Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: Viide EISi failidele. Toimik 26-0804 - Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kuupäev: 2026-09-16 08:51 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere See teade on Teile saadetud Eelnõude infosüsteemist (EIS). Edastame teadmiseks eelnõu, kuna esitasite märkused kooskõlastamise käigus. Teile edastati selle kirjaga kokku pakituna failid toimiku 26-0804 - Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus dokumendi vaatest https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aa082669-f82f-4857-9b25-6ebedf7e2001. Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 26-0804 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus Rahandusministeerium (27.07.2026) 1. Kooskõlastatud märkustega Arvestatud Täname märkuse eest, täiendasime seletuskirja ning Kooskõlastame maakatastriseaduse muutmise ja sellega lisatud peatükis on kirjeldatud mõju riigieelarvele, seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu samuti hinnang kulude ja tulude kohta. järgmise märkusega arvestamisel. Palume seletuskirjas välja tuua eraldi osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ nagu seda näevad ette Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 40 lõike 1 punkt 7 ja § 47. Nimetatud seletuskirja osas palume tuua eraldi selgelt välja mõju riigieelarvele, sh IT süsteemide arenduskulud ning kulude katteallikad. Juhul, kui katteallikatena panustatakse RES RE protsessis esitatavatele lisataotlustele, siis tuleb arvestada, et taotluse rahuldamata jätmisel tuleb leida muud katteallikad. Justiits- ja Digiministeerium (18.08.2026) 2. Eelnõu § 2 p-ga 1 reguleeritakse maakorraldustoiminguga Arvestatud Täname põhjaliku tagasiside eest. Nõustume, et kinnisasjaõiguste tehingulise käsutamise küsimust. kinnisasjaõiguse käsutamise, maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande aluste piiritlemine vajab Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lõikes 1 on sätestatud, täiendavat arutelu. Eelnõu eesmärk ei ole vähendada et maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, omandiõiguse kaitset ega kinnistusraamatu mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja proportsionaalne võimaluste loomine kinnisasja või selle osa lahendus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks. otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Arvestades esitatud seisukohtade kaalukust, jätkame Nimetatud säte ei tähenda, et kui omanik või katastripidaja lahenduse kujundamist järgmistes õigusloome leiavad, et kinnisasja või selle osa tasuta või tasu eest üle etappides koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ning andmine on otstarbekas, on tegemist teiste asjassepuutuvate osapooltega. maakorraldustoiminguga. JDM leiab, et kavandatud sõnastus võib tekitada õigusliku probleemi selles osas, kas ja millal on kinnisasja piiride muutmine või kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmine käsitatav üksnes maakorraldusliku toiminguna või asjaõigusliku käsutusena. JDM hinnangul vajab eelnõu § 2 punktis 1 kavandatud sõnastus ülevaatamist. Kavandatav regulatsioon puudutab sisuliselt olukordi, kus kinnisasja piiride muutmisel võib muutuda kinnisasja ulatus. Sellisel juhul ei ole õiguslikult piisav käsitada muudatust üksnes tehnilise toiminguna üksnes seetõttu, et menetlus toimub maakorralduse raames. Seletuskiri märgib, et maakorraldustoimingute puhul muutub omandi ulatus, kuid eelnõu lähtub samal ajal eeldusest, et tegemist ei ole asjaõigusliku käsutusega asjaõigusseaduse tähenduses. Määravaks ei saa pidada üksnes toimingu maakorralduslikku vormi ega seda, kas vahepeal moodustatakse eraldi kinnisasi, vaid oluline on hinnata toimingu tegelikku asjaõiguslikku tagajärge (seisukoht, millele jõudis Riigikohus asjas nr 2-24-10897). Kahele erinevale omanikule kuuluva kinnisasja vahelise piiri muutmisel toimub paratamatult omandi üleandmine, sest osa ühe isiku kinnisasjast hakkab kuuluma teisele isikule, sõltumata sellest, kuidas toimingut nimetatakse. JDM leiab, et eelnõu § 2 punkti 1 kavandatud sõnastus ei 2 taga praegusel kujul piisavat õigusselgust. Väljapakutud sõnastus jätab ebaselgeks, millal on tegemist maakorraldusliku toiminguga ja millal asjaõigusliku käsutusega. Palume eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust täpsustada ning täiendada ka seletuskirja põhjendusi. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks selgelt eristada, millised toimingud on käsitatavad maakorralduslike või tehniliste toimingutena ning millised toimingud kujutavad endast omandi käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Eelnõu § 3 p-ga 6 vabastatakse katastripidaja kohustusest Arvestatud Üksnes katastripidaja lisamine KRS § 74 lõike 2 teises tõendada õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. lauses nimetatud isikute hulka on vajalik Kehtiva kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lg 2 kohaselt maakatastriseadusest tulenevate ülesannete võib kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke täitmiseks. Normi on täiendatud ettepaneku põhjal. saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, Katastripidaja kasutab kinnistustoimiku andmeid notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei eelkõige maakorraldustoimingute tegemisel, pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud kitsenduste (sh piiratud asjaõiguste) ja nende huvi. Teise lause osas selgitame, et avalik sektor ei saa õigustatud isikute tuvastamisel, kinnistamisavalduse tugineda isikuandmete töötlemisel õigustatud huvile, vaid ettevalmistamisel ning kinnistusraamatu ja katastri õiguslik alus andmete töötlemiseks peab tulema seadusest. andmete kooskõla tagamisel. Maakatastriseadus ja Samuti ei pea kinnistu omanik põhjendama õigustatud kinnistusraamatuseadus näevad juba kehtivas õiguses huvi, vaid tal on andmesubjektina õigus andmetega ette katastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse tutvumiseks. Ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte piirata (MaaKatS § 4 ja KRS § 7713). Kehtiva normi andmetega tutvumise õigust üksnes õigustatud huvi sõnastuse kohaselt ei pea ka kinnisasja omanik ehk alusega. Seega palume sätet vastavalt tegelikule vajadusele õigustatud andmesubjekt tõendama õigustatud huvi. muuta. Eelnõu § 1 p-ga 3 täiendatakse seadust isikuandmete Arvestatud Eelnõu on täiendatud. Maakatastriseaduse § 5² töötlemise sättega. sõnastust on täpsustatud, konsulteerides andmekaitse inspektsiooniga, et seadusest nähtuksid maakatastri vastutava töötleja töödeldavate isikuandmete 3  Seaduses tuleb sätestada töödeldavate isikuandmete peamised kategooriad ning andmekogud, millest kategooriad. Palume lõige 1 sõnastada selliselt, et oleks aru andmeid saadakse ja kasutatakse. Isikuandmeid saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda, või töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik viidata §-s 9 loetletud asjakohastele isikuandmetele. maakatastri pidamiseks, maakorraldustoimingute Palume arvestada JDM juhiseid1. Viitame, et JDM tegi tegemiseks, katastriandmete kvaliteedi ja samasisulise märkuse ka juba väljatöötamiskavatsuse kinnistusraamatu andmetega kooskõla tagamiseks etapis. ning haldusmenetluse läbiviimiseks. Eelnõu § 1 p-s 4 ja 9 ning § 2 p-s 1 on reguleeritud Arvestatud Eelnõu on täiendatud, kuid eraldi teavitamise sättest puudutatud isiku õigusi ja kohustusi. osaliselt on loobutud, kuivõrd teavitamisele kohalduvad HMSi MaaKatS-is ei ole reguleeritud, kes on puudutatud isik. üldnormid koostoimes KRSi sätetega. Palume seaduses määratleda termini „puudutatud isik“. MaaKatS § 19³ lõiget 3 ei muudeta, kuna kõnealune Puudutatud isiku definitsioon on näiteks toodud KRS § 341 säte reguleerib ametiülesande korras tehtavat lg-s 1, kus puudutatud isikuks on isik, kelle katastrikannet olukorras, kus katastriüksuse piiri, kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kui kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei MaaKatS-is on mingites normides peetud silmas sama muutu. Puudutatud isiku kaasamise vajadus tuleb isikute ringi, on võimalik viidata sellele sättele. Seadusest sellisel juhul hinnata haldusmenetluse seaduse ja peab olema selgelt aru saada, kes on normi adressaadid. eriseadustes sätestatud menetlusnormide alusel, arvestades, kas isiku õigusi võib konkreetne toiming mõjutada. Eelnõu § 1 p-s 5 reguleeritakse informatiivsete märkmete Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et lisamist piiratud asjaõiguse kohta. informatiivne märge ei ole iseseisev asjaõigus ega Ebaselge on, kuidas märked hiljem kustutatakse. Palume kinnistusraamatu kanne, millega muudetakse piiratud täiendada eelnõu või seletuskirja vastavate selgitustega. asjaõiguse sisu, ulatust või järjekohta. Märge on ajutise ja selgitava iseloomuga ning selle eesmärk on teha nähtavaks olukord, kus katastriandmete muutmise tulemusel ei pruugi piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus vastata kinnistusraamatus kajastatud registriseisule. 1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised.pdf 4  Märge kustutatakse siis, kui selle tegemise alus on ära langenud. Alus langeb ära eelkõige juhul, kui piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle, kustutatakse või selle ruumiline ulatus viiakse kinnistusraamatu ja katastriandmetega kooskõlla. Kande parandamine, ülekandmine või kustutamine toimub kinnistusraamatu menetluse reeglite kohaselt, katastripidaja kinnistamisavalduse või õigustatud isiku avalduse alusel, sõltuvalt sellest, millist kannet on vaja teha ja kas puudutatud isikute nõusolek on vajalik. Kui ebatäpsus kõrvaldatakse toimub märke eemaldamine vastavalt registrite andmevahetusele või katastripidaja edastatud andmete aluse. Seega ei jää märge registrisse tähtajatult. Märge on seotud konkreetse ebatäpsuse olukorraga ning kustutatakse pärast seda, kui kinnistusraamatu ja maakatastri andmed on viidud kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Eelnõu § 1 p 8 kohaselt isikuandmeid säilitatakse alaliselt, Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. kui seaduses ei ole sätestatud andmete säilitamise Sõna „alaliselt“ on asendatud ettepaneku alusel täpsemaid tingimusi. sõnaga „tähtajatult“. Seletuskirjas on täpsustatud, et Palume seletuskirjas lähtuvalt isikuandmete töötlemise tähtajatu säilitamine puudutab üksnes maakatastri põhimõtetest põhjendada, miks on vajalik tähtajatu põhiandmeid ja katastrikande aluseks olevaid isikuandmete säilitamine. Praegu ei ole võimalik hinnata, andmeid, mille säilitamine on vajalik katastriandmete kas selline andmetöötlus on proportsionaalne. Lisaks õigsuse, järjepidevuse, kontrollitavuse ja isikute palume asendada sõna „alaliselt“ sõnaga „tähtajatult“. . õiguste kaitse tagamiseks. Kõiki menetluses kasutatud isikuandmeid tähtajatult ei säilitata. Päringu vastusena saadud või üksnes ajutise tähendusega andmeid säilitatakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vajalik. 5  Maakatastri andmetel on pikaajaline õiguslik ja faktiline tähendus kinnisasja ulatuse, piiride, moodustamise ajaloo, omanike tahteavalduste, menetlustoimingute ja katastriandmete muutumise asjaolude tõendamisel. Kinnisasja piiride, maakorraldustoimingute ja katastrikannete õiguspärasuse hindamise vajadus võib tekkida ka aastaid või aastakümneid pärast kande tegemist, sealhulgas vaidluste, järelevalve, kande parandamise, piiride kindlakstegemise või kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla kontrollimise käigus. Katastriüksuse moodustamise toimik moodustab lahutamatu terviku ja sisaldab tardkujul andmeid, mida säilitatakse arhiivis. Katastri andmekogu säilitatakse andmesaatkonda, et tagada kriitilise riikliku registri andmete säilimine kriisiolukordades ja riigiarhiivi, sest kataster on kuulutatud arhiiviväärtuslikuks andmekoguks. Alternatiivina kaaluti tähtajalist säilitamist, kuid see ei võimalda piiri kindlakstegemise menetlusi ning omandi ajaloo tõendamist. Eelnõu § 1 p-ga 9 täpsustatakse volitusnormi seoses Arvestatud Eelnõu on täiendatud. Volitusnormi sõnastust on andmetega. täpsustatud selliselt, et määrusega kehtestatakse Selgitame, et määrusega saab üksnes täpsustada kogutavate andmete täpsem koosseis ning andmete andmekoosseisu, mistõttu peab normi sõnastuses olema täpsemad säilitamise tähtajad. Seaduse tasandil kajastatud: „kogutavate andmete täpsem koosseis“ ja sätestatakse andmete töötlemise üldine alus, eesmärk „täpsemad säilitamise tähtajad“. Palume eelnõu ja säilitamise põhimõtted, kuid katastriüksuse täpsustada. moodustamise korras täpsustatakse andmekoosseis ja Samuti palume selgitada, mida on plaanitud põhimääruses säilitamise korraldus ulatuses, mis on vajalik säilitamise osas ette näha, võttes arvesse, et seaduse maakatastri pidamiseks ning kooskõlas seaduses kohaselt säilitatakse andmeid tähtajatult ja logiandmeid 5 sätestatud raamiga. 6 aastat. Palume selgitada, kas volitusnormiga soovitakse Rakendusaktis ei kavandata seaduses sätestatud anda õigus määrusega lühemaid säilitamise tähtaegu ette tähtajatu säilitamise põhimõtte laiendamist kõigile näha. Kui jah, siis palume säte ka vastavalt sõnastada menetluses kasutatud andmetele. Tähtajatult säilitatakse üksnes maakatastri põhiandmed ja katastrikande aluseks olevad andmed, mille säilitamine on vajalik katastriandmete õigsuse, järjepidevuse, kontrollitavuse ja isikute õiguste kaitse tagamiseks. Päringu vastusena saadud või üksnes ajutise menetlusliku tähendusega andmeid säilitatakse üksnes juhul ja ulatuses, milles nende säilitamine on vajalik ning õigusaktiga ette nähtud. Logiandmete suhtes jääb kehtima seaduses sätestatud kuni viieaastane säilitamistähtaeg. Eelnõu § 1 p-ga 10 lisatakse seadusesse isikuandmete Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud, et seadusest kustutamise ja hävitamise kohustus. nähtuks üheselt maamõõtjale kättesaadavaks Kehtiva MaaKatS § 16 lg 4 kohaselt teeb katastripidaja tehtavate isikuandmete koosseis. maamõõtjale kättesaadavaks puudutatud katastriüksuste kinnistusraamatusse kantud omanike andmed ja rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha ja elektronposti aadressid. Palume seadust täiendada selliselt, et oleks välja toodud, milliseid omaniku isikuandmeid kättesaadavaks on lubatud teha. Palume seletuskirja täiendada 7. osaga („Seaduse Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et maakatastri rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse ja kinnistusraamatu vaheline automaatne tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“). Seletuskirja andmevahetus toimub riigi infosüsteemi punktis 6.4.4. on infotehnoloogilised kulud välja toodud, andmevahetuskihi kaudu. kuid need tuleb kajastada ka 7. osas. Kulude all palume Puudutatud isikute teavitamine toimub selgitada, kas infosüsteemide arendamisega tekivad ka haldusmenetluse nõudeid arvestades. Seletuskirjas on kolmandate osapoolte arendusvajadused, mis on selliste täpsustatud, et automaatse andmevahetuse tulemusel arenduste maksumus ja finantseerimise allikas. tehtud kannetest või kandeandmete muutumisest teavitatakse puudutatud isikuid. Riikliku 7 Lisaks juhime tähelepanu, et maakatastri ja postkastiteenuse kasutuselevõttu käesolevas eelnõus kinnistusraamatu vaheline automaatne andmevahetus peab täpsemalt ei käsitleta, kuid nõustume, et tegu on toimuma üle X-tee (avaliku teabe seaduse § 439 lg 5) ning perspektiivse ja keskse riiklike teavituste edastamise tagatud peab olema automaatse andmevahetuse tulemusel teenusega, mida avalikke ülesandeid täitvad asutused tehtud kannetest puudutatud isikute teavitamine. Selliseks kasutavad eraisikutele ja ettevõtjatele teadete teavitamiseks soovitame kasutada keskset teenust, s.o. edastamiseks. Nõustume, et selline lahendus riiklikku postkasti. Palume seletuskirja täiendada. vähendab dubleerivate teavituskanalite kasutamist ning võimaldab isikul saada riiklikud teated ühtse kanali kaudu. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Arvestatud Täname esitatud normitehniliste ja mõjuanalüüsi ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste osaliselt puudutavate märkuste eest. Käesolev eelnõu märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. keskendub maakatastri pidamise, registriandmete kvaliteedi, andmevahetuse, isikuandmete töötlemise ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla tagamiseks vajalikele muudatustele. Märgime, et eelnõu ja seletuskiri on koostatud koosloome keskkonnas ning lähtuvad seal ettenähtud struktuurist. Teie ettepanekuid arvestades oleme seletuskirja struktuuri täiendanud ning lisanud eraldi käsitlused küsimustes, mille puhul koosloome keskkonna senine jaotus ei võimaldanud märkusi piisavalt selgelt kajastada. Lisaks oleme täiendanud eelnõu teie esitatud ettepanekute põhjal. Nõustume märkusega, et maakatastriseaduses kasutatakse läbivalt sama rakendusakti nimetamist ning volitusnormide süsteemi tervikuna oleks võimalik normitehniliselt korrastada. Samas ei ole käesoleva eelnõu eesmärk maakatastriseaduse rakendusaktide süsteemi terviklik 8  ümberkujundamine. Maakatastri valdkonda reguleerivad lisaks katastriüksuse moodustamise korrale ka teised maakatastriseaduse alusel antud rakendusaktid, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrused. Seetõttu ei ole käesoleva eelnõu raames otstarbekas kujundada rakendusaktide süsteemi ümber üheks maakatastrimäärustikuks. Eelnõuga säilitatakse kehtiv rakendusaktide struktuur ning täiendatakse olemasolevat katastriüksuse moodustamise korda üksnes ulatuses, mis on vajalik käesoleva eelnõu rakendamiseks. Riigikohus (29.07.2026 nr 2-2/2397-2) 4. Riigikohtu arvamus2 maakatastriseaduse muutmise ja Arvestatud Täname Riigikohut põhjaliku ja põhiõiguste kaitse sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse osaliselt seisukohalt olulise arvamuse eest. Peame esitatud eelnõu kohta. Riigikohus tänab võimaluse eest avaldada tähelepanekuid kaalukaks, kuivõrd need puudutavad arvamust ülalviidatud seaduseelnõu osas. Riigikohus on kinnisasjaõiguse põhialuseid, kinnistusraamatu eelnõus kavandatud muudatuste tõttu väga murelik. avalikku usaldatavust, omandipõhiõiguse kaitset ning Eelnõuga (vt eelkõige eelnõu § 2 p 1, st notariaalse tõestamise rolli õiguskäibes. maakorraldusseaduse § 2 lg 5 muutmine ja sellega seotud muudatused) soovitakse kehtivat õigust muuta selliselt, et Eelnõu eesmärk ei ole vähendada omandiõiguse kinnisasja piiride muutmiseks või kinnisasjast osa kaitset, nõrgestada kinnistusraamatu avalikku eraldamiseks ja teise kinnisasjaga liitmiseks ei ole vaja usaldatavust ega asendada notariaalse tõestamise järgida kinnisasja käsutamise reegleid. Muudatusi kaudu tagatavat õiguskontrolli olukordades, kus see põhjendatakse sellega, et eelnõuga soovitakse kõrvaldada on asjaõigusseaduse kohaselt vajalik. Muudatuste õiguslikku ebaselgust ja vähendada notariaalse tõestamise eesmärk on lahendada maakorraldustoimingute nõudest tulenevat bürokraatiat. Kõnealused muudatused rakendamisel ilmnenud õiguslikud ja praktilised kahjustavad oluliselt tsiviilkäibekindlust ja võivad probleemid. Samuti ei ole eelnõu eesmärk vähendada kahjustada kinnisasja omanike ja kinnisasju koormavate omandiõiguse kaitset ega kinnistusraamatu piiratud asjaõiguse omajate omandipõhiõigust, mis võib 2 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 9 viia põhiõiguste lubamatu rikkumiseni. Nõustuda ei saa usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja proportsionaalne eelnõu koostajatega selles, et kehtivas õiguses valitseks lahendus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks. segadus või mitmeti tõlgendamise võimalus. Eelkõige asjaõigusseadusest tuleneb selgesti, et kinnisasja (maa) Nõustume, et kinnisasjaõiguse käsutamise, käsutamisena tuleb käsitleda mh ka kõike seda, kui ühe maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande kinnisasja koosseisu kuuluv tükike maad liidetakse teise aluste piiritlemine vajab täiendavat arutelu. kinnisasja külge või see enam algse kinnisasja koosseisu ei Arvestades esitatud seisukohtade kaalukust, jätkame kuulu. Täiesti ekslik on eelnõu koostajate nägemus justkui lahenduse kujundamist koostöös asjassepuutuvate kinnisasja käsutamiseks saaks pidada üksnes seda, kui osapooltega. kinnisasja kui terviku omanik vahetub või kui kinnisasjast eraldatakse osa ja selle tagajärjel tekib eraldi, iseseisev kinnisasi. Määrav ei ole ainult see, et omanikule kulub näiteks 1500 m2 maad Tallinna linnas, vaid väga oluline on mh ka see, kas sellises suuruses maatükil asub ka maja, toru, trass, pumpla vms. Samuti võib olla väga oluline isegi 10 cm laiune osa kinnisasjast, sest sellest võib sõltuda, kas juurdepääs on kasutatav, kellele kuulub väravapost, kas maja on ehitatud üle kinnisasja piiri või kas sellele kinnisasjale saab konkreetset hoonet püstitada. Naaberkinnisasjade omanikud võivad olla kõiges eluliselt ühel meelel, kuid alati tuleb mh kaitsta ka kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste omajaid, näiteks hüpoteegipidajaid, hoonestusõiguste omajaid, servituutide omajaid jne. Kinnisasjast osa eraldamise ja teise kinnisasjaga liitmise tehingud on nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses tagasivõidetavad, võivad alluda kohtulikule käsutuskeelule, kui seda on rakendatud, kehtida võivad kinnisasja käsutamise suhtes kehtivad avalikõiguslikud piirangud jne. Näiteks võib kinnisasja väärtust oluliselt vähendada see, kui „väikese piiri parandamise“ tagajärjel jääb kinnisasi ilma juurdepääsust avalikult kasutatavale teele või mõnest olulisest 10 kommunikatsioonist. Kui sellised muudatused peaksid toimuma ilma nende isikute asjakohase nõusolekuta, kelle õigusi tuleb kaitsta (kinnisasja omanik, omaniku abikaasa, piiratud asjaõiguste omajad, täitemenetluse- või pankrotimenetluse võlausaldajad jne), siis või olla tegemist põhiseadusevastase olukorraga. Tähtis ei ole mitte ainult see, et asjakohased isikud annavad oma nõusolekud, vaid ka see, et igas sellises olukorras, kus kaitsmisväärsed õigused võivad olla ohustatud, kaasneks tehingute tegemisega asjakohane kontroll ja nõustamine. See, et kinnisasja piiride muutmisega tegelevad nii maamõõtjad, katastriametnikud kui ka kohaliku omavalitsuse teenistujad, ei asenda notariaalset tõestamist. Notaritel lasub notariaadiseadusest ja tõestamisseadusest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenev kohustuste kogum, mida viidatud isikutel ei ole. Väga oluliselt kahjustaks kinnisasja tsiviilkäivet ka see, kui tekiks nö kinnisasja paralleelkäive, st kui paljudel juhtudel saaks kinnisasja käsutamisega võrreldava tulemuse saavutada nn maakorraldustoiminguid tehes. Oluline on see, et igasugune kinnisasja käsutamine on allutatud samadele reeglitele. Varasemalt ei eksisteerinud õiguslikku segadust kinnisasja käsutamise reeglite osas, vaid maakorraldusega tegelevad ametnikud ei soovinud pelgalt leppida sellega, et kinnisvarakäive on allutatud notariaalsele vorminõudele (nii kohustus- kui ka käsutustehingute osas) ega sellega, et kinnisasja käsutus eeldab kinnistusraamatus kande tegemist. Mida aeg edasi, seda eredamalt tuleb kohtupraktikas esile see, kui oluline võib olla kasvõi väike tükk kinnisasjast. Eespool toodust tulenevalt tuleb ülalkirjeldatud muudatustest loobuda ja lähtuda maakorraldust ja maakatastrit puudutavate õigusaktide 11  loomisel ja muutmisel sellest, et kinnisasjast ka osa eraldamise jaoks on vaja täita kinnisasja käsutamise reegleid. Tartu Maakohus kinnistusosakond (04.08.2026 nr 2-2/2397-3) Eelnõu kohaselt on üheks eesmärgiks Arvestatud Täname Tartu Maakohtu kinnistusosakonda põhjaliku maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute osaliselt ja praktilisest registrimenetlusest lähtuva arvamuse selge eristamine seaduse tasandil, mis loob õigusliku aluse eest. Peame esitatud tähelepanekuid oluliseks, sest maakorraldustoimingute läbiviimiseks ja lõpetamiseks need puudutavad vahetult maakorraldustoimingute ning väldib olukordi, kus maakorraldust käsitatakse lõpuleviimist, kinnistusraamatu menetluse toimivust, asjaõigusliku tehinguna. Märgime siinkohal, et asjaõiguslepingu vorminõude küsimust ning kinnistusosakonna hinnangul ei ole maakorraldust kinnisasjaõiguse käibekindlust. Nõustume, et käsitletud asjaõigusliku tehinguna. Riigikohtu küsimus vajab edasist õiguslikku arutelu. tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-10897 (eelnõu seletuskirja leheküljel 13 on ekslikult vale tsiviilasja number) ei muutnud senist seadusele tuginevat praktikat. Senine praktika tugines Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2019 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-19-8071 (määruskaebusmenetluses tehtud otsus). Peamiseks probleemiks, millele Riigikohus tähelepanu juhtis, on asjaõiguslepingu sõlmimise vajadus MaaKS § 12 lg 1 kohase maakorraldustoimingu lõpuleviimise eeldusena ja seda eraldiseisvana maakorraldustoimingust. Eelnõuga on püütud lahendada Riigikohtu kohtumäärusega tõstatatud küsimusi, kuid lahendus ei pruugi täita eesmärki ja vältida edasisi vaidlusi. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kinnisomandi tekkimise eelduseks on asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, kui seadus ei sätesta teisiti (AÕS § 641). MaaKS § 12 lg 1 kohaselt on omanike kokkuleppel läbiviidava maakorraldustoimingu aluseks omanike kokkulepe ja tahe omandada naabri kinnisasjast osa või anda naabrile oma 12 kinnisasjast osa, eesmärgiga koondada kinnisasja või selle osa, vahetada osi, korrastada piiri ja viia vastavusse planeeringu- või maakorraldusnõuetega. Nõustume, et maakorralduslikke nõudeid järgides ei saa tihti eraldatavast/liidetavast osast eraldi katastriüksust moodustada ning see ei ole üldjuhul ka omanike sooviks (isegi kui eraldi katastriüksuse moodustamine on võimalik). Üldiselt on selliste tehingute puhul sooviks liita omandatav/eraldatav maa-ala olemasoleva katastriüksusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-24-10897 tehtud lahendis leidnud, et maaomanike vahel sõlmitav MaaKS § 12 lg 1 kohane kokkulepe on tehing, kuid see ei ole käsitletav asjaõiguslepinguna, kuna ei vasta AÕS § 641 vorminõudele. Vorminõude erisus tuleks seaduses erinormina selgelt sätestada. Eelnõus ei ole vorminõude leevendust ette nähtud. Kui seadusandja sooviks on välistada notariaalses vormis sõlmitava asjaõiguslepingu kohustuslikkus, siis tuleks sätestada seaduses vorminõude leevendus selliselt, et MaaKS § 12 lg 1 kohase kokkuleppega koos sõlmitav asjaõigusleping võib olla digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis. Seletuskirja kohaselt ei tehta maakorralduse käigus käsutamistehingut omandi terviklikuks üleminekuks kuivõrd kinnisasja omanikud ei muutu, muutub vaid omandi ulatus. Oleme seisukohal, et ka omandi ulatuse muutumiseks on vajalik käsutustehing, kuid nõustume, et ulatuse muutumisel ei ole vajadust ja ei saa käsutada tervet kinnistut. Asjaõiguslikult on tehingu esemeks mitte kogu kinnistu, vaid eraldatava ja liidetava maa-ala omandiõigus. Selleks, et oleks mida võõrandada ja üle anda, tuleb enne asjaõiguslepingu sõlmimist viia läbi omanike kokkuleppel maakorraldustoiming, kus 13 haldustoimingu tulemusel määratakse kindlaks omandatav/eraldatav osa ja muudetakse katastriüksuste andmeid. Nõustume, et maakorralduse käigus ei saa tekkida olukorda, kus ühe omaniku omand täiesti ära kaob või tervikuna teisele omanikule üle läheb. Kui eesmärgiks on kogu kinnistu omandi üleandmine, siis ei ole eelduslikult maakorraldustoimingut vaja läbi viia ning võib kohe tehingu vormistamiseks notari poole pöörduda. Ekslik on seletuskirja väide, et kinnistusosakond ei Arvestatud Katastripidaja kinnistamisavalduse esitamise õigus aktsepteeri pärast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas osaliselt tuleneb kehtivast õigusest ning seda eelnõuga ei 2-24-10897 tehtud kohtumäärust lihtsate muudeta. KRS näeb ette, kes ja mis hetkel võivad maakorraldustoimingute puhul katastripidaja kinnistamisavaldust esitada. Vaid notaritel on õigus kinnistamisavaldust või katastripidaja ei saa selliseid esitada notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust, avaldusi esitada. kui nemad tegelevad tehingu notariaalse Katastripidajal on endiselt õigus esitada avaldus, kuid KRS kinnitamisega. Katastripidajal on õigus esitada § 35 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada kinnistamisavaldus maakorraldustoimingus, kui see vormikohane käsutustehing. Selliselt on selgitanud on digitaalselt allkirjastatud. Riigikohus ka kohtumääruse punktis 15. KRS § 34 lõige 21 Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel, kuid mitte katastripidaja kaudu. Kui notar on seotud maakorraldustoiminguga, siis ta esindab osalejaid, koostades ja edastades tõestatud tehingu või notariaalselt kinnitatud avalduse 14  registreerimiseks (NotS § 30 lg 2 p 1 ja 2). Kokkuvõttes kui maakorraldustoimingu (nt kinnisasjade jagamine, liitmine või piiride muutmine) kinnitab notar, esitab kinnistamisavalduse seaduse kohaselt toimingu kinnitanud notar (KRS § 34 lg 2¹ ja TõS § 53 lg 1), tegutsedes osapoolte esindajana (NotS § 30 lg 2). Eelnõuga planeeritakse muuta riigilõivuseaduse § 25 lõike Arvestatud Eelnõu on täiendatud, kuid selgitame, et RLS § 80 1 punkti 9. Muudatuse järgselt oleks seaduse tekst järgnev: osaliselt sätestab juhud, kuidas võetakse riigilõivu kinnistu Riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu või jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise ümberkruntimiskava alusel kande tegemise eest. MaaKS § kinnistuga liitmise kande eest. Käesolev muudatus 2 lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud muuhulgas reguleerib üksnes lihtsaid maakorraldustoiminguid kinnisasja jagamine ja kinnisasjade liitmine. ehk kinnisasjade liitmist ja jagamist, mida tuleb Riigilõivuseaduse muutmisel kavandatud kujul võib eristata erinevate registriosade liitmisest ja tekkida valearusaam, et riigilõivu ei võeta ka kinnistu jagamisest. jagamisel ja kinnistute liitmisel kui RLS § 25 lg 1 p 9 sõnastatud selliselt, et riigilõivu ei maakorraldustoimingute alusel kannete tegemise eest. võeta lihtsa maakorraldustoimingu või Teeme ettepaneku täiendada riigilõivuseadust tekstiga ümberkruntimiskava alusel kande tegemise eest. „maakatastri pidaja avalduse alusel maakorraldustoimingu Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus ei puuduta või ümberkruntimiskava“. Lisas 2 on ekslikult märgitud RLS § 80 kohast lõivustamist. „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) (05.08.2026 nr 2-2/2397-8) ITL toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada maakatastri Arvestatud Täname põhjaliku arvamuse ja varem VTK kohta ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, põhjendamatut osaliselt esitatud tagasiside eest. Nõustume ettepaneku menetluskoormust ning muuta maakorraldustoimingud põhisisuga selles osas, et registriandmete kooskõla kiiremaks ja tõhusamaks. Samuti toetame põhimõtteliselt parandamise eesmärk ei saa piirduda üksnes vastuolu lahendusi, mis võimaldavad tehnovõrkude ja -rajatistega nähtavaks tegemisega. Eelnõu on täiendatud selliselt, seotud õiguste registriandmeid korrastada lihtsamas et esmane eesmärk on piiratud asjaõiguse kande vormis juhul, kui õiguse sisu ega tehnovõrgu tegelik korrastamine ja vajaduse korral õiguse ülekandmine asukoht looduses ei muutu. Eelnõu seletuskirja kohaselt on õigesse registriossa. Informatiivne märge on üheks eesmärgiks just registriandmete kvaliteedi ja kavandatud üksnes abinõuna olukorras, kus 15 kinnistusraamatu ning maakatastri andmete kooskõla registrikannet ei ole samas menetluses võimalik parandamine. Samas olles eelnõud analüüsinud leiame, et korrastada näiteks puudutatud isikute nõusoleku eelnõuga välja pakutud lahendus piiratud asjaõiguste puudumise, õiguste järjekoha küsimuse või muu ruumiandmete probleemile ei täida neid eesmärke ning õigusliku takistuse tõttu. Märke lahendus ei kohaldu võib praktikas hoopis vähendada õiguskindlust. ITL-i olukorras, kus piirinaabrid soovivad omandi ulatuse hinnangul jäävad eelnõus lahendamata mitmed eelnõule eesmärgil piire korrastada või muuta ja mille eelnenud väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasisides lõpuleviimiseks on nõusolekud vajalikud. esitatud põhimõttelised murekohad. ITL-ina juhtisime VTK-le antud tagasisides (20.02.2026 kiri nr 5.1-1/11-1) Eelnõuga täpsustatakse KRS § 15 lõiget 3 nii, et kui tähelepanu sellele, et piiratud asjaõiguste, eelkõige maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste piiride kindlakstegemise käigus muutuvad kolmanda talumiseks seatud õiguste puhul ei ole aktsepteeritav jao kannetega seotud asjaolud, märgib katastripidaja olukord, kus kinnisasja piiride muutmise või täpsustamise kinnistamisavalduses registriosade kaupa kannete tulemusel jääb piiratud asjaõigus kinnistusraamatus vale kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Seega kinnistu registriossa ning piiratud asjaõiguse omaja peab ei ole lahenduse eesmärk jätta kinnistusraamatusse seejärel alustama uusi läbirääkimisi uue kinnisasja teadlikult ebatäpseid kandeid, vaid laiendada seni omanikuga. Eelnõu küll tunnistab probleemi olemasolu kehtivat alust registriseisu korrastamiseks ulatuses, ning näeb ette informatiivsete märgete kasutamise milles see on õiguse sisu, ruumilist asukohta ja teiste olukorras, kus piiratud asjaõiguse ruumiala ja selle kohta isikute õigusi muutmata võimalik. tehtud registrikanded ei ole enam kooskõlas. Samal ajal ei ole ITL arvates sobivaks lahenduseks eelnõu kohaselt välja Eelnõuga täiendatakse AÕS § 226 regulatsiooni. pakutud informatiivse märke lisamine kinnistusraamatusse Avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse tõttu ebatäpne“. ITL hinnangul ei ole selline lahendus ülekandmisel teise registriossa nähakse ette piisav, kuna see ei kõrvalda tegelikult maakatastri lihtsustatud vorm, kui õiguse ese asub looduses samas toimingute poolt lahendatavat registriseisu ebatäpsust, kohas ning muutub üksnes registriosa, milles õigus vaid üksnes teeb uue kandega (mis on ühtlasi lisa peab kajastuma. Sellisel juhul toimub ülekandmine halduskoormus) nähtavaks, et keegi on alustanud piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või korrastamist, aga asjad on pooleli ja kinnistusraamatu digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel ning kinnistu kanded võivad olla valed. Juhul, kui eelnõu eesmärk on omaniku nõusolekut ei nõuta. Mitme ülekantava halduskoormuse vähendamine, siis oleme veendunud, et õiguse puhul võivad õigustatud isikud kokku leppida üksnes nende õiguste omavahelises järjekohas ning 16 praktikas selline lahendus hoopis suurendab tunduvalt teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste võrguvaldajate koormust. järjekohasuhet ei muudeta. Eeltoodust tingituna esitame eelnõu kohta järgmised Peame siiski vajalikuks säilitada võimaluse kasutada seisukohad ja ettepanekud: informatiivset märget juhtudel, kus õiguse ülekandmine ei ole samas menetluses õiguslikult 1. Kinnistusraamatu usaldatavuse põhimõtet ei tohi võimalik. Eelkõige puudutab see olukordi, kus nõrgestada Eesti asjaõigus tugineb tugeva piiratud asjaõiguse ülekandmine eeldaks õiguse sisu kinnistusraamatu põhimõttele. Kinnistusraamatu kannete muutmist, järjekoha ümberkujundamist või õigsust eeldatakse ning kinnistusraamatu avalik puudutatud isikute nõusolekut, mida ei ole võimalik usaldatavus on kinnisasjade õiguskäibe keskne eeldus. saada. Sellisel juhul ei saa katastripidaja asendada Seetõttu peab kinnistusraamat kajastama võimalikult eraõiguslikku kokkulepet ega muuta lepingu sisu täpselt kinnisasja koormavaid õigusi ja nende seost haldusmenetluses. Märge ei ole lõplik registrikande konkreetse kinnistuga. Eelnõu seletuskirjas on küll parandamise viis, vaid vahend, millega tehakse rõhutatud, et informatiivne märge ei muuda kinnisasja vastuolu nähtavaks ja antakse puudutatud isikutele õiguslikku režiimi ega loo uusi õigusi ja kohustusi, vaid võimalus registriseis korrastada. teeb nähtavaks piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmete ebatäpsuse. ITL hinnangul on selline lähenemine Seletuskirja on täiendatud, et selgitada märke problemaatiline. Riik ei peaks looma regulatsiooni, mille informatiivset iseloomu, märke kustutamise aluseid tulemusel jäävad registrisse teadlikult ebaõiged või ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ebatäpsed kanded ning kasutajad peavad lisaks menetluskoormuse mõju. Mõjuanalüüsis on kinnistusraamatule analüüsima ka erinevaid hoiatusi ja täpsustatud, et tehnovõrkude omanike halduskoormus märkeid, et tegelikku õiguslikku olukorda mõista. Kui riik väheneb eelkõige nendes juhtudes, kus piiratud tuvastab, et kinnistusraamatu kanne ei vasta enam asjaõigus on võimalik lihtsustatud korras õigesse tegelikule olukorrale, ei peaks lahenduseks olema ebaõige registriossa üle kanda. Kui ülekandmine ei ole olukorra nähtavaks tegemine, vaid registrikande võimalik, maandatakse õiguste kahjustamise riski korrastamine. Kinnistusraamatu usaldusväärsuse puudutatud isikute teavitamise, informatiivse märke seisukohast ei ole põhjendatud luua seaduse tasandil ja edasise registriseisu korrastamise võimaluse kaudu. mehhanismi, mille tulemusel võib kinnistusraamatusse jääda teadlikult kanne, mis ei vasta piiratud asjaõiguse Seega on ITL-i ettepanekutega arvestatud osas, milles tegelikule ruumilisele paiknemisele. Selline lähenemine eelnõus ja seletuskirjas on selgemalt rõhutatud, et võib praktikas vähendada õiguskindlust, kuna eelistatud lahendus on piiratud asjaõiguse kande 17 kinnistusraamatu kasutaja ei saa enam tugineda üksnes korrastamine ja vajaduse korral ülekandmine õigesse kinnistusraamatu kannetele, vaid peab täiendavalt registriossa. Ettepanekut ei ole võimalik täielikult arvestama võimalusega, et registrikanne on küll nähtav, arvestada osas, milles soovitakse igal juhtumil kuid ei vasta tegelikule olukorrale. ITL hinnangul ei tohi automaatset või ametiülesande korras ülekandmist, kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla sest kõiki piiratud asjaõigusi ei saa õiguse sisu, parandamise eesmärki saavutada viisil, mis normaliseerib järjekoha või puudutatud isikute õigusi muutmata kinnistusraamatus ebatäpsete kannete püsimise. ümber kanda. Registriandmete korrastamise eesmärk peab olema õige olukorra kajastamine, mitte ebaõige olukorra märgistamine. ITL-i ettepanek: lähtuda eelnõus põhimõttest, et kui maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmneb, et piiratud asjaõiguse kanne ei vasta enam tegelikule koormatavale kinnisasjale, tuleb registrikanne sama menetluse käigus korrastada. Informatiivne märge võib olla ajutine abivahend kuni kande parandamiseni, kuid see ei tohiks olla lõplik lahendus. 2. Maakorralduse tagajärjed tuleb lahendada menetluse käigus lõpuni Eelnõu seletuskirja kohaselt ei saa piiratud asjaõigustega seotud probleemid takistada maakorraldustoimingute lõpuleviimist ning informatiivse märke eesmärk on võimaldada puudutatud isikutel hiljem vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima. ITL-i hinnangul nihutab selline lahendus maakorraldustoimingu tagajärgede lahendamise riigilt ja registrimenetluselt puudutatud eraõiguslikele isikutele. Kui katastripidajal on võimalik ametiülesannete korras parandada katastriandmeid või viia läbi maakorraldustoiming, mille tulemusel muutub kinnisasja ruumiline ulatus või registriandmete seos tegeliku olukorraga, peab samas menetluses olema võimalik 18 lahendada ka sellest tulenevad kinnistusraamatu kolmanda jao kannete tagajärjed. Vastasel juhul lõpeb maakorraldustoiming olukorras, kus riik on ise tuvastanud registriandmete ebaõigsuse, kuid jätab selle kõrvaldamata. Selline lahendus ei ole ITL hinnangul kooskõlas eelnõu eesmärgiga suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust. Kui katastripidajal on õigus ametiülesannete korras muuta või parandada katastriandmeid ning selle tulemusena tuvastatakse, et piiratud asjaõiguse kanne ei vasta enam tegelikule olukorrale, siis peab sama menetluse raames olema võimalik ka vastava kinnistusraamatu kande korrastamine. ITL hinnangul ei tohiks maakorraldustoiming lugeda lõpetatuks olukorras, kus riik on tuvastanud registriandmete ebaõigsuse, kuid jätab selle kõrvaldamata ning piirdub üksnes puudutatud isikute teavitamisega. ITL ettepanek: täiendada eelnõud selliselt, et maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmnenud piiratud asjaõiguse registrikande ebatäpsus lahendatakse sama menetluse käigus. Kui piiratud asjaõiguse ruumiline asukoht looduses ei muutu ning muutub üksnes kinnistu piir või registriosa, mille kaudu õigus peab olema kajastatud, tuleb võimaldada piiratud asjaõiguse ülekandmine õigesse registriossa ametiülesannete korras või katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. 3. Eelnõu kohane „märke“ lahendus ei vähenda tehnovõrgu omaniku halduskoormust Eelnõu seletuskirjas käsitletakse mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele pigem positiivsena, kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 226 muudatus võimaldab avalikes huvides tehnovõrku või - 19 rajatist puudutava isikliku kasutusõiguse ülekandmist lihtsamas vormis. ITL hinnangul saab see olla tõene üksnes juhul, kui piiratud asjaõigus kantakse muudatuse tulemusena õigesse registriossa üle. Eelnõu kohaselt toimub AÕS § 226 lõike 3¹ alusel isikliku kasutusõiguse ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel ning kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. See on positiivne vormiline lihtsustus, kuid ei taga, et kõik vajalikud ülekanded toimuvad maakorralduse käigus automaatselt või ilma täiendava menetluseta. Kui lahenduseks jääb üksnes informatiivne märge, siis tehnovõrgu omaniku halduskoormus tegelikult ei vähene. Vastupidi, tehnovõrgu omanik peab hakkama jälgima märkega registriosasid, analüüsima, millised õigused on registris ebatäpsed, hindama iga üksikjuhtumi mõju ning algatama vajaduse korral täiendavaid toiminguid registrikande korrastamiseks ning kandma jätkuvalt õiguslikku ja administratiivset riski. Seetõttu ei saa sellist lahendust käsitleda halduskoormuse vähenemisena. Vastupidi, maakorralduse tegevuse tagajärjed jäetakse sideettevõtjate ja teiste puudutatud isikute lahendada. ITL ettepanek: muuta eelnõud selliselt, et piiratud asjaõigus kantakse maakorraldustoimingu või piiriandmete parandamise tulemusel õigesse registriossa üle muutmata kujul. Sellisel juhul saavutatakse üheaegselt nii registriandmete õigsus kui ka tehnovõrgu omaniku menetluskoormuse vähenemine. ITL alternatiivne ettepanek: kui piiratud asjaõigust ei kanta või ei ole võimalik kanda maakorraldustoimingu käigus õigesse registriossa üle, siis tuleb tehnovõrgu omanikku 20 kui puudutatud isikut igakordselt kaasata, kui korrastamine puudutab puudutatud isiku maakasutusõigust. Leiame, et kui seadusandja hinnangul ei ole võimalik piiratud asjaõiguse ülekandmist õigesse registriossa teha ametiülesannete korras või katastripidaja kinnistamisavalduse alusel, tuleb säilitada tehnovõrgu omaniku igakordne kaasamine ja vajaduse korral nõusoleku küsimine. ITL rõhutas juba VTK-le antud ülal viidatud tagasisides, et tehnovõrgu omanikud ei ole vastu kaasamisele ega nõusolekute andmisele, kuna nende jaoks on oluline, et piiratud asjaõigus oleks kantud õigele katastriüksusele ja õigele kinnistule. Tehnovõrgu omanikul on parim teadmine selle kohta, kas konkreetne piirimuudatus või katastriandmete täpsustamine võib mõjutada tehnovõrgu toimimist, kaitsevööndit, talumiskohustust, talumistasu või tulevaste tööde kooskõlastamist. Tehnovõrgu omaniku jaoks ei ole see suurem halduskoormus kui olukord, kus kinnistusraamatus on märge ebatäpse kande kohta ning tehnovõrgu omanik peab hakkama kinnisasja omanikuga uusi läbirääkimisi pidama või seda olukorda kinnistusraamatus lahendama. ITL-i ettepanek: lisada eelnõusse või seletuskirja järgmine sõnastus: „Kui maakorraldustoimingu, piiri asukoha kindlakstegemise või katastriandmete parandamise tulemusel ilmneb, et kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõigus ei koorma enam registriandmete järgi seda kinnisasja, millel õiguse ese looduses paikneb, korraldab katastripidaja piiratud asjaõiguse ülekandmise õigesse registriossa ulatuses, milles piiratud asjaõiguse sisu, ruumiline asukoht ja teostamise viis ei muutu. Puudutatud isikuid teavitatakse kande tegemisest. Kui 21 piiratud asjaõiguse ülekandmine ei ole võimalik õiguse sisu või õigustatud isikute järjekoha muutmise vajaduseta, kaasatakse piiratud asjaõiguse omaja menetlusse ning informatiivne märge on üksnes ajutine lahendus kuni registrikande korrastamiseni.“ Alternatiivina pakume ka lühema sõnastuse: „Maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tulemusel ilmnenud piiratud asjaõiguse registrikande ebatäpsus tuleb lahendada sama menetluse käigus. Informatiivse märke tegemine ei asenda piiratud asjaõiguse ülekandmist õigesse registriossa, kui selline ülekandmine on võimalik õiguse sisu muutmata.“ Kokkuvõttes teeme ettepaneku eelnõu täiendada selliselt, et: 1. kinnistusraamatu usaldatavuse põhimõtte kaitseks ei jäeta registrisse teadlikult ebatäpseid piiratud asjaõiguste kandeid; 2. maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tagajärjed lahendatakse sama menetluse käigus lõpuni; 3. piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle juhul, kui õiguse sisu, ruumiline paiknemine ja teostamise viis ei muutu; 4. informatiivne märge on üksnes ajutine või erandlik lahendus, mitte registriandmete ebatäpsuse lõplik käsitlus; 5. kui registrikande korrastamine ametiülesannete korras ei ole võimalik, tuleb tehnovõrgu omanik kaasata puudutatud isikuna ning vajaduse korral küsida tema nõusolekut; 6. seletuskirja mõjuanalüüsi tuleb vastavalt lõplikule lahendusele täpsustada, kuna tehnovõrgu omaniku halduskoormus väheneb tegelikult üksnes juhul, kui 22  piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle ilma täiendavate toiminguteta. Selline lähenemine tagaks üheaegselt registriandmete õigsuse, kinnistusraamatu usaldusväärsuse ja halduskoormuse tegeliku vähenemise. Andmekaitse Inspektsioon (05.08.2026 nr 2.3-4/26/2700-2) 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse maakatastriseadust Arvestatud Täname tähelepanekute eest. Eelnõu ja seletuskirja on (MaaKatS) §-ga 52, mis annab maakatastri vastutavale täiendatud maakatastriseaduse § 5² lõikega 2. töötlejale õiguse töödelda isikuandmeid ning saada ja Muudatusega täpsustatakse töödeldavate kasutada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse isikuandmete peamised kategooriad. andmekogudest. Seletuskiri selgitab, et andmeid võib vaja Rahvastikuregistrist salvestatakse füüsilise isiku ees- olla näiteks rahvastikuregistrist ning et katastripidaja ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaeg, elukoha- kasutab andmeid maakorraldustoimingute ja ja kontaktandmeid. Kinnistusraamatust saadud haldusmenetluse läbiviimiseks. Samuti on seletuskirjas andmeid ei salvestata andmebaasi. Päringus saadud viidatud, et katastripidajal võib olla vaja andmeid näiteks teisi andmeid kasutatakse esitlusinfona rahvastiku-, abieluvara- ja pärimisregistrist, et kontrollida haldusülesande täitmiseks. omandisuhteid, esindusõigust või vara kuulumist ühisvara, lahusvara või pärandvara koosseisu. Samas leiame, et kuigi sätte sõnastus annab üldise avaliku ülesande täitmise aluse, ei anna see siiski piisavat selgust, milliseid isikuandmete liike, millistest andmekogudest, milliste konkreetsete ülesannete täitmiseks ja millises ulatuses võib töödelda. Juhime tähelepanu sellele, et andmekogu regulatsioonis peab andmevahetust puudutav norm olema piisavalt täpne, mis tähendab, et regulatsioonis peavad olema selgelt määratud andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. See aitab tuvastada, millised on andmekogu põhiandmed ning aitab vältida andmete dubleerivat kogumist. Samuti näeb avaliku teabe seadus (AvTS) ette, et andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis tuleb muu hulgas sätestada ka andmeandjad. Palume täiendada eelnõu või rakendusakti 23 selliselt, et andmevahetuse puhul oleks selge, millistest andmekogudest, milliseid andmeid ja milliste maakatastri pidamise ülesannete täitmiseks katastripidaja andmeid saab. Sealjuures peaks eelnõust nähtuma ka see, kas andmeid säilitatakse maakatastris või kasutatakse päringu vastuse alusel saadud andmeid üksnes esitlusinfona toimingu tegemiseks. Märgime, et üldine viide õigusele saada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest ei ole andmesubjekti jaoks piisavalt ettenähtav ega vasta andmekogu regulatsioonile seatud läbipaistvuse eesmärgile. 2. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu termini Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on täpsustatud. Mõiste „ristkasutus“ kasutamisele. Selgitame, et ristkasutuse „ristkasutus“ asemel kasutatakse mõistet puhul on tegemist terminiga, mida varasem andmekogude „andmevahetus“ kuivõrd kehtiv AvTS ei kasuta seadus defineeris kui andmete ülekandmist ühest „ristkasutust“ regulatiivse mõistena. Sellega andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate välditakse muljet, et tegemist on kehtivas õiguses andmete ühist infotehnoloogilist töötlemist. Samas kehtiv eraldi määratletud andmetöötluse aluse või AvTS ristkasutust mõistena ei tunne. Seetõttu soovitame erikorraga. vältida mõiste „ristkasutus“ kasutamist kehtivat õigust kirjeldava regulatiivse mõistena, v.a juhul, kui seda soovitakse kasutada üksnes ajaloolise tausta selgitamiseks. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse MaaKatS § 8 lõige 6², Arvestatud Isikute teavitamisel tuleb lähtuda HMS-ist arvestades mille kohaselt teatab katastripidaja puudutatud isikule piiri osaliselt maakatastriseaduses, maakorraldusseaduses ja teistes asukoha määramise, kande muutmise või parandamise õigusaktides toodud erisusi ning eraldi dubleerivast otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku sättest loobutakse. õigusi. Samasisuline regulatsioon nähakse ette ka eelnõu lisa 1 kavandi (katastriüksuse moodustamise kord) § 35¹ lõikes 1. Ilmselt on teavitamiskohustuse lisamine põhimõtteliselt vajalik, kuna toiming võib puudutada isiku õigusi või õiguste teostamise võimalusi. Seletuskirjas on selgitatud, et puudutatud isikuid tuleb teavitada muu 24 hulgas katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning vajaduse korral järgmistest sammudest. Samas jääb eelnõu tekstist ebaselgeks, mida tähendab „võib kahjustada isiku õigusi“ ehk millal teavitamiskohustus tekib ning milline peab olema teavituse minimaalne sisu. Läbipaistvuse tagamiseks, aga ka hea halduse tagamiseks, peaks puudutatud isikule olema arusaadav vähemalt see, milline toiming tehti või kavandatakse teha, milliseid tema õigusi või huve see võib puudutada ning milliseid isikuandmeid või registriandmeid toimingu käigus kasutati. Palume täpsustada puudutatud isikute teavitamise korda ja minimaalset teabesisu kas seaduses või rakendusaktis. Samuti soovitame ühtlustada mõistekasutust. Nimelt kasutatakse seaduses mõistet „puudutatud isik“, kuid rakendusakti kavandis kasutatakse ka mõistet „asjaosaline“. 4. Eelnõu lisas 1, millega muudetakse keskkonnaministri Arvestatud Täiendame rakendusakti kavandit „6) toimingu 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise tegemiseks vältimatult vajalikke dokumente ja muid kord“, nähakse punktiga 9 ette korra täiendamist §-ga 101. andmeid.“ Uue paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et taotlus Selgitame, et katastripidaja viib läbi peab sisaldama toimingu tegemiseks vajalikke dokumente haldusmenetlust, mida täpsustatakse eriseaduses ja muid andmeid. Juhime tähelepanu sellele, et toodud reeglitega. Seetõttu võib olla asjakohane andmekogusse kogutavate andmete koosseis peab kasutada asjaolude selgitamiseks ja otsuse tulenema õigusaktist ning olema määratletud piisavalt tegemiseks mistahes dokumente, mis tõendavad piiri selgelt ja ammendavalt. Kuigi maakatastri puhul võib olla asukohta ja sellega seotud asjaolusid. Selliseks põhjendatud, et kõiki menetluses esitatavaid dokumente ei menetluseks võib olla näiteks piirivaidluste ole võimalik ette näha, ei tohiks säte siiski anda lahendamine piiri kindlakstegemise teel. Sellisteks katastripidajale sisuliselt avatud volitust nõuda dokumentideks võivad olla fotod, skeemid, abrissid, määratlemata „muid andmeid“. Eelnõust peab nähtuma, kirjalikud selgitused, sh ajaloolised kokkulepped kelle kohta ehk milliste andmesubjektide kategooriate omandi ost-müügi ja ulatuse kohta, samuti isikute kohta andmeid kogutakse ning milliste andmeliikidega on selgitused jpm. 25 tegemist. Soovitame sätte sõnastada selliselt, et oleks selge, et tegemist on dokumentide ja andmetega, mis on toimingu tegemiseks vältimatult vajalikud ning mille esitamise kohustus või kasutamise vajadus tuleneb kas määrusest endast, MaaKatS-st, maakorraldusseadusest või muust seadusest. 5. Eelnõus ja rakendusakti kavandis kasutatakse korduvalt Arvestatud MaaKatS § 11 lg 2 kohaselt on katastriandmed aluseks mõistet „elektrooniline kataster“, kuid kehtiv MaaKatS ei ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja määratle seda eraldi mõistena. MaaKatS § 2 punkti 1 järgi arendamisel. Selgema seose loomiseks katastri ja selle on maakataster ehk kataster andmekogu, mis koosneb elektroonilise keskkonna vahel täpsustatakse maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. MaaKatS §151 lõiget 1. Elektroonilise katastri Seega seaduses ei ole eraldi sätestatud, et maakatastri kirjeldavas normis peab olema üheselt arusaadav, et koosseisu kuuluks ka elektrooniline kataster. Samas tegemist on maakatastri andmetega ning nende suhtes kasutatakse eelnõus seda mõistet muu hulgas isikuandmete kohalduvad maakatastri pidamise eesmärk, alalise säilitamise ja logiandmete säilitamise andmekoosseis, säilitamise põhimõtted ja regulatsioonis. Seetõttu palume täpsustada, kas juurdepääsureeglid. Muudatus ei loo uut andmekogu elektroonilise katastri all mõeldakse maakatastrit ega laienda katastripidaja ülesandeid, vaid üksnes elektroonilises vormis, maakatastri pidamiseks kasutatavat täpsustab olemasoleva andmekogu ja selle infosüsteemi/teenuskeskkonda või maakatastri eraldi osa. elektroonilise pidamiskeskkonna omavahelist seost. Mõiste täpsustamine on vajalik, et andmesubjektile oleks arusaadav, millises andmekogus või infosüsteemis tema andmeid töödeldakse, milliseid andmeid säilitatakse alaliselt ning milliste andmete kohta kohaldub logiandmete viieaastane säilitustähtaeg. 6. Samuti juhime tähelepanu kehtiva MaaKatS § 1 lõikele Arvestatud Eelnõu on täiendatud. MaaKatS § 1 lõikes 2 ajalooline 2, mille kohaselt on maakataster riigi põhiregister. sõnastus eemaldatakse. Selgusetuks jääb, mida täpsemalt on riigi põhiregistri all silmas peetud. Märgime, et tegemist on mõistega kehtetust Nõustume, et mõiste „riigi põhiregister“ pärineb andmekogude seadusest, mille § 18 nägi ette riigi varasemast andmekogude seadusest ning kehtiv andmekogude liigitamise riigi põhiregistriteks, riiklikeks AvTS sellist andmekogude liigitust ei kasuta. registriteks ja riigiasutuste peetavateks muudeks Maakatastri pidamise eesmärk, töödeldavate andmete 26  andmekogudeks. Kehtiv AvTS aga sellist andmekogude koosseis, andmeandjad, andmete säilitamine ja liigitust ei 2 (3) kasuta, vaid reguleerib andmekogude väljastamine sätestatakse maakatastriseaduses ning asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Seetõttu ei tohiks selle alusel antavates õigusaktides. Muudatus ei mõistet „riigi põhiregister“ kasutada viisil, mis jätab mulje, vähenda maakatastri kui riiklikult olulise registri et sellest tuleneb AvTS mõttes eraldi andmetöötluse alus olemust ega väärtust. või erikord. Maakatastri andmetöötluse ulatus, andmeandjad, andmekoosseis, andmete säilitamine ja väljastamine peavad tulenema selgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Soovitame sätte seadusest eemaldada. Notarite Koda (05.08.2026 2-2/2397-10) Notarite Koda ei toeta eelnõuga kavandatavaid muudatusi. Arvestatud Täname Notarite Koda põhjaliku ja selge arvamuse Meie hinnangul seaksid eelnõu §-s 2 osaliselt eest. Peame esitatud seisukohti väga oluliseks, sest „Maakorraldusseaduse muutmine“ sisalduvad muudatused need puudutavad kinnisomandi üleandmise ohtu kinnisomandi üleandmise ja koormamise õiguskindlust, notariaalse tõestamise õiguskindluse. Samuti on need vastuolus kehtiva kaitsefunktsiooni, kinnistusraamatu avalikku asjaõigusseaduse, Riigikohtu praktika ja põhiõigusliku usaldatavust ning maaomanike ja teiste puudutatud omandi kaitse põhimõtetega (sh Eesti Vabariigi isikute põhiõiguste kaitset. Samuti ei ole eelnõu põhiseaduse §-ga 32). Lisaks ohustavad need muudatused eesmärk vähendada omandiõiguse kaitset ega Eesti tugeva kinnistusraamatu süsteemi ja selle kinnistusraamatu usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja usaldusväärsust. proportsionaalne lahendus maakorraldustoimingute Toome alljärgnevalt ära meie seisukohta selgitavad lõpuleviimiseks. põhjendused. MaaKS § 2 lg 1 sätestab, et maakorraldus käesoleva Nõustume, et kinnisasjaõiguse käsutamise, seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste aluste piiritlemine vajab täiendavat arutelu koostöös loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks asjassepuutuvate osapooltega. kasutamiseks ja majandamiseks. Nimetatud säte ei tähenda, et kui omanik või katastripidaja leiavad, et kinnisasja või selle osa tasuta või tasu eest üle andmine on otstarbekas, on tegemist maakorraldustoiminguga. 27 Kui maakorraldustoimingu käigus muudetakse kahe kinnisasja, millel on erinevad omanikud, vahelist piiri, toimub paratamatult omandi üleandmine – osa ühe isiku kinnisasjast läheb teise isiku omandisse, sõltumata sellest, kuidas seda halduslikult nimetatakse või kas tegemist on lihtsa ja selge või keeruka juhtumiga. Tegemist on AÕS § 641 mõistes omandi üleandmisega, mille toimumiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Omandi üleandmise toimumine või mitte toimumine ei saa sõltuda katastripidaja hinnangust, omanike soovidest, otstarbekusest või majanduslikest eesmärkidest. Tegemist on faktilise asjaoluga – asi, mis kuulus ühele isikule, hakkab kuuluma teisele. