Lauri Hussar Teie 18.06.2026 nr 2-3/15-567
Riigikogu
[email protected] Meie 01.09.2026nr 1.1-13/2663-2
Vastus Riigikogu liikme
kirjalikule küsimusele (KK 567)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgin 17.06.2026 rahandusministrile esitatud
küsimustele, mis on seotud riigi osalusega äriühingute juhtorganite huvide deklareerimisega.
1. Millistele konkreetsetele õigusnormidele tuginedes peab valitsus lubatavaks
riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide mitte
avalikustamist?
Valitsus ei pea majanduslike huvide deklaratsioonide mitteavalikustamist lubatavaks, vaid
lähtub seadusest. Sama peab tegema ka rahandusminister. Kõik esitatud deklaratsioonid on
avalikud.
Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on kõikide (esitatud) huvide deklaratsioonide avalike
andmetega võimalik tasuta tutvuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas,
identifitseerides ennast nõuetekohaselt. Korruptsioonivastane seadus (KVS) ega Vabariigi
Valitsuse määrus („Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“) ei võimalda Vabariigi
Valitsusel huvide deklaratsioonide registrisse kantud andmete avalikustamist piirata.
Majanduslike huvide avaldamist reguleerib KVS 3. peatükk, mille § 13 lõike 1 punktides 12-
15 on otsesõnu määratletud isikud või organid, kellel on pädevus kehtestada vastavates
sätetes nimetatud ametiisikute suhtes huvide deklaratsiooni esitamise kohustus.
Seaduse alusel (KVS § 13 lg 3) on osalust valitseval ministril õigus kehtestada majanduslike
huvide deklareerimise kohustus avaliku ettevõtja juhtorgani liikmele ainult juhul, kui
juhtorgani liikmel (ametiisikul) on pädevus käsutada avalikku vahendit või viia läbi süüteo-
või haldusmenetlust ning puuduvad tõhusamad vahendid korruptsiooniohu vältimiseks.
Kuna tõhusamad vahendid on praktikas olemas, ei peaks seaduse sõnastust järgides
juhtorgani liikmele sellist kohustust panema. Seaduse mõte on seejuures vähendada või
vältida eraelu puutumatuse riiveid ning ohjeldada bürokraatiat tõhusamate vahendite
olemasolul.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
2. Kuidas saab valitsuse arvates ühiskond kontrollida huvide konflikti puudumist
riigiettevõtete juhtide otsuste tegemisel, kui teave nende majanduslike huvide
kohta pole kättesaadav?
Huvide deklareerimise põhimõtted, sh lausalise huvide deklareerimise kohustuse piirang, on
kehtestatud KVS-is, mille on Riigikogu vastu võtnud 6. juunil 2012. a. Ühiskond saab
kontrollida huvide deklaratsioonide registrisse kantud deklaratsioonide avalikke andmeid.
Korruptsiooniohu vältimiseks ja kontrollimiseks rakendatakse lisaks KVS-is sätestatule ka
muid meetmeid ja võimalusi, mis praktikas on tõhusamad. Näiteks:
1) Riigi osalusega äriühingute tegevuse üle teevad järelevalvet nõukogu ja audiitorid
(jälgides mh tehinguid seotud isikutega), vajadusel ka omanik erikontrolli raames.
2) Riigivaraseaduse (RVS) § 87 alusel on riigi osalusega äriühingutes sisse seatud
siseauditi- ja sisekontrollisüsteemid, sh toimub seotud isikute ja huvide deklareerimine
asutusesiseselt.
3) Äriseadustikust tulenevalt on äriühingu juhatusel igapäevasest majandustegevusest
väljuvate tehingute tegemiseks vajalik nõukogu nõusolek, mh eesmärgiga vähendada
korruptsiooniohtu.
4) RVS § 80 sätestab nõudeid juhtorgani liikmetele, mis muuhulgas keelab valida nõukogu
liikmeks isikut, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt.
