärtus arv u tatakse valminud projektide kinnitatud tulemuste alusel. Lõpparuannete kontrollimisel hindab EIS, kas projekti tegevused on ellu viidud ja kas kõik vajalikud dokumendid on korteriühistute poolt esitatud, millele järgneb EIS-i arvutustulemuste väljastamine projektile. EIS viib läbi ka riskipõhiseid kohapealseid kontrolle renoveerimistööde ajal ja pärast nende lõppu, saamaks kindluse, kas renoveerimistööd on tegelikult ellu viidud vastavalt toetusotsustele ja kas need vastavad projekti dokumentatsioonile. Tulemuste saavutamise tõendamiseks esitatakse lõpetatud projektide nimekiri (lõpparuanded on toetuse saajate poolt esitatud ja EIS on need SFOS- is kinnitanud), mis põhineb SFOS-i väljavõttel. Iga projekti kohta sisaldab teave järgmist: korterite arv renoveerimistööde valmimise kuupäev, projekti panus tulemusnäitajasse, eelkõige hinnanguline aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine valminud projektides. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegutseb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks, kuivõrd on täidetud sekkumise kontekstis Komisjoni poolt hüvitamise aluseks olevate tingimuste täitmine ja tulemuste saavutamine ning tagamaks, et tegevused oleksid kooskõlas kohaldatava õigusega. Läbi viiakse vaid haldus/dokumendi kontrolle, mis puudutavad vahetulemuste saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist), mis on aluseks maksekohustuse käivitamiseks. RTK tugineb EIS-i poolt teostatud kontrollidele, mis hõlmavad erinevaid aspekte, sealhulgas abikõlblikkuse, ja vastavushindamist, sh vastavust energiatõhususe kriteeriumitele, toetatud tegevuste vastavust skeemi eesmärgile, saavutatud ja raporteeritud tulemuste õigsust jne. RTK kontrollib regulaarselt, kas EIS-i rakendatud kontrollimeetmed on piisavad, et tagada meetme korrektne elluviimine. Halduslikud ristkontrollid SFOS- is : 1. Taotluse etapis saab SFOS- is teha taotleja ristkontrolli , mis toob välja projektid, kus taotleja on kas peamine taotleja või partner. See sisaldab järgmist teavet: projekti number, nimi ja staatus, eelarve ja makstud toetuse summa, projekti algus- ja lõppkuupäev, meede ja tegevuste lühikirjeldus. Antud info põhjal saab menetleja otsustada, kas küsida projektijuhilt lisateavet võimalike kattuvate kulude või tegevuste kohta. Lisaks peab taotleja ka ise taotluses märkima, kas ta on varasemalt ellu viinud või taotlenud rahastust tegevustele, mis on antud projektiga sisuliselt seotud, sealhulgas võimalikud jätkutegevused. 2. SFOS süsteem sisaldab halduslikke kontrolle , et kontrollida ja tagada, et topeltrahastamist ei toimuks kuludokumentide tasandil . Süsteem teostab kuludokumente ristkontrolli erinevate rahastusprogrammide vahel. Näiteks ei saa algset kuluarve summat süsteemis muuta, tagades topeltrahastamise tuvastamise. Ainult abikõlblikku summat saab kohandada. Ristkontroll tehakse, tuginedes koguarve summale, arve kuupäevale ja väljastaja e-Äriregistri numbrile. 3. Projekti unikaalsuse kontroll : Igal korteriühistul on unikaalne äriregistri number. Iga toetust saav korterelamu on tuvastatav ka unikaalse ehitusregistri koodi või vajadusel kinnistusregistri koodi alusel. See tagab, et sama kinnistu ei saa mitmest allikast toetust samale eesmärgile. Eelpool toodud meetmed aitavad tõhusalt vähendada topeltrahastamise riski. Riigihangete ja riigiabi nõuete järgimise tagamiseks rakendatavad meetmed: • Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse. • Korteriühistud ei ole kohustatud järgima riigihangete seadust, kuid nende ostuprotsess viiakse läbi avaliku riigihangete registri kaudu (täiendavad selgitused hankeprotsessi kohta on esitatud lisas). Projektide puhul hinnatakse riigiabi mõju, kui taotlejaks on kohalik omavalitsus, ning antud riigiabi kohta tehakse sissekanne riigiabi registrisse. 11. Kuludega sidumata rahastamise vormis antavate toetuste kasutamine Kas liikmesriik annab toetusesaajatele toetust kuludega sidumata rahastamise kujul? [JAH/EI] JAH 12. Kontrolljälje tagamise kord Palun märkige selle korra eest vastutav( ad ) asutus( ed ). Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium Esimese taseme vahendusasutus: Tegevuste algatamine ja kuludega mitteseotud rahastamistaotlus (FNLC) (vastutav asutus: Kliimaministeerium ): Ettepanek sisaldab üksikasju kavandatud sekkumise kohta, mis viiakse ellu FNLC tingimustel. Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK): Tingimuste täitmise, vahetulemuste saavutamise ja lõpptulemuste kontroll vastavalt Liides 2 toodule. Kavandatava sekkumise vastavuse kontroll kehtivatele õigusaktidele, programmile ja toetuse tingimustele. Makse tegemine toetuse saajale (vastutav asutus: RTK): Toetust makstakse toetuse saajale ( EIS-le ) FNLC vormis samadel tingimustel, nagu Euroopa Komisjon teeb makseid liikmesriigile. Dokumentide arhiveerimine: vt käesoleva dokumendi punkt 10. Toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) . Vahendusasutusena töötab EIS koostöös ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused, korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise ja taotluste hindamise ning teeb rahastamisotsuseid. EIS jälgib meetme rakendamist, vastutab projektide kohapealsete kontrollide eest ning menetleb projektide maksetaotlusi (korteriühistutele, kes on skeemis lõplikud toetusesaajad, hüvitatakse kulud tegelike kulude alusel). NB! Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on toetuse saaja kuni 31.12.2026. Alates 01.01.2027 on toetuse saajaks Keskkonna Investeeringute Keskus.
Additional explanation on assurance on the ERF Financing Not Linked to Cost scheme in broadband Additional information Lisainfo Prerequisite conditions in OP: 1. The Estonian National Broadband Plan 2030 was adopted in January 2023. The plan is a strategic policy document that sets out Estonia’s goals and action plan to improve digital connectivity using fixed and wireless technologies. 2. An assessment of the investment cap was carried out in 2024 with a study . 1a. Detailed mapping of VHCN was carried out by the NRA in 2024. 1b. Consultation on planned investments to VHCN is currently being carried out by the NRA and will end in February 2026 . After this all prerequisite conditions in OP regarding VHCN are fulfilled. Main definitions : Result indicator address is cadastral parcel with an address object according to Spatial Data Act. Address object is a building (residential or non-residential building, buildings containing dwellings, i.e. apartments, buildings of registered offices of legal persons). Apartment building will be considered as one address (similarly to private household). Address with broadband access of very high capacity means, that the possibility to join the acc ess network has been created next to the private property or in the joint room of a apartment building. If the owner of a private building or an apartment wants to join the network , the owner needs to allow a cable to be installed in side the private house or an apartment. Market failure area (according to Article 52 of the Commission Regulation 651/2014) - A collection of addresses where there is no fixed connection with a speed of at least 100 Mbit/s or the possibility to connect to one, and where there are no plans to establish such a connection using existing support measures or private investments. For the purposes of this support measure, market failure areas include only rural and small-town settlement units as defined by Statistics Estonia's methodology for determining "Urban, small-town, and rural settlement types and clusters." Very high-capacity access networks (VHCN) - According to Directive (EU) 2018/1972 article 2 paragraph 2 ‘very high capacity network’ means either an electronic communications network which consists wholly of optical fibre elements at least up to the distribution point at the serving location, or an electronic communications network which is capable of delivering, under usual peak-time conditions, similar network performance in terms of available downlink and uplink bandwidth, resilience, error-related parameters, and latency and its variation; network performance can be considered similar regardless of whether the end-user experience varies due to the inherently different characteristics of the medium by which the network ultimately connects with the network termination point. A finalised project: To finalise a project, the following documents will be presented to the Intermediate Body: list of address objects with the possibility of broadband connectivity, feasibility drawings (i.e detailed construction plans), owner's supervision acts, costing documents and final project report. The construction drawings are checked by the NRA. Once the documents have been checked, the report is approved by the SSSC and the costs are paid. The project is marked as completed in SFOS. Eeltingimused rakenduskavas : Eesti lairiba plaan 2030 võeti vastu jaanuaris 2023. Tegemist on strateegilise poliitikadokumendiga, mis määratleb Eesti eesmärgid ja tegevuskava digitaalse ühenduvuse parandamiseks nii kaabel- kui ka traadita tehnoloogiate abil. Investeeringute piirmäära hindamine viidi läbi 2024. aastal uuringu raames. 1a. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude (VHCN) üksikasjaliku kaardistuse viis läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) 2024. aastal. 1b. TTJA viib praegu läbi konsultatsiooni VHCN kavandatavate investeeringute osas, mis lõpeb veebruaris 2026 . Pärast seda on kõik OP-s sätestatud eeltingimused VHCN-iga seoses täidetud. Põhimõisted: Tulemusnäitaja "aadress objekt " – katastriüksus, millel on aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seadusele. Aadressiobjekt on: hoone (eluruum või mitteeluruum), elamud, mis sisaldavad eluruume (nt korterelamud), juriidiliste isikute registreeritud asukoha hooned. Korterelamu käsitletakse ühe aadressobjekt ina, sarnaselt eramajapidamisega. Aadressobjekt väga suure läbilaskevõimega lairibaühendusega tähendab, et ühenduse loomise võimalus on loodud: eraomandi piiril (nt kaabel on toodud krundi piirini), korterelamu ühisesse ruumi. Kui eramaja või korteri omanik soovib liituda võrguga, peab omanik võimaldama kaabli paigaldamist hoonesse või korterisse. Turu tõrkega piirkond (vastavalt Komisjoni määruse (EL) 651/2014 artiklile 52) – aadresside kogum, kus: puudub püsiühendus vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega või võimalus sellise ühenduse loomiseks, puuduvad plaanid sellise ühenduse rajamiseks olemasolevate toetuste või erainvesteeringute abil. Toetuse mõistes kuuluvad turupuudusega piirkondade hulka ainult maapiirkondade ja väikelinnade asulad, nagu on määratletud Statistikaameti linnade, väikelinnade ja maapiirkondade tüübi ja klastrite metoodikas. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud (VHCN) – vastavalt EL direktiivile 2018/1972 artikkel 2 lõige 2 tähendab "väga suure läbilaskevõimega võrk": elektroonilise side võrku, mis koosneb täielikult fiiberoptilistest elementidest vähemalt jaotuskohani teeninduskohas, või võrku, mis on võimeline pakkuma tavapärastel tipptundide tingimustel sarnast võrgu jõudlust allalaadimis- ja üleslaadimiskiiruse, töökindluse, vigade määra ja latentsuse osas, sõltumata lõppkasutaja kogemusest, mis võib erineda võrgu lõpuks kasutatava meediumi füüsikaliste omaduste tõttu. Lõpetatud projekt: Projekti loetakse lõpetatuks, kui järgmised dokumendid on esitatud vaheorganisatsioonile rakendusüksusele (RTK): Lairibaühenduse liitumise võimalusega ga aadressiobjektide nimekiri, Teost us atavus joonised (s.t. detailne ehitusprojekt) , Omanikujärelevalve aktid, Kulukirjed, Lõplik projektiaruanne. Ehitus Teostus joonised kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA ). Kui dokumendid on üle vaadatud ja kinnitatud, annab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) loa maksete tegemiseks ning projekt märgitakse SFOS-süsteemis lõpetatuks. The budget : The FNLC budget 4,500 €/address is calculated based on consultations with telecommunication companies , experience from the support measures implemented so far (RRF) and the study of 2024 . The target is calculated based on the assumption that the support necessary for creating high - capacity access network connection for one address requires support in the approximate amount of 4,500 €/address. One address can contain multiple dwellings. The required support per address includes the construction of the passive infrastructure f rom the existing backhaul to the cadastral parcel. The calculations include the following: Microducts; Cabinets and splice closures ; Fibreoptic micro- and nanocables; Terminal boxes; Construction and instalment costs (digging, installing etc) Eelarve : FNLC eelarve 4 500 €/ aadressobjek ti kohta on arvutatud telekommunikatsiooniettevõtetega peetud konsultatsioonide, seni rakendatud toetusskeemide (RRF) kogemuse ning 2024. aasta uuringu põhjal. Sihttase põhineb eeldusel, et väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ühenduse loomiseks ühe aadressi jaoks on vajalik toetus ligikaudu 4 500 €/ aadressobjekt . Üks aadressobjekt võib sisaldada mitut eluruumi. Aadressobjekt i kohta vajalik toetus hõlmab passiivse infrastruktuuri ehitamist olemasolevast magistraalvõrgust kuni katastriüksuseni. Arvutused sisaldavad järgmisi komponente: Mikrokanalisatsioon (microducts); Kapid ja kaablikilbid (splice closures); Fiiberoptilised mikro- ja nanokaablid; Terminalikarbid; Ehitus- ja paigalduskulud (kaevetööd, paigaldus jms). Avoidance of double funding: Principles for the u se of d atabases and i nformation s haring to a void d ouble f inancing . A spects related to double financing have been analyzed during the development of measures, and where risks are present, the scope of control has been described. Domestically, the E-Support Register is in use, containing information on external grants and state-funded projects, covering a significant portion of EU grants . For data in SFOS, automated invoice-based cross- checks can be performed. Topeltrahastamise vältimine: Põhimõtted andmebaaside ja info jagamise kasutamiseks topeltrahastamise vältimiseks . T opeltfinantseerimisega seotud aspekte on analüüsitud meetmete väljatöötamisel ja riskide olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus. Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste register, kus on olemas info välistoetuste osas ja riigi rahastusel olevate projektide osas, hõlmates väga suurt osa EL toetustest. Andmed, mis on SFOS-is, siis nende osas saab teha arve põhiselt automatiseeritud rist- kontrolli. Prevention of fraud, corruption, and avoidance of conflicts of interest: Rules of SSSC: Avoiding corruption and conflict of interest; Best practice of accepting gifts and preferences; Informing employer about other jobs etc. https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184686931 Suspicions of fraud connected to EU support/funds can be reported via the SSSC homepage calling +372 612 1500 or emailing HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] . Additional info is on the homepage of MoFA : HYPERLINK "https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse" https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse EIS website . Pettuste, huvide konflikti ja korruptsiooni vältimine: RTK reeglid: Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine; Parimad tavad kingituste ja soodustuste vastuvõtmisel; Tööandja teavitamine muudest töökohtadest jne. Link reeglitele Toetustega seotud pettusekahtlustest on võimalik teavitada ka RTK kodulehel , kus on järgmine info: rikkumistest teavitamine telefonil 612 1500 või e-posti teel HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] . Lisainfo on toodud RM kodulehel: HYPERLINK "https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse" https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/valistoetused/eli-finantshuvide-kaitse läbi EIS kodulehe .
Riigikantselei
[email protected]
Meie 01.09.2026 nr 1.1-27/3545-1
Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021-2027
kinnitamine
Austatud härra Kasemets
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid.