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendi 2-24-10897 punktis 11, asudes seisukohale, et „kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine hõlmab nii kinnisasjade jagamist kui ka liitmist. On ilmselge, et selleks, et ühe kinnisasja osa muutuks teise kinnisasja osaks, tuleb see esmalt esimesest kinnisasjast eraldada ja siis teisele liita. See, et maakorralduslikult on seda võimalik teha selliselt, et vahepeal eraldi kinnisasja ei moodustata, ei muuda kinnisasjade osade vahetamise olemust. AÕS § 54 lg 1 järgi on kinnisasjade ühendamiseks ja jagamiseks vaja kinnisasja omaniku tahteavaldust. Kui kinnisasjad, mille piire muudetakse, kuuluvad samale isikule, ei näe seadus ette selle tahteavalduse vorminõuet. Kui jagamise käigus eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist ühtlasi kinnisasja 28 üleandmisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping poolte vahel (RKTKm 3-2-1-46-10, p 10; RKTKo 3-2-1-67-12, p 27).“ Meie hinnangul ei ole mõeldav, et katastripidaja hakkab oma sisetunde järgi otsustama, millal talle tundub, et omandi üleandmine on otstarbekam defineerida maakorraldustoiminguks ja millal kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Samuti – sellest lähtuvalt kas nõuda või mitte nõuda notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist. Jättes kõrvale asjaolu, et omandi üleandmine on fakt, mida ükski arvamus ei muuda, tekitab küsimusi, kas ja millises ulatuses on maakorraldustoimingut läbiviivad ametnikud pädevad hindama, kas kinnisasi kuulub osalejate ühis- või lahusvara hulka, kas abikaasade varalistele suhetele kohaldub Eesti õigus ning kas ja kuidas kontrollitakse kinnisasja kuulumist endiste abikaasade ühisvara või pärandvara hulka, et määrata kindlaks, kellel on õigus sellega tehinguid teha. Notariaalne tõestamine ei ole pelgalt formaalsus, millega kaasnevad kulud. See hõlmab endas terve rea protsesse, mida notar teeb ja kontrollib – nende väärtust ei pruugita sageli tajuda, kuid nende puudumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Notariaalne tõestamine tagab, et maakorraldustoiming on mitte ainult lõpule viidud, vaid tehtud selliselt, et on arvestatud kõigi asjasse puutuvate isikute – sh ka nende, kelle nime kinnistusraamatust ei nähtu ning kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste omajate – huve. Samuti on tagatud toiminguga seotud õiguste ja kohustuste kehtivus ning nende täitmise kindlus. Lisaks kontrollib notar, et oleks täidetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad nõuded. 29  Väited, nagu notariaalne tõestamine tekitaks erisusi katastri ja kinnistusraamatu andmetes, ei vasta tõele. Praegu toimuv andmevahetus notari, katastripidaja ja kinnistusosakonna vahel toimub järjekorras, mis tagab andmete vastavuse. Katastripidaja teeb kanded alles pärast notariaalselt tõestatud kokkuleppe esitamist ning notar esitab asjaõiguslepingu kinnistusraamatule alles pärast katastriandmete korrigeerimist. Tagatud on, et andmed on kooskõlas ning tehing jõuab lõpule vaid poolte ühisel tahtel. Juhul kui omanikud notariaalselt tõestatud kokkulepet ei sõlmi, ei ole tegemist notariaalse tõestamise nõudest tingitud takistusega, vaid omanike teadliku otsusega mitte üle anda ega omandada kinnisasja osa, mis on kooskõlas AÕS § 54 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille järgi saab kinnisasja jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Kui alustatud katastritoimingud jäävad pooleli, ei kaasne sellega õiguslikke tagajärgi ning see ei ole probleem, mis vajab sekkumist. Kokkuvõttes leiame, et maakatastriseadusesse ja maakorralduse seadusesse kavandatavad muudatused moonutavad kinnisasjaõiguse olemust, luues olukorra, kus omandi üleandmine võiks toimuda ilma seaduses nõutud tahteavaldusteta, õõnestavad kinnistusraamatu avaliku usalduse põhimõtet ning vähendavad isikute õiguskaitset ja õiguskindlust. Oleme valmis oma seisukohti vajadusel täiendavalt selgitama ning palume Notarite Koda kaasata eelnõuga seotud arutelude juurde. Tartu Ülikool Õigusteaduskond (LÕIM) (05.08.2026 2-2/2397-7) 1.1. Maakorralduse ja tehingulise käsutamise Arvestatud Täname põhjaliku ja väga sisuka arvamuse eest. eristamine Peame Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna tähelepanekuid eelnõu edasise kujundamise 30 Eelnõu seletuskirjas on mitmel korral selgitatud, et seisukohalt oluliseks, sest need aitavad selgemalt maakorralduse ja tehingulise käsutamise eristamisel eristada maakorralduse haldusõiguslikku olemust, lähtutakse sellest, kas maakorraldusnõuete kohaselt on kinnisasjaõiguse asjaõiguslikke tagajärgi ning kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla võimalik moodustada iseseisvat kasutatavat kinnisasja või tagamise küsimusi. mitte. Sellist eristamise alust kehtiv õigus ette ei näe. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja Nõustume, et maakorralduse ja kinnisasjaõiguse koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava tehingulise käsutamise piiritlemine vajab täpsemat asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu käsitlust. muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja Nõustume ka tähelepanekuga, et kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla ei saa tagada üksnes sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui vastuolu nähtavaks tegemisega. Eelnõu ja seletuskirja seadus ei sätesta teisiti. Just maakorraldusseadus sätestabki on täpsustatud selliselt, et eelistatud lahendus on teisiti, see tähendab, et seaduses nimetatud registriseisu sisuline korrastamine, sealhulgas maakorraldustoimingud, mis peavad olema kooskõlas vajaduse korral piiratud asjaõiguse kande kehtima maakorraldusnõuetega, on võimalik ellu viia ilma jäämise, kustutamise või ülekandmise märkimine notariaalselt tõestatud kokkuleppeta ja katastripidaja kinnistamisavalduses. Informatiivne kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks on märge on käsitatav üksnes selgitava abinõuna olukorras, kus vastuolulist registrikannet ei ole sama katastripidaja kinnistamisavaldus. menetluse käigus võimalik korrastada, näiteks Maakorraldustoimingud on seaduses täpselt piiritletud ja ei puudutatud isikute nõusoleku vajaduse, õiguste ole võimalik teha muid toiminguid maakorralduse nime järjekoha küsimuse või muu õigusliku takistuse tõttu. all. Maakorralduse eesmärk on lihtsustatud korras muuta kinnisasja piire ja asukohta eesmärgiga tagada Märke sõnastust ja eesmärki on seletuskirjas majanduslikult otstarbekam maakasutus. Peamisteks täpsustatud. Nõustume, et probleem ei seisne tingimata piiratud asjaõiguse ruumilise ulatuse eristuskriteeriumiteks kinnisasja käsutamise ja muutumises, vaid selles, et õiguse ruumiline maakorralduse vahel on tegevuse eesmärk ja sisu. Kui paiknemine ja kinnistusraamatu registriosa seos ei eesmärgiks on kinnisasja kui terviku omaniku vahetus, siis pruugi pärast katastriandmete muutmist olla enam on tegemist tehinguga. Kui aga eesmärk on parandada omavahel kooskõlas. Seetõttu on oluline, et märke maakorraldustoimingute kaudu maakasutust sõnastus ei jätaks ekslikku muljet õiguse sisu 31 otstarbekamaks, siis on tegemist maakorraldusega. muutumisest, vaid viitaks registriandmete ja Maakorraldustoimingu käigus jäävad kinnisasja ruumiandmete vahelisele võimalikule vastuolule. (registriosa) omanikud samaks ja muudetakse vaid Puudutatud isikute teavitamise osas nõustume, et kinnisasja piire või asukohta väärtuse alusel. Eristamise haldusmenetluse seaduse üldnorme ei ole otstarbekas aluseks on ka see, et maakorralduse käigus osakrunte ei eriseaduses dubleerida. Eelnõu lahendust on selles moodustata, see tähendab, et maaüksus moodustatakse osas üle vaadatud ning seletuskirjas on täpsustatud, et kohe uutes piirides. Seejuures pole oluline, kas menetlusosaliste kaasamisel, ärakuulamisel ja otsuste maakorraldusse kaasatud kinnisasja osast oleks võimalik teatavaks tegemisel lähtutakse haldusmenetluse moodustada eraldiseisvat kinnisasja või mitte. Näiteks seadusest, arvestades maakatastriseadusest, ümberkruntimise korral või ka maade maakorraldusliku maakorraldusseadusest ja kinnistusraamatuseadusest tulenevaid erisusi. Samuti on mõistekasutust vahetamise korral võib olla olukord, kus üks lahusmaatükk ühtlustatud, et vältida tarbetut erinevust mõistete tervikuna vahetatakse teise kinnisasja osaga, et tagada „puudutatud isik“, „menetlusosaline“ ja „asjaosaline“ maade koondamine kompaktsemateks kinnisasjadeks. vahel. 1.2. Kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetus Peame oluliseks ka teie laiemat tähelepanekut, et Eelnõuga plaanitakse muuta MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3 maakorraldusõiguse ja haldusmenetluse üldosa eesmärgiga täpsustada kinnistusraamatu ja maakatastri omavaheline seos vajab süsteemsemat analüüsi. andmevahetust. Kehtiv MaaKatS § 4 lg 2 p 3 sätestab, et Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole kogu katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale maakorraldusõiguse kontseptuaalne piiratud asjaõiguse ja kinnistusraamatu märkega tagatud ümberkujundamine, kuid nõustume, et edaspidi on põhjendatud põhjalikumalt hinnata, milliste õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete tunnuse. haldustegevuse liikidega maakorraldustoimingud Eelnõuga soovitakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3 seonduvad ning kas kehtiv terminoloogia ja täiendada pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning regulatsioon vajavad terviklikumat korrastamist. katastripidaja märke selle olemasolul“. Selles osas on LÕIM projektis tehtav analüüs väga Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse oluline sisend edasiseks õigusloomeks. Laiemad kinnistusraamatusse kanda märge olukorras, kus ettepanekud maakorraldusõiguse süsteemseks katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride ümberkujundamiseks võetakse arvesse edasises valdkonna õigusanalüüsis ja õigusloome muutmise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline kavandamisel. ulatus enam kinnistusraamatu kandele. Seega pole 32 kavandatava normi eesmärgiks mitte kahe registri omavahelise andmevahetuse täpsustamine, vaid maakorraldustoimingu tulemusel tekkinud registrite vaheliste andemete erinevuste nähtavaks tegemine märke kaudu. Eelnõuga on välja pakutud vaid formaalne lahendus olukorraks, kus kinnistusraamatu kanne muutub ebaõigeks maakorraldustoimingu andmete kandmisel katastrisse ja kinnistusraamatusse, kuna muudetakse vaid kinnistusraamatu esimese jao andmeid, aga kolmanda jao andmed jäävad muutmata ja kolmanda jao tegelik (materiaalne) õiguslik olukord ei vasta asjaõiguse sisule. Kande ebaõigsusest võivad tuleneda mitmed õiguslikud riskid nii tegelikule õigustatud isikule kui teistele kinnistusraamatusse kantud isikutele. Eelkõige on võimalik kinnisasja või kinnisasjaõiguse heauskne omandamine kinnistusraamatusse kantud sisuga § 561 alusel, mis tähendab tegeliku õiguse omaja jaoks õiguse või selle järjekoha kaotust. Ebaõige kande parandamist reguleerib AÕS § 65, mille lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Säte tagab ebaõigest kinnistusraamatu kandest puudutatud isikule nõudeõiguse tegeliku olukorra ja kinnistusraamatu kande kooskõlla viimiseks, kuid arvestada tuleb ka sellega, millise koormuse see isikule seab. 33 Õigusselguse ja kinnisasja omaniku huvides oleks otstarbekas mitte ainult formaalselt isikut teavitada, et kinnisusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks, vaid see ka sisuliselt lahendada. Katastriandmete kvaliteedi parandamist on seni katastripidaja poolt käsitletud kui tehnilist toimingut, kuid tegelikkuses puudutab see väga otseselt ka õiguslikku olukorda (kinnisomandi ulatus) ja võib kaasa tuua ka vajaduse lahendada õiguslikke küsimusi. Eelnõus seletuskirjas on välja toodud, et katastripidaja peaks vaid probleemist teavitama, aga mitte seda lahendama ning seda ka olukorras, kus on tegemist piiride muutmise kui maakorraldustoiminguga. Katastriandmete parandamine ei ole küll MaaKS kohaselt eraldiseisev maakorraldustoiming, aga ta on oma sisult analoogne piiride kindlakstegemisega olukorras, kus kinnisasja omanikud piiri asukohas kokku ei lepi. Sellisel juhul kindlakstehtud piiri andmed registreeritakse maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri kindlakstegemise dokumentide alusel koostatud katastripidaja otsuse alusel (MaaKS § 10 lg 63, MaaKatS § 8 lg 1 ja lg 31). MaaKS § 11 lg 1 kohaselt loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse. Viidatud paragrahvi lg 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. Maakatastri 34 pidaja märgib kinnistamisavalduses registriosade kaupa, millisest registriosast katastriüksus kustutatakse ja millisesse kantakse, samuti registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Seega tuleb piiride kindlakstegemise käigus katastripidajal vajadusel lahendada ka õiguslikud küsimused, st kas kolmanda jao kanded vajavad muutmist või mitte. Katastripidajal tuleb tagada, et katastriandmete muutmise tulemusel ei muutuks kinnistusraamatu kolmanda jao andmed ebaõigeks, kuna see kahjustaks kinnistusraamatu usaldusväärtust. Sama põhimõtet tuleb rakendada ka katastriandmete parandamise korral, kuna ei saa olla nii, et ühe registri parandamise eesmärgil muutub teine register ebaõigeks ja veelgi enam, piiratud asjaõiguse omajale pannakse kohustus iseseisvalt lahendada probleem, olukorras, kus katastriandmete parandamise on algatanud katastripidaja. Riigi huvides on see, et katastriandmed vastaksid tegelikule olukorrale looduses ja kinnistusraamatu andmed kajastaksid õigusliku olukorda. Seetõttu tuleks ka eelnõus formaalsele lahendusele eelistada sisulist lahendust, mis võimaldaks katastriandmete parandamisel vajaduse korral korrastada koheselt ka kinnistusraamatu kolmanda jao andmed. Eelnõu kohaselt on katastripidajal võimalik kinnisomandi ulatuse osas otsuseid teha, aga ulatuse otsusest tulenevad tagajärjed jäävad lahendamata. Kehtiva õiguse kohaselt on omandiõigus ja piiratud asjaõiguste omajate õigused samaväärselt kaitstud ja katastriandmete parandamise 35 tulemusel peab olema tagatud ka kinnistusraamatu vastavus tegelikule õiguslikule olukorrale. Pöörame tähelepanu ka sellele, et eelnõuga plaanitavad KRS § 15 lg 3 muudatused näevadki ette, et ka katastriandmete parandamise korral märgib maakatastri pidaja kinnistamisavalduses registriosade kaupa registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Nii piiriandmete parandamine kui piiride kindlakstegemine on haldusotsused, millele kehtiva õiguse kohaselt kohalduvad haldusmenetluse seaduse normid. Kui eriseaduses ei ole erisusi tehtud, siis tuleb HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on katastripidaja kohustatud välja selgitama menetluse läbiviimiseks tähtsust omavavad asjaolud, sh kitsenduste (servituutide) asukoht. Katastriandmete parandamisel võib esineda ka olukord, kus kinnisasja piir looduses ei muutu (muutub vaid katastrikaardil), aga kitsendus või maakasutusõigus piiride parandamise tulemusel asub osaliselt või täielikult teisel kinnisasjal või registriosas. Ka sellises olukorras tuleb leida lahendus, et oleksid tagatud piiratud asjaõiguse omaja õigused. Õigusselguse huvides oleks otstarbekas täpsustada, et 36  teavitada3 tuleb vaid seda servituudi omaja, kelle servituut kustutatakse või üle kantakse. „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne“ märke sõnastus ei vasta tegelikult eelnõuga soovitud sisule, sest piiratud asjaõiguse ulatus ei muutu katastriandmete muutumise tõttu (ulatus ehk ruumikuju jääb ju samaks) vaid probleem on selles, et piiratud asjaõigus asub osaliselt või ei asu enam samal kinnisasjal või samas registriosas. Täiendavalt pöörame tähelepanu asjaolule, et vaid väike osa kitsendustest sh servituutides on kantud PARI süsteemi. Katastriandmete parandamise menetluse läbiviimisel puudutatud isiku kaasamine või teavitamine ei saa sõltuda sellest, kas PARI-s on tehtud vastavad kanded. Asjaolude väljaselgitamise kohtustus kehtib sõltumata sellest, kas kitsenduse ruumikujud on kantud PARI süsteemi või mitte. Äärmiselt oluline oleks digiteerida kõikide kehtivate servituutide ruumikujud, et tagada PARI andmekogu näol abivahend maatoimingute läbiviimiseks, sh kitsenduste kui oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks menetlusele kuluva aja lühendamisele aitaks see oluliselt kaasa ka kinnisturaamatu andmete korrastamisele seeläbi, et registriosade jagamisel oleks võimalik näha kitsenduse ruumikuju asukohta ja vältida kitsenduse ülekandmist registriossa, kus ta tegelikult ei paikne. 1.3. Katastripidaja otsuste teatavaks tegemine puudutatud isikutele 3 S.t menetlusosalise haldusmenetlusest teavitamine (HMS § 35, HMS § 11 lg 1 p 3), tema ära kuulamine (HMS § 40) ning otsuse teatavaks tegemine või kättetoimetamine (HMS § 62). 37 MaaKatS § 8 soovitakse täiendada uue lõikega 62 järgmises sõnastuses „Katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi.“ Soovitame kaaluda, kas säte on HMS-i regulatsiooni arvestades vajalik. Kui see on vajalik, soovitame ühtlustada sätte terminoloogia HMS-i kasutatava terminoloogiaga. HMS § 11 lg 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalised mh haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja), isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) ning isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). HMS-s sätestatud haldusmenetluse reeglite kohaselt tuleb haldusorganil menetlusosalistega ühendust võtta reeglina järgmistel juhtudel. Esiteks peab haldusorgan menetlusosalised välja selgitama ning neid (v.a. taotlejat ennast) haldusmenetluse algusest teavitama (vt nt HMS § 35 lg 2). Teiseks peab haldusorgan menetlusosalised HMS § 40 korras ära kuulama. Kolmandaks, kui tegemist on haldusakti andmisele suunatud menetlusega, peab haldusorgan tegema haldusakti menetlusosalistele teatavaks (§ 62 lg 1). Kui haldusaktiga piiratakse menetlusosalise õigusi või kui haldusaktiga pannakse menetlusosalisele peale täiendavaid kohustusi, tuleb haldusakt teatavaks teha kättetoimetamisega (HMS § 62 lg 2 p 1). Ulatuses, milles eriseadus ei näe ette erisusi, kohaldub HMS-is sätestatu. Eriseadused ei pea HMS-i regulatsioone üle kordama, et need eriseaduse alusel toimuva 38  haldusmenetluse puhul kehtiksid. Maakorraldusõiguse kontekstis tähendab see mh seda, et kui MaaKatS või MaaKS ei sätesta menetlusosaliste teavitamise, ärakuulamise ning otsuste teatavaks tegemise kohta erisusi, tuleb lähtuda HMS nõuetest (sh menetlusosaliste teavitamine, ärakuulamine, haldusakti teatavaks tegemine või kättetoimetamine).4 Kavandatav MaaKatS § 8 lg 62 näeb ette, et katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldustegevuse liikide eristamist silmas pidades on kaheldav, kas sättes viidatud katastripidaja otsuste puhul on tegemist toimingutega HMS § 106 tähenduses. Haldustegevuse liigi määramisel on otsustavaks haldustegevuse olemus. See tähendab, et kui haldusorgani avalik-õiguslikus suhtes tehtud otsus on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses saab tegemist olla juhul, kui haldusorgani tegevus ei reguleeri vahetult isiku õigusi või kohustusi. Katastripidaja tegevus, mille sisuks on isiku õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, on HMS § 51 lg 1 järgi haldusaktid, mitte toimingud. Haldusaktiks on kindlasti piiri kindlaks tegemise otsus MaaKS § 15 lg 5 alusel, kuid ka muud katastripidaja otsused või ka registrikanded, mille sisuks on isiku õiguste tekitamine, muutmine või lõpetamine. Kui haldusorgani tegevus vastab HMS § 51 lg 1 haldusakti tunnustele, on tegemist haldusaktiga – seda 4 Vt ka MaaKatS § 1 lg 3, MaaKS § 11 lg 1. 39 isegi juhul, kui haldusakti andmise eelduseks on kinnisasja omaniku või omanike nõusolekud. Kavandatava MaaKatS § 8 lg 62 sõnastusest ning seletuskirjast nähtub, et sättega soovitakse luua alus, mis kohustaks katastripidajat informeerima isikuid, kelle õigusi katastripidaja otsus mõjutada võib, kuid kelle nõusolekut ei olnud otsuse tegemiseks vaja. Kui katastripidaja otsus on haldusakt, tuleneb teatavaks tegemise/kättetoimetamise kohustus ka HMS-ist endast. Siin tasub niisiis kaaluda, kas MaaKatS-i täiendamine vastava sättega on vajalik või mitte. Eriseadustes tasuks vältida HMS-i regulatsioone ülekordavaid sätteid. See viib HMS-is sätestatud haldusmenetluse reeglite tarbetu dubleerimiseni eriseadustes. 2002. aasta haldusõiguse üldosa reformi mõte oli mh koondada HMS-i need haldusmenetluse nõuded, mis peaksid olema ühtsed kõigi haldusmenetluste jaoks, kui just haldusõiguse erivaldkond ei nõua erisusi. 1.4. Maakorraldusõigus ja haldustegevuse liigid HMS järgi Üldisemalt juhime tähelepanu sellele, et maakorraldusõiguse regulatsiooni muutmisel tuleks eelnevalt süsteemselt läbi mõelda, kuidas maakorraldustoimingud sobituvad haldusõiguse üldosa raamistikku. Täpsemalt vajab süstematiseerimist küsimus, milliste haldustegevuse liikidega on maakorraldustoimingute puhul tegemist. Haldustegevuse liik määrab ära selle, milliseid nõudeid haldusmenetluses järgima peab, ning aitab välja selgitada, milliseid 40  eriregulatsioone võib haldusõiguse erivaldkonnas vaja minna. Nentida tuleb, et haldusõiguse üldosa regulatsiooni ja eriseaduste omavaheline kokku sobitamine võibki osutuda keeruliseks, seda eriti kui eriseaduse regulatsioon on väga keeruline. HMS-i ja eriseaduste regulatsiooni omavaheline kokku sobitamine võib olla keeruline ka näiteks olukorras, kus mingit valdkonda reguleerivad eriseadused pärinevad HMS-i eelsest ajast. Nii on see ka praegusel juhul, sest MaaKatS ja MaaKS pärinevad üheksakümnendatest. Näiteks on maakorraldusõiguse keskne termin maakorraldustoiming HMS-i haldustegevuse liikide regulatsiooni valguses ebaõnnestunud. See viitaks justkui sellele, et maakorraldust viiakse ellu HMS § 106 tähenduses toimingutega (reaalaktidega). MaaKS § 2 lg-s 2 viidatud tegevuste sisuks on aga tegelikult kinnisasja omanike õiguste reguleerimine (nt katastri piiride kindlaks määramine). MaaKS § 2 muutmisel tasub tulevikus kaaluda maakorralduse olemuse selgemat väljendamist, nimelt et maakorraldus on haldusakti alusel kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine.5 Põhjalikum analüüs selle kohta, kuidas HMS ja maakorraldust 5 Analüüsi vajab küsimus, millist etappi maakorralduse haldusmenetluses tuleks lugeda haldusakti andmiseks ning millist ajahetke saab lugeda haldusakti kehtima hakkamiseks. HMS vaatest on mõeldav see, kui katastripidaja kanne on käsitletav haldusaktina ning haldusaktis ettenähtud regulatsioon hakkab kehtima (s.t hakkab omama õiguslikke tagajärgi) alates kinnistusraamatusse kandmisest. Selle variandiga sobitub kokku ka MaaKS § 11 lg 1 täiendus, mille kohaselt tekib maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand kinnisasja katastripidaja otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega. 41  puudutav regulatsioon haldusmenetluse ja haldustegevuse liikide osas kokku sobivad, tehakse projekti LÕIM raames. Eesti Geodeetide Ühing (05.08.2026 2-2/2397-6) EGÜ hinnangul peab katastripidaja põhifunktsiooniks Selgitame Täname Eesti Geodeetide Ühingut arvamuse ja jääma maakatastri pidamine, registri kvaliteedi tagamine, ettepanekute eest. haldusmenetluste läbiviimine ja järelevalve. Käesoleva eelnõuga ei laiendata katastripidaja Katastrimõõdistamine, mõõdistusmeetodi valik, piiride ülesandeid viisil, mis asendaks kutselise maamõõtja määramine ning muud tehnilised toimingud peavad jääma tegevust või looks avalikule võimule põhjendamatu kutsetunnistusega maakorraldajate kutsetegevuseks, mille konkurentsieelise erasektori ees. Eelnõu eesmärk on eest nad kannavad ka õiguslikku vastutust. Eelnõus eelkõige täpsustada registrite andmevahetust, kavandatud menetlusvälised tasulised teenused ning katastriandmete ja kinnistusraamatu andmete katastriüksuse moodustamise korras ette nähtud tasulised kooskõla ning isikuandmete töötlemise ja säilitamise mõõdistamistoimingud vajavad EGÜ hinnangul täiendavat aluseid. Tasulisi teenuseid puudutavad ettepanekud põhjendamist. Avaliku võimu ülesannete laiendamine käsitlevad Ruumiandmete seaduse ja sellega valdkonda, kus tegutsevad kutsetunnistusega ettevõtjad, seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võib tekitada rollikonflikti ning mõjutada avaliku võimu (EIS - 26-0835) ning katastrimõõdistamise tehnilised erapooletuse tajumist. Samuti leiame, et katastripidajale küsimused katastriüksuse moodustamise korra esitatavate mõõdistamise algandmete maht tuleb muudatusi ning neid saab käsitleda eraldi menetluses. kujundada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Registri pidamiseks ja kontrolli teostamiseks tuleb nõuda Ettepanekud, mis puudutavad mõõdistamise üksnes neid andmeid, mis on vajalikud registrikande algandmete esitamise ulatust ning maamõõtja õigust tegemiseks, kontrollimiseks ja hilisemaks valida konkreetse töö jaoks sobiv mõõdistusmeetod ja kontrollitavuseks. Kogu tehnoloogilise tööprotsessi failide tehniline lahendus, käsitlevad keskkonnaministri esitamise kohustus suurendab põhjendamatult 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse halduskoormust. Riigi loodud kutse- ja litsentsisüsteem moodustamise korras“ reguleeritud küsimusi. peab põhinema usaldusel kutsetunnistusega maamõõtjate Käesoleva eelnõuga neid nõudeid ei muudeta. professionaalse pädevuse vastu. Õigusaktid peaksid säilitama maamõõtjale õiguse valida konkreetse töö jaoks Selgitame, et mõõdistamise algandmete (algfaili) sobiv mõõdistusmetoodika ja tehniline lahendus, eeldusel esitamise eesmärk on tagada katastriandmete et täidetud on seaduses sätestatud kvaliteedinõuded. kontrollitavus, mõõdistamistulemuste kvaliteedi hindamise võimalus ning vajaduse korral 42 Eesti Geodeetide Ühing teeb järgmised ettepanekud: mõõdistamise käigu hilisem kontroll. Algandmed 1. Säilitada selge tööjaotus katastripidaja ja kutselise sisaldavad mõõdistamistulemusi ja mõõdistamist maamõõtja vahel. iseloomustavaid parameetreid ning võimaldavad 2. Piirata katastripidaja ülesanded registri pidamise, hinnata, kas katastrimõõdistamine on teostatud haldusmenetluse, registri kvaliteedi tagamise ja nõuetekohaselt. Algandmed on seejuures peamine ja järelevalvega. sageli ainus objektiivne alus mõõdistustulemuste 3. Mitte laiendada katastripidaja menetlusväliseid tasulisi kontrollimiseks ning mõõdistamise korrektsuse teenuseid tehnilistele katastrimõõdistamise töödele, mida tõendamiseks hilisemate kahtluste, vaidluste või osutavad kutsetunnistusega maamõõtjad. järelevalvemenetluste korral. 4. Eemaldada katastripidaja tasuliste teenuste loetelust tööd, mis sisuliselt dubleerivad erasektoris osutatavaid Algandmete esitamine ei eelda maamõõtjalt mõõdistusteenuseid. täiendavate dokumentide koostamist. Algfailiks on 5. Jätta piiride määramine, mõõdistamine, piirimärkide maamõõduseadme väliarvutisse mõõdistamise käigus taastamine ja muud tehnilised mõõdistustoimingud salvestuv fail või failide kogum. Maamõõtja kutseliste maakorraldajate pädevusse. kohustuseks on olemasoleva faili kopeerimine ja selle 6. Vaadata üle mõõdistamise algandmete esitamise nõuded edastamine katastripidajale MinuKataster keskkonna ning piirduda registri pidamiseks vältimatult vajalike kaudu. Seetõttu ei saa algandmete esitamise nõuet andmetega. pidada oluliseks haldus- ega töökoormuseks. 7. Säilitada kutsetunnistusega maamõõtja professionaalne Katastriüksuse moodustamise korra § 17 lg 1 kohaselt otsustusõigus mõõdistusmeetodi ja tehnilise lahenduse on maamõõtjal õigus valida mõõdistamisviis ja valikul. mõõdistusseadmed, mis tagavad sätestatud 8. Tagada, et õigusaktid ei looks avalikule võimule täpsusnõuete täitmise. Mõõdistusmeetodi ja tehnilise põhjendamatut konkurentsieelist erasektori ees. lahenduse valik on seega juba kehtiva regulatsiooni 9. Täpsustada maakatastriseaduse ja katastriüksuse kohaselt maamõõtja professionaalse otsustusõiguse moodustamise korra vahelist pädevuse ja vastutuse jaotust, osa ning käesolev eelnõu seda põhimõtet ei muuda. et vältida tõlgendamisprobleeme. Ülejäänud ettepanekud on põhimõtteliselt mõistetavad ning nendega saab nõustuda. Samas ei Eesti Geodeetide Ühing toetab eelnõude üldeesmärki ole ettepanekutes välja toodud konkreetseid sätteid arendada maakatastrit ja ruumiandmete süsteemi ning või eelnõu lahendusi, mis põhjustaksid kirjeldatud loodab, et käesolevas arvamuses esitatud ettepanekuid probleeme või mille muutmine oleks vajalik. arvestatakse eelnõude edasisel menetlemisel. Käesoleva eelnõu koostamisel on lähtutud kehtivast pädevuste ja vastutuse jaotusest ning eelnõu ei muuda 43  selles osas kehtivaid põhimõtteid. Seetõttu ei näe me vajadust täiendavateks muudatusteks üksnes üldise ettepaneku alusel. Maa- ja Ruumiamet (05.08.2026 nr 1-10/26/9261-2) Maa- ja Ruumiametil on eelnõu kohta järgnevad Arvestatud Täname tähelepanekute eest. Eelnõu ja seletuskiri märkused: täiendatud vastavalt esitatud ettepaenkutele. 1. Eelnõu § 2 lõikes 3 on üleliigne sõna "kinnisasja". Sätte sõnastus peaks olema: 3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand tekib katastripidaja otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega.“ 2. Palun muuta seletuskirjas leheküljel 3 esimese muudatuse selgitust ja jätta välja lause: "Seda vaid juhul, kui maakorralduse nõuetele tuginedes ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja." See lause ei ole kooskõlas seadusega, mis näeb ette ka kinnisasja osade koondamise, ümberkruntimise ja vahetamise ning ka praeguste muudatustega sellist piirangut ei sätestata ja see ei ole ka muudatuste fookuses. Palun asendada see lausega "Muudatuse eesmärk on täpsustada kehtiva regulatsiooni kohaldamist ning rõhutada maakorraldustoimingu haldusõiguslikku olemust ning selle eristamist kinnisasjaõiguse tehingulisest käsutamisest. 3. Palun kustutada seletuskirjas leheküljel 12 MaaKS § 2 p 1 selgituse esimese lõigu viimane lause "Antud normi eesmärgiks ei ole maaomanike kokkuleppel üle anda maaüksuseid, millest on võimalik luua maakorralduse nõuetele vastav iseseisva kasutusvõimalusega kinnisasi". Kuna sellist piirangut seaduses ei ole, siis ei tohiks ka sellisest praktikat luua ega seletuskirjas rõhutada, mis 44 välistaks kinnisasja osade vahetamise, ümberkruntimise või kinnisasja koondamise. 4. Seletuskirja leheküljel 13 on viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2025 kohtumäärusele kohtuasjas nr 2-24-108974. Kohtuasja õige number on 2-24-10897/6. 5. Seletuskirja lk 15 lõigus „Nimetatud kokkulepe määrab…“on märgitud, et Maa- ja Ruumiametile on antud mh õigus notariaadiseaduse § 53 lõike 52 alusel maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoiming notari asemel. "lõike 52" asemel peaks olema viide „lõike 5²“. 6. Seletuskirja leheküljel 18 viimase lõigu lõppu lisada täpsustus. „Kuna korraline hindamine on masshindamine ning mudelid on automaatsed, siis eelduslikult kajastab korralise hindamise tulemus harilikku väärtust eelkõige siis, kui maa parim kasutus (erakorralise hindamise korra § 4 lg 5) vastab sihtotstarbele ning hindamine on läbi viidud hiljuti. 7. Seletuskirja leheküljel 36 viimases lõigus „Mõju sagedus“ on välja toodud, et mõju avaldub pikenevates menetlustes. Selle asemel peaks olema, et mõju avaldub lühenevates menetlustes. 45  Justiits- ja Digiministeerium 15.09.2026 nr 2-2/3161-1 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisadega. Vello Kima +372 5787 0569 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2  Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 MÄÄRUSE KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 ning maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 alusel. Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 20 lõike 55“ tekstiosaga „ning maakorraldusseaduse § 10 lõike 8“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kirjaliku avalduse“ sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, postiaadress“; 4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud.“; 5) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“; 7) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed: 1) nimi; 2) sideandmed; 3) litsentsi kehtivuse aeg; 4) litsentsi number; 5) eelistatud tööpiirkonnad; 6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.“; 8) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimused“; 9) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Maakorralduskava koostamine ja mõõdistustingimuste taotlemine (1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab maakorraldustoimingu tegemiseks elektroonilises katastris maakorralduskava ning taotleb maakorraldustoiminguks, katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimusi. (2) Lõikes 1 nimetatud maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimuste taotlus peavad vastavalt sisaldama: 1) seotud katastriüksuse andmeid; 2) eesmärki; 3) maakorraldustoimingu korral moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid; 4) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi andmeid; 5) katastrimõõdistamise kontrollimise korral kontrollitava katastriüksuse andmeid ja katastrimõõdistamise ulatust; 6) tegemiseks vältimatult vajalikke dokumente ja muid andmeid. (3) Maakorralduskava edastatakse kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks elektroonilise katastri kaudu. (4) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik allkirjastab maakorralduskava. (5) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud juhtudel ja viisil.“; 11) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui 1) kinnistusraamatu seaduses sätestatud puudutatud isik, kelle nõusolek on maakorraldustoimingu tegemiseks vajalik, ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale; 2) taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on kooskõlastamisest keeldunud; 3) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid ei ole esitatud mõistliku aja jooksul; 4) taotluses on esitatud valeandmeid.“; 13) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või kaardimaterjali“; 14) paragrahvi 17 lõike 19 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad tiheasustusega alal 60- kuni 120-kraadise ja muul alal 30- kuni 150-kraadise nurga all.“; 15) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks: 2 16) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta piiriprotokolli pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.“; 17) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused Katastripidaja väljastab elektroonilises katastris kitsenduste väljaselgitamise tingimused, andmekoosseis ja tehnilised tingimused.“; 18) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“; 19) paragrahvi 29 punktis 6 asendatakse tekstiosa „maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11“ tekstiosaga „kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikes 3“; 20) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste taotluses“ sõnadega „maakorralduskaval“; 21) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid mõõdistamisviiside“ sõnadega „andmeid moodustamisviiside“; 22) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaardimaterjali“ tekstiosaga „plaani- või kaardimaterjali“; 23) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Katastriüksuse kõlvikud (1) Katastripidaja arvutab katastriüksuse kõlvikud automaatselt katastri kõlvikukaardi andmete alusel.“; 24) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale katastriüksusele“; 25) paragrahvi 35 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastriüksuse“ sõnaga „piiri“; 26) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete muutmise tõttu täpsustamist” kustutatakse, kui vastuolud puudutatud kinnisasju koormavate asjaõiguste kannetega kinnistusraamatus on kõrvaldatud.“; 27) määrust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses: „§ 351. Asjaosaliste teavitamine (1) Katastripidaja teavitab elektroonilise katastri kaudu puudutatud isikule piiri asukoha kindlakstegemise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. 3 (2) Katastris tehtava toimingu käigus teavitatakse asjaosalist elektroonilise katastri kaudu menetluse sellisest etapist, millega kaasneb asjaosalise õiguste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine või mille järel on asjaosalisel vaja teha menetlustoiming.“; 28) määrust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Andmevahetus teiste andmekogudega Lisaks seaduses sätestatud andmevahetusele on katastripidajal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks õigus saada andmeid järgmistest andmekogudest: 1) rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu sõlmimise kohta, andmeid eestkoste ja isiku teovõime ning subjekti staatuse kohta, sealhulgas andmeid surma ja andmete puudumise kohta; 2) abieluvararegistrist andmeid abieluvaralepingu sõlmimise, abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta; 3) pärimisregistrist andmeid isiku pärimismenetluse, pärimistunnistuse, pärandvara ühisusest osa võõrandamise ja pärija kohta; 4) äriregistrist juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid ning andmeid esindusõiguse ja selle erisuste kohta, samuti andmeid juriidilise isiku ärinime muutuse ning äriühingu ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.“; 29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Automaatse andmevahetuse puhul logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi.“; 30) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. 31) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Katastriüksuste andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2 nimetatud andmeid ning järgmisi andmeid: 1) e-posti aadressi; 2) postiaadressi; 3) andmeid esindusõiguse olemasolu kohta. (32) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab katastriüksuste andmebaas maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid. (33) Tehingute andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2² nimetatud andmeid.“; 34) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) piiripunkti tunnus;“; 35) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) piiripunkti liik;“; 36) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kitsenduse liik;“; 37) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 4 „(4) Elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste logimistega seotud andmeid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.“; 38) paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“; 39) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(3) Katastri kõlvikukaardil arvutatakse topograafiliste nähtuste põhipindobjektid Eesti topograafia andmekogu andmete alusel järgmiselt:“; 40) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) katastrimõõdistamise toimiku koostamine.“; 41) paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgast arvutatud brutotunnipalga alusel.“; 42) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Kantsler Lisa 1 Katastripidaja märke tegemine Lisa 2 Katastripidaja tasumäärad 5  Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE Nr Märke tegemise põhjus Märge 1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu Vajadus piiri asukoht piirimärki kindlaks teha 2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht kindlaks teha 3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti Vajadus piiri asukoht asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga kindlaks teha 4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piiriandmete kattumise või vahe kindlaks teha 5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on Vajadus piiri asukoht dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt kindlaks teha 6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piirikirjeldused on vastuolulised kindlaks teha 7 Katastriüksus on moodustatud kaardi või plaani alusel Pindala on ebatäpne 8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist Pindala on ebatäpne mõõdistamisviisi kasutades 9 Katastriüksuse piiri kohta on tehtud märge „Vajadus piiri Pindala on ebatäpne asukoht kindlaks teha“ 10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala Pindala on ebatäpne vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest 11 Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete Katastripidaja tuvastas vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala muutmise tõttu ja selle kohta tehtud registrikannete vahel täpsustamist 6  Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) KATASTRIPIDAJA TASUMÄÄRAD Ühiku hinna Nr Teenuse kirjeldus Ühik arvutamise aluseks olev tundide arv 1 katastriüksuse piiri määramine, esimese viie piiripunkti piiripunkt 5 mõõdistamine ja kättenäitamine 2 katastriüksuse piiri määramine, 2 mõõdistamine ja kättenäitamine piiripunkt alates kuuendast piiripunktist 3 maakorraldusseaduse §-s 15 piirimärk või 6 sätestatud piiri kindlakstegemine maastikuobjekti piirilõik 4 piiri tähistamine piirimärk 1 5 katastrimõõdistamise toimiku töötund 4 koostamine 7  EELNÕU 08.09.2026 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kataster on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) Elektrooniline kataster on katastri pidamiseks kasutatav infosüsteem (edaspidi infosüsteem).“; 3) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „algdokumentide“ tekstiosaga „, andmete“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning katastripidaja märke selle olemasolul“; 5) paragrahvi 4 lõikes 31 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“; 6) paragrahvi 4 lõike 41 esimeses lauses asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“; 7) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu andmevahetuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmeid elektrooniliselt. Andmevahetuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu.“; 8) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Andmevahetus teiste andmekogudega Andmevahetus teiste andmekogudega toimub seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel ja ulatuses. Sellisel juhul sõlmivad katastri vastutav töötleja ja andmevahetuses osaleva andmekogu vastutav töötleja andmevahetuse korraldamiseks lepingu.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Isikuandmete töötlemine katastris (1) Katastripidajal on õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik käesolevas seaduses ja teistes seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Katastripidajal on õigus töödelda järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaega, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu sõlmimise kohta; 3) andmeid eestkoste ja teovõime kohta; 1 4) andmeid isiku surma kohta; 5) andmeid varasuhte ja abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta; 6) andmeid pärija ja pärimisõiguse kohta; 7) esindusõigust ja kinnisasjaga seotud õigusi tõendavaid andmeid; 8) juriidilise isiku ärinime ja staatuse, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 26 ja 27 järgmises sõnastuses: „(26) Katastripidaja teeb piiratud asjaõiguse kohta katastrisse informatiivse märke „Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete muutmise tõttu täpsustamist“ juhul, kui piiriandmete parandamise või piiri kindlakstegemise käigus tuvastatakse, et piiratud asjaõiguse ruumiline asukoht ei vasta selle kohta tehtud registrikannetele. (27) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁶ nimetatud märge tehakse nähtavaks selle kinnistu kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku, milles piiratud asjaõiguse kanne vajab ruumiandmete alusel täpsustamist. Kui märge tehakse registriossa, kuhu piiratud asjaõigus on kinnistusraamatu järgi kantud, märgitakse märke juurde piiratud asjaõiguse kande number. Kui märge tehakse registriossa, millele piiratud asjaõigus ruumiandmete järgi ulatub, kuid kuhu seda õigust kinnistusraamatu järgi kantud ei ole, märgitakse märke juurde, et kinnistusraamatu kanne selles registriosas puudub.“; 11) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ruumiandmed“ sõnadega „ja märked“; 12) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „tähtajatuks“; 13) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Elektroonilisse katastrisse kogutud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmeid säilitatakse tähtajatult. Tähtajatult säilitatakse katastrikande aluseks olevates dokumentides sisalduvad menetlusosaliste kontaktandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik menetluse läbiviimise, teavitamise ja kaasamise ning katastrikande õiguspärasuse tõendamiseks.“; 14) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastrisse“ sõnadega „kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise täpsemad tähtajad ja tingimused, andmekogu logide pidamine ja säilitamine ning katastrisse“; 15) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja teeb maamõõtjale maakorraldustoimingu tegemiseks kättesaadavaks puudutatud katastriüksustega seotud käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1 ja 3–8 nimetatud andmed.“; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Maamõõtja on kohustatud kustutama või hävitama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud isikuandmed viivitamata pärast maakorraldusest tulenenud muudatuste kandmist kinnistusraamatusse või menetluse lõpetamist kinnistusraamatusse kannet tegemata, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seaduslikku alust.“. 2 § 2. Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kokkuleppele“ sõnadega „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“; 2) paragrahvi 226 pealkirja täiendatakse pärast sõna „andmine“ sõnadega „, teise registriossa ülekandmine“; 3) paragrahvi 226 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui isiklik kasutusõigus, mille ese on avalikes huvides vajalik tehnovõrk või -rajatis, tuleb kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingu tegemisel või piiriandmete parandamisel üle kanda teise kinnistu registriossa ning ülekantava õiguse järjekoha säilimine ei ole võimalik, kantakse õigus üle piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel. Kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. Kandeks ei ole vaja kinnistu omaniku nõusolekut. (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toimingu käigus kantakse teise kinnistu registriossa üle mitu isiklikku kasutusõigust, võivad nende õiguste omajad omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes nende õiguste omavahelise järjekoha. Selline kokkulepe ei või muuta teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhet.“. § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist looduses, asendatakse need andmed registriosa esimeses jaos automaatselt.“; 2) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise käigus, märgib maakatastripidaja kinnistamisavalduses registriosade kaupa registriosa kolmanda jao kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise.“; 3) paragrahvi 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) avaldaja taotleb õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud.“; 4) paragrahvi 493 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kinnistamisavaldusele“ sõnadega „algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu tõendada“; 5) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kinnistamisavalduse alusel tehtud kanne ei vasta selle aluseks olevale kinnistamisavaldusele, kannab kinnistamiseks pädev isik kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab sellest puudutatud isikutele, määrates neile mõistliku tähtaja vastuväidete esitamiseks.“; 3 6) paragrahvi 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kinnistustoimikuga võib tutvuda kinnistu omanik, notar, katastripidaja, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus.“; 7) paragrahvi 7713 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „I jao“; 8) paragrahvi 7716 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi“ sõnadega „korteriühistu korteriomandite registriosade andmetega tutvumisel, korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandite“; 9) paragrahv 798 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Maakorraldusseaduse muutmine Maakorraldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotluse vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kinnisasjade osade vahetamisel või kinnisasja piiri muutmisel ei ole liidetavad ja vahetatavad osad väärtuselt võrdsed, on osalisel, kelle kinnisasjast vahetamiseks eraldatava osa väärtus on suurem kui tema kinnisasjaga liidetava osa väärtus, õigus nõuda väärtuste vahe hüvitamist ühelt või mitmelt osaliselt, kelle kinnisasjaga liidetava osa väärtus on suurem kui nende kinnisasjast vahetamiseks eraldatava osa väärtus. Hüvitis määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, võib maakorralduse läbiviija korraldada vahetatavate ja liidetavate osade hindamise käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel. Hüvitis makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.“; 3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Osalisele, kelle ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena väheneb võrreldes selle maakorraldustoimingu eelse väärtusega, makstakse rahalist hüvitist. Hüvitamiskohustus lasub osalistel, kelle kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena suurenes. Hüvitise määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud hindamise tulemustest.“; 4) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hindamise eesmärk on määrata ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus maakorraldustoimingute eelsetes ja maakorralduskavaga määratud piirides. Kui käesoleva seaduse § 16 lõikest 3 tulenevalt erineb moodustatava kinnisasja või selle ümberkrunditava osa väärtus kinnisasja või selle osa endisest väärtusest, siis lähtutakse hüvitiste maksmisel hindamise tulemustest.“. 4 § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 25 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „ümberkruntimiskava“ sõnadega „lihtsa maakorraldustoimingu või ümberkruntimiskava“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 5  08.09.2026 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiva regulatsiooni kohaldamisel on avaliku ja eraõiguse valdkonnas ilmnenud mitu probleemi, mis puudutavad eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla. Peamine probleem seisneb selles, et katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel võib ilmneda vastuolu kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse ja selle tegeliku ruumilise paiknemise vahel. Piiratud asjaõiguse asukoht looduses ei muutu, kuid katastriüksuse piiride täpsustumisel võib selguda, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta enam õiguse tegelikku ruumilist seost kinnisasjaga. Kehtiv regulatsioon ei võimalda sellist lahknevust piisavalt selgelt registrites nähtavaks teha, mistõttu võib vastuolu jääda maaomanikele, õigustatud isikutele, notaritele ja teistele registrikasutajatele varjatuks. Eelnõu eesmärk on teha kinnisasjadega seotud andmed arusaadavamaks ja asjaajamine lihtsamaks. Kui kinnistu piire parandatakse või täpsustatakse ning selle käigus selgub, et mõni servituut, tehnovõrk või muu piiratud asjaõigus ei paikne registrites enam õigesti, peab see edaspidi olema nähtav nii kinnistusraamatus kui ka maakatastris. See aitab vältida olukorda, kus probleemist saadakse teada alles kinnisasja pärimisel, ehitamisel või vaidluse käigus. Samuti lihtsustatakse avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õiguste ülekandmist õigesse registriossa. Kui veetoru, elektrikaabel või muu avalik tehnovõrk jääb looduses samasse kohta ja muutub üksnes kinnistu piir või registrikanne, piisab õiguse ülekandmiseks võrguvaldaja digitaalsest nõusolekust. Nii väheneb maaomanike, tehnovõrkude omanike ja riigiasutuste asjaajamine, hoitakse kokku aega ja raha ning registrites kajastub paremini tegelik olukord. Eelnõu tulemusel suureneb registriandmete läbipaistvus ja õiguskindlus olukordades, kus varem võisid vastuolud jääda registrikasutajatele nähtamatuks. Lisaks paraneb maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla ning väheneb haldusmenetluste ja andmevahetusega seotud koormus. Muudatused mõjutavad eelkõige kinnisasjade omanikke, piiratud asjaõiguste omajaid, maamõõtjaid, notareid, kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning kinnistusosakonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa- ja Ruumiameti valdkondlikud eksperdid, kelle kaasamine oli vajalik maakorraldustoimingute, kinnisasjaõiguse ja registriõiguse kokkupuutepunktide sisuliseks analüüsiks. Eelnõu koostamisse kaasati ka Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond ning Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]), Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]), Maa- ja Ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal 1 ([email protected]), õigusosakonna jurist Terje Liivak ([email protected]), katastritoimingute osakonna juhataja Tiina Oeselg (töösuhe peatatud), katastritoimingute osakonna nõunikud Eva Vaagert ([email protected]) ja Alo Kotka ([email protected]), arhiiviosakonna juhataja Kristi Mägi ([email protected]) ning maaomandi infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Priit Kuus ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). Seletuskirja on keeletoimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kaudselt seotud menetluses oleva ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, milles käsitletakse muu hulgas ruumiandmete kogumise, töötlemise ja avalikustamisega seotud küsimusi ning maakatastri tasuliste teenuste loomist. Mõlemad eelnõud puudutavad Maa- ja Ruumiameti peetavate andmete kvaliteeti ja kasutatavust. Käesolev eelnõu keskendub siiski maakorraldustoimingute, maakatastri ja kinnistusraamatu andmete koostoime täpsustamisele ning ei sõltu nimetatud eelnõu menetlusest ega jõustumisest. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Samas on eelnõu reguleerimisesemel puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisega, kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise ja logiandmete säilitamise põhimõtteid ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise/hävitamise kohustust. Eelnõu väljatöötamine põhineb maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusel2 (edaspidi VTK), mis esitati jätkutegevusena Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta valitsuskabineti nõupidamisel antud ülesandele töötada välja seaduseelnõu ning pikemaajalised tõhustamisplaanid, millega lahendatakse maakorraldustoimingute ja kinnisasjaõiguse regulatsioonides ilmnenud peamised probleemid. VTK koostamise järel määrati eelnõu esitamise tähtajaks 2026. aasta II kvartal. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17); 2) asjaõigusseadus (RT I, 30.06.2026, 5); 3) kinnistusraamatuseadus (RT I, 28.11.2024, 5); 3) maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17); 5) riigilõivuseadus (RT I, 11.07.2026, 168). 1 Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6394f2fc-7fbe-434f-bb2d-00542c1f282a. 2 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajadus ja eesmärk Eelnõu koostamise tingis vajadus parandada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendada registrite pidamisega seotud halduskoormust ning luua selgemad õiguslikud alused andmevahetuseks, isikuandmete töötlemiseks ja registriandmete korrastamiseks. Praktikas on ilmnenud olukordi, kus katastritoimingute tulemusel ei vasta kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse kanne enam selle tegelikule ruumilisele paiknemisele looduses. Samuti sisaldavad kehtivad menetlused käsitsi toiminguid ja dubleerivaid tegevusi, mida on võimalik lihtsustada registrite andmevahetuse arendamise kaudu. Eelnõu eesmärk on suurendada registriandmete usaldusväärsust, parandada õigusselgust ning vähendada haldus- ja töökoormust. Eelnõu koostamise eesmärk on luua maa‑ ja kinnisvaraõiguse valdkonnas õigusselgus ning toimivad menetlused, tagades, et maakorraldustoimingute läbiviimine ja nende lõpetamiseks tehtavad kinnistusraamatu kanded moodustavad ühtse läbipaistva terviku. 2.2. Senine regulatsioon ja praktika Kehtiv maakorralduse, maakatastri ja kinnistusraamatu regulatsioon tugineb põhimõttele, et maakorraldustoimingud on haldus‑ ja registritoimingud, mille eesmärk on kinnisasjade piiride korrastamine, osade vahetamine ja maakasutuse otstarbekamaks muutmine. Maakorraldustoimingud viiakse läbi haldusorgani ehk Maa- ja Ruumiameti hallatavas elektroonilises katastripidamise keskkonnas maakorralduskava alusel ning nende tulemus kajastub katastriandmetes ja kinnistusraamatus. Lahendamist vajav probleem on maakatastri ja kinnistusraamatu andmete erinevus, eeskätt piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete puhul. Kehtiv õigus võimaldab katastris, s.o eelkõige kitsenduste kaardil, kajastada kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse ruumilist ulatust. Olukorras, kus katastriüksuste piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, ei võimalda kehtiv õigus neid erinevusi kinnistusraamatus nähtavaks teha. Praktikas tähendab see, et registrite kasutajad, sealhulgas notarid ja puudutatud isikud, ei pruugi kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada saada enne, kui see ilmneb tehingute või vaidluste käigus. Selline ebaselgus on majanduslikult koormav ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele. Lisaks on vajadus reguleerida katastriandmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise õiguslikku alust ja ulatust. Kuigi katastris on andmeid seni tähtajatult säilitatud, ei ole see põhimõte olnud seaduse tasandil sõnaselgelt sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmekaitse vaatenurgast kui ka andmete ajajoone seisukohalt, eriti olukordades, kus on vaja tugineda varasematele piiride, omandi ulatuse või menetluste andmetele. Kokkuvõttes iseloomustab praegust olukorda see, et kehtiv õigus ja selle rakendamine ei ole kooskõlas maakorraldustoimingute eesmärgiga. Menetluste pikenemine ja registriandmete ebakõlad on mõjutanud maakorralduse tegemist ning tekitanud põhjendamatut halduskoormust ja 3 bürokraatiat. Nende VTK‑s kirjeldatud probleemide lahendamiseks on vaja täpsustada regulatsiooni, et tagada ühtne rakenduspraktika ja toimiv registrite andmevahetus. 