Saatja: "Serob Asatrjan" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected]
Teema: Narva mnt 2a kinnistuga seonduv Holmi kvartali detailplaneeringus
Kuupäev: 2026-09-09 09:00
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Edastame Teile Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokumendi.
Juhul, kui dokument ei avane, siis palun andke sellest teada aadressile
<mailto:
[email protected]>
[email protected].
Lugupidamisega
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
tel 606 3400
[email protected]
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
<http://www.rkas.ee> www.rkas.ee
<http://www.rkas.ee/>
*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa
arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad
kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma
saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil
kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva
e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri
oma arvutist.
Kertu Vuks Teie 25.08.2026 nr 12.3-1/3431-1
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Meie 02.09.2026 nr KPJ-21/2026-216
50089 Tartu linn
[email protected]
Narva mnt 2a kinnistuga seonduv Holmi kvartali
detailplaneeringus
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) tegi ettepaneku seada Tartu linna kasuks Holmi kvartali
detailplaneeringus moodustatavale pos 5 kinnistule isiklik kasutusõigus Tartu linna kasuks tagamaks ala
avalik kasutus rohealana.
Tartu linn on edastanud oma arvamuse ja seisukohad 21.08.2026. a kirjas nr 9-3.2/DP-21-029.
Käesolevaga soovime eelnimetatud kirjas toodule selgitada järgnevat:
Pos 5 krundi moodustamine
Nagu välja toote, siis Holmi kvartalis Narva mnt 2a kinnistu osas on planeeritud, et osa sellest on
ühiskondlike ehitiste maa ja osa üldkasutatav maa, mis mõeldud rohealaks.
RKAS ei ole avaldanud soovi pos 3 ja pos 5 üheks kinnistuks jätta ega ole vastu pos 5 alusel eraldi
kinnistu moodustamisele.
Oma kirjas on Tartu linn toonud välja, et krundi kasutamise sihtotstarve ei saa olla samal ajal nii
ühiskondike ehitiste maa kui ka üldkasutatav maa (roheala). Üldkasutatava maa osas maakatastriseaduses
otseselt piiranguid või erisusi pole meie hinnangul toodud, kuid siiski edaspidiseks palume selgitada seda
seisukohta ja maakatastriseaduse § 181 lg 12 punkt 2 Teie poolset tõlgendust.
Pos 5 krundi avaliku kasutuse tagamine
Toote välja, et Tartu linna senise praktika kohaselt moodustatakse üldplaneeringuga määratud avalikest
rohealadest eraldi krundid, mis antakse tasuta üle linnale. Lisaks on planeeringu algatamise otsuse p
3.4.1 fikseeritud, et säilivad pargialad tuleb rekonstrueerida terviklikuks ja atraktiivseks avalikuks
puhkealaks.
Leiame, et iga planeeringu puhul tuleb lähtuda konkreetsetest vajadustest. Planeerimise menetluses
tuleb kaaluda maaomaniku, kohaliku omavalitsuse, naabrite, avalikkuse ja teiste huvide tasakaalu.
Isikliku kasutusõiguse seadmine avalikult kasutatavatele teedele ja muudele rajatistele ei ole tavapäratu.
Pakkusime välja isikliku kasutusõiguse roheala avaliku kasutuse tagamiseks, lähtudes omaniku huvist ja
kohaliku omavalitsuse vajadustest. Isikliku kasutusõigusega saavad pooled kokku leppida just antud
olukorrast ja vajadustest lähtuvad tingimused. RKAS on avatud läbi rääkima tingimuste osas. Leiame, et
kinnistu võõrandamine ei ole alati vajalik, et tagada kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmine.
Toote välja kahtlused, et servituudi puhul ei ole linnal lõpplikku ja pikaajaliselt toimivat kindlust, et
kinnistu avalik kasutus oleks tagatud ning samuti selle, et ala avalik kasutus peab olema tagatud
pikaajaliselt ja õiguslikult siduvalt.