Eelnõuga kiidetakse heaks perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas tehtavad
muudatused, seejärel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile
heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad: 1. „Lisa 2 FNLC kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;
2. „Lisa 2 FNLC sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;
3. „Lisa 2 FNLC muutmine korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;
4. „Lisa 2 FNLC korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;
5. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus, meede
21.6.1.16“;
6. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“;
7. „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;
8. „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1“;
9. „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu
seletuskiri;
10. „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine“ eelnõu;
11. Kooskõlastustabel.
Kaisa Tähe 5307 0942
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
II Lisa, 2. liide
Kaitsetööstuspargi baastaristu
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu
tasandi rahastamist.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1
ANNEX ECOMP.2 EN
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Toetusesaa
Priori Fon Erieesmärk Piirkon Summa, Hõlmatud tegevuste Komisjonipoolse Näitaja Komisjonipo ja(te)le
teet d nakateg mis on liik/liigid hüvitamise aluseks olevad olse hüvitise
ooria kaetud vajalikud täidetavad hüvitamise maksmisek
kuludega Komisjonipoolse hüvitamise tingimused/saavutatavad aluseks
aluseks olevad vajalikud s
sidumata tulemused olevate kasutatava
rahastami täidetavad vajalike
tingimused/saavutatavad hüvitamis
sega täidetavate meetodi
tulemused tingimuste/s kavandata
aavutatavate v liik
tulemuste
mõõtühik
Kood1 Kirjeldus Kood2 Kirjeldus
PO1 ERF RSO1.7 NUTS 2- 52 000 000 198 VKEde Tingimus allkirjastatud on Allkirjastatud Allkirjastatud
Tööstussuutlikkuse EE00 EUR ettevõtlustaristu (sh kaitseministri käskkiri N/A ministri käskkiri käskkiri (1) FNLC
suurendamine tööstuspargid ja toetuse andmise
tingimuste kohta
kahesuguse kasutuse tootmiskohad)
ja kaitsevõime
edendamiseks
Tulemus: N/A
Kaitsetööstuspargi Valminud Valminud
baastaristu on valminud kaitsetööstusparg baastaristu (1)
i baastaristu
1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation
2 This refers to the code of a common indicator, if applicable
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2
ANNEX ECOMP.2 EN
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
Eestis on kaitsetööstusettevõtted keskendunud
peamiselt sensoritele, laevaehitusele, elektroonilisele
sõjapidamisele, küberkaitsele ja robootikale, kuid
suur vajadus on ka laskemoona ja relvade järele,
sealhulgas uuenduslike lahenduste nagu
droonipõhine laskemoon. Laskemoona tootmine ja
lõhkeainete käitlemine nõuab spetsiifilist füüsilist
keskkonda. Selleks, et iga laskemoona tootma asuv
ettevõtja ei peaks ise oma tootmispinda erinevate
nõuete järgi otsima, rajama ja kooskõlastama, rajab
riik esimese kaitsetööstuspargi, kus eeldused on
täidetud.
Pärnumaale Ermistu külla rajatakse 204 hektari
suurusele maa-alale kaitsetööstuspark. Vajalik on
ette valmistada baasinfrastruktuur ca 4
tööstusettevõttele, mis valitakse välja
valikpakkumise käigus.
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui
maaomanik ja pargi haldaja tellib baastaristu
projekteerimise ja ehitamise ning tootmisettevõtted
korraldavad oma tootmishoonete projekteerimise ja
ehitamise. Tegevus hõlmab baastaristu ja
tootmisrajatiste ehitust (ühiskasutatavad hooned –
1. Tegevuse liigi kirjeldus valvehoone, pumbajaam, laod, katlamaja), mis
toimuvad vähemalt osaliselt paralleelselt.
FNLC skeemist rahastatakse ainult
baasinfrastruktuuri. Kogu tegevus hüvitatakse FNLC
alusel, st tegevuses ei ole muid kulusid, mida FNLC
ei kataks. Tehnilist projekteerimist ei rahastata
FLNC skeemist, selle hankimine on alanud, aga
skeem ei ole veel kinnitatud.
Lisaks riiklikule eriplaneeringule on konsulteeritud
kaitsetööstuse ettevõtetega, kes on avaldanud huvi
tootmise vastu Eestis. Huvi on näidanud nii alustavad
kodumaised ettevõtted kui ka rahvusvahelised
tootjad. RKIK kuulutas 2025. aasta aprillis välja
pakkumiskutse kavandatava tööstuspargi maa
kasutamiseks. Taotluse esitas 12 ettevõtet. Eelvaliku
järel kutsuti läbirääkimistele 9 ja lõplikku pakkumist
esitama 8 ettevõtet. Hindamiskomisjon esitas
kaitseministrile soovituse valikpakkumise tulemuste
kinnitamiseks 2025. aasta oktoobris ja valiti 4
ettevõtet, kes alustvad tootmist kaitsetööstuspargis.
Eesti valitsus algatas kaitsetööstuspargi
eriplaneeringu ja strateegilise keskkonnamõju
hindamise 2024. aasta veebruaris. Planeerimisala
hõlmas viit potentsiaalset piirkonda üle Eesti.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3
ANNEX ECOMP.2 EN
Kaitsetööstuspargile sobiva asukoha leidmiseks on
koha eelvalikus läbi viidud asjakohased uuringud,
mis võimaldasid järeldada, et leitud piirkondades ei
ole kaitsetööstuspargi rajamist välistavaid tegureid.
Valitsus otsustas 21. augustil 2025 kinnitada pargi
jaoks kahes kõige sobivamas piirkonnas – Ermistus
Pärnu maakonnas ja Põhja-Kiviõlis Ida-Viru
maakonnas – määratud eriplaneeringu. Juhul kui
Ermistu tööstuspark ei mahuta kõiki laskemoona
tootmisest huvitatuid ja võimelisi ettevõtteid, saab
Kaitseministeerium pakkuda kaitsetööstuspargi
jaoks ka Põhja-Kiviõli ala. Strateegilise
keskkonnamõju hindamise aruandes on valitud
aladele seatud konkreetsed keskkonnatingimused.
Huvitatud omavalitsused ja kohalikud elanikud said
asukoha valiku otsuse eelnõu ja KSH aruandega
tutvuda kolmel avalikul väljapanekul. Käesolev
FNLC skeem katab ainult Ermistu tööstuspargi
rahastuse.
Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on
kaitsehangete ja -ehituse korraldamisele
spetsialiseerunud riigiasutus Eesti
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK).
Rakendusasutuseks, kes töötab välja toetuse andmise
tingimused (ministri käskkiri, TAT) on
Kaitseministeerium.
Toetatavad tegevused
Tehniline projekteerimine on juba hangitud (me ei
saanud kulutada aega abikõlblikkuse perioodi algust
oodates, kuna ehitamise kiirus on meie riigi
julgeoleku seisukohalt ülioluline) ning need kulud ei
ole kaasatud käesoleva FNLC projekti eelarvesse.
Käesoleva skeemi eelarvest ei rahastata pargis
tegutsema hakkavate ettevõtete hooneehituskulusid,
neid rahastavad ettevõtted ise.
Kaitsetööstuspargi baastaristu ehitus sisaldab
järgmisi töid:
maa (metsase ala) puhastamine;
aiad, väravad ja valvehoone;
teed koos tänavavalgustusega;
joogivee ja kanalisatsiooni torustikud;
reoveesüsteem koos mahutite ja
imbväljakuga;
pumbajaam;
parkimisala;
laskemoona testimisala;
lõhkeainejääkide
elimineerimise/utiliseerimise plats
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4
ANNEX ECOMP.2 EN
elektriühendused ja liitumisleping
Eleringiga;
valve- ja jälgimissüsteemid;
valguskaablitööd sidevõrgu tarbeks;
laskemoonaladude rajamine spetsiaalsete
pinnasevallidega;
keskne katlamaja ja küttesüsteem.
Hangete läbiviimise ja omanikujärelevalve kulud on
abikõlblikud. Omanikujärelevalve on protsess,
mille eesmärk on tagada, et ehitustöid tehakse
vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga ning
kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on
omanikul kohustus kaasata sõltumatu konsultant,
kes teostab projekti järelevalvet, kontrollib puudusi
ning veendub, et kõik tehnilised dokumendid on
korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele
kasutusloa andmist.
Kõik ülal-loetletud toetatavad tegevused
klassifitseeruvad tavaliseks ehitustegevuseks, välja
arvatud laskemoonalaod, mis on kvalifitseeritud
sõjalise tähtsusega objektideks.
Eelarve
Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel
kuludel. RKIK on aastate jooksul korraldanud
mitmete sõjaväeliste ja kaitserajatiste ehitamist ja
sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku
eelarvestamise kogemust.
Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude
põhjal. Enamik kulukaid ehitustöid tehakse esimesel
aastal ja seetõttu on väljundite summad
rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.
Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel
aastatel hüppeliselt kasvanud, võib meil tekkida
ajutisi probleeme sildfinantseerimisega ning me ei
soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus
on juba kavandanud järgmise kahe aasta
infrastruktuuriinvesteeringud, mis ei ole seotud
kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide
elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja
vajalik on täiendav kindlus.
Protsess ettevõtete valikuks, kellega sõlmitakse
teenuslepingud.
Mai 2025 kuulutati välja rahvusvaheline
valikpakkumine, mille avalikult esitatud tingimused
on: Ametlikud Teadaanded. Lisaks
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5
ANNEX ECOMP.2 EN
pakkumistingimustele on välja toodud ka
krundijaotuskava võimalik lahendus,
konfidentsiaalsuslepingu kavand, võlaõigusliku
hoonestusõiguse lepingu kavand, asjaõigusliku
hoonestusõiguse lepingu kavand ja taristu
teenuslepingu kavand.
Oktoobris 2025 valiti välja 4 ettevõtet ja nad on
valmis alustama tegevust kaitsetööstuspargis.
Ettevõttega sõlmitakse teenuslepingud, mis on
tavapärased kommunaalteenuste lepingud, mis
sätestavad veevarustuse, kanalisatsiooni,
elektriliitumise, soojusega varustatuse,
kommunikatsioonide jne kasutuse tingimused.
Nimetatud teenuslepingud on selge vahe-eesmärk,
mis tõendab, et kaitsetööstuspark on esmaseks
kasutuseks valmis ja valitud ettevõtted saavad
alustada tootmishoonete ehitust.
FNLC skeemi kogusumma 52 000 000 eurot on
jaotatud 6 vahetulemuse vahel. Selline jaotus
arvestab suurema rahavoogude vajadusega teisel
aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile
tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja
allkirjastamist. Selline ajakava paneb
märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning
soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid
kooskõlas liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud
kuludega. Seetõttu tuleb tagada finantspüsivus,
sidudes suurema osa eelarvest esimeste
vahetulemustega.
Riigiabi erand
KA/RA seisukoht on, et antud skeemi puhul on
tegemist lubatud riigiabiga.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel
107 sätestab riigiabi mõiste ning riigiabi andmise
põhistandardid. Samal ajal annab leping ka
võimaluse teatud juhtudel erandite tegemiseks.
Kaitsetööstuse kontekstis on vastavaks sättes artikli
346 lõige, mis võimaldab sellist erandit:
„(1) Lepingud ei välista järgmiste reeglite
kohaldamist:
b) iga liikmesriik võib võtta meetmeid, mida ta peab
vajalikuks oma julgeoleku oluliste huvide kaitseks,
mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse
tootmise või kaubandusega; sellised meetmed ei tohi
aga kahjustada siseturul konkurentsitingimusi
toodete osas, mis ei ole mõeldud konkreetselt
sõjaliseks otstarbeks.
2. Erieesmärgid RSO1.7 Tööstussuutlikkuse suurendamine
kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamiseks
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6
ANNEX ECOMP.2 EN
Tingimus:
Kaitseministri käskkiri toetuse andmise
3. Täidetavad tingimused / saavutatavad tingimustega on allkirjastatud.
tulemused, mille komisjon võtab Tulemus:
hüvitamisel aluseks Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud, valminud
ja toimiv.
4. Tingimuste täitmise või tulemuste
31.12.2029
saavutamise tähtaeg
1. Allkirjastatud on kaitseministri käskkiri,
mis kehtestab toetuse andmise tingimused.
Käskkirja säilitatakse KaMi
dokumendiregistris. Käskkirjas on
järgmised kohustuslikud elemendid:
abikõlblikkuse periood, abikõlblike
5. Näitaja määratlus tegevuste ja kulude loetelu, rakendajate
rollide, kohustuste ja õiguste kirjeldus,
tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise
tingimused.
2. Kaitsetööstuspargi baastaristu on ehitatud,
valminud ja toimiv.
6. Täidetavate tingimuste /
1. Ministri käskkiri =1
saavutatavate tulemuste mõõtühik,
2. Valminud ja toimiv projekt =1
mille komisjon võtab hüvitamisel
aluseks
Kavanda-
Summad
Vahetulemused tud
eurodes
kuupäev
1. Ministri käskkiri
5 200 000
toetuse andmise 31.12.2026
(10%)
tingimuste kohta
2.RKIK on sõlminud 10 400 000
7. Vahetulemused (vajaduse korral), lepingud kokku 2 31.12.2026 (20%)
ettevõtjaga
mille komisjon võtab hüvitamisel
aluseks koos hüvitamise ajakavaga 3. Üleandmis-
vastuvõtmisaktid, mis
sisaldavad järgmisi
töid: 31.12.2026
a) pinnase 7 800 000
ettevalmistus (15%)
(mullatööde
lõpetamine);
b) elektriühenduste
rajamine;
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7
ANNEX ECOMP.2 EN
c) sideühenduste
kaablitööd.
4. Üleandmis-
vastuvõtmisaktid, mis
sisaldavad järgmisi
töid:
a) piirdeaedade
7 800 000
rajamine;
30.06.2027 (15%)
b) siseteede rajamine;
c) 1 MW
elektriühenduste
liitumisleping;
d) sideühenduste
liitumisleping.
5. RKIK on sõlminud
10 400 000
lepingud kokku 2 30.06.2028
(20%)
ettevõtjaga
6. Kaitsetööstuspargi
baastaristu on
valminud ja toimib
(tõenduseks on
ehitustööde lõppakt,
mille on kinnitanud 10 400 000
31.12.2029
ehitaja, (20%)
omanikujärelevalve ja
tellija ning RKIK
käskkiri
kaitsetööstuspargi
kasutusse andmiseks).
8. Kogusumma (sh liidu ja riiklik
65 000 000 EUR
rahastamine)
9. Kohandamismeetod N/A
Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul
10. Tulemuse saavutamise või tingimuse
nõutavad auditi jälje kohustuslikud elemendid, mida
täitmise kontrollimine (vajaduse korral
vahetulemused): tuleb säilitada korraldusasutuse või rakendusüksuse
tasandil, on kehtestatud ühissätete määruse XIII lisa
– kirjeldada, milliseid dokumente / millist
IV jaotises.
süsteemi kasutatakse tulemuse saavutamise
või tingimuse täitmise kontrollimiseks (ja
kui asjakohane, iga vahetulemuse Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi,
saavutamise kontrollimiseks) vahe-eesmärke ja lõppeesmärki.
– kirjeldada, kuidas juhtimiskontrolle
(sealhulgas kohapealseid kontrolle) tehakse 1. Ministri käskkiri, mis kehtestab toetuse
ja kes neid teeb andmise tingimused on registreeritud
– kirjeldada, kuidas toimub asjakohaste Kaitseministeeriumi
andmete/dokumentide kogumine ja dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis
säilitamine (viitab punkti 7 vahetulemusele 1).
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8
ANNEX ECOMP.2 EN
2. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse
erinevate vahetulemuste osas, mis
sisaldavad järgmisi töid (viitavad punkti 7
vahetulemustele 3 ja 4):
a) pinnase ettevalmistus (mullatööde lõpetamine);
b) elektriühenduste rajamine;
c) sideühenduste kaablitööd;
d) piirdeaedade rajamine;
e) siseteede rajamine;
f) 1 MW elektriühenduste liitumisleping;
g) sideühenduste liitumisleping.
Üleandmis-vastuvõtu aktid allkirjastatakse ehitaja ja
RKIKi esindaja poolt ning neid säilitatakse RKIKi
dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis. RKIK, kui
ehitusprotsessi omanik kasutab tehniliste kontrollide
tegemiseks ka omanikujärelevalvet (vt additional
info document).