2.3. Kavandatavad lahendused Eelnõuga on ette nähtud kolm suuremat muudatust: Maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse reguleerimine ning automaatsete andmevahetuslahenduste võimaldamine nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, aitab tagada registriandmete ajakohasuse. Eesmärk on teha piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete ebatäpsus nähtavaks ilma, et see muudaks kinnisasja õiguslikku režiimi või looks uusi õigusi ja kohustusi. Õigusriigi seisukohalt ei saa olla eelistatud olukord, kus kaks riiklikku registrit sisaldavad samal põhjusel ebatäpseid andmeid, kuid see vastuolu on kasutajate eest varjatud. Kui katastrikande tegemiseks ei ole puudutatud isikute nõusolekud vajalikud, kuid toiminguga kaasneb vajadus muuta kinnistusraamatu kolmanda jao kandeid, küsitakse nõusolekuid nende õiguste ülekandmiseks. Nõusolekute mittesaamisel lisatakse kinnistusraamatusse informatiivne märge ja teavitatakse puudutatud isikuid. Katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete sõnaselge sätestamine seaduse tasandil tagab õiguskindluse ning ühtlasi võimaldab säilitada arhiiviväärtuslikuks tunnistatud katastri andmekogu ajalise järjepidevuse, mis on vajalik nii avalike ülesannete täitmisel kui ka kinnisasjadega seotud õigussuhete kindlakstegemisel. Kavandatud lahendused tagavad isikuandmete töötlemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning andmekaitseõiguse põhimõtetega. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanike menetluskoormust vähendatakse olukordades, kus maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tõttu on vaja kanda avalikes huvides seatud piiratud asjaõigus, sealhulgas isiklik kasutusõigus, üle teise kinnistu registriossa. Eesmärk on võimaldada selliseid muudatusi teha selges menetlusraamistikus ning ilma täiendavate vorminõuete ja notariaalsete toiminguteta juhul, kui asjaõiguse sisu ei muutu. Sellega luuakse tehnovõrkude ja -rajatiste omanike antavatele nõusolekutele vormileevendus, mis toetab taristu järjepidevat toimimist, kiirendab menetlusi ning hoiab ära liigse haldus- ja ajakulu. Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud lahendused proportsionaalsed ja vahetult seotud eelnõu eesmärkidega, võimaldades tagada õigusselgust, registriandmete kvaliteeti ning kehtiva õiguse rakendamist, jättes samas ruumi väljatöötamiskavatsuses käsitletud laiemate küsimuste edasiseks etapiviisiliseks lahendamiseks. 2.4. VTK kooskõlastamise tulemused ja eelnõu vastavus Eelnõu väljatöötamiseks koostati 2025. aasta sügisel VTK3, milles kaardistati maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse rakendamisel ilmnenud peamised probleemid ning kaaluti võimalikke lahendusi. VTK kooskõlastamise käigus toetati üldiselt maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla parandamist, registrite automaatse andmevahetuse lihtsustamist ning menetluskoormuse vähendamist. Samas peeti oluliseks täpsustada kavandatavate muudatuste eesmärke, mõju, 3 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366. 4 registriandmete kooskõla käsitlevaid lahendusi, isikuandmete töötlemise regulatsiooni ja mõjuanalüüsi põhjendusi. Samuti rõhutati vajadust hinnata kavandatavate muudatuste mõju registrite usaldusväärsusele, menetluspraktikale ja puudutatud isikute õigustele. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud väljatöötamiskavatsuse koostamise ja kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet ning tuvastatud probleeme. Muudatused ei kujuta endast terviklikku reformi, vaid eelnõuga rakendatakse VTK-s käsitletud lahendusi etapiviisiliselt, keskendudes nendele küsimustele, mille õiguslik käsitlus on käesolevas etapis piisavalt küps ja mille regulatiivne lahendamine on esmajärjekorras vajalik. Eelnõuga viiakse muu hulgas ellu eelkõige need lahendused, mille puhul on kujunenud piisav rakenduspraktika. Ülejäänud VTK-s käsitletud probleemid eeldavad täiendavat analüüsi, põhjalikku avalikku arutelu ja laiemat huvirühmade kaasamist või etapiviisilist lahendamist ning neid käsitletakse eraldi edasistes õigusloomealgatustes. Järgmiste etappide ettevalmistamiseks on MKM teadus- ja arendusvooru raames sõlminud 2026. aastal kaheaastase uuringuprojekti (LÕIM) Tartu Ülikooliga. Projekti eesmärk on teha kindlaks kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste praeguse tööjaotuse peamised kitsaskohad maakorralduse otsustusprotsessis, töötada välja paremad lahendused ning analüüsida notari ja avaliku halduse rolli maakorraldustoimingute lõpetamise kinnistamisprotsessis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Teiste seaduste muutmise sätete selgitused § 1. Maakatastriseaduse muudatused: § 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõike 2 muudatusega ajakohastatakse maakatastriseaduse terminoloogiat. Kehtivas lõikes kasutatakse mõistet „riigi põhiregister“, mis pärineb varasemast andmekogude seadusest ega ole kehtiva avaliku teabe seaduse kohane andmekogude õiguslik liigitus. Kehtivas avaliku teabe seaduses ei liigitata andmekogusid riigi põhiregistriteks, riiklikeks registriteks ja muudeks andmekogudeks, vaid reguleeritakse andmekogude asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Muudatus ei anna maakatastrile iseseisvat andmetöötluse alust ega loo eraldi andmetöötluse erikorda. Maakatastri pidamise eesmärk, töödeldavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete säilitamine, juurdepääs ja väljastamine tulenevad maakatastriseadusest ning selle alusel antud õigusaktidest. Muudatus on terminoloogiline ja ei muuda maakatastri õiguslikku tähendust, katastripidaja ülesandeid ega katastriandmete kasutamise põhimõtteid. Kataster jääb riigi infosüsteemi kuuluvaks andmekoguks, mille pidamine on vajalik kinnisasjade ruumiandmete ja katastriandmete kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks seaduses sätestatud avalike ülesannete täitmisel. § 1 punkt 2. Eelnõuga täiendatakse § 2 punktiga 21, et siduda selgemalt katastri kui riikliku andmekogu pidamine elektroonilise katastri kui selle tehnilise keskkonnaga. Vajadus sellise seose selgemaks väljatoomiseks tuleneb eelkõige andmete säilitamist ja isikuandmete töötlemist puudutavast regulatsioonist. Seaduses kirjeldatakse elektroonilisse katastrisse kogutud andmeid, mistõttu peab olema üheselt arusaadav, et tegemist on maakatastri andmetega ning nende suhtes kohalduvad maakatastri pidamise eesmärk, andmekoosseis, säilitamise põhimõtted ja juurdepääsureeglid. Muudatus ei loo uut andmekogu ega laienda katastripidaja ülesandeid, vaid 5 üksnes täpsustab olemasoleva andmekogu ja selle elektroonilise pidamiskeskkonna omavahelist seost. § 1 punkt 3. Eelnõuga reguleeritakse § 3 lõikes 4 nimetatud andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamist. Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastris andmete säilitamine on jätkuvalt alaline, st andmeid ei kustutata. Tähtajatult hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja tuvastada eelmised seisundid, tõendada kellelegi mingi ajahetke andmete seisu või äärmuslikus olukorras pöörata katastrikanne tagasi ehk taastada endine seis. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente tähtajatult sõltumata sellest, missuguses vormis nad on katastrile esitatud. § 1 punkt 4. Eelnõuga muudetakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3, et täpsustada kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetust katastripidaja informatiivsete märgete tegemiseks. KRS § 7719 lõikes 3 on sätestatud, et maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmed edastab kinnistusraamatule maakataster. Lisaks muudetakse KRS § 7713 lõiget 1 üldsõnalisemaks ja sätestatakse märke sisu MaaKatS § 9 lõigetes 26–27. Kavandatava normi eesmärk ei ole täpsustada kahe registri vahelist andmevahetust, vaid teha märke abil nähtavaks piiriandmete parandamise või piiri kindlakstegemise tulemusel ilmnenud registriandmete erinevused. Katastriandmete parandamine ei ole MaaKS-i kohaselt eraldiseisev maakorraldustoiming, kuid sisult on see analoogne piiride kindlakstegemisega olukorras, kus kinnisasja omanikud piiri asukohas kokku ei lepi. Sellisel juhul registreeritakse kindlakstehtud piiri andmed maakatastris katastripidaja otsuse alusel, mis koostatakse maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri kindlakstegemise dokumentide põhjal (MaaKS § 10 lõige 63, MaaKatS § 8 lõiked 1 ja 31). Kehtiv õigus võimaldab katastris kajastada kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse ruumilist ulatust. Kui katastriüksuste piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele ja kui seda piiratud õigust ei ole võimalik katastripidaja kinnistamisavalduse alusel õigesse registriossa üle kanda, siis eelnõuga kavandatava muudatuse jõustumise järel nähtub edaspidi kinnistusraamatust sellekohane märge. Tegemist on olukorraga, kus piiriandmete ebatäpsuse tõttu on piiratud asjaõigus seatud koormama kinnisasju ebaõigesti. Tegemist ei ole olukorraga, kus piiride muutmisega muudetakse andmed registrites ebaõigeks, vaid tehakse nähtavaks juba varem alusandmete ebatäpsusest tingitud vead. Katastripidaja märge (edaspidi märge) on seotud kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao kandega ning sõltub vastava kande olemasolust. Selliste märgete lisamine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. Informatiivse märke lisamine loob eeldused, et puudutatud isikud ja notarid on teadlikud probleemist, et piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus ei vasta enam kinnistusraamatu kandele, ning võimaldab puudutatud isikutel vajaduse korral omavahel kokkuleppeid sõlmida. Vaata täpsemalt § 1 punkti 10 selgitusi. § 1 punkt 5. Paragrahvi 4 lõikes 31 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“. Muudatus on terminoloogiline ja ajakohastab maakatastriseaduse sõnastust kooskõlas kehtiva andmekogude ja riigi infosüsteemi regulatsiooniga. Mõiste „ristkasutus“ pärineb varasemast andmekogude käsitlusest ega kirjelda piisavalt täpselt andmekogudevahelist andmete edastamist kehtiva õiguse tähenduses. Kehtivas õiguses on asjakohasem kasutada mõistet „andmevahetus“ või vastavas 6 kontekstis „andmete vahetamine“, sest andmekogudevaheline andmete liikumine peab tuginema seadusele või seaduse alusel antud õigusaktile ning toimuma selles määratud eesmärgil, juhtudel ja ulatuses. Muudatus ei loo uut andmetöötluse alust ega laienda maakatastri andmete saamise või väljastamise õigust. Andmevahetuse õiguslik alus, eesmärk, andmekoosseis ja ulatus peavad tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Terminoloogiline täpsustus aitab vältida ekslikku arusaama, et andmekogude „ristkasutus“ võiks iseenesest anda aluse andmete töötlemiseks või kasutada andmeid väljaspool õigusaktis sätestatud eesmärki. § 1 punkt 6. Paragrahvi 4 lõikes 41 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „andmevahetuse“. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 7. Paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 8. Paragrahvi 51 tekst muudetakse. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 9. Paragrahviga 52 luuakse katastripidajale selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ja andmete saamiseks teistest andmekogudest. Lõikega 1 sätestatakse üldine õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Tegemist on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e kohase avaliku ülesande täitmise alusega. Andmeid säilitatakse maakatastris üksnes juhul, kui need kuuluvad maakatastriseaduses sätestatud katastriandmete koosseisu või moodustavad osa katastrikande aluseks olevatest dokumentidest. Paragrahvi 52 alusel teistest andmekogudest saadud andmeid, mis ei kuulu katastriandmete koosseisu (MaaKatS § 9 lõike 2 punkt 7) ega katastrikande aluseks olevasse dokumenti, ei säilitata maakatastris iseseisva andmekoosseisuna, vaid kasutatakse menetluses päringu vastusena asjaolude kontrollimiseks. Need andmed on vajalikud, et täita seadusega katastripidajale pandud ülesannet. Lõikega 2 täpsustatakse, milliseid andmeid on katastripidajal õigus saada maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Andmete saamise õigus hõlmab andmeid, mida on vaja nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute tuvastamiseks, nendega suhtlemiseks, nende õigusliku seisundi kontrollimiseks ning kinnisasjaga seotud õiguste ja esindusõiguse väljaselgitamiseks. Alaliselt säilitatakse MaaKatS § 9 lõike 2 punktis 7 toodud isikuandmeid ja § 51 toodud kontaktandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kaasamiseks ja õiguspärasuse tõendamiseks. Kontaktandmed võimaldavad vajaduse korral tõendada teavitamiskohustuse täitmist kohtu-, järelevalve- või vaidlusmenetluses. Kuna katastripidamise raames läbiviidud maakorraldustoimingute ja piiride kindlakstegemisega seotud vaidluste algatamise võimalus ei ole ajaliselt piiratud ning katastrikanne võib olla aluseks kinnistusraamatu kannetele, on menetluse läbiviimise asjaolude tõendamine vajalik ka pika aja möödumisel. Kontaktandmete säilitamise eesmärk ei ole isikute hilisem kontakteerimine, vaid katastrikande aluseks olnud haldusmenetluse õiguspärasuse ja tõendatavuse tagamine. Muid käesolevas lõikes toodud andmeid andmebaasi ei salvestata ja kasutatakse üksnes esitluskujul. Katastripidajal on õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisaks on tal õigus saada elukoha- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu 7 sõlmimise kohta, andmeid eestkoste ja isiku teovõime ning subjekti staatuse kohta, sealhulgas andmeid surma ja andmete puudumise kohta. Abieluvararegistrist on katastripidajal õigus saada andmeid abieluvaralepingu sõlmimise, abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta. Pärimisregistrist saab katastripidaja andmed isiku pärimismenetluse, pärimistunnistuse, pärandvara ühisusest osa võõrandamise ja pärija kohta. Äriregistrist on katastripidajal õigus saada juriidilise isiku ärinimi, registrikood, asukoha- ja kontaktandmed ning andmed esindusõiguse ja selle erisuste kohta. Äriregistrist saab katastripidaja andmed ka juriidilise isiku ärinime muutuse ning äriühingu ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta. Kinnistusraamatust on katastripidajal õigus saada andmeid kinnisasja ja kinnisasjaga seotud õiguste kohta. Kõik need andmed on katastripidajale vajalikud talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks, sealhulgas haldusmenetluse läbiviimiseks ning puudutatud isikute kaasamiseks ja teavitamiseks. § 1 punkt 10. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 9 lõigetega 26 ja 27. Eesti asjaõiguses ja sellega seonduvates eriseadustes tähistab termin „kitsendus“ omaniku õiguste piiramist avalikes huvides, naabrusõigustest tulenevalt või kolmandate isikute kasuks. Kitsendused jagunevad seadusjärgseteks, haldusaktiga seatuteks, kohtulahendist tulenevateks või tehingulisteks (AÕS § 140). Paljudel juhtudel on kitsenduse sisuks just piiratud asjaõiguse talumine. Maakorralduse käigus tuleb selgitada kinnisasja kitsendused (MaaKS § 14 lõige 1). Maakorraldustoimingute korral samas kinnistusregistriosas, piiride kindlakstegemisel ja piiriandmete parandamisel võib juhtuda, et kinnisasja piirid nihkuvad katastrikaardil4 ning piiratud asjaõigus hakkab seetõttu koormama osaliselt või täielikult naaberkinnistu registriosa. Selline olukord tekib, kuna ruumilise ulatusega seotud piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei muutu. Elektriliin, vee- või kanalisatsioonitorustik, juurdepääsutee või muu piiratud asjaõiguse alusel rajatud ehitis paikneb looduses kindlas kohas ega nihku katastripiiride muutumise tõttu. Kui aga katastriüksuste piirid toimingute tulemusel muutuvad, võib kinnistusraamatu registriossa kantud piiratud asjaõigus osutuda ebatäpseks. Sellisel juhul teavitab katastripidaja puudutatud isikuid katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ja vajaduse korral ka järgmistest sammudest, sealhulgas notariaalsete kokkulepete tegemise vajadusest. Tegemist on probleemidega, mis ilmnevad kaasuvalt maakorralduse ning piiride kindlakstegemise või piiriandmete parandamise käigus. Kui maakorraldust tehakse omanike kokkuleppel, siis on maakorralduse lõpuleviimise eelduseks puudutatud isikute nõusolekud ja vastavad kokkulepped piiratud asjaõiguste ülekandmiseks. Piiriandmete parandamisel ja piiride kindlakstegemisel ei ole isikute nõusolekud vajalikud, kuna nende tahtest ei saa sõltuda, kas piiriandmed parandatakse või omandi tegelik ulatus selgitatakse välja. Piiride nihkumise võib muu hulgas kaasa tuua katastriüksuse piiride ülemõõtmine, mille tulemusel saadakse mõõdistustehnoloogia arengu tõttu täpsemad andmed, samuti olukord, kus piiri asukoha kindlakstegemisel täpsustub piir looduses. Erinevalt omandi ulatusest ei rakendata piiratud 4 Kinnisasja piir võib katastrikaardil muutuda eelkõige piiriandmete parandamise, katastriüksuse ülemõõtmise või piiri looduses kindlakstegemise tulemusel. Selline vajadus tekib siis, kui varasemad piiriandmed on olnud ebatäpsed, piir ei ole maastikul selgelt tuvastatav või võimaldab uuem mõõdistus määrata piiri senisest täpsemalt. Sellisel juhul korrastatakse registriandmeid tegelikule olukorrale vastavaks. 8 asjaõiguste ruumilise asukoha määramisel täpsusnõudeid.5 See tekitab vastuolu ruumis asukohapõhiselt määratud ruumiandmete vahel: piiratud asjaõiguse ruumikuju asukoht on näiliselt absoluutne, samas kui katastriüksuse piiridele kehtivad matemaatilised reeglid ja mõõtmistäpsusest tulenevad piirmäärad. Probleeme esineb eelkõige maaüksustega, mis on mõõdistatud muul viisil kui riiklikus geodeetilises süsteemis. Katastripidaja vastutab selle eest, et kõik enne 2018. aasta 1. juulit tehtud kanded vastaksid algdokumentidele (MaaKatS § 211). Kui katastripidaja tuvastab vastuolud piiriandmetes, tuleb need katastris parandada. Piiriandmete täpsustumise või parandamise tulemusel võib selguda, et piiratud asjaõigus, mille ruumiline ulatus looduses ei ole muutunud, ei paikne enam selle kinnisasja piires või registriosas, millele see on kinnistusraamatus kantud. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kinnistusraamatu kanne ei vasta täielikult tegelikule olukorrale. Niisuguse lahknevusega võivad kaasneda kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttega seotud riskid. Eelkõige võib tõusetuda AÕS § 561 kohaldamise küsimus, mille tagajärjel võib õiguse omaja ilma jääda tema kasuks seatud õigusest või selle järjekohast. Ebaõige kande parandamine on reguleeritud AÕS §-ga 65, mille lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kanne võib olla formaalselt kehtiv, kuid selle seos piiratud asjaõiguse tegeliku ruumilise paiknemisega ei pruugi enam olla üheselt tuvastatav. Muudatuse eesmärk ei ole lugeda selliseid kandeid automaatselt ebaõigeks ega lahendada eraõiguslikke vaidlusi haldusmenetluses. Muudatuse eesmärk on tagada, et registriandmete lahknevus ei jääks varjatuks ning oleks nähtav nii puudutatud isikutele kui ka kinnistusraamatu kasutajatele. Registritevahelise lahknevuse nähtavaks tegemine võimaldab puudutatud isikutel hinnata kinnistusraamatu kannete korrastamise vajadust ja vähendab riski, et võimalikud vastuolud ilmnevad alles tehingu või kohtuvaidluse käigus. Näiteks AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt on võimalik teha kinnistusraamatusse märkeid (märkuseid), millega tehakse nähtavaks muid seadustest tuletatavaid asjaolusid.6 Õiguskirjanduses on selgitatud, et märkustel ei ole universaalset tähendust ja nendega on võimalik kinnistusraamatus teha nähtavaks asjaolusid, millel puudub konkreetne õiguslik tähendus, kuid mille eesmärk on avalikustamise kaudu parandada kinnistusraamatu kasutajate informeeritust. Selliseks on peetud ka piiratud asjaõiguste kohta käivat infot. Samuti ei ole need kanneteks kinnistusraamatu tähenduses ja seega ei oma järjekohta.7 Antud juhul on tegu informatiivse teabega, mis lisatakse kinnistusraamatusse registriosade juurde, et teha nähtavaks vastuolusid registriandmete ja tegeliku olukorra vahel looduses. Nii nagu eespool kirjeldatud märkustel AÕS-i tähenduses, ei ole ka eelnõuga kavandatavatel informatiivsetel märgetel õiguslikku tähendust, kuid erinevalt märgetest KRS-i või AÕS-i tähenduses on tegu vaid informatiivse teabega, mis esitatakse kinnistusregistris. Näiteks tehakse kehtiva õiguse kohaselt kinnistusraamatusse märge, kui kinnisasja piir on ebatäpne. Ka selle märke eesmärk on informeerida kinnisasja omanikke. 5 Katastriüksuse moodustamise kord sätestab, et katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. Plaanimaterjalil moodustatud maaüksuse veamäär on 50 m (MaaKatS § 20 lõiked 12 ja 14). 6 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus: Käsiraamat. Tartu: Juura 2023, lk 129. 7 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus: Käsiraamat. Tartu: Juura 2023, lk 129–130. 9 Õigusriigi seisukohalt ei saa olla eelistatud olukord, kus kaks riiklikku registrit sisaldavad samal põhjusel ebatäpseid andmeid, kuid see vastuolu on kasutajate eest varjatud. Ainuüksi asjaolu, et kaks riiklikku registrit kajastavad omavahel kooskõlalisi andmeid, ei tähenda veel, et need andmed vastavad tegelikule olukorrale. Õiguslikult ei saa pidada eelistatavaks olukorda, kus nii maakatastris kui ka kinnistusraamatus kajastuvad samal põhjusel ebatäpsed andmed ning registrite kasutajatel puudub võimalus tuvastada tegeliku olukorra ja registriandmete lahknevust. Kui lugeda probleemseks üksnes olukorda, kus registrite erinevus on nähtav, tekiks paradoksaalne olukord, kus registrite usaldusväärsuse seisukohalt oleks eelistatud kahe registri omavaheline kooskõla ka juhul, kui mõlemad registrid kajastavad ebatäpset olukorda. Selline lähenemisviis ei oleks kooskõlas maakatastri pidamise eesmärgiga ega kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttega. Seetõttu on põhjendatud teha piiriandmete täpsustumise või parandamise tulemusel ilmnenud vastuolud registrikasutajatele nähtavaks ka juhul, kui piiratud asjaõiguse registrikannet ei ole võimalik samas menetluses korrastada. Vastuolu nähtavaks tegemine ei lahenda iseenesest eraõiguslikku küsimust ega määra lõplikult, kas tegemist on AÕS § 65 tähenduses ebaõige kandega, kuid võimaldab puudutatud isikutel hinnata oma õiguste kaitse vajadust ning vähendab riski, et võimalik probleem ilmneb alles kinnisasja võõrandamisel, koormamisel või kohtuvaidluse käigus. Piiratud asjaõigus võib tuleneda isikutevahelisest kokkuleppest mingi õiguse või kohustuse tagamiseks, kuid see võib olla seatud ka avalikes huvides tehnovõrgu talumiseks. Piiratud asjaõiguse asukoht looduses maakorralduse tulemusel ei muutu. Seetõttu ei saa piiratud asjaõigustega seotud tuvastatud probleemid takistada eelnimetatud toimingute lõpuleviimist. Informatiivse märke lisamine loob eelduse, et puudutatud isikud ja notarid on probleemidest teadlikud ning saavad vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima, näiteks hiljemalt kinnisasja võõrandamisel. See ühtlasi ennetab varjatud puudustega seotud vaidlusi. Märkeid lisatakse kinnistusraamatus kahte kohta: Esiteks: et piiriandmete parandamised ja piiride kindlakstegemised jõuaksid lõpuni ning omandi ulatus oleks registrites õigesti kajastatud, tuleb samade kinnisasjadega seotud piiratud asjaõigustega tuvastatud probleemide korral lisada automaatse andmevahetusega kinnistusraamatu kolmanda jao juurde informatiivne märge (skeem 1). Teiseks lisatakse sarnane märge koos lisainfoga kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao andmete juurde, mida eelnimetatud piiratud asjaõigus tegelikkuses ruumiliselt koormab, kuid mis ei kajastu kinnistusraamatus (skeem 2). Kinnistusraamatusse lisatakse kõikide registriosade juurde kolmanda jao pealkirja alla veebilink maakatastri kitsenduste kaardile, mille kaudu on võimalik tutvuda kinnisasju koormavate kitsenduste, sealhulgas piiratud asjaõigustega, sundvaldustega ja nende ruumilise ulatusega kaardil. Kitsenduste kaardile ei dubleerita kinnistusraamatu kannete sisu, millega on õigustatud isikul võimalik tutvuda e-kinnistusraamatus. Kitsenduste kaardil on tuvastatav piiratud asjaõiguse ruumiandmete tunnus ja võimalusel kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et eristada ebatäpsete asukohtadega asjaõiguste ruumikujusid. 10 Selliste märgete sissekandmine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. KRS § 771³ lõikes 4 on selgitatud, et kinnistusosakonnal ei ole teatamiskohustust maakatastrist kinnistusraamatusse ülevõetud andmete kande kohta. See kinnitab, et katastripidaja edastatav info (sh katastripidaja märked) jõuab kinnistusraamatusse seaduses ettenähtud korras. Katastripidaja ülesanne on esmalt hinnata võimalust kande korrastamiseks kehtivas õiguses sätestatud alustel. Kui õiguse ülekandmine on võimalik, esitab katastripidaja vastava kinnistamisavalduse. Kui õiguse ülekandmine ei ole võimalik puudutatud isikute nõusolekute puudumise, õiguste konkurentsi või muu õigusliku takistuse tõttu, lisatakse kinnistusraamatusse ja kitsenduste kaardile informatiivne märge ning puudutatud isikuid teavitatakse sellest. Seega märkeid ei lisata, kui piiriandmete parandamisel või piiride kindlakstegemisel on katastripidajal võimalik õigused ise üle kanda. Samuti ei lisata märkeid omanike tahtel algatatud maakorraldustoimingu lõpuleviimisel, kui selleks on peale omanike nõusolekute vaja ka puudutatud isikute nõusolekut. Märked esitab katastripidaja automaatse andmevahetuse käigus ja vajadusepõhiselt menetluste käigus. Puudutatud isikute teavitamise märgete seadmisest korraldab katastripidaja. Märked eemaldatakse registrist, kui isikud sõlmivad asjaõiguste kohta uued kokkulepped. Märgetega seotud muudatuste ja küsimuste korral tuleb pöörduda katastripidaja poole. 11 Skeem 1. 12 Skeem 2. § 1 punkt 11. MaaKatS § 12 lõike 1 kohaselt kannab katastripidaja kitsenduste kaardile kitsenduste ruumiandmed. Praktikas on aga ilmnenud, et üksnes ruumiandmete kajastamisest ei piisa olukordades, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel tekivad vastuolud piiratud asjaõiguste asukoha ja kinnistusraamatusse kantud andmete vahel. Selliseid juhtumeid esineb eelkõige siis, kui piiratud asjaõigus on seatud ajal, mil selle ruumiline ulatus ei olnud täpselt määratletud, ning hilisem katastriandmete täpsustamine või katastriüksuse piiride muutmine toob esile asjaolu, et piiratud asjaõiguse tegelik asukoht ei kattu enam 13 katastriüksusega, millele see kinnistusraamatus on kantud. Sellised vastuolud ei ole üksikjuhtumid ning nende arv suureneb katastriandmete kvaliteedi ja täpsuse paranemisel. Probleemi õiguslikku sisu ei ole sellistes olukordades võimalik ega ka vajalik lahendada üksnes katastriandmete või kinnistusraamatu kannete kaudu, kuna tegemist ei ole uue õiguse seadmise, olemasoleva õiguse muutmise ega kehtetuks tunnistamisega. Samas on oluline, et katastriandmeid, kitsenduste kaarti ja piiriandmeid kasutavad isikud oleksid võimalikest vastuoludest teadlikud, vältimaks eksitusi kinnisasja kasutamisel, võõrandamisel või edasiste toimingute kavandamisel. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette võimalus täiendada kitsenduste kaarti lisaks kitsenduste ruumikujudele ka katastripidaja märgetega, mis juhivad tähelepanu olukordadele, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel on ilmnenud probleem kinnistusraamatu registriosaga, kuhu piiratud asjaõigus on kantud. Tegemist on üksnes informatiivse iseloomuga andmetega, mille eesmärk on teha probleem avalikkusele nähtavaks. See omakorda loob võimaluse luua seos kinnistusraamatuga ja selles sisalduvate registriosa kannetega. § 1 punkt 12. Eelnõuga muudetakse § 15 lõiget 1, mis reguleerib maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete tähtajatut säilitamist. Maakataster on riigi põhiregister maakatastriseaduse kohaselt (MaaKatS § 1 lõige 2). Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist (MaaKatS § 2 punkt 1). Maakatastri loomisest alates kehtib põhimõte, et katastriandmed säilitatakse tähtajatult, ning seda põhimõtet on kirjeldatud keskkonnaministri 14. augusti 2018. aasta määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ ja selle eelnõu seletuskirjas8. Tähtajatult hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelnevaid katastriüksuste versioone ja nende loomisega seotud alusdokumente vaadata või mingi ajahetke andmete seisu teada. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente tähtajatult sõltumata sellest, millal ja missuguses vormis nad on katastrile esitatud. Katastriandmete, sealhulgas omaniku nime ja isikukoodi või sünniaja säilitamine on vajalik kinnisasjade õigussuhete ajaloo tuvastamiseks. Sellega tagatakse järjepidevus ja kontrollitavus. Katastripidamise üks ajendeid on olnud muu hulgas omandireform, mille tulemusel moodustatud kinnisasjade kohta hakati pidama riiklikku registrit. Maareformi käigus määratakse kinnisasjade esmased piirid ja maareformi menetluste toimikuid säilitatakse alatiselt (MaaRS § 44 lõige 1). Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse andmed ja dokumendid piiriandmete, maaüksuse plaani ja piiriprotokolli kohta ning muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid. Piiride asukoha kindlakstegemise nõude võib esitada mistahes ajahetkel ja sellel nõudel ei ole aegumistähtaega. Piisab sellest, et ilmneb piiri asukoha kindlakstegemise vajadus või omanik seda taotleb. Nende menetluste läbiviimine ilma alusdokumentideta ei olegi võimalik. MaaKS § 15 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud: „Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel.“ Seega on need dokumendid ja andmed vältimatud piirivaidluste lahendamisel nii kohtueelses, st haldusmenetluses, kui ka kohtumenetluses. 8 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda järgmisel lingil: Katastriüksuse moodustamise kord – EIS. 14 Järelikult ei ole mõeldav, et omandi ulatust kajastavad algdokumendid ja muud olulised andmed, sealhulgas piiriprotokoll, kuuluksid tähtajalisele säilitamisele. Piiriprotokoll on dokument, mis kajastab isikute seost kinnisasja piiridega, piiride kättenäitamisel osalenud isikuid ja nende esitatud vastuväiteid. Samuti sisaldab piiriprotokoll piirimärkide infot ja piiri kulgemise kirjeldust. Piiriprotokoll on dokument, millega loetakse piiritähiste alalhoiukohustus kinnisasja omanikule üle läinuks. Juhul, kui kinnisasja omanik protokollitaval piiride maastikul kättenäitamisel (ja vajadusel piiri asukoha kindlakstegemisel) ei osale, loetakse piiritähiste alalhoiukohustus talle üle läinuks kutse saatmisega. Info maastikul osalejate ja kutse saatmise asjaolude kohta lisatakse piiriprotokollile. Samuti märgitakse piiriprotokolli info volitatud isikute osalemise kohta piiride maastikul kättenäitamise toimingus. AÕS §-s 129 on sätestatud, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha (piiri kindlakstegemine). Selline nõue ei aegu. Piiride kindlakstegemisel ja maaomandi ulatuse määramisel on maamõõtjatel kohustus tutvuda katastriarhiivi dokumentidega. Katastritoimingutes on samuti arhiiviandmetel oluline osa nii maamõõtjale kui ka katastripidajale endale. Neid andmeid vajavad maamõõtjad ainuüksi piiride kindlakstegemise menetlustes ning Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) ise piiride kindlakstegemise menetluste raames tulemuse kinnitamisel haldusaktide andmisel, kui maaomanikud ei jõua piiri asukohas kokkuleppele. Katastripidaja ülesanne on ka praegu maaregistri algdokumentide säilivuse tagamine (MaaKatS § 3 lõige 4). Samuti peab katastripidaja katastrikande aluseks olevate dokumentide ja andmete säilitamiseks arhiivi (MaaKatS § 15 lõige 1). Kuigi maaregistri andmete koosseis, sealhulgas omaniku isikuandmed, on kehtivas seaduses juba ammendavalt loetletud, ei ole seaduse tasandil sõnaselgelt sätestatud andmete säilitamise üldpõhimõte. Maakatastriseaduse alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise korra §-s 381 on sätestatud, et katastriandmeid säilitatakse tähtajatult. Seega ei ole tegemist uue põhimõttega, vaid kehtiva põhimõtte sõnaselge sätestamisega seaduse tasandil. Kataster on hinnatud arhiiviväärtuslikuks Rahvusarhiivi hindamisaktiga „Arhiiviväärtuslikud andmekogud“. Dokumentide hindamise käigus on Rahvusarhiiv oma 13. märtsi 2018. aasta hindamisotsusega nr 5-1/18/9 hinnanud maakatastri kannete dokumendid arhiiviväärtuslikuks. Arhiiviväärtuslikuks on hinnatud ka maakataster kui riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud andmekogu (RA 31. oktoobri 2017. aasta hindamisotsus nr 5-1/17/51). Seega on leitud, et neid andmeid tuleb ka edaspidi säilitada tähtajatult omandi järjepidevuse ja tulevikukindluse tarbeks. Võrdluseks saab tuua kinnistusraamatuseaduse, millega on sätestatud volitusnorm määruse tasandil säilitatavate andmete reguleerimiseks. Selle kohaselt säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid, kinnistuspäevikut ja neisse kantud andmeid tähtajatult. Andmete alaline säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on seotud konkreetsete avalike ülesannete ning katastri kui omandi ulatust ja omandi järjepidevust, kinnisasja asukohta kajastava ja seeläbi õiguskindlust tagava registri funktsiooniga. Muudatusega sätestatakse üheselt seaduse tasemel katastri loomisest alates kehtinud põhimõte, et katastrisse kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse tähtajatult, kuivõrd see on vajalik katastri pidamise, õigus- ja hävimiskindluse ja avalike huvide tagamiseks ning omandi põhiõiguse otseseks tagamiseks tulevikus. 15 § 1 punkt 13. Eelnõuga täiendatakse maakatastriseaduse § 151 lõikega 11, millega sätestatakse elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud katastriüksuse omaniku isikuandmete alaline säilitamine. Elektroonilise katastri eesmärk on tagada kinnisasjade kohta usaldusväärsete ja ajakohaste alusandmete olemasolu ning nende kättesaadavus avalikkusele. Katastriandmetel on keskne roll kinnisomandi õiguskindluse tagamisel, ruumilisel planeerimisel, maksustamisel ning mitmete avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Seega on elektrooniline kataster tehnoloogiline keskkond ja infosüsteem, mille kaudu teostatakse maakatastri pidamist (MaaKatS § 1 lõige 2, § 2 punkt 1). Sellest tulenevalt on katastriandmete säilitamine oma olemuselt pikaajaline ja paljudel juhtudel ka ajaliselt piiramatu. Kuigi katastriandmed on seaduses sätestatud ulatuses avalikkusele kättesaadavad, ei tähenda see, et kõik elektroonilises katastris säilitatavad isikuandmed või katastrikande alusdokumendid oleksid avalikud samas ulatuses. Muudatusega sätestatakse seaduse tasemel sõnaselgelt, et § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmeid säilitatakse elektroonilises katastris tähtajatult. Menetluses kasutatud kontaktandmeid säilitatakse osana katastrikande alusdokumentidest menetluse õiguspärasuse tõendamiseks. Tegemist ei ole uue andmetöötlusega ega säilitatavate isikuandmete ringi laiendamisega. Muudatus on vajalik õigusselguse ja andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks, arvestades katastri kui riigi põhiregistri olemust ning katastriandmete keskset rolli kinnisomandi õiguskindluse tagamisel. Elektrooniline kataster ei ole üksnes jooksva andmetöötluse vahend, vaid registris kajastuvad andmed peavad võimaldama ka varasemate õiguslike olukordade tuvastamist ja tõendamist. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et mitmed katastrisse kogutavad dokumendid ja andmed ei ole sisuliselt kasutatavad ilma isikuandmeteta. Näiteks piiriprotokollid sisaldavad lisaks tehnilistele andmetele teavet selle kohta, millised isikud olid piiri kättenäitamisel kohal, millal nad kohal viibisid ning kas ja milliseid vastuväiteid nad esitasid (sh info volitatud isikute osalemise kohta). Samuti kajastatakse piiriprotokollis olukordi, kus kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale. Piiriprotokolli õiguslik tähendus ei piirdu üksnes mõõdistamise tehnilise fikseerimisega. Vastavalt maamõõtmise ja katastrimõõdistamise regulatsioonile loetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ning omaniku piiride asukohaga nõustumine fikseeritakse piiriprotokolli kaudu. Seega on piiriprotokoll dokument, mis seob isiku konkreetse õigusliku tagajärjega. Isikuandmete eemaldamisel kaotaks selline dokument oma tõendusväärtuse ega võimaldaks tulevikus tuvastada, kas ja kuidas on isikut tema õigusi ja kohustusi puudutavatest asjaoludest teavitatud. Sellest tulenevalt ei ole piiriprotokollide ja teiste katastrikannete aluseks olevate dokumentide puhul võimalik ega põhjendatud isikuandmete kustutamine või anonüümimine pärast teatud aja möödumist. Andmete säilitamine on vajalik mitte üksnes katastri pidamise eesmärgil, vaid ka võimalike vaidluste lahendamiseks, haldusmenetluste kontrollitavuse tagamiseks ning õigussuhte ajajoone tõendamiseks. Tähtajatu säilitamine on lisaks põhjendatud asjaoluga, et maakataster ja selle alusdokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Katastrikande aluseks olevad dokumendid peavad võimaldama ka aastakümnete möödudes tuvastada kinnisasja piire, omandi ulatust ning omandiga seotud õigussuhteid. Piiri kindlakstegemise nõue ei aegu ning seetõttu peab riigil olema võimalik tugineda algdokumentidele kogu nende õigusliku tähenduse kestel. Täpsemalt on seda käsitletud § 1 16 punktis 7 esitatud põhjendustes. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e, kuna andmeid töödeldakse seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmiseks. Avalik ülesanne seisneb eelkõige maakatastri pidamises, maakorraldustoimingute tegemises, piiride kindlakstegemises, registriandmete õigsuse ja ajalise järjepidevuse tagamises ning kinnisasjadega seotud õigussuhete tõendamises. Muudatus ei loo uut isikuandmete töötlemise eesmärki ega laienda töödeldavate isikuandmete ringi, vaid sätestab seaduse tasandil senise katastriandmete säilitamise põhimõtte ja selle tähtajatu kestuse. Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmed hõlmavad eelkõige katastriüksuse omaniku nime, isikukoodi või sünniaega ning katastrikande aluseks olevates dokumentides esitatud menetlusosaliste isikuandmeid. Katastri alusdokumentides võivad sisalduda muud menetluse läbiviimiseks vajalikud andmed. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud seaduslikkuse, õigluse läbipaistvuse ja õiguspärase eesmärgi põhimõtted on täidetud, kuna töötlemine toimub seaduses sätestatud avalike ülesannete täitmiseks, eelkõige maakatastri pidamiseks, maakorraldustoimingute tegemiseks ja piiride kindlakstegemiseks ning andmete säilitamise eesmärk on seotud katastri pidamise ja kinnisasjadega seotud õigussuhete kontrollitavuse ja tõendamisega. Andmeid ei töödelda eesmärgil, mis oleks vastuolus nende kogumise eesmärgiga. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõte on tagatud, sest tähtajatult säilitatakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vajalikud katastri pidamiseks, või neid isikuandmeid, mis moodustavad lahutamatu osa katastrikande aluseks olevatest dokumentidest. Isikuandmete eemaldamisel kaotaksid mitmed dokumendid, sealhulgas piiriprotokollid, oma tõendusväärtuse ning ei võimaldaks hiljem tuvastada menetlusosalisi, nende tahteavaldusi ega piiri kindlakstegemise menetluse asjaolusid. Kontaktandmeid säilitatakse tähtajatult üksnes juhul ja ulatuses, milles need sisalduvad katastri alusdokumendis, ning juhul, kui nende eraldamine kahjustaks dokumendi terviklikkust või tõendusväärtust. Seetõttu on vaja säilitada arhiivis ka tardkujul kogutud andmeid. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud õigsuse põhimõtet toetab asjaolu, et maakatastri pidamise käigus parandatakse pidevalt ebaõigeid andmeid ning ühtlasi säilitatakse ajaloolised andmekihid. Ajalooliste andmete säilitamine võimaldab kontrollida, millised andmed kehtisid konkreetsel ajahetkel ja milliste toimingute või menetluste tulemusel andmeid muudeti. See on vajalik isikute omandiõiguse ja selle järjepidevuse tagamiseks. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt võib isikuandmeid säilitada kauem, kui on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, tingimusel et rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Käesoleval juhul on tähtajatu säilitamine põhjendatud sellega, et kataster ja selle alusdokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Katastrikande aluseks olevad dokumendid peavad võimaldama ka aastakümnete möödudes usaldusväärselt tõendada omandi ulatust, menetlusosaliste tahteavaldusi ja kinnisasjaga seotud õigussuhteid. Kuna piiri kindlakstegemise nõue ei aegu, peab riigil olema võimalik tugineda maaüksuse moodustamise algdokumentidele. IKÜM artikli 89 lõige 1 ei ole iseseisev isikuandmete töötlemise õiguslik alus, vaid täpsustab avalikes huvides arhiveerimise korral kohaldatavaid kaitsemeetmeid. Seetõttu tugineb 17 isikuandmete töötlemine käesoleval juhul IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile e ja riigisiseses õiguses sätestatud avalikule ülesandele, samas kui IKÜM artikli 89 lõike 1 tähenduses tuleb tähtajatu säilitamise korral rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Sellisteks kaitsemeetmeteks on muu hulgas nimetatud andmete säilitamine avalikes huvides arhiveerimise eesmärgil. Kaitsemeetmetena rakendatakse andmete säilitamist riigi hallatavates infosüsteemides, rollipõhist juurdepääsu, andmete väljastamise eesmärgipõhist kontrolli ning rahvusarhiivi nõuete järgimist. Andmete säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on vajalik kinnisomandi kui põhiõiguse, õiguskindluse ja registriandmete kontrollitavuse tagamiseks. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis f ja lõikes 2 sätestatud usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse ja vastutuse põhimõtted on tagatud sellega, et andmete töötlemine toimub seaduses sätestatud pädevuse alusel ning katastri vastutav töötleja vastutab andmete turvalise säilitamise, juurdepääsu kontrolli ja töötlemise õiguspärasuse eest. Eeltoodust tulenevalt on § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmete tähtajatu säilitamine vajalik, sobiv ja mõõdukas meede avaliku ülesande täitmiseks ning kinnisomandi õiguskindluse, registriandmete usaldusväärsuse ja arhiiviväärtuslike andmete säilimiseks. Töötlemine vastab IKÜM artikli 5 põhimõtetele, tugineb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile e ning toimub IKÜM-i ja artikli 89 lõike 1 kohaste kaitsemeetmete rakendamisel. Muude elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sh eelnõuga kavandatavas paragrahvis 52 kirjeldatud andmekategooriate ning andmekogu logide säilitamise tähtajad täpsustatakse ministri määruse tasandil, arvestades andmete kasutamise eesmärki ja andmekaitse põhimõtteid. § 1 punkt 14. Eelnõuga täiendatakse maakatastriseaduse § 151 lõiget 3, millega täpsustatakse elektroonilisse katastrisse kogutud andmete säilitamise põhimõtted. Täienduse vajadus tuleneb muu hulgas andmekaitseseadusest, eelkõige isikuandmete töötlemise läbipaistvuse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Eelnõuga täidetakse see lünk ning viiakse andmete säilitamise regulatsioon kooskõlla katastripidamise eesmärgiga. Lõikes nähakse ette ka volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega sätestada üksikute andmeliikide koosseisu, täpsemad säilitamise tähtajad ja arhiveerimise või kustutamise täpsemad tingimused. Määrusega võib sätestada selliste seaduses nimetamata andmeliikide säilitamise tähtajad ja tingimused, mille osas seadus säilitamisaega ei reguleeri. Logiandmete koosseisu kuuluvad eelkõige andmed kasutaja tehtud tegevuste kohta, sealhulgas kasutaja rakendusse sisselogimine, toimingute ja vaadete avamine, funktsionaalsuste kasutamine ning failide allalaadimine. Logides kajastuvad tegevuse aeg, tegevuse liik ning tegevuse sooritanud isiku identifikaator, sealhulgas isikukood. Lisaks võivad logiandmed sisaldada teavet kasutatud ligipääsuviisi kohta ning tehnilisi metaandmeid, mis võimaldavad hinnata infosüsteemi kasutamise õiguspärasust ja tuvastada võimalikke rikkumisi. Andmete säilitamise regulatsioon arvestab ka isikuandmete kaitse nõudeid. Andmete säilitamine toimub avalikes huvides ning on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Täpsemate säilitamise, arhiveerimise ja võimaliku kustutamise tingimuste kehtestamisel tuleb määruse andmisel arvestada andmete kasutamise eesmärki ning isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid. 18 § 1 punkt 15. MaaKatS § 16 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga täpsustada maamõõtjale kättesaadavaks tehtavate isikuandmete koosseisu. Maamõõtjale tehakse maakorraldustoimingu või katastrimõõdistamise läbiviimiseks kättesaadavaks üksnes puudutatud katastriüksuste omanike tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks vajalikud andmed, eelkõige füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning rahvastiku- või äriregistrisse kantud elu- või asukoha andmed ja kontaktandmed. Andmete kasutamise eesmärk on tagada puudutatud isikute teavitamine ja kaasamine menetlusse. Isikuandmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. § 1 punkt 16. MaaKatS § 16 lõiget 41 täiendatakse eesmärgiga täpsustada maamõõtja kohustust kustutada või hävitada isikuandmed pärast nende töötlemise eesmärgi äralangemist. Maamõõtjale edastatakse MaaKatS § 16 lõike 4 alusel isikuandmeid üksnes katastrimõõdistuse tegemiseks ja sellega seotud dokumentide koostamiseks. Pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist katastrisse ja muudatuste tegemist kinnistusraamatusse puudub maamõõtjal üldjuhul edasine vajadus neid isikuandmeid säilitada. Kohustus kehtib juhul, kui menetluse tulemusena tehakse katastrikanne või kinnistusraamatu kanne, ja ka siis, kui katastri menetlus lõpeb kannet tegemata, näiteks taotluse tagasivõtmisel või kui menetlust ei viida lõpuni. Samuti tuleb isikuandmed kustutada juhul, kui menetluse käigus ei olnud vaja teha kinnistusraamatu kannet, sealhulgas automaatse andmevahetuse korral. Eesmärk on tagada, et maamõõtja ei säilitaks isikuandmeid pärast seda, kui nende kasutamise vajadus on ära langenud. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja säilitamise piiramise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Samas sätestatakse erand juhtudeks, kus isikuandmete edasiseks säilitamiseks on seadusest tulenev alus. § 2. Asjaõigusseaduse muudatused § 2 punkt 1. Tegemist on vormileevendusega, mis koostoimes AÕS §-s 226 toodud muudatustega võimaldab omanikel ilma notari vahenduseta kinnistuportaali teel esitada avalduse ja vajalikud kokkulepped või nõusolekud. Vormileevendus kehtib üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja nendega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete muutmisel, kui soovitakse ühendada kinnistuid, viia läbi maakorraldustoiminguid või parandada piiriandmeid. Käesolev muudatus lähtub põhimõttest, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest kinnistusregistriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Ülekandmisega viiakse registrikanne vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, muutmata seejuures olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid. § 2 punkt 2. Paragrahvi sisu täiendamiseks on vajalik muuta paragrahvi pealkirja. Muudatuse sisuks on kinnistusraamatu tähenduses isikliku kasutusõiguse ülekandmine ühest kinnistu registriosast teise registriossa teatud toimingute tagajärjel. § 2 punkt 3. Käesolev muudatus lähtub põhimõttest, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest kinnistusregistriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Ülekandmisega viiakse registrikanne vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, muutmata seejuures olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid. 19 Kui omanikud asuvad enda tahte alusel piire looduses muutma (nt MaaKS §-s 12 sätestatud juhul) või muud maakorraldustoimingut läbi viima, on neil võimalus asuda vastavaid kokkuleppeid ise sõlmima, kuivõrd piiride muudatus eeltoodud juhul on sõltuvuses omanike tahtest ega ole pelgalt seotud registriandmete või valede piiriandmetega. Sellisel juhul annavad maaomanikud nõusolekud piiride muutmiseks ja sellega seotud muudatusteks kinnistusraamatus, sealhulgas tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks. Õigus tehnovõrgu või -rajatisega seotud piiratud asjaõigust üle kanda ei kehti olukorras, kus soovitakse selle asukohta looduses muuta. Erisus eelnevast kehtib olukorras, kui tehnovõrku ei ole veel rajatud, kuid mille jaoks on sõlmitud servituudi kokkulepe ning mille asukoht looduses ei muutu. Lõikega 31 reguleeritakse olukorda, kus üle kantakse ühele isikule kuuluv avalikes huvides isiklik kasutusõigus. Sellisel juhul toimub ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning kanne tehakse teise kinnistusregistriosa esimesele vabale järjekohale, säilitades samas kõikide juba sellesse registriossa kantud õiguste senise järjekoha. Omaniku nõusolek ei ole vajalik. Kanne kustutatakse, kui piiratud asjaõigus enam senist kinnistusregistriosa muudatuste tulemusel ei koorma. Lõikega 32 käsitletakse olukorda, kus üle kantakse mitu avalikes huvides isiklikku kasutusõigust, mis kuuluvad eri isikutele. Sellisel juhul on ülekantavate õiguste omajatel võimalik kokku leppida üksnes ülekantavate õiguste omavahelises järjekohas. Säte ei võimalda kokku leppida selliste õiguste järjekoha muutmises, mida üle ei kanta, ega mõjutada nende õiguste järjekohta, mis on juba vastavas registriosas kehtivalt sisse kantud. Muudatus on kantud elulistest vajadustest tagada avalikes huvides isiklike kasutusõiguste korrektsed andmed riiklikes registrites. Muudatus käsitleb üksnes varem ehitatud ja looduses olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi või varem seatud servituudialasid. Kuna sundvaldusi kinnistusraamatusse ei kanta, puudub vajadus neid õigusi eraldi täpsustada kinnisasjadega tehtavate piirimuudatuste korral. Käesoleva muudatuse alusel tehtav kanne ei anna alust nõuda hüvitist või talumistasu tehnovõrgu olemasolu eest varasema perioodi eest ega kujuta endast uue piiratud asjaõiguse seadmist. Avalik-õiguslike puudutatud isikute õigused on kaitstud seaduse alusel, kui tehnovõrk või -rajatis on püstitatud enne 1999. aasta 1. aprilli ja see on rajatud avalikes huvides või on olemas juba enne maa esmakinnistamist (AÕS ja AÕSRS). Selliseid õigusi ei kanta ka kinnistusraamatusse. Maaomanik on kohustatud taluma ja lubama selle ehitamist oma kinnisasjale, kui see on vajalik avalikes huvides ehk on vajalik teiste kinnisasjade teenindamiseks (AÕS § 1581 lõige 1). Selline tehnovõrk kuulub tavaliselt võrguettevõtjale ja seda käsitatakse iseseisva asjana, mitte kinnisasja osana, kuna selle talumiseks seatakse sundvaldus või sõlmitakse kokkulepe (AÕS § 1581 lõiked 1 ja 3). TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole teenuse osutamiseks kasutatavate tehnorajatiste kohta leitud, et need muutuksid kinnisasja oluliseks osaks, sest tegemist on igal juhul kinnisasja näiliste osadega, mis on käibes vallasasjadena, ja asjaõiguse lõppemine seda seisundit ei muuda.9 Haldusaktiga seatav sundvaldus vastab oma sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lõige 2). Tehnovõrkude talumise kohustust tuleb käsitleda kehtivas õiguses terviklikult. KAHOS-e alusel haldusaktiga seatud sundvaldust ja seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta (AÕS § 53 lõige 1 koostoimes AÕS § 141 lõikega 1) ning sellised kitsendused ei konkureeri 9 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) 405 SE, seletuskiri. 20 kinnistusregistriossa kantud piiratud asjaõiguste järjekohtadega. Praktikas võib paljudel juhtudel sama tehnovõrk koormata erinevaid kinnisasju kas sundvalduse või eraõigusliku piiratud asjaõiguse kokkuleppe alusel. Seevastu tehinguga seatud kitsendus, milleks saab olla piiratud asjaõigus, kehtib vaid juhul, kui see on kinnistusraamatusse kantud (AÕS § 141 lõige 3). Avalikes huvides rajatud tehnovõrk peab olema kaitstud, sõltumata sellest, millise õigusliku instrumendiga on selle talumine tagatud. Sundvalduse või isikliku kasutusõiguse alusel avalikes huvides rajatud tehnovõrgu asukoht looduses ei muutu. See eksisteerib seal, kuhu ta on ehitatud. Samuti ei muutu ehitamata, kuid varem seatud kitsenduse asukoht. Samas võivad maakorraldustoimingute või katastripidaja poolt kinnisasja piiriandmete parandamise tulemusel muutuda kinnisasja piirid looduses või katastrikaardil. Kui avalikes huvides tehnovõrk on rajatud õiguslikul alusel, siis peab selle säilimine olema tagatud ka juhul, kui kinnisasjade piirid tehnovõrgu või -rajatise suhtes muutuvad ning selle tagajärjel satub tehnovõrk või -rajatis teisele kinnisasjale. Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-26-3798 kinnitab10, et avalikes huvides tehnovõrgu isiklik kasutusõigus võib tekkida ja püsida ka kokkuleppe alusel ning selle õiguslik alus peab olema kinnistusraamatus selgelt nähtav. TMS § 158 lõike 4 kohaselt ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Riigikohtu selgituste kohaselt on selline täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima jääv õigus kinnisasja omaniku talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (mh isiklik kasutusõigus) (AÕS § 158 lõige 1 ja AÕS § 1581)11. Riigikohtu seisukoha järgi jääb seega seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (ka isiklik kasutusõigus) täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima ega lõpe. Seda aga üksnes juhul, kui isiklik kasutusõigus (talumiskohustuse kokkulepe, AÕS § 1581 lõige 4) on AÕS § 1581 alusel kantud kinnistusraamatusse kinnisasja asjaõigusliku kitsendusena avalikes huvides tehnorajatiste majandamiseks. Kavandatav AÕS § 226 muudatus toetab seda põhimõtet, võimaldades tehnovõrgu õiguse ülekandmist teise registriossa selgel ja lihtsustatud alusel, vältides sama õiguse korduvat seadmist ning sellega seotud bürokraatiat. Kehtiva õiguse kohaselt eeldab piiratud asjaõiguse ülekandmine teise kinnistusraamatu registriossa seda, et sama piiratud asjaõiguse omaja (nt Elektrilevi tehnovõrguvaldajana) sõlmib notariaalselt tõestatud vormis iseendaga kokkuleppe ülekantava õiguse järjekoha kohta. Selline olukord võib tekkida siis, kui maakorraldustoimingus osalevate kinnisasjade registriosades on sama puudutatud isiku kasuks sama tehnovõrgu või -rajatise jaoks kolmandas jaos isiklik kasutusõigus ja ühest registriosast tuleb õigus üle kanda teise registriossa. Kuna tegemist on sama isikuga, siis on iseendaga notariaalses vormis kokku leppimine isikut koormav (sh majanduslikult) ja sisuliselt ebamõistlik. Eluline probleem tekib ka juhul, kui maakorraldustoimingu või katastripidaja piiriandmete parandamise tulemusel kinnisasjade piirid täpsustuvad ning ühte kinnisasja koormanud isikliku kasutusõiguse ala hakkab ruumiliselt tervikuna või osaliselt paiknema teisel kinnisasjal, mida sama rajatise jaoks seatud isiklik kasutusõigus seni ei koormanud. Samuti võib see puudutada mitut avalikes huvides seatud piiratud asjaõigust. See on eeskätt tavaline ja problemaatiline pikkade tehnovõrkude (nt kaablite) rajamiseks seatud isiklike kasutusõiguste puhul, mis koormavad järjest paljusid kõrvuti paiknevaid kinnisasju. Tihti võib selline tehnovõrk olla rajatud teede äärde ning kui tee ja selle kõrval oleva kinnisasja vahelisi piiriandmeid parandatakse või piire muudetakse, võib ka isikliku kasutusõiguse ala sattuda 10 TrRnKm 2-26-3798/10. 11 Vt Riigikohtu lahendid nr 2-19-9046, punkt 14, ja nr 3-2-1-10-12, punktid 10–11. 21 naaberkinnisasjale. Seega on tegemist nii õigusliku kui ka elulise muudatusvajadusega, et kaitsta avalikku teenust pakkuvate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike õigusi. Maaomanik, kelle kinnisasjale võib õiguslikul alusel rajatud tehnovõrk või -rajatis näiteks piiride muutmise või piiriandmete parandamise tõttu sattuda, peab taluma õiguse ülekandmist oma kinnisasjale ja ei pea ise selleks toiminguid tegema ega nõusolekut andma. Maaomanikku peab katastripidaja õiguse ülekandmisest teavitama. Piir võib looduses muutuda ka maaomaniku tahteta, näiteks siis, kui on vajadus piir kindlaks teha ja katastripidaja määrab piiri tegeliku asukoha haldusaktiga. Seda tingib olukord, kus piirid võivad olla algselt ebaõigesti määratud ja maaomanikel ega isikliku kasutusõiguse omajal ei saa tekkida õigustatud ootust ebaõige olukorra jätkumisele. Tegemist on olukorraga, kus tehnovõrk on alati koormanud kinnisasja, kuna see asub looduses endiselt samas asukohas, kuhu see on ehitatud, kuid vastav õigus ei kajastu õiges registriosas. Seetõttu on tegemist õiguse ülekandmisega, mitte uue õiguse seadmisega. Analoogne õigus piiratud isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks teise registriossa on praegu katastripidajal kinnistusraamatu teise jakku kantud õiguste puhul (MaaKS § 11 lõige 4). Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad samale isikule või kui on soov kanda selline õigus kõikidest õigustest viimasele järjekohale, on otstarbekas õiguse ülekandmisel järjekoha muutmisel ette näha vormileevendusena digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vorm. Tahteavalduse sisu peab jääma samaks ja omanike nõusolek ei ole vajalik. Kanne tehakse ainult viimasele (esimesele vabale) järjekohale ja kandeavalduses ei pea järjekohta väljendama. Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad eri isikutele, on vajalik nende tahteavaldus. Selle probleemi lahendamiseks saavad avalikes huvides asjaõiguste omajad järjekoha kokkulepet sõlmida omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis, tingimusel et ühegi varem registriosasse sisse kantud õiguse järjekoht ei muutu. Kui soovitakse kanda mitu õigust ühele ja samale järjekohale, on vaja kokkulepet või selgelt avaldatud nõusolekut. Järjekoha muudatuseks loetakse ka seda, kui õigus jagab järjekohta teise õigusega. Lahendus vähendab avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguste omajate koormust notariaalselt tõestatud vormis järjekohtade kokkulepete tegemisel ning hoiab kokku aega ja raha. Samuti vähendab see mitme tehnovõrgu puhul kinnistuomanike kulu. Tegemist on olulise halduskoormust ja bürokraatiat kahandava leevendusega. Lisaks on see seotud väikeste riskidega, kuna majandus- ja kutsetegevuses avalikku teenust pakkuva isikliku kasutusõigusega õigustatud isiku puhul võib eeldada suuremat teadlikkust kinnistusraamatu järjekohtade olemusest ja tagajärgedest, mis võivad saabuda täitemenetluses, kui õigus asub sundtäitmist võimaldavast õigusest järjekohas tagapool. Näide. Registriosas X on juba sisse kantud: 1. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus; 2. vee‑ettevõtja B isiklik kasutusõigus; 3. servituut; 22  4. hüpoteek. Registriosas Y on sisse kantud: 1. sideettevõtja C isiklik kasutusõigus; 2. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus; 3. servituut. Ülekantavad õigused. Registriosast Y kantakse registriossa X üle sideettevõtja C ja võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus (edaspidi ülekantavad isiklikud kasutusõigused). Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad saavad digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega leppida kokku üksnes nende ülekantavate õiguste omavahelise järjekorra, st nad võivad kokku leppida, et kantakse tahapoole teistest õigustest: 1. mõlemad õigused kantakse registriossa X samale viimasele vabale järjekohale või 2. sideettevõtja C õigus kantakse võrguettevõtja A õigusest ettepoole või 3. võrguettevõtja A õigus kantakse sideettevõtja C õigusest ettepoole. Kui lisaks isiklikele kasutusõigustele on vaja registriossa X üle kanda ka servituut, siis servituudi ülekandmise vorminõuded tulenevad vastava servituudi ülekandmise alusest (sh AÕS § 54 kohaldumise korral notariaalselt tõestatud kokkuleppe nõue). Sellisel juhul saavad sideettevõtja C ja võrguettevõtja A oma ülekantavate isiklike kasutusõiguste omavahelise järjekorra üle endiselt kokku leppida digitaalselt, kuid nad ei saa digitaalselt kokku leppida nende õiguste paigutamises servituudiga samale järjekohale või servituudist ettepoole, kui see eeldaks servituudi õigustatud isiku osalemist ja notariaalset vormi. Teisisõnu: digitaalselt saab kokku leppida üksnes sellise tulemuse, kus ülekantavad isiklikud kasutusõigused paigutuvad servituudi suhtes viisil, mis ei muuda servituudi positsiooni ega eelda servituudi ümberkujundamist. Kõik registriosas X juba olemasolevad õigused ja nende järjekohad jäävad muutumatuks. Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad ei saa kokkuleppega: 1. muuta registriosas X juba sisse kantud võrguettevõtja A varasema (enne ülekannet olemas olnud) isikliku kasutusõiguse järjekohta; 2. muuta vee‑ettevõtja B isikliku kasutusõiguse järjekohta; 3. muuta servituudi või hüpoteegi järjekohta. Selliste õiguste järjekoha muutmine, mida üle ei kanta, ei ole ülekandmise kokkuleppe ese, vaid oleks eraldiseisev järjekoha muutmise toiming, millele kohalduvad üldised asjaõiguse põhimõtted. 23 § 3. Kinnistusraamatuseaduse muudatused § 3 punkt 1. Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikes 3 on sätestatud, et registriosa esimesse jakku kantavate andmete (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) esitamine ja muutmine toimub riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel. Tegemist on andmetega, millel ei ole asjaõiguslikku tähendust ja mis pärinevad riiklikust registrist – katastrist. Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 3 muutmine võimaldab üle minna taotluspõhiselt menetluselt automaatsele andmevahetusele juhul, kui see õigussuhteid ei mõjuta. Praktikas on tegemist tehnilise ja sisulises mõttes formaalse menetlusega, mille käigus korrigeeritakse kinnistusraamatus andmeid, mis on juba riigi maakatastris ajakohastatud. Taotluspõhine menetlus ei loo nendes olukordades sisulist lisaväärtust, kuid põhjustab täiendavat menetluskoormust ning aeglustab andmete ajakohastamist. Muudatus puudutab üksnes § 13 lõikes 2 nimetatud olukordi ega muuda KRS § 13 lõigetes 3, 31 ja 4 sätestatud menetlusi. Seega ei laiene automaatne andmevahetus juhtumitele, kus andmete muutmine võib mõjutada isikute õigusi või asjaõiguslikku olukorda. Muudatus ei piira kinnisasja omanike ega teiste puudutatud isikute õigusi. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid ega kohustusi kinnisasja omanikele ega teistele isikutele. Automaatne andmevahetus toimub juba praegu olemasolevate riiklike infosüsteemide (X-tee) kaudu.12 § 3 punkt 2. Kehtiv kolmanda jao kannete muutmise regulatsioon on selgelt piiritletud MaaKS § 12 alusel tehtavate toimingutega KRS § 15 lõike 3 kohaselt. See ei võimalda normi laiendavat tõlgendamist olukordades, kus piiride täpsustamine ei nõua eeldusena puudutatud isikute nõusolekut piiriandmete parandamiseks või piiride kindlakstegemisel. Muudatusega laiendatakse katastripidaja võimalust esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kolmanda jao kannete korrastamiseks ka piiriandmete parandamise ja piiri kindlakstegemise juhtudele. Muudatus võimaldab viia piiratud asjaõiguse kande vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, kui õiguse sisu ega ulatus looduses ei muutu. Muudatus ei mõjuta eelnimetatud toiminguid, kui neid tehakse üksnes registriosa esimeses jaos. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 26. septembri 2025. aasta kohtuasjas 3-22-1376/67, et MaaKS § 15 alusel piiri kindlakstegemise sisu on tegelikkusele vastavate piirisuhete tuvastamine looduses (s.o faktilise asjaolu tuvastamine) ja selle kandmine kaardile, kuid selle käigus ei toimu kinnisomandi käsutamist AÕS-i tähenduses. MaaKS § 15 kohaldub olukorras, kus piiri täpne asukoht ei ole teada, kuid see tuleb objektiivselt välja selgitada.13 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi maakatastrisse kantud piiriandmetel ei ole omandiõiguse tekkimise ja ulatuse seisukohalt õigustloovat tähendust, peavad maakatastrisse kantud piiriandmed siiski olema õiged. Sellistele andmetele tuginetakse sageli kinnisasjade ostu-müügi tehingutes (punkt 19). Kohtupraktika kohaselt ei muuda katastrimõõdistamisel tehtud vead ega nende alusel maakatastrisse kantud ebaõiged piiri‑ ja pindalaandmed kinnisasja tegelikke omadusi ega omandiõiguse ulatust. Kui vaidlusalune maa‑ala kuulus tegelike piiride järgi algselt teise, ajaliselt 12 Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine. Vabariigi Valitsus, 16.03.2007, nr 81. – RT I, 09.11.2022, 15. 13 vt ka Riigikohtu 12. juuni 2012. aasta otsus nr 3-2-1-67-12, punktid 23–25; 8. veebruari 2012. aasta otsus nr 3-2-1- 156-11, punkt 31 ning MaaKS § 2 lõige 5, kinnistusraamatuseaduse § 13 lõige 2. 24 varem moodustatud ja kinnistatud kinnisasja koosseisu, ei saa sellele alale teisel isikul omandiõigus tekkida ega seda ka hiljem edasi võõrandada. See puudutab ka piiratud asjaõiguste omajate õigusi. Piiri asukoht katastriandmetes võib täpsustuda mistahes maakorraldustoimingu puhul, sealhulgas piiri kindlakstegemise või piiriandmete parandamise tulemusel. Kui seetõttu katastriüksuse piirid nihkuvad, võib see kaasa tuua katastriüksuse ulatuse nihkumise selliselt, et registriossa kantud servituut ei jää enam ruumiliselt sellele katastriüksusele ning registriossa kantud servituudikanne muutub valeks, sest looduses servituudialaga seotud rajatise asukoht ei muutu. Tegemist on olukorraga, kus ebaõigete või ebatäpsete alusandmete tõttu ei ole registris olevad piiriandmed õiged ning nii nagu kinnisasja omanikel, ei saa ka piiratud asjaõiguste omajatel tekkida õigustatud ootust senise olukorra jätkumisele, kus eelnimetatud asjaõigus koormab kinnistu registriosa, millel ta tegelikult looduses ei asu. Maakatastris kajastatud piiride alusel arvutatud kinnisasja pindala andmetele tuginetakse näiteks ka maamaksu määramisel. Ebaõigete maakatastri andmete tõttu võib tekkida kahju isikutele, kes nende andmete õigsust eeldades neile tuginevad. Seetõttu ei ole põhjendatud seada ebaõige registrikande parandamist sõltuvusse maaomanike nõusolekust. Katastripidajal peab sarnaselt teiste maakorraldustoimingutega olema õigus esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kolmanda jao kannete ümbertõstmiseks. Piiriandmete parandamine on üldjuhul toiming, mille käigus muudetakse katastriüksuse andmeid registrites. Kinnistamisavaldus esitatakse piiriandmete parandamiseks edaspidi vaid juhul, kui selle käigus on vajadus muuta kolmanda jao andmeid. Kui piiriandmete parandamise käigus muutuvad vaid esimese jao andmed, siis toimub see edaspidi jätkuvalt automaatselt (KRS § 13 lõiked 2 ja 3). Piiride parandamise või katastriandmete tehnilise täpsustamise korral ei ole katastrikande tegemise eelduseks kinnisasja omaniku ega piiratud asjaõiguste omajate nõusolekute olemasolu, kui katastriüksuse piiri, kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Samas eeldab kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguste ülekandmine või nende ruumilise seose kajastamine vastavate õiguste omajate nõusolekut. Kui toimingu käigus saadakse vajalikud nõusolekud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks ja asjaõiguste vahel puudub järjekohtade konflikt, viiakse toiming lõpuni katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. Nõusolekute puudumisel piirdub toiming katastrikandega ega too kaasa kinnistusraamatu kolmanda jao kannete muutmist ning piiratud asjaõiguse kohta lisatakse katastripidaja märge. Lisaks tuleb katastripidajal teavitada piiratud asjaõiguste omajaid HMS-is toodud üldkorras. § 3 punkt 3. KRS § 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolekut vaja, kui avaldaja taotleb sellise õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud. Praktikas on tekkinud erinev arusaam KRS § 495 rakendamisel, mis reguleerib kinnistusraamatu kande kustutamist tähtpäeva saabumisel. KRS § 495 sõnastusest võib aru saada ka selliselt, et puudutatud isiku nõusolek ei ole kustutamisel vajalik ainult juhul, kui kandes on KRS § 494 lõike 3 kohane märkus. KRS § 495 muudatuse mõte oli, et kustutamisel ei ole nõusolekut vaja, kui tähtaeg on möödas. Selguse mõttes lisatakse eraldi säte tähtajalise õiguse või märkuse kustutamise kohta. § 3 punkt 4. KRS § 493 lõiget 4 muudetakse, et ühtlustada kinnistusraamatu kandes viitamise korda. KRS § 24 punktis 2 on sätestatud, et kande tekst sisaldab viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. AÕS § 571 kohaselt võib asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu 25 kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele ja andmetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtivas KRS § 493 lõikes 4 on öeldud, et hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele. Et ühtlustada praktika ning kinnistusraamatu kannetes viitamise kord, sätestatakse ka KRS § 493 lõikes 4 hoonestusõiguse sisu osas viitamine algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. § 3 punkt 5. KRS § 621 lõikega 3 täiendamise ettepanek tuli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt, kelle sõnul on praktikas vajadus parandada registripidaja enda tekitatud vigu. Kui pärast kinnistusraamatu kande allkirjastamist ilmneb eksimus, siis saab kinnistamiseks pädev kohtunikuabi selle parandada ametiülesannete korras, kandes esmalt õiguse juurde vastuväite ebaõige kande parandamiseks ning andes puudutatud isikutele õiguse esitada vastuväiteid. Tähtaja möödudes otsustab kohtunikuabi kande parandamise ning kandes märgitakse ka, millist ekslikku kannet see asendab. Muudatus annab paremad ja kiiremad võimalused parandada kinnistusraamatu kanded ilmselge eksimuse korral. § 3 punkt 6. KRS § 74 lõike 2 teist lauset muudetakse ning lisatakse katastripidaja nende isikute hulka, kellel on seaduslik alus kinnistustoimikuga. Lisaks kustutatakse esimene lause, kuna õigustatud huvi korral võib igaüks taotluse teha ja andmekogu omanik hindab õigustatud huvi. Katastripidaja juurdepääs põhineb avalikul ülesandel. Katastripidajal on seaduslik alus tutvuda kinnistustoimiku dokumentidega, et teha maakorralduse seaduslikkuse üle haldusjärelevalvet. Lisaks on kinnistustoimiku andmetele juurdepääs vajalik maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmisel, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemisel ja katastritoimingute läbiviimisel. Katastripidaja kasutab kinnistustoimiku andmeid eelkõige kitsenduste, sealhulgas piiratud asjaõiguste ja nende õiguste omajate tuvastamisel, kinnistamisavalduse ettevalmistamisel ning kinnistusraamatu ja katastri andmete kooskõla tagamisel. Maakatastriseadus näeb kehtivas õiguses ette katastripidaja ja kinnistusameti andmevahetuse. Õigusselguse huvides tuleb „katastripidaja“ eraldi välja tuua KRS-is. Puudutatud isikute teavitamise korraldab katastripidaja, mistõttu on katastripidajal lisaks omanike andmetele vaja ka teiste puudutatud isikute andmeid. Praegu võimaldab kehtiv õigus katastripidajal väljastada maakorraldustoiminguga seotud katastriüksuste omanike isikute kontaktandmed maamõõtjale. See on vajalik, et maamõõtja saaks kaasata isikuid, tutvustada neile piire looduses jpm. § 3 punkt 7. KRS § 7713 lõikest 1 jäetakse välja viide registriosa esimesele jaole. Muudatus on vajalik seoses katastripidaja märgetega, mis on seotud piiratud asjaõiguste ebatäpsete ruumiandmetega. Kuna märked lisatakse peale esimese jao ka selle kinnistu registriosa kolmandasse jakku, kus on ebatäpsete ruumiandmetega piiratud asjaõigus, on vajalik võtta välja sõnad „I jao“, sest kinnistusraamatu ja maakatastri vahetatavate andmete täpsem koosseis on fikseeritud MaaKatS-is ning registriosa jagude eraldi märkimine sättes ei ole vajalik. Samuti laiendab nende sõnade väljajätmine maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse võimalusi piiratud asjaõiguste andmete vahetamiseks. See tähendab, et katastril ja kinnistusraamatul on õigus vahetada vajaminevaid andmeid lisaks esimesele jaole ka kolmanda jao kohta. § 3 punkt 8. 1. jaanuaril 2018 jõustus KRS § 7716 lõike 3 muudatus, mis andis korteriühistule õiguse tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega elektroonilises kinnistusraamatus. 15. märtsil 2019 jõustunud sama sätte uues sõnastuses jäid korteriühistud välja. KRS § 798 on rakendussättena eksitav ega ole ka enam ajakohane viitena KRS § 7716 lõike 3 teisele lausele (muudetud mitu korda). Seetõttu tunnistatakse rakendussäte kehtetuks ja sätestatakse KRS § 7716 26 lõikes 3 korteriühistute õigus tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega. Korteriühistu juhatus saab tutvuda temaga seotud korteriomandite registriosa andmetega. Korteriühistu vajab oma tegevuses igapäevaselt ajakohaseid korteriomanike andmeid. § 3 punkt 9. Seotud eelnõu § 3 punkti 8 selgitusega. § 4. Maakorraldusseaduse muudatused § 4 punkt 1. Maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 eesmärk on täpsustada, et maakorralduskava ja maakorraldustoiminguks esitatava taotluse vorminõuded reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega selgitatakse seaduse tasandil normihierarhiat ning luuakse selge seos maakorraldusseaduse ja registripidamist reguleeriva alamakti vahel. Väljatöötamiskavatsuses tuvastati, et kehtivas õiguses ei ole piisavalt selge, millises õigusaktis peavad olema sätestatud maakorralduskava ja taotluse vormilised nõuded. See on kaasa toonud olukordi, kus vorminõuete sisu otsitakse paralleelselt nii seadusest, määrustest kui ka juhendmaterjalidest, mis raskendab ühtse rakenduspraktika kujunemist. Maakorralduskavale esitatavaid nõudeid ei ole seni eraldi sätestatud. Kehtivas õiguses on reguleeritud üksnes maakorraldustoimingu taotluses esitatavad andmed, mis täpsustavad haldusmenetluse seaduses sätestatud üldnõudeid. Muudatus ei muuda maakorralduskava ega taotluse sisulisi eeldusi, vaid puudutab üksnes vorminõuete reguleerimise tasandit. Seetõttu ei kaasne sellega sisulist muutust isikute õigustes ega kohustustes. § 4 punkt 2. Kehtiva sõnastusega ei ole selgelt reguleeritud, millal võib piiri muutmise ja osade vahetamise menetluses piirduda üksnes kinnisasja osa hindamisega ning millal tuleb hinnata kinnisasja väärtust tervikuna. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maakorraldustoimingu mõju ei ulatu kinnisasja ülejäänud osale, ei ole kogu kinnisasja hindamine vajalik. Maakorralduse puhul on reeglina põhjendatud hinnata üksnes kinnisasjast vahetatavat ja kinnisasjale juurde liidetavat osa, sest hindamise eesmärk on välja selgitada, kas vahetatavad osad on samaväärsed või peavad osalised üksteisele osade väärtuse vahe hüvitama. Kui kinnisasjade vahetamisel või piiride muutmisel ei ole osalistele liidetavad ja vahetatavad maatükid võrdse väärtusega, tasakaalustatakse erinevus rahalise hüvitisega nende osaliste vahel, kelle vara väärtus vahetuse tulemusel suureneb. Üldjuhul on piiri muutmine ja osade vahetamine kasulik mõlemale või kõigile kavas olevatele kinnisasjadele, sest toimingu käigus korrastatakse piirid, lahendatakse juurdepääsud, tagatakse suurem privaatsus või saavutatakse muu eesmärk. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus maakorralduses osalevad erineva väärtustasemega kinnisasjad, näiteks erinevate maakasutuse sihtotstarvetega kinnisasjad, nagu elamumaa ja maatulundusmaa. Sellisel juhul võib lähtuda hindamisel sellest maakasutusest, millega maaeraldus liidetakse. Näiteks kui maatulundusmaast tehtav maaeraldus liidetakse elamumaa õuealale, võib seda hinnata elamu- või õuemaa väärtuse alusel ehk lähtuvalt sellest, millise kasutuse see pärast maakorraldust saab. Samas ei ole maakorralduses hindamise eesmärk hinnastada kasu (mastaabiefekt, parem juurdepääsetavus, tükeldumise kadumine, ehituspotentsiaali tekkimine vms), mida maakorraldustoiming iseenesest osalevatele kinnisasjadele kaasa toob. Hindamistegevust on vaja selgemini reguleerida, sest maakorralduse läbiviimisel võib hindamine olla kõige kulukam tegevus, kuid suurte kulude lisandumine teeb menetluse osalejatele kättesaamatuks. Juhul, kui maa korralise hindamise 27 tulemus kajastab kinnisasja harilikku väärtust, siis võib erinevate kõlvikute või erinevate sihtotstarvetega kinnisasjade ümberkorraldatavate osade väärtuse määramisel lähtuda korralise hindamise tulemustest. Kuna korraline hindamine on masshindamine ning mudelid on automaatsed, siis eelduslikult kajastab korralise hindamise tulemus harilikku väärtust eelkõige siis, kui maa parim kasutus (erakorralise hindamise korra § 4 lõige 5) vastab sihtotstarbele ning hindamine on läbi viidud hiljuti. § 4 punktid 3 ja 4. MaaKS § 16 lõike 3 ja § 23 lõike 3 muudatused on vajalikud rõhutamaks, et ka ümberkruntimiskava puhul ei ole vajadust hinnata kinnisasju tervikuna, vaid hindamine võib piirduda üksnes ümberkrunditava osa hindamisega. Esimese lause väljajätmine on vajalik, kuna selle sõnastust on praktikas tõlgendatud viisil, mis võib jätta mulje, et ümberkruntimisel tuleb alati hinnata kinnisasja tervikuna. See ei vasta ümberkruntimise eesmärgile ega praktikale olukorras, kus ümberkruntimine hõlmab üksnes osa kinnisasjast. Nii nagu lihtsa maakorralduse puhul, on ka ümberkruntimisel hindamise eesmärk võrrelda ümberkrunditavate kinnisasjade osade väärtusi, et osalised saaksid maakorraldusega tekkivat väärtuste vahet üksteisele õiglaselt hüvitada. Ümberkruntimisel koostatakse hindamise kaart Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2025. aasta määrusega nr 63 sätestatud regulatsiooni alusel, mis on kehtestatud MaaKS § 25 lõike 6 alusel. § 5. Riigilõivuseaduse muudatused Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks kinnistusraamatus ega selle aluseks oleva kinnistamisavalduse tegemiseks ning sellisele toimingule ei kohaldata RLS §-s 80 sätestatud riigilõivu. Tegemist ei ole kinnistu jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmisega asjaõiguse käsutamise mõistes, vaid maakorraldustoiminguga, mille eesmärk on korrastada kinnisasja piirid ja omandi ulatus riiklikes registrites. Riigilõivu mittevõtmine on põhjendatud kaaluka avaliku huviga, sest see soodustab maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendab pooleli jäävate menetluste hulka ning aitab vältida olukorda, kus omandi ulatust kajastavad registriandmed jäävad ebatäpseks üksnes menetluskulu tõttu. Muudatus toetab seega registrite usaldusväärsust, õiguskindlust ja maa otstarbekamat kasutamist. Samuti väldib see topeltlõivustamise ohtu olukorras, kus kinnistu jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmise käigus tehakse muu hulgas maakorraldust. 3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs 3.2.1. AÕS § 54 lõike 2 täpsustuse ning AÕS § 226 lõigete 31 ja 32 kooskõla põhiseadusega Kavandatavad sätted võivad riivata maaomaniku õigust otsustada kinnisasja koormamise üle ning mõjutada kinnistusraamatu kande kaudu kinnisasja käsutamise ja väärtuse aspekte. Samuti kuuluvad piiratud asjaõigused (sh isiklik kasutusõigus) omandipõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu ka nende muutmine võib kujutada endast PS § 32 riivet. Tegemist ei ole omandi äravõtmisega PS § 32 teise lause tähenduses, vaid omandiõiguse piiramisega, mille lubatavust hinnatakse eeskätt PS § 11 alusel (vajalikkus ja proportsionaalsus). Riive on väheintensiivne, kuna regulatsioon ei muuda tehnovõrgu ega selle jaoks seatud kitsenduse asukohta ega laienda õiguse sisu, vaid puudutab kande ümberpaigutamist kinnistusregistris. Kuna muudatus kohaldub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele, tuleb hinnata, kas selline eristamine on objektiivselt põhjendatud ega too kaasa meelevaldset ebavõrdset kohtlemist (PS § 12, võrdsuspõhiõigus). 28 Muudatus puudutab kinnistusraamatu kannete ümberpaigutamist ning järjekoha kujunemist, mistõttu on oluline normi ettenähtavus, selgus ja tagasiulatuva mõju vältimine. Põhiõiguste piirangud peavad olema eesmärgiga võrreldes asjakohased ja proportsionaalsed ning seletuskirjas peab nähtuma, milliste põhiseaduse sätetega kooskõla on uuritud ja kuidas see on tagatud (PS §-d 10 ja 13, õiguskindlus, õiguspärane ootus, õigusselgus). Kavandatavate sätete eesmärgid on legitiimsed. Eesmärk on tagada avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatiste toimimise järjepidevus ehk elutähtsate teenuste toimepidevus. Samuti tagada kinnistusraamatu vastavus tegelikule olukorrale kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingute tegemisel ja piiriandmete parandamisel ning tugevdada õiguskindlust ja kolmandate isikute usaldust kinnistusraamatu vastu. Kinnistusraamatu õigsus ja usaldatavus on õigusriigi toimimise keskne element, millega välditakse vaidlusi ja vormilisi vastuolusid registriandmete korrastamisel. Riivel on õiguslik alus. Normi kvaliteedi seisukohalt on oluline, et piirang oleks selge, ühetähenduslik ja täpne ning seletuskiri annaks otsustajale piisava ülevaate nii eesmärgist kui ka mõjudest. Kavandatavad AÕS § 226 lõiked 31 ja 32 on piiritletud konkreetsete juhtumitega (kinnistute ühendamine, maakorraldustoiming, piiriandmete parandamine) ning sätestavad ülekandmise õigusliku raami (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus, mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekoha kokkulepe, teiste kannete järjekohasuhete muutmise keeld). Selline piiritlus toetab ettenähtavust ja õigusselgust. Proportsionaalsus (PS § 11) Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.14 Meede on sobiv, kuna võimaldab kanda avalikes huvides tehnovõrku puudutava isikliku kasutusõiguse sellesse kinnistusregistriossa, mis vastab kinnistu tegelikule asukohale pärast piirimuudatust või maakorraldustoimingut ning vähendab riski, et õiguse kanne jääb valesse registriossa ja muutub kolmandatele isikutele raskesti tuvastatavaks. Vajalikkuse hindamisel kaaluti järgmisi alternatiive:  õiguse uuesti seadmine (uued asjaõiguslepingud ja kõigi puudutatud kinnistuomanike nõusolekud), mis oleks oluliselt koormavam ning ohustab registriandmete õigsust ning tehnovõrkude järjepidevat õiguslikku alust ja kaitset;  automaatne ülekandmine ilma õiguse omaja avalduseta, mis oleks intensiivsem sekkumine omandipõhiõigusse menetlusgarantiide15 ja tahteavalduse puudumise tõttu. Kavandatav lahendus rakendub vajaduspõhiselt, tugineb õigustatud isiku avaldusele ning säilitab teiste kannete järjekohasuhted, mistõttu on see vähem riivav kui eeltoodud alternatiivid. 14 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15. 15 Tegemist on haldusmenetluse ja registrimenetlusega seotud tagatistega, mis vähendavad omandipõhiõiguse riive intensiivsust. Eeldab õiguse omaja tahteavaldust ja isikute teavitamist. Õiguse sisu ei muudeta ning toiming kajastub registrites, mis tagab järjepidevuse ja kontrollitavuse. Välistatakse õiguse omajate tahtest sõltumatu õiguse ümbertõstmine. 29 Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.16 Riive mõõdukust toetavad järgmised asjaolud:  regulatsioon ei ole suunatud uue asjaõiguse tekitamisele, vaid olemasoleva avalikes huvides tehnovõrku puudutava õiguse registris korrastamisele juhtudel, kus kinnistute piirid või registriosad muutuvad;  õiguse ülekandmisel tehtav kanne ei muuda võrguvaldaja õiguse kasutusala, vaid viib kande vastavusse tegeliku olukorraga looduses;  järjekoha kujunemine „esimesele vabale järjekohale“ ning mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekohasuhte kokkulepe piiravad mõju kolmandatele isikutele. Avalik huvi õiguskindluse, kinnistusraamatu usaldatavuse ja tehnovõrkude toimimise vastu kaalub selgelt üles maaomaniku õiguste riive, kuna muudatus tehakse üksnes kinnistusraamatus ja see vastab tegelikule olukorrale looduses. Võrdne kohtlemine (PS § 12) PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdsuspõhiõiguse kaitseala hõlmab kõik eluvaldkonnad, sh ettevõtluse.17 Regulatsiooni kohaldamisala piiramine üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele on põhjendatav objektiivse erisusega: tegemist on taristuga, mille toimimine teenib laia avalikkuse huvi ning mille paiknemine looduses ei sõltu kinnistusraamatu registriosa kandest, kuid mille sinna kandmine toetab riiklikesse registritesse kantud õiguste kaitset. Eristamine teistest eraõiguslikest servituutidest on seega asjakohane. Õiguskindlus, õiguspärane ootus ja tagasiulatuva mõju puudumine (PS §-d 10 ja 13) Normi mõju on piiritletud konkreetsete juhtumitega ning suunatud registriandmete korrastamisele, mis toetab õigusselgust ja ettenähtavust. Regulatsioon ei ole mõeldud tagasiulatuvate varaliste õiguste loomiseks ega „tagantjärele“ laiendamiseks, vaid olemasoleva olukorra korrektseks kajastamiseks registris. Tagasiulatuvat jõudu saab seadusele anda üksnes erandlikel juhtudel ja õiguskindlust rikkumata. Kavandatavad asjaõigusseaduse § 54 lõike 2 täpsustus ning AÕS § 226 lõiked 31 ja 32 võivad riivata omandipõhiõigust (PS § 32), kuid riive on seaduslik, teenib legitiimseid eesmärke ning on PS § 11 tähenduses proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). 3.2.2. Põhiõiguste riive märgete lahenduses Eelnõu riivab omandipõhiõigust (PS § 32) sel määral, et katastrisse ja kinnistusraamatusse lisatakse informatiivne märge, mis teeb nähtavaks kinnisasjaga seotud piiratud asjaõiguse või muu õigusliku olukorra, mis ei ole varasemalt olnud kolmandatele isikutele üheselt nähtav. Riive seisneb seega omaniku õigussfääri puudutava teabe avalikuks tegemises, mitte omandiõiguse sisulises kitsendamises. 16 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15. 17 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 13. 30 Riive eesmärk on suurendada õigusselgust ja läbipaistvust kinnisasjadega seotud õigussuhetes, kaitsta kolmandate isikute (nt omandajate, krediidiasutuste) õigustatud huve, ennetada vaidlusi, mis tulenevad varjatud või ebaselgetest piiratud asjaõigustest, ning tagada kinnistusraamatu ja katastri kui avalike registrite kooskõla ja usaldusväärsus. Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate vahenditega. Ilma märget nähtavaks tegemata jääks probleemne või ebaselge olukord varjatuks, sõltuks üksnes osapoolte teadlikkusest ning oleks kolmandatele isikutele raskesti tuvastatav. Alternatiiviks oleks kas riigi täielik sekkumatus (mis ei täida eesmärki) või vastupidi – sundkorras eraõiguslikesse ja erahuvisid tagavatesse õigussuhetesse (tee servituut jm) sekkumine, mis riivaks omaniku õigusi oluliselt intensiivsemalt. Riive on mõõdukas ja proportsionaalne, sest märge on informatiivne ega muuda omandiõiguse sisu. Märkega ei panda omanikule uusi kohustusi ega piiranguid. Riik ei sekku eraõiguslikesse kokkulepetesse ega muuda nende tingimusi. Avalik huvi õigusselguse ja usaldusväärsete riiklike registrite vastu kaalub üles riive vähese intensiivsuse. Lepinguvabadus (PS § 31) Eelnõu võib kaudselt puudutada lepinguvabadust (PS § 31), kuivõrd see käsitleb eraisikute vahelisi piiratud asjaõigusi ja nendega seotud kokkuleppeid. Märgete kandmisega riiklikesse registritesse ei sekku riik eraisikute vahelistesse kokkulepetesse, kuid toob välja ebakõlad, mis nendes õigussuhetes on ilmnenud. Eesmärk on teha olemasolevad õigussuhted nähtavaks ja hoida riigi sekkumine minimaalsena. Riive on minimaalne ja proportsionaalne, sest riik ei muuda eraõiguslike lepingute sisu, ei hinda kokkulepete õiglust ega tasusid ning ei kehtesta uusi kohustusi ega piiranguid. Märgetega tehakse üksnes nähtavaks need ebakõlad, mida eraisikud on kohustatud sellise teabe olemasolul korrigeerima. Kinnistusraamatu andmete ebaõigsuse korral on eraisikutel (nii õigustatud isikutel kui ka puudutatud isikutel) seadusest tulenevad õigused ja võimalused kannete parandamiseks või kustutamiseks. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (AÕS § 65 lõige 1). Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lõige 1). Riik ei saa eesmärki saavutada teisiti kui informeerimise kaudu, sest sundkorras sekkumine eraõiguslikesse kokkulepetesse oleks intensiivsem riive, kuid mittesekkumine jätaks avaliku huvi kaitseta ja vähendaks isikute usaldust riiklike registrite vastu. Eelnõu võib riivata ettevõtlusvabadust (PS § 31), sest muudatused puudutavad maamõõtjate, võrguettevõtjate ja notarite kutse- või majandustegevust. Riive on vähese intensiivsusega. Maamõõtjate töö sisu eelnõuga oluliselt ei muutu, kuna kitsenduste ja puudutatud õiguste tuvastamine on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamise tavapärane osa. Võrguettevõtjate jaoks on mõju pigem soodne, sest avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete korrastamine muutub lihtsamaks ja vähem vorminõuetest sõltuvaks. Notarite ametialast tegevust muudatus ei piira, vaid vähendab vajadust notariaalsete kokkulepete sõlmimiseks olukordades, kus nende esemeks oleks üksnes registriandmete täpsustamine ega muudeta piiratud asjaõiguse sisu või ulatust. Seetõttu on võimalik ettevõtlusvabaduse riive sobiv, vajalik ja mõõdukas ning seda õigustab avalik huvi registriandmete õigusselguse ja usaldusväärsuse tagamiseks. 31 Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse riive (PS § 10) Märgete tegemisega võib isiku jaoks muutuda nähtavaks, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta tegelikku olukorda. See võib mõjutada isiku senist arusaama kinnisasja kasutamise või käsutamise võimalustest. Riive ei tulene siiski mitte sellest, et riik muudab õigussuhteid, vaid sellest, et varasem ebatäpne või puudulik teave muutub avalikuks. Tekkida ei saa õigustatud ootust, et ebaõige või ebaselge õiguslik olukord jääb varjatuks. Vastupidi, õiguskindlus eeldab, et registriandmed kajastavad tegelikku olukorda. Eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid ega kehtesta uusi kohustusi. Mida kauem on registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline vastuolu olnud nähtamatu, seda enam võib selle avalikuks tulek mõjutada isiku subjektiivseid ootusi, kuid see ei muuda riivet õiguslikult põhjendamatuks. Eesmärk on suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust ning vältida olukorda, kus looduses asub tehnovõrk või -rajatis kinnisasjal, kuid registrites seda teavet ei kajastu. Eesmärk on kaitsta õigussuhteid ja tagada puudutatud isikute usaldus registriandmete suhtes. Riive on proportsionaalne, sest eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid tagasiulatuvalt, samuti ei kehtesta uusi kohustusi ega sanktsioone. Õiguskindlus tervikuna suureneb, mitte ei vähene. Ilma muudatuseta jääks õiguskindlus näiliseks ja sõltuks juhtumipõhisest teabest. 3.2.3. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive isikuandmete töötlemisel (PS § 26) Eelnõu riivab PS § 26 kaitseala, kuna see hõlmab isikuandmete töötlemist riiklikes registrites, samuti teatud andmete avalikuks tegemist, andmete pikaajalist, sealhulgas tähtajatut säilitamist arhiivis. Riive seisneb eeskätt selles, et kinnisasjaga seotud andmed (mh isikuga seostatavad) on ka tulevikus leitavad ja neid säilitatakse tähtajatult. Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada, missuguseid andmeid ja millise tähtajaga kogutakse ja säilitatakse. See aitab tagada isikute õiguste tõhusa kaitse tulevikus, mis omakorda võimaldab muu hulgas piiride kindlakstegemist ja omandivaidluste lahendamist ka pika aja möödudes. Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride kindlakstegemiseks vajalikud andmed tähtajatult. Muudatuse eesmärk on tagada registrite ajalooline järjepidevus ja tõendusväärtus ning sellega ka omandi ulatuse absoluutne kaitse. Riive on proportsionaalne, sest töödeldakse üksnes eesmärgipäraseid ja minimaalselt vajalikke andmeid, mis on vajalikud katastriüksuse moodustamiseks ning sellega kaasnevate asjaolude selgitamiseks. Andmete säilitamine teenib selgelt määratletud õiguskaitselist eesmärki ning loob õigusselguse ka tulevastele maaomanikele, kuivõrd omandi ulatusega seotud õigused ja kohustused kanduvad üle igakordsele omanikule. Avalik huvi kaalub üles eraelu riive, arvestades selle mõõdukat intensiivsust. Andmete säilitamine ei toimu suvaliselt, vaid põhineb selgetel õigusnormidel. Riive on vajalik, sest piiride kindlakstegemise ega kaasomandi lõpetamise nõue ei aegu ning ilma katastriüksuse moodustamise aluseks olevate andmeteta ei ole võimalik mistahes ajahetkel omandi ulatust välja selgitada ega neid õigusi tegelikult realiseerida. Andmete valikuline või lühiajaline säilitamine tooks kaasa olukorra, kus õiguskaitse muutuks illusoorseks. 32 3.2.4. Menetluslik riive ja hea halduse põhimõte (PS § 14) Riive võib seisneda täiendavates kontrollides, omanike kaasamises ja nõusolekute küsimises. Eesmärk on tagada õiguste kaitse, vältida vigu kinnistusraamatu kannetes ja tagada menetluste õiguspärasus. Riive on proportsionaalne, sest kaasamine võimaldab isikutel asuda sõlmima vajalikke eraõiguslikke kokkuleppeid ning olla teadlik omandi ulatuse muudatustega kaasnevatest mõjudest või täpsemate mõõdistustulemuste alusel ilmnenud ebakõladest õiguslikes suhetes ja registriandmetes. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus teavitada huvitatud isikuid ja menetluskoormus on seega põhjendatud. Ilma kontrollideta suureneks ebaõigete registriandmete osakaal ja isikute õiguste rikkumise oht. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerimisesemel on puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise põhimõtteid, sealhulgas tähtajalise säilitamise seadusest tuletatavust, elektroonilise katastri kasutuslogide maksimaalset säilitustähtaega ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustust pärast töötlemise eesmärgi äralangemist. Eelnõu ei ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele ning eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu direktiivi, mistõttu ei lisata seletuskirjale vastavustabelit. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse kolm olulisemat muudatust. Esiteks täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning luuakse võimalus teha nähtavaks piiratud asjaõigustega seotud registriandmete ja tegeliku ruumilise paiknemise lahknevused. Teiseks sätestatakse selgemalt maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemise ja säilitamise ning logiandmete säilitamise põhimõtted. Kolmandaks lihtsustatakse avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamist juhul, kui õiguse sisu ega ulatus looduses ei muutu. Lisaks tehakse üksikuid täpsustusi kinnistusraamatumenetluse ja maakorraldusmenetluse vorminõuete kohta. Nimetatud muudatused mõjutavad eelkõige maaomanikke ja puudutatud isikuid, sealhulgas piiratud asjaõiguste omajaid, maamõõtjaid, notareid, tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke, Maa- ja Ruumiametit, Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ning kohalikke omavalitsusi. Mõjuvaldkondadest on kesksemad õigusselgus ja isikuandmete kaitse, majanduslik mõju ja halduskoormus, riigivalitsemine ning infotehnoloogia ja -ühiskond. Samuti puudutavad muudatused kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kasutajaid laiemalt, sealhulgas kinnisasjade omandajaid, krediidiasutusi, arendajaid, korteriomanikke ning teisi isikuid, kes tuginevad registriandmetele kinnisasjade kasutamisel, hindamisel, võõrandamisel või koormamisel. 33 Eelnõuga ei kehtestata maaomanikele ega teistele isikutele uusi sisulisi kohustusi, vaid luuakse võimalused saada teavet ja olla kaasatud. Menetluslikud muudatused ei laienda isikute vastutust ega kohustuste ringi, vaid täpsustavad olemasolevate toimingute läbiviimise korda ning jaotavad menetlusrollid selgemalt haldusorgani ja registrite vahel. Mõjuvaldkondadest on eelnõu puhul kesksemad: 1. sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse); 2. majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus); 3. halduskorraldus ja riigivalitsemine; 4. infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjud. Keskkonnamõjud on hinnanguliselt väikesed, kuna eelnõu ei muuda maakasutuse sisulisi piiranguid ega keskkonnanõudeid, vaid täpsustab menetlusraamistikku ja registrite koostoimet. Mõju hinnatakse mõjuvaldkondade kaupa. Mõju kirjeldamisel kasutatakse kvalitatiivseid hinnanguid mõju ulatuse, mõju avaldumise sageduse ja ebasoovitava mõju riski kohta. Kvantitatiivseid näiteid kasutatakse seal, kus need on seletuskirja alusmaterjalis juba olemas. 6.1. Sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse) 6.1.1. Mõju inimeste õigustele ja õiguskindlusele Eelnõu sotsiaalne mõju avaldub eeskätt maaomanikele ja puudutatud isikutele, sealhulgas piiratud asjaõiguste omajatele (nt servituudi, isikliku kasutusõiguse või muu piiratud asjaõiguse omajad), kelle õigusi võib mõjutada maakorraldustoimingute, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemus. Kaudselt puudutab mõju ka isikuid, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmetele kinnisasjade kasutamisel, võõrandamisel või koormamisel (nt omandajad, krediidiasutused). Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige informatiivsete märgete regulatsiooni ja tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamise mõju. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu peamine sotsiaalne mõju seisneb õigusselguse ja -kindluse suurenemises olukordades, kus maakorraldustoimingute või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmneb vastuolu piiratud asjaõiguse tegeliku asukoha ja selle kohta tehtud registrikannete vahel. Kehtiva praktika kohaselt ei ole sellised vastuolud seni registritest alati selgelt nähtavad olnud, mistõttu ei pruugi puudutatud isikud ega kolmandad isikud neist teadlikud olla. Eelnõuga täpsustatakse kehtiva õiguse ja senise praktika alusel, et maakorraldustoiminguid või piiriandmete parandamisi ei peatata üksnes seetõttu, et piiratud asjaõiguse kanne võib osutuda registris ebatäpseks. Üldjuhul on maakorralduse lõpuleviimiseks vaja kõigi puudutatud isikute nõusolekuid KRS-i tähenduses. Levinud erijuhtudel, milleks on piiriandmete parandamine ja piiride kindlakstegemine, ei ole nõusolekud vajalikud, et toimingud oleks võimalik lõpuni viia. Eesmärk on selgitada välja omandi ulatus ja parandada piiriandmete ebatäpsused. Katastripidajale antakse võimalus teha ettepanek piiratud asjaõiguste teise registriossa ülekandmiseks või registriosast kustutamiseks. Kui selleks nõusolekuid siiski ei saada, tehakse vastuolu nähtavaks 34 informatiivse märke ja puudutatud isikute teavitamise kaudu. Regulatsioonis lähtutakse sellest, et maakorralduse või piiriandmete täpsustamise tulemusel ei muutu piiratud asjaõiguse tegelik ruumiline ulatus looduses, vaid muutuda võib üksnes registrikanne, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Eelnõu eesmärk on sellised vastuolulised olukorrad registrites nähtavaks teha, mitte piiratud asjaõiguse sisu muuta. Katastripidajal on HMS-ist tulenev teavitamiskohustus, et vähendada isikute õiguste kahjustamist ebatäpsete registriandmete tõttu. See kahandab riski, et isik avastab oma õiguste võimaliku kahjustamise alles hiljem, ja aitab seeläbi ennetada vaidlusi. Informatiivne märge ei loo, muuda ega kustuta asjaõigust ega piira omandiõiguse sisu, vaid juhib tähelepanu võimalikule lahknevusele registriandmete ja tegeliku olukorra vahel. See võimaldab puudutatud isikutel oma õigusi teostada ning vajaduse korral asuda eraõiguslikke kokkuleppeid tegema. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Muudatused puudutavad eeskätt maakorraldustoiminguid, mida tehakse katastripidaja otsuse alusel, ja registripõhiseid piiriandmete parandamisi, kus õiguste sisu ei muutu, kuid võib ilmneda vastuolu piiratud asjaõiguse ruumilise paiknemise ja registrikande vahel. Mõju sagedus Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja avaldub korduvates menetlustes. Aastas tehakse ligikaudu 11 000 katastritoimingut, millest umbes 7000 on piiriandmete parandamised ja umbes 4000 maakorraldustoimingud. Neist omakorda ligikaudu 600 on piiride muutmised või kinnisasjade osade vahetamised. Mõju avaldub igas sellises menetluses, kus tekib vajadus hinnata piiratud asjaõiguste ruumilist paiknemist seoses katastriandmete parandamisega või piiride kindlakstegemisega, samuti maakorraldustoimingu puhul, kus omanikud lepivad kokku piiride muutmises või osade vahetamises. Viimastel juhtudel on mõju positiivne, sest võimaldab puudutatud isikutel lihtsamini tutvuda kitsenduste andmetega. Mõju avaldub maaomanikele ka kõigi selliste toimingute korral, kui on vajadus märkida kitsenduste kaardile märge piiratud asjaõiguse paiknemise kohta võrreldes kinnistusraamatusse kantuga. Seos põhiõigustega Eelnõuga ei kehtestata AÕS § 226 alusel uusi omandiõiguse piiranguid ega muudeta olemasolevate õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike taotlusel või kokkuleppel või seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on võimalik omandiõiguse riive vormiline, mitte sisuline, ning kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsega. Märgete lisamisega õiguskindlus tervikuna suureneb, kuna registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline ebakõla tehakse avalikkusele varakult nähtavaks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava mõju risk on väike. Võimaliku negatiivse mõjuna võib esineda risk, et osa isikuid ei pruugi automaatse andmevahetuse korral kohe mõista muudatuste õiguslikku tähendust. Seda riski maandatakse HMS-ist tuleneva teavitamiskohustuse, informatiivsete märgete kasutamise, vaidlustamisvõimaluse säilitamise ja haldusorgani selgitamiskohustuse kaudu. Muudatuse mõjul võib tekkida risk tõlgenduseks, et katastripidaja asendab notariaalse tõestamise abil osalejatele õigussuhtes pakutava turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise. Risk 35 maandatakse sellega, et katastripidaja kontroll on kehtiva õiguse alusel seotud kande õigusliku aluse või keeldumise aluse tuvastamisega ning säilib puudutatud isikute nõusoleku nõue katastritoimingu tegemiseks, kui katastripidaja esitab kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Lisaks on üldine teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada isiku õigusi. 6.1.2. Mõju isikuandmete kaitsele Isikuandmete kaitsega seotud mõju puudutab eeskätt maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid ning teisi isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse maakatastris ja sellega seotud registrites (sh varasemad ja praegused omanikud, piiriprotokollides või muudes katastri algdokumentides kajastuvad isikud). Kaudselt puudutab mõju ka maamõõtjaid ja haldusorganeid, kes töötlevad isikuandmeid maakorraldustoimingute ettevalmistamisel ning läbiviimisel. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete seaduse tasandil täpsustamise, elektroonilise katastri kasutuslogide säilitustähtaja sätestamise ning maamõõtjale kättesaadavaks tehtud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustuse mõju. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu mõju isikuandmete kaitsele seisneb eelkõige õigusselguse ja läbipaistvuse suurenemises seoses maakatastrisse kogutavate isikuandmete säilitamisega. Katastris on andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja katastri algdokumente, säilitatud tähtajatult, kuid see põhimõte ei ole olnud seaduse tasandil sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmete säilitamise õigusliku aluse kui ka säilitamise kestuse osas. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil selgelt, et teatud katastrisse kogutavaid isikuandmeid säilitatakse tähtajatult, ning täpsustatakse elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste logimisega seotud andmete säilitamise tähtaega. Tegemist on senise katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete sõnaselge sätestamisega seaduse tasandil, mis võimaldab isikutel teada ja mõista, milliseid andmeid ning mis eesmärgil kogutakse ja säilitatakse. Isikuandmete alaline säilitamine on põhjendatud maakatastri kui riigi põhiregistri olemusega ning vajadusega tagada kinnisasjadega seotud õigussuhete ajaloo säilimine ja tuvastamine. Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride kindlakstegemiseks vajalikud andmed tähtajatult. Varasemate andmete ja dokumentide säilitamine on vältimatu, et neid saaks kasutada nii haldus- kui ka kohtumenetluses. Andmete säilitamise selge seaduslik alus toetab ka isikuandmete töötlemise õiguspärasust isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses. Lisaks nähakse eelnõuga ette riske maandav meede, mille kohaselt on maamõõtjal kohustus kustutada või hävitada isikuandmed pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. See täpsustus tugevdab andmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtete järgimist ning vähendab andmete põhjendamatu säilitamise riski väljaspool riiklikku registrit. Maamõõtjate puhul seisneb mõju eelkõige isikuandmete töötlemise ja säilitamise korra täpsustumises ning vajaduses arvestada katastrimõõdistuse ja maakorraldustoimingu käigus senisest selgemalt puudutatud isikute andmete kasutamise eesmärgi lõppemisega. Muudatus ei laienda maamõõtja ülesandeid mõõdistus- või maakorraldustöö sisulises osas, kuid täpsustab andmekaitsealast kohustust kustutada või hävitada isikuandmed pärast töötlemise eesmärgi äralangemist, kui edasiseks säilitamiseks puudub seadusest tulenev alus. 36 Mõju ulatus Mõju ulatus on väike. Kuigi andmete säilitamine ja andmekäitlus puudutab põhimõtteliselt kõiki arhiveeritud katastritoimikuid alates maakatastri loomisest, ei muudeta eelnõuga senist andmete kogumise, arhiveerimise ega kasutamise praktikat maakorraldustoimingutes või nende kättesaadavuses. Muudatused puudutavad eeskätt õiguslikku selgust ja normatiivset täpsustust. Mõju sagedus Mõju avaldub isikutele vajaduspõhiselt. Varasemate andmete kasutamine on vajalik eeskätt maakorraldustoimingutes, kus tuleb piiri asukoha väljaselgitamiseks tugineda varasematele andmetele, samuti kohtumenetlustes omandiga seotud küsimuste lahendamisel. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb üldjuhul rohkem kui kaks katastriüksust, ning sellele lisanduvad arvukad menetlusvälised päringud seoses omandireformi, omanike huvide, kohtuvaidluste ja muude juhtumitega. Arhiivi poole pöördutakse keskmiselt umbes 500 korda kuus. 30. aprilli 2026. aasta seisuga on katastris registreeritud 772 395 katastriüksust, millest maakorraldustoimingutes osalevate katastriüksuste osakaal jääb mõne protsendi juurde koguarvust. Seetõttu ei avaldu mõju üksikisikutele pidevalt. Samal ajal laadivad õigustatud isikud, eeskätt omanikud, plaani ja piiriprotokolli alla ligi 50 000 korral aastas. See näitab, et andmete kättesaadavus ja kasutusvajadus on jätkuvalt aktuaalsed ning mõju on pigem positiivne. Seos põhiõigustega Isikuandmete töötlemine ja säilitamine riivab põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kuid eelnõus sätestatud lahendus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Andmete säilitamine on seotud konkreetsete avalike ülesannete täitmisega ning on vajalik omandiõiguse ja õigussuhete kaitseks olukordades, kus nõuded ei aegu ja varasemate andmete olemasolu on vajalik vaidluste lahendamiseks. Eelnõuga ei laiendata säilitatavate andmete ringi võrreldes praeguse praktikaga, vaid tehakse säilitamise alus ja kestus seadusest üheselt tuletatavaks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava mõju risk on väike. Risk võib ilmneda andmete väärkasutusega. Risk maandatakse sellega, et eelnõuga seotakse säilitamine selgelt avalike ülesannete täitmise ja õigussuhete kontrollitavuse eesmärgiga ning antakse selge volitusnorm detailide täpsustamiseks rakendusaktides. Praktikas lähtutakse andmete väljastamisel juba praegu isikuandmete kaitse reeglitest ning seega praktikas midagi ei muutu. Muudatused mõjutavad elektroonilise katastri keskkonna kasutamise logide säilitamist ja nende kasutamist. Olulise riskimaandava meetmena pannakse maamõõtjale kohustus hävitada isikuandmed pärast kinnistusraamatus maamõõtja tööga seotud maakorraldustoimingu kande tegemist. Kokkuvõttes ei suurendata eelnõuga isikuandmete töötlemise mahtu ega intensiivsust, vaid tagatakse õigusselgus ja läbipaistvus, vähendades seeläbi õiguslikku ebamäärasust ning andmekaitsealaseid riske. 37 6.2. Majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus) 6.2.1. Mõju kodanike ja ettevõtjate kuludele Majanduslik mõju avaldub eeskätt maaomanikele (füüsilised isikud), ettevõtjatele ja kinnisasjadega tegelevatele majandustegevuse osalistele (nt arendajad, tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud), kelle jaoks maakorraldustoimingud, katastriandmete parandamine ja registrikannete korrastamine on seotud otsese raha- ja ajakuluga. Kaudselt avaldub mõju ka krediidiasutustele ja teistele turuosalistele, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmete ajakohasusele ning usaldusväärsusele. Selles mõjuvaldkonnas avaldub majanduslik mõju eelkõige hindamise lihtsustamise, maakorraldustoimingu lõpuleviimisega seotud riigilõivuvabastuse ning informatiivsete märgete kasutuselevõtu kaudu. Samuti tuleneb mõju avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmise vorminõuete leevendamisest, mis vähendab puudutatud isikute raha- ja ajakulu olukordades, kus õiguse sisu ega ruumiline ulatus looduses ei muutu. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises olukordades, kus maakorraldustoimingute, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise käigus on praktikas tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele, mis ei ole õigussuhte sisust tulenevalt vajalikud. Menetlused on veninud või jäänud pooleli muu hulgas seetõttu, et registrite andmevahetus ei ole olnud piisavalt selge ning puudutatud isikutele ei ole alati olnud ettenähtav, millised täiendavad toimingud või kokkulepped võivad osutuda vajalikuks. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust, võimaldatakse ulatuslikumalt automaatseid andmevahetuslahendusi nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, ning nähakse ette informatiivsete märgete kasutamine piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete ebatäpsuste nähtavaks tegemiseks. See vähendab olukordi, kus isikud saavad kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada alles tehingute või vaidluste käigus. Selline ebaselgus võib kaasa tuua täiendavaid kulusid (nt menetluste pikenemine, tehingute edasilükkumine, täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus). Võrreldes praeguse olukorraga väheneb:  notariaalse tõestamisega seotud otsene rahaline kulu (notaritasu, riigilõiv);  toimingute kaudne majanduslik kulu, mis tuleneb menetluste pikenemisest, korduvate nõusolekute esitamise vajadusest (nii katastripidajale kui ka notarile) ja pooleli jäävatest toimingutest. Riigilõivu mittevõtmine maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks on põhjendatud avaliku huviga, sest maakorralduse eesmärk on kinnisasja või selle osa otstarbekam kasutamine ja majandamine ning omandi ruumilise ulatuse korrastamine riiklikes registrites. Kui maakorraldustoimingu lõpuleviimine on maaomanikule seotud täiendava riigilõivu ja notariaalse menetlusega, võib see vähendada omanike valmisolekut viia katastri- ja kinnistusraamatu andmed kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Sellisel juhul jäävad registritesse püsima ebatäpsed või ajakohastamata andmed, mis suurendavad hilisemate piirivaidluste, tehinguriskide ja halduskoormuse tõenäosust. Riigilõivu mittevõtmine vähendab seega põhjendamatut rahalist takistust selliste toimingute 38 tegemisel, mille tulemus teenib lisaks konkreetse maaomaniku huvile ka laiemat avalikku huvi, milleks on tagada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete õigsus, kinnisasjade piiride selgus, registrite usaldusväärsus ning kinnisomandi õiguskindel kasutamine ja käsutamine. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Kuigi kõik maaomanikud ja ettevõtjad ei puutu maakorraldustoimingutega regulaarselt kokku, on mõju nendele isikutele, kes sellistes menetlustes osalevad, tajutav eeskätt raha- ja ajakulu vähenemise kaudu. Mõju suurus sõltub konkreetse menetluse iseloomust ja sellest, kas senises praktikas on tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele. Mõju sagedus Mõju avaldub lühenevates menetlustes. Mõju ei ole igapäevane kõigile ettevõtjatele, kuid on oluline neile, kes tegutsevad maa- ja kinnisvaraga seotud valdkondades. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb enamasti kaks või enam katastriüksust, ning lisaks parandatakse märkimisväärsel hulgal piiriandmeid (umbes 7000). Eelnõu majanduslik mõju avaldub igas sellises menetluses, kus registrite andmevahetus ja informatiivsete märgete kasutamine aitab vältida täiendavaid toiminguid või menetluste venimist. Aastas tehakse ligikaudu 600 maakorraldustoimingut MaaKS § 12 alusel. Tegemist on olukorraga, kus toiminguga on hõlmatud kaks või enam katastriüksust ja nende kõik omanikud on maakorralduse osalised. Näiteks detailplaneeringu elluviimisel on tavapärane, et kaasatud on kümme ja enam katastriüksust. Seos ettevõtluskeskkonnaga Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna kinnisasjadega seotud registriandmete ajakohasus ja nähtavus suurendab planeerimiskindlust ning vähendab tehinguriske, sealhulgas minimeerib piiridega seotud varjatud puuduste tagajärgi. Eriti oluline on see arendus‑ ja taristuprojektide puhul, kus maakorraldustoimingud ja katastriandmete täpsustamine on sageli vältimatu osa projekti ettevalmistusest. Krediidiasutuste ja teiste kinnisasjadega seotud turuosaliste jaoks seisneb mõju eelkõige registriandmete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurenemises, mis aitab vähendada tagatisvara hindamise, kinnisasjadega tehtavate tehingute ja riskihindamisega seotud ebakindlust. Mõju on kaudne, kuid positiivne, kuna registriandmete parem kvaliteet toetab kinnisvaraturu osaliste otsuste tegemist ja vähendab vajadust täiendavate asjaolude kontrollimiseks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava majandusliku mõju risk on väike. Võimalik risk seisneb selles, et informatiivne märge või registriandmete täpsustumine võib tuua esile vajaduse eraõiguslike kokkulepete järele, mis võib kaasa tuua lisakulu. Alates 1. veebruarist 2024 on kitsendust põhjustava objekti omanikul kohustus esitada katastripidajale piiratud asjaõiguse ruumialad, mille katastripidaja kajastab kitsenduste kaardil. Seega ei ole tegemist eelnõust tuleneva uue kohustusega, vaid kehtiva õiguse korrastamisega. Kui kinnistusraamat ei kajasta tegelikku olukorda, aitab muudatus selle avalikkusele nähtavaks teha. Registriandmeid aitab korrastada ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke puudutav õigusmuudatus AÕS-is. 39 6.2.2. Mõju tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (neutraalne kuni mõõdukas) AÕS § 226 muudatused puudutavad avalikes huvides rajatud tehnovõrgu ja -rajatise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmist kinnistusraamatu teise registriossa. Mõju on spetsiifiline ja juhtumipõhine. See vähendab vajadust eraldi notariaalsete tehingute järele olukorras, kus ülekandmine on vältimatu. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige mõju, mis tuleneb avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamisest, nende õiguste teise kinnistusregistriossa ülekandmise vorminõuete leevendamisest ning piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemisega seotud registriandmete nähtavaks tegemisest. Majanduslik mõju avaldub eeskätt avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (nt elektri‑, side‑, vee‑ ja kanalisatsioonivõrgud ning muud elutähtsa taristuga seotud võrguettevõtjad), kelle kasuks on kinnisasjadele seatud piiratud asjaõigused, sealhulgas isiklikud kasutusõigused või servituudid. Tegemist on majanduslikult ja ühiskondlikult olulise sihtrühmaga. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga Eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele seisneb eelkõige menetlusele kuluva aja vähenemises ning vorminõude leevenemises. See omakorda suurendab õigusselgust olukordades, kus maakorraldustoimingu, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel selgub vajadus kanda piiratud asjaõigus üle teise kinnistu registriossa. Praktikas on sellised juhtumid ajamahukad ja kulukad, kuna registrikannete korrastamine ei ole olnud piisavalt üheselt reguleeritud ning on eeldanud nõusoleku või kokkuleppe notariaalset vormi olukordades, kus piiratud asjaõiguse sisu ega ruumiline asukoht looduses tegelikult ei muutu, vaid muutuvad üksnes kinnistu piir või registriandmed. Eelnõuga täpsustatakse AÕS § 226 selliselt, et avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmine teise kinnistu registriossa ei vaja edaspidi notariaalset vormi. Õiguse ülekandmine toimub piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning mitme õiguse üheaegsel ülekandmisel on õiguste omajatel võimalik digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes ülekantavate õiguste omavaheline järjekohasuhe, ilma et see mõjutaks teisi kinnistusraamatusse kantud õigusi. Eelnõu mõju elanike ja ettevõtjate halduskoormusele on pigem vähene või puudub. Muudatuste eesmärk on võimaldada maakorraldustoiminguid lõpule viia ilma notariaalse tõestamiseta, mis toob kaasa aja- ja kulusäästlikuma menetluse. Töökoormus ei suurene ka katastripidaja jaoks, kuna juba praegu kontrollib katastripidaja täiendavaid dokumente maakorralduse osalise tahteavalduse hindamiseks (nt esindusõigus, eestkoste või ühisvara jagamisega seonduv). Seega ei ole tegemist uue kohustuse tekkimisega, vaid õigusselgusega, mis vähendab vaidlusi. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike kuni keskmine. Muudatused puudutavad spetsiifilist sihtrühma. Kokkuleppel tehtava maakorralduse puhul puudutab see osapoolteks olevaid maaomanikke ning puudutatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke. Seega ei avaldu mõju sageli, vaid üksnes juhtumipõhiselt. Ulatuslike taristuobjektide puhul (nt liinikoridorid, pikad trassid) võib selgus ja sellest tulenev mõju olla tehnovõrgu ja -rajatise omanikule majanduslikult positiivne ning seega oluline. 40 Mõju sagedus Mõju avaldub harva kuni keskmise sagedusega. Piiratud asjaõiguse ülekandmise võimalus tehingu vormi leevendamise abil on kasutatav üksnes maakorraldustoimingu, sealhulgas piiride kindlakstegemise käigus ning katastriandmete parandamisel, kui nende toimingute tegemisel selgub, et tehnovõrgu või -rajatise asukoht looduses ei vasta enam senisele katastriüksusele ja registriosale. Tegemist ei ole igapäevatoimingutega, kuid selliseid olukordi esineb regulaarselt. Seos ettevõtluskeskkonna ja avaliku huviga Eelnõuga toetatakse ettevõtluskeskkonda, vähendades tehnovõrkude ja -rajatiste omanike jaoks registriandmete korrastamisega seotud pikki ning ebaotstarbekaid menetlusi. Arvestades, et tegemist on avalikes huvides taristuga, aitab selge ja lihtsustatud regulatsioon kaasa elutähtsate teenuste toimepidevusele. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava majandusliku mõju risk on väike. Võimalik risk seondub eelkõige kinnistusraamatus piiratud asjaõiguste ülekandmisel ühest registriosast teise õiguste järjekohtade suhte kujunemisega või vajadusega teha täiendavaid toiminguid juhul, kui õiguste omajad ei jõua omavahel kokkuleppele ülekantavate õiguste järjekohtade suhtes. Riski maandavad:  raamistik, mis piirab kokkuleppe eseme ülekantavate õiguste omavahelise järjekohasuhtega;  põhimõte, et teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhe ei muutu;  ülekande sidumine piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusega. Kokkuvõttes on eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele positiivne, kuna see vähendab põhjendamatut menetluskoormust ning leevendab vorminõudeid. Sellega tagatakse õigusselgus ning toetatakse taristuõiguste korrektset ja tõhusat kajastamist riiklikes registrites. 6.2.3. Halduskoormus Halduskoormuse muutus puudutab eeskätt maaomanikke, ettevõtjaid ja muid isikuid, kes osalevad maakorraldustoimingutes või piiriandmete parandamises või kelle õigusi ja huve võivad puudutada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete korrastamisega seotud menetlused. Halduskoormust käsitletakse käesolevas peatükis haldusevälise koormusena erasektorile, st ajakulu, dokumentide esitamise, menetlustes osalemise ja sellega seotud toimingute mahuna. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse täpsustamise, automaatse andmevahetuse kasutamise laiendamise ja informatiivsete märgete kasutuselevõtu mõju. Halduskoormuse sisu ja muutus võrreldes kehtiva olukorraga 41 Eelnõu mõju halduskoormusele on pigem vähenev või neutraalne. Praeguses olukorras on halduskoormust suurendanud eeskätt menetluste pikenemine ja registriandmete lahknemine, muu hulgas juhul, kui maakorraldustoimingud jäävad pooleli või pikenevad üksnes seetõttu, et menetluse käigus tekib ootamatu vajadus täiendava notariaalse toimingu järele. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning nähakse ette automaatne andmevahetus, kui õiguste sisu ei muutu. Samuti sätestatakse informatiivsete märgete kasutamine, kui olukord looduses ei vasta enam registriandmetele. Lisaks aitab puudutatud isikute teavitamiskohustuse selgem sätestamine kaasa sellele, et isikud saavad oma tegevusi ja võimalikke edasisi samme paremini planeerida. Mõju ulatus Halduskoormuse muutus on keskmine nendele isikutele, kes puutuvad kokku maakorraldustoimingute ja registriandmete korrastamisega, ning väike elanikkonnale tervikuna. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldub eeskätt maakorraldustoimingute läbiviimise ja piiriandmete parandamise puhul. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut ning märkimisväärne hulk piiriandmete parandamisi, mistõttu mõjutab halduskoormuse muutus regulaarselt nende menetluste osalisi. Eelnõuga ei kehtestata uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi elanikele ega ettevõtjatele. Seetõttu ei ole vaja rakendada halduskoormuse kasvu tasakaalustamise meetmeid. 6.3. Mõju riigivalitsemisele 6.3.1. Mõju maakatastri pidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu mõju Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on süsteemi korrastav. Mõju riigivalitsemisele tuleneb eelkõige asutuste pädevuse ja menetlusülesannete täpsustamisest, registrite automaatse andmevahetuse laiendamisest, informatiivsete märgete ja teavitamise regulatsioonist, katastripidaja andmetöötluse aluste täpsustamisest ning piiratud asjaõiguste ja muude kinnistusraamatu kannete menetlemise muudatustest. Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja rolli ja pädevust olukordades, kus maakorraldustoimingute tegemisel või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmnevad vastuolud piiratud asjaõiguste asukoha ja registrikannete vahel. Registriandmete kvaliteet ja usaldusväärsus paranevad. Katastripidajal on praegu HMS-ist tulenev teavitamiskohustus juhul, kui toiming võib kahjustada piiratud asjaõiguse omajate õigusi, ja pädevus teha informatiivseid märkeid piiratud asjaõiguste asukoha andmete ebatäpsuse kohta registrites. Kinnistusosakonna tööle avaldab positiivset mõju automaatse andmevahetuse laienemine nendes osades, kus tegemist on tehniliste kannetega (nt registriosa esimese jao andmed). Kuna paljud andmed edastatakse ka praegu automaatse andmevahetusega, on mõju pigem minimaalne. Mõju ulatus ja sagedus 42 Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused puudutavad Maa‑ ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna igapäevast menetluspraktikat, eeskätt maakorraldustoimingute ja katastriandmete parandamisega seotud juhtumeid. Samas ei too muudatused kaasa põhimõttelist töökorralduse ümberkujundamist. Mõju avaldub väikese kuni keskmise sagedusega, arvestades et olukorrad, kus katastripidaja peab tegema informatiivse märke või algatama piiratud asjaõiguse ülekandmise, esinevad suhteliselt piiratud hulgal juhtumites. Enamik maakorraldustoiminguid kulgeb ka edaspidi ilma täiendavate märgete või keerukamate menetlusteta. Maa- ja Ruumiameti kui katastripidaja põhiülesanded ei muutu, kuid täpsustub tema roll registriandmete kooskõla tagamisel, piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemise kontrollimisel, informatiivsete märgete edastamisel ning puudutatud isikute teavitamisel. Töökorralduslik mõju seisneb eelkõige selles, et teatud menetlustes tuleb senisest süsteemsemalt hinnata, kas katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmneb vastuolu kinnistusraamatu kandega. Töökoormus võib üksikutes keerukamates menetlustes mõnevõrra suureneda, kuid pikemas vaates aitab registriandmete varasem korrastamine ja vastuolude nähtavaks tegemine vähendada korduvaid pöördumisi, hilisemaid vaidlusi ning tagantjärele parandamisi. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna põhiülesanne kinnistusraamatu pidajana ei muutu, kuid täpsustub registrisse jõudvate automaatselt edastatavate andmete, informatiivsete märgete, tähtajaliste õiguste kustutamise ja registripidaja enda vea parandamise menetlusraamistik. Töökorralduslikult avaldub mõju eelkõige selles, et osa andmeid kuvatakse kinnistusraamatus senisest selgemalt maakatastrist saadud andmete alusel ning teatud parandamistoimingute kord muutub ühesemaks. Töökoormusele on mõju pigem neutraalne või vähesel määral vähendav, sest automaatne andmevahetus ja selgem menetluskord kahandavad käsitsi menetlemist ning tõlgendusvaidlusi, kuigi üksikutes juhtumites võib lisanduda vajadus menetleda piiratud asjaõiguse ülekandmist või registripidaja vea parandamist. 6.3.2. Mõju kohalikele omavalitsustele Mõju kirjeldus Kohalike omavalitsuste roll maakorraldustoimingutes eelnõu kohaselt ei muutu ning neile ei lisandu uut otsustuspädevust, aruandlus- ega rahastamiskohustust. KOV-id jätkavad maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamise rollis vastavalt kehtivale õigusele. Eelnõu kaudne mõju KOV-idele avaldub eeskätt menetluste läbipaistvuse tagamises, mis vähendab vajadust anda maaomanikele korduvaid selgitusi ning ennetab vaidlusi. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotluse vorminõuete reguleerimise tasandi täpsustamise ning registriandmete korrastamise kaudne mõju kohalike omavalitsuste senisele kooskõlastus- ja korraldusrollile. Eelnõu avaldab positiivset mõju KOV-idele maaomanikena, kuna maakorraldustoimingute ja registrikannete selgus vähendab menetluste venimist ning sellega seotud avaliku sektori kulusid. Töökorralduslik mõju on kaudne ja seisneb eelkõige selles, et maakorralduskava ja taotluse vorminõuete selgem reguleerimine ning registriandmete korrastamine toetavad KOV-ide senist rolli kooskõlastamisel ja maakorralduse läbiviimise korraldamisel. Mõju ulatus ja sagedus 43 Mõju ulatus on väike ja avaldub väikese kuni keskmise sagedusega, olenevalt konkreetse omavalitsuse osalusest maakorraldustoimingutes. 6.3.3. Mõju notarite rollile Eelnõuga ei muudeta notarite õiguslikku staatust, kuid määratakse nende roll maakorraldustoimingute tegemisel. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige informatiivsete märgete regulatsiooni, piiratud asjaõiguste registriandmete nähtavaks tegemise ning avalikes huvides tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmise vorminõuete leevendamise mõju notarite tööpraktikale. Töökorralduslik mõju seisneb eelkõige selles, et notarid saavad kinnistusraamatust ja kitsenduste kaardilt senisest paremini nähtavat teavet piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemise võimalike lahknevuste kohta ning saavad sellega tehingute ettevalmistamisel arvestada. Notarite seadusest tulenevad ülesanded ja ametialane staatus eelnõu tulemusel ei muutu. Selge regulatsioon tagab selguse ning vähendab olukordi, kus notarid puutuvad kokku registriandmete ebatäpsusest tulenevate probleemidega. Tegemist on vähese mõjuga. 6.4. Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond 6.4.1. Mõjutatud infosüsteemid ja sihtrühmad Eelnõu mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avaldub eeskätt riiklike põhiregistrite ning nende kasutajate tasandil. Mõjutatud on:  elektrooniline kataster (Maa- ja Ruumiameti hallatav);  elektrooniline kinnistusraamat ja sellega seotud menetlussüsteemid;  registritevaheline andmevahetus (sh X-tee); Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb eelkõige piiratud asjaõiguste ruumiandmete lahknevusi käsitlevate informatiivsete märgete loomisest, registrite vahel edastamisest ja kuvamisest, kitsenduste kaardi täiendamisest ja sellele kinnistusraamatus viitamisest, katastripidajale teistest riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest andmete saamise võimaldamisest ning elektroonilise katastri andmete ja kasutuslogide säilitamise nõuete täpsustamisest. Kaudselt puudutab mõju kõiki registrite kasutajaid, sealhulgas maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid, notareid, maamõõtjaid ning avaliku sektori asutusi, kes tuginevad oma tegevuses katastri ja kinnistusraamatu andmetele. 6.4.2. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga Eelnõu mõju infotehnoloogiale seisneb eelkõige registrite koostoime täpsustamises ja andmete nähtavuse suurendamises. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu vahelist andmevahetust ning nähakse ette võimalus muuta teatud katastripidaja märked kinnistusraamatus nähtavaks automaatse andmevahetuse kaudu. Oluline muudatus infoühiskonna vaates on informatiivsete märgete kasutamine, mille eesmärk on teha registrikasutajatele nähtavaks olukorrad, kus piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei 44 vasta enam kinnistusraamatu kandele katastriandmete täpsustumise või piiride muutmise tõttu. Selline teave ei olnud senises praktikas alati üheselt ja õigel ajal kättesaadav ning andmete ebatäpsus ilmnes sageli alles tehingute või vaidluste käigus. Lisaks sätestatakse eelnõuga automaatne andmevahetus juhtudel, kus tegemist on tehniliste ja informatiivsete andmetega ning andmete muutmine ei mõjuta isikute õigusi. See vähendab käsitsi menetlemise vajadust ja aitab kaasa riiklike infosüsteemide tõhusamale toimimisele. 6.4.3. Mõju andmete kvaliteedile, kättesaadavusele ja läbipaistvusele Eelnõuga tagatakse andmete kvaliteet ja läbipaistvus, muutes kasutajale nähtavaks info, et andmed on ebatäpsed. Muudatusega suureneb registriandmete kasutajate teadlikkus kinnisasjadega seotud tegelikest õigussuhetest. See omakorda vähendab vajadust selgitada neid asjaolusid maaomanikele ükshaaval. Infoühiskonna vaates toetab eelnõu põhimõtet, et riiklikud registrid peavad pakkuma usaldusväärset, ajakohast ja arusaadavat teavet, mis on digiriigi toimimise ning õiguskindluse oluline eeldus. 6.4.4. Infosüsteemide arendamise vajadus ja ulatus Eelnõu rakendamine eeldab teatud ulatuses infotehnoloogilisi täiendusi, kuid ei nõua infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist ega uute infosüsteemide loomist. Arenduste eesmärk on täpsustada olemasolevate süsteemide funktsionaalsust ja parandada nende koostoimet, et tagada eelnõus kavandatud regulatsiooni rakendamine. Peamine arendusvajadus on seotud maakatastri (sh kitsenduste kaardi ja PARI18 töölaua) ning kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamisega, et võimaldada katastripidaja informatiivsete märgete korrektset loomist, edastamist ja kuvamist kinnistusraamatu registriosa kolmandas jaos. Arenduste eesmärk on teha piiratud asjaõiguste alade andmete ebatäpsus registrikasutajatele nähtavaks ning tagada, et info liiguks registrite vahel automatiseeritult ja läbipaistvalt. Lisaks on vaja arendada tehnilist võimekust riigi postkasti teenusega liitumiseks. Maakatastri arenduste maksumus on kuni 60 000 eurot. Tegemist on ühekordse arenduskuluga, mis katab üksnes katastri arendused (kitsenduste kaart, vajaduse korral PARI töölaud ning teenus andmete edastamiseks kinnistusraamatusse). Eelnõu rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist ega personali suurendamist. Kavandatavate infosüsteemide arendustega ei kaasne eraldiseisvaid püsikulusid väljaspool Maa- ja Ruumiameti tavapärast infosüsteemide haldus- ja hoolduskulu ning arendustejärgne hooldus toimub olemasoleva majandamiskulu raames. Seetõttu ei teki eelnõu rakendamisel täiendavat iga-aastast rahastamisvajadust. Arendustega seotud kulusid ei indekseerita, kuna tegemist on ühekordse investeeringuga, mis on suunatud konkreetse funktsionaalsuse loomisele ja mille eesmärk on toetada eelnõus kavandatud regulatsiooni praktilist rakendamist. Lisaks on vajalik elektroonilise kinnistusraamatu poolne IT-arendustöö, mille täpne maht ja maksumus sõltuvad lõplikust tehnilisest lahendusest ning täpsustuvad kooskõlastusringi ja 18 Piiratud asjaõiguste ruumialade infosüsteem, https://pari.kataster.ee/. 45 tehnilise analüüsi käigus. Kinnistusraamatu infosüsteemi arendused on järgmised: kõigi kinnistute puhul kolmanda jao juurde viide kitsenduste kaardile; registriosade kolmanda jaojuurde viide, kus on ebaõige registrikandega piiratud asjaõigus; registriosade kolmanda jao juurde viide, kus peaks olema piiratud asjaõigus, aga see puudub. Kahe viimase rakendamine toimub andmevahetusega, mis hinnanguliselt tähendab kolm kuni neli nädalat tööd. Arendustöid tehakse sisemiste ressurssidega. Hinnanguline maksumus on ligikaudu 10 000 eurot. 6.4.5. Mõju ulatus, sagedus ja riskid Mõju ulatus on vähene, kuna muudatused puudutavad keskseid riiklikke registreid, kuid ei too kaasa ulatuslikke tehnoloogilisi ümberkorraldusi. Ebasoovitava mõju risk on väike kuni mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus avaldub ühekordse arendusega. Suurim risk on seotud eelarveliste vahendite puudumisega. 6.5. Muude kinnistusraamatumenetluse muudatuste mõju Eelnõuga tehakse ka kinnistusraamatumenetluse täpsustusi, mille mõju on võrreldes maakorraldus- ja katastritoimingutega piiratud, kuid mis suurendavad menetluse selgust, registriandmete usaldusväärsust ning kasutajate õiguskindlust. Tähtajalise õiguse või märkuse kustutamise täpsustamine vähendab tõlgendusriski olukorras, kus õigus või märkus on seatud kindlaks tähtajaks ning tähtaeg on möödunud. Muudatus ei muuda õiguse sisu ega laienda registripidaja pädevust sisuliste vaidluste lahendamiseks, vaid võimaldab vältida põhjendamatut menetluskoormust ja tagada, et kinnistusraamatus ei kajastuks lõppenud õigused või märkused kauem kui vajalik. Mõju kinnisasja omanikele ja puudutatud isikutele on positiivne, kuna registriandmed muutuvad ajakohasemaks ning arusaadavamaks. Registripidaja vea parandamise regulatsiooni täpsustamine võimaldab parandada ilmselgeid registripidaja enda tekitatud eksimusi kiiremini ja selgemas menetlusraamistikus. Muudatus tugevdab kinnistusraamatu õigsust ja usaldatavust ning vähendab vajadust keerukamate parandamismenetluste või vaidluste järele. Puudutatud isikute õigused on kaitstud, kuna enne parandamist antakse neile võimalus esitada vastuväiteid. Mõju Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on pigem positiivne, sest eksimuste parandamise kord muutub ühesemaks. Korteriühistu tasuta juurdepääs korteriomandite registriosade andmetele toetab korteriühistu seadusest tulenevate ülesannete täitmist, eelkõige korteriomanike andmete ajakohast kasutamist ühistu juhtimisel ja suhtluses korteriomanikega. Muudatus taastab korteriühistute juurdepääsuõiguse selgema seadusliku aluse ega too korteriomanikele kaasa uusi kohustusi. Mõju on korteriühistutele positiivne, kuna väheneb andmete saamisega seotud kulu ja halduskoormus. Korteriomanike jaoks seisneb mõju eelkõige selles, et korteriühistu saab oma seadusest tulenevaid ülesandeid täita ajakohaste registriandmete alusel, ilma et korteriomanikele lisanduks uusi kohustusi või kulusid. Registriandmete parem kättesaadavus korteriühistule toetab korteriomanikega seotud andmete ajakohasena hoidmist ja vähendab andmete puudulikkusest või ebatäpsusest tingitud korralduslikke probleeme. Kokkuvõttes on nimetatud muudatuste mõju väike kuni mõõdukas ja positiivne. Muudatused ei too kaasa olulist lisakoormust riigiasutustele ega erasektorile, kuid parandavad 46 kinnistusraamatumenetluse toimivust, andmete ajakohasust ja registrikasutajate andmetele tuginemise kindlust. 6.6. Keskkonnamõjud Eelnõul puuduvad otsesed keskkonnamõjud (maakasutuse piirangud ega tegevuslubade alused ei muutu), kuid kaudselt võib positiivne mõju avalduda maa otstarbekama kasutuse ja piirivaidluste vähenemise kaudu. Mõju ulatus on väike ja keskkonnamõjude analüüsi ei ole vaja. 6.7. Mõõdikud ja järelhindamine Eelnõu mõju hindamiseks sobivad järgmised mõõdikud, mis on kooskõlas mõjude hindamise metoodika soovitusega kasutada kontrollitavaid näitajaid (trend on kahanev): 1. juhtumite arv, kus maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks nõutakse notariaalset tehingut; 2. katastri ja kinnistusraamatu andmete erinevuste arv (nt lahendamata lahknevused); 3. pooleliolevate notariaalset tõestamist vajavate maakorraldustoimingute arv. Järelhindamine on otstarbekas teha pärast rakendamist perioodil, mil uus praktika on rakendunud, ning tugineda registrimenetluse statistikale ja vaidlusjuhtumitele (kvalitatiivne tagasiside). Kokkuvõte IT‑arendusi on vaja uue märgete lahenduse tegemiseks, kuid andmevahetus tugineb olemasolevale X‑tee andmevahetusele ja kehtivatele infosüsteemidele. Informatiivsete märgete kasutamise ja selgitamisega suurendatakse kõigi kinnistusraamatu kasutajate teadlikkust. Mõjude järelhindamine on võimalik menetlusele kuluva aja ja vaidluste arvu muutuse analüüsimise kaudu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine eeldab eelkõige olemasolevate riiklike registrite ja menetluspraktika kohandamist. Riigi tasandil on peamised tegevused Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna töökorralduse täpsustamine, maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamine, katastripidaja informatiivsete märgete loomise ja edastamise võimaldamine ning vajalike juhiste ja selgituste ettevalmistamine menetlejatele ja registrikasutajatele. Mõju riigieelarvele ja IT-süsteemide arenduskulud. Seaduse rakendamisega kaasnevad riigile ühekordsed arenduskulud ja arendused tehakse olemasolevates infosüsteemides. Maakatastri arenduste, sealhulgas kitsenduste kaardi, vajaduse korral PARI töölaua ning kinnistusraamatule andmete edastamise teenuse hinnanguline ühekordne maksumus on kuni 60 000 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu arendustööde hinnanguline maksumus on ligikaudu 10 000 eurot ning töö on kavandatud teha olemasolevate sisemiste ressurssidega. Tegemist on ühekordsete arenduskuludega, mis tehakse olemasolevate infosüsteemide raames ja ei eelda uute infosüsteemide loomist või infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist. 47 Kulude katteallikad. Maa- ja Ruumiameti arenduskulude katmine kavandatakse eelkõige riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamise protsessis esitatavate lisataotluste kaudu või vajaduse korral lisaeelarve menetluses. Kui nimetatud lisataotlusi ei rahuldata või lisavahendeid ei eraldata, tuleb arenduste elluviimiseks leida muu katteallikas vastutava valitsemisala eelarvevahenditest, sealhulgas tööde ajakava või ulatuse ümberprioriseerimise kaudu. Elektroonilise kinnistusraamatu arendused tehakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olemasolevate sisemiste ressurssidega. Seaduse rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist. Arendustejärgne haldus ja hooldus toimub Maa- ja Ruumiameti ning kinnistusraamatu infosüsteemi tavapärase majandamis- ja hoolduskulu raames, mistõttu ei kaasne seaduse rakendamisega riigile täiendavat iga-aastast püsikulu väljaspool tavapäraseid eelarvelisi vahendeid. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele. Kohalike omavalitsuste ülesanded seaduse rakendamisel sisuliselt ei muutu. Kohalikud omavalitsused jätkavad maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamisega kehtivas õiguses ettenähtud ulatuses. Eelnõuga ei panda kohalikele omavalitsustele uusi aruandlus-, taotlus- ega rahastamiskohustusi. Seetõttu ei kaasne neile täiendavaid otseseid kulusid ega vajadust täiendava riigieelarvelise toetuse järele. Tulud. Seaduse rakendamisega ei ole ette näha otseseid täiendavaid tulusid riigile ega kohalikele omavalitsustele. Riigilõivuseaduse muudatusega täpsustatakse, et maakorraldustoimingu lõpuleviimise eest kinnistusraamatus riigilõivu ei võeta. Kuna maakorralduses ei võeta riigilõivu ka praegu, siis mõju riigilõivutulule puudub. Kaudne positiivne mõju seisneb menetluste lühenemises, pooleli jäävate toimingute arvu vähenemises ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete paremas kooskõlas. 8. Rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Uusi rakendusakte ei kavandata. 8.2. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta keskkonnaministri 14. augusti 2018. aasta määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Rakendusaktide kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei tunnistata kehtetuks rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud vajadusega jätta pärast seaduse vastuvõtmist piisav aeg seaduse rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Eelnõu rakendamine eeldab eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamist, katastripidaja informatiivsete märgete loomise ja edastamise tehnilise lahenduse kasutuselevõttu ning menetluspraktika ja juhiste täpsustamist Maa- ja Ruumiametis. 48 Vajalik vacatio legis peab võimaldama teha nimetatud tehnilised ja töökorralduslikud ettevalmistused pärast seda, kui seaduse lõpptekst on Riigikogus vastu võetud ning rakendajatel on kindlus jõustuva regulatsiooni sisu suhtes. Arvestades, et seaduse rakendamiseks vajalikud infosüsteemide arendused on piiratud mahuga ja tehakse olemasolevate infosüsteemide raames, piisab pärast seaduse vastuvõtmist üldjuhul vähemalt kolmekuulisest ettevalmistusajast. Selle aja jooksul on võimalik täpsustada tehnilised nõuded, teha vajalikud arendused ja testimised, valmistada ette menetlusjuhised ning teavitada menetlejaid ja registrikasutajaid muudatustest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks (EIS) kaudu 26-0804 järgmistele asutustele: Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Notarite Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Maaülikool, Eesti Pangaliit, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Riigikogu, Riigikantselei. Siseministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid märkusteta. Rahandusministeerium kooskõlastas ühe märkusega. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlastanud. Eelnõu kohta esitasid märkused ja ettepanekud Andmekaitse Inspektsioon, Riigikohus, Tartu Maakohus kinnistusosakond, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Geodeetide Ühing, Notarite Koda, Tartu Ülikool Õigusteaduskond ning Maa- ja Ruumiamet. Tagasiside põhjal on eelnõu täiendatud. Eelnõule esitatud märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus /algatamise kuupäev/ (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi allkirjastaja ametinimetus 49  EELNÕU 08.09.2026 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kataster on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) Elektrooniline kataster on katastri pidamiseks kasutatav infosüsteem (edaspidi infosüsteem).“; 3) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „algdokumentide“ tekstiosaga „, andmete“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning katastripidaja märke selle olemasolul“; 5) paragrahvi 4 lõikes 31 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“; 6) paragrahvi 4 lõike 41 esimeses lauses asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“; 7) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastri ja kohaliku omavalitsuse andmekogu andmevahetuse korral vahetatakse käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmeid elektrooniliselt. Andmevahetuse korraldamiseks sõlmivad katastri vastutav töötleja ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja lepingu.“; 8) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Andmevahetus teiste andmekogudega Andmevahetus teiste andmekogudega toimub seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määratud juhtudel ja ulatuses. Sellisel juhul sõlmivad katastri vastutav töötleja ja andmevahetuses osaleva andmekogu vastutav töötleja andmevahetuse korraldamiseks lepingu.“; 9) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Isikuandmete töötlemine katastris (1) Katastripidajal on õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik käesolevas seaduses ja teistes seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Katastripidajal on õigus töödelda järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaega, elukoha- ja kontaktandmeid; 2) andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu sõlmimise kohta; 3) andmeid eestkoste ja teovõime kohta; 1 4) andmeid isiku surma kohta; 5) andmeid varasuhte ja abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta; 6) andmeid pärija ja pärimisõiguse kohta; 7) esindusõigust ja kinnisasjaga seotud õigusi tõendavaid andmeid; 8) juriidilise isiku ärinime ja staatuse, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 26 ja 27 järgmises sõnastuses: „(26) Katastripidaja teeb piiratud asjaõiguse kohta katastrisse informatiivse märke „Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete muutmise tõttu täpsustamist“ juhul, kui piiriandmete parandamise või piiri kindlakstegemise käigus tuvastatakse, et piiratud asjaõiguse ruumiline asukoht ei vasta selle kohta tehtud registrikannetele. (27) Käesoleva paragrahvi lõikes 2⁶ nimetatud märge tehakse nähtavaks selle kinnistu kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku, milles piiratud asjaõiguse kanne vajab ruumiandmete alusel täpsustamist. Kui märge tehakse registriossa, kuhu piiratud asjaõigus on kinnistusraamatu järgi kantud, märgitakse märke juurde piiratud asjaõiguse kande number. Kui märge tehakse registriossa, millele piiratud asjaõigus ruumiandmete järgi ulatub, kuid kuhu seda õigust kinnistusraamatu järgi kantud ei ole, märgitakse märke juurde, et kinnistusraamatu kanne selles registriosas puudub.“; 11) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ruumiandmed“ sõnadega „ja märked“; 12) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „tähtajatuks“; 13) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Elektroonilisse katastrisse kogutud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmeid säilitatakse tähtajatult. Tähtajatult säilitatakse katastrikande aluseks olevates dokumentides sisalduvad menetlusosaliste kontaktandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik menetluse läbiviimise, teavitamise ja kaasamise ning katastrikande õiguspärasuse tõendamiseks.“; 14) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastrisse“ sõnadega „kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise täpsemad tähtajad ja tingimused, andmekogu logide pidamine ja säilitamine ning katastrisse“; 15) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja teeb maamõõtjale maakorraldustoimingu tegemiseks kättesaadavaks puudutatud katastriüksustega seotud käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1 ja 3–8 nimetatud andmed.“; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Maamõõtja on kohustatud kustutama või hävitama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud isikuandmed viivitamata pärast maakorraldusest tulenenud muudatuste kandmist kinnistusraamatusse või menetluse lõpetamist kinnistusraamatusse kannet tegemata, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seaduslikku alust.“. 2 § 2. Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 54 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kokkuleppele“ sõnadega „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“; 2) paragrahvi 226 pealkirja täiendatakse pärast sõna „andmine“ sõnadega „, teise registriossa ülekandmine“; 3) paragrahvi 226 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui isiklik kasutusõigus, mille ese on avalikes huvides vajalik tehnovõrk või -rajatis, tuleb kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingu tegemisel või piiriandmete parandamisel üle kanda teise kinnistu registriossa ning ülekantava õiguse järjekoha säilimine ei ole võimalik, kantakse õigus üle piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel. Kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. Kandeks ei ole vaja kinnistu omaniku nõusolekut. (32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud toimingu käigus kantakse teise kinnistu registriossa üle mitu isiklikku kasutusõigust, võivad nende õiguste omajad omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes nende õiguste omavahelise järjekoha. Selline kokkulepe ei või muuta teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhet.“. § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist looduses, asendatakse need andmed registriosa esimeses jaos automaatselt.“; 2) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise käigus, märgib maakatastripidaja kinnistamisavalduses registriosade kaupa registriosa kolmanda jao kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise.“; 3) paragrahvi 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) avaldaja taotleb õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud.“; 4) paragrahvi 493 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „kinnistamisavaldusele“ sõnadega „algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu tõendada“; 5) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui kinnistamisavalduse alusel tehtud kanne ei vasta selle aluseks olevale kinnistamisavaldusele, kannab kinnistamiseks pädev isik kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab sellest puudutatud isikutele, määrates neile mõistliku tähtaja vastuväidete esitamiseks.“; 3 6) paragrahvi 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kinnistustoimikuga võib tutvuda kinnistu omanik, notar, katastripidaja, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus.“; 7) paragrahvi 7713 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „I jao“; 8) paragrahvi 7716 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi“ sõnadega „korteriühistu korteriomandite registriosade andmetega tutvumisel, korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandite“; 9) paragrahv 798 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Maakorraldusseaduse muutmine Maakorraldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotluse vorminõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kinnisasjade osade vahetamisel või kinnisasja piiri muutmisel ei ole liidetavad ja vahetatavad osad väärtuselt võrdsed, on osalisel, kelle kinnisasjast vahetamiseks eraldatava osa väärtus on suurem kui tema kinnisasjaga liidetava osa väärtus, õigus nõuda väärtuste vahe hüvitamist ühelt või mitmelt osaliselt, kelle kinnisasjaga liidetava osa väärtus on suurem kui nende kinnisasjast vahetamiseks eraldatava osa väärtus. Hüvitis määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, võib maakorralduse läbiviija korraldada vahetatavate ja liidetavate osade hindamise käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel. Hüvitis makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.“; 3) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Osalisele, kelle ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena väheneb võrreldes selle maakorraldustoimingu eelse väärtusega, makstakse rahalist hüvitist. Hüvitamiskohustus lasub osalistel, kelle kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena suurenes. Hüvitise määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud hindamise tulemustest.“; 4) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hindamise eesmärk on määrata ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus maakorraldustoimingute eelsetes ja maakorralduskavaga määratud piirides. Kui käesoleva seaduse § 16 lõikest 3 tulenevalt erineb moodustatava kinnisasja või selle ümberkrunditava osa väärtus kinnisasja või selle osa endisest väärtusest, siis lähtutakse hüvitiste maksmisel hindamise tulemustest.“. 4 § 5. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 25 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „ümberkruntimiskava“ sõnadega „lihtsa maakorraldustoimingu või ümberkruntimiskava“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 5  08.09.2026 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiva regulatsiooni kohaldamisel on avaliku ja eraõiguse valdkonnas ilmnenud mitu probleemi, mis puudutavad eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla. Peamine probleem seisneb selles, et katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel võib ilmneda vastuolu kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse ja selle tegeliku ruumilise paiknemise vahel. Piiratud asjaõiguse asukoht looduses ei muutu, kuid katastriüksuse piiride täpsustumisel võib selguda, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta enam õiguse tegelikku ruumilist seost kinnisasjaga. Kehtiv regulatsioon ei võimalda sellist lahknevust piisavalt selgelt registrites nähtavaks teha, mistõttu võib vastuolu jääda maaomanikele, õigustatud isikutele, notaritele ja teistele registrikasutajatele varjatuks. Eelnõu eesmärk on teha kinnisasjadega seotud andmed arusaadavamaks ja asjaajamine lihtsamaks. Kui kinnistu piire parandatakse või täpsustatakse ning selle käigus selgub, et mõni servituut, tehnovõrk või muu piiratud asjaõigus ei paikne registrites enam õigesti, peab see edaspidi olema nähtav nii kinnistusraamatus kui ka maakatastris. See aitab vältida olukorda, kus probleemist saadakse teada alles kinnisasja pärimisel, ehitamisel või vaidluse käigus. Samuti lihtsustatakse avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud õiguste ülekandmist õigesse registriossa. Kui veetoru, elektrikaabel või muu avalik tehnovõrk jääb looduses samasse kohta ja muutub üksnes kinnistu piir või registrikanne, piisab õiguse ülekandmiseks võrguvaldaja digitaalsest nõusolekust. Nii väheneb maaomanike, tehnovõrkude omanike ja riigiasutuste asjaajamine, hoitakse kokku aega ja raha ning registrites kajastub paremini tegelik olukord. Eelnõu tulemusel suureneb registriandmete läbipaistvus ja õiguskindlus olukordades, kus varem võisid vastuolud jääda registrikasutajatele nähtamatuks. Lisaks paraneb maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla ning väheneb haldusmenetluste ja andmevahetusega seotud koormus. Muudatused mõjutavad eelkõige kinnisasjade omanikke, piiratud asjaõiguste omajaid, maamõõtjaid, notareid, kohalikke omavalitsusi, Maa- ja Ruumiametit ning kinnistusosakonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maa- ja Ruumiameti valdkondlikud eksperdid, kelle kaasamine oli vajalik maakorraldustoimingute, kinnisasjaõiguse ja registriõiguse kokkupuutepunktide sisuliseks analüüsiks. Eelnõu koostamisse kaasati ka Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond ning Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maa- ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]), Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]), Maa- ja Ruumiameti riigile maade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal 1 ([email protected]), õigusosakonna jurist Terje Liivak ([email protected]), katastritoimingute osakonna juhataja Tiina Oeselg (töösuhe peatatud), katastritoimingute osakonna nõunikud Eva Vaagert ([email protected]) ja Alo Kotka ([email protected]), arhiiviosakonna juhataja Kristi Mägi ([email protected]) ning maaomandi infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Priit Kuus ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]). Seletuskirja on keeletoimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kaudselt seotud menetluses oleva ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1, milles käsitletakse muu hulgas ruumiandmete kogumise, töötlemise ja avalikustamisega seotud küsimusi ning maakatastri tasuliste teenuste loomist. Mõlemad eelnõud puudutavad Maa- ja Ruumiameti peetavate andmete kvaliteeti ja kasutatavust. Käesolev eelnõu keskendub siiski maakorraldustoimingute, maakatastri ja kinnistusraamatu andmete koostoime täpsustamisele ning ei sõltu nimetatud eelnõu menetlusest ega jõustumisest. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Samas on eelnõu reguleerimisesemel puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisega, kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise ja logiandmete säilitamise põhimõtteid ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise/hävitamise kohustust. Eelnõu väljatöötamine põhineb maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusel2 (edaspidi VTK), mis esitati jätkutegevusena Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta valitsuskabineti nõupidamisel antud ülesandele töötada välja seaduseelnõu ning pikemaajalised tõhustamisplaanid, millega lahendatakse maakorraldustoimingute ja kinnisasjaõiguse regulatsioonides ilmnenud peamised probleemid. VTK koostamise järel määrati eelnõu esitamise tähtajaks 2026. aasta II kvartal. Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone: 1) maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17); 2) asjaõigusseadus (RT I, 30.06.2026, 5); 3) kinnistusraamatuseadus (RT I, 28.11.2024, 5); 3) maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17); 5) riigilõivuseadus (RT I, 11.07.2026, 168). 1 Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6394f2fc-7fbe-434f-bb2d-00542c1f282a. 2 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajadus ja eesmärk Eelnõu koostamise tingis vajadus parandada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendada registrite pidamisega seotud halduskoormust ning luua selgemad õiguslikud alused andmevahetuseks, isikuandmete töötlemiseks ja registriandmete korrastamiseks. Praktikas on ilmnenud olukordi, kus katastritoimingute tulemusel ei vasta kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse kanne enam selle tegelikule ruumilisele paiknemisele looduses. Samuti sisaldavad kehtivad menetlused käsitsi toiminguid ja dubleerivaid tegevusi, mida on võimalik lihtsustada registrite andmevahetuse arendamise kaudu. Eelnõu eesmärk on suurendada registriandmete usaldusväärsust, parandada õigusselgust ning vähendada haldus- ja töökoormust. Eelnõu koostamise eesmärk on luua maa‑ ja kinnisvaraõiguse valdkonnas õigusselgus ning toimivad menetlused, tagades, et maakorraldustoimingute läbiviimine ja nende lõpetamiseks tehtavad kinnistusraamatu kanded moodustavad ühtse läbipaistva terviku. 2.2. Senine regulatsioon ja praktika Kehtiv maakorralduse, maakatastri ja kinnistusraamatu regulatsioon tugineb põhimõttele, et maakorraldustoimingud on haldus‑ ja registritoimingud, mille eesmärk on kinnisasjade piiride korrastamine, osade vahetamine ja maakasutuse otstarbekamaks muutmine. Maakorraldustoimingud viiakse läbi haldusorgani ehk Maa- ja Ruumiameti hallatavas elektroonilises katastripidamise keskkonnas maakorralduskava alusel ning nende tulemus kajastub katastriandmetes ja kinnistusraamatus. Lahendamist vajav probleem on maakatastri ja kinnistusraamatu andmete erinevus, eeskätt piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete puhul. Kehtiv õigus võimaldab katastris, s.o eelkõige kitsenduste kaardil, kajastada kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse ruumilist ulatust. Olukorras, kus katastriüksuste piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, ei võimalda kehtiv õigus neid erinevusi kinnistusraamatus nähtavaks teha. Praktikas tähendab see, et registrite kasutajad, sealhulgas notarid ja puudutatud isikud, ei pruugi kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada saada enne, kui see ilmneb tehingute või vaidluste käigus. Selline ebaselgus on majanduslikult koormav ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele. Lisaks on vajadus reguleerida katastriandmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise õiguslikku alust ja ulatust. Kuigi katastris on andmeid seni tähtajatult säilitatud, ei ole see põhimõte olnud seaduse tasandil sõnaselgelt sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmekaitse vaatenurgast kui ka andmete ajajoone seisukohalt, eriti olukordades, kus on vaja tugineda varasematele piiride, omandi ulatuse või menetluste andmetele. Kokkuvõttes iseloomustab praegust olukorda see, et kehtiv õigus ja selle rakendamine ei ole kooskõlas maakorraldustoimingute eesmärgiga. Menetluste pikenemine ja registriandmete ebakõlad on mõjutanud maakorralduse tegemist ning tekitanud põhjendamatut halduskoormust ja 3 bürokraatiat. Nende VTK‑s kirjeldatud probleemide lahendamiseks on vaja täpsustada regulatsiooni, et tagada ühtne rakenduspraktika ja toimiv registrite andmevahetus. 2.3. Kavandatavad lahendused Eelnõuga on ette nähtud kolm suuremat muudatust: Maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse reguleerimine ning automaatsete andmevahetuslahenduste võimaldamine nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, aitab tagada registriandmete ajakohasuse. Eesmärk on teha piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete ebatäpsus nähtavaks ilma, et see muudaks kinnisasja õiguslikku režiimi või looks uusi õigusi ja kohustusi. Õigusriigi seisukohalt ei saa olla eelistatud olukord, kus kaks riiklikku registrit sisaldavad samal põhjusel ebatäpseid andmeid, kuid see vastuolu on kasutajate eest varjatud. Kui katastrikande tegemiseks ei ole puudutatud isikute nõusolekud vajalikud, kuid toiminguga kaasneb vajadus muuta kinnistusraamatu kolmanda jao kandeid, küsitakse nõusolekuid nende õiguste ülekandmiseks. Nõusolekute mittesaamisel lisatakse kinnistusraamatusse informatiivne märge ja teavitatakse puudutatud isikuid. Katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete sõnaselge sätestamine seaduse tasandil tagab õiguskindluse ning ühtlasi võimaldab säilitada arhiiviväärtuslikuks tunnistatud katastri andmekogu ajalise järjepidevuse, mis on vajalik nii avalike ülesannete täitmisel kui ka kinnisasjadega seotud õigussuhete kindlakstegemisel. Kavandatud lahendused tagavad isikuandmete töötlemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning andmekaitseõiguse põhimõtetega. Tehnovõrkude ja -rajatiste omanike menetluskoormust vähendatakse olukordades, kus maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tõttu on vaja kanda avalikes huvides seatud piiratud asjaõigus, sealhulgas isiklik kasutusõigus, üle teise kinnistu registriossa. Eesmärk on võimaldada selliseid muudatusi teha selges menetlusraamistikus ning ilma täiendavate vorminõuete ja notariaalsete toiminguteta juhul, kui asjaõiguse sisu ei muutu. Sellega luuakse tehnovõrkude ja -rajatiste omanike antavatele nõusolekutele vormileevendus, mis toetab taristu järjepidevat toimimist, kiirendab menetlusi ning hoiab ära liigse haldus- ja ajakulu. Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud lahendused proportsionaalsed ja vahetult seotud eelnõu eesmärkidega, võimaldades tagada õigusselgust, registriandmete kvaliteeti ning kehtiva õiguse rakendamist, jättes samas ruumi väljatöötamiskavatsuses käsitletud laiemate küsimuste edasiseks etapiviisiliseks lahendamiseks. 2.4. VTK kooskõlastamise tulemused ja eelnõu vastavus Eelnõu väljatöötamiseks koostati 2025. aasta sügisel VTK3, milles kaardistati maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse rakendamisel ilmnenud peamised probleemid ning kaaluti võimalikke lahendusi. VTK kooskõlastamise käigus toetati üldiselt maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla parandamist, registrite automaatse andmevahetuse lihtsustamist ning menetluskoormuse vähendamist. Samas peeti oluliseks täpsustada kavandatavate muudatuste eesmärke, mõju, 3 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366. 4 registriandmete kooskõla käsitlevaid lahendusi, isikuandmete töötlemise regulatsiooni ja mõjuanalüüsi põhjendusi. Samuti rõhutati vajadust hinnata kavandatavate muudatuste mõju registrite usaldusväärsusele, menetluspraktikale ja puudutatud isikute õigustele. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud väljatöötamiskavatsuse koostamise ja kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet ning tuvastatud probleeme. Muudatused ei kujuta endast terviklikku reformi, vaid eelnõuga rakendatakse VTK-s käsitletud lahendusi etapiviisiliselt, keskendudes nendele küsimustele, mille õiguslik käsitlus on käesolevas etapis piisavalt küps ja mille regulatiivne lahendamine on esmajärjekorras vajalik. Eelnõuga viiakse muu hulgas ellu eelkõige need lahendused, mille puhul on kujunenud piisav rakenduspraktika. Ülejäänud VTK-s käsitletud probleemid eeldavad täiendavat analüüsi, põhjalikku avalikku arutelu ja laiemat huvirühmade kaasamist või etapiviisilist lahendamist ning neid käsitletakse eraldi edasistes õigusloomealgatustes. Järgmiste etappide ettevalmistamiseks on MKM teadus- ja arendusvooru raames sõlminud 2026. aastal kaheaastase uuringuprojekti (LÕIM) Tartu Ülikooliga. Projekti eesmärk on teha kindlaks kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste praeguse tööjaotuse peamised kitsaskohad maakorralduse otsustusprotsessis, töötada välja paremad lahendused ning analüüsida notari ja avaliku halduse rolli maakorraldustoimingute lõpetamise kinnistamisprotsessis. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Teiste seaduste muutmise sätete selgitused § 1. Maakatastriseaduse muudatused: § 1 punkt 1. Paragrahvi 1 lõike 2 muudatusega ajakohastatakse maakatastriseaduse terminoloogiat. Kehtivas lõikes kasutatakse mõistet „riigi põhiregister“, mis pärineb varasemast andmekogude seadusest ega ole kehtiva avaliku teabe seaduse kohane andmekogude õiguslik liigitus. Kehtivas avaliku teabe seaduses ei liigitata andmekogusid riigi põhiregistriteks, riiklikeks registriteks ja muudeks andmekogudeks, vaid reguleeritakse andmekogude asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Muudatus ei anna maakatastrile iseseisvat andmetöötluse alust ega loo eraldi andmetöötluse erikorda. Maakatastri pidamise eesmärk, töödeldavate andmete koosseis, andmeandjad, andmete säilitamine, juurdepääs ja väljastamine tulenevad maakatastriseadusest ning selle alusel antud õigusaktidest. Muudatus on terminoloogiline ja ei muuda maakatastri õiguslikku tähendust, katastripidaja ülesandeid ega katastriandmete kasutamise põhimõtteid. Kataster jääb riigi infosüsteemi kuuluvaks andmekoguks, mille pidamine on vajalik kinnisasjade ruumiandmete ja katastriandmete kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks seaduses sätestatud avalike ülesannete täitmisel. § 1 punkt 2. Eelnõuga täiendatakse § 2 punktiga 21, et siduda selgemalt katastri kui riikliku andmekogu pidamine elektroonilise katastri kui selle tehnilise keskkonnaga. Vajadus sellise seose selgemaks väljatoomiseks tuleneb eelkõige andmete säilitamist ja isikuandmete töötlemist puudutavast regulatsioonist. Seaduses kirjeldatakse elektroonilisse katastrisse kogutud andmeid, mistõttu peab olema üheselt arusaadav, et tegemist on maakatastri andmetega ning nende suhtes kohalduvad maakatastri pidamise eesmärk, andmekoosseis, säilitamise põhimõtted ja juurdepääsureeglid. Muudatus ei loo uut andmekogu ega laienda katastripidaja ülesandeid, vaid 5 üksnes täpsustab olemasoleva andmekogu ja selle elektroonilise pidamiskeskkonna omavahelist seost. § 1 punkt 3. Eelnõuga reguleeritakse § 3 lõikes 4 nimetatud andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamist. Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastris andmete säilitamine on jätkuvalt alaline, st andmeid ei kustutata. Tähtajatult hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja tuvastada eelmised seisundid, tõendada kellelegi mingi ajahetke andmete seisu või äärmuslikus olukorras pöörata katastrikanne tagasi ehk taastada endine seis. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente tähtajatult sõltumata sellest, missuguses vormis nad on katastrile esitatud. § 1 punkt 4. Eelnõuga muudetakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3, et täpsustada kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetust katastripidaja informatiivsete märgete tegemiseks. KRS § 7719 lõikes 3 on sätestatud, et maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmed edastab kinnistusraamatule maakataster. Lisaks muudetakse KRS § 7713 lõiget 1 üldsõnalisemaks ja sätestatakse märke sisu MaaKatS § 9 lõigetes 26–27. Kavandatava normi eesmärk ei ole täpsustada kahe registri vahelist andmevahetust, vaid teha märke abil nähtavaks piiriandmete parandamise või piiri kindlakstegemise tulemusel ilmnenud registriandmete erinevused. Katastriandmete parandamine ei ole MaaKS-i kohaselt eraldiseisev maakorraldustoiming, kuid sisult on see analoogne piiride kindlakstegemisega olukorras, kus kinnisasja omanikud piiri asukohas kokku ei lepi. Sellisel juhul registreeritakse kindlakstehtud piiri andmed maakatastris katastripidaja otsuse alusel, mis koostatakse maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri kindlakstegemise dokumentide põhjal (MaaKS § 10 lõige 63, MaaKatS § 8 lõiked 1 ja 31). Kehtiv õigus võimaldab katastris kajastada kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguse ruumilist ulatust. Kui katastriüksuste piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele ja kui seda piiratud õigust ei ole võimalik katastripidaja kinnistamisavalduse alusel õigesse registriossa üle kanda, siis eelnõuga kavandatava muudatuse jõustumise järel nähtub edaspidi kinnistusraamatust sellekohane märge. Tegemist on olukorraga, kus piiriandmete ebatäpsuse tõttu on piiratud asjaõigus seatud koormama kinnisasju ebaõigesti. Tegemist ei ole olukorraga, kus piiride muutmisega muudetakse andmed registrites ebaõigeks, vaid tehakse nähtavaks juba varem alusandmete ebatäpsusest tingitud vead. Katastripidaja märge (edaspidi märge) on seotud kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao kandega ning sõltub vastava kande olemasolust. Selliste märgete lisamine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. Informatiivse märke lisamine loob eeldused, et puudutatud isikud ja notarid on teadlikud probleemist, et piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus ei vasta enam kinnistusraamatu kandele, ning võimaldab puudutatud isikutel vajaduse korral omavahel kokkuleppeid sõlmida. Vaata täpsemalt § 1 punkti 10 selgitusi. § 1 punkt 5. Paragrahvi 4 lõikes 31 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „vahetuse“. Muudatus on terminoloogiline ja ajakohastab maakatastriseaduse sõnastust kooskõlas kehtiva andmekogude ja riigi infosüsteemi regulatsiooniga. Mõiste „ristkasutus“ pärineb varasemast andmekogude käsitlusest ega kirjelda piisavalt täpselt andmekogudevahelist andmete edastamist kehtiva õiguse tähenduses. Kehtivas õiguses on asjakohasem kasutada mõistet „andmevahetus“ või vastavas 6 kontekstis „andmete vahetamine“, sest andmekogudevaheline andmete liikumine peab tuginema seadusele või seaduse alusel antud õigusaktile ning toimuma selles määratud eesmärgil, juhtudel ja ulatuses. Muudatus ei loo uut andmetöötluse alust ega laienda maakatastri andmete saamise või väljastamise õigust. Andmevahetuse õiguslik alus, eesmärk, andmekoosseis ja ulatus peavad tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Terminoloogiline täpsustus aitab vältida ekslikku arusaama, et andmekogude „ristkasutus“ võiks iseenesest anda aluse andmete töötlemiseks või kasutada andmeid väljaspool õigusaktis sätestatud eesmärki. § 1 punkt 6. Paragrahvi 4 lõikes 41 asendatakse sõna „ristkasutuse“ sõnaga „andmevahetuse“. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 7. Paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 8. Paragrahvi 51 tekst muudetakse. Muudatus on seotud § 1 punktis 4 selgitatud terminoloogilise täpsustusega. § 1 punkt 9. Paragrahviga 52 luuakse katastripidajale selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ja andmete saamiseks teistest andmekogudest. Lõikega 1 sätestatakse üldine õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Tegemist on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e kohase avaliku ülesande täitmise alusega. Andmeid säilitatakse maakatastris üksnes juhul, kui need kuuluvad maakatastriseaduses sätestatud katastriandmete koosseisu või moodustavad osa katastrikande aluseks olevatest dokumentidest. Paragrahvi 52 alusel teistest andmekogudest saadud andmeid, mis ei kuulu katastriandmete koosseisu (MaaKatS § 9 lõike 2 punkt 7) ega katastrikande aluseks olevasse dokumenti, ei säilitata maakatastris iseseisva andmekoosseisuna, vaid kasutatakse menetluses päringu vastusena asjaolude kontrollimiseks. Need andmed on vajalikud, et täita seadusega katastripidajale pandud ülesannet. Lõikega 2 täpsustatakse, milliseid andmeid on katastripidajal õigus saada maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja haldusmenetluse läbiviimiseks. Andmete saamise õigus hõlmab andmeid, mida on vaja nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute tuvastamiseks, nendega suhtlemiseks, nende õigusliku seisundi kontrollimiseks ning kinnisasjaga seotud õiguste ja esindusõiguse väljaselgitamiseks. Alaliselt säilitatakse MaaKatS § 9 lõike 2 punktis 7 toodud isikuandmeid ja § 51 toodud kontaktandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks, sh kaasamiseks ja õiguspärasuse tõendamiseks. Kontaktandmed võimaldavad vajaduse korral tõendada teavitamiskohustuse täitmist kohtu-, järelevalve- või vaidlusmenetluses. Kuna katastripidamise raames läbiviidud maakorraldustoimingute ja piiride kindlakstegemisega seotud vaidluste algatamise võimalus ei ole ajaliselt piiratud ning katastrikanne võib olla aluseks kinnistusraamatu kannetele, on menetluse läbiviimise asjaolude tõendamine vajalik ka pika aja möödumisel. Kontaktandmete säilitamise eesmärk ei ole isikute hilisem kontakteerimine, vaid katastrikande aluseks olnud haldusmenetluse õiguspärasuse ja tõendatavuse tagamine. Muid käesolevas lõikes toodud andmeid andmebaasi ei salvestata ja kasutatakse üksnes esitluskujul. Katastripidajal on õigus saada rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisaks on tal õigus saada elukoha- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu 7 sõlmimise kohta, andmeid eestkoste ja isiku teovõime ning subjekti staatuse kohta, sealhulgas andmeid surma ja andmete puudumise kohta. Abieluvararegistrist on katastripidajal õigus saada andmeid abieluvaralepingu sõlmimise, abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta. Pärimisregistrist saab katastripidaja andmed isiku pärimismenetluse, pärimistunnistuse, pärandvara ühisusest osa võõrandamise ja pärija kohta. Äriregistrist on katastripidajal õigus saada juriidilise isiku ärinimi, registrikood, asukoha- ja kontaktandmed ning andmed esindusõiguse ja selle erisuste kohta. Äriregistrist saab katastripidaja andmed ka juriidilise isiku ärinime muutuse ning äriühingu ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta. Kinnistusraamatust on katastripidajal õigus saada andmeid kinnisasja ja kinnisasjaga seotud õiguste kohta. Kõik need andmed on katastripidajale vajalikud talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks, sealhulgas haldusmenetluse läbiviimiseks ning puudutatud isikute kaasamiseks ja teavitamiseks. § 1 punkt 10. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 9 lõigetega 26 ja 27. Eesti asjaõiguses ja sellega seonduvates eriseadustes tähistab termin „kitsendus“ omaniku õiguste piiramist avalikes huvides, naabrusõigustest tulenevalt või kolmandate isikute kasuks. Kitsendused jagunevad seadusjärgseteks, haldusaktiga seatuteks, kohtulahendist tulenevateks või tehingulisteks (AÕS § 140). Paljudel juhtudel on kitsenduse sisuks just piiratud asjaõiguse talumine. Maakorralduse käigus tuleb selgitada kinnisasja kitsendused (MaaKS § 14 lõige 1). Maakorraldustoimingute korral samas kinnistusregistriosas, piiride kindlakstegemisel ja piiriandmete parandamisel võib juhtuda, et kinnisasja piirid nihkuvad katastrikaardil4 ning piiratud asjaõigus hakkab seetõttu koormama osaliselt või täielikult naaberkinnistu registriosa. Selline olukord tekib, kuna ruumilise ulatusega seotud piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei muutu. Elektriliin, vee- või kanalisatsioonitorustik, juurdepääsutee või muu piiratud asjaõiguse alusel rajatud ehitis paikneb looduses kindlas kohas ega nihku katastripiiride muutumise tõttu. Kui aga katastriüksuste piirid toimingute tulemusel muutuvad, võib kinnistusraamatu registriossa kantud piiratud asjaõigus osutuda ebatäpseks. Sellisel juhul teavitab katastripidaja puudutatud isikuid katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ja vajaduse korral ka järgmistest sammudest, sealhulgas notariaalsete kokkulepete tegemise vajadusest. Tegemist on probleemidega, mis ilmnevad kaasuvalt maakorralduse ning piiride kindlakstegemise või piiriandmete parandamise käigus. Kui maakorraldust tehakse omanike kokkuleppel, siis on maakorralduse lõpuleviimise eelduseks puudutatud isikute nõusolekud ja vastavad kokkulepped piiratud asjaõiguste ülekandmiseks. Piiriandmete parandamisel ja piiride kindlakstegemisel ei ole isikute nõusolekud vajalikud, kuna nende tahtest ei saa sõltuda, kas piiriandmed parandatakse või omandi tegelik ulatus selgitatakse välja. Piiride nihkumise võib muu hulgas kaasa tuua katastriüksuse piiride ülemõõtmine, mille tulemusel saadakse mõõdistustehnoloogia arengu tõttu täpsemad andmed, samuti olukord, kus piiri asukoha kindlakstegemisel täpsustub piir looduses. Erinevalt omandi ulatusest ei rakendata piiratud 4 Kinnisasja piir võib katastrikaardil muutuda eelkõige piiriandmete parandamise, katastriüksuse ülemõõtmise või piiri looduses kindlakstegemise tulemusel. Selline vajadus tekib siis, kui varasemad piiriandmed on olnud ebatäpsed, piir ei ole maastikul selgelt tuvastatav või võimaldab uuem mõõdistus määrata piiri senisest täpsemalt. Sellisel juhul korrastatakse registriandmeid tegelikule olukorrale vastavaks. 8 asjaõiguste ruumilise asukoha määramisel täpsusnõudeid.5 See tekitab vastuolu ruumis asukohapõhiselt määratud ruumiandmete vahel: piiratud asjaõiguse ruumikuju asukoht on näiliselt absoluutne, samas kui katastriüksuse piiridele kehtivad matemaatilised reeglid ja mõõtmistäpsusest tulenevad piirmäärad. Probleeme esineb eelkõige maaüksustega, mis on mõõdistatud muul viisil kui riiklikus geodeetilises süsteemis. Katastripidaja vastutab selle eest, et kõik enne 2018. aasta 1. juulit tehtud kanded vastaksid algdokumentidele (MaaKatS § 211). Kui katastripidaja tuvastab vastuolud piiriandmetes, tuleb need katastris parandada. Piiriandmete täpsustumise või parandamise tulemusel võib selguda, et piiratud asjaõigus, mille ruumiline ulatus looduses ei ole muutunud, ei paikne enam selle kinnisasja piires või registriosas, millele see on kinnistusraamatus kantud. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kinnistusraamatu kanne ei vasta täielikult tegelikule olukorrale. Niisuguse lahknevusega võivad kaasneda kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttega seotud riskid. Eelkõige võib tõusetuda AÕS § 561 kohaldamise küsimus, mille tagajärjel võib õiguse omaja ilma jääda tema kasuks seatud õigusest või selle järjekohast. Ebaõige kande parandamine on reguleeritud AÕS §-ga 65, mille lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kanne võib olla formaalselt kehtiv, kuid selle seos piiratud asjaõiguse tegeliku ruumilise paiknemisega ei pruugi enam olla üheselt tuvastatav. Muudatuse eesmärk ei ole lugeda selliseid kandeid automaatselt ebaõigeks ega lahendada eraõiguslikke vaidlusi haldusmenetluses. Muudatuse eesmärk on tagada, et registriandmete lahknevus ei jääks varjatuks ning oleks nähtav nii puudutatud isikutele kui ka kinnistusraamatu kasutajatele. Registritevahelise lahknevuse nähtavaks tegemine võimaldab puudutatud isikutel hinnata kinnistusraamatu kannete korrastamise vajadust ja vähendab riski, et võimalikud vastuolud ilmnevad alles tehingu või kohtuvaidluse käigus. Näiteks AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt on võimalik teha kinnistusraamatusse märkeid (märkuseid), millega tehakse nähtavaks muid seadustest tuletatavaid asjaolusid.6 Õiguskirjanduses on selgitatud, et märkustel ei ole universaalset tähendust ja nendega on võimalik kinnistusraamatus teha nähtavaks asjaolusid, millel puudub konkreetne õiguslik tähendus, kuid mille eesmärk on avalikustamise kaudu parandada kinnistusraamatu kasutajate informeeritust. Selliseks on peetud ka piiratud asjaõiguste kohta käivat infot. Samuti ei ole need kanneteks kinnistusraamatu tähenduses ja seega ei oma järjekohta.7 Antud juhul on tegu informatiivse teabega, mis lisatakse kinnistusraamatusse registriosade juurde, et teha nähtavaks vastuolusid registriandmete ja tegeliku olukorra vahel looduses. Nii nagu eespool kirjeldatud märkustel AÕS-i tähenduses, ei ole ka eelnõuga kavandatavatel informatiivsetel märgetel õiguslikku tähendust, kuid erinevalt märgetest KRS-i või AÕS-i tähenduses on tegu vaid informatiivse teabega, mis esitatakse kinnistusregistris. Näiteks tehakse kehtiva õiguse kohaselt kinnistusraamatusse märge, kui kinnisasja piir on ebatäpne. Ka selle märke eesmärk on informeerida kinnisasja omanikke. 5 Katastriüksuse moodustamise kord sätestab, et katastrimõõdistamisel määratud piiripunkti plaanilise asendi suurim lubatud erinevus võrreldes varasemate mõõdistamisandmetega on tiheasustusega alal 0,20 meetrit ja muul alal 0,70 meetrit. Plaanimaterjalil moodustatud maaüksuse veamäär on 50 m (MaaKatS § 20 lõiked 12 ja 14). 6 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus: Käsiraamat. Tartu: Juura 2023, lk 129. 7 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus: Käsiraamat. Tartu: Juura 2023, lk 129–130. 9 Õigusriigi seisukohalt ei saa olla eelistatud olukord, kus kaks riiklikku registrit sisaldavad samal põhjusel ebatäpseid andmeid, kuid see vastuolu on kasutajate eest varjatud. Ainuüksi asjaolu, et kaks riiklikku registrit kajastavad omavahel kooskõlalisi andmeid, ei tähenda veel, et need andmed vastavad tegelikule olukorrale. Õiguslikult ei saa pidada eelistatavaks olukorda, kus nii maakatastris kui ka kinnistusraamatus kajastuvad samal põhjusel ebatäpsed andmed ning registrite kasutajatel puudub võimalus tuvastada tegeliku olukorra ja registriandmete lahknevust. Kui lugeda probleemseks üksnes olukorda, kus registrite erinevus on nähtav, tekiks paradoksaalne olukord, kus registrite usaldusväärsuse seisukohalt oleks eelistatud kahe registri omavaheline kooskõla ka juhul, kui mõlemad registrid kajastavad ebatäpset olukorda. Selline lähenemisviis ei oleks kooskõlas maakatastri pidamise eesmärgiga ega kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttega. Seetõttu on põhjendatud teha piiriandmete täpsustumise või parandamise tulemusel ilmnenud vastuolud registrikasutajatele nähtavaks ka juhul, kui piiratud asjaõiguse registrikannet ei ole võimalik samas menetluses korrastada. Vastuolu nähtavaks tegemine ei lahenda iseenesest eraõiguslikku küsimust ega määra lõplikult, kas tegemist on AÕS § 65 tähenduses ebaõige kandega, kuid võimaldab puudutatud isikutel hinnata oma õiguste kaitse vajadust ning vähendab riski, et võimalik probleem ilmneb alles kinnisasja võõrandamisel, koormamisel või kohtuvaidluse käigus. Piiratud asjaõigus võib tuleneda isikutevahelisest kokkuleppest mingi õiguse või kohustuse tagamiseks, kuid see võib olla seatud ka avalikes huvides tehnovõrgu talumiseks. Piiratud asjaõiguse asukoht looduses maakorralduse tulemusel ei muutu. Seetõttu ei saa piiratud asjaõigustega seotud tuvastatud probleemid takistada eelnimetatud toimingute lõpuleviimist. Informatiivse märke lisamine loob eelduse, et puudutatud isikud ja notarid on probleemidest teadlikud ning saavad vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima, näiteks hiljemalt kinnisasja võõrandamisel. See ühtlasi ennetab varjatud puudustega seotud vaidlusi. Märkeid lisatakse kinnistusraamatus kahte kohta: Esiteks: et piiriandmete parandamised ja piiride kindlakstegemised jõuaksid lõpuni ning omandi ulatus oleks registrites õigesti kajastatud, tuleb samade kinnisasjadega seotud piiratud asjaõigustega tuvastatud probleemide korral lisada automaatse andmevahetusega kinnistusraamatu kolmanda jao juurde informatiivne märge (skeem 1). Teiseks lisatakse sarnane märge koos lisainfoga kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao andmete juurde, mida eelnimetatud piiratud asjaõigus tegelikkuses ruumiliselt koormab, kuid mis ei kajastu kinnistusraamatus (skeem 2). Kinnistusraamatusse lisatakse kõikide registriosade juurde kolmanda jao pealkirja alla veebilink maakatastri kitsenduste kaardile, mille kaudu on võimalik tutvuda kinnisasju koormavate kitsenduste, sealhulgas piiratud asjaõigustega, sundvaldustega ja nende ruumilise ulatusega kaardil. Kitsenduste kaardile ei dubleerita kinnistusraamatu kannete sisu, millega on õigustatud isikul võimalik tutvuda e-kinnistusraamatus. Kitsenduste kaardil on tuvastatav piiratud asjaõiguse ruumiandmete tunnus ja võimalusel kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et eristada ebatäpsete asukohtadega asjaõiguste ruumikujusid. 10 Selliste märgete sissekandmine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. KRS § 771³ lõikes 4 on selgitatud, et kinnistusosakonnal ei ole teatamiskohustust maakatastrist kinnistusraamatusse ülevõetud andmete kande kohta. See kinnitab, et katastripidaja edastatav info (sh katastripidaja märked) jõuab kinnistusraamatusse seaduses ettenähtud korras. Katastripidaja ülesanne on esmalt hinnata võimalust kande korrastamiseks kehtivas õiguses sätestatud alustel. Kui õiguse ülekandmine on võimalik, esitab katastripidaja vastava kinnistamisavalduse. Kui õiguse ülekandmine ei ole võimalik puudutatud isikute nõusolekute puudumise, õiguste konkurentsi või muu õigusliku takistuse tõttu, lisatakse kinnistusraamatusse ja kitsenduste kaardile informatiivne märge ning puudutatud isikuid teavitatakse sellest. Seega märkeid ei lisata, kui piiriandmete parandamisel või piiride kindlakstegemisel on katastripidajal võimalik õigused ise üle kanda. Samuti ei lisata märkeid omanike tahtel algatatud maakorraldustoimingu lõpuleviimisel, kui selleks on peale omanike nõusolekute vaja ka puudutatud isikute nõusolekut. Märked esitab katastripidaja automaatse andmevahetuse käigus ja vajadusepõhiselt menetluste käigus. Puudutatud isikute teavitamise märgete seadmisest korraldab katastripidaja. Märked eemaldatakse registrist, kui isikud sõlmivad asjaõiguste kohta uued kokkulepped. Märgetega seotud muudatuste ja küsimuste korral tuleb pöörduda katastripidaja poole. 11 Skeem 1. 12 Skeem 2. § 1 punkt 11. MaaKatS § 12 lõike 1 kohaselt kannab katastripidaja kitsenduste kaardile kitsenduste ruumiandmed. Praktikas on aga ilmnenud, et üksnes ruumiandmete kajastamisest ei piisa olukordades, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel tekivad vastuolud piiratud asjaõiguste asukoha ja kinnistusraamatusse kantud andmete vahel. Selliseid juhtumeid esineb eelkõige siis, kui piiratud asjaõigus on seatud ajal, mil selle ruumiline ulatus ei olnud täpselt määratletud, ning hilisem katastriandmete täpsustamine või katastriüksuse piiride muutmine toob esile asjaolu, et piiratud asjaõiguse tegelik asukoht ei kattu enam 13 katastriüksusega, millele see kinnistusraamatus on kantud. Sellised vastuolud ei ole üksikjuhtumid ning nende arv suureneb katastriandmete kvaliteedi ja täpsuse paranemisel. Probleemi õiguslikku sisu ei ole sellistes olukordades võimalik ega ka vajalik lahendada üksnes katastriandmete või kinnistusraamatu kannete kaudu, kuna tegemist ei ole uue õiguse seadmise, olemasoleva õiguse muutmise ega kehtetuks tunnistamisega. Samas on oluline, et katastriandmeid, kitsenduste kaarti ja piiriandmeid kasutavad isikud oleksid võimalikest vastuoludest teadlikud, vältimaks eksitusi kinnisasja kasutamisel, võõrandamisel või edasiste toimingute kavandamisel. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette võimalus täiendada kitsenduste kaarti lisaks kitsenduste ruumikujudele ka katastripidaja märgetega, mis juhivad tähelepanu olukordadele, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel on ilmnenud probleem kinnistusraamatu registriosaga, kuhu piiratud asjaõigus on kantud. Tegemist on üksnes informatiivse iseloomuga andmetega, mille eesmärk on teha probleem avalikkusele nähtavaks. See omakorda loob võimaluse luua seos kinnistusraamatuga ja selles sisalduvate registriosa kannetega. § 1 punkt 12. Eelnõuga muudetakse § 15 lõiget 1, mis reguleerib maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete tähtajatut säilitamist. Maakataster on riigi põhiregister maakatastriseaduse kohaselt (MaaKatS § 1 lõige 2). Maakataster on andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist (MaaKatS § 2 punkt 1). Maakatastri loomisest alates kehtib põhimõte, et katastriandmed säilitatakse tähtajatult, ning seda põhimõtet on kirjeldatud keskkonnaministri 14. augusti 2018. aasta määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ ja selle eelnõu seletuskirjas8. Tähtajatult hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelnevaid katastriüksuste versioone ja nende loomisega seotud alusdokumente vaadata või mingi ajahetke andmete seisu teada. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente tähtajatult sõltumata sellest, millal ja missuguses vormis nad on katastrile esitatud. Katastriandmete, sealhulgas omaniku nime ja isikukoodi või sünniaja säilitamine on vajalik kinnisasjade õigussuhete ajaloo tuvastamiseks. Sellega tagatakse järjepidevus ja kontrollitavus. Katastripidamise üks ajendeid on olnud muu hulgas omandireform, mille tulemusel moodustatud kinnisasjade kohta hakati pidama riiklikku registrit. Maareformi käigus määratakse kinnisasjade esmased piirid ja maareformi menetluste toimikuid säilitatakse alatiselt (MaaRS § 44 lõige 1). Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse andmed ja dokumendid piiriandmete, maaüksuse plaani ja piiriprotokolli kohta ning muud asjas tähtsust omavad andmed ja dokumendid. Piiride asukoha kindlakstegemise nõude võib esitada mistahes ajahetkel ja sellel nõudel ei ole aegumistähtaega. Piisab sellest, et ilmneb piiri asukoha kindlakstegemise vajadus või omanik seda taotleb. Nende menetluste läbiviimine ilma alusdokumentideta ei olegi võimalik. MaaKS § 15 lõike 3 esimeses lauses on sätestatud: „Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel.“ Seega on need dokumendid ja andmed vältimatud piirivaidluste lahendamisel nii kohtueelses, st haldusmenetluses, kui ka kohtumenetluses. 8 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda järgmisel lingil: Katastriüksuse moodustamise kord – EIS. 14 Järelikult ei ole mõeldav, et omandi ulatust kajastavad algdokumendid ja muud olulised andmed, sealhulgas piiriprotokoll, kuuluksid tähtajalisele säilitamisele. Piiriprotokoll on dokument, mis kajastab isikute seost kinnisasja piiridega, piiride kättenäitamisel osalenud isikuid ja nende esitatud vastuväiteid. Samuti sisaldab piiriprotokoll piirimärkide infot ja piiri kulgemise kirjeldust. Piiriprotokoll on dokument, millega loetakse piiritähiste alalhoiukohustus kinnisasja omanikule üle läinuks. Juhul, kui kinnisasja omanik protokollitaval piiride maastikul kättenäitamisel (ja vajadusel piiri asukoha kindlakstegemisel) ei osale, loetakse piiritähiste alalhoiukohustus talle üle läinuks kutse saatmisega. Info maastikul osalejate ja kutse saatmise asjaolude kohta lisatakse piiriprotokollile. Samuti märgitakse piiriprotokolli info volitatud isikute osalemise kohta piiride maastikul kättenäitamise toimingus. AÕS §-s 129 on sätestatud, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha (piiri kindlakstegemine). Selline nõue ei aegu. Piiride kindlakstegemisel ja maaomandi ulatuse määramisel on maamõõtjatel kohustus tutvuda katastriarhiivi dokumentidega. Katastritoimingutes on samuti arhiiviandmetel oluline osa nii maamõõtjale kui ka katastripidajale endale. Neid andmeid vajavad maamõõtjad ainuüksi piiride kindlakstegemise menetlustes ning Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) ise piiride kindlakstegemise menetluste raames tulemuse kinnitamisel haldusaktide andmisel, kui maaomanikud ei jõua piiri asukohas kokkuleppele. Katastripidaja ülesanne on ka praegu maaregistri algdokumentide säilivuse tagamine (MaaKatS § 3 lõige 4). Samuti peab katastripidaja katastrikande aluseks olevate dokumentide ja andmete säilitamiseks arhiivi (MaaKatS § 15 lõige 1). Kuigi maaregistri andmete koosseis, sealhulgas omaniku isikuandmed, on kehtivas seaduses juba ammendavalt loetletud, ei ole seaduse tasandil sõnaselgelt sätestatud andmete säilitamise üldpõhimõte. Maakatastriseaduse alusel kehtestatud katastriüksuse moodustamise korra §-s 381 on sätestatud, et katastriandmeid säilitatakse tähtajatult. Seega ei ole tegemist uue põhimõttega, vaid kehtiva põhimõtte sõnaselge sätestamisega seaduse tasandil. Kataster on hinnatud arhiiviväärtuslikuks Rahvusarhiivi hindamisaktiga „Arhiiviväärtuslikud andmekogud“. Dokumentide hindamise käigus on Rahvusarhiiv oma 13. märtsi 2018. aasta hindamisotsusega nr 5-1/18/9 hinnanud maakatastri kannete dokumendid arhiiviväärtuslikuks. Arhiiviväärtuslikuks on hinnatud ka maakataster kui riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud andmekogu (RA 31. oktoobri 2017. aasta hindamisotsus nr 5-1/17/51). Seega on leitud, et neid andmeid tuleb ka edaspidi säilitada tähtajatult omandi järjepidevuse ja tulevikukindluse tarbeks. Võrdluseks saab tuua kinnistusraamatuseaduse, millega on sätestatud volitusnorm määruse tasandil säilitatavate andmete reguleerimiseks. Selle kohaselt säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid, kinnistuspäevikut ja neisse kantud andmeid tähtajatult. Andmete alaline säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on seotud konkreetsete avalike ülesannete ning katastri kui omandi ulatust ja omandi järjepidevust, kinnisasja asukohta kajastava ja seeläbi õiguskindlust tagava registri funktsiooniga. Muudatusega sätestatakse üheselt seaduse tasemel katastri loomisest alates kehtinud põhimõte, et katastrisse kogutud andmeid ja dokumente säilitatakse tähtajatult, kuivõrd see on vajalik katastri pidamise, õigus- ja hävimiskindluse ja avalike huvide tagamiseks ning omandi põhiõiguse otseseks tagamiseks tulevikus. 15 § 1 punkt 13. Eelnõuga täiendatakse maakatastriseaduse § 151 lõikega 11, millega sätestatakse elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud katastriüksuse omaniku isikuandmete alaline säilitamine. Elektroonilise katastri eesmärk on tagada kinnisasjade kohta usaldusväärsete ja ajakohaste alusandmete olemasolu ning nende kättesaadavus avalikkusele. Katastriandmetel on keskne roll kinnisomandi õiguskindluse tagamisel, ruumilisel planeerimisel, maksustamisel ning mitmete avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Seega on elektrooniline kataster tehnoloogiline keskkond ja infosüsteem, mille kaudu teostatakse maakatastri pidamist (MaaKatS § 1 lõige 2, § 2 punkt 1). Sellest tulenevalt on katastriandmete säilitamine oma olemuselt pikaajaline ja paljudel juhtudel ka ajaliselt piiramatu. Kuigi katastriandmed on seaduses sätestatud ulatuses avalikkusele kättesaadavad, ei tähenda see, et kõik elektroonilises katastris säilitatavad isikuandmed või katastrikande alusdokumendid oleksid avalikud samas ulatuses. Muudatusega sätestatakse seaduse tasemel sõnaselgelt, et § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmeid säilitatakse elektroonilises katastris tähtajatult. Menetluses kasutatud kontaktandmeid säilitatakse osana katastrikande alusdokumentidest menetluse õiguspärasuse tõendamiseks. Tegemist ei ole uue andmetöötlusega ega säilitatavate isikuandmete ringi laiendamisega. Muudatus on vajalik õigusselguse ja andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks, arvestades katastri kui riigi põhiregistri olemust ning katastriandmete keskset rolli kinnisomandi õiguskindluse tagamisel. Elektrooniline kataster ei ole üksnes jooksva andmetöötluse vahend, vaid registris kajastuvad andmed peavad võimaldama ka varasemate õiguslike olukordade tuvastamist ja tõendamist. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et mitmed katastrisse kogutavad dokumendid ja andmed ei ole sisuliselt kasutatavad ilma isikuandmeteta. Näiteks piiriprotokollid sisaldavad lisaks tehnilistele andmetele teavet selle kohta, millised isikud olid piiri kättenäitamisel kohal, millal nad kohal viibisid ning kas ja milliseid vastuväiteid nad esitasid (sh info volitatud isikute osalemise kohta). Samuti kajastatakse piiriprotokollis olukordi, kus kinnisasja omanik, kes on kutsutud piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale. Piiriprotokolli õiguslik tähendus ei piirdu üksnes mõõdistamise tehnilise fikseerimisega. Vastavalt maamõõtmise ja katastrimõõdistamise regulatsioonile loetakse kutse saatmisega piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ning omaniku piiride asukohaga nõustumine fikseeritakse piiriprotokolli kaudu. Seega on piiriprotokoll dokument, mis seob isiku konkreetse õigusliku tagajärjega. Isikuandmete eemaldamisel kaotaks selline dokument oma tõendusväärtuse ega võimaldaks tulevikus tuvastada, kas ja kuidas on isikut tema õigusi ja kohustusi puudutavatest asjaoludest teavitatud. Sellest tulenevalt ei ole piiriprotokollide ja teiste katastrikannete aluseks olevate dokumentide puhul võimalik ega põhjendatud isikuandmete kustutamine või anonüümimine pärast teatud aja möödumist. Andmete säilitamine on vajalik mitte üksnes katastri pidamise eesmärgil, vaid ka võimalike vaidluste lahendamiseks, haldusmenetluste kontrollitavuse tagamiseks ning õigussuhte ajajoone tõendamiseks. Tähtajatu säilitamine on lisaks põhjendatud asjaoluga, et maakataster ja selle alusdokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Katastrikande aluseks olevad dokumendid peavad võimaldama ka aastakümnete möödudes tuvastada kinnisasja piire, omandi ulatust ning omandiga seotud õigussuhteid. Piiri kindlakstegemise nõue ei aegu ning seetõttu peab riigil olema võimalik tugineda algdokumentidele kogu nende õigusliku tähenduse kestel. Täpsemalt on seda käsitletud § 1 16 punktis 7 esitatud põhjendustes. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkt e, kuna andmeid töödeldakse seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmiseks. Avalik ülesanne seisneb eelkõige maakatastri pidamises, maakorraldustoimingute tegemises, piiride kindlakstegemises, registriandmete õigsuse ja ajalise järjepidevuse tagamises ning kinnisasjadega seotud õigussuhete tõendamises. Muudatus ei loo uut isikuandmete töötlemise eesmärki ega laienda töödeldavate isikuandmete ringi, vaid sätestab seaduse tasandil senise katastriandmete säilitamise põhimõtte ja selle tähtajatu kestuse. Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmed hõlmavad eelkõige katastriüksuse omaniku nime, isikukoodi või sünniaega ning katastrikande aluseks olevates dokumentides esitatud menetlusosaliste isikuandmeid. Katastri alusdokumentides võivad sisalduda muud menetluse läbiviimiseks vajalikud andmed. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud seaduslikkuse, õigluse läbipaistvuse ja õiguspärase eesmärgi põhimõtted on täidetud, kuna töötlemine toimub seaduses sätestatud avalike ülesannete täitmiseks, eelkõige maakatastri pidamiseks, maakorraldustoimingute tegemiseks ja piiride kindlakstegemiseks ning andmete säilitamise eesmärk on seotud katastri pidamise ja kinnisasjadega seotud õigussuhete kontrollitavuse ja tõendamisega. Andmeid ei töödelda eesmärgil, mis oleks vastuolus nende kogumise eesmärgiga. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõte on tagatud, sest tähtajatult säilitatakse üksnes neid isikuandmeid, mis on vajalikud katastri pidamiseks, või neid isikuandmeid, mis moodustavad lahutamatu osa katastrikande aluseks olevatest dokumentidest. Isikuandmete eemaldamisel kaotaksid mitmed dokumendid, sealhulgas piiriprotokollid, oma tõendusväärtuse ning ei võimaldaks hiljem tuvastada menetlusosalisi, nende tahteavaldusi ega piiri kindlakstegemise menetluse asjaolusid. Kontaktandmeid säilitatakse tähtajatult üksnes juhul ja ulatuses, milles need sisalduvad katastri alusdokumendis, ning juhul, kui nende eraldamine kahjustaks dokumendi terviklikkust või tõendusväärtust. Seetõttu on vaja säilitada arhiivis ka tardkujul kogutud andmeid. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis d sätestatud õigsuse põhimõtet toetab asjaolu, et maakatastri pidamise käigus parandatakse pidevalt ebaõigeid andmeid ning ühtlasi säilitatakse ajaloolised andmekihid. Ajalooliste andmete säilitamine võimaldab kontrollida, millised andmed kehtisid konkreetsel ajahetkel ja milliste toimingute või menetluste tulemusel andmeid muudeti. See on vajalik isikute omandiõiguse ja selle järjepidevuse tagamiseks. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte kohaselt võib isikuandmeid säilitada kauem, kui on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, tingimusel et rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Käesoleval juhul on tähtajatu säilitamine põhjendatud sellega, et kataster ja selle alusdokumendid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks. Katastrikande aluseks olevad dokumendid peavad võimaldama ka aastakümnete möödudes usaldusväärselt tõendada omandi ulatust, menetlusosaliste tahteavaldusi ja kinnisasjaga seotud õigussuhteid. Kuna piiri kindlakstegemise nõue ei aegu, peab riigil olema võimalik tugineda maaüksuse moodustamise algdokumentidele. IKÜM artikli 89 lõige 1 ei ole iseseisev isikuandmete töötlemise õiguslik alus, vaid täpsustab avalikes huvides arhiveerimise korral kohaldatavaid kaitsemeetmeid. Seetõttu tugineb 17 isikuandmete töötlemine käesoleval juhul IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile e ja riigisiseses õiguses sätestatud avalikule ülesandele, samas kui IKÜM artikli 89 lõike 1 tähenduses tuleb tähtajatu säilitamise korral rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke kaitsemeetmeid. Sellisteks kaitsemeetmeteks on muu hulgas nimetatud andmete säilitamine avalikes huvides arhiveerimise eesmärgil. Kaitsemeetmetena rakendatakse andmete säilitamist riigi hallatavates infosüsteemides, rollipõhist juurdepääsu, andmete väljastamise eesmärgipõhist kontrolli ning rahvusarhiivi nõuete järgimist. Andmete säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on vajalik kinnisomandi kui põhiõiguse, õiguskindluse ja registriandmete kontrollitavuse tagamiseks. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis f ja lõikes 2 sätestatud usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse ja vastutuse põhimõtted on tagatud sellega, et andmete töötlemine toimub seaduses sätestatud pädevuse alusel ning katastri vastutav töötleja vastutab andmete turvalise säilitamise, juurdepääsu kontrolli ja töötlemise õiguspärasuse eest. Eeltoodust tulenevalt on § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud isikuandmete tähtajatu säilitamine vajalik, sobiv ja mõõdukas meede avaliku ülesande täitmiseks ning kinnisomandi õiguskindluse, registriandmete usaldusväärsuse ja arhiiviväärtuslike andmete säilimiseks. Töötlemine vastab IKÜM artikli 5 põhimõtetele, tugineb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktile e ning toimub IKÜM-i ja artikli 89 lõike 1 kohaste kaitsemeetmete rakendamisel. Muude elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sh eelnõuga kavandatavas paragrahvis 52 kirjeldatud andmekategooriate ning andmekogu logide säilitamise tähtajad täpsustatakse ministri määruse tasandil, arvestades andmete kasutamise eesmärki ja andmekaitse põhimõtteid. § 1 punkt 14. Eelnõuga täiendatakse maakatastriseaduse § 151 lõiget 3, millega täpsustatakse elektroonilisse katastrisse kogutud andmete säilitamise põhimõtted. Täienduse vajadus tuleneb muu hulgas andmekaitseseadusest, eelkõige isikuandmete töötlemise läbipaistvuse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Eelnõuga täidetakse see lünk ning viiakse andmete säilitamise regulatsioon kooskõlla katastripidamise eesmärgiga. Lõikes nähakse ette ka volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega sätestada üksikute andmeliikide koosseisu, täpsemad säilitamise tähtajad ja arhiveerimise või kustutamise täpsemad tingimused. Määrusega võib sätestada selliste seaduses nimetamata andmeliikide säilitamise tähtajad ja tingimused, mille osas seadus säilitamisaega ei reguleeri. Logiandmete koosseisu kuuluvad eelkõige andmed kasutaja tehtud tegevuste kohta, sealhulgas kasutaja rakendusse sisselogimine, toimingute ja vaadete avamine, funktsionaalsuste kasutamine ning failide allalaadimine. Logides kajastuvad tegevuse aeg, tegevuse liik ning tegevuse sooritanud isiku identifikaator, sealhulgas isikukood. Lisaks võivad logiandmed sisaldada teavet kasutatud ligipääsuviisi kohta ning tehnilisi metaandmeid, mis võimaldavad hinnata infosüsteemi kasutamise õiguspärasust ja tuvastada võimalikke rikkumisi. Andmete säilitamise regulatsioon arvestab ka isikuandmete kaitse nõudeid. Andmete säilitamine toimub avalikes huvides ning on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Täpsemate säilitamise, arhiveerimise ja võimaliku kustutamise tingimuste kehtestamisel tuleb määruse andmisel arvestada andmete kasutamise eesmärki ning isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid. 18 § 1 punkt 15. MaaKatS § 16 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga täpsustada maamõõtjale kättesaadavaks tehtavate isikuandmete koosseisu. Maamõõtjale tehakse maakorraldustoimingu või katastrimõõdistamise läbiviimiseks kättesaadavaks üksnes puudutatud katastriüksuste omanike tuvastamiseks ja nendega suhtlemiseks vajalikud andmed, eelkõige füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning rahvastiku- või äriregistrisse kantud elu- või asukoha andmed ja kontaktandmed. Andmete kasutamise eesmärk on tagada puudutatud isikute teavitamine ja kaasamine menetlusse. Isikuandmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. § 1 punkt 16. MaaKatS § 16 lõiget 41 täiendatakse eesmärgiga täpsustada maamõõtja kohustust kustutada või hävitada isikuandmed pärast nende töötlemise eesmärgi äralangemist. Maamõõtjale edastatakse MaaKatS § 16 lõike 4 alusel isikuandmeid üksnes katastrimõõdistuse tegemiseks ja sellega seotud dokumentide koostamiseks. Pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist katastrisse ja muudatuste tegemist kinnistusraamatusse puudub maamõõtjal üldjuhul edasine vajadus neid isikuandmeid säilitada. Kohustus kehtib juhul, kui menetluse tulemusena tehakse katastrikanne või kinnistusraamatu kanne, ja ka siis, kui katastri menetlus lõpeb kannet tegemata, näiteks taotluse tagasivõtmisel või kui menetlust ei viida lõpuni. Samuti tuleb isikuandmed kustutada juhul, kui menetluse käigus ei olnud vaja teha kinnistusraamatu kannet, sealhulgas automaatse andmevahetuse korral. Eesmärk on tagada, et maamõõtja ei säilitaks isikuandmeid pärast seda, kui nende kasutamise vajadus on ära langenud. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja säilitamise piiramise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Samas sätestatakse erand juhtudeks, kus isikuandmete edasiseks säilitamiseks on seadusest tulenev alus. § 2. Asjaõigusseaduse muudatused § 2 punkt 1. Tegemist on vormileevendusega, mis koostoimes AÕS §-s 226 toodud muudatustega võimaldab omanikel ilma notari vahenduseta kinnistuportaali teel esitada avalduse ja vajalikud kokkulepped või nõusolekud. Vormileevendus kehtib üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja nendega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete muutmisel, kui soovitakse ühendada kinnistuid, viia läbi maakorraldustoiminguid või parandada piiriandmeid. Käesolev muudatus lähtub põhimõttest, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest kinnistusregistriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Ülekandmisega viiakse registrikanne vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, muutmata seejuures olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid. § 2 punkt 2. Paragrahvi sisu täiendamiseks on vajalik muuta paragrahvi pealkirja. Muudatuse sisuks on kinnistusraamatu tähenduses isikliku kasutusõiguse ülekandmine ühest kinnistu registriosast teise registriossa teatud toimingute tagajärjel. § 2 punkt 3. Käesolev muudatus lähtub põhimõttest, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest kinnistusregistriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Ülekandmisega viiakse registrikanne vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, muutmata seejuures olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid. 19 Kui omanikud asuvad enda tahte alusel piire looduses muutma (nt MaaKS §-s 12 sätestatud juhul) või muud maakorraldustoimingut läbi viima, on neil võimalus asuda vastavaid kokkuleppeid ise sõlmima, kuivõrd piiride muudatus eeltoodud juhul on sõltuvuses omanike tahtest ega ole pelgalt seotud registriandmete või valede piiriandmetega. Sellisel juhul annavad maaomanikud nõusolekud piiride muutmiseks ja sellega seotud muudatusteks kinnistusraamatus, sealhulgas tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks. Õigus tehnovõrgu või -rajatisega seotud piiratud asjaõigust üle kanda ei kehti olukorras, kus soovitakse selle asukohta looduses muuta. Erisus eelnevast kehtib olukorras, kui tehnovõrku ei ole veel rajatud, kuid mille jaoks on sõlmitud servituudi kokkulepe ning mille asukoht looduses ei muutu. Lõikega 31 reguleeritakse olukorda, kus üle kantakse ühele isikule kuuluv avalikes huvides isiklik kasutusõigus. Sellisel juhul toimub ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning kanne tehakse teise kinnistusregistriosa esimesele vabale järjekohale, säilitades samas kõikide juba sellesse registriossa kantud õiguste senise järjekoha. Omaniku nõusolek ei ole vajalik. Kanne kustutatakse, kui piiratud asjaõigus enam senist kinnistusregistriosa muudatuste tulemusel ei koorma. Lõikega 32 käsitletakse olukorda, kus üle kantakse mitu avalikes huvides isiklikku kasutusõigust, mis kuuluvad eri isikutele. Sellisel juhul on ülekantavate õiguste omajatel võimalik kokku leppida üksnes ülekantavate õiguste omavahelises järjekohas. Säte ei võimalda kokku leppida selliste õiguste järjekoha muutmises, mida üle ei kanta, ega mõjutada nende õiguste järjekohta, mis on juba vastavas registriosas kehtivalt sisse kantud. Muudatus on kantud elulistest vajadustest tagada avalikes huvides isiklike kasutusõiguste korrektsed andmed riiklikes registrites. Muudatus käsitleb üksnes varem ehitatud ja looduses olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi või varem seatud servituudialasid. Kuna sundvaldusi kinnistusraamatusse ei kanta, puudub vajadus neid õigusi eraldi täpsustada kinnisasjadega tehtavate piirimuudatuste korral. Käesoleva muudatuse alusel tehtav kanne ei anna alust nõuda hüvitist või talumistasu tehnovõrgu olemasolu eest varasema perioodi eest ega kujuta endast uue piiratud asjaõiguse seadmist. Avalik-õiguslike puudutatud isikute õigused on kaitstud seaduse alusel, kui tehnovõrk või -rajatis on püstitatud enne 1999. aasta 1. aprilli ja see on rajatud avalikes huvides või on olemas juba enne maa esmakinnistamist (AÕS ja AÕSRS). Selliseid õigusi ei kanta ka kinnistusraamatusse. Maaomanik on kohustatud taluma ja lubama selle ehitamist oma kinnisasjale, kui see on vajalik avalikes huvides ehk on vajalik teiste kinnisasjade teenindamiseks (AÕS § 1581 lõige 1). Selline tehnovõrk kuulub tavaliselt võrguettevõtjale ja seda käsitatakse iseseisva asjana, mitte kinnisasja osana, kuna selle talumiseks seatakse sundvaldus või sõlmitakse kokkulepe (AÕS § 1581 lõiked 1 ja 3). TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole teenuse osutamiseks kasutatavate tehnorajatiste kohta leitud, et need muutuksid kinnisasja oluliseks osaks, sest tegemist on igal juhul kinnisasja näiliste osadega, mis on käibes vallasasjadena, ja asjaõiguse lõppemine seda seisundit ei muuda.9 Haldusaktiga seatav sundvaldus vastab oma sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lõige 2). Tehnovõrkude talumise kohustust tuleb käsitleda kehtivas õiguses terviklikult. KAHOS-e alusel haldusaktiga seatud sundvaldust ja seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta (AÕS § 53 lõige 1 koostoimes AÕS § 141 lõikega 1) ning sellised kitsendused ei konkureeri 9 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) 405 SE, seletuskiri. 20 kinnistusregistriossa kantud piiratud asjaõiguste järjekohtadega. Praktikas võib paljudel juhtudel sama tehnovõrk koormata erinevaid kinnisasju kas sundvalduse või eraõigusliku piiratud asjaõiguse kokkuleppe alusel. Seevastu tehinguga seatud kitsendus, milleks saab olla piiratud asjaõigus, kehtib vaid juhul, kui see on kinnistusraamatusse kantud (AÕS § 141 lõige 3). Avalikes huvides rajatud tehnovõrk peab olema kaitstud, sõltumata sellest, millise õigusliku instrumendiga on selle talumine tagatud. Sundvalduse või isikliku kasutusõiguse alusel avalikes huvides rajatud tehnovõrgu asukoht looduses ei muutu. See eksisteerib seal, kuhu ta on ehitatud. Samuti ei muutu ehitamata, kuid varem seatud kitsenduse asukoht. Samas võivad maakorraldustoimingute või katastripidaja poolt kinnisasja piiriandmete parandamise tulemusel muutuda kinnisasja piirid looduses või katastrikaardil. Kui avalikes huvides tehnovõrk on rajatud õiguslikul alusel, siis peab selle säilimine olema tagatud ka juhul, kui kinnisasjade piirid tehnovõrgu või -rajatise suhtes muutuvad ning selle tagajärjel satub tehnovõrk või -rajatis teisele kinnisasjale. Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-26-3798 kinnitab10, et avalikes huvides tehnovõrgu isiklik kasutusõigus võib tekkida ja püsida ka kokkuleppe alusel ning selle õiguslik alus peab olema kinnistusraamatus selgelt nähtav. TMS § 158 lõike 4 kohaselt ei lõpe enampakkumisel servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel. Riigikohtu selgituste kohaselt on selline täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima jääv õigus kinnisasja omaniku talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (mh isiklik kasutusõigus) (AÕS § 158 lõige 1 ja AÕS § 1581)11. Riigikohtu seisukoha järgi jääb seega seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (ka isiklik kasutusõigus) täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima ega lõpe. Seda aga üksnes juhul, kui isiklik kasutusõigus (talumiskohustuse kokkulepe, AÕS § 1581 lõige 4) on AÕS § 1581 alusel kantud kinnistusraamatusse kinnisasja asjaõigusliku kitsendusena avalikes huvides tehnorajatiste majandamiseks. Kavandatav AÕS § 226 muudatus toetab seda põhimõtet, võimaldades tehnovõrgu õiguse ülekandmist teise registriossa selgel ja lihtsustatud alusel, vältides sama õiguse korduvat seadmist ning sellega seotud bürokraatiat. Kehtiva õiguse kohaselt eeldab piiratud asjaõiguse ülekandmine teise kinnistusraamatu registriossa seda, et sama piiratud asjaõiguse omaja (nt Elektrilevi tehnovõrguvaldajana) sõlmib notariaalselt tõestatud vormis iseendaga kokkuleppe ülekantava õiguse järjekoha kohta. Selline olukord võib tekkida siis, kui maakorraldustoimingus osalevate kinnisasjade registriosades on sama puudutatud isiku kasuks sama tehnovõrgu või -rajatise jaoks kolmandas jaos isiklik kasutusõigus ja ühest registriosast tuleb õigus üle kanda teise registriossa. Kuna tegemist on sama isikuga, siis on iseendaga notariaalses vormis kokku leppimine isikut koormav (sh majanduslikult) ja sisuliselt ebamõistlik. Eluline probleem tekib ka juhul, kui maakorraldustoimingu või katastripidaja piiriandmete parandamise tulemusel kinnisasjade piirid täpsustuvad ning ühte kinnisasja koormanud isikliku kasutusõiguse ala hakkab ruumiliselt tervikuna või osaliselt paiknema teisel kinnisasjal, mida sama rajatise jaoks seatud isiklik kasutusõigus seni ei koormanud. Samuti võib see puudutada mitut avalikes huvides seatud piiratud asjaõigust. See on eeskätt tavaline ja problemaatiline pikkade tehnovõrkude (nt kaablite) rajamiseks seatud isiklike kasutusõiguste puhul, mis koormavad järjest paljusid kõrvuti paiknevaid kinnisasju. Tihti võib selline tehnovõrk olla rajatud teede äärde ning kui tee ja selle kõrval oleva kinnisasja vahelisi piiriandmeid parandatakse või piire muudetakse, võib ka isikliku kasutusõiguse ala sattuda 10 TrRnKm 2-26-3798/10. 11 Vt Riigikohtu lahendid nr 2-19-9046, punkt 14, ja nr 3-2-1-10-12, punktid 10–11. 21 naaberkinnisasjale. Seega on tegemist nii õigusliku kui ka elulise muudatusvajadusega, et kaitsta avalikku teenust pakkuvate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike õigusi. Maaomanik, kelle kinnisasjale võib õiguslikul alusel rajatud tehnovõrk või -rajatis näiteks piiride muutmise või piiriandmete parandamise tõttu sattuda, peab taluma õiguse ülekandmist oma kinnisasjale ja ei pea ise selleks toiminguid tegema ega nõusolekut andma. Maaomanikku peab katastripidaja õiguse ülekandmisest teavitama. Piir võib looduses muutuda ka maaomaniku tahteta, näiteks siis, kui on vajadus piir kindlaks teha ja katastripidaja määrab piiri tegeliku asukoha haldusaktiga. Seda tingib olukord, kus piirid võivad olla algselt ebaõigesti määratud ja maaomanikel ega isikliku kasutusõiguse omajal ei saa tekkida õigustatud ootust ebaõige olukorra jätkumisele. Tegemist on olukorraga, kus tehnovõrk on alati koormanud kinnisasja, kuna see asub looduses endiselt samas asukohas, kuhu see on ehitatud, kuid vastav õigus ei kajastu õiges registriosas. Seetõttu on tegemist õiguse ülekandmisega, mitte uue õiguse seadmisega. Analoogne õigus piiratud isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks teise registriossa on praegu katastripidajal kinnistusraamatu teise jakku kantud õiguste puhul (MaaKS § 11 lõige 4). Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad samale isikule või kui on soov kanda selline õigus kõikidest õigustest viimasele järjekohale, on otstarbekas õiguse ülekandmisel järjekoha muutmisel ette näha vormileevendusena digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vorm. Tahteavalduse sisu peab jääma samaks ja omanike nõusolek ei ole vajalik. Kanne tehakse ainult viimasele (esimesele vabale) järjekohale ja kandeavalduses ei pea järjekohta väljendama. Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad eri isikutele, on vajalik nende tahteavaldus. Selle probleemi lahendamiseks saavad avalikes huvides asjaõiguste omajad järjekoha kokkulepet sõlmida omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis, tingimusel et ühegi varem registriosasse sisse kantud õiguse järjekoht ei muutu. Kui soovitakse kanda mitu õigust ühele ja samale järjekohale, on vaja kokkulepet või selgelt avaldatud nõusolekut. Järjekoha muudatuseks loetakse ka seda, kui õigus jagab järjekohta teise õigusega. Lahendus vähendab avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguste omajate koormust notariaalselt tõestatud vormis järjekohtade kokkulepete tegemisel ning hoiab kokku aega ja raha. Samuti vähendab see mitme tehnovõrgu puhul kinnistuomanike kulu. Tegemist on olulise halduskoormust ja bürokraatiat kahandava leevendusega. Lisaks on see seotud väikeste riskidega, kuna majandus- ja kutsetegevuses avalikku teenust pakkuva isikliku kasutusõigusega õigustatud isiku puhul võib eeldada suuremat teadlikkust kinnistusraamatu järjekohtade olemusest ja tagajärgedest, mis võivad saabuda täitemenetluses, kui õigus asub sundtäitmist võimaldavast õigusest järjekohas tagapool. Näide. Registriosas X on juba sisse kantud: 1. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus; 2. vee‑ettevõtja B isiklik kasutusõigus; 3. servituut; 22  4. hüpoteek. Registriosas Y on sisse kantud: 1. sideettevõtja C isiklik kasutusõigus; 2. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus; 3. servituut. Ülekantavad õigused. Registriosast Y kantakse registriossa X üle sideettevõtja C ja võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus (edaspidi ülekantavad isiklikud kasutusõigused). Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad saavad digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega leppida kokku üksnes nende ülekantavate õiguste omavahelise järjekorra, st nad võivad kokku leppida, et kantakse tahapoole teistest õigustest: 1. mõlemad õigused kantakse registriossa X samale viimasele vabale järjekohale või 2. sideettevõtja C õigus kantakse võrguettevõtja A õigusest ettepoole või 3. võrguettevõtja A õigus kantakse sideettevõtja C õigusest ettepoole. Kui lisaks isiklikele kasutusõigustele on vaja registriossa X üle kanda ka servituut, siis servituudi ülekandmise vorminõuded tulenevad vastava servituudi ülekandmise alusest (sh AÕS § 54 kohaldumise korral notariaalselt tõestatud kokkuleppe nõue). Sellisel juhul saavad sideettevõtja C ja võrguettevõtja A oma ülekantavate isiklike kasutusõiguste omavahelise järjekorra üle endiselt kokku leppida digitaalselt, kuid nad ei saa digitaalselt kokku leppida nende õiguste paigutamises servituudiga samale järjekohale või servituudist ettepoole, kui see eeldaks servituudi õigustatud isiku osalemist ja notariaalset vormi. Teisisõnu: digitaalselt saab kokku leppida üksnes sellise tulemuse, kus ülekantavad isiklikud kasutusõigused paigutuvad servituudi suhtes viisil, mis ei muuda servituudi positsiooni ega eelda servituudi ümberkujundamist. Kõik registriosas X juba olemasolevad õigused ja nende järjekohad jäävad muutumatuks. Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad ei saa kokkuleppega: 1. muuta registriosas X juba sisse kantud võrguettevõtja A varasema (enne ülekannet olemas olnud) isikliku kasutusõiguse järjekohta; 2. muuta vee‑ettevõtja B isikliku kasutusõiguse järjekohta; 3. muuta servituudi või hüpoteegi järjekohta. Selliste õiguste järjekoha muutmine, mida üle ei kanta, ei ole ülekandmise kokkuleppe ese, vaid oleks eraldiseisev järjekoha muutmise toiming, millele kohalduvad üldised asjaõiguse põhimõtted. 23 § 3. Kinnistusraamatuseaduse muudatused § 3 punkt 1. Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikes 3 on sätestatud, et registriosa esimesse jakku kantavate andmete (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) esitamine ja muutmine toimub riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel. Tegemist on andmetega, millel ei ole asjaõiguslikku tähendust ja mis pärinevad riiklikust registrist – katastrist. Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 3 muutmine võimaldab üle minna taotluspõhiselt menetluselt automaatsele andmevahetusele juhul, kui see õigussuhteid ei mõjuta. Praktikas on tegemist tehnilise ja sisulises mõttes formaalse menetlusega, mille käigus korrigeeritakse kinnistusraamatus andmeid, mis on juba riigi maakatastris ajakohastatud. Taotluspõhine menetlus ei loo nendes olukordades sisulist lisaväärtust, kuid põhjustab täiendavat menetluskoormust ning aeglustab andmete ajakohastamist. Muudatus puudutab üksnes § 13 lõikes 2 nimetatud olukordi ega muuda KRS § 13 lõigetes 3, 31 ja 4 sätestatud menetlusi. Seega ei laiene automaatne andmevahetus juhtumitele, kus andmete muutmine võib mõjutada isikute õigusi või asjaõiguslikku olukorda. Muudatus ei piira kinnisasja omanike ega teiste puudutatud isikute õigusi. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid ega kohustusi kinnisasja omanikele ega teistele isikutele. Automaatne andmevahetus toimub juba praegu olemasolevate riiklike infosüsteemide (X-tee) kaudu.12 § 3 punkt 2. Kehtiv kolmanda jao kannete muutmise regulatsioon on selgelt piiritletud MaaKS § 12 alusel tehtavate toimingutega KRS § 15 lõike 3 kohaselt. See ei võimalda normi laiendavat tõlgendamist olukordades, kus piiride täpsustamine ei nõua eeldusena puudutatud isikute nõusolekut piiriandmete parandamiseks või piiride kindlakstegemisel. Muudatusega laiendatakse katastripidaja võimalust esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kolmanda jao kannete korrastamiseks ka piiriandmete parandamise ja piiri kindlakstegemise juhtudele. Muudatus võimaldab viia piiratud asjaõiguse kande vastavusse õiguse tegeliku ruumilise paiknemisega, kui õiguse sisu ega ulatus looduses ei muutu. Muudatus ei mõjuta eelnimetatud toiminguid, kui neid tehakse üksnes registriosa esimeses jaos. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 26. septembri 2025. aasta kohtuasjas 3-22-1376/67, et MaaKS § 15 alusel piiri kindlakstegemise sisu on tegelikkusele vastavate piirisuhete tuvastamine looduses (s.o faktilise asjaolu tuvastamine) ja selle kandmine kaardile, kuid selle käigus ei toimu kinnisomandi käsutamist AÕS-i tähenduses. MaaKS § 15 kohaldub olukorras, kus piiri täpne asukoht ei ole teada, kuid see tuleb objektiivselt välja selgitada.13 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi maakatastrisse kantud piiriandmetel ei ole omandiõiguse tekkimise ja ulatuse seisukohalt õigustloovat tähendust, peavad maakatastrisse kantud piiriandmed siiski olema õiged. Sellistele andmetele tuginetakse sageli kinnisasjade ostu-müügi tehingutes (punkt 19). Kohtupraktika kohaselt ei muuda katastrimõõdistamisel tehtud vead ega nende alusel maakatastrisse kantud ebaõiged piiri‑ ja pindalaandmed kinnisasja tegelikke omadusi ega omandiõiguse ulatust. Kui vaidlusalune maa‑ala kuulus tegelike piiride järgi algselt teise, ajaliselt 12 Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine. Vabariigi Valitsus, 16.03.2007, nr 81. – RT I, 09.11.2022, 15. 13 vt ka Riigikohtu 12. juuni 2012. aasta otsus nr 3-2-1-67-12, punktid 23–25; 8. veebruari 2012. aasta otsus nr 3-2-1- 156-11, punkt 31 ning MaaKS § 2 lõige 5, kinnistusraamatuseaduse § 13 lõige 2. 24 varem moodustatud ja kinnistatud kinnisasja koosseisu, ei saa sellele alale teisel isikul omandiõigus tekkida ega seda ka hiljem edasi võõrandada. See puudutab ka piiratud asjaõiguste omajate õigusi. Piiri asukoht katastriandmetes võib täpsustuda mistahes maakorraldustoimingu puhul, sealhulgas piiri kindlakstegemise või piiriandmete parandamise tulemusel. Kui seetõttu katastriüksuse piirid nihkuvad, võib see kaasa tuua katastriüksuse ulatuse nihkumise selliselt, et registriossa kantud servituut ei jää enam ruumiliselt sellele katastriüksusele ning registriossa kantud servituudikanne muutub valeks, sest looduses servituudialaga seotud rajatise asukoht ei muutu. Tegemist on olukorraga, kus ebaõigete või ebatäpsete alusandmete tõttu ei ole registris olevad piiriandmed õiged ning nii nagu kinnisasja omanikel, ei saa ka piiratud asjaõiguste omajatel tekkida õigustatud ootust senise olukorra jätkumisele, kus eelnimetatud asjaõigus koormab kinnistu registriosa, millel ta tegelikult looduses ei asu. Maakatastris kajastatud piiride alusel arvutatud kinnisasja pindala andmetele tuginetakse näiteks ka maamaksu määramisel. Ebaõigete maakatastri andmete tõttu võib tekkida kahju isikutele, kes nende andmete õigsust eeldades neile tuginevad. Seetõttu ei ole põhjendatud seada ebaõige registrikande parandamist sõltuvusse maaomanike nõusolekust. Katastripidajal peab sarnaselt teiste maakorraldustoimingutega olema õigus esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kolmanda jao kannete ümbertõstmiseks. Piiriandmete parandamine on üldjuhul toiming, mille käigus muudetakse katastriüksuse andmeid registrites. Kinnistamisavaldus esitatakse piiriandmete parandamiseks edaspidi vaid juhul, kui selle käigus on vajadus muuta kolmanda jao andmeid. Kui piiriandmete parandamise käigus muutuvad vaid esimese jao andmed, siis toimub see edaspidi jätkuvalt automaatselt (KRS § 13 lõiked 2 ja 3). Piiride parandamise või katastriandmete tehnilise täpsustamise korral ei ole katastrikande tegemise eelduseks kinnisasja omaniku ega piiratud asjaõiguste omajate nõusolekute olemasolu, kui katastriüksuse piiri, kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Samas eeldab kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguste ülekandmine või nende ruumilise seose kajastamine vastavate õiguste omajate nõusolekut. Kui toimingu käigus saadakse vajalikud nõusolekud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks ja asjaõiguste vahel puudub järjekohtade konflikt, viiakse toiming lõpuni katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. Nõusolekute puudumisel piirdub toiming katastrikandega ega too kaasa kinnistusraamatu kolmanda jao kannete muutmist ning piiratud asjaõiguse kohta lisatakse katastripidaja märge. Lisaks tuleb katastripidajal teavitada piiratud asjaõiguste omajaid HMS-is toodud üldkorras. § 3 punkt 3. KRS § 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku nõusolekut vaja, kui avaldaja taotleb sellise õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud. Praktikas on tekkinud erinev arusaam KRS § 495 rakendamisel, mis reguleerib kinnistusraamatu kande kustutamist tähtpäeva saabumisel. KRS § 495 sõnastusest võib aru saada ka selliselt, et puudutatud isiku nõusolek ei ole kustutamisel vajalik ainult juhul, kui kandes on KRS § 494 lõike 3 kohane märkus. KRS § 495 muudatuse mõte oli, et kustutamisel ei ole nõusolekut vaja, kui tähtaeg on möödas. Selguse mõttes lisatakse eraldi säte tähtajalise õiguse või märkuse kustutamise kohta. § 3 punkt 4. KRS § 493 lõiget 4 muudetakse, et ühtlustada kinnistusraamatu kandes viitamise korda. KRS § 24 punktis 2 on sätestatud, et kande tekst sisaldab viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. AÕS § 571 kohaselt võib asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel õiguse sisu täpsustamiseks viidata kinnistusraamatu 25 kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele ja andmetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtivas KRS § 493 lõikes 4 on öeldud, et hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata kinnistamisavaldusele. Et ühtlustada praktika ning kinnistusraamatu kannetes viitamise kord, sätestatakse ka KRS § 493 lõikes 4 hoonestusõiguse sisu osas viitamine algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. § 3 punkt 5. KRS § 621 lõikega 3 täiendamise ettepanek tuli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt, kelle sõnul on praktikas vajadus parandada registripidaja enda tekitatud vigu. Kui pärast kinnistusraamatu kande allkirjastamist ilmneb eksimus, siis saab kinnistamiseks pädev kohtunikuabi selle parandada ametiülesannete korras, kandes esmalt õiguse juurde vastuväite ebaõige kande parandamiseks ning andes puudutatud isikutele õiguse esitada vastuväiteid. Tähtaja möödudes otsustab kohtunikuabi kande parandamise ning kandes märgitakse ka, millist ekslikku kannet see asendab. Muudatus annab paremad ja kiiremad võimalused parandada kinnistusraamatu kanded ilmselge eksimuse korral. § 3 punkt 6. KRS § 74 lõike 2 teist lauset muudetakse ning lisatakse katastripidaja nende isikute hulka, kellel on seaduslik alus kinnistustoimikuga. Lisaks kustutatakse esimene lause, kuna õigustatud huvi korral võib igaüks taotluse teha ja andmekogu omanik hindab õigustatud huvi. Katastripidaja juurdepääs põhineb avalikul ülesandel. Katastripidajal on seaduslik alus tutvuda kinnistustoimiku dokumentidega, et teha maakorralduse seaduslikkuse üle haldusjärelevalvet. Lisaks on kinnistustoimiku andmetele juurdepääs vajalik maakatastriseadusest tulenevate ülesannete täitmisel, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemisel ja katastritoimingute läbiviimisel. Katastripidaja kasutab kinnistustoimiku andmeid eelkõige kitsenduste, sealhulgas piiratud asjaõiguste ja nende õiguste omajate tuvastamisel, kinnistamisavalduse ettevalmistamisel ning kinnistusraamatu ja katastri andmete kooskõla tagamisel. Maakatastriseadus näeb kehtivas õiguses ette katastripidaja ja kinnistusameti andmevahetuse. Õigusselguse huvides tuleb „katastripidaja“ eraldi välja tuua KRS-is. Puudutatud isikute teavitamise korraldab katastripidaja, mistõttu on katastripidajal lisaks omanike andmetele vaja ka teiste puudutatud isikute andmeid. Praegu võimaldab kehtiv õigus katastripidajal väljastada maakorraldustoiminguga seotud katastriüksuste omanike isikute kontaktandmed maamõõtjale. See on vajalik, et maamõõtja saaks kaasata isikuid, tutvustada neile piire looduses jpm. § 3 punkt 7. KRS § 7713 lõikest 1 jäetakse välja viide registriosa esimesele jaole. Muudatus on vajalik seoses katastripidaja märgetega, mis on seotud piiratud asjaõiguste ebatäpsete ruumiandmetega. Kuna märked lisatakse peale esimese jao ka selle kinnistu registriosa kolmandasse jakku, kus on ebatäpsete ruumiandmetega piiratud asjaõigus, on vajalik võtta välja sõnad „I jao“, sest kinnistusraamatu ja maakatastri vahetatavate andmete täpsem koosseis on fikseeritud MaaKatS-is ning registriosa jagude eraldi märkimine sättes ei ole vajalik. Samuti laiendab nende sõnade väljajätmine maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse võimalusi piiratud asjaõiguste andmete vahetamiseks. See tähendab, et katastril ja kinnistusraamatul on õigus vahetada vajaminevaid andmeid lisaks esimesele jaole ka kolmanda jao kohta. § 3 punkt 8. 1. jaanuaril 2018 jõustus KRS § 7716 lõike 3 muudatus, mis andis korteriühistule õiguse tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega elektroonilises kinnistusraamatus. 