5) Nõukogu liikmekandidaadi huvide konflikti riski hindab nimetamiskomitee enne
nõukogu liikme valimise ettepaneku tegemist osaluse valitsejale ning nõukogu
liikmekandidaat kinnitab kirjalikult, et ta ei oma riigi osalusega äriühinguga sisulist
huvide konflikti.
3. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud korruptsiooniriske, mis tulenevad
juurdepääsu piiramisest riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide
deklaratsioonidele? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised
järeldused.
Seadus ei anna Rahandusministeeriumile ega ka kellelegi teisele õigust piirata juurdepääsu
riigi osalusega äriühingute juhtide majanduslike huvide deklaratsioonidele ning seetõttu ei
ole seda tehtud ega analüüsitud ka sellise õigusvastase piiranguga kaasneda võivaid riske.
Kui küsija on silmas pidanud, kas on analüüsitud majanduslike huvide deklareerimise
lausalise kohustuse seadmist, siis seadusandja on pidanud riskipõhist deklaratsiooni-
kohustust korruptsioonitõrjes piisavaks ja lausalisust kohustust ülemääraseks õiguste riiveks.
Küsimus kuulub korruptsioonivastase tegevuse koordineerimise valdkonda, mis koos KVS-
iga on Justiits- ja Digiministeeriumi vastutusalas.
4. Mille poolest erineb valitsuse arvates riigiettevõtte juhi positsioon, kes haldab
riigi raha ja vara, põhimõtteliselt ministri, Riigikogu liikme või mõne muu
avaliku ametiisiku positsioonist, kes on kohustatud deklareerima oma
majanduslikke huve?
Äriühingu juhi tegevust reguleerib peamiselt äriseadustik, mis näeb ette eraldi regulatsiooni
lojaalsuskohustuse järgmiseks ning huvide konfliktide vältimiseks. Riigi osalus ei muuda
põhimõtet, et äriühingu juht juhib eraõiguslikku ühingut ega pea lähtuma oma otsustes
avalik-õiguslikust huvist vaid ühingu ärihuvidest. Avalik huvi ja sellest lähtuvad ootused
väljenduvad riigi osaluse kaudu, kuid neid esindab üldkoosolek oma juhiste ja omaniku
ootustega. Juhatuse liikmed aga ei ole avaliku võimu kandjad ega halda riigi raha ja vara.
2
Seevastu peab minister, Riigikogu liige ja mõni muu ametiisik oma tegevuses lähtuma
avalikest huvidest sõltumata sellest, kas see on riigile kasumlik või mitte. Nemad on
poliitikakujundajad ja avaliku võimu kandjad, kes käsutavad riigieelarve raha.
Seega erinevad nimetatud kaks rolli eelkõige oma õiguslikult staatuselt, tegevuse eesmärgilt
ning suhtelt avalikku võimu.
5. Kas valitsus on kaalunud võimalust muuta õigusakte, mis tagaksid
riigiettevõtete juhtide majanduslike huvide deklaratsioonide avalikkuse? Kui
ei, siis millistel põhjustel?
KVS-i eelnõu ettevalmistuse ja menetluse ajal leidis Rahandusministeerium, et huvide
deklaratsiooni esitamise kohustuse sätestamisel tuleks piirduda avaliku võimu asutuste
juhtide või juhtorganitega, kelle suhtes on avalikkusel kõrgendatud huvi, kuid kõigile
avalikku ülesannet täitvatele isikutele huvide deklareerimise kohustuse sätestamine on
ebaproportsionaalne (vt Rahandusministeeriumi 29.02.2012 kiri nr 1.1-11./3353). Sarnasel
seisukohal on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes 2024. aastal läbi viidud
Riigikontrolli auditiga seoses leidis, et huvide deklareerimise kohustus on pigem selline
meede, mille abil halbade kavatsustega inimesi ei avasta, küll aga võib see peletada häid
kandidaate nõukogu liikme kohale1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Kaupo Raag 5885 1386
[email protected]
1
Aruanne leitav: https://www.riigikontroll.ee/auditiaruanded/riigi-ariuhingute-juhtimisinfo-kattesaadavus-ja-
huvide-konflikti-valtimine
3