3. Ettevõtjad on sõlminud RKIKiga
teenuslepingud (viitab punkti 7
vahetulemustele 2 ja 5). Tööstusparki
valitud ettevõtjad vastavad tingimustele,
mis välja toodud valikpakkumise kutses ja
teenuslepingud sõlmitud vastavalt kavandile
(vt selle dokumendi punktis 1 viidatud
lingile). Teenusleping reguleerib
kommunaalkulude tasumise kohustusi.
Kommunaalkulude all mõeldakse kütte-,
vee- ning platsihoolduskulusid suvel ja
talvel, lisaks valvekulusid ja muud taolist.
Teenuslepingud on registreeritud RKIK
dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.
4. Kaitsetööstuspargi baastaristu on valminud
ja toimib (viitab punkti 7 vahetulemusele
6).
Kaitsetööstuspargi toimimise tõendamiseks
on vaja täita järgmised tingimused:
a) TTJA on väljastanud kinnituse, et
kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile
seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele
normidele. Kinnitus on registreeritud
RKIKi dokumendihaldussüsteemis.
b) Korraldusasutus (KA) on kinnitanud
elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).
Lõpparuande kohustuslikeks lisadeks on
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9
ANNEX ECOMP.2 EN
TTJA kinnitus ja kaitsetööstuspargi
üleandmis- vastuvõtuakt.
Juhtimis- ja kontrollimehhanismid
1. RTK (korraldusasutusena) viib läbi
kohapealseid kontrolle pärast projekti
valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd
on teostatud vastavalt
projektidokumentatsioonile.
2. Rakendusüksus kontrollib, kas riigiabi
andmisel on nõutavad kanded
tehtud/registrisse kantud.
3. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF)
korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks,
kuivõrd on täidetud sekkumise kontekstis
Komisjoni poolt hüvitamise aluseks olevate
tingimuste täitmine ja tulemuste
saavutamine ning tagamaks, et tegevused
oleksid kooskõlas kohaldatava õigusega.
Teenuslepingute kui vahetulemuse kontroll
on puhtalt dokumendipõhine, RTK veendub
et leping on sõlmitud ja RKIKi
dokumendihaldussüsteemis olemas. Kui on
vajalik veenduda valikpakkumise menetluse
õiguspärasuses, siis saab RTK vastava
ekspertiisi sisse osta. Kuna menetlus on
juba läbi viidud, siis saab vastava kontrolli
läbi viia kohe.
4. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle,
mis puudutavad vahetulemuste saavutamist
(tingimuste täitmist ja tulemuste
saavutamist), mis on aluseks
maksekohustuse käivitamiseks. Vajadusel
viiakse läbi täiendav kontroll (kohapealne
kontroll, vaatlus või intervjuud).
5. Riigihangete õiguspärasuse tagamine:
Kõik hankeprotseduurid peavad järgima
EL-i ja riiklikke õigusakte, tagades
läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et
läbiviidud hanked on tehtud vastavalt
RKIKi hankeplaanile ja järgivad
õigusaktide nõudeid (riskipõhised
kontrollid). Esialgu kontrollitakse hankeid
100%, kuna riskitase on kõrge, hilisemalt
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10
ANNEX ECOMP.2 EN
muutub kontroll valimipõhisemaks. Erilist
tähelepanu osutatakse huvide konflikti
vältimise kontrollile. Kontrollitakse kõiki
hankeid, k. a. erimenetlusi ja piiratud
ligipääsuga hankeid.
6. TTJA väljastab tööstuspargi
projekteerimistingimused ja hiljem ka
ehitus- ja kasutusload ning lõhkeainete
tootmise ja käitlemisega seotud rajatiste
litsentsid. TTJA väljastab ka kinnituse, et
kaitsetööstuspargi baastaristu vastab kõigile
seadusandlusest tulenevatele kohustuslikele
normidele.
7. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete
protseduuride õigsust ja korrektsust.
Dokumentide säilitamine
Kõik dokumendid registreeritakse kas
SFOS-süsteemis või organisatsioonide
dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse läbi
riigihangete registris. Ehitusega seotud dokumendid
antakse ehituse lõppedes üle ehitusregistrile.
Tarbijaõiguste ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt
on väljastatud tööstuspargi teede ja liikumisteede
kasutamise load ning hoiurajatistele
(lõhkematerjalide hoiukoha asukohale) kasutusluba.
Ehitusdokumentatsioon on arhiveeritud ning
kättesaadav Ehitisregistris (www.ehr.ee). TTJA
väljastab ka kinnituse, et kaitsetööstuspargi
baastaristu vastab kõigile seadusandlusest
tulenevatele kohustuslikele normidele. Kinnitust
säilitakse RKIKi dokumendihaldussüsteemis.
Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on
toetuste veebiplatvorm, kasutab KA taotluste
vastuvõtmiseks ja toetuste haldamiseks. Sekkumine
identifitseeritakse SFOSis unikaalse tunnusega,
mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud
asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK
vaheline kirjavahetus toimingu elluviimise kohta.
Need dokumendid tõendavad komisjoni
maksekohustuse tekkimist.
11. Selliste toetuste kasutamine, mida
antakse kuludega sidumata rahastamise Jah
vormis. Kas liikmesriik annab
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 11
ANNEX ECOMP.2 EN
toetusesaajale toetust kuludega
sidumata rahastamise vormis? [Jah/Ei]
Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja
toetuse andmise tingimused.
Elluviija: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus
(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse
artiklile 2 ning on skeemis elluviijaks/toetuse
saajaks.
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus
12. Meetmed auditijälje tagamiseks. (RTK) – kontrollib tingimuste täitmist,
Nimetada asutused, kes vastutavad selliste vahetulemuste saavutamist ja lõpptulemusi vastavalt
toimingute eest Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava
sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja
toetuse tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse
tingimuste ja nõuete kujundamist.
Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi
Tugiteenuste Keskus (RTK) – jälgib meetme
rakendamist, vastutab projektide kohapealsete
kontrollide eest ning menetleb maksetaotlusi.
Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti
10.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 12
ANNEX ECOMP.2 EN
II Lisa, 2. liide
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4
osutatud delegeeritud õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi
rahastamist.
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Prio Fo Erieesmärk Piirkon Summa, mis Hõlmatud Komisjonipool näitaja Komisjonipo Toetusesa
ritee nd nakate on kaetud tegevuste se hüvitamise olse aja(te)le
t gooria kuludega liik/liigid aluseks olevad hüvitamise hüvitise
sidumata vajalikud aluseks maksmise
rahastamiseg täidetavad olevate ks
a tingimused/saa vajalike kasutatav
vutatavad täidetavate a
tulemused tingimuste/s hüvitamis
aavutatavate meetodi
tulemuste kavandat
mõõtühik av liik
Kood1 Kirjeldus Kood2 Kirjeldus
(18) (19)
10 JTF Õiglane üleminek Ülemineku EUR 21 428 571 042 Olemasolev Hinnanguline FNLC
EUR ate primaarenergia
Tulemus: 500 MWh RCR26 Tulemus: MWh
eluruumide kokkuhoid aastas
vähenemist/aastas aastas
energiatõhu valminud
suse projektides
parandamin
e
1
See viitab ühissätete määruse I lisa tabelis 1 ja EMKVFi määruse IV lisas esitatud sekkumisvaldkonna koodile
2
Kohaldatakse ainult ERFi ja ESF+ suhtes
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
1. Tegevuse liigi kirjeldus Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu
energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas
renoveeritakse vähem kui 1% elamufondist (hoonete
energiatõhususe direktiivis soovitatakse 3%). Enamik hooneid
(umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori
peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja
piirkondlikest erinevustest: elamute halvenev kvaliteet,
rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus;
energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud
kättesaadavus; eluasemeturu aeglane areng väljaspool
suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi.
Ida-Virumaal on korterelamute rekonstrueerimise toetamine
eriti oluline piirkonna eripärade tõttu. Piirkonnas on suur
osakaal nõukogudeaegsetest korterelamutest, mille tehniline
seisukord on sageli kehv ning energiatõhusus madal. Samal ajal
on elanike keskmine sissetulek madalam kui Eesti keskmine,
mis piirab korteriühistute võimekust omafinantseeringu
tagamisel ja renoveerimisotsuste tegemisel.
Rekonstrueerimistoetuse kaudu on võimalik parandada elamute
kvaliteeti, vähendada energiakulusid ja toetada piirkonna
sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates kaasa elukeskkonna
atraktiivsuse kasvule ning elanike püsimisele piirkonnas.
Samuti on see oluline samm õiglasema ülemineku toetamisel,
arvestades Ida-Virumaa rolli Eesti majanduse
struktuurimuutustes.
Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku
renoveerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada
energiatarbimist ja parandada elanike elamistingimusi.
Renoveerimistoetus on suunatud vanematele korterelamutele,
eesmärk on viia need kaasaegsete kvaliteedistandarditeni. Need
standardid hõlmavad madalamaid energiakulusid, paremat
sisekliimat ja suuremat ligipääsetavust, aidates kaasa
eluasemete üldisele kvaliteedile.
Toetuse saaja kuni 31.12.2026 on vahendusasutus: Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis tegutseb kaubamärgi
"Enterprise Estonia” all. EIS eraldab seejärel omakorda toetust
korteriühistutele avatud taotlusvoorude alusel. Toetuse saaja
alates 01.01.2027 on vahendusasutus: Keskkonna
Investeeringute Keskus (KIK).
Toetatavate tegevuste loetelu on leitav EISi veebilehel ja toetuse
määruse paragrahvis 5. Nende tegevuste hulka kuuluvad näiteks
fassaadide, katuste, keldrite ja vundamentide rekonstrueerimine
ja soojustamine; akende ja välisuste vahetamine või
renoveerimine; soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide
ehitamine või rekonstrueerimine; küttesüsteemide ja
soojussõlmede asendamine või rekonstrueerimine;
jahutussüsteemide paigaldamine või integreerimine
ventilatsioonisüsteemidega; elektri-, vee- ja
kanalisatsioonisüsteemide moderniseerimine; taastuvenergia
kasutamise seadmete paigaldamine.
Toetuse andmise tingimuste kohaselt on korterelamu enne 2000.
aastat kasutusele võetud elamu, mis sisaldab vähemalt kolme
eraldi korterit (elamispinda), st vähemalt kolme korteriga hoone.
Sekkumise eesmärk on toetada korterelamute terviklikku
renoveerimist.
Toetust antakse korteriühistutele renoveerimiseks, mis parandab
energiatõhusust vähemalt energiatõhususklassini C. Toetatavad
tegevused on suunatud korterelamu energiatõhususe
parandamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisele.
Meetme rakendamine liikmesriigi tasandil toimub avatud
taotlusvooru kaudu, mis on suunatud korteriühistute toetamiseks
Ida-Virumaal. Taotlusvooru väljakuulutamise eest vastutab EIS.
Lisaks hindas EIS taotlusi ja kontrollis taotluste vastavust
toetuse andmise tingimustele. Selle hindamise põhjal vormistas
EIS rahastamisotsused (allkirjastatud toetusotsused). Terviklike
renoveerimisprojektide puhul antakse toetust ainult
projektidele, mis vastavad kindlatele energiatõhususe
kriteeriumidele — saavutatakse vähemalt energiatõhususklass C
ja muinsuskaitsealuste hoonete puhul vähemalt ühe
energiatõhususklassi võrra paranemine.
Eelarve
FNLC skeemi eelarve on 15 miljonit eurot ja see hõlmab üksnes
korterelamute rekonstrueerimisega seotud abikõlblikke kulusid.
Eelarve põhineb välja valitud ja rahastatud projektidel. Eelarve
ei sisalda muid kulusid (nt rakendamisega seotud kulusid, nagu
EISi halduskulud jms), mis jäävad tegevuse ulatusest välja.
Arvestades toetusmeetme eelarvet ja suhteliselt väikest
projektide arvu, peeti põhjendatuks jagada tulemused kolmeks
osaks: esimene vahemakse on seotud toetuse andmise otsuste
tegemisega (5 mln eurot) ning ülejäänud 2 vahemakset on seotud
saavutatud energiasäästuga lõpetatud projektides (10 mln eurot).
Energiasäästu peegeldav tulemus on omakorda riskide
maandamiseks jagatud kaheks võrdseks osaks, võttes arvesse ka
asjaolu, et tegemist on Ida-Virumaaga, kus senine
rekonstrueerimiskogemus on piiratud ning korteriühistute
liikmed suhtuvad pikaajaliste finantskohustuste võtmisse
ettevaatlikult.
Kõigi tulemuste puhul on arvesse võetud võimalust, et osa
projekte võib katkestada ja toetusest loobuda. Sihttaset ei
vähendatud konkreetse ebaõnnestumismäära alusel, kuna Ida-
Virumaal puudub võrreldav ajalooline kogemus, mis
võimaldaks hinnata usaldusväärset projektide ebaõnnestumise
protsenti.
Selle asemel rakendasime konservatiivset lähenemist, määrates
primaarenergia säästu sihttasemeks 500 MWh aastas. Sihttase
põhines 14 väljavalitud projekti tegelikul portfellil, millest
enamik on suhteliselt väikesed korterelamud ning nende
energiasäästu potentsiaal on väiksem kui suurematel hoonetel.
Toetatud 14 hoonest 8 hoones on vähem kui 30 korterit, 4
hoones on 30 korterit, 1 hoones on 32 korterit ning ainult 1
hoones on 120 korterit.
Arvestades piirkonna eripära, projektide vähest arvu ning
ebakindlust projektide elluviimise osas, on tulemusnäitaja
sihttase seatud konservatiivselt ega lähtu maksimaalsest
teoreetilisest energiasäästu potentsiaalist. Kui kõik 14 projekti
viiakse ellu plaanipäraselt ja ükski neist ei katkesta projekti,
ületab tegelik energiasääst eeldatavasti 500 MWh/aastas
sihttaseme. Seega sisaldab sihttase juba konservatiivset puhvrit,
mis arvestab nii rakendamisriskide kui ka projektide portfelli
koosseisuga.
Eelarve on jaotatud protsessipõhise vahetulemuse ning
tulemuste saavutamise vahel suhtes 33/67. See tähendab, et
tingimustega seotud vahetulemuste täitmine (allkirjastatud
otsused) toob kaasa väljamaksed kokku 5 000 000 euro ulatuses
ning tulemustega seotud vahetulemuste saavutamine
(primaarenergia aastane vähenemine) toob kaasa väljamaksed
kokku 10 000 000 euro ulatuses.
Taotlusvoor on lõppenud ning projektide elluviimine käib.
Tänase seisuga on EIS juba välja maksnud 5,6 miljonit eurot
(sealhulgas nii toetuse saajatele tehtud ettemaksed kui ka
maksed tegelike, tekkinud kulude alusel) ning maksete maht
kasvab eeldatavasti märkimisväärselt 2026. aastal.
Ida-Virumaa korteriühistute osalemine energiatõhususe
meetmetes on olnud võrreldes teiste maakondadega väga madal.
Selle põhjuseks on madal kinnisvara väärtus, omafinantseeringu
ja laenu saamise raskused, pädevus- ja keelebarjäärid,
usaldamatus ning ajalooliselt odav toasoojus.
Seetõttu on meetmes toetuse osakaal kõrgem kui mujal. Edukate
rekonstrueerimisnäidete loomiseks toetatakse täiendavalt
naabruskonnapõhist ja tehases eeltoodetud elementidega
rekonstrueerimist, mille toetuse määr on 80% tavapärase
rekonstrueerimise 70% asemel.
Tehaseline rekonstrueerimine võimaldab lühemat ehitusaega,
ühtlasemat kvaliteeti, väiksemat sõltuvust ilmastikust ning
pikemat eluiga. Kuigi lahendus on tavapärasest kallim, aitab
kõrgem toetus hinnavahet kompenseerida ning soodustab selle
kasutuselevõttu. Samuti võimaldab see rekonstrueerimist
kiiremini ja suuremas mahus ellu viia.
