Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

Rahandusministeerium 11.09.2026 nr 1-4/26/3398 Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon. Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  KÄSKKIRI EELNÕU 5.08.2026 Tallinn Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3. Volitan Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonda täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.“; 1.2 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. jäetakse välja sõnad „ja teenuste“; 1.3 käskkirja lisa 1 punktis 5.3. asendatakse sõna „kliimaosakond“ sõnadega „kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond“; 1.4 käskkirja lisa 1 punktis 5.4. jäetakse välja lauseosad „Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates 01.09.2024),“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkt 6.1. sõnastatakse järgmiselt: „6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korraldavad sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoda, Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur, Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.“; 1.6 käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse arv „2030“ arvuga „2031“; 1.7 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.08.2026. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister  EELNÕU Lisa 1 KINNITATUD 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa nr 2 Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 lisa nr 2 Projekti kogumaksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15 Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa (EUR) Rahastaja Riiklik kaasfinantseering 722 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69 Toetus kokku 4 819 605,52 KOKKU 4 819 605,52 Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse eelarve Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering sihttasemega: (EUR) 01.01.2023 - 31.12.2029 Teabekampaaniate, koolituste 1.ja Kliimateadlikkuse 187 455,52 159 337,19 28 118,33 teabepäevade korraldamine ning suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud. teabe- ja juhendmaterjalide 2. Kohalike omavalitsuste väljatöötamine, kliimateadlikkuse energia- ja kliimakavade suurendamiseks vajalike tegevuste (KEKK-de) analüüs on läbi elluviimine, kohalike omavalitsuste viidud (1 tk); energia- ja kliimakavade kvaliteedi3. Koostatud KEKK-de parandamiseks kavade analüüsimine koostamise juhis(1 tk). ja juhise koostamine Teabekampaaniate, koolituste 4.ja Kliimateadlikkuse 63 000,00 53 550,00 9 450,00 teabepäevade korraldamine ning suurendamiseks vajalikud teabe- ja juhendmaterjalide tegevused on ellu viidud, sh väljatöötamine, kliimateadlikkuse 4 teabepäeva ja 4 koolitust. suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine; andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) Personalikulu (projektijuhtimine ja 341 000,00 289 850,00 51 150,00 sisulised tegevused) Ühtne määr otsesest personalikulust 51 150,00 43 477,50 7 672,50 Kokku: 642 605,52 546 214,69 96 390,83 Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve Tegevuse nimetus: Tegevuse nimetus:Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kliima- ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering keskkonnateadlikkuse suurendamine sihttasemega: (EUR) (kohanemise vaates) erinevatele 01.01.2023 - 31.12.2029 sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, 378 167,50 321 442,38 56 725,12  Koolitustel osalejate arv (vähemalt 950); huvikoolide ja Kõrgemad kliimakursused keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): (vähemalt 4 tk); kõrgemate kliimaalaste kursuste,Kliimamuutustega kohanemist kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine toetav keskkonnahariduse õpetajatele ja riigiametnikele; konverents (5 tk). õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele Koostatud kliima- ja õppeastmetele, mitteformaalhariduse le rohevaldkonna info- ja jne); muude kliimateadlikkusele suunatud koolitusmaterjalid (2 tk). tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid); kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine Personalikulu (sisuline tegevus ja 68 550,00 58 267,50 10 282,50 projektijuhtimine) Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38 Kokku: 457 000,00 388 450,00 68 550,00 Keskkonnaagentuuri eelarve Tegevuse nimetus: andmete Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kättesaadavuse parandamine väljundnäitajad koos kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja sihttasemega: 01.01.2023 - (EUR) (EUR) looduskeskkonna kliimamuutustega 31.12.2029 kohanemise valmisoleku tagamise Loodud mõõdikutele visuaalne 700 000,00 595 000,00 105 000,00 mõõdikutele visuaalse seirelahenduse seirelahendus ja andmete automaatse loomine ning asja- ja ajakohaste uuendamise arendamine (1 tk); andmete avaldamine, sh andmete uuendamise arendamine);  kliimapoliitika valdkonnas Koostatud on kliimakahjude analüüs otsustamist toetava kliimakahjude (1 tk); analüüsi koostamine; kliimaatlasesse Kliimaatlases on kuvatud kliimaprojektsioonide 2100 andmete kliimaprojektsioonide 2100 andmed lisamine kokku lepitud parameetrite (1 tk). (õhutemperatuur, sademed, merevee temperatuur ja jääolud) ulatuses. Kokku: 700 000,00 595 000,00 105 000,00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve Projekti spetsiifiline Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik Tegevuse nimetus: andmeteväljundnäitaja koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kättesaadavuse parandamine 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR) (kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja Loodud kliimaeesmärkide seire 520 000,00 442 000,00 78 000,00 arendamine) lahendus ja andmete automaatse uuendamise arendamine (1 tk) Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00 Eesti Loodusmuuseumi eelarve Tegevuse nimetus: kliima- ja Projekti spetsiifiline väljundnäitaja Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik keskkonnahariduse arendamine koos sihttasemega: 01.01.2023 - kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kohalike omavalitsuste 31.12.2029 (EUR) (EUR) kliimamuutustega kohanemise Loodud ekspositsioon (1 tk) 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 võimekuse suurendamiseks (kliimateadlikkuse suurendamiseks kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.  Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks” (edaspidi käskkiri nr 152) osapoolte täpsustamiseks. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna nõunik Maris Arro (e-post: [email protected], tel 626 2986) ning finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehakse käskkirjas nr 152 sätestatud toetuse andmise tingimustes seitse muudatust, millega täpsustatakse projekti osapooli, rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust ning projekti eelarve ja tegevuste jaotust. Muudatuse punktides 1.1, 1.3–1.5 ja 1.7 täpsustatakse projekti osapooli. Projekti eesmärgid ja eelarve käesoleva muudatusega ei muutu. Kliimaministeeriumi põhimääruse muudatusega 1.08.2026 loodi senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna asemel kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond. Punktiga 1.2 täpsustatakse rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust, kuna asutusesiseselt täpsustati töökorraldust ja teenuste osutamise jaotust tõhusama toetuste rakendamise tagamiseks. Muudatus ei mõjuta rakendusüksuse ülesandeid ega vastutust. Punktiga 1.6 viiakse käskkiri nr 152 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ kehtiva redaktsiooniga. Toetust makstakse välja kuni 31.03.2031. Kliimaministeeriumi juhtimise ja töökorralduse optimeerimiseks loodi Euroopa Liidu ja välissuhete asekantsleri alluvusse senise kliimaosakonna ja rohereformi osakonna asemel kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond. Moodustatud osakond hakkab tegelema nii senise kliimaosakonna kui ka rohereformi osakonna ülesannetega. Kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna põhiülesanded on kliimamuutuste leevendamise ning nende mõjudega kohanemise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, keskkonnahoidliku majanduse ja elukeskkonna edendamiseks vajalike tingimuste loomise korraldamine ja seire ning keskkonnateadlikkuse ja keskkonnahariduse edendamine. Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on kliimapoliitika ja puhta majanduse arendamiseks vajalike tingimuste kujundamine tihedalt seotud. See eeldab nimetatud valdkondades sisulist 1 koostööd ja koordineeritud tegevust. Seetõttu on põhjendatud kahe osakonna ühendamine, et tagada valdkondade strateegiliste suundade ja nendega seotud õigusloome parem kooskõla. Osakonna ülesanded on koondatud laiemate katusteemade alla. Punktiga 1.7 asendatakse käskkirja lisa 2 käesoleva käskkirja lisaga, kus täpsustatakse projekti elluviija ja partnerite eelarved. Lisas viiakse sisse muudatused seoses Kliimaministeeriumi kliimaosakonna ja rohereformi osakonna liitumisel loodud kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakonna eelarvega. Täiendavalt lisatakse projekti partnerile Keskkonnaagentuurile tegevus kliimaatlase digilahendusse kliimaprojektsioonide andmete lisamiseks kuni aastani 2100 kokku lepitud parameetrite (õhutemperatuur, sademed, merevee temperatuur ja jääolud) osas, mille jaoks on vajalik Kliimaministeeriumi eelarve arvelt lisada Keskkonnaagentuuri eelarvesse 200 000 eurot. Lisatavad vahendid ei muuda projekti kogueelarvet ning Kliimaministeeriumi tegevused seoses teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamisega viiakse ellu vähendatud eelarvega. Muudatus ei mõjuta negatiivselt käskkirja punktis 4.2. nimetatud näitajate sihttasemete saavutamist. Kliimaatlase jätkuarendus panustab otseselt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (edaspidi KOHAK) ja selle rakendusplaani aastateks 2017–2020 eesmärkidesse, täpsemalt meetme 2.1. „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine“ rakendamisse. Selleks, et kohanemismeetmed oleksid tõhusamad ja hõlmaksid Eesti elanikkonda laiemalt, on vajalik strateegiliste arengudokumentide koostamisel ja planeerimisel arvestada kliimamuutuste ja kliimariskidega. Seejuures on oluline roll kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel, kes peavad planeerimisel arvesse võtma kliimamuutuste mõjusid ning rakendama asjakohaseid kohanemismeetmeid. Näiteks võivad kohanemismeetmed hõlmata rohetaristute arendamist, vee taaskasutuse edendamist, tervisehäirete ennetamist ning elurikkuse hoidmist ja taastamist. Aja- ja asjakohastele andmetele põhinevate planeerimisotsuste tegemiseks lisatakse kliimaatlasesse 2026. aasta lõpuks valmivad kliimaprojektsioonid aastani 2100, mis aitavad tulevikukliimat arvestades taristut ja linnakeskkonda planeerida ning projekteerimistingimusi seada. Punktiga 2 kehtestatakse, et käskkirja nr 152 muudatused hakkavad kehtima alates 1.08.2026. See on oluline, sest Kliimaministeeriumi põhimääruse muudatus, millega liideti kokku kliima - ja rohereformi osakond, jõustus 1.08.2026. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. 2 Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga nr 152 reguleeritava meetme tegevused ja tulemused aitavad saavutada projekti eesmärke, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning vältides liigset bürokraatiat. Käskkirjal on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamisele, sest sellega täpsustatakse projekti osapooli, rakendusüksuse struktuuriüksuse nimetust ning projekti eelarve ja tegevuste jaotust. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte, kliimakindluse ning riigiabi analüüsi järeldused ei muutu võrreldes käskkirja nr 152 seletuskirjas esitatuga ning need on kohaldatavad ka käesoleva muudatuse alusel elluviidavatele tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega, Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 3  -719846 0 0 0 4723765 278130 Käskkirja tervikteksti muudatuse eelnõu koos jälgitavate muudatustega 0 0 Käskkirja tervikteksti muudatuse eelnõu koos jälgitavate muudatustega KÄSKKIRI Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Käskkirja terviktekst koos nähtavate muudatuste eelnõuga (Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks) KMO_KK_terviktekst_8.2026 Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1. Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ saavutamisele kaasa aitamiseks kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmise toetuse andmise tingimused (lisa 1). 2. Kinnitan kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonnas teadlikkuse tõstmise toetuse andmise tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2). 3. Volitan K liima eskkonna ministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond a kliimaosakonda täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Saata: Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Loodusmuuseum; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigi Tugiteenuste Keskus 3857625 222250 KINNITATUD 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa 1 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa nr 2 04.04.2019 käskkirjaga nr Lisa nr 1 0 0 KINNITATUD 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa 1 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa nr 2 04.04.2019 käskkirjaga nr Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. 1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2024–27. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks". 2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab kliimamuutustega kohanemine ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal-, looduskeskkonna kliimamuutuste mõju suhtes valmisoleku ja vastupanuvõime tagamist, arvestades kliimamuutustega kohanemise eesmärk i tõsta elanikkonna teadlikkust kliimamuutustest ja kliimariskidest, suurendada ühiskonna, majanduse ja ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest suurendades riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate: 3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise ; 3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise ; 3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate näituste ; 3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise . 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega . 3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks . 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. ja 2025. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 3 1.03.2025 . 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest . Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Rakenduskava näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Tulemusnäitaja Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad (%) 47 2021 Ei kohaldu 67 Andmete allikaks on 2023, 2025, 2027 ja 2029.a läbiviidava Eurobaromeetri uuringu tulemused Väljundnäitaja Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid (KOV-ide arv) 0 Ei kohaldu 7 50 Unikaalsete KOVide arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. 4.3. Projektile kehtestatakse spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond. 5.2. Rakendusüksus on s ihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond . 5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium i kliima ja keskkonnahoidliku majanduse osakond kliimaosakond . 5.4. Projekti partnerid on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koda (alates 05.01.2026) , Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates 01.09.2024) , Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum. 6. Projekti juhtrühm 6.1 . Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi , Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korralda vad sihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus e arengu- ja koostöö koda , Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse rohereformi osakond ja Eesti Loodusmuuseum , punktis 3.1. 4 sisulist tegevust korralda vad Keskkonnaagentuur , Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse rohereformi osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus . 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale. 6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 722 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 projekti toetatava tegevuse ja elluviija või partneri projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.6 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega seotud otsesed kulud; 9.2.7 projekti personalikulud koos punktis 9.3. nimetatud kuludega alates 01.01.2024. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“; keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“; kliimaministri 1.09.2023 käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ ja kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks” alusel toetatavate tegevuste kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija ja partnerid esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 203 1 0 . 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) mõistes, järgivad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut . Elluviija ja partnerid teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peavad arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.7. Elluviija ja partnerid tagavad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. 11. 8 . Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.9 Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta . 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15.jaanuariks . Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule . 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie r akendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda . 16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi. 16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi. right 262255 KINNITATUD 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa nr 2 0 0 KINNITATUD 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/152 Lisa nr 2 Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti kogumaksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu määr (%) 4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15 Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 722 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69 Toetus kokku 4 819 605,52 KOKKU 4 819 605,52 Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse kliimaosakonna eelarve Tegevuse nimetus: teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamiseks kavade analüüsimine ja juhise koostamine Projekti spetsiifilised väljundnäitajad koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud . K ohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade (KEKK-de) analüüs on läbi viidud (1 tk); Koostatud KEKK-de koostamise juhis(1 tk); 387 455,52 329 337,19 58 118,33 P ersonalikulu (projektijuhtimine) 170 500,00 144 925,00 25 575,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25 Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised väljundnäitajad koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamiseks kavade analüüsimine ja juhise koostamine Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud . K ohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade (KEKK-de) analüüs on läbi viidud (1 tk); Koostatud KEKK-de koostamise juhis(1 tk); 3 1 87 455,52 32 15 9 337,19 5 2 8 118,33 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine ; andmete kättesaadavuse parandami n e (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud, sh 4 teabepäeva ja 4 koolitust; 63 000,00 53 550 ,00 9 450 ,00 P ersonalikulu (projektijuhtimine ja sisulised tegevused ) 341 000,00 2 89 850,00 51 150,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 51 1 50 ,00 43 477,50 7 672,50 Kokku: 8 6 42 605,52 71 54 6 214,69 12 9 6 390,83 Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna eelarve Tegevuse nimetus: teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine ; andmete kättesaadavuse parandami n e (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) Projekti spetsiifili s e d väljund näitaja d koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud, sh 4 teabepäeva ja 4 koolitust; 63 000,00 53 550 ,00 9 450 ,00 Rohereformiosakonna personalikulu (sisulised tegevused ja projekti juhtimine) 170 500,00 144 925,00 25 575,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25 Kokku: 259 075 ,00 220 213,75 38 861,25 Sihtasutuse K eskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve Tegevuse nimetus: Tegevuse nimetus: kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele; õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne); muude kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid); kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine Projekti spetsiifilised väljundnäitajad koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Koolitustel osalejate arv (vähemalt 950); Kõrgemad kliimakursused (vähemalt 4 tk); Kliimamuutustega kohanemist toetav keskkonnahariduse konverents (5 tk) ; Koostatud kliima- ja rohevaldkonna info- ja koolitusmaterjalid (2 tk). 378 167,50 321 442,38 56 725,12 P ersonalikulu (sisuline tegevus ja projektijuhtimine) 68 550,00 58 267,50 10 282,50 Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38 Kokku: 457 000,00 388 450 ,00 68 550 ,00 Keskkonnaagentuuri eelarve Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandami n e ( ühiskonna , sh majandus-, sotsiaal - ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamine , sh andmete uuendamise arendamine) ; kliimapoliitika valdkonnas otsustamist toetava kliimakahjude analüüsi koostamine ; kliimaatlasesse kliimaprojektsioonide 2100 andmete lisamine kokku lepitud parameetrite ( õhutemperatuur, sademed, merevee temperatuur ja jääolud ) ulatuses . Projekti spetsiifili s e d väljund näitaja d koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud mõõdikutele visuaalne seirelahendus ja andme te automaatse uuenda mise arendamine (1 tk); Koostatud on kliimakahjude analüüs (1 tk) ; . Kliimaatlases on kuvatud kliimaprojektsioonide 2100 andmed (1 tk ). 5 7 00 000,00 42 59 5 000,00 7 10 5 000,00 Kokku: 5 7 00 000,00 42 59 5 000,00 7 10 5 000,00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandami n e ( kliima eesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine ) Projekti spetsiifiline väljund näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud kliimaeesmärkide seire lahendus ja andme te automaatse uuenda mise arendamine (1 tk) 52 0 000,00 44 2 000,00 78 000,00 Kokku: 520 000,00 44 2 000,00 78 000,00 Eesti Loodusmuuseumi eelarve Tegevuse nimetus: kliima- ja keskkonnahariduse arendamine kohalike omavalitsuste kliimamuutustega kohanemise võimekuse suurendamiseks ( kliimateadlikkuse suurendamiseks kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) Projekti spetsiifiline väljund näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud ekspositsioon (1 tk) 2 500 000,00 2 125 000 ,00 375 000,00 Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluvi ij a ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-1000 - Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba97b408-0885-49ea-892e-ce553044112c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba97b408-0885-49ea-892e-ce553044112c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main