Isiklik kasutusõigus on asjaõigus, mis kantakse kinnistusraamatusse ning tagab selle kehtivuse ka
kinnistu võõrandamise korral ja on õiguslikult pooltele siduv.
Ühtlasi ei ole kinnistu omanikul võimalik ala kasutusse võtta mingil muul otstarbel või sinna ehitada ilma
vajalike menetluste (detailplaneering, projekteerimistingimused, maakorraldus vm) läbiviimiseta, mis on
linna pädevuses.
RKAS on seadnud kohalike omavalitsuste kasuks erineva sisuga isiklikke kasutusõigusi avalike rajatiste ja
alade kasutamise tagamiseks.
Käesoleva seisukoha eesmärk ei ole vaidlustada Tartu linna üldplaneeringus kavandatud Holmi pargi
säilimist ega avaliku roheala tähtsust. Soov on leida lahendus, mis võtaks arvesse ka kinnistu omaniku
soove ja huve pikemas ajalises vaates. Lisaks selgitame, et kinnisasja turuväärtus ei sõltu üksnes selle
ehitusõigusest. Väärtust mõjutavad muu hulgas kinnisasja asukoht, naaberkinnistute kasutus, juurdepääs,
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Reg-nr 10788733 +372 606 3400 www.rkas.ee
haljastus, ruumiline kvaliteet, kinnisasjale seatavad piirangud ja koormatised ning kinnistu kontrollitavus
tulevase kasutuse seisukohalt. Seetõttu ei tähenda Pos 5 kavandamine haljasalana, et sellel kinnistul
puudub iseseisev majanduslik väärtus või et selle omandi üleandmine ei mõjutaks RKASi varalist
positsiooni. RKAS peab seda asjaolu oluliseks ka riigi vara heaperemeheliku kasutamise seisukohast.
Sundvõõrandamine KAHOSe alusel
Oma kirjas toote välja, et KAHOS kohaselt on kinnisasja omandamine lubatud maaomaniku nõusolekuta
puhkepargi rajamiseks ja kehtestatud detailplaneeringu terviklahenduse elluviimiseks avalikes huvides,
kui eesmärk ei ole saavutatav kinnisasja omandamata. Ja toote välja, et on põhjendatud vara tasuta
võõrandamine.
Siinkohal ei saa me sellise seisukohaga nõustuda. KAHOS annab tõesti riigile ja kohalikule omavalitsusele
võimaluse teatud alustel omandada kinnistuid või seada neile sundvaldus. Siiski ei anna KAHOS alust
tasuta võõrandamiseks. Võõrandamisel tuleb tasuda omanikule hüvitist.
Ka põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese
hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning
vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
KAHOS on koostatud seda põhimõtet järgides ning võõrandamise korral kaasneb ka hüvitise tasumine.
Juhime tähelepanu KAHOS § 4 lõikele 2 mis sätestab, et kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik
eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi
saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus.
Oleme teinud ettepaneku tagada avalik kasutus isikliku kasutusõigusega Tartu linna kasuks. Loodame, et
leiame lahenduse, et minna edasi detailplaneeringu menetluse järgmiste etappidega.
Tulenevalt eeltoodust toome välja RKAS seiskohad ja ettepanekud:
1. Pos 5 on detailplaneeringuga ettenähtud rohealana;
2. Pos 5 moodustatakse eraldi krundina;
3. Pos 5 avalik kasutus tagatakse isikliku kasutusõigusega Tartu linna kasuks;
4. RKAS on valmis läbi rääkima ja arutama Tartu linnaga sobivad isikliku kasutusõiguse tingimused (sh
tähtaeg, sisu, poolte õigused ja kohustused).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Leppoja
juhatuse esimees
Teadmiseks: Rahandusministeerium, Tõnis Arjus
Serob Asatrjan
[email protected]