Toetuse tingimused eristavad selgelt tehases eeltoodetud
elementidega rekonstrueerimist tavapärasest
rekonstrueerimisest. Nõutud on, et peamised ehituselemendid
valmiksid tehases ning vähemalt kaks kolmandikku fassaadist
oleks seal lõplikult viimistletud.
Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine tähendab kahe või
enama ruumiliselt seotud korterelamu ühist rekonstrueerimist
ühiste hangete kaudu. Selline lähenemine aitab parandada
elukeskkonda terviklikult.
2. Erieesmärk / erieesmärgid 10. Prioriteet: Õiglane Üleminek
Ristviide OP dokumendile (CCI 2021EE16FFPR001) lehekülg
131, punkt 2.1.10.1.1.
3.Täidetavad tingimused või Tulemus: 500 MWh vähendamist/aastas
saavutatavad tulemused
4.Tingimuste täitmise või 31.12.2029
tulemuste saavutamise
tähtaeg
5. Näitaja määratlus
Hinnanguline primaarenergia tarbimise vähenemine aastas
valminud projektides (ühine näitaja RCR26):
Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete
primaarenergia tarbimise vähenemisena, lähtudes arvestuslikust
energiamärgistest (EPC).
Algtase viitab hoone hinnangulisele primaarenergia tarbimisele
enne renoveerimist. Hinnatakse, kas toetatavad tegevused on
ellu viidud ning kas korteriühistud on esitanud kõik vajalikud
dokumendid.
Lõppväärtus EIS-i arvutustulemuste koostamise ja esitamise
järel. Tulemuste saavutamise arvestuses kajastatakse ainult
tervikliku renoveerimise projekte (va. osalised renoveerimised).
Primaarenergia arvutamismetoodika on leitav käesoleva
dokumendi lisast.
6.Komisjonipoolse
hüvitamise aluseks olevate Tulemus: MWh/aastas
vajalike täidetavate
tingimuste/saavutatavate
tulemuste mõõtühik
7.Vahetulemused (kui Vahetulemused Kavandatud Summad
kohaldatav), mille komisjon kuupäev (eurodes)
võtab hüvitamisel aluseks, ja
1 = 9 allkirjastatud toetusotsust 31.03.2027 5 000 000 €
hüvitamise ajakava
2 = 250 MWh primaarenergia
31.12.2027 5 000 000 €
tarbimise vähendamist/aastas
3 = 500 MWh primaarenergia 5 000 000 €
tarbimise vähendamist/aastas 31.12.2029
(kumulatiivselt)
8.Kogusumma (sealhulgas EUR 21 428 571 (sh JTF 15 000 000 EUR)
liidu ja liikmesriigi
rahastamine)
9. Kohandamismeetod(id)
No
10.Tulemuse saavutamise või Artikli 95 alusel komisjonilt liidu toetuse hüvitamiseks nõutava
tingimuse täitmise auditiraja kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada
kontrollimine (ja kui on korraldusasutuse või vahendusasutuse tasandil, on sätestatud
asjakohane, CPR-i XIII lisa IV jaos.
vahetulemused):
—kirjeldada, millist Tingimus 1:
dokumenti / milliseid Toetatavate projektide nimekirja saab välja võtta SFOS-st
dokumente / millist (Struktuuritoetuste register). Iga projekti kohta on kättesaadav
süsteemi kasutatakse järgmine teave:
tulemuse saavutamise
või tingimuse täitmise • korteriühistu nimi,
kontrollimiseks (ja kui • selle registrikood,
asjakohane, iga
• projekti nimi ja number,
vahetulemuse
kontrollimiseks); • toetusotsuse allkirjastamise kuupäev,
—kirjeldada, kuidas • projekti kogusumma ja toetuse suurus.
juhtimiskontrolle Digitaalselt allkirjastatud toetusotsused (mis on salvestatud
(sealhulgas SFOS-i) saab audiitoritele esitada nende nõudmisel.
kohapealseid kontrolle)
tehakse ja kes neid teeb; Tulemus 1-2:
—kirjeldada, kuidas Eesmärki mõõdetakse terviklikult renoveeritud hoonete
toimub asjakohaste primaarenergia vähenemise põhjal, lähtudes arvestuslikest
andmete/dokumentide energiamärgistest (EPC). Energiamärgiste arvutamise
kogumine ja säilitamine. metoodika on kehtestatud riikliku määrusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106052015002?leiaKehtiv).
Algtasemeks on hoone hinnanguline primaarenergia tarbimine
enne renoveerimist. Saavutatud väärtus arvutatakse valminud
projektide kinnitatud tulemuste alusel. Lõpparuannete
kontrollimisel hindab EIS, kas projekti tegevused on ellu viidud
ja kas kõik vajalikud dokumendid on korteriühistute poolt
esitatud.
EIS viib läbi ka riskipõhiseid kohapealseid kontrolle
renoveerimistööde ajal ja pärast nende lõppu, saamaks kindluse,
kas renoveerimistööd on tegelikult ellu viidud vastavalt
toetusotsustele ja kas need vastavad projekti
dokumentatsioonile.
Tulemuste saavutamise tõendamiseks esitatakse lõpetatud
projektide nimekiri (lõpparuanded on toetuse saajate poolt
esitatud ja EIS on need SFOS-is kinnitanud), mis põhineb
SFOS-i väljavõttel. Iga projekti kohta sisaldab teave järgmist:
• korterite arv
• renoveerimistööde valmimise kuupäev(projekti
seisundi muutmise kuupäev SFOSis),
• projekti panus tulemusnäitajasse, eelkõige
hinnanguline aastane primaarenergia vähenemine
valminud projektides.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tegutseb Õiglase Ülemineku
Fondi (JTF) korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest eesmärgiga teha kindlaks, kas
sekkumise raames on täidetud Euroopa Komisjoni poolt
hüvitamise aluseks olevad eelnevalt kindaks määratud
tingimuste täitmine ja tulemuste saavutamine ning kas
sekkumise elluviimine on kooskõlas kohaldatava Euroopa Liidu
ja riigisisese õigusega. RTK viib läbi (enamasti haldus-
/dokumendipõhiseid) kontrolle, mis puudutavad vahetulemuste
saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste saavutamist), mis
on aluseks maksekohustuse käivitamisele.
RTK tugineb kontrollitegevustes EIS-i poolt teostatud
kontrollidele, mis hõlmavad erinevaid aspekte, sealhulgas
abikõlblikkuse ja vastavushindamist, sh vastavust
energiatõhususe kriteeriumitele, toetatud tegevuste vastavust
skeemi eesmärgile, saavutatud ja raporteeritud tulemuste õigsust
jne.. RTK teostab korrapäraselt järelevalvet EIS-i rakendatud
kontrollisüsteemide toimimise üle, hinnates, kas kasutatavad
kontrollimeetmed on piisavad ja usaldusväärsed tagamaks
sekkumise korrektset elluviimist ning FNLC tingimuste ja
tulemuste tõendatavust Euroopa Komisjoni jaoks.
Halduslikud ristkontrollid SFOS-is:
1. Taotluse etapis saab SFOS-is teha taotleja ristkontrolli, mis
toob välja projektid, kus taotleja on kas peamine taotleja või
partner. See sisaldab järgmist teavet: projekti number, nimi ja
staatus, eelarve ja makstud toetuse summa, projekti algus- ja
lõppkuupäev, meede ja tegevuste lühikirjeldus. Antud info
põhjal saab menetleja otsustada, kas küsida projektijuhilt
lisateavet võimalike kattuvate kulude või tegevuste kohta.
Lisaks peab taotleja ka ise taotluses märkima, kas ta on
varasemalt ellu viinud või taotlenud rahastust tegevustele, mis
on antud projektiga sisuliselt seotud, sealhulgas võimalikud
jätkutegevused.
2. SFOS süsteem sisaldab halduslikke kontrolle, et kontrollida
ja tagada, et topeltrahastamist ei toimuks kuludokumentide
tasandil. Süsteem teostab kuludokumente ristkontrolli erinevate
rahastusprogrammide vahel. Näiteks ei saa algset kuluarve
summat süsteemis muuta, tagades topeltrahastamise
tuvastamise. Ainult abikõlblikku summat saab kohandada.
Ristkontroll tehakse, tuginedes koguarve summale, arve
kuupäevale ja väljastaja e-Äriregistri numbrile.
3. Projekti unikaalsuse kontroll: Igal korteriühistul on
unikaalne äriregistri number.
Iga toetust saav korterelamu on tuvastatav ka unikaalse
ehitusregistri koodi või vajadusel kinnistusregistri koodi alusel.
See tagab, et sama kinnistu ei saa mitmest allikast toetust samale
eesmärgile.
Eelpool toodud meetmed aitavad tõhusalt vähendada
topeltrahastamise riski.
Riigihangete ja riigiabi nõuete järgimise tagamiseks
rakendatavad meetmed:
• Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke
õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse.
• Korteriühistud ei ole kohustatud järgima riigihangete
seadust, kuid nende ostuprotsess viiakse läbi avaliku
riigihangete registri kaudu (täiendavad selgitused
hankeprotsessi kohta on esitatud lisas).
Projektide puhul hinnatakse riigiabi mõju, kui taotlejaks on
kohalik omavalitsus, ning antud riigiabi kohta tehakse
sissekanne riigiabi registrisse.
11.Kuludega sidumata JAH
rahastamise vormis
antavate toetuste
kasutamine
Kas liikmesriik annab
toetusesaajatele toetust
kuludega sidumata
rahastamise kujul?
[JAH/EI]
12.Kontrolljälje tagamise kord Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Palun märkige selle korra
eest vastutav(ad)
Esimese taseme vahendusasutus:
asutus(ed).
Tegevuste algatamine ja kuludega mitteseotud rahastamistaotlus
(FNLC) (vastutav asutus: Kliimaministeerium): Ettepanek
sisaldab üksikasju kavandatud sekkumise kohta, mis viiakse ellu
FNLC tingimustel.
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK):
Tingimuste täitmise, vahetulemuste saavutamise ja
lõpptulemuste kontroll vastavalt Liides 2 toodule. Kavandatava
sekkumise vastavuse kontroll kehtivatele õigusaktidele,
programmile ja toetuse tingimustele.
Makse tegemine toetuse saajale (vastutav asutus: RTK):
Toetust makstakse toetuse saajale (EIS-le) FNLC vormis
samadel tingimustel, nagu Euroopa Komisjon teeb makseid
liikmesriigile.
Dokumentide arhiveerimine: vt käesoleva dokumendi punkt 10.
Toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).
Vahendusasutusena töötab EIS koostöös ministeeriumiga välja
toetuse andmise tingimused, korraldab taotlusvoorude
väljakuulutamise ja taotluste hindamise ning teeb
rahastamisotsuseid. EIS jälgib meetme rakendamist, vastutab
projektide kohapealsete kontrollide eest ning menetleb
projektide maksetaotlusi (korteriühistutele, kes on skeemis
lõplikud toetusesaajad, hüvitatakse kulud tegelike kulude
alusel).
NB! Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on toetuse saaja
kuni 31.12.2026.
Alates 01.01.2027 on toetuse saajaks Keskkonna
Investeeringute Keskus.
II Lisa, 2. liide
Narva sõjaväelinnaku rajamine
Kuludega sidumata rahastamisel põhinev liidu osalus
Vorm andmete esitamiseks komisjonile läbivaatamiseks
(Ühissätete määruse artikkel 95)
Ettepaneku esitamise kuupäev V: 03.06.2026
Käesolevat liidet ei nõuta, kui kasutatakse ühissätete määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud delegeeritud
õigusaktiga kehtestatud kuludega sidumata liidu tasandi rahastamist.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 1
ANNEX ECOMP.2 EN
A. Peamiste elementide kokkuvõte
Näitaja
Prio Fon Erieesmärk Piirk Summ Hõlmatud tegevuste Komisjo Toetuses
ritee d onna a, mis liik/liigid nipoolse aaja(te)l
t kateg on hüvitami e
Komisjonipoolse
ooria kaetud se hüvitise
hüvitamise aluseks
kulude aluseks maksmis
olevad vajalikud
ga olevate eks
täidetavad
siduma vajalike kasutata
tingimused/saavutat
ta täidetav va
avad tulemused
rahast ate hüvitami
amiseg tingimus smeetodi
a te/saavut kavanda
atavate tav liik
tulemust
e
mõõtühi
k
Koo Kirjeldus Koo Kirjeldus
d1 d2
PO3 ÜF RSO3.3 Kerkse NUTS 20 684 198 Muud uued või Allkirjastat
kaitse- või 2- 211 EUR uuendatud ud ministri FNLC
kahesuguse EE00 riiklikud, Ministri käskkiri (1)
kasutusega piirkondlikud ja Tingimus: Toetuse
käskkiri
andmise tingimused
taristu kohalikud kaitsetööstus
arendamine juurdepääsuteed N/A p a r g i l e
sõjaväelise a n t a v a
1 This refers to the code for the intervention field dimension in Table 1 of Annex I CPR and Annex IV of the EMFAF Regulation
2 This refers to the code of a common indicator, if applicable
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 2
ANNEX ECOMP.2 EN
liikuvuse t o e t u s e
edendamiseks tingimuste
liidus k o h t a
Toimiv
Tulemus: taristu (1)
Sõjaväelinnak on
ehitatud ja sõjaväelaste RCO
Sõj aväeli se
sissekolimiseks 129
liikuvuse
valmis.
nõuetele
kohandat ud
t a r i s t u
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 3
ANNEX ECOMP.2 EN
B. Andmed tegevuse liikide lõikes (täita iga tegevuse liigi kohta)
Narva sõjaväelinnak rajatakse Eesti idapiirile, mis on ühtlasi ka
Euroopa Liidu välispiiriks, sest mõjuva heidutuse järele on seal eriti
suur vajadus. Sõjaväebaasi sõdurid saavad kriisiolukorras abistada
ka Eesti politsei- ja piirivalveametnikke või toetada Frontexi
regionaalset juhtimiskeskust Narva-Jõesuus.
Sõjaväelinnak on planeeritud Narva linna tööstuspiirkonda.
Linnakusse on vaja ehitada kõik teed ja platsid, piirdeaed,
sissepääsuhoone, staabihoone, majutushooned, spordihall,
remondihall, söökla, laod ja varjualused. Hoonete täpne koosseis
määratakse kindlaks projekteerimisprotsessi käigus. Projekt
puudutab taristu rajamist, samas kui selle kasutusotstarbe määravad
pädevad ametiasutused vastavalt operatiivsetele vajadustele. Praegu
arutatakse ajutise majutuse lahendusi, mis näitab selgelt püsiva baasi
rajamise kiireloomulist vajadust.
Kinnistu peamised hooned ja taristu valmivad projekti lõpuks, et
linnakut saaks koheselt toimiva taristuna kasutada. Eelarve suurus
on määratud sarnaste sõjaväelinnakute ehitushangete ja
taristuvajaduste põhjal.
Toetatavad tegevused: Projekteerimise- ja ehitushangete
korraldamine, ehitamine (sh omanikujärelevalve) ning liitumised.
- Projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimine
- Ehitus (k.a. elektri-, sideühendused koos liitumistasudega ja
1. Tegevuse liigi kirjeldus omanikujärelevalve)
- Seadmehangete läbiviimine
- Seadmete ostmine (söökla, kasarmu, spordisaali jne
sisustamine)
- Seadmete paigaldamine
Omanikujärelevalve on protsess, mille eesmärk on tagada, et
ehitustöid tehakse vastavalt projektile, nõuetekohase kvaliteediga
ning kooskõlas ehituslepinguga. Seaduse järgi on omanikul
kohustus kaasata sõltumatu konsultant, kes teostab ehitustööde üle
järelevalvet, kontrollib puudusi ning veendub, et kõik tehnilised
dokumendid on korrektselt koostatud ja lõpule viidud enne hoonele
kasutusloa andmist.