15. märtsil 2019 jõustunud sama sätte uues sõnastuses jäid korteriühistud välja. KRS § 798 on rakendussättena eksitav ega ole ka enam ajakohane viitena KRS § 7716 lõike 3 teisele lausele (muudetud mitu korda). Seetõttu tunnistatakse rakendussäte kehtetuks ja sätestatakse KRS § 7716 26 lõikes 3 korteriühistute õigus tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega. Korteriühistu juhatus saab tutvuda temaga seotud korteriomandite registriosa andmetega. Korteriühistu vajab oma tegevuses igapäevaselt ajakohaseid korteriomanike andmeid. § 3 punkt 9. Seotud eelnõu § 3 punkti 8 selgitusega. § 4. Maakorraldusseaduse muudatused § 4 punkt 1. Maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 eesmärk on täpsustada, et maakorralduskava ja maakorraldustoiminguks esitatava taotluse vorminõuded reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega selgitatakse seaduse tasandil normihierarhiat ning luuakse selge seos maakorraldusseaduse ja registripidamist reguleeriva alamakti vahel. Väljatöötamiskavatsuses tuvastati, et kehtivas õiguses ei ole piisavalt selge, millises õigusaktis peavad olema sätestatud maakorralduskava ja taotluse vormilised nõuded. See on kaasa toonud olukordi, kus vorminõuete sisu otsitakse paralleelselt nii seadusest, määrustest kui ka juhendmaterjalidest, mis raskendab ühtse rakenduspraktika kujunemist. Maakorralduskavale esitatavaid nõudeid ei ole seni eraldi sätestatud. Kehtivas õiguses on reguleeritud üksnes maakorraldustoimingu taotluses esitatavad andmed, mis täpsustavad haldusmenetluse seaduses sätestatud üldnõudeid. Muudatus ei muuda maakorralduskava ega taotluse sisulisi eeldusi, vaid puudutab üksnes vorminõuete reguleerimise tasandit. Seetõttu ei kaasne sellega sisulist muutust isikute õigustes ega kohustustes. § 4 punkt 2. Kehtiva sõnastusega ei ole selgelt reguleeritud, millal võib piiri muutmise ja osade vahetamise menetluses piirduda üksnes kinnisasja osa hindamisega ning millal tuleb hinnata kinnisasja väärtust tervikuna. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maakorraldustoimingu mõju ei ulatu kinnisasja ülejäänud osale, ei ole kogu kinnisasja hindamine vajalik. Maakorralduse puhul on reeglina põhjendatud hinnata üksnes kinnisasjast vahetatavat ja kinnisasjale juurde liidetavat osa, sest hindamise eesmärk on välja selgitada, kas vahetatavad osad on samaväärsed või peavad osalised üksteisele osade väärtuse vahe hüvitama. Kui kinnisasjade vahetamisel või piiride muutmisel ei ole osalistele liidetavad ja vahetatavad maatükid võrdse väärtusega, tasakaalustatakse erinevus rahalise hüvitisega nende osaliste vahel, kelle vara väärtus vahetuse tulemusel suureneb. Üldjuhul on piiri muutmine ja osade vahetamine kasulik mõlemale või kõigile kavas olevatele kinnisasjadele, sest toimingu käigus korrastatakse piirid, lahendatakse juurdepääsud, tagatakse suurem privaatsus või saavutatakse muu eesmärk. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus maakorralduses osalevad erineva väärtustasemega kinnisasjad, näiteks erinevate maakasutuse sihtotstarvetega kinnisasjad, nagu elamumaa ja maatulundusmaa. Sellisel juhul võib lähtuda hindamisel sellest maakasutusest, millega maaeraldus liidetakse. Näiteks kui maatulundusmaast tehtav maaeraldus liidetakse elamumaa õuealale, võib seda hinnata elamu- või õuemaa väärtuse alusel ehk lähtuvalt sellest, millise kasutuse see pärast maakorraldust saab. Samas ei ole maakorralduses hindamise eesmärk hinnastada kasu (mastaabiefekt, parem juurdepääsetavus, tükeldumise kadumine, ehituspotentsiaali tekkimine vms), mida maakorraldustoiming iseenesest osalevatele kinnisasjadele kaasa toob. Hindamistegevust on vaja selgemini reguleerida, sest maakorralduse läbiviimisel võib hindamine olla kõige kulukam tegevus, kuid suurte kulude lisandumine teeb menetluse osalejatele kättesaamatuks. Juhul, kui maa korralise hindamise 27 tulemus kajastab kinnisasja harilikku väärtust, siis võib erinevate kõlvikute või erinevate sihtotstarvetega kinnisasjade ümberkorraldatavate osade väärtuse määramisel lähtuda korralise hindamise tulemustest. Kuna korraline hindamine on masshindamine ning mudelid on automaatsed, siis eelduslikult kajastab korralise hindamise tulemus harilikku väärtust eelkõige siis, kui maa parim kasutus (erakorralise hindamise korra § 4 lõige 5) vastab sihtotstarbele ning hindamine on läbi viidud hiljuti. § 4 punktid 3 ja 4. MaaKS § 16 lõike 3 ja § 23 lõike 3 muudatused on vajalikud rõhutamaks, et ka ümberkruntimiskava puhul ei ole vajadust hinnata kinnisasju tervikuna, vaid hindamine võib piirduda üksnes ümberkrunditava osa hindamisega. Esimese lause väljajätmine on vajalik, kuna selle sõnastust on praktikas tõlgendatud viisil, mis võib jätta mulje, et ümberkruntimisel tuleb alati hinnata kinnisasja tervikuna. See ei vasta ümberkruntimise eesmärgile ega praktikale olukorras, kus ümberkruntimine hõlmab üksnes osa kinnisasjast. Nii nagu lihtsa maakorralduse puhul, on ka ümberkruntimisel hindamise eesmärk võrrelda ümberkrunditavate kinnisasjade osade väärtusi, et osalised saaksid maakorraldusega tekkivat väärtuste vahet üksteisele õiglaselt hüvitada. Ümberkruntimisel koostatakse hindamise kaart Vabariigi Valitsuse 8. augusti 2025. aasta määrusega nr 63 sätestatud regulatsiooni alusel, mis on kehtestatud MaaKS § 25 lõike 6 alusel. § 5. Riigilõivuseaduse muudatused Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks kinnistusraamatus ega selle aluseks oleva kinnistamisavalduse tegemiseks ning sellisele toimingule ei kohaldata RLS §-s 80 sätestatud riigilõivu. Tegemist ei ole kinnistu jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmisega asjaõiguse käsutamise mõistes, vaid maakorraldustoiminguga, mille eesmärk on korrastada kinnisasja piirid ja omandi ulatus riiklikes registrites. Riigilõivu mittevõtmine on põhjendatud kaaluka avaliku huviga, sest see soodustab maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendab pooleli jäävate menetluste hulka ning aitab vältida olukorda, kus omandi ulatust kajastavad registriandmed jäävad ebatäpseks üksnes menetluskulu tõttu. Muudatus toetab seega registrite usaldusväärsust, õiguskindlust ja maa otstarbekamat kasutamist. Samuti väldib see topeltlõivustamise ohtu olukorras, kus kinnistu jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmise käigus tehakse muu hulgas maakorraldust. 3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs 3.2.1. AÕS § 54 lõike 2 täpsustuse ning AÕS § 226 lõigete 31 ja 32 kooskõla põhiseadusega Kavandatavad sätted võivad riivata maaomaniku õigust otsustada kinnisasja koormamise üle ning mõjutada kinnistusraamatu kande kaudu kinnisasja käsutamise ja väärtuse aspekte. Samuti kuuluvad piiratud asjaõigused (sh isiklik kasutusõigus) omandipõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu ka nende muutmine võib kujutada endast PS § 32 riivet. Tegemist ei ole omandi äravõtmisega PS § 32 teise lause tähenduses, vaid omandiõiguse piiramisega, mille lubatavust hinnatakse eeskätt PS § 11 alusel (vajalikkus ja proportsionaalsus). Riive on väheintensiivne, kuna regulatsioon ei muuda tehnovõrgu ega selle jaoks seatud kitsenduse asukohta ega laienda õiguse sisu, vaid puudutab kande ümberpaigutamist kinnistusregistris. Kuna muudatus kohaldub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele, tuleb hinnata, kas selline eristamine on objektiivselt põhjendatud ega too kaasa meelevaldset ebavõrdset kohtlemist (PS § 12, võrdsuspõhiõigus). 28 Muudatus puudutab kinnistusraamatu kannete ümberpaigutamist ning järjekoha kujunemist, mistõttu on oluline normi ettenähtavus, selgus ja tagasiulatuva mõju vältimine. Põhiõiguste piirangud peavad olema eesmärgiga võrreldes asjakohased ja proportsionaalsed ning seletuskirjas peab nähtuma, milliste põhiseaduse sätetega kooskõla on uuritud ja kuidas see on tagatud (PS §-d 10 ja 13, õiguskindlus, õiguspärane ootus, õigusselgus). Kavandatavate sätete eesmärgid on legitiimsed. Eesmärk on tagada avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatiste toimimise järjepidevus ehk elutähtsate teenuste toimepidevus. Samuti tagada kinnistusraamatu vastavus tegelikule olukorrale kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingute tegemisel ja piiriandmete parandamisel ning tugevdada õiguskindlust ja kolmandate isikute usaldust kinnistusraamatu vastu. Kinnistusraamatu õigsus ja usaldatavus on õigusriigi toimimise keskne element, millega välditakse vaidlusi ja vormilisi vastuolusid registriandmete korrastamisel. Riivel on õiguslik alus. Normi kvaliteedi seisukohalt on oluline, et piirang oleks selge, ühetähenduslik ja täpne ning seletuskiri annaks otsustajale piisava ülevaate nii eesmärgist kui ka mõjudest. Kavandatavad AÕS § 226 lõiked 31 ja 32 on piiritletud konkreetsete juhtumitega (kinnistute ühendamine, maakorraldustoiming, piiriandmete parandamine) ning sätestavad ülekandmise õigusliku raami (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus, mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekoha kokkulepe, teiste kannete järjekohasuhete muutmise keeld). Selline piiritlus toetab ettenähtavust ja õigusselgust. Proportsionaalsus (PS § 11) Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.14 Meede on sobiv, kuna võimaldab kanda avalikes huvides tehnovõrku puudutava isikliku kasutusõiguse sellesse kinnistusregistriossa, mis vastab kinnistu tegelikule asukohale pärast piirimuudatust või maakorraldustoimingut ning vähendab riski, et õiguse kanne jääb valesse registriossa ja muutub kolmandatele isikutele raskesti tuvastatavaks. Vajalikkuse hindamisel kaaluti järgmisi alternatiive:  õiguse uuesti seadmine (uued asjaõiguslepingud ja kõigi puudutatud kinnistuomanike nõusolekud), mis oleks oluliselt koormavam ning ohustab registriandmete õigsust ning tehnovõrkude järjepidevat õiguslikku alust ja kaitset;  automaatne ülekandmine ilma õiguse omaja avalduseta, mis oleks intensiivsem sekkumine omandipõhiõigusse menetlusgarantiide15 ja tahteavalduse puudumise tõttu. Kavandatav lahendus rakendub vajaduspõhiselt, tugineb õigustatud isiku avaldusele ning säilitab teiste kannete järjekohasuhted, mistõttu on see vähem riivav kui eeltoodud alternatiivid. 14 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15. 15 Tegemist on haldusmenetluse ja registrimenetlusega seotud tagatistega, mis vähendavad omandipõhiõiguse riive intensiivsust. Eeldab õiguse omaja tahteavaldust ja isikute teavitamist. Õiguse sisu ei muudeta ning toiming kajastub registrites, mis tagab järjepidevuse ja kontrollitavuse. Välistatakse õiguse omajate tahtest sõltumatu õiguse ümbertõstmine. 29 Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.16 Riive mõõdukust toetavad järgmised asjaolud:  regulatsioon ei ole suunatud uue asjaõiguse tekitamisele, vaid olemasoleva avalikes huvides tehnovõrku puudutava õiguse registris korrastamisele juhtudel, kus kinnistute piirid või registriosad muutuvad;  õiguse ülekandmisel tehtav kanne ei muuda võrguvaldaja õiguse kasutusala, vaid viib kande vastavusse tegeliku olukorraga looduses;  järjekoha kujunemine „esimesele vabale järjekohale“ ning mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekohasuhte kokkulepe piiravad mõju kolmandatele isikutele. Avalik huvi õiguskindluse, kinnistusraamatu usaldatavuse ja tehnovõrkude toimimise vastu kaalub selgelt üles maaomaniku õiguste riive, kuna muudatus tehakse üksnes kinnistusraamatus ja see vastab tegelikule olukorrale looduses. Võrdne kohtlemine (PS § 12) PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdsuspõhiõiguse kaitseala hõlmab kõik eluvaldkonnad, sh ettevõtluse.17 Regulatsiooni kohaldamisala piiramine üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele on põhjendatav objektiivse erisusega: tegemist on taristuga, mille toimimine teenib laia avalikkuse huvi ning mille paiknemine looduses ei sõltu kinnistusraamatu registriosa kandest, kuid mille sinna kandmine toetab riiklikesse registritesse kantud õiguste kaitset. Eristamine teistest eraõiguslikest servituutidest on seega asjakohane. Õiguskindlus, õiguspärane ootus ja tagasiulatuva mõju puudumine (PS §-d 10 ja 13) Normi mõju on piiritletud konkreetsete juhtumitega ning suunatud registriandmete korrastamisele, mis toetab õigusselgust ja ettenähtavust. Regulatsioon ei ole mõeldud tagasiulatuvate varaliste õiguste loomiseks ega „tagantjärele“ laiendamiseks, vaid olemasoleva olukorra korrektseks kajastamiseks registris. Tagasiulatuvat jõudu saab seadusele anda üksnes erandlikel juhtudel ja õiguskindlust rikkumata. Kavandatavad asjaõigusseaduse § 54 lõike 2 täpsustus ning AÕS § 226 lõiked 31 ja 32 võivad riivata omandipõhiõigust (PS § 32), kuid riive on seaduslik, teenib legitiimseid eesmärke ning on PS § 11 tähenduses proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). 3.2.2. Põhiõiguste riive märgete lahenduses Eelnõu riivab omandipõhiõigust (PS § 32) sel määral, et katastrisse ja kinnistusraamatusse lisatakse informatiivne märge, mis teeb nähtavaks kinnisasjaga seotud piiratud asjaõiguse või muu õigusliku olukorra, mis ei ole varasemalt olnud kolmandatele isikutele üheselt nähtav. Riive seisneb seega omaniku õigussfääri puudutava teabe avalikuks tegemises, mitte omandiõiguse sisulises kitsendamises. 16 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15. 17 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 13. 30 Riive eesmärk on suurendada õigusselgust ja läbipaistvust kinnisasjadega seotud õigussuhetes, kaitsta kolmandate isikute (nt omandajate, krediidiasutuste) õigustatud huve, ennetada vaidlusi, mis tulenevad varjatud või ebaselgetest piiratud asjaõigustest, ning tagada kinnistusraamatu ja katastri kui avalike registrite kooskõla ja usaldusväärsus. Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate vahenditega. Ilma märget nähtavaks tegemata jääks probleemne või ebaselge olukord varjatuks, sõltuks üksnes osapoolte teadlikkusest ning oleks kolmandatele isikutele raskesti tuvastatav. Alternatiiviks oleks kas riigi täielik sekkumatus (mis ei täida eesmärki) või vastupidi – sundkorras eraõiguslikesse ja erahuvisid tagavatesse õigussuhetesse (tee servituut jm) sekkumine, mis riivaks omaniku õigusi oluliselt intensiivsemalt. Riive on mõõdukas ja proportsionaalne, sest märge on informatiivne ega muuda omandiõiguse sisu. Märkega ei panda omanikule uusi kohustusi ega piiranguid. Riik ei sekku eraõiguslikesse kokkulepetesse ega muuda nende tingimusi. Avalik huvi õigusselguse ja usaldusväärsete riiklike registrite vastu kaalub üles riive vähese intensiivsuse. Lepinguvabadus (PS § 31) Eelnõu võib kaudselt puudutada lepinguvabadust (PS § 31), kuivõrd see käsitleb eraisikute vahelisi piiratud asjaõigusi ja nendega seotud kokkuleppeid. Märgete kandmisega riiklikesse registritesse ei sekku riik eraisikute vahelistesse kokkulepetesse, kuid toob välja ebakõlad, mis nendes õigussuhetes on ilmnenud. Eesmärk on teha olemasolevad õigussuhted nähtavaks ja hoida riigi sekkumine minimaalsena. Riive on minimaalne ja proportsionaalne, sest riik ei muuda eraõiguslike lepingute sisu, ei hinda kokkulepete õiglust ega tasusid ning ei kehtesta uusi kohustusi ega piiranguid. Märgetega tehakse üksnes nähtavaks need ebakõlad, mida eraisikud on kohustatud sellise teabe olemasolul korrigeerima. Kinnistusraamatu andmete ebaõigsuse korral on eraisikutel (nii õigustatud isikutel kui ka puudutatud isikutel) seadusest tulenevad õigused ja võimalused kannete parandamiseks või kustutamiseks. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (AÕS § 65 lõige 1). Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lõige 1). Riik ei saa eesmärki saavutada teisiti kui informeerimise kaudu, sest sundkorras sekkumine eraõiguslikesse kokkulepetesse oleks intensiivsem riive, kuid mittesekkumine jätaks avaliku huvi kaitseta ja vähendaks isikute usaldust riiklike registrite vastu. Eelnõu võib riivata ettevõtlusvabadust (PS § 31), sest muudatused puudutavad maamõõtjate, võrguettevõtjate ja notarite kutse- või majandustegevust. Riive on vähese intensiivsusega. Maamõõtjate töö sisu eelnõuga oluliselt ei muutu, kuna kitsenduste ja puudutatud õiguste tuvastamine on maakorraldustoimingute ja katastrimõõdistamise tavapärane osa. Võrguettevõtjate jaoks on mõju pigem soodne, sest avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete korrastamine muutub lihtsamaks ja vähem vorminõuetest sõltuvaks. Notarite ametialast tegevust muudatus ei piira, vaid vähendab vajadust notariaalsete kokkulepete sõlmimiseks olukordades, kus nende esemeks oleks üksnes registriandmete täpsustamine ega muudeta piiratud asjaõiguse sisu või ulatust. Seetõttu on võimalik ettevõtlusvabaduse riive sobiv, vajalik ja mõõdukas ning seda õigustab avalik huvi registriandmete õigusselguse ja usaldusväärsuse tagamiseks. 31 Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse riive (PS § 10) Märgete tegemisega võib isiku jaoks muutuda nähtavaks, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta tegelikku olukorda. See võib mõjutada isiku senist arusaama kinnisasja kasutamise või käsutamise võimalustest. Riive ei tulene siiski mitte sellest, et riik muudab õigussuhteid, vaid sellest, et varasem ebatäpne või puudulik teave muutub avalikuks. Tekkida ei saa õigustatud ootust, et ebaõige või ebaselge õiguslik olukord jääb varjatuks. Vastupidi, õiguskindlus eeldab, et registriandmed kajastavad tegelikku olukorda. Eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid ega kehtesta uusi kohustusi. Mida kauem on registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline vastuolu olnud nähtamatu, seda enam võib selle avalikuks tulek mõjutada isiku subjektiivseid ootusi, kuid see ei muuda riivet õiguslikult põhjendamatuks. Eesmärk on suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust ning vältida olukorda, kus looduses asub tehnovõrk või -rajatis kinnisasjal, kuid registrites seda teavet ei kajastu. Eesmärk on kaitsta õigussuhteid ja tagada puudutatud isikute usaldus registriandmete suhtes. Riive on proportsionaalne, sest eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid tagasiulatuvalt, samuti ei kehtesta uusi kohustusi ega sanktsioone. Õiguskindlus tervikuna suureneb, mitte ei vähene. Ilma muudatuseta jääks õiguskindlus näiliseks ja sõltuks juhtumipõhisest teabest. 3.2.3. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive isikuandmete töötlemisel (PS § 26) Eelnõu riivab PS § 26 kaitseala, kuna see hõlmab isikuandmete töötlemist riiklikes registrites, samuti teatud andmete avalikuks tegemist, andmete pikaajalist, sealhulgas tähtajatut säilitamist arhiivis. Riive seisneb eeskätt selles, et kinnisasjaga seotud andmed (mh isikuga seostatavad) on ka tulevikus leitavad ja neid säilitatakse tähtajatult. Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada, missuguseid andmeid ja millise tähtajaga kogutakse ja säilitatakse. See aitab tagada isikute õiguste tõhusa kaitse tulevikus, mis omakorda võimaldab muu hulgas piiride kindlakstegemist ja omandivaidluste lahendamist ka pika aja möödudes. Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride kindlakstegemiseks vajalikud andmed tähtajatult. Muudatuse eesmärk on tagada registrite ajalooline järjepidevus ja tõendusväärtus ning sellega ka omandi ulatuse absoluutne kaitse. Riive on proportsionaalne, sest töödeldakse üksnes eesmärgipäraseid ja minimaalselt vajalikke andmeid, mis on vajalikud katastriüksuse moodustamiseks ning sellega kaasnevate asjaolude selgitamiseks. Andmete säilitamine teenib selgelt määratletud õiguskaitselist eesmärki ning loob õigusselguse ka tulevastele maaomanikele, kuivõrd omandi ulatusega seotud õigused ja kohustused kanduvad üle igakordsele omanikule. Avalik huvi kaalub üles eraelu riive, arvestades selle mõõdukat intensiivsust. Andmete säilitamine ei toimu suvaliselt, vaid põhineb selgetel õigusnormidel. Riive on vajalik, sest piiride kindlakstegemise ega kaasomandi lõpetamise nõue ei aegu ning ilma katastriüksuse moodustamise aluseks olevate andmeteta ei ole võimalik mistahes ajahetkel omandi ulatust välja selgitada ega neid õigusi tegelikult realiseerida. Andmete valikuline või lühiajaline säilitamine tooks kaasa olukorra, kus õiguskaitse muutuks illusoorseks. 32 3.2.4. Menetluslik riive ja hea halduse põhimõte (PS § 14) Riive võib seisneda täiendavates kontrollides, omanike kaasamises ja nõusolekute küsimises. Eesmärk on tagada õiguste kaitse, vältida vigu kinnistusraamatu kannetes ja tagada menetluste õiguspärasus. Riive on proportsionaalne, sest kaasamine võimaldab isikutel asuda sõlmima vajalikke eraõiguslikke kokkuleppeid ning olla teadlik omandi ulatuse muudatustega kaasnevatest mõjudest või täpsemate mõõdistustulemuste alusel ilmnenud ebakõladest õiguslikes suhetes ja registriandmetes. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus teavitada huvitatud isikuid ja menetluskoormus on seega põhjendatud. Ilma kontrollideta suureneks ebaõigete registriandmete osakaal ja isikute õiguste rikkumise oht. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu reguleerimisesemel on puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise põhimõtteid, sealhulgas tähtajalise säilitamise seadusest tuletatavust, elektroonilise katastri kasutuslogide maksimaalset säilitustähtaega ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustust pärast töötlemise eesmärgi äralangemist. Eelnõu ei ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele ning eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu direktiivi, mistõttu ei lisata seletuskirjale vastavustabelit. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse kolm olulisemat muudatust. Esiteks täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning luuakse võimalus teha nähtavaks piiratud asjaõigustega seotud registriandmete ja tegeliku ruumilise paiknemise lahknevused. Teiseks sätestatakse selgemalt maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemise ja säilitamise ning logiandmete säilitamise põhimõtted. Kolmandaks lihtsustatakse avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamist juhul, kui õiguse sisu ega ulatus looduses ei muutu. Lisaks tehakse üksikuid täpsustusi kinnistusraamatumenetluse ja maakorraldusmenetluse vorminõuete kohta. Nimetatud muudatused mõjutavad eelkõige maaomanikke ja puudutatud isikuid, sealhulgas piiratud asjaõiguste omajaid, maamõõtjaid, notareid, tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke, Maa- ja Ruumiametit, Tartu Maakohtu kinnistusosakonda ning kohalikke omavalitsusi. Mõjuvaldkondadest on kesksemad õigusselgus ja isikuandmete kaitse, majanduslik mõju ja halduskoormus, riigivalitsemine ning infotehnoloogia ja -ühiskond. Samuti puudutavad muudatused kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kasutajaid laiemalt, sealhulgas kinnisasjade omandajaid, krediidiasutusi, arendajaid, korteriomanikke ning teisi isikuid, kes tuginevad registriandmetele kinnisasjade kasutamisel, hindamisel, võõrandamisel või koormamisel. 33 Eelnõuga ei kehtestata maaomanikele ega teistele isikutele uusi sisulisi kohustusi, vaid luuakse võimalused saada teavet ja olla kaasatud. Menetluslikud muudatused ei laienda isikute vastutust ega kohustuste ringi, vaid täpsustavad olemasolevate toimingute läbiviimise korda ning jaotavad menetlusrollid selgemalt haldusorgani ja registrite vahel. Mõjuvaldkondadest on eelnõu puhul kesksemad: 1. sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse); 2. majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus); 3. halduskorraldus ja riigivalitsemine; 4. infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjud. Keskkonnamõjud on hinnanguliselt väikesed, kuna eelnõu ei muuda maakasutuse sisulisi piiranguid ega keskkonnanõudeid, vaid täpsustab menetlusraamistikku ja registrite koostoimet. Mõju hinnatakse mõjuvaldkondade kaupa. Mõju kirjeldamisel kasutatakse kvalitatiivseid hinnanguid mõju ulatuse, mõju avaldumise sageduse ja ebasoovitava mõju riski kohta. Kvantitatiivseid näiteid kasutatakse seal, kus need on seletuskirja alusmaterjalis juba olemas. 6.1. Sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse) 6.1.1. Mõju inimeste õigustele ja õiguskindlusele Eelnõu sotsiaalne mõju avaldub eeskätt maaomanikele ja puudutatud isikutele, sealhulgas piiratud asjaõiguste omajatele (nt servituudi, isikliku kasutusõiguse või muu piiratud asjaõiguse omajad), kelle õigusi võib mõjutada maakorraldustoimingute, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemus. Kaudselt puudutab mõju ka isikuid, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmetele kinnisasjade kasutamisel, võõrandamisel või koormamisel (nt omandajad, krediidiasutused). Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige informatiivsete märgete regulatsiooni ja tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamise mõju. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu peamine sotsiaalne mõju seisneb õigusselguse ja -kindluse suurenemises olukordades, kus maakorraldustoimingute või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmneb vastuolu piiratud asjaõiguse tegeliku asukoha ja selle kohta tehtud registrikannete vahel. Kehtiva praktika kohaselt ei ole sellised vastuolud seni registritest alati selgelt nähtavad olnud, mistõttu ei pruugi puudutatud isikud ega kolmandad isikud neist teadlikud olla. Eelnõuga täpsustatakse kehtiva õiguse ja senise praktika alusel, et maakorraldustoiminguid või piiriandmete parandamisi ei peatata üksnes seetõttu, et piiratud asjaõiguse kanne võib osutuda registris ebatäpseks. Üldjuhul on maakorralduse lõpuleviimiseks vaja kõigi puudutatud isikute nõusolekuid KRS-i tähenduses. Levinud erijuhtudel, milleks on piiriandmete parandamine ja piiride kindlakstegemine, ei ole nõusolekud vajalikud, et toimingud oleks võimalik lõpuni viia. Eesmärk on selgitada välja omandi ulatus ja parandada piiriandmete ebatäpsused. Katastripidajale antakse võimalus teha ettepanek piiratud asjaõiguste teise registriossa ülekandmiseks või registriosast kustutamiseks. Kui selleks nõusolekuid siiski ei saada, tehakse vastuolu nähtavaks 34 informatiivse märke ja puudutatud isikute teavitamise kaudu. Regulatsioonis lähtutakse sellest, et maakorralduse või piiriandmete täpsustamise tulemusel ei muutu piiratud asjaõiguse tegelik ruumiline ulatus looduses, vaid muutuda võib üksnes registrikanne, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Eelnõu eesmärk on sellised vastuolulised olukorrad registrites nähtavaks teha, mitte piiratud asjaõiguse sisu muuta. Katastripidajal on HMS-ist tulenev teavitamiskohustus, et vähendada isikute õiguste kahjustamist ebatäpsete registriandmete tõttu. See kahandab riski, et isik avastab oma õiguste võimaliku kahjustamise alles hiljem, ja aitab seeläbi ennetada vaidlusi. Informatiivne märge ei loo, muuda ega kustuta asjaõigust ega piira omandiõiguse sisu, vaid juhib tähelepanu võimalikule lahknevusele registriandmete ja tegeliku olukorra vahel. See võimaldab puudutatud isikutel oma õigusi teostada ning vajaduse korral asuda eraõiguslikke kokkuleppeid tegema. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Muudatused puudutavad eeskätt maakorraldustoiminguid, mida tehakse katastripidaja otsuse alusel, ja registripõhiseid piiriandmete parandamisi, kus õiguste sisu ei muutu, kuid võib ilmneda vastuolu piiratud asjaõiguse ruumilise paiknemise ja registrikande vahel. Mõju sagedus Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja avaldub korduvates menetlustes. Aastas tehakse ligikaudu 11 000 katastritoimingut, millest umbes 7000 on piiriandmete parandamised ja umbes 4000 maakorraldustoimingud. Neist omakorda ligikaudu 600 on piiride muutmised või kinnisasjade osade vahetamised. Mõju avaldub igas sellises menetluses, kus tekib vajadus hinnata piiratud asjaõiguste ruumilist paiknemist seoses katastriandmete parandamisega või piiride kindlakstegemisega, samuti maakorraldustoimingu puhul, kus omanikud lepivad kokku piiride muutmises või osade vahetamises. Viimastel juhtudel on mõju positiivne, sest võimaldab puudutatud isikutel lihtsamini tutvuda kitsenduste andmetega. Mõju avaldub maaomanikele ka kõigi selliste toimingute korral, kui on vajadus märkida kitsenduste kaardile märge piiratud asjaõiguse paiknemise kohta võrreldes kinnistusraamatusse kantuga. Seos põhiõigustega Eelnõuga ei kehtestata AÕS § 226 alusel uusi omandiõiguse piiranguid ega muudeta olemasolevate õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike taotlusel või kokkuleppel või seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on võimalik omandiõiguse riive vormiline, mitte sisuline, ning kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsega. Märgete lisamisega õiguskindlus tervikuna suureneb, kuna registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline ebakõla tehakse avalikkusele varakult nähtavaks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava mõju risk on väike. Võimaliku negatiivse mõjuna võib esineda risk, et osa isikuid ei pruugi automaatse andmevahetuse korral kohe mõista muudatuste õiguslikku tähendust. Seda riski maandatakse HMS-ist tuleneva teavitamiskohustuse, informatiivsete märgete kasutamise, vaidlustamisvõimaluse säilitamise ja haldusorgani selgitamiskohustuse kaudu. Muudatuse mõjul võib tekkida risk tõlgenduseks, et katastripidaja asendab notariaalse tõestamise abil osalejatele õigussuhtes pakutava turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise. Risk 35 maandatakse sellega, et katastripidaja kontroll on kehtiva õiguse alusel seotud kande õigusliku aluse või keeldumise aluse tuvastamisega ning säilib puudutatud isikute nõusoleku nõue katastritoimingu tegemiseks, kui katastripidaja esitab kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Lisaks on üldine teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada isiku õigusi. 6.1.2. Mõju isikuandmete kaitsele Isikuandmete kaitsega seotud mõju puudutab eeskätt maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid ning teisi isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse maakatastris ja sellega seotud registrites (sh varasemad ja praegused omanikud, piiriprotokollides või muudes katastri algdokumentides kajastuvad isikud). Kaudselt puudutab mõju ka maamõõtjaid ja haldusorganeid, kes töötlevad isikuandmeid maakorraldustoimingute ettevalmistamisel ning läbiviimisel. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete seaduse tasandil täpsustamise, elektroonilise katastri kasutuslogide säilitustähtaja sätestamise ning maamõõtjale kättesaadavaks tehtud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustuse mõju. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu mõju isikuandmete kaitsele seisneb eelkõige õigusselguse ja läbipaistvuse suurenemises seoses maakatastrisse kogutavate isikuandmete säilitamisega. Katastris on andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja katastri algdokumente, säilitatud tähtajatult, kuid see põhimõte ei ole olnud seaduse tasandil sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmete säilitamise õigusliku aluse kui ka säilitamise kestuse osas. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil selgelt, et teatud katastrisse kogutavaid isikuandmeid säilitatakse tähtajatult, ning täpsustatakse elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste logimisega seotud andmete säilitamise tähtaega. Tegemist on senise katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete sõnaselge sätestamisega seaduse tasandil, mis võimaldab isikutel teada ja mõista, milliseid andmeid ning mis eesmärgil kogutakse ja säilitatakse. Isikuandmete alaline säilitamine on põhjendatud maakatastri kui riigi põhiregistri olemusega ning vajadusega tagada kinnisasjadega seotud õigussuhete ajaloo säilimine ja tuvastamine. Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride kindlakstegemiseks vajalikud andmed tähtajatult. Varasemate andmete ja dokumentide säilitamine on vältimatu, et neid saaks kasutada nii haldus- kui ka kohtumenetluses. Andmete säilitamise selge seaduslik alus toetab ka isikuandmete töötlemise õiguspärasust isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses. Lisaks nähakse eelnõuga ette riske maandav meede, mille kohaselt on maamõõtjal kohustus kustutada või hävitada isikuandmed pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. See täpsustus tugevdab andmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtete järgimist ning vähendab andmete põhjendamatu säilitamise riski väljaspool riiklikku registrit. Maamõõtjate puhul seisneb mõju eelkõige isikuandmete töötlemise ja säilitamise korra täpsustumises ning vajaduses arvestada katastrimõõdistuse ja maakorraldustoimingu käigus senisest selgemalt puudutatud isikute andmete kasutamise eesmärgi lõppemisega. Muudatus ei laienda maamõõtja ülesandeid mõõdistus- või maakorraldustöö sisulises osas, kuid täpsustab andmekaitsealast kohustust kustutada või hävitada isikuandmed pärast töötlemise eesmärgi äralangemist, kui edasiseks säilitamiseks puudub seadusest tulenev alus. 36 Mõju ulatus Mõju ulatus on väike. Kuigi andmete säilitamine ja andmekäitlus puudutab põhimõtteliselt kõiki arhiveeritud katastritoimikuid alates maakatastri loomisest, ei muudeta eelnõuga senist andmete kogumise, arhiveerimise ega kasutamise praktikat maakorraldustoimingutes või nende kättesaadavuses. Muudatused puudutavad eeskätt õiguslikku selgust ja normatiivset täpsustust. Mõju sagedus Mõju avaldub isikutele vajaduspõhiselt. Varasemate andmete kasutamine on vajalik eeskätt maakorraldustoimingutes, kus tuleb piiri asukoha väljaselgitamiseks tugineda varasematele andmetele, samuti kohtumenetlustes omandiga seotud küsimuste lahendamisel. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb üldjuhul rohkem kui kaks katastriüksust, ning sellele lisanduvad arvukad menetlusvälised päringud seoses omandireformi, omanike huvide, kohtuvaidluste ja muude juhtumitega. Arhiivi poole pöördutakse keskmiselt umbes 500 korda kuus. 30. aprilli 2026. aasta seisuga on katastris registreeritud 772 395 katastriüksust, millest maakorraldustoimingutes osalevate katastriüksuste osakaal jääb mõne protsendi juurde koguarvust. Seetõttu ei avaldu mõju üksikisikutele pidevalt. Samal ajal laadivad õigustatud isikud, eeskätt omanikud, plaani ja piiriprotokolli alla ligi 50 000 korral aastas. See näitab, et andmete kättesaadavus ja kasutusvajadus on jätkuvalt aktuaalsed ning mõju on pigem positiivne. Seos põhiõigustega Isikuandmete töötlemine ja säilitamine riivab põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kuid eelnõus sätestatud lahendus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Andmete säilitamine on seotud konkreetsete avalike ülesannete täitmisega ning on vajalik omandiõiguse ja õigussuhete kaitseks olukordades, kus nõuded ei aegu ja varasemate andmete olemasolu on vajalik vaidluste lahendamiseks. Eelnõuga ei laiendata säilitatavate andmete ringi võrreldes praeguse praktikaga, vaid tehakse säilitamise alus ja kestus seadusest üheselt tuletatavaks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava mõju risk on väike. Risk võib ilmneda andmete väärkasutusega. Risk maandatakse sellega, et eelnõuga seotakse säilitamine selgelt avalike ülesannete täitmise ja õigussuhete kontrollitavuse eesmärgiga ning antakse selge volitusnorm detailide täpsustamiseks rakendusaktides. Praktikas lähtutakse andmete väljastamisel juba praegu isikuandmete kaitse reeglitest ning seega praktikas midagi ei muutu. Muudatused mõjutavad elektroonilise katastri keskkonna kasutamise logide säilitamist ja nende kasutamist. Olulise riskimaandava meetmena pannakse maamõõtjale kohustus hävitada isikuandmed pärast kinnistusraamatus maamõõtja tööga seotud maakorraldustoimingu kande tegemist. Kokkuvõttes ei suurendata eelnõuga isikuandmete töötlemise mahtu ega intensiivsust, vaid tagatakse õigusselgus ja läbipaistvus, vähendades seeläbi õiguslikku ebamäärasust ning andmekaitsealaseid riske. 37 6.2. Majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus) 6.2.1. Mõju kodanike ja ettevõtjate kuludele Majanduslik mõju avaldub eeskätt maaomanikele (füüsilised isikud), ettevõtjatele ja kinnisasjadega tegelevatele majandustegevuse osalistele (nt arendajad, tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud), kelle jaoks maakorraldustoimingud, katastriandmete parandamine ja registrikannete korrastamine on seotud otsese raha- ja ajakuluga. Kaudselt avaldub mõju ka krediidiasutustele ja teistele turuosalistele, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmete ajakohasusele ning usaldusväärsusele. Selles mõjuvaldkonnas avaldub majanduslik mõju eelkõige hindamise lihtsustamise, maakorraldustoimingu lõpuleviimisega seotud riigilõivuvabastuse ning informatiivsete märgete kasutuselevõtu kaudu. Samuti tuleneb mõju avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmise vorminõuete leevendamisest, mis vähendab puudutatud isikute raha- ja ajakulu olukordades, kus õiguse sisu ega ruumiline ulatus looduses ei muutu. Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises olukordades, kus maakorraldustoimingute, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise käigus on praktikas tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele, mis ei ole õigussuhte sisust tulenevalt vajalikud. Menetlused on veninud või jäänud pooleli muu hulgas seetõttu, et registrite andmevahetus ei ole olnud piisavalt selge ning puudutatud isikutele ei ole alati olnud ettenähtav, millised täiendavad toimingud või kokkulepped võivad osutuda vajalikuks. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust, võimaldatakse ulatuslikumalt automaatseid andmevahetuslahendusi nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, ning nähakse ette informatiivsete märgete kasutamine piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmete ebatäpsuste nähtavaks tegemiseks. See vähendab olukordi, kus isikud saavad kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada alles tehingute või vaidluste käigus. Selline ebaselgus võib kaasa tuua täiendavaid kulusid (nt menetluste pikenemine, tehingute edasilükkumine, täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus). Võrreldes praeguse olukorraga väheneb:  notariaalse tõestamisega seotud otsene rahaline kulu (notaritasu, riigilõiv);  toimingute kaudne majanduslik kulu, mis tuleneb menetluste pikenemisest, korduvate nõusolekute esitamise vajadusest (nii katastripidajale kui ka notarile) ja pooleli jäävatest toimingutest. Riigilõivu mittevõtmine maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks on põhjendatud avaliku huviga, sest maakorralduse eesmärk on kinnisasja või selle osa otstarbekam kasutamine ja majandamine ning omandi ruumilise ulatuse korrastamine riiklikes registrites. Kui maakorraldustoimingu lõpuleviimine on maaomanikule seotud täiendava riigilõivu ja notariaalse menetlusega, võib see vähendada omanike valmisolekut viia katastri- ja kinnistusraamatu andmed kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Sellisel juhul jäävad registritesse püsima ebatäpsed või ajakohastamata andmed, mis suurendavad hilisemate piirivaidluste, tehinguriskide ja halduskoormuse tõenäosust. Riigilõivu mittevõtmine vähendab seega põhjendamatut rahalist takistust selliste toimingute 38 tegemisel, mille tulemus teenib lisaks konkreetse maaomaniku huvile ka laiemat avalikku huvi, milleks on tagada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete õigsus, kinnisasjade piiride selgus, registrite usaldusväärsus ning kinnisomandi õiguskindel kasutamine ja käsutamine. Mõju ulatus Mõju ulatus on keskmine. Kuigi kõik maaomanikud ja ettevõtjad ei puutu maakorraldustoimingutega regulaarselt kokku, on mõju nendele isikutele, kes sellistes menetlustes osalevad, tajutav eeskätt raha- ja ajakulu vähenemise kaudu. Mõju suurus sõltub konkreetse menetluse iseloomust ja sellest, kas senises praktikas on tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele. Mõju sagedus Mõju avaldub lühenevates menetlustes. Mõju ei ole igapäevane kõigile ettevõtjatele, kuid on oluline neile, kes tegutsevad maa- ja kinnisvaraga seotud valdkondades. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb enamasti kaks või enam katastriüksust, ning lisaks parandatakse märkimisväärsel hulgal piiriandmeid (umbes 7000). Eelnõu majanduslik mõju avaldub igas sellises menetluses, kus registrite andmevahetus ja informatiivsete märgete kasutamine aitab vältida täiendavaid toiminguid või menetluste venimist. Aastas tehakse ligikaudu 600 maakorraldustoimingut MaaKS § 12 alusel. Tegemist on olukorraga, kus toiminguga on hõlmatud kaks või enam katastriüksust ja nende kõik omanikud on maakorralduse osalised. Näiteks detailplaneeringu elluviimisel on tavapärane, et kaasatud on kümme ja enam katastriüksust. Seos ettevõtluskeskkonnaga Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna kinnisasjadega seotud registriandmete ajakohasus ja nähtavus suurendab planeerimiskindlust ning vähendab tehinguriske, sealhulgas minimeerib piiridega seotud varjatud puuduste tagajärgi. Eriti oluline on see arendus‑ ja taristuprojektide puhul, kus maakorraldustoimingud ja katastriandmete täpsustamine on sageli vältimatu osa projekti ettevalmistusest. Krediidiasutuste ja teiste kinnisasjadega seotud turuosaliste jaoks seisneb mõju eelkõige registriandmete läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurenemises, mis aitab vähendada tagatisvara hindamise, kinnisasjadega tehtavate tehingute ja riskihindamisega seotud ebakindlust. Mõju on kaudne, kuid positiivne, kuna registriandmete parem kvaliteet toetab kinnisvaraturu osaliste otsuste tegemist ja vähendab vajadust täiendavate asjaolude kontrollimiseks. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava majandusliku mõju risk on väike. Võimalik risk seisneb selles, et informatiivne märge või registriandmete täpsustumine võib tuua esile vajaduse eraõiguslike kokkulepete järele, mis võib kaasa tuua lisakulu. Alates 1. veebruarist 2024 on kitsendust põhjustava objekti omanikul kohustus esitada katastripidajale piiratud asjaõiguse ruumialad, mille katastripidaja kajastab kitsenduste kaardil. Seega ei ole tegemist eelnõust tuleneva uue kohustusega, vaid kehtiva õiguse korrastamisega. Kui kinnistusraamat ei kajasta tegelikku olukorda, aitab muudatus selle avalikkusele nähtavaks teha. Registriandmeid aitab korrastada ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke puudutav õigusmuudatus AÕS-is. 39 6.2.2. Mõju tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (neutraalne kuni mõõdukas) AÕS § 226 muudatused puudutavad avalikes huvides rajatud tehnovõrgu ja -rajatise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmist kinnistusraamatu teise registriossa. Mõju on spetsiifiline ja juhtumipõhine. See vähendab vajadust eraldi notariaalsete tehingute järele olukorras, kus ülekandmine on vältimatu. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige mõju, mis tuleneb avalikes huvides tehnovõrkude ja -rajatistega seotud piiratud asjaõiguste registrikannete korrastamisest, nende õiguste teise kinnistusregistriossa ülekandmise vorminõuete leevendamisest ning piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemisega seotud registriandmete nähtavaks tegemisest. Majanduslik mõju avaldub eeskätt avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (nt elektri‑, side‑, vee‑ ja kanalisatsioonivõrgud ning muud elutähtsa taristuga seotud võrguettevõtjad), kelle kasuks on kinnisasjadele seatud piiratud asjaõigused, sealhulgas isiklikud kasutusõigused või servituudid. Tegemist on majanduslikult ja ühiskondlikult olulise sihtrühmaga. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga Eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele seisneb eelkõige menetlusele kuluva aja vähenemises ning vorminõude leevenemises. See omakorda suurendab õigusselgust olukordades, kus maakorraldustoimingu, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel selgub vajadus kanda piiratud asjaõigus üle teise kinnistu registriossa. Praktikas on sellised juhtumid ajamahukad ja kulukad, kuna registrikannete korrastamine ei ole olnud piisavalt üheselt reguleeritud ning on eeldanud nõusoleku või kokkuleppe notariaalset vormi olukordades, kus piiratud asjaõiguse sisu ega ruumiline asukoht looduses tegelikult ei muutu, vaid muutuvad üksnes kinnistu piir või registriandmed. Eelnõuga täpsustatakse AÕS § 226 selliselt, et avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmine teise kinnistu registriossa ei vaja edaspidi notariaalset vormi. Õiguse ülekandmine toimub piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning mitme õiguse üheaegsel ülekandmisel on õiguste omajatel võimalik digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes ülekantavate õiguste omavaheline järjekohasuhe, ilma et see mõjutaks teisi kinnistusraamatusse kantud õigusi. Eelnõu mõju elanike ja ettevõtjate halduskoormusele on pigem vähene või puudub. Muudatuste eesmärk on võimaldada maakorraldustoiminguid lõpule viia ilma notariaalse tõestamiseta, mis toob kaasa aja- ja kulusäästlikuma menetluse. Töökoormus ei suurene ka katastripidaja jaoks, kuna juba praegu kontrollib katastripidaja täiendavaid dokumente maakorralduse osalise tahteavalduse hindamiseks (nt esindusõigus, eestkoste või ühisvara jagamisega seonduv). Seega ei ole tegemist uue kohustuse tekkimisega, vaid õigusselgusega, mis vähendab vaidlusi. Mõju ulatus Mõju ulatus on väike kuni keskmine. Muudatused puudutavad spetsiifilist sihtrühma. Kokkuleppel tehtava maakorralduse puhul puudutab see osapoolteks olevaid maaomanikke ning puudutatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke. Seega ei avaldu mõju sageli, vaid üksnes juhtumipõhiselt. Ulatuslike taristuobjektide puhul (nt liinikoridorid, pikad trassid) võib selgus ja sellest tulenev mõju olla tehnovõrgu ja -rajatise omanikule majanduslikult positiivne ning seega oluline. 40 Mõju sagedus Mõju avaldub harva kuni keskmise sagedusega. Piiratud asjaõiguse ülekandmise võimalus tehingu vormi leevendamise abil on kasutatav üksnes maakorraldustoimingu, sealhulgas piiride kindlakstegemise käigus ning katastriandmete parandamisel, kui nende toimingute tegemisel selgub, et tehnovõrgu või -rajatise asukoht looduses ei vasta enam senisele katastriüksusele ja registriosale. Tegemist ei ole igapäevatoimingutega, kuid selliseid olukordi esineb regulaarselt. Seos ettevõtluskeskkonna ja avaliku huviga Eelnõuga toetatakse ettevõtluskeskkonda, vähendades tehnovõrkude ja -rajatiste omanike jaoks registriandmete korrastamisega seotud pikki ning ebaotstarbekaid menetlusi. Arvestades, et tegemist on avalikes huvides taristuga, aitab selge ja lihtsustatud regulatsioon kaasa elutähtsate teenuste toimepidevusele. Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine Ebasoovitava majandusliku mõju risk on väike. Võimalik risk seondub eelkõige kinnistusraamatus piiratud asjaõiguste ülekandmisel ühest registriosast teise õiguste järjekohtade suhte kujunemisega või vajadusega teha täiendavaid toiminguid juhul, kui õiguste omajad ei jõua omavahel kokkuleppele ülekantavate õiguste järjekohtade suhtes. Riski maandavad:  raamistik, mis piirab kokkuleppe eseme ülekantavate õiguste omavahelise järjekohasuhtega;  põhimõte, et teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhe ei muutu;  ülekande sidumine piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusega. Kokkuvõttes on eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele positiivne, kuna see vähendab põhjendamatut menetluskoormust ning leevendab vorminõudeid. Sellega tagatakse õigusselgus ning toetatakse taristuõiguste korrektset ja tõhusat kajastamist riiklikes registrites. 6.2.3. Halduskoormus Halduskoormuse muutus puudutab eeskätt maaomanikke, ettevõtjaid ja muid isikuid, kes osalevad maakorraldustoimingutes või piiriandmete parandamises või kelle õigusi ja huve võivad puudutada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete korrastamisega seotud menetlused. Halduskoormust käsitletakse käesolevas peatükis haldusevälise koormusena erasektorile, st ajakulu, dokumentide esitamise, menetlustes osalemise ja sellega seotud toimingute mahuna. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse täpsustamise, automaatse andmevahetuse kasutamise laiendamise ja informatiivsete märgete kasutuselevõtu mõju. Halduskoormuse sisu ja muutus võrreldes kehtiva olukorraga 41 Eelnõu mõju halduskoormusele on pigem vähenev või neutraalne. Praeguses olukorras on halduskoormust suurendanud eeskätt menetluste pikenemine ja registriandmete lahknemine, muu hulgas juhul, kui maakorraldustoimingud jäävad pooleli või pikenevad üksnes seetõttu, et menetluse käigus tekib ootamatu vajadus täiendava notariaalse toimingu järele. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning nähakse ette automaatne andmevahetus, kui õiguste sisu ei muutu. Samuti sätestatakse informatiivsete märgete kasutamine, kui olukord looduses ei vasta enam registriandmetele. Lisaks aitab puudutatud isikute teavitamiskohustuse selgem sätestamine kaasa sellele, et isikud saavad oma tegevusi ja võimalikke edasisi samme paremini planeerida. Mõju ulatus Halduskoormuse muutus on keskmine nendele isikutele, kes puutuvad kokku maakorraldustoimingute ja registriandmete korrastamisega, ning väike elanikkonnale tervikuna. Mõju avaldumise sagedus Mõju avaldub eeskätt maakorraldustoimingute läbiviimise ja piiriandmete parandamise puhul. Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut ning märkimisväärne hulk piiriandmete parandamisi, mistõttu mõjutab halduskoormuse muutus regulaarselt nende menetluste osalisi. Eelnõuga ei kehtestata uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi elanikele ega ettevõtjatele. Seetõttu ei ole vaja rakendada halduskoormuse kasvu tasakaalustamise meetmeid. 6.3. Mõju riigivalitsemisele 6.3.1. Mõju maakatastri pidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga Eelnõu mõju Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on süsteemi korrastav. Mõju riigivalitsemisele tuleneb eelkõige asutuste pädevuse ja menetlusülesannete täpsustamisest, registrite automaatse andmevahetuse laiendamisest, informatiivsete märgete ja teavitamise regulatsioonist, katastripidaja andmetöötluse aluste täpsustamisest ning piiratud asjaõiguste ja muude kinnistusraamatu kannete menetlemise muudatustest. Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja rolli ja pädevust olukordades, kus maakorraldustoimingute tegemisel või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmnevad vastuolud piiratud asjaõiguste asukoha ja registrikannete vahel. Registriandmete kvaliteet ja usaldusväärsus paranevad. Katastripidajal on praegu HMS-ist tulenev teavitamiskohustus juhul, kui toiming võib kahjustada piiratud asjaõiguse omajate õigusi, ja pädevus teha informatiivseid märkeid piiratud asjaõiguste asukoha andmete ebatäpsuse kohta registrites. Kinnistusosakonna tööle avaldab positiivset mõju automaatse andmevahetuse laienemine nendes osades, kus tegemist on tehniliste kannetega (nt registriosa esimese jao andmed). Kuna paljud andmed edastatakse ka praegu automaatse andmevahetusega, on mõju pigem minimaalne. Mõju ulatus ja sagedus 42 Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused puudutavad Maa‑ ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna igapäevast menetluspraktikat, eeskätt maakorraldustoimingute ja katastriandmete parandamisega seotud juhtumeid. Samas ei too muudatused kaasa põhimõttelist töökorralduse ümberkujundamist. Mõju avaldub väikese kuni keskmise sagedusega, arvestades et olukorrad, kus katastripidaja peab tegema informatiivse märke või algatama piiratud asjaõiguse ülekandmise, esinevad suhteliselt piiratud hulgal juhtumites. Enamik maakorraldustoiminguid kulgeb ka edaspidi ilma täiendavate märgete või keerukamate menetlusteta. Maa- ja Ruumiameti kui katastripidaja põhiülesanded ei muutu, kuid täpsustub tema roll registriandmete kooskõla tagamisel, piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemise kontrollimisel, informatiivsete märgete edastamisel ning puudutatud isikute teavitamisel. Töökorralduslik mõju seisneb eelkõige selles, et teatud menetlustes tuleb senisest süsteemsemalt hinnata, kas katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmneb vastuolu kinnistusraamatu kandega. Töökoormus võib üksikutes keerukamates menetlustes mõnevõrra suureneda, kuid pikemas vaates aitab registriandmete varasem korrastamine ja vastuolude nähtavaks tegemine vähendada korduvaid pöördumisi, hilisemaid vaidlusi ning tagantjärele parandamisi. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna põhiülesanne kinnistusraamatu pidajana ei muutu, kuid täpsustub registrisse jõudvate automaatselt edastatavate andmete, informatiivsete märgete, tähtajaliste õiguste kustutamise ja registripidaja enda vea parandamise menetlusraamistik. Töökorralduslikult avaldub mõju eelkõige selles, et osa andmeid kuvatakse kinnistusraamatus senisest selgemalt maakatastrist saadud andmete alusel ning teatud parandamistoimingute kord muutub ühesemaks. Töökoormusele on mõju pigem neutraalne või vähesel määral vähendav, sest automaatne andmevahetus ja selgem menetluskord kahandavad käsitsi menetlemist ning tõlgendusvaidlusi, kuigi üksikutes juhtumites võib lisanduda vajadus menetleda piiratud asjaõiguse ülekandmist või registripidaja vea parandamist. 6.3.2. Mõju kohalikele omavalitsustele Mõju kirjeldus Kohalike omavalitsuste roll maakorraldustoimingutes eelnõu kohaselt ei muutu ning neile ei lisandu uut otsustuspädevust, aruandlus- ega rahastamiskohustust. KOV-id jätkavad maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamise rollis vastavalt kehtivale õigusele. Eelnõu kaudne mõju KOV-idele avaldub eeskätt menetluste läbipaistvuse tagamises, mis vähendab vajadust anda maaomanikele korduvaid selgitusi ning ennetab vaidlusi. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotluse vorminõuete reguleerimise tasandi täpsustamise ning registriandmete korrastamise kaudne mõju kohalike omavalitsuste senisele kooskõlastus- ja korraldusrollile. Eelnõu avaldab positiivset mõju KOV-idele maaomanikena, kuna maakorraldustoimingute ja registrikannete selgus vähendab menetluste venimist ning sellega seotud avaliku sektori kulusid. Töökorralduslik mõju on kaudne ja seisneb eelkõige selles, et maakorralduskava ja taotluse vorminõuete selgem reguleerimine ning registriandmete korrastamine toetavad KOV-ide senist rolli kooskõlastamisel ja maakorralduse läbiviimise korraldamisel. Mõju ulatus ja sagedus 43 Mõju ulatus on väike ja avaldub väikese kuni keskmise sagedusega, olenevalt konkreetse omavalitsuse osalusest maakorraldustoimingutes. 6.3.3. Mõju notarite rollile Eelnõuga ei muudeta notarite õiguslikku staatust, kuid määratakse nende roll maakorraldustoimingute tegemisel. Selles mõjuvaldkonnas avaldub eelkõige informatiivsete märgete regulatsiooni, piiratud asjaõiguste registriandmete nähtavaks tegemise ning avalikes huvides tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmise vorminõuete leevendamise mõju notarite tööpraktikale. Töökorralduslik mõju seisneb eelkõige selles, et notarid saavad kinnistusraamatust ja kitsenduste kaardilt senisest paremini nähtavat teavet piiratud asjaõiguste ruumilise paiknemise võimalike lahknevuste kohta ning saavad sellega tehingute ettevalmistamisel arvestada. Notarite seadusest tulenevad ülesanded ja ametialane staatus eelnõu tulemusel ei muutu. Selge regulatsioon tagab selguse ning vähendab olukordi, kus notarid puutuvad kokku registriandmete ebatäpsusest tulenevate probleemidega. Tegemist on vähese mõjuga. 6.4. Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond 6.4.1. Mõjutatud infosüsteemid ja sihtrühmad Eelnõu mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avaldub eeskätt riiklike põhiregistrite ning nende kasutajate tasandil. Mõjutatud on:  elektrooniline kataster (Maa- ja Ruumiameti hallatav);  elektrooniline kinnistusraamat ja sellega seotud menetlussüsteemid;  registritevaheline andmevahetus (sh X-tee); Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale tuleneb eelkõige piiratud asjaõiguste ruumiandmete lahknevusi käsitlevate informatiivsete märgete loomisest, registrite vahel edastamisest ja kuvamisest, kitsenduste kaardi täiendamisest ja sellele kinnistusraamatus viitamisest, katastripidajale teistest riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest andmete saamise võimaldamisest ning elektroonilise katastri andmete ja kasutuslogide säilitamise nõuete täpsustamisest. Kaudselt puudutab mõju kõiki registrite kasutajaid, sealhulgas maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid, notareid, maamõõtjaid ning avaliku sektori asutusi, kes tuginevad oma tegevuses katastri ja kinnistusraamatu andmetele. 6.4.2. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga Eelnõu mõju infotehnoloogiale seisneb eelkõige registrite koostoime täpsustamises ja andmete nähtavuse suurendamises. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu vahelist andmevahetust ning nähakse ette võimalus muuta teatud katastripidaja märked kinnistusraamatus nähtavaks automaatse andmevahetuse kaudu. Oluline muudatus infoühiskonna vaates on informatiivsete märgete kasutamine, mille eesmärk on teha registrikasutajatele nähtavaks olukorrad, kus piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei 44 vasta enam kinnistusraamatu kandele katastriandmete täpsustumise või piiride muutmise tõttu. Selline teave ei olnud senises praktikas alati üheselt ja õigel ajal kättesaadav ning andmete ebatäpsus ilmnes sageli alles tehingute või vaidluste käigus. Lisaks sätestatakse eelnõuga automaatne andmevahetus juhtudel, kus tegemist on tehniliste ja informatiivsete andmetega ning andmete muutmine ei mõjuta isikute õigusi. See vähendab käsitsi menetlemise vajadust ja aitab kaasa riiklike infosüsteemide tõhusamale toimimisele. 6.4.3. Mõju andmete kvaliteedile, kättesaadavusele ja läbipaistvusele Eelnõuga tagatakse andmete kvaliteet ja läbipaistvus, muutes kasutajale nähtavaks info, et andmed on ebatäpsed. Muudatusega suureneb registriandmete kasutajate teadlikkus kinnisasjadega seotud tegelikest õigussuhetest. See omakorda vähendab vajadust selgitada neid asjaolusid maaomanikele ükshaaval. Infoühiskonna vaates toetab eelnõu põhimõtet, et riiklikud registrid peavad pakkuma usaldusväärset, ajakohast ja arusaadavat teavet, mis on digiriigi toimimise ning õiguskindluse oluline eeldus. 