Hinnangud on koostatud kogu protsessi rahavoogude põhjal. Enamik
kulukaid ehitustöid tehakse esimesel aastal ja seetõttu on väljundite
summad planeeritud rakendusperioodi esimeses pooles suuremad.
Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve on viimastel aastatel hüppeliselt
kasvanud, võib meil tekkida ajutisi probleeme sildfinantseerimisega
ning me ei soovi seada ohtu kaitsepargi valmimist. Eesti valitsus on
juba kavandanud järgmise kahe aasta infrastruktuuriinvesteeringud,
mis ei ole seotud kaitsevaldkonnaga, et tagada kõigi kaitseplaanide
elluviimine, kuid sellest meetmest ei pruugi piisata ja vajalik on
täiendav kindlus.
Toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on kaitsehangete ja -ehituse
korraldamisele spetsialiseerunud riigiasutus Eesti
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 4
ANNEX ECOMP.2 EN
Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK). Rakendusasutuseks, kes
töötab välja toetuse andmise tingimused (ministri käskkiri, TAT) on
Kaitseministeerium.
Eelarve
Eelarveprognoosid põhinevad varasematel tegelikel kuludel. RKIK
on aastate jooksul korraldanud mitmete sõjaväelinnakute ehitamist
ja sisustamist ning omab selles valdkonnas ulatuslikku
eelarvestamise kogemust.
FNLC skeemi kogusumma 20 684 211 eurot on jaotatud kuue
vahetulemuse vahel. Selline jaotus arvestab suurema rahavoogude
vajadusega teisel aastal, mil tegelik ehitus algab ja hankepartnerile
tehakse väljamakseid kohe pärast ministri käskkirja allkirjastamist.
Selline ajakava paneb märkimisväärse koormuse riigieelarvele ning
soovime, et FNLC mudel ja väljamaksed oleksid kooskõlas
liikmesriigi tegelike vajaduste ja tekkinud kuludega. Seetõttu tuleb
tagada finantspüsivus, sidudes suurema osa eelarvest esimeste
vahetulemustega.
Antud tegevuses riigiabi ei anta.
RSO3.3 Kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu
arendamine sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus
2. Erieesmärgid
Tingimus:
3. Täidetavad tingimused / Kaitseministri käskkiri toetuse andmise tingimustega on
saavutatavad tulemused, mille allkirjastatud.
komisjon võtab hüvitamisel
aluseks Tulemus:
Sõjaväelinnak on ehitatud, valminud ja toimiv. Sõjaväelinnak on
sõjaväelaste sissekolimiseks valmis.
4. Tingimuste täitmise või
31.12.2029
tulemuste saavutamise tähtaeg
1. Ministri käskkiri sõjaväelinnakule antava toetuse andmise
tingimuste kohta. Käskkirjas on järgmised kohustuslikud
elemendid: abikõlblikkuse periood, abikõlblike tegevuste ja
kulude loetelu, rakendajate rollide, kohustuste ja õiguste
kirjeldus, tulemuste kirjeldus ning maksete tegemise
5. Näitaja määratlus tingimused.
2. Korraldusasutus (KA) on kinnitanud elluviija esitatud
lõpparuande, mis on registreeritud SFOSis. Lõpparuande
kinnitamine tähendab, et sõjaväelinnaku ehitus on
lõppenud ning sõjaväelinnak on sõjaväelaste
sissekolimiseks valmis: RKIK peadirektor on andnud oma
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 5
ANNEX ECOMP.2 EN
käskkirjaga sõjaväelinnaku Kaitseväele üle. Käskkirja saab
koostada alles peale kogu ehitustegevuse lõppemist ja
kõikide üleandmis-vastuvõtmisaktide allkirjastamist.
6. Täidetavate tingimuste /
saavutatavate tulemuste 1. Allkirjastatud ministri käskkiri=1
mõõtühik, mille komisjon 2. Sõjaväelinnak on valminud=1
võtab hüvitamisel aluseks
Kavandatud Summad
Vahetulemused
kuupäev eurodes
1. Maa omand ja sihtotstarve on
muudetud. See näitaja on
vahetulemuse 2 eeltingimus ja
nimetatud 2 vahetulemust on
omavahel seotud. Kaitseministri 31.12.2026 982 500 (5%)
käskkirja allkirjastamine
(vahetulemus 2) on võimalik
ainult peale seda, kui käesolev
tulemus on saavutatud.
2. Kaitseministri käskkiri on
31.12.2026 982 500 (5%)
allkirjastatud
3. Tehniline projekt 30.06.2027 2 947 500
(põhiprojekt) on valminud (15%)
7. Vahetulemused (vajaduse
4. üleandmis-vastuvõtmisaktid,
korral), mille komisjon võtab
mis sisaldavad järgmisi töid:
hüvitamisel aluseks koos 4 912 500
a) elektriühenduse ehitus;
hüvitamise ajakavaga 31.12.2027 (25%)
b) gaasiühenduse ehitus;
c) veevärgiühenduse ehitus;
d) kaugkütte liitumise ehitus,
e) kanalisatsiooni ehitus.
5. üleandmis-vastuvõtmisaktid,
mis sisaldavad järgmisi töid:
a) piirdeaia ehitus;
b) turva- ja jälgimissüsteemide
4 912 500
ehitus;
30.06.2028 (25%)
c) sissepääsude/väravate ehitus;
d) prügikäitlussüsteemide
ehitus;
e) varjendite ehitus;
f) spordihalli ehitus.
6. Sõjaväelinnaku ehitus on 31.12.2029 4 912 500
lõppenud ja linnak toimib (25%)
(tõenduseks on ehitustööde
lõppakt, mille on kinnitanud
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 6
ANNEX ECOMP.2 EN
ehitaja, omanikujärelevalve ja
tellija ning RKIK käskkiri
linnaku Kaitseväele kasutusse
andmiseks).
8. Kogusumma (sh liidu ja
20 684 211 EUR
riiklik rahastamine)
9. Kohandamismeetod N/A
Artikli 95 kohase Komisjoni tagasimakse puhul nõutavad auditi
jälje kohustuslikud elemendid, mida tuleb säilitada
korraldusasutuse või rakendusüksuse tasandil, on kehtestatud
ühissätete määruse XIII lisa IV jaotises.
Projekti dokumendid, mis tõestavad tingimusi, vahe-eesmärke
ja lõppeesmärki.
1. Kaitseministri allkirjastatud käskkiri sõjaväelinnaku toetuse
10. Tulemuse saavutamise või andmise tingimuste kohta. Käskkiri on Kaitseministeeriumi
tingimuse täitmise dokumendihaldusssüsteemis (viitab punkti 7
vahetulemusele 2). Käskkirja koostamise eeltingimus on
kontrollimine (vajaduse korral
vahetulemused): Maakatastri kandega on muudetud maa sihtotstarve
riigikaitsemaaks ja omanikuks Kaitsevägi.
– kirjeldada, milliseid 2. Kõik Ehitusseadustiku paragr 13 alusel vajalikud tehnilised
dokumente / millist süsteemi dokumendid on valminud ja neid säilitatakse RKIK-i
kasutatakse tulemuse dokumendihaldussüsteemis. Dokumentideks on eelprojekt,
saavutamise või tingimuse põhiprojekt ja tööjoonised (viitab punkti 7 vahetulemusele
täitmise kontrollimiseks (ja 3).
kui asjakohane, iga 3. Üleandmis-vastuvõtu aktid ehitustegevuse erinevate
vahetulemuse saavutamise vahetulemuste osas, mis sisaldavad järgmisi töid (viitavad
kontrollimiseks)
punkti 7 vahetulemustele 4 ja 5):
– kirjeldada, kuidas a) elektriühenduse ehitus;
juhtimiskontrolle (sealhulgas b) gaasiühenduse ehitus;
kohapealseid kontrolle)
c) veevärgiühenduse ehitus;
tehakse ja kes neid teeb
d) kaugkütte liitumise ehitus,
– kirjeldada, kuidas toimub e) kanalisatsiooni ehitus;
asjakohaste
andmete/dokumentide f) piirdeaia ehitus;
kogumine ja säilitamine g) turva- ja jälgimissüsteemide ehitus;
h) sissepääsude/väravate ehitus;
i) prügikäitlussüsteemide ehitus;
j) varjendite ehitus;
k) spordihalli ehitus.
Üleandmis-vastuvõtu aktid (mis sisaldavad kasutatud
materjalide loetelu ja vajadusel sertifikaate, kasutus- ja
käitlemisjuhendeid) on allkirjastatud ehitaja ja RKIKi
esindaja poolt. ja neid säilitatakse RKIK-i
dokumendihaldussüsteemis. RKIK, kui ehitusprotsessi
omanik kasutab tehniliste kontrollide tegemiseks ka
omanikujärelevalvet.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 7
ANNEX ECOMP.2 EN
4. Sõjaväelinnaku ehitus on lõppenud ja linnak toimib (viitab
punkti 7 vahetulemusele 6). Korraldusasutus (KA) on
kinnitanud elluviija esitatud lõpparuande (SFOSis).
Lõpparuande lisaks on allkirjastatud RKIK peadirektori
käskkiri sõjaväelinnaku üleandmisest Kaitseväele. Käskkiri
on RKIK-i dokumendihaldussüsteemis ja SFOSis.
Lõpparuande lisaks on ka sõjaväelinnaku üleandmis-
vastuvõtuakt, mis on allkirjastatud hankepartneri (töövõtja
esindaja) ja RKIKi esindaja poolt.
Juhtimis- ja kontrollimehhanismid
RTK (vahendusasutusena) viib läbi kohapealseid kontrolle pärast
projekti valmimist, et veenduda, kas tegelikud tööd on teostatud
vastavalt projektidokumentatsioonile.
RTK hangete kontroll keskendub huvide konflikti vältimise
kontrollile.
Vahetulemuste- ja juhtimiskontrollid
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), tegutseb Euroopa
struktuurifondide korraldusasutusena Eestis. RTK vastutab
juhtimiskontrollide eest, et teha kindlaks, kuivõrd on
täidetud sekkumise kontekstis Komisjoni poolt hüvitamise
aluseks olevate tingimuste täitmine ja tulemuste
saavutamine ning tagamaks, et tegevused oleksid kooskõlas
kohaldatava õigusega.
2. Läbi viiakse haldus/dokumendi kontrolle, mis puudutavad
vahetulemuste saavutamist (tingimuste täitmist ja tulemuste
saavutamist), mis on aluseks maksekohustuse
käivitamiseks. Vigade või ebatäpsuste avastamise korral
võivad olla vajalikud täiendavad kontrollid mistahes viisil
(paikvaatlus, vestlused vms).
3. Riigihangete õiguspärasuse tagamine
Kõik hankeprotseduurid järgivad EL-i ja riiklikke
õigusakte, tagades läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja
proportsionaalsuse. RTK kontrollib, et sõjaväelinnaku
hanked oleksid tehtud vastavalt hankeplaanile ja vastaksid
seadusandlusele (riskipõhised kontrollid). Esialgu
kontrollitakse hankeid 100%, kuna riskitase on kõrge,
hilisemalt muutub kontroll valimipõhisemaks. Kõikide
rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete osas teostab
RTK hankekontrolli. See kehtib eriti kõikide avatud
hangete erisuste/erandite osas ja võimalusel teostatakse
kontroll enne hanke välja kuulutamist (ex-ante). Erilist
tähelepanu pööratakse huvide konflikti vältimise
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 8
ANNEX ECOMP.2 EN
kontrollile. Kontrollitakse kõiki hankeid, k. a. erimenetlusi
ja piiratud ligipääsuga hankeid.
4. RKIK siseaudiitor kontrollib hangete protseduure.
Dokumentide säilitamine
Kõik dokumendid registreeritakse kas SFOS-süsteemis või
organisatsioonide dokumendihaldussüsteemides. Hanked viiakse
läbi riigihangete registris, välja arvatud piiratud
juurdepääsuõigusega hanked. Ehitusega seotud dokumente
salvestatakse/säilitatakse Ehitusregistris peale ehituse lõppemist.
Struktuurifondide rakendussüsteemi (SFOS), mis on toetuste
veebiplatvorm, kasutab KA taotluste vastuvõtmiseks ja toetuste
haldamiseks. Sekkumine identifitseeritakse SFOSis unikaalse
tunnusega, mille abil on leitavad kõik toiminguga seotud
asjakohased dokumendid, sealhulgas KaMi ja RTK vaheline
kirjavahetus toimingu elluviimise kohta. Need dokumendid
tõendavad komisjoni maksekohustuse tekkimist.
11. Selliste toetuste
kasutamine, mida antakse
kuludega sidumata
rahastamise vormis. Kas
Jah
liikmesriik annab
toetusesaajale toetust
kuludega sidumata
rahastamise vormis? [Jah/Ei]
Liikmesriigi asutus: Rahandusministeerium
Rakendusasutus: Kaitseministeerium – töötab välja toetuse
andmise tingimused.
Elluviija/toetuse saaja: Riiklik Kaitseinvesteeringute Keskus
(RKIK) algatab tegevused vastavalt ühendmääruse artiklile 2 ning
on skeemis elluviijaks/toetuse saajaks.
12. Meetmed auditijälje
Korraldusasutus (KA): Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) –
tagamiseks. Nimetada
kontrollib tingimuste täitmist vahetulemuste saavutamist ja
asutused, kes vastutavad
lõpptulemusi vastavalt Liide 2 tingimustele. Hinnatakse kavandatava
selliste toimingute eest
sekkumise vastavust kehtivatele õigusaktidele ja toetuse
tingimustele. Samuti juhib KA tegevuse tingimuste ja nõuete
kujundamist.
Vahendusasutus (rakendusüksus): Riigi Tugiteenuste Keskus
(RTK) – jälgib meetme
rakendamist, vastutab projektide kohapealsete kontrollide eest ning
menetleb maksetaotlusi.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 9
ANNEX ECOMP.2 EN
Auditijälje tagamise korralduse kohta vaata punkti 10.
6180/21 ADD 1 AFG/MP/sh 10
ANNEX ECOMP.2 EN
Additional explanation on assurance on the JTF Financing Not Linked to Cost scheme
in renovation of apartment buildings
Additional information Lisainfo
Grant eligible activities (as listed in the Toetatavad tegevused (vastavalt
regulation): toetuse määruse paragrahvis 5
toodule):
Reconstruction and insulation of the
facade, including the design, manufacture Fassaadi rekonstrueerimine ja
and installation of prefabricated elements soojustamine, sealhulgas
and related works. eeltoodetud elementide
Reconstruction and replacement of projekteerimine, valmistamine ja
balconies and loggias, installation of glass paigaldamine, ning nendega
and related works. kaasnevad tööd.
Reconstruction and insulation of the roof Rõdude ja lodžade
and roof ceiling, including the design, rekonstrueerimine ja
manufacture and installation of asendamine, klaasi paigaldamine
prefabricated elements and related works. ning nendega kaasnevad tööd.
Replacement or renovation of windows Katuse ja katuslae
and exterior and fire doors and related rekonstrueerimine ja
works. soojustamine, sealhulgas
Basement reconstruction and insulation eeltoodetud elementide
and related works. projekteerimine, valmistamine ja
Foundation reconstruction and insulation paigaldamine, ning nendega
and related works. kaasnevad tööd.
Replacement, reconstruction and Akende ning välis- ja
balancing of the heating system, tuletõkkeuste vahetamine või
replacement of the heating unit, renoveerimine ning nendega
preparation of the protocol for balancing kaasnevad tööd.
the heating system and related works. Keldri rekonstrueerimine ja
Installation, replacement or reconstruction soojustamine ning nendega
of water supply and sewerage systems, kaasnevad tööd.
including the construction and Vundamendi rekonstrueerimine
reconstruction of systems necessary for ja soojustamine ning nendega
stormwater infiltration, reuse or for kaasnevad tööd.
delaying runoff, as well as associated Küttesüsteemi asendamine,
works. rekonstrueerimine ja
Construction of an active or passive tasakaalustamine, soojussõlme
cooling system, or integration of a cooling asendamine, küttesüsteemi
unit into a central ventilation system. tasakaalustamise protokolli
Building a cooling system or integrating a koostamine ning nendega
cooling unit into a central ventilation kaasnevad tööd.
system. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi
Acquisition and installation of equipment paigaldamine, asendamine või
necessary for the use of local renewable rekonstrueerimine, sealhulgas
energy and related works. sadevee immutamiseks,
Partial or complete reconstruction of the kasutuselevõtuks või äravoolu
lift control system and drive or viibe tekitamiseks vajalike
replacement of the lift and related works. süsteemide rajamine ja
1
Replacement or reconstruction of the rekonstrueerimine, ning nendega
electrical system located in public areas, kaasnevad tööd.
including the installation of an electric car soojustagastusega
charging infrastructure within the ventilatsioonisüsteemi ehitamine
meaning of the Building Code and the või ventilatsioonisüsteemi
creation of the possibility to switch the rekonstrueerimine,
heating unit to external electrical power ventilatsioonisüsteemi
and related works. mõõdistamise protokolli
Installation of the levelled insulation for koostamine ning nendega
windows of the common areas and kaasnevad tööd;
apartments and the restoration of the Aktiivse või passiivse
interior finish resulting from the jahutussüsteemi ehitamine või
construction of the heating and ventilation jahutusseadme integreerimine
system. tsentraalsesse
Construction or installation of a ramp to ventilatsioonisüsteemi
provide an entrance and exit for the Lokaalse taastuvenergia
building, reconstruction of the porch, kasutamiseks vajalike seadmete
installation of handrails, installation of a soetamine ja paigaldamine ja
lift for the disabled and construction of a sellega kaasnevad tööd.
lift that complies with the standard EVS- Lifti juhtimissüsteemi ja ajami
EN 81-70 or equivalent requirements and osaline või täielik
related works. rekonstrueerimine või lifti
The works related to connecting the asendamine ning nendega
building to the district heating network kaasnevad tööd.
within the boundaries of the property. Üldkasutatavatel pindadel asuva
Construction or reconstruction of a waste elektrisüsteemi asendamine või
building or acquisition and installation of rekonstrueerimine, sealhulgas
a deep collection container. ehitusseadustiku tähenduses
Construction or reconstruction of a elektriauto laadimistaristu
bicycle parking area. paigaldamine ja soojussõlme
Acquisition and installation of necessary välisele elektritoitele
equipment to ensure energy supply ümberlülitamise võimaluse
security and fire safety and related works. loomine, ning nendega
Costs related to ensuring accessibility; kaasnevad tööd.
Costs related to the establishment of Üldkasutatavatel pindadel ja
sustainable stormwater solutions; korterite akende soojustuse
In the case of neighbourhood-based tasapinda paigaldamine ning
reconstruction, eligible activities also kütte- ning
include the improvement of outdoor areas ventilatsioonisüsteemi
between buildings, including the väljaehitamisest tuleneva
installation of landscaping, lighting and siseviimistluse taastamine.
small architectural elements, up to 5% of Hoonesse sisse- ja väljapääsu
the total project budget. tagamiseks panduse ehitamine
Preparation of the construction project või paigaldamine, tuulekoja
necessary for the execution of the works rekonstrueerimine, käsipuude
in the above-mentioned sections, paigaldamine, invatõstuki
including the construction survey and paigaldamine ning standardile
building audit, accessibility audit or EVS-EN 81-70 või
energy audit that form the basis of the samaväärsetele nõuetele vastava
construction project.
2
Using the service of a technical lifti ehitamine ja nendega
consultant. kaasnevad tööd.
Carrying out owner supervision. Hoone kaugküttevõrguga
liitumisega kaasnevad tööd
kinnistu piirides.
Jäätmemaja ehitamine või
rekonstrueerimine või
süvakogumismahuti soetamine
ja paigaldamine.
Rattaparkla ehitamine või
rekonstrueerimine.
Energia varustuskindluse ja
tuleohutuse tagamiseks vajalike
seadmete soetamine ja
paigaldamine ning sellega
seotud tööd.
Ligipääsetavuse tagamisega
seotud kulud;
Säästvate sademeveelahenduste
rajamisega seotud kulud;
Naabruskonnapõhise
rekonstrueerimise puhul on
toetatavateks tegevuseks ka
hoonete vahel õueala
korrastamine, sh haljastuse,
valgustuse ja väikevormide
paigaldamine mahus kuni 5%
projekti kogueelarvest;
Eelpool punktides nimetatud
tööde teostamiseks vajaliku
ehitusprojekti koostamine,
sealhulgas ehitusprojekti aluseks
oleva ehitusuuringu ja ehitise
auditi, ligipääsetavuse auditi või
energiaauditi tegemine.
Tehnilise konsultandi teenuse
kasutamine vastavalt § 16.
Omanikujärelevalve teostamine.
Deep renovation: Terviklik rekonstrueerimine:
Deep renovation refers to the reconstruction of a Terviklik rekonstrueerimine tähendab
building or its part, during which technical hoone või selle osa ümberehitust, mille
systems and structures are renewed, ensuring käigus uuendatakse tehnosüsteemid ja
compliance with the minimum energy konstruktsioonid, tagades vastavuse
performance requirements and improving the minimaalsetele energiatõhususe
building's usability, safety, and sustainability. nõuetele ning parandades hoone
kasutusmugavust, ohutust ja kestlikkust.
As a result of the deep renovation, the building
must achieve an energy performance class of at
3
least C (energy performance indicator ETA ≤150 Tervikliku rekonstrueerimise tulemusel
kWh/(m²*a)). peab hoone saavutama vähemalt
energiatõhususarvu klassi C
(energiatõhususarv ETA ≤150
kWh/(m²*a)).
Explanation on total budgeting: Koondeelarve kujunemine:
The budget of € 15 million includes only Eelarve € 15 mln sisaldab vaid
the eligible costs related to renovations otseseid korterelamute poolt
carried out by apartment buildings, as tehtud renoveerimisega seotud
listed in paragraph 5 of the regulation. The abikõlblikke kulusid, mis on
budget does not include other costs (e.g., loetletud määruse paragrahvis 5.
implementation-related costs such as EIS Eelarve ei sisalda muid kulusid
expenses and similar). (nt rakendamisega seoses EIS-i
kulud jms).
A total of 14 projects have been funded
under the measure, with a combined Kokku on meetmest rahastatud
funding amount of EUR 14,202,564. 14 projekti kogusummas
NB! The call for proposals has been 14 202 564 eurot.
finalized and projects are being
implemented. As of today, EIS has NB! Taotlusvoor on lõppenud
already paid out € 4.9 million, and ning projektid on elluviimisel.
payments are expected to increase Tänase seisuga on EIS juba välja
significantly this year (please see the maksnud 4,9 miljonit eurot ning
graph below). väljamaksed kasvavad
käesoleval aastal eeldatavasti
märkimisväärselt (vt allolevat
Taking into account the budget of the graafikut).
apartment building reconstruction support
scheme (€15 million) and the relatively
small number of projects, it was Võttes arvesse korterelamute
reasonable to divide the results into three rekonstrueerimise toetusmeetme
parts: the first covers the grant award eelarvet (15 miljonit eurot) ja
decisions (€5 million), and the other two suhteliselt väikest projektide
relate to the achieved energy savings (€10 arvu, oli mõistlik jagada
million). The energy savings themselves tulemused kolmeks osaks:
are further divided into two equal parts for esimene hõlmab toetuse
risk mitigation purposes, while also rahuldamise otsuseid (5 mln)
considering that this concerns ning ülejäänud kaks käsitlevad
Ida‑Virumaa, where experience with saavutatud energiasäästu (10
reconstruction is limited and entering into mln). Energiasääst on omakorda
long-term financial commitments creates riskide maandamise eesmärgil
uncertainty among apartment association jagatud kaheks võrdseks osaks,
members. For all results, the possibility of arvestades samal ajal, et tegemist
project discontinuation has been taken on Ida‑Virumaaga, kus
into account. rekonstrueerimise kogemus on
For the target of 500 MWh/year of piiratud ning pikaajaliste
primary energy savings, it was taken into finantskohustuste võtmine
account that the majority of the 14 tekitab korteriühistute liikmetes
supported projects involve small ebakindlust. Kõigi tulemuste
apartment buildings, which generally
4
have a lower energy-saving potential than puhul on arvesse võetud projekti
larger apartment buildings. Of the võimaliku katkestamise risk.
supported apartment buildings, 8 contain
fewer than 30 apartments, 4 contain 30 Tulemus 500 MWh
apartments, 1 contains 32 apartments, and primaarenergia
only 1 building contains 120 apartments. vähenemist/aastas puhul on
As a result, the expected primary energy võetud arvesse, et toetuse saanud
savings are lower than would typically be 14 projektist suur osa on
achieved in a portfolio consisting more väikesed korterelamud, mistõttu
larger apartment buildings. on ka potentsiaalne energiasääst
väiksem kui suurtel
korterelamutel. Toetuse saanud
korterelamutest 8 on alla 30
korteriga 4 on 30 korteriga, üks
on 32 korteriga ning vaid üks on
120 korteriga korterelamu.
The procurement process: Ostumenetluse protsess:
The procurement process for renovation works by Toetuse saaja poolt
the grant recipient is conducted through the Public rekonstrueerimistööde ostumenetluse
Procurement Register (RHR). These works must protsess toimub läbi Riigihangete
comply with Annex 1 of the Regulation No. 13 Registri (RHR). Rekonstrueerimistööde
issued by the Minister of Economy and tellimine peab vastama majandus- ja
Infrastructure, which sets the conditions for taristuministri määruse nr 13 lisa 1
renovation grants. The annex outlines the toodule. Lisas on välja toodud
procurement procedures that grant recipients ostumenetluse nõuded, mida toetuse
must follow when managing the process. saajad peavad järgima.
The conditions for the procurement procedures
applicable to the beneficiary have been clarified
5
to minimize interpretation. Measure regulation Täpsustatud on toetuse saaja
Annex 1 specifies the general requirements for ostumenetluse tingimusi selliselt, et ei
procurement procedures applicable to the oleks üleliigset tõlgendamisruumi.
beneficiary, including actions in situations where Määruse lisas 1 on täpsustatud
not all required documents are immediately ostumenetluses toetuse saajale
submitted with the proposal. Additionally, kohalduvaid üldnõudeid, sh tegutsemist
qualification criteria have been further clarified.olukordades kus pakkumusega koos ei
ole koheselt esitatud kõiki nõutud
The wording of Section 1.15 in Annex 1 of the dokumente. Lisaks on täpsustatud
Regulation is as follows: kvalifitseerimistingimusi.
"The contract with the successful bidder shall be
concluded under the same terms as those
published in the beneficiary's procurement
process. The beneficiary must monitor and ensure Määruse Lisa 1 p 1.15 järgnevas
throughout the contract implementation period sõnastuses: „Eduka pakkujaga
that the obligations specified for the successful sõlmitakse leping samadel tingimustel,
bidder in the procurement procedure are fulfilled mis on avaldatud toetuse saaja ostus.
on time and in accordance with the conditions Toetuse saaja peab kontrollima ja
published and stipulated in the procurement tagama kogu lepingu täitmise perioodi,
process and the contract. Amendments to the et ostumenetluses edukale pakkujale
contract are permitted only if they are based on ettenähtud kohustuste täitmine oleks
grounds provided by legislation." tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja
lepingus avaldatud ning sätestatud
Furthermore, a unit cost price methodology has tingimustele. Lepingu muutmine on
been developed for technical consultancy services lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb
to ensure a fair volume of funds paid from the õigusaktides toodud alus.“
grant and to eliminate the possibility of inflated
pricing when applying for the grant.
The procurement is conducted electronically
through the RHR by the grant recipient, their
authorized technical consultant, or the EIS as a Lisaks on välja töötatud tehnilise
central contracting authority. konsultandi teenuse osas ühikuhinna
metoodika, tagamaks toetusest
Using RHR to find construction company which makstavate vahendite õiglast mahtu ning
carries out reconstruction works for apartment elimineerida võimalus hinna
building (parties of the contract are always ülepaisutamiseks toetuse taotlemisel.
apartment association (that has signed the grant
agreement with EIS) and construction company)
ensures transparency and compliance with the Ostumenetluse viib läbi elektrooniliselt
support conditions, providing a clear framework RHR-i kaudu toetuse saaja, nende
for the procurement and execution of volitatud tehniline konsultant või EIS.
reconstruction works within the scope of the
operation.
RHR-i kasutamine korterelamu
Enhancing the (pre-) and post-monitoring of rekonstrueerimistöid teostava
purchases by non-contracting authorities. EIS ehitusettevõtte leidmiseks (lepingu
already applies a practice where procurement osalised on toetust saanud korteriühistu
procedure monitoring is conducted by qualified ja ehitusettevõte) tagab läbipaistvuse ja
staff from the Supervision and Compliance Unit toetuse tingimustele vastavuse, andes
6
(SCU). Monitoring is carried out on an ongoing selge raamistiku rekonstrueerimistööde
basis, and project- and procurement-specific hankimiseks ja teostamiseks toimingu
information is added to the SFOS system. raames.
Ostumenetluste eel- ja järelkontrollide
tõhustamine. EIS rakendab praktikat,
kus ostumenetluste kontrolli viivad läbi
kvalifitseeritud eksperdid Järelevalve ja
vastavusosakonnast. Jälgimine toimub
pidevalt ja info lisatakse SFOS süsteemi.
Avoidance of double funding: Topeltrahastamise vältimine:
Principles for the use of databases and Põhimõtted andmebaaside ja info
information sharing to avoid double financing. jagamise kasutamiseks
topeltrahastamise vältimiseks.
In addition, aspects related to double financing
have been analyzed during the development of
measures, and where risks are present, the scope Lisaks on analüüsitud
of control has been described. topeltfinantseerimisega seotud aspekte
meetmete väljatöötamisel ja riskide
Apartment associations are not beneficiaries in olemasolul kirjeldatud kontrolli ulatus.
other measures or activities supported under the
SF 2021-2027 programme (their only connection
is with the RRF/JTF) and they cannot apply for Korteriühistud ei ole toetuse saajad SF
support for similar activities from other EU 2021-2027 perioodi rakenduskavas
sources. muudes meetmetes, ainus kokkupuude
PO5 may cover some similar activities listed in on RRF-iga, ning nad ei saa toetust
appendix 2 for public organizations and on public taotleda teistele sarnastele tegevustele
properties, but not for apartment association nor muudest EL allikatest.
its property. PO5 võib hõlmata mõningaid samu
tegevusi, mis on suunatud avalikele
organisatsioonidele avalikus ruumis,
Domestically, the E-Support Register is in use, kuid mitte korteriühistutele ega
containing information on external grants and investeeringuteks nende kinnistutel.
state-funded projects, covering a significant
portion of EU grants. For data in SFOS, Siseriiklikult on kasutusel E-toetuste
automated invoice-based cross-checks can be register, kus on olemas info välistoetuste
performed. ja riigi rahastusel olevate projektide
osas, hõlmates väga suurt osa EL
- Avoiding Overlapping calls for proposals: toetustest. Andmed, mis on SFOS-is, siis
- nende osas saab teha arve põhiselt
automatiseeritud rist-kontrolli.
- Open calls for applications generally do not occur
simultaneously. This sequential approach helps Konkureerivate taotlusvoorude
prevent overlapping funding opportunities. In vältimine:
cases where application rounds do overlap, the
risk of double funding is mitigated by the fact that Avatud taotlusvoorud ei toimu üldjuhul
renovation support is provided through a single üheaegselt. Selline järjestikune
7
implementing body—EIS. EIS has access to lähenemine aitab vältida
sufficiently detailed information about rahastamisvõimaluste kattumist.
beneficiaries and their projects from multiple Juhtudel, kus taotlusvoorud siiski
kattuvad, vähendab topeltrahastuse riski
sources, ensuring accurate oversight.
asjaolu, et renoveerimistoetusi rakendab
- üks keskne asutus – EIS. EIS-il on
The higher grant rates offered by the JTF (70- juurdepääs piisavalt detailsele teabele
80%) compared to the ERDF’s support rate of 30- toetuse saaja, projektide osas, mida
50% (with few cases reaching 70%) make it likely erinevatest allikatest rahastatakse,
that the JTF will be more preferred for funding in tagades täpse järelevalve.
Ida-Virumaa. As a result, the risk of double
JTF-i kõrgemad toetusmäärad (70-80%)
funding between these two sources is minimized
võrreldes ERDF-i toetusmääraga (30-
since applicants are more likely to prioritize the 50%, üksikutel juhtudel kuni 70%)
JTF due to its more favorable grant conditions. muudavad tõenäoliseks, et JTF on Ida-
Virumaa rahastamisel eelistatum. Selle
tulemusel on topeltrahastuse risk nende
kahe rahastusallika vahel minimaalne,
kuna taotlejad eelistavad tõenäoliselt
JTF-i soodsamate tingimuste tõttu.
Prevention of fraud, corruption, and Pettuste, huvide konflikti ja
avoidance of conflicts of interest: korruptsiooni vältimine:
Prevention of corruption, fraud and avoidance of EISi sisemised tööprotseduurid
conflict of interest (incl acceptance of gifts etc) is reguleerivad korruptsiooni ennetamist,
regulated by the EIS internal work procedures. sh huvide konflikti vältimist, kingituste
vastuvõtmist jms.
1. At horizontal level the prevention
mechanism: 1. Horisontaalsel tasandil
The following documents are taken into account: ennetusmehhanism:
the Ethical Code of Conduct of public servants Lähtutakse ametniku eetikakoodeksist,
(Ametnike eetikakoodeks), for which the Public mille ühetaolise rakendamise eest
Servant Ethics Council (Ametnikueetika vastutab ja jagab selgitusi
nõukogu) is responsible for and provides Ametnikueetika nõukogu.
clarifications on the uniform implementation.
Prevention of corruption is guided by the Anti-
Corruption Action Plan 2021-2025
(Korruptsioonivastane tegevuskava 2021-2025)
The implementation of the Action Plan is
coordinated by the Ministry of Justice through the Korruptsiooni ennetamisel juhindutakse
Anti-Corruption Network, in which each ministry korruptsioonivastaset tegevuskavast
and the body responsible for the implementation Korruptsioonivastane tegevuskava
of the Action Plan appoints a representative. Each 2021-2025 Tegevuskava täitmist
authority is responsible for the implementation of koordineerib Justiits- ja
the activities assigned to it in the Action Plan. Digiministeerium läbi
korruptsiooniennetuse võrgustiku, kuhu
Declaration of other economic activities of public iga ministeerium ja tegevuskava täitmise
sector employees in the Civil Servant Self- eest vastutav asutus määrab oma
8
Service Portal (Riigitöötaja iseteenindusportaal) esindaja. Iga asutus vastutab
is one of the tools to prevent conflicts of interest tegevuskavas toodud temale pandud
and the corruption that can arise from them. tegevuste täitmise eest.
Suspicions of fraud connected to EU
support/funds can be reported via the EIS website. Kõrvaltegevustest teavitamine RTIP-is
(Riigitöötaja iseteenindusportaal) on
üheks tööriistaks, mis võimaldab
ennetada avalikus sektoris huvide
konflikti ja sellest potentsiaalset tekkida
võivat korruptsioonijuhtumeid.
Toetustega seotud pettusekahtlustest on
võimalik teavitada läbi EIS kodulehe.
2. Enterprice Estonia in-house system for
corruption, and avoidance of conflicts of
interest
Whistleblowing system
Regarding whistleblowing, an anonymous tip
system is in place, including an internal system
(with the option of an automated answering
service) and an anonymous contact form for 2. Ettevõtluse ja Innovatsiooni
submitting written reports (external). Thus, both Sihtasutuse majasisene süsteem
external and internal tip systems are operational. vältimaks ja ennetamaks
These are regulated by the Code of Ethics, and korruptsiooni ja huvide konflikti
everyone who suspects a violation of the
principles of the Code of Ethics is obliged to Vilepuhumise süsteem
report it: Vilepuhumise osas on olemas
anonüümne vihje süsteem - (sisemine
1. By contacting their direct supervisor. süsteem, sh. Automaatvastaja võimalus)
2. By reaching out to the respective field manager ja anonüümne kontakti vorm kirjaliku
of the supervisory unit. teate sisestamiseks (väline). Seega on
3. By submitting a report through the foundation's kasutusel nii välimine- kui sisemine
whistleblowing hotline. vihjete süsteem. Reguleeritud
The foundation does not impose any sanctions Eetikakoodeksiga ning kõik, kellel on
against individuals who report violations or kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete
suspicions of ethical norms in good faith. mittejärgimise osas, on kohustatud
However, the foundation may inform law sellest teada andma:
enforcement authorities about any illegal 1. Pöördudes otsese juhi poole.
activities or suspicions of such activities by an 2. Kontakteerudes järelevalve üksuse
employee. valdkonnajuhiga.
3. Edastades teate läbi sihtasutuse
Information received regarding whistleblowing is vihjeliini.
directed to the Internal Audit Unit. The
Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid
sanktsioone isikute vastu, kes on heas
9
foundation's website(s) provide an option to usus teatanud eetikanormide rikkumisest
submit anonymous tips. või sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus
võib informeerida õiguskaitseasutusi
The possibility of submitting tips anonymously is töötaja ebaseaduslikust tegevusest või
clearly in place and fully functional. Reports sellekohastest kahtlustest.
received through the whistleblowing e.mail are
regularly monitored and reviewed.
Code of Ethics
The purpose of the EIS Code of Ethics is to Vilepuhumise osas saadud info liigub
establish workplace behavior rules, and it applies Siseauditi üksusesse. Sihtasutuse
to all employees (internal regulation T7J1, koduleh(te)delt leitav võimalus
version 17.02.2022). anonüümse vihje esitamiseks.
Management-level awareness and oversight are Vihjete anonüümselt esitamise võimalus
ensured, as evidenced by regular reviews on selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile
presented to the board. Continuous management tulevad teateid kontrollitakse ja
awareness and ongoing feedback from the chain seiratakse regulaarselt.
of command are maintained.
Risk management Eetikakoodeks
Sihtasutuse eetikakoodeksi eesmärgiks
Risk identification and assessment are routine on tööalaste käitumisreeglite
aspects of the EIS management. The risk kindlaksmääramine ja see kehtib
assessment system encompasses operational kõikidele töötajatele (sisekord T7J1, ver.
risks, credit risks, and the evaluation of (external) 17.02.2022).
funding risks. It is essential to ensure the
following: Juhtkonna tasandi ja informeeritus
regularity, olemas, mida tõendavad regulaarsed
assessment expertise at the required level, ülevaated, mis juhatusele esitatakse.
coverage of topics such as fraud, conflicts Juhtkonna pidev informeeritus tagatud ja
of interest, corruption, and double pidev tagasiside juhtimisliinidest
funding,
methodology (risk levels, residual risk
assessment). Riskide hindamine
Additionally, an annual risk assessment system is
in place (as part of the operational risk Riskide määratlemine ja hindamine on
management system), which evaluates fraud and tavapärane osa asutuse juhtimisest.
corruption risks (considering both internal and Riskihindamise süsteem on nii
external factors) and determines follow-up operatsiooniriskide tasandil,
actions to manage these risks. An overview of krediidiriski kui (välis)toetuse riskide
hindamise läbiviimisega. Sealjuures on
operational risks and risks related to the use of
external funds is provided to the EIS board, oluline tagada:
council, and Audit Committee as part of reporting regulaarsus,
obligations. hindamisekspertiis vajalikul
tasemel
Policies: teemade hõlmatus: pettus, huvide
1. Operational Risk Management Policy (internal konflikt, korruptsioon,
regulation J10) topeltrahastamine
10
2. Determination of Operational Risk Appetite metoodika (riskiastmed,
and Risk Tolerance (internal regulation J11) jääkriski hindamine)
3. Procedure for Conducting Operational Risk Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide
Self-Assessments (internal regulation J3) hindamise süsteem (osa
4. Procedure for Recording Operational Risk operatsiooniriskijuhtimise süsteemist),
Incidents (internal regulation J4) kus hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni
Risk assessment is a regular cyclical process and riske (seda nii sisemiste kui väliste
an ongoing activity over time. tegurite mõju arvestades) ja määratakse
(järel-)tegevused selliste riskide
haldamiseks. Nii operatsiooniriskidest
Verification of beneficial ownership and kui ka välisvahendite rakendamisega
contractual partners seotud riskidest antakse ülevaade
asutuse juhatusele, nõukogule kui
Contract information is available in the national aruandluskohustus läbi Auditikomitee.
registry. If the matter involves a procurement, the
information is also available in the Public Korrad:
Procurement Register. Beneficial ownership 1. Operatsiooniriskijuhtimise poliitika
information is recorded in the Business Register. (sisekord J10)
2. Operatsiooniriski riskivalmiduse ja
Controls are generally performed daily and are riskitaluvuse määramine (sisekord J11)
incorporated into expense monitoring, which is 3. Operatsiooniriski enesehindamise
based on procurement and purchase contracts. läbiviimise kord (sisekord J3)
If necessary, internal controls at level II are 4. Operatsiooniriski intsidentide
conducted based on risk sampling. registreerimise kord (sisekord J4)
Policies:
1. Procedure for Executing Transactions and Riskide hindamine on regulaarne
Document Endorsement (internal regulation T16) tsükliline protsess ja tegevus ajas pidev.
2. Procedures Related to Financial Reporting
(internal regulation T10) Lepinguliste partnerite tegelike
3. Procedure for submitting an economic kasusaajate info kontrollimine
expenditure report (internal regulation J2)
4. Procedure for Conducting Procurements Lepingute info on olemas riiklikus
(internal regulation T3) registris. Juhul kui on tegemist hankega,
siis on info ka riigihangete registris.
Risk based controls and function of Internal Tegelike kasusaajate info on olemas
Audit Äriregistris.
In addition to established procedures, the
foundation utilizes a risk control work plan
(previously implemented within both EAS and
KredEx), which also integrates follow-up Reeglina on kontrollid igapäevased ja
activities. This plan encompasses actions hõlmatud kulude kontrolliga, mille
requiring internal control measures from an aluseks on hanke- ja ostulepingud.
internal control system perspective, providing Vajadusel riskivalimist lähtuvalt tehakse
additional assurance of the institution’s sisemisi kontrolle II tasandis.
functionality.
The foundation also operates an Internal Audit Korrad:
Unit, which adheres to international standards. 1. Tehingute tegemise ja dokumentide
viseerimise kord (sisekord T16)
11
The primary goal of the Internal Audit 2. Finantsarvustusega seotud korrad
Department is to perform assurance and advisory (sisekord T10)
tasks to help the foundation enhance its operations 3. Majanduskulude aruande esitamise
and achieve its objectives. The Internal Audit kord (sisekord J2)
Department (IAD) is a structural unit of the 4. Hangete teostamise kord (sisekord T3)
foundation, reporting functionally to the
foundation’s supervisory board and
administratively to the management board.
Additionally, an Audit Committee has been Riskipõhised kontrollid ja siseauditi
established. It serves as an advisory body to the funktsioon
supervisory board on matters related to Sihtasutuses on lisaks kordadele
accounting, auditing, risk management, internal kasutusel riskikontrollide tööplaan
control and auditing, supervision, budget (senini olnud siis nii EASi poolel kui
preparation, and legal compliance. KredExis, sidusus olemas ka follow-up
tegevuste osas), millega hõlmatakse
sisekontrollisüsteemi vaates tegevused,
kus on vajalik teha sisemisi
kontrollitoiminguid, mis annavad
täiendava kindluse asutuse toimivusest.
Asutuses töötab ka siseauditi üksus
(rahvusvaheliste standardite osas töö)
Siseauditi osakonna eesmärk on
kindlustandvate ja nõuandvate tööde
läbiviimine, et aidata Sihtasutusel
tegevusi täiustada ja seeläbi eesmärke
saavutada. Siseauditi osakond (SAO) on
Sihtasutuse struktuuriüksus, mis allub
funktsionaalselt Sihtasutuse nõukogule
ja administratiivselt Sihtasutuse
juhatusele.
Lisaks loodud Auditikomitee, mis on
nõukogule nõuandev organ
raamatupidamise, audiitorkontrolli,
riskijuhtimise, sisekontrolli ja -
auditeerimise, järelevalve teostamise ja
eelarve koostamise valdkonnas ning
tegevuse seaduslikkuse osas.
12
Seletuskiri primaarenergia arvutusmetoodika kohta
Primaarenergia kokkuhoiu andmete arvestanusse aluseks on energiamärgised:
Koos toetuse taotlusega esitatav mõõdetud energiatarbel põhinev energiamärgis (KEK) enne
rekonstrueerimist – algväärtuse arvutamiseks
Koos rekonstrueerimise projektiga esitatav energiaarvutusel põhinev energiamärgis (ETA) –
sihtväärtuse arvutamiseks.
Toetuse taotleja sisestab energiamärgiselt e-toetuste süsteemi elektri kasutuse, soojuse kasutuse
ja köetava pinna andmed. Primaarenergia arvutuse teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS).
Arvutus põhineb energiamärgisel olevatel andmetel ja arvestab energiamärgise
arvutusloogikaga sarnaselt ainult tarnitud (sisse ostetud) energiat. Kohapeal toodetud või võrku
eksporditud energiat arvutus otseselt ei arvesta. Kohapeal toodetud taastuvenergia arvestatakse
läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on vaja vähem energiat sisse osta. Näiteks kohapeal
päikesepaneelidega toodetud elekter on arvestatud läbi selle, et kohapealse tootmise tõttu on
võrgust vähem elektrit ostetud ja väiksema võrguelektri kogusega on hoone energiakasutusest
tulenev heitkogus madalam.
Andmete sisestamise lihtsustamise ja arvutussüsteemi automatiseerimise huvides sisestatakse
kõik soojuskandjad (kaugküte, maagaas jne) ühe lahtrina „soojusenergia“ ja edasised arvutused
toimuvad soojuse primaarenergia teguriga. Soojusenergia osas ei eristata kaugkütet, maagaasi
ja puitkütuseid. Kõikidel soojusenergia kandjatel on sama primaarenergia tegur.
Soojusenergia osas ühe primaarenergia teguri kasutamise eesmärk on lihtsustada ilma erialaste
teadmisteta taotlejatel andmete sisestamist e-toetuste süsteemis. Ühe soojusenergia teguritega
arvutamine võimaldab primaarenergia arvutust ja aruandlust ka paremini automatiseerida.
Varasemate toetusvoorude enne ja peale rekonstrueerimist energiamärgiste alusel on enne
rekonstrueerimist 93% ja peale rekonstrueerimist 94% hoonete köetavast pindalast
kütteallikaks kaugküte. Andmed on hoonete kohta, mis kasutavad kütmiseks soojust, mitte
elektrit (soojuspumbad, elektriradiaatorid jms).
Arvutuste teostamiseks vajalikud andmed:
Elektrikasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel
Soojusenergia kasutus, kWh/(m2a) andmed energiamärgisel
Köetav pind, m2 andmed energiamärgisel
Elektri primaarenergia tegur5 1,9
Soojuse primaarenergia tegur6 1,1
Primaarenergia arvutused tehakse toetusmeetme raames samade eriheite- ja primaarenergia
teguritega. Väärtustena kasutatakse tegureid, mis on meetme avamisel kasvuhoonegaasid.ee
lehel viimasena avaldatud.
Arvutusnäide
Primaarenergia kasutuse algväärtus enne rekonstrueerimist olukorra energiamärgise
(Lisa 1) alusel
Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2
Soojuse kasutus 149,93 / 1000 x 2968 = 445 MWh
Elektri kasutus 31,76 / 1000 x 2968 = 94 MWh
Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur
Soojuse primaarenergia kasutus 445 x 1,1 = 489,5 MWh
Elektri primaarenergia kasutus 94 x 1,9 = 178,6 MWh
Primaarenergia kasutus 489,5 + 178,6 = 668 MWh
Primaarenergia kasutuse sihtväärtus energiaarvutusel põhineva energiamärgise (Lisa 2)
alusel
Hoone energiakasutus MWh/a = energia erikasutus kWh/(m2a) /1000 x köetav pind m2
Soojuse kasutus 79,7 / 1000 x 2968 = 237 MWh
Elektri kasutus 37,44 / 1000 x 2968 = 111 MWh
Primaarenergia kasutus = energiakasutus MWh x primaarenergia tegur
Soojuse primaarenergia kasutus 237 x 1,1 = 260,7 MWh
Elektri primaarenergia kasutus 111 x 1,9 = 210,9 MWh
Primaarenergia kasutus 260,7 + 210,9 = 472 MWh
Projektide tulemuste raporteerimisel II Lisa, 2. liite raames kasutatakse arvestusliku energiamärgist
(ETA)
Lisa 1. Mõõdetud energiakasutusel põhinev kaalutud energiaerikasutuse (KEK) märgis
Lisa 2. Energiaarvutusel põhinev energiatõhususarvu (ETA) märgis
EELNÕU
2026
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja September 2026 nr
Päevakorrapunkt nr
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ kinnitamine
1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“.
2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile.
3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel peale seda, kui Euroopa Komisjon on selle heaks kiitnud.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Lisa 1 „Lisa 2 FNLC kaitsetööstuspargi baastaristu, meede 21.1.6.3“;
Lisa 2 „Lisa 2 FNLC sõjaväelinnak, meede 21.3.3.2“;
Lisa 3 „Lisa 2 FNLC muutmine korterelamute rekonstrueerimine, meede 21.2.1.1“;
Lisa 4 „Lisa 2 FNLC korterelamute energiatõhususe toetamine, ÕÜF meede 21.6.1.16“;
Lisa 5 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, primaarenergia arvutamise kirjeldus, meede
21.6.1.16“;
Lisa 6 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.6.1.16“;
Lisa 7 „Lisa 2 FNLC muutmine, digitaalne ühenduvus, meede 21.1.5.1“;
Lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava selgituse fail, meede 21.1.5.1“.
Protokolli kantava otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ühtekuuluvuspoliitika fondidest ehk Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa
Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF), ERF
REACT-EU-st ja ESF REACT-EU-st kavandatud investeeringute elluviimiseks on
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) kokku
lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused ja rahastatavad tegevused.
Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (OJ L 231, 30,06,20212, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 24
lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel heaks täiendatud „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2021-2027“.
25.02.2026 kinnitas Euroopa Komisjon ametlikult perioodi 2021-2027 rakenduskava
neljanda muudatuse ja täiendatud vaheülevaate dokumendi. Toona jätsime rakenduskava
muudatusest välja Kaitseministeeriumi valitsemisala kuludega sidumata rahastamise
(Financing Not Linked to Costs ehk FNLC) skeemid, kuna nende sisu kohta jätkusid
arutelud Euroopa Komisjoniga. Nüüd on täiendavad küsimused lahendatud ning soovime
Kaitseministeeriumi FNLC skeemid esitada Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks. Selleks
oleme avanud perioodi 2021–2027 rakenduskava viienda muudatuse. Muudatus sisaldab
ettepanekuid uute kuludega sidumata rahastamise (FNLC) skeemide kasutuselevõtuks ning
olemasolevate skeemide muutmiseks. Rakenduskava rahaline maht ega tegevuste sisuline
ulatus ei muutu. Muudatused puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi.
FNLC (Financing Not Linked to Costs) on rahastamisviis, mille puhul toetuse
väljamaksmine ei ole seotud tegelikult kantud ja tõendatud kuludega. Toetus makstakse
välja eelnevalt kokkulepitud tingimuste, tulemuste või vahetulemuste saavutamise alusel.
Selline lähenemine vähendab halduskoormust ning võimaldab keskenduda tegevuste
tulemuslikkusele.
Lisaks FNLC skeemidele muudetakse elamumajanduse meetmete rakendusüksust.
Vastavate meetmete rakendamine viiakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS)
üle Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Muudatuse sisu on täpsemalt kirjeldatud
muudatuste tabelis 1 punktis 3.
Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi arutatud. Ühissätete määruse
artikli 40 lõike 2 punkti d kohaselt peab rakenduskava muudatused enne Euroopa
Komisjonile esitamist heaks kiitma rakenduskava seirekomisjon. Selleks korraldati
seirekomisjoni kirjalik hääletus, mille tulemusena kiitis seirekomisjon rakenduskava
muudatuse ühehäälselt heaks. Pärast seirekomisjoni peab muudatusettepaneku heaks kiitma
ka Vabariigi Valitsus, seejärel esitatakse ettepanek ametlikult Euroopa Komisjonile.
Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kaisa Tähe
(
[email protected], 5307 0942); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (
[email protected],
telefon 5885 1493).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 24 lõike 1 ja perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 3 lõike 2 alusel
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“.
3. Eelnõu sisu
3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021–2027.
Rakenduskava muudatused on esitatud allolevas tabelis. Rakenduskava rahaline maht ega
tegevuste sisu ei muutu, samuti ei teha rahalisi muudatusi meetmete vahel. Muudatused
puudutavad üksnes tegevuste rahastamise viisi (FNLC skeemide kasutuselevõtt ja
muutmine) ning elamufondi meetmete rakendusüksuse muutmist.
Tabel 1. Tehnilised muudatused
Nr Erieesmärk Selgitus
1 Nutikam Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
Eesti hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjelduse dokument koos
määratletud tingimuste ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada
sekkumises „Kaitsetööstuspargi baastaristu“ (meede 21.1.6.3).
2 Nutikam Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „Väga suure läbilaskevõimega
Eesti juurdepääsuvõrgu ehitamine“ meede 21.1.5.11 kuludega sidumata
rahastuse (FNLC) skeemi muutmine. Muudetakse skeemi kirjeldust ja
selgitavat faili, täpsustades termineid ja tulemuste kontrolli fookust.
3 Rohelisem Rakenduskava Lisa 2 muutmine. Sekkumise „korterelamute
Eesti rekonstrueerimine“ meede 21.2.1.1 kuludega sidumata rahastuse (FNLC)
skeemi muutmine. Eesti valitsus on ametlikult otsustanud toetada
rakendusüksuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA otsust muuta oma
strateegiat ja jätta eluasemepoliitikaga seotud meetmed oma portfellist
välja ning anda need üle rakendusüksusele KIK. Selle tulemusena saab
sekkumiste "21.2.1.11 Korterelamute renoveerimine" ja "21.6.1.16
Korterelamute energiatõhususe parandamine" rakendusüksuseks KIK ning
sekkumisel "2.1.2.61 Elamuinvesteeringute fond" on valitsuse otsuse
kohaselt kaks rakendusüksust: KIK ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA,
kuna käendused jäävad Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning laenude osa
antakse üle KIK-ile. Kõik valituse otsuse jõustamiseks vajalikud
protseduurid peaksid olema lõpule viidud 2026. aasta lõpuks.
Praegu on KIKis järgmised neli valdkonda:
1) elukeskkond ja ringmajandus;
2) metsandus, elurikkus ja kliimakohanemine;
3) energeetika, energiatõhusus ja liikuvus;
2
4) merendus ja veekeskkond.
Üleminek võimaldab muuhulgas hallata sama haldusala hoonete
energiatõhususega seotud küsimusi asutuses, mis juba tegeleb
energiatõhususe, kaugkütte aga ka ühisveevärgi, ringmajanduse ja
jäätmekäitluse, elektritranspordile ülemineku ning muude
kogukonnateenustega, nagu kohaliku omavalitsuse keskkonna- ja
energiakavad ning kliimakindluse saavutamiseks vajalike investeeringute
toetamine. Potentsiaalselt on võimalik siduda eluasemesektori teenused
KIKi teiste (valdkondade) meetmetega ja luua seeläbi terviklikke
lahendusi, näiteks energia tootmise ja tarbimise kompleksse lähenemise
kaudu, sealhulgas elektriautode laadimistaristu lahendus, aga ka
ringmajanduse lahenduste loomine, kortermajade jäätmekäitluse
korraldamine või linnapiirkondade bioloogilist mitmekesisust toetavate
tegevuste, näiteks vertikaalsete aedade, kliimakindlate haljastuslahenduste
ja muude looduspõhiste lahenduste toetamine.
Üleminekuga kaasneb ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-s
eluasemepoliitika meetmete rakendamisega seotud personali üleminek
KIKi. See tagab, et meetmete rakendamiseks vajalik valdkondlik
kompetents, sh senine kogemus toetuste rakendamisel ning taotlejate ja
partneritega suhtlemisel säilib ja kandub üle koos ülesannetega. Personali
ülemineku kaudu välditakse teadmiste kadu ja tagatakse toetuste
taotlejatele ja saajatele sujuv, katkematu teenuse jätkumine
üleminekuperioodil.
KIKil on põhjalikud teadmised mahukate ehitushangete kontrollimisest ja
nõustamisest, nagu ka kogemus hangete korraldamisest rakenduslike
projektide elluviijana, mis kokkuvõttes annab hea aluse keskse hangete
teenuse korraldamisel tulevikus. Lisaks hangete läbiviimise ja
kontrollimise alasele kogemusele on KIK nii varasematest meetmete
rakendamisest kui ka käimasolevatest meetmetes olemas koostöövõrgustik
ekspertidega energiatõhususe valdkonnas, keda kaasatakse nt
hindamistesse. KIKil on olemas majasisene tugev kompetents keskkonna-
ja kliimaekspertide näol, kellel on kogemusi mõjude hindamisega, KHG
mudeliga, DNSH ja kliimakindlusega. See on asjakohane eelkõige
korterelamute rekonstrueerimistoetuste kontekstis. Lisaks toetuste
administreerimisele on KIKil võimekus väljastada laenusid - KIK on
laenuandjaks KOVidele ja nende vee-ettevõtetele nende vee- ja
kanalisatsiooniprojektide rahastamisel. Seega on KIKis olemas ka teatav
finantsinstrumentide rakendamise kogemus, mida on võimalik edasi
arendada.
4 Ühendatum Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
Eesti hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste
ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel „Sõjaväelise
liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste
vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)“ (meede 21.3.3.2).
5 Õiglane Uus rakenduskava Lisa 2. Kuludega sidumata rahastuse (FNLC) kulude
üleminek hüvitamise viisi meetodi üksikasjalik kirjeldus koos määratletud tingimuste
ja tulemustega, mida Eesti kavatseb kasutada sekkumisel “Korterelamute
3
energiatõhususe toetamine” (meede 21.6.1.16).
3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Riigi
Tugiteenuste Keskusele struktuurivahendite veebilehel avalikustamiseks peale selle
kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 2021/1060 ning perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seadusega.
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 369 336 786 eurot, riigi panus
647 519 098 eurot, kogusumma 4 016 855 884 eurot.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Muudatusega ei kaasne lisakulusid. Riigieelarvele mõju puudub.
7. Eelnõu jõustumine
Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa
Komisjonile heakskiitmiseks.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Muudatused on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Eelnõu EIS
kooskõlastusringi tagasiside on koondatud seletuskirja lisa 1. Ühissätete määruse artikkel
40 lõike 2 punkt d kohaselt nõutav rakenduskava seirekomisjoni (kirjalik) hääletus
rakenduskava muudatuste heakskiitmiseks eelnes Vabariigi Valitsuses kinnitamisele 13.-26.
juuli 2026. Seirekomisjon kiitis rakenduskava muudatused heaks ühehäälselt.
4
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2021-2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1
Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/ mittearvestatud,
mittearvestamise põhjus
Majandus- ja Kooskõlastas eelnõu 25.08 märkusteta
Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastas eelnõu 21.08 märkusteta
Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastas eelnõu 25.08 märkusteta
Kultuuriministeerium Kooskõlastas eelnõu 19.08 märkusteta
Riigikantselei Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud
Siseministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud
Kaitseministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud
Sotsiaalministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud
Kliimaministeerium Kooskõlastas eelnõu 18.08 vaikimisi Arvestatud, täpsustused lisatud
seletuskirja.
E-kirja teel 18.08 ja 19.08 edastatud
täpsustused:
* palume seletuskirjas täpsustada KIKi
valdkondi 1) elukeskkond ja
ringmajandus; 2) metsandus, elurikkus ja
kliimakohanemine; 3) energeetika,
energiatõhusus ja liikuvus, 4) merendus
ja veekeskkond.
* elamuosakonna teenuste üleliikumisega
liigub ka teenuseid rakendav personal:
„Üleminekuga kaasneb ka Ettevõtluse ja
Innovatsiooni SA-s eluasemepoliitika
meetmete rakendamisega seotud
personali üleminek KIKi. See tagab, et
meetmete rakendamiseks vajalik
valdkondlik kompetents, sh senine
kogemus toetuste rakendamisel ning
taotlejate ja partneritega suhtlemisel
säilib ja kandub üle koos ülesannetega.
Personali ülemineku kaudu välditakse
teadmiste kadu ja tagatakse toetuste
taotlejatele ja saajatele sujuv, katkematu
teenuse jätkumine üleminekuperioodil.“
Riigi Tugiteenuste Keskus Kooskõlastas eelnõu tehniliste Arvestatud. Punkt 4 vastus - Määruse
märkustega 27.08. muutmine vajalik ei ole, kuna RTK ja
1. Lisa 1 (kaitseväe baastaristu) lk 11 TTJA koostöö toimib ametkondliku
Tarbijaõiguste ja Tehnilise Järelevalve infovahetuse korras ja seda ei ole vajalik
Amet peaks olema Tarbijakaitse ja õigusaktis eraldi täiendavalt sätestada.
Tehnilise Järelevalve Amet.
2. Sisuliselt lisas 1 on mul ettepanek lk
11 ümber sõnastada, praegu on, et
TTJA väljastab ka baastaristu
kinnituse, et kaitsetööstuspargi vastab
kõigile seadusandlusest tulenevatele
kohustuslikele normidele - ma siin
asendaks “kõigile” “TTJA pädevuses
olevatele”. Sisuliselt kui võimalik, siis
see välja jätta, sest sellist
kõikehõlmavat kinnitust ei saa TTJA
anda. Kui on viidatud konkreetsetele
TTJA dokumentidele, siis palun
kontrollida, et need on täpsed ja õiged
nimetused.
3. lisas 6 “Lisa 2 FNLC täiendava
selgituse fail, meede 21.6.1.16“ lk 8
kasutada Justiits- ja Digiministeerium,
lk 9 pealkirjas kirjaviga sõnas
“Sihtasutuse”.
4. Lisas 7 „Lisa 2 FNLC muutmine,
digitaalne ühenduvus, meede
21.1.5.1“ lk 6 punkti 1 täiendamine, et
RTK esitab TTJA-le andmed
netikaardile kandmiseks - see eeldab
ka meetme määruse täiendamist,
hetkel minu teada sellist kohustust ei
ole TAT-is.
5. Lisa 8 „Lisa 2 FNLC täiendava
selgituse fail, meede 21.1.5.1““
punktis 1b soovitan lisada aastaarv
veebruaris järele. Hilisemal lugemisel
on keeruline tuvastada, mis aasta
veebruarikuud on mõeldud. “TTJA viib
praegu läbi konsultatsiooni VHCN
kavandatavate investeeringute osas,
mis lõpeb veebruaris”.
6. Seletuskirja punktis 8 kirjutada
Vabariigi Valitsus suurte tähtedega.
Välisministeerium Tähtajaks EISis tagasiside ei saabunud