6.4.4. Infosüsteemide arendamise vajadus ja ulatus Eelnõu rakendamine eeldab teatud ulatuses infotehnoloogilisi täiendusi, kuid ei nõua infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist ega uute infosüsteemide loomist. Arenduste eesmärk on täpsustada olemasolevate süsteemide funktsionaalsust ja parandada nende koostoimet, et tagada eelnõus kavandatud regulatsiooni rakendamine. Peamine arendusvajadus on seotud maakatastri (sh kitsenduste kaardi ja PARI18 töölaua) ning kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamisega, et võimaldada katastripidaja informatiivsete märgete korrektset loomist, edastamist ja kuvamist kinnistusraamatu registriosa kolmandas jaos. Arenduste eesmärk on teha piiratud asjaõiguste alade andmete ebatäpsus registrikasutajatele nähtavaks ning tagada, et info liiguks registrite vahel automatiseeritult ja läbipaistvalt. Lisaks on vaja arendada tehnilist võimekust riigi postkasti teenusega liitumiseks. Maakatastri arenduste maksumus on kuni 60 000 eurot. Tegemist on ühekordse arenduskuluga, mis katab üksnes katastri arendused (kitsenduste kaart, vajaduse korral PARI töölaud ning teenus andmete edastamiseks kinnistusraamatusse). Eelnõu rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist ega personali suurendamist. Kavandatavate infosüsteemide arendustega ei kaasne eraldiseisvaid püsikulusid väljaspool Maa- ja Ruumiameti tavapärast infosüsteemide haldus- ja hoolduskulu ning arendustejärgne hooldus toimub olemasoleva majandamiskulu raames. Seetõttu ei teki eelnõu rakendamisel täiendavat iga-aastast rahastamisvajadust. Arendustega seotud kulusid ei indekseerita, kuna tegemist on ühekordse investeeringuga, mis on suunatud konkreetse funktsionaalsuse loomisele ja mille eesmärk on toetada eelnõus kavandatud regulatsiooni praktilist rakendamist. Lisaks on vajalik elektroonilise kinnistusraamatu poolne IT-arendustöö, mille täpne maht ja maksumus sõltuvad lõplikust tehnilisest lahendusest ning täpsustuvad kooskõlastusringi ja 18 Piiratud asjaõiguste ruumialade infosüsteem, https://pari.kataster.ee/. 45 tehnilise analüüsi käigus. Kinnistusraamatu infosüsteemi arendused on järgmised: kõigi kinnistute puhul kolmanda jao juurde viide kitsenduste kaardile; registriosade kolmanda jaojuurde viide, kus on ebaõige registrikandega piiratud asjaõigus; registriosade kolmanda jao juurde viide, kus peaks olema piiratud asjaõigus, aga see puudub. Kahe viimase rakendamine toimub andmevahetusega, mis hinnanguliselt tähendab kolm kuni neli nädalat tööd. Arendustöid tehakse sisemiste ressurssidega. Hinnanguline maksumus on ligikaudu 10 000 eurot. 6.4.5. Mõju ulatus, sagedus ja riskid Mõju ulatus on vähene, kuna muudatused puudutavad keskseid riiklikke registreid, kuid ei too kaasa ulatuslikke tehnoloogilisi ümberkorraldusi. Ebasoovitava mõju risk on väike kuni mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus avaldub ühekordse arendusega. Suurim risk on seotud eelarveliste vahendite puudumisega. 6.5. Muude kinnistusraamatumenetluse muudatuste mõju Eelnõuga tehakse ka kinnistusraamatumenetluse täpsustusi, mille mõju on võrreldes maakorraldus- ja katastritoimingutega piiratud, kuid mis suurendavad menetluse selgust, registriandmete usaldusväärsust ning kasutajate õiguskindlust. Tähtajalise õiguse või märkuse kustutamise täpsustamine vähendab tõlgendusriski olukorras, kus õigus või märkus on seatud kindlaks tähtajaks ning tähtaeg on möödunud. Muudatus ei muuda õiguse sisu ega laienda registripidaja pädevust sisuliste vaidluste lahendamiseks, vaid võimaldab vältida põhjendamatut menetluskoormust ja tagada, et kinnistusraamatus ei kajastuks lõppenud õigused või märkused kauem kui vajalik. Mõju kinnisasja omanikele ja puudutatud isikutele on positiivne, kuna registriandmed muutuvad ajakohasemaks ning arusaadavamaks. Registripidaja vea parandamise regulatsiooni täpsustamine võimaldab parandada ilmselgeid registripidaja enda tekitatud eksimusi kiiremini ja selgemas menetlusraamistikus. Muudatus tugevdab kinnistusraamatu õigsust ja usaldatavust ning vähendab vajadust keerukamate parandamismenetluste või vaidluste järele. Puudutatud isikute õigused on kaitstud, kuna enne parandamist antakse neile võimalus esitada vastuväiteid. Mõju Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on pigem positiivne, sest eksimuste parandamise kord muutub ühesemaks. Korteriühistu tasuta juurdepääs korteriomandite registriosade andmetele toetab korteriühistu seadusest tulenevate ülesannete täitmist, eelkõige korteriomanike andmete ajakohast kasutamist ühistu juhtimisel ja suhtluses korteriomanikega. Muudatus taastab korteriühistute juurdepääsuõiguse selgema seadusliku aluse ega too korteriomanikele kaasa uusi kohustusi. Mõju on korteriühistutele positiivne, kuna väheneb andmete saamisega seotud kulu ja halduskoormus. Korteriomanike jaoks seisneb mõju eelkõige selles, et korteriühistu saab oma seadusest tulenevaid ülesandeid täita ajakohaste registriandmete alusel, ilma et korteriomanikele lisanduks uusi kohustusi või kulusid. Registriandmete parem kättesaadavus korteriühistule toetab korteriomanikega seotud andmete ajakohasena hoidmist ja vähendab andmete puudulikkusest või ebatäpsusest tingitud korralduslikke probleeme. Kokkuvõttes on nimetatud muudatuste mõju väike kuni mõõdukas ja positiivne. Muudatused ei too kaasa olulist lisakoormust riigiasutustele ega erasektorile, kuid parandavad 46 kinnistusraamatumenetluse toimivust, andmete ajakohasust ja registrikasutajate andmetele tuginemise kindlust. 6.6. Keskkonnamõjud Eelnõul puuduvad otsesed keskkonnamõjud (maakasutuse piirangud ega tegevuslubade alused ei muutu), kuid kaudselt võib positiivne mõju avalduda maa otstarbekama kasutuse ja piirivaidluste vähenemise kaudu. Mõju ulatus on väike ja keskkonnamõjude analüüsi ei ole vaja. 6.7. Mõõdikud ja järelhindamine Eelnõu mõju hindamiseks sobivad järgmised mõõdikud, mis on kooskõlas mõjude hindamise metoodika soovitusega kasutada kontrollitavaid näitajaid (trend on kahanev): 1. juhtumite arv, kus maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks nõutakse notariaalset tehingut; 2. katastri ja kinnistusraamatu andmete erinevuste arv (nt lahendamata lahknevused); 3. pooleliolevate notariaalset tõestamist vajavate maakorraldustoimingute arv. Järelhindamine on otstarbekas teha pärast rakendamist perioodil, mil uus praktika on rakendunud, ning tugineda registrimenetluse statistikale ja vaidlusjuhtumitele (kvalitatiivne tagasiside). Kokkuvõte IT‑arendusi on vaja uue märgete lahenduse tegemiseks, kuid andmevahetus tugineb olemasolevale X‑tee andmevahetusele ja kehtivatele infosüsteemidele. Informatiivsete märgete kasutamise ja selgitamisega suurendatakse kõigi kinnistusraamatu kasutajate teadlikkust. Mõjude järelhindamine on võimalik menetlusele kuluva aja ja vaidluste arvu muutuse analüüsimise kaudu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine eeldab eelkõige olemasolevate riiklike registrite ja menetluspraktika kohandamist. Riigi tasandil on peamised tegevused Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna töökorralduse täpsustamine, maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamine, katastripidaja informatiivsete märgete loomise ja edastamise võimaldamine ning vajalike juhiste ja selgituste ettevalmistamine menetlejatele ja registrikasutajatele. Mõju riigieelarvele ja IT-süsteemide arenduskulud. Seaduse rakendamisega kaasnevad riigile ühekordsed arenduskulud ja arendused tehakse olemasolevates infosüsteemides. Maakatastri arenduste, sealhulgas kitsenduste kaardi, vajaduse korral PARI töölaua ning kinnistusraamatule andmete edastamise teenuse hinnanguline ühekordne maksumus on kuni 60 000 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu arendustööde hinnanguline maksumus on ligikaudu 10 000 eurot ning töö on kavandatud teha olemasolevate sisemiste ressurssidega. Tegemist on ühekordsete arenduskuludega, mis tehakse olemasolevate infosüsteemide raames ja ei eelda uute infosüsteemide loomist või infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist. 47 Kulude katteallikad. Maa- ja Ruumiameti arenduskulude katmine kavandatakse eelkõige riigi eelarvestrateegia ning riigieelarve koostamise protsessis esitatavate lisataotluste kaudu või vajaduse korral lisaeelarve menetluses. Kui nimetatud lisataotlusi ei rahuldata või lisavahendeid ei eraldata, tuleb arenduste elluviimiseks leida muu katteallikas vastutava valitsemisala eelarvevahenditest, sealhulgas tööde ajakava või ulatuse ümberprioriseerimise kaudu. Elektroonilise kinnistusraamatu arendused tehakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olemasolevate sisemiste ressurssidega. Seaduse rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist. Arendustejärgne haldus ja hooldus toimub Maa- ja Ruumiameti ning kinnistusraamatu infosüsteemi tavapärase majandamis- ja hoolduskulu raames, mistõttu ei kaasne seaduse rakendamisega riigile täiendavat iga-aastast püsikulu väljaspool tavapäraseid eelarvelisi vahendeid. Mõju kohaliku omavalitsuse üksustele. Kohalike omavalitsuste ülesanded seaduse rakendamisel sisuliselt ei muutu. Kohalikud omavalitsused jätkavad maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamisega kehtivas õiguses ettenähtud ulatuses. Eelnõuga ei panda kohalikele omavalitsustele uusi aruandlus-, taotlus- ega rahastamiskohustusi. Seetõttu ei kaasne neile täiendavaid otseseid kulusid ega vajadust täiendava riigieelarvelise toetuse järele. Tulud. Seaduse rakendamisega ei ole ette näha otseseid täiendavaid tulusid riigile ega kohalikele omavalitsustele. Riigilõivuseaduse muudatusega täpsustatakse, et maakorraldustoimingu lõpuleviimise eest kinnistusraamatus riigilõivu ei võeta. Kuna maakorralduses ei võeta riigilõivu ka praegu, siis mõju riigilõivutulule puudub. Kaudne positiivne mõju seisneb menetluste lühenemises, pooleli jäävate toimingute arvu vähenemises ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete paremas kooskõlas. 8. Rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Uusi rakendusakte ei kavandata. 8.2. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta keskkonnaministri 14. augusti 2018. aasta määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Rakendusaktide kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei tunnistata kehtetuks rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud vajadusega jätta pärast seaduse vastuvõtmist piisav aeg seaduse rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Eelnõu rakendamine eeldab eelkõige maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamist, katastripidaja informatiivsete märgete loomise ja edastamise tehnilise lahenduse kasutuselevõttu ning menetluspraktika ja juhiste täpsustamist Maa- ja Ruumiametis. 48 Vajalik vacatio legis peab võimaldama teha nimetatud tehnilised ja töökorralduslikud ettevalmistused pärast seda, kui seaduse lõpptekst on Riigikogus vastu võetud ning rakendajatel on kindlus jõustuva regulatsiooni sisu suhtes. Arvestades, et seaduse rakendamiseks vajalikud infosüsteemide arendused on piiratud mahuga ja tehakse olemasolevate infosüsteemide raames, piisab pärast seaduse vastuvõtmist üldjuhul vähemalt kolmekuulisest ettevalmistusajast. Selle aja jooksul on võimalik täpsustada tehnilised nõuded, teha vajalikud arendused ja testimised, valmistada ette menetlusjuhised ning teavitada menetlejaid ja registrikasutajaid muudatustest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks (EIS) kaudu 26-0804 järgmistele asutustele: Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Notarite Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Eesti Maaülikool, Eesti Pangaliit, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Riigikogu, Riigikantselei. Siseministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid märkusteta. Rahandusministeerium kooskõlastas ühe märkusega. Justiits- ja Digiministeerium ei kooskõlastanud. Eelnõu kohta esitasid märkused ja ettepanekud Andmekaitse Inspektsioon, Riigikohus, Tartu Maakohus kinnistusosakond, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Geodeetide Ühing, Notarite Koda, Tartu Ülikool Õigusteaduskond ning Maa- ja Ruumiamet. Tagasiside põhjal on eelnõu täiendatud. Eelnõule esitatud märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus /algatamise kuupäev/ (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi allkirjastaja ametinimetus 49  Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 MÄÄRUSE KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55 ning maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 alusel. Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 20 lõike 55“ tekstiosaga „ning maakorraldusseaduse § 10 lõike 8“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kirjaliku avalduse“ sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, postiaadress“; 4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud.“; 5) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“; 7) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed: 1) nimi; 2) sideandmed; 3) litsentsi kehtivuse aeg; 4) litsentsi number; 5) eelistatud tööpiirkonnad; 6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.“; 8) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimused“; 9) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Maakorralduskava koostamine ja mõõdistustingimuste taotlemine (1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab maakorraldustoimingu tegemiseks elektroonilises katastris maakorralduskava ning taotleb maakorraldustoiminguks, katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimusi. (2) Lõikes 1 nimetatud maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimuste taotlus peavad vastavalt sisaldama: 1) seotud katastriüksuse andmeid; 2) eesmärki; 3) maakorraldustoimingu korral moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid; 4) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi andmeid; 5) katastrimõõdistamise kontrollimise korral kontrollitava katastriüksuse andmeid ja katastrimõõdistamise ulatust; 6) tegemiseks vältimatult vajalikke dokumente ja muid andmeid. (3) Maakorralduskava edastatakse kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks elektroonilise katastri kaudu. (4) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik allkirjastab maakorralduskava. (5) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud juhtudel ja viisil.“; 11) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui 1) kinnistusraamatu seaduses sätestatud puudutatud isik, kelle nõusolek on maakorraldustoimingu tegemiseks vajalik, ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale; 2) taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on kooskõlastamisest keeldunud; 3) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid ei ole esitatud mõistliku aja jooksul; 4) taotluses on esitatud valeandmeid.“; 13) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või kaardimaterjali“; 14) paragrahvi 17 lõike 19 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad tiheasustusega alal 60- kuni 120-kraadise ja muul alal 30- kuni 150-kraadise nurga all.“; 15) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks: 2 16) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta piiriprotokolli pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.“; 17) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused Katastripidaja väljastab elektroonilises katastris kitsenduste väljaselgitamise tingimused, andmekoosseis ja tehnilised tingimused.“; 18) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“; 19) paragrahvi 29 punktis 6 asendatakse tekstiosa „maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11“ tekstiosaga „kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikes 3“; 20) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste taotluses“ sõnadega „maakorralduskaval“; 21) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid mõõdistamisviiside“ sõnadega „andmeid moodustamisviiside“; 22) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaardimaterjali“ tekstiosaga „plaani- või kaardimaterjali“; 23) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Katastriüksuse kõlvikud (1) Katastripidaja arvutab katastriüksuse kõlvikud automaatselt katastri kõlvikukaardi andmete alusel.“; 24) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale katastriüksusele“; 25) paragrahvi 35 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastriüksuse“ sõnaga „piiri“; 26) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete muutmise tõttu täpsustamist” kustutatakse, kui vastuolud puudutatud kinnisasju koormavate asjaõiguste kannetega kinnistusraamatus on kõrvaldatud.“; 27) määrust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses: „§ 351. Asjaosaliste teavitamine (1) Katastripidaja teavitab elektroonilise katastri kaudu puudutatud isikule piiri asukoha kindlakstegemise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. 3 (2) Katastris tehtava toimingu käigus teavitatakse asjaosalist elektroonilise katastri kaudu menetluse sellisest etapist, millega kaasneb asjaosalise õiguste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine või mille järel on asjaosalisel vaja teha menetlustoiming.“; 28) määrust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Andmevahetus teiste andmekogudega Lisaks seaduses sätestatud andmevahetusele on katastripidajal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks õigus saada andmeid järgmistest andmekogudest: 1) rahvastikuregistrist isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha- ja kontaktandmeid, andmeid perekonnaseisu ja kooselulepingu sõlmimise kohta, andmeid eestkoste ja isiku teovõime ning subjekti staatuse kohta, sealhulgas andmeid surma ja andmete puudumise kohta; 2) abieluvararegistrist andmeid abieluvaralepingu sõlmimise, abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahelise varasuhte ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta, samuti abieluvaralepingus või kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta; 3) pärimisregistrist andmeid isiku pärimismenetluse, pärimistunnistuse, pärandvara ühisusest osa võõrandamise ja pärija kohta; 4) äriregistrist juriidilise isiku ärinime, registrikoodi, asukoha- ja kontaktandmeid ning andmeid esindusõiguse ja selle erisuste kohta, samuti andmeid juriidilise isiku ärinime muutuse ning äriühingu ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta.“; 29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Automaatse andmevahetuse puhul logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi.“; 30) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. 31) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses: „(31) Katastriüksuste andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2 nimetatud andmeid ning järgmisi andmeid: 1) e-posti aadressi; 2) postiaadressi; 3) andmeid esindusõiguse olemasolu kohta. (32) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab katastriüksuste andmebaas maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid. (33) Tehingute andmebaas sisaldab maakatastriseaduse § 9 lõikes 2² nimetatud andmeid.“; 34) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) piiripunkti tunnus;“; 35) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) piiripunkti liik;“; 36) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) kitsenduse liik;“; 37) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 4 „(4) Elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste logimistega seotud andmeid säilitatakse viis aastat alates nende tekkimisest.“; 38) paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“; 39) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(3) Katastri kõlvikukaardil arvutatakse topograafiliste nähtuste põhipindobjektid Eesti topograafia andmekogu andmete alusel järgmiselt:“; 40) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) katastrimõõdistamise toimiku koostamine.“; 41) paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalgast arvutatud brutotunnipalga alusel.“; 42) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Kantsler Lisa 1 Katastripidaja märke tegemine Lisa 2 Katastripidaja tasumäärad 5  Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE Nr Märke tegemise põhjus Märge 1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu Vajadus piiri asukoht piirimärki kindlaks teha 2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht kindlaks teha 3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti Vajadus piiri asukoht asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga kindlaks teha 4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piiriandmete kattumise või vahe kindlaks teha 5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on Vajadus piiri asukoht dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt kindlaks teha 6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste Vajadus piiri asukoht piirikirjeldused on vastuolulised kindlaks teha 7 Katastriüksus on moodustatud kaardi või plaani alusel Pindala on ebatäpne 8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist Pindala on ebatäpne mõõdistamisviisi kasutades 9 Katastriüksuse piiri kohta on tehtud märge „Vajadus piiri Pindala on ebatäpne asukoht kindlaks teha“ 10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala Pindala on ebatäpne vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest 11 Piiratud asjaõiguse kanne vajab katastriandmete Katastripidaja tuvastas vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala muutmise tõttu ja selle kohta tehtud registrikannete vahel täpsustamist 6  Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ Lisa 2 (muudetud sõnastuses) KATASTRIPIDAJA TASUMÄÄRAD Ühiku hinna Nr Teenuse kirjeldus Ühik arvutamise aluseks olev tundide arv 1 katastriüksuse piiri määramine, esimese viie piiripunkti piiripunkt 5 mõõdistamine ja kättenäitamine 2 katastriüksuse piiri määramine, 2 mõõdistamine ja kättenäitamine piiripunkt alates kuuendast piiripunktist 3 maakorraldusseaduse §-s 15 piirimärk või 6 sätestatud piiri kindlakstegemine maastikuobjekti piirilõik 4 piiri tähistamine piirimärk 1 5 katastrimõõdistamise toimiku töötund 4 koostamine 7  26-0804 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus Rahandusministeerium (27.07.2026) 1. Kooskõlastatud märkustega Arvestatud Täname märkuse eest, täiendasime seletuskirja ning Kooskõlastame maakatastriseaduse muutmise ja sellega lisatud peatükis on kirjeldatud mõju riigieelarvele, seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu samuti hinnang kulude ja tulude kohta. järgmise märkusega arvestamisel. Palume seletuskirjas välja tuua eraldi osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ nagu seda näevad ette Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 40 lõike 1 punkt 7 ja § 47. Nimetatud seletuskirja osas palume tuua eraldi selgelt välja mõju riigieelarvele, sh IT süsteemide arenduskulud ning kulude katteallikad. Juhul, kui katteallikatena panustatakse RES RE protsessis esitatavatele lisataotlustele, siis tuleb arvestada, et taotluse rahuldamata jätmisel tuleb leida muud katteallikad. Justiits- ja Digiministeerium (18.08.2026) 2. Eelnõu § 2 p-ga 1 reguleeritakse maakorraldustoiminguga Arvestatud Täname põhjaliku tagasiside eest. Nõustume, et kinnisasjaõiguste tehingulise käsutamise küsimust. kinnisasjaõiguse käsutamise, maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande aluste piiritlemine vajab Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lõikes 1 on sätestatud, täiendavat arutelu. Eelnõu eesmärk ei ole vähendada et maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, omandiõiguse kaitset ega kinnistusraamatu mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja proportsionaalne võimaluste loomine kinnisasja või selle osa lahendus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks. otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Arvestades esitatud seisukohtade kaalukust, jätkame Nimetatud säte ei tähenda, et kui omanik või katastripidaja lahenduse kujundamist järgmistes õigusloome leiavad, et kinnisasja või selle osa tasuta või tasu eest üle etappides koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ning andmine on otstarbekas, on tegemist teiste asjassepuutuvate osapooltega. maakorraldustoiminguga. JDM leiab, et kavandatud sõnastus võib tekitada õigusliku probleemi selles osas, kas ja millal on kinnisasja piiride muutmine või kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmine käsitatav üksnes maakorraldusliku toiminguna või asjaõigusliku käsutusena. JDM hinnangul vajab eelnõu § 2 punktis 1 kavandatud sõnastus ülevaatamist. Kavandatav regulatsioon puudutab sisuliselt olukordi, kus kinnisasja piiride muutmisel võib muutuda kinnisasja ulatus. Sellisel juhul ei ole õiguslikult piisav käsitada muudatust üksnes tehnilise toiminguna üksnes seetõttu, et menetlus toimub maakorralduse raames. Seletuskiri märgib, et maakorraldustoimingute puhul muutub omandi ulatus, kuid eelnõu lähtub samal ajal eeldusest, et tegemist ei ole asjaõigusliku käsutusega asjaõigusseaduse tähenduses. Määravaks ei saa pidada üksnes toimingu maakorralduslikku vormi ega seda, kas vahepeal moodustatakse eraldi kinnisasi, vaid oluline on hinnata toimingu tegelikku asjaõiguslikku tagajärge (seisukoht, millele jõudis Riigikohus asjas nr 2-24-10897). Kahele erinevale omanikule kuuluva kinnisasja vahelise piiri muutmisel toimub paratamatult omandi üleandmine, sest osa ühe isiku kinnisasjast hakkab kuuluma teisele isikule, sõltumata sellest, kuidas toimingut nimetatakse. JDM leiab, et eelnõu § 2 punkti 1 kavandatud sõnastus ei 2 taga praegusel kujul piisavat õigusselgust. Väljapakutud sõnastus jätab ebaselgeks, millal on tegemist maakorraldusliku toiminguga ja millal asjaõigusliku käsutusega. Palume eelnõu § 2 punkti 1 sõnastust täpsustada ning täiendada ka seletuskirja põhjendusi. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks selgelt eristada, millised toimingud on käsitatavad maakorralduslike või tehniliste toimingutena ning millised toimingud kujutavad endast omandi käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Eelnõu § 3 p-ga 6 vabastatakse katastripidaja kohustusest Arvestatud Üksnes katastripidaja lisamine KRS § 74 lõike 2 teises tõendada õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. lauses nimetatud isikute hulka on vajalik Kehtiva kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lg 2 kohaselt maakatastriseadusest tulenevate ülesannete võib kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke täitmiseks. Normi on täiendatud ettepaneku põhjal. saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, Katastripidaja kasutab kinnistustoimiku andmeid notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei eelkõige maakorraldustoimingute tegemisel, pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud kitsenduste (sh piiratud asjaõiguste) ja nende huvi. Teise lause osas selgitame, et avalik sektor ei saa õigustatud isikute tuvastamisel, kinnistamisavalduse tugineda isikuandmete töötlemisel õigustatud huvile, vaid ettevalmistamisel ning kinnistusraamatu ja katastri õiguslik alus andmete töötlemiseks peab tulema seadusest. andmete kooskõla tagamisel. Maakatastriseadus ja Samuti ei pea kinnistu omanik põhjendama õigustatud kinnistusraamatuseadus näevad juba kehtivas õiguses huvi, vaid tal on andmesubjektina õigus andmetega ette katastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse tutvumiseks. Ilmselt ei ole olnud seadusandja mõte piirata (MaaKatS § 4 ja KRS § 7713). Kehtiva normi andmetega tutvumise õigust üksnes õigustatud huvi sõnastuse kohaselt ei pea ka kinnisasja omanik ehk alusega. Seega palume sätet vastavalt tegelikule vajadusele õigustatud andmesubjekt tõendama õigustatud huvi. muuta. Eelnõu § 1 p-ga 3 täiendatakse seadust isikuandmete Arvestatud Eelnõu on täiendatud. Maakatastriseaduse § 5² töötlemise sättega. sõnastust on täpsustatud, konsulteerides andmekaitse inspektsiooniga, et seadusest nähtuksid maakatastri vastutava töötleja töödeldavate isikuandmete 3  Seaduses tuleb sätestada töödeldavate isikuandmete peamised kategooriad ning andmekogud, millest kategooriad. Palume lõige 1 sõnastada selliselt, et oleks aru andmeid saadakse ja kasutatakse. Isikuandmeid saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda, või töödeldakse üksnes ulatuses, mis on vajalik viidata §-s 9 loetletud asjakohastele isikuandmetele. maakatastri pidamiseks, maakorraldustoimingute Palume arvestada JDM juhiseid1. Viitame, et JDM tegi tegemiseks, katastriandmete kvaliteedi ja samasisulise märkuse ka juba väljatöötamiskavatsuse kinnistusraamatu andmetega kooskõla tagamiseks etapis. ning haldusmenetluse läbiviimiseks. Eelnõu § 1 p-s 4 ja 9 ning § 2 p-s 1 on reguleeritud Arvestatud Eelnõu on täiendatud, kuid eraldi teavitamise sättest puudutatud isiku õigusi ja kohustusi. osaliselt on loobutud, kuivõrd teavitamisele kohalduvad HMSi MaaKatS-is ei ole reguleeritud, kes on puudutatud isik. üldnormid koostoimes KRSi sätetega. Palume seaduses määratleda termini „puudutatud isik“. MaaKatS § 19³ lõiget 3 ei muudeta, kuna kõnealune Puudutatud isiku definitsioon on näiteks toodud KRS § 341 säte reguleerib ametiülesande korras tehtavat lg-s 1, kus puudutatud isikuks on isik, kelle katastrikannet olukorras, kus katastriüksuse piiri, kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kui kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei MaaKatS-is on mingites normides peetud silmas sama muutu. Puudutatud isiku kaasamise vajadus tuleb isikute ringi, on võimalik viidata sellele sättele. Seadusest sellisel juhul hinnata haldusmenetluse seaduse ja peab olema selgelt aru saada, kes on normi adressaadid. eriseadustes sätestatud menetlusnormide alusel, arvestades, kas isiku õigusi võib konkreetne toiming mõjutada. Eelnõu § 1 p-s 5 reguleeritakse informatiivsete märkmete Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et lisamist piiratud asjaõiguse kohta. informatiivne märge ei ole iseseisev asjaõigus ega Ebaselge on, kuidas märked hiljem kustutatakse. Palume kinnistusraamatu kanne, millega muudetakse piiratud täiendada eelnõu või seletuskirja vastavate selgitustega. asjaõiguse sisu, ulatust või järjekohta. Märge on ajutise ja selgitava iseloomuga ning selle eesmärk on teha nähtavaks olukord, kus katastriandmete muutmise tulemusel ei pruugi piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus vastata kinnistusraamatus kajastatud registriseisule. 1 Andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhised.pdf 4  Märge kustutatakse siis, kui selle tegemise alus on ära langenud. Alus langeb ära eelkõige juhul, kui piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle, kustutatakse või selle ruumiline ulatus viiakse kinnistusraamatu ja katastriandmetega kooskõlla. Kande parandamine, ülekandmine või kustutamine toimub kinnistusraamatu menetluse reeglite kohaselt, katastripidaja kinnistamisavalduse või õigustatud isiku avalduse alusel, sõltuvalt sellest, millist kannet on vaja teha ja kas puudutatud isikute nõusolek on vajalik. Kui ebatäpsus kõrvaldatakse toimub märke eemaldamine vastavalt registrite andmevahetusele või katastripidaja edastatud andmete aluse. Seega ei jää märge registrisse tähtajatult. Märge on seotud konkreetse ebatäpsuse olukorraga ning kustutatakse pärast seda, kui kinnistusraamatu ja maakatastri andmed on viidud kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Eelnõu § 1 p 8 kohaselt isikuandmeid säilitatakse alaliselt, Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. kui seaduses ei ole sätestatud andmete säilitamise Sõna „alaliselt“ on asendatud ettepaneku alusel täpsemaid tingimusi. sõnaga „tähtajatult“. Seletuskirjas on täpsustatud, et Palume seletuskirjas lähtuvalt isikuandmete töötlemise tähtajatu säilitamine puudutab üksnes maakatastri põhimõtetest põhjendada, miks on vajalik tähtajatu põhiandmeid ja katastrikande aluseks olevaid isikuandmete säilitamine. Praegu ei ole võimalik hinnata, andmeid, mille säilitamine on vajalik katastriandmete kas selline andmetöötlus on proportsionaalne. Lisaks õigsuse, järjepidevuse, kontrollitavuse ja isikute palume asendada sõna „alaliselt“ sõnaga „tähtajatult“. . õiguste kaitse tagamiseks. Kõiki menetluses kasutatud isikuandmeid tähtajatult ei säilitata. Päringu vastusena saadud või üksnes ajutise tähendusega andmeid säilitatakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vajalik. 5  Maakatastri andmetel on pikaajaline õiguslik ja faktiline tähendus kinnisasja ulatuse, piiride, moodustamise ajaloo, omanike tahteavalduste, menetlustoimingute ja katastriandmete muutumise asjaolude tõendamisel. Kinnisasja piiride, maakorraldustoimingute ja katastrikannete õiguspärasuse hindamise vajadus võib tekkida ka aastaid või aastakümneid pärast kande tegemist, sealhulgas vaidluste, järelevalve, kande parandamise, piiride kindlakstegemise või kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla kontrollimise käigus. Katastriüksuse moodustamise toimik moodustab lahutamatu terviku ja sisaldab tardkujul andmeid, mida säilitatakse arhiivis. Katastri andmekogu säilitatakse andmesaatkonda, et tagada kriitilise riikliku registri andmete säilimine kriisiolukordades ja riigiarhiivi, sest kataster on kuulutatud arhiiviväärtuslikuks andmekoguks. Alternatiivina kaaluti tähtajalist säilitamist, kuid see ei võimalda piiri kindlakstegemise menetlusi ning omandi ajaloo tõendamist. Eelnõu § 1 p-ga 9 täpsustatakse volitusnormi seoses Arvestatud Eelnõu on täiendatud. Volitusnormi sõnastust on andmetega. täpsustatud selliselt, et määrusega kehtestatakse Selgitame, et määrusega saab üksnes täpsustada kogutavate andmete täpsem koosseis ning andmete andmekoosseisu, mistõttu peab normi sõnastuses olema täpsemad säilitamise tähtajad. Seaduse tasandil kajastatud: „kogutavate andmete täpsem koosseis“ ja sätestatakse andmete töötlemise üldine alus, eesmärk „täpsemad säilitamise tähtajad“. Palume eelnõu ja säilitamise põhimõtted, kuid katastriüksuse täpsustada. moodustamise korras täpsustatakse andmekoosseis ja Samuti palume selgitada, mida on plaanitud põhimääruses säilitamise korraldus ulatuses, mis on vajalik säilitamise osas ette näha, võttes arvesse, et seaduse maakatastri pidamiseks ning kooskõlas seaduses kohaselt säilitatakse andmeid tähtajatult ja logiandmeid 5 sätestatud raamiga. 6 aastat. Palume selgitada, kas volitusnormiga soovitakse Rakendusaktis ei kavandata seaduses sätestatud anda õigus määrusega lühemaid säilitamise tähtaegu ette tähtajatu säilitamise põhimõtte laiendamist kõigile näha. Kui jah, siis palume säte ka vastavalt sõnastada menetluses kasutatud andmetele. Tähtajatult säilitatakse üksnes maakatastri põhiandmed ja katastrikande aluseks olevad andmed, mille säilitamine on vajalik katastriandmete õigsuse, järjepidevuse, kontrollitavuse ja isikute õiguste kaitse tagamiseks. Päringu vastusena saadud või üksnes ajutise menetlusliku tähendusega andmeid säilitatakse üksnes juhul ja ulatuses, milles nende säilitamine on vajalik ning õigusaktiga ette nähtud. Logiandmete suhtes jääb kehtima seaduses sätestatud kuni viieaastane säilitamistähtaeg. Eelnõu § 1 p-ga 10 lisatakse seadusesse isikuandmete Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud, et seadusest kustutamise ja hävitamise kohustus. nähtuks üheselt maamõõtjale kättesaadavaks Kehtiva MaaKatS § 16 lg 4 kohaselt teeb katastripidaja tehtavate isikuandmete koosseis. maamõõtjale kättesaadavaks puudutatud katastriüksuste kinnistusraamatusse kantud omanike andmed ja rahvastiku- või äriregistrisse kantud elukoha või asukoha ja elektronposti aadressid. Palume seadust täiendada selliselt, et oleks välja toodud, milliseid omaniku isikuandmeid kättesaadavaks on lubatud teha. Palume seletuskirja täiendada 7. osaga („Seaduse Arvestatud Seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et maakatastri rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse ja kinnistusraamatu vaheline automaatne tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“). Seletuskirja andmevahetus toimub riigi infosüsteemi punktis 6.4.4. on infotehnoloogilised kulud välja toodud, andmevahetuskihi kaudu. kuid need tuleb kajastada ka 7. osas. Kulude all palume Puudutatud isikute teavitamine toimub selgitada, kas infosüsteemide arendamisega tekivad ka haldusmenetluse nõudeid arvestades. Seletuskirjas on kolmandate osapoolte arendusvajadused, mis on selliste täpsustatud, et automaatse andmevahetuse tulemusel arenduste maksumus ja finantseerimise allikas. tehtud kannetest või kandeandmete muutumisest teavitatakse puudutatud isikuid. Riikliku 7 Lisaks juhime tähelepanu, et maakatastri ja postkastiteenuse kasutuselevõttu käesolevas eelnõus kinnistusraamatu vaheline automaatne andmevahetus peab täpsemalt ei käsitleta, kuid nõustume, et tegu on toimuma üle X-tee (avaliku teabe seaduse § 439 lg 5) ning perspektiivse ja keskse riiklike teavituste edastamise tagatud peab olema automaatse andmevahetuse tulemusel teenusega, mida avalikke ülesandeid täitvad asutused tehtud kannetest puudutatud isikute teavitamine. Selliseks kasutavad eraisikutele ja ettevõtjatele teadete teavitamiseks soovitame kasutada keskset teenust, s.o. edastamiseks. Nõustume, et selline lahendus riiklikku postkasti. Palume seletuskirja täiendada. vähendab dubleerivate teavituskanalite kasutamist ning võimaldab isikul saada riiklikud teated ühtse kanali kaudu. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu Arvestatud Täname esitatud normitehniliste ja mõjuanalüüsi ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste osaliselt puudutavate märkuste eest. Käesolev eelnõu märkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. keskendub maakatastri pidamise, registriandmete kvaliteedi, andmevahetuse, isikuandmete töötlemise ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla tagamiseks vajalikele muudatustele. Märgime, et eelnõu ja seletuskiri on koostatud koosloome keskkonnas ning lähtuvad seal ettenähtud struktuurist. Teie ettepanekuid arvestades oleme seletuskirja struktuuri täiendanud ning lisanud eraldi käsitlused küsimustes, mille puhul koosloome keskkonna senine jaotus ei võimaldanud märkusi piisavalt selgelt kajastada. Lisaks oleme täiendanud eelnõu teie esitatud ettepanekute põhjal. Nõustume märkusega, et maakatastriseaduses kasutatakse läbivalt sama rakendusakti nimetamist ning volitusnormide süsteemi tervikuna oleks võimalik normitehniliselt korrastada. Samas ei ole käesoleva eelnõu eesmärk maakatastriseaduse rakendusaktide süsteemi terviklik 8  ümberkujundamine. Maakatastri valdkonda reguleerivad lisaks katastriüksuse moodustamise korrale ka teised maakatastriseaduse alusel antud rakendusaktid, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määrused. Seetõttu ei ole käesoleva eelnõu raames otstarbekas kujundada rakendusaktide süsteemi ümber üheks maakatastrimäärustikuks. Eelnõuga säilitatakse kehtiv rakendusaktide struktuur ning täiendatakse olemasolevat katastriüksuse moodustamise korda üksnes ulatuses, mis on vajalik käesoleva eelnõu rakendamiseks. Riigikohus (29.07.2026 nr 2-2/2397-2) 4. Riigikohtu arvamus2 maakatastriseaduse muutmise ja Arvestatud Täname Riigikohut põhjaliku ja põhiõiguste kaitse sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse osaliselt seisukohalt olulise arvamuse eest. Peame esitatud eelnõu kohta. Riigikohus tänab võimaluse eest avaldada tähelepanekuid kaalukaks, kuivõrd need puudutavad arvamust ülalviidatud seaduseelnõu osas. Riigikohus on kinnisasjaõiguse põhialuseid, kinnistusraamatu eelnõus kavandatud muudatuste tõttu väga murelik. avalikku usaldatavust, omandipõhiõiguse kaitset ning Eelnõuga (vt eelkõige eelnõu § 2 p 1, st notariaalse tõestamise rolli õiguskäibes. maakorraldusseaduse § 2 lg 5 muutmine ja sellega seotud muudatused) soovitakse kehtivat õigust muuta selliselt, et Eelnõu eesmärk ei ole vähendada omandiõiguse kinnisasja piiride muutmiseks või kinnisasjast osa kaitset, nõrgestada kinnistusraamatu avalikku eraldamiseks ja teise kinnisasjaga liitmiseks ei ole vaja usaldatavust ega asendada notariaalse tõestamise järgida kinnisasja käsutamise reegleid. Muudatusi kaudu tagatavat õiguskontrolli olukordades, kus see põhjendatakse sellega, et eelnõuga soovitakse kõrvaldada on asjaõigusseaduse kohaselt vajalik. Muudatuste õiguslikku ebaselgust ja vähendada notariaalse tõestamise eesmärk on lahendada maakorraldustoimingute nõudest tulenevat bürokraatiat. Kõnealused muudatused rakendamisel ilmnenud õiguslikud ja praktilised kahjustavad oluliselt tsiviilkäibekindlust ja võivad probleemid. Samuti ei ole eelnõu eesmärk vähendada kahjustada kinnisasja omanike ja kinnisasju koormavate omandiõiguse kaitset ega kinnistusraamatu piiratud asjaõiguse omajate omandipõhiõigust, mis võib 2 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 9 viia põhiõiguste lubamatu rikkumiseni. Nõustuda ei saa usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja proportsionaalne eelnõu koostajatega selles, et kehtivas õiguses valitseks lahendus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks. segadus või mitmeti tõlgendamise võimalus. Eelkõige asjaõigusseadusest tuleneb selgesti, et kinnisasja (maa) Nõustume, et kinnisasjaõiguse käsutamise, käsutamisena tuleb käsitleda mh ka kõike seda, kui ühe maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande kinnisasja koosseisu kuuluv tükike maad liidetakse teise aluste piiritlemine vajab täiendavat arutelu. kinnisasja külge või see enam algse kinnisasja koosseisu ei Arvestades esitatud seisukohtade kaalukust, jätkame kuulu. Täiesti ekslik on eelnõu koostajate nägemus justkui lahenduse kujundamist koostöös asjassepuutuvate kinnisasja käsutamiseks saaks pidada üksnes seda, kui osapooltega. kinnisasja kui terviku omanik vahetub või kui kinnisasjast eraldatakse osa ja selle tagajärjel tekib eraldi, iseseisev kinnisasi. Määrav ei ole ainult see, et omanikule kulub näiteks 1500 m2 maad Tallinna linnas, vaid väga oluline on mh ka see, kas sellises suuruses maatükil asub ka maja, toru, trass, pumpla vms. Samuti võib olla väga oluline isegi 10 cm laiune osa kinnisasjast, sest sellest võib sõltuda, kas juurdepääs on kasutatav, kellele kuulub väravapost, kas maja on ehitatud üle kinnisasja piiri või kas sellele kinnisasjale saab konkreetset hoonet püstitada. Naaberkinnisasjade omanikud võivad olla kõiges eluliselt ühel meelel, kuid alati tuleb mh kaitsta ka kinnisasja koormavate piiratud asjaõiguste omajaid, näiteks hüpoteegipidajaid, hoonestusõiguste omajaid, servituutide omajaid jne. Kinnisasjast osa eraldamise ja teise kinnisasjaga liitmise tehingud on nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses tagasivõidetavad, võivad alluda kohtulikule käsutuskeelule, kui seda on rakendatud, kehtida võivad kinnisasja käsutamise suhtes kehtivad avalikõiguslikud piirangud jne. Näiteks võib kinnisasja väärtust oluliselt vähendada see, kui „väikese piiri parandamise“ tagajärjel jääb kinnisasi ilma juurdepääsust avalikult kasutatavale teele või mõnest olulisest 10 kommunikatsioonist. Kui sellised muudatused peaksid toimuma ilma nende isikute asjakohase nõusolekuta, kelle õigusi tuleb kaitsta (kinnisasja omanik, omaniku abikaasa, piiratud asjaõiguste omajad, täitemenetluse- või pankrotimenetluse võlausaldajad jne), siis või olla tegemist põhiseadusevastase olukorraga. Tähtis ei ole mitte ainult see, et asjakohased isikud annavad oma nõusolekud, vaid ka see, et igas sellises olukorras, kus kaitsmisväärsed õigused võivad olla ohustatud, kaasneks tehingute tegemisega asjakohane kontroll ja nõustamine. See, et kinnisasja piiride muutmisega tegelevad nii maamõõtjad, katastriametnikud kui ka kohaliku omavalitsuse teenistujad, ei asenda notariaalset tõestamist. Notaritel lasub notariaadiseadusest ja tõestamisseadusest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenev kohustuste kogum, mida viidatud isikutel ei ole. Väga oluliselt kahjustaks kinnisasja tsiviilkäivet ka see, kui tekiks nö kinnisasja paralleelkäive, st kui paljudel juhtudel saaks kinnisasja käsutamisega võrreldava tulemuse saavutada nn maakorraldustoiminguid tehes. Oluline on see, et igasugune kinnisasja käsutamine on allutatud samadele reeglitele. Varasemalt ei eksisteerinud õiguslikku segadust kinnisasja käsutamise reeglite osas, vaid maakorraldusega tegelevad ametnikud ei soovinud pelgalt leppida sellega, et kinnisvarakäive on allutatud notariaalsele vorminõudele (nii kohustus- kui ka käsutustehingute osas) ega sellega, et kinnisasja käsutus eeldab kinnistusraamatus kande tegemist. Mida aeg edasi, seda eredamalt tuleb kohtupraktikas esile see, kui oluline võib olla kasvõi väike tükk kinnisasjast. Eespool toodust tulenevalt tuleb ülalkirjeldatud muudatustest loobuda ja lähtuda maakorraldust ja maakatastrit puudutavate õigusaktide 11  loomisel ja muutmisel sellest, et kinnisasjast ka osa eraldamise jaoks on vaja täita kinnisasja käsutamise reegleid. Tartu Maakohus kinnistusosakond (04.08.2026 nr 2-2/2397-3) Eelnõu kohaselt on üheks eesmärgiks Arvestatud Täname Tartu Maakohtu kinnistusosakonda põhjaliku maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute osaliselt ja praktilisest registrimenetlusest lähtuva arvamuse selge eristamine seaduse tasandil, mis loob õigusliku aluse eest. Peame esitatud tähelepanekuid oluliseks, sest maakorraldustoimingute läbiviimiseks ja lõpetamiseks need puudutavad vahetult maakorraldustoimingute ning väldib olukordi, kus maakorraldust käsitatakse lõpuleviimist, kinnistusraamatu menetluse toimivust, asjaõigusliku tehinguna. Märgime siinkohal, et asjaõiguslepingu vorminõude küsimust ning kinnistusosakonna hinnangul ei ole maakorraldust kinnisasjaõiguse käibekindlust. Nõustume, et käsitletud asjaõigusliku tehinguna. Riigikohtu küsimus vajab edasist õiguslikku arutelu. tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2025 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-10897 (eelnõu seletuskirja leheküljel 13 on ekslikult vale tsiviilasja number) ei muutnud senist seadusele tuginevat praktikat. Senine praktika tugines Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2019 kohtumäärusele tsiviilasjas 2-19-8071 (määruskaebusmenetluses tehtud otsus). Peamiseks probleemiks, millele Riigikohus tähelepanu juhtis, on asjaõiguslepingu sõlmimise vajadus MaaKS § 12 lg 1 kohase maakorraldustoimingu lõpuleviimise eeldusena ja seda eraldiseisvana maakorraldustoimingust. Eelnõuga on püütud lahendada Riigikohtu kohtumäärusega tõstatatud küsimusi, kuid lahendus ei pruugi täita eesmärki ja vältida edasisi vaidlusi. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kinnisomandi tekkimise eelduseks on asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus, kui seadus ei sätesta teisiti (AÕS § 641). MaaKS § 12 lg 1 kohaselt on omanike kokkuleppel läbiviidava maakorraldustoimingu aluseks omanike kokkulepe ja tahe omandada naabri kinnisasjast osa või anda naabrile oma 12 kinnisasjast osa, eesmärgiga koondada kinnisasja või selle osa, vahetada osi, korrastada piiri ja viia vastavusse planeeringu- või maakorraldusnõuetega. Nõustume, et maakorralduslikke nõudeid järgides ei saa tihti eraldatavast/liidetavast osast eraldi katastriüksust moodustada ning see ei ole üldjuhul ka omanike sooviks (isegi kui eraldi katastriüksuse moodustamine on võimalik). Üldiselt on selliste tehingute puhul sooviks liita omandatav/eraldatav maa-ala olemasoleva katastriüksusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-24-10897 tehtud lahendis leidnud, et maaomanike vahel sõlmitav MaaKS § 12 lg 1 kohane kokkulepe on tehing, kuid see ei ole käsitletav asjaõiguslepinguna, kuna ei vasta AÕS § 641 vorminõudele. Vorminõude erisus tuleks seaduses erinormina selgelt sätestada. Eelnõus ei ole vorminõude leevendust ette nähtud. Kui seadusandja sooviks on välistada notariaalses vormis sõlmitava asjaõiguslepingu kohustuslikkus, siis tuleks sätestada seaduses vorminõude leevendus selliselt, et MaaKS § 12 lg 1 kohase kokkuleppega koos sõlmitav asjaõigusleping võib olla digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis. Seletuskirja kohaselt ei tehta maakorralduse käigus käsutamistehingut omandi terviklikuks üleminekuks kuivõrd kinnisasja omanikud ei muutu, muutub vaid omandi ulatus. Oleme seisukohal, et ka omandi ulatuse muutumiseks on vajalik käsutustehing, kuid nõustume, et ulatuse muutumisel ei ole vajadust ja ei saa käsutada tervet kinnistut. Asjaõiguslikult on tehingu esemeks mitte kogu kinnistu, vaid eraldatava ja liidetava maa-ala omandiõigus. Selleks, et oleks mida võõrandada ja üle anda, tuleb enne asjaõiguslepingu sõlmimist viia läbi omanike kokkuleppel maakorraldustoiming, kus 13 haldustoimingu tulemusel määratakse kindlaks omandatav/eraldatav osa ja muudetakse katastriüksuste andmeid. Nõustume, et maakorralduse käigus ei saa tekkida olukorda, kus ühe omaniku omand täiesti ära kaob või tervikuna teisele omanikule üle läheb. Kui eesmärgiks on kogu kinnistu omandi üleandmine, siis ei ole eelduslikult maakorraldustoimingut vaja läbi viia ning võib kohe tehingu vormistamiseks notari poole pöörduda. Ekslik on seletuskirja väide, et kinnistusosakond ei Arvestatud Katastripidaja kinnistamisavalduse esitamise õigus aktsepteeri pärast Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasjas osaliselt tuleneb kehtivast õigusest ning seda eelnõuga ei 2-24-10897 tehtud kohtumäärust lihtsate muudeta. KRS näeb ette, kes ja mis hetkel võivad maakorraldustoimingute puhul katastripidaja kinnistamisavaldust esitada. Vaid notaritel on õigus kinnistamisavaldust või katastripidaja ei saa selliseid esitada notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust, avaldusi esitada. kui nemad tegelevad tehingu notariaalse Katastripidajal on endiselt õigus esitada avaldus, kuid KRS kinnitamisega. Katastripidajal on õigus esitada § 35 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada kinnistamisavaldus maakorraldustoimingus, kui see vormikohane käsutustehing. Selliselt on selgitanud on digitaalselt allkirjastatud. Riigikohus ka kohtumääruse punktis 15. KRS § 34 lõige 21 Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel, kuid mitte katastripidaja kaudu. Kui notar on seotud maakorraldustoiminguga, siis ta esindab osalejaid, koostades ja edastades tõestatud tehingu või notariaalselt kinnitatud avalduse 14  registreerimiseks (NotS § 30 lg 2 p 1 ja 2). Kokkuvõttes kui maakorraldustoimingu (nt kinnisasjade jagamine, liitmine või piiride muutmine) kinnitab notar, esitab kinnistamisavalduse seaduse kohaselt toimingu kinnitanud notar (KRS § 34 lg 2¹ ja TõS § 53 lg 1), tegutsedes osapoolte esindajana (NotS § 30 lg 2). Eelnõuga planeeritakse muuta riigilõivuseaduse § 25 lõike Arvestatud Eelnõu on täiendatud, kuid selgitame, et RLS § 80 1 punkti 9. Muudatuse järgselt oleks seaduse tekst järgnev: osaliselt sätestab juhud, kuidas võetakse riigilõivu kinnistu Riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu või jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise ümberkruntimiskava alusel kande tegemise eest. MaaKS § kinnistuga liitmise kande eest. Käesolev muudatus 2 lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud muuhulgas reguleerib üksnes lihtsaid maakorraldustoiminguid kinnisasja jagamine ja kinnisasjade liitmine. ehk kinnisasjade liitmist ja jagamist, mida tuleb Riigilõivuseaduse muutmisel kavandatud kujul võib eristata erinevate registriosade liitmisest ja tekkida valearusaam, et riigilõivu ei võeta ka kinnistu jagamisest. jagamisel ja kinnistute liitmisel kui RLS § 25 lg 1 p 9 sõnastatud selliselt, et riigilõivu ei maakorraldustoimingute alusel kannete tegemise eest. võeta lihtsa maakorraldustoimingu või Teeme ettepaneku täiendada riigilõivuseadust tekstiga ümberkruntimiskava alusel kande tegemise eest. „maakatastri pidaja avalduse alusel maakorraldustoimingu Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus ei puuduta või ümberkruntimiskava“. Lisas 2 on ekslikult märgitud RLS § 80 kohast lõivustamist. „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) (05.08.2026 nr 2-2/2397-8) ITL toetab eelnõu üldist eesmärki suurendada maakatastri Arvestatud Täname põhjaliku arvamuse ja varem VTK kohta ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, põhjendamatut osaliselt esitatud tagasiside eest. Nõustume ettepaneku menetluskoormust ning muuta maakorraldustoimingud põhisisuga selles osas, et registriandmete kooskõla kiiremaks ja tõhusamaks. Samuti toetame põhimõtteliselt parandamise eesmärk ei saa piirduda üksnes vastuolu lahendusi, mis võimaldavad tehnovõrkude ja -rajatistega nähtavaks tegemisega. Eelnõu on täiendatud selliselt, seotud õiguste registriandmeid korrastada lihtsamas et esmane eesmärk on piiratud asjaõiguse kande vormis juhul, kui õiguse sisu ega tehnovõrgu tegelik korrastamine ja vajaduse korral õiguse ülekandmine asukoht looduses ei muutu. Eelnõu seletuskirja kohaselt on õigesse registriossa. Informatiivne märge on üheks eesmärgiks just registriandmete kvaliteedi ja kavandatud üksnes abinõuna olukorras, kus 15 kinnistusraamatu ning maakatastri andmete kooskõla registrikannet ei ole samas menetluses võimalik parandamine. Samas olles eelnõud analüüsinud leiame, et korrastada näiteks puudutatud isikute nõusoleku eelnõuga välja pakutud lahendus piiratud asjaõiguste puudumise, õiguste järjekoha küsimuse või muu ruumiandmete probleemile ei täida neid eesmärke ning õigusliku takistuse tõttu. Märke lahendus ei kohaldu võib praktikas hoopis vähendada õiguskindlust. ITL-i olukorras, kus piirinaabrid soovivad omandi ulatuse hinnangul jäävad eelnõus lahendamata mitmed eelnõule eesmärgil piire korrastada või muuta ja mille eelnenud väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasisides lõpuleviimiseks on nõusolekud vajalikud. esitatud põhimõttelised murekohad. ITL-ina juhtisime VTK-le antud tagasisides (20.02.2026 kiri nr 5.1-1/11-1) Eelnõuga täpsustatakse KRS § 15 lõiget 3 nii, et kui tähelepanu sellele, et piiratud asjaõiguste, eelkõige maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste piiride kindlakstegemise käigus muutuvad kolmanda talumiseks seatud õiguste puhul ei ole aktsepteeritav jao kannetega seotud asjaolud, märgib katastripidaja olukord, kus kinnisasja piiride muutmise või täpsustamise kinnistamisavalduses registriosade kaupa kannete tulemusel jääb piiratud asjaõigus kinnistusraamatus vale kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Seega kinnistu registriossa ning piiratud asjaõiguse omaja peab ei ole lahenduse eesmärk jätta kinnistusraamatusse seejärel alustama uusi läbirääkimisi uue kinnisasja teadlikult ebatäpseid kandeid, vaid laiendada seni omanikuga. Eelnõu küll tunnistab probleemi olemasolu kehtivat alust registriseisu korrastamiseks ulatuses, ning näeb ette informatiivsete märgete kasutamise milles see on õiguse sisu, ruumilist asukohta ja teiste olukorras, kus piiratud asjaõiguse ruumiala ja selle kohta isikute õigusi muutmata võimalik. tehtud registrikanded ei ole enam kooskõlas. Samal ajal ei ole ITL arvates sobivaks lahenduseks eelnõu kohaselt välja Eelnõuga täiendatakse AÕS § 226 regulatsiooni. pakutud informatiivse märke lisamine kinnistusraamatusse Avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse tõttu ebatäpne“. ITL hinnangul ei ole selline lahendus ülekandmisel teise registriossa nähakse ette piisav, kuna see ei kõrvalda tegelikult maakatastri lihtsustatud vorm, kui õiguse ese asub looduses samas toimingute poolt lahendatavat registriseisu ebatäpsust, kohas ning muutub üksnes registriosa, milles õigus vaid üksnes teeb uue kandega (mis on ühtlasi lisa peab kajastuma. Sellisel juhul toimub ülekandmine halduskoormus) nähtavaks, et keegi on alustanud piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või korrastamist, aga asjad on pooleli ja kinnistusraamatu digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel ning kinnistu kanded võivad olla valed. Juhul, kui eelnõu eesmärk on omaniku nõusolekut ei nõuta. Mitme ülekantava halduskoormuse vähendamine, siis oleme veendunud, et õiguse puhul võivad õigustatud isikud kokku leppida üksnes nende õiguste omavahelises järjekohas ning 16 praktikas selline lahendus hoopis suurendab tunduvalt teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste võrguvaldajate koormust. järjekohasuhet ei muudeta. Eeltoodust tingituna esitame eelnõu kohta järgmised Peame siiski vajalikuks säilitada võimaluse kasutada seisukohad ja ettepanekud: informatiivset märget juhtudel, kus õiguse ülekandmine ei ole samas menetluses õiguslikult 1. Kinnistusraamatu usaldatavuse põhimõtet ei tohi võimalik. Eelkõige puudutab see olukordi, kus nõrgestada Eesti asjaõigus tugineb tugeva piiratud asjaõiguse ülekandmine eeldaks õiguse sisu kinnistusraamatu põhimõttele. Kinnistusraamatu kannete muutmist, järjekoha ümberkujundamist või õigsust eeldatakse ning kinnistusraamatu avalik puudutatud isikute nõusolekut, mida ei ole võimalik usaldatavus on kinnisasjade õiguskäibe keskne eeldus. saada. Sellisel juhul ei saa katastripidaja asendada Seetõttu peab kinnistusraamat kajastama võimalikult eraõiguslikku kokkulepet ega muuta lepingu sisu täpselt kinnisasja koormavaid õigusi ja nende seost haldusmenetluses. Märge ei ole lõplik registrikande konkreetse kinnistuga. Eelnõu seletuskirjas on küll parandamise viis, vaid vahend, millega tehakse rõhutatud, et informatiivne märge ei muuda kinnisasja vastuolu nähtavaks ja antakse puudutatud isikutele õiguslikku režiimi ega loo uusi õigusi ja kohustusi, vaid võimalus registriseis korrastada. teeb nähtavaks piiratud asjaõigusega seotud ruumiandmete ebatäpsuse. ITL hinnangul on selline lähenemine Seletuskirja on täiendatud, et selgitada märke problemaatiline. Riik ei peaks looma regulatsiooni, mille informatiivset iseloomu, märke kustutamise aluseid tulemusel jäävad registrisse teadlikult ebaõiged või ning tehnovõrkude ja -rajatiste omanike ebatäpsed kanded ning kasutajad peavad lisaks menetluskoormuse mõju. Mõjuanalüüsis on kinnistusraamatule analüüsima ka erinevaid hoiatusi ja täpsustatud, et tehnovõrkude omanike halduskoormus märkeid, et tegelikku õiguslikku olukorda mõista. Kui riik väheneb eelkõige nendes juhtudes, kus piiratud tuvastab, et kinnistusraamatu kanne ei vasta enam asjaõigus on võimalik lihtsustatud korras õigesse tegelikule olukorrale, ei peaks lahenduseks olema ebaõige registriossa üle kanda. Kui ülekandmine ei ole olukorra nähtavaks tegemine, vaid registrikande võimalik, maandatakse õiguste kahjustamise riski korrastamine. Kinnistusraamatu usaldusväärsuse puudutatud isikute teavitamise, informatiivse märke seisukohast ei ole põhjendatud luua seaduse tasandil ja edasise registriseisu korrastamise võimaluse kaudu. mehhanismi, mille tulemusel võib kinnistusraamatusse jääda teadlikult kanne, mis ei vasta piiratud asjaõiguse Seega on ITL-i ettepanekutega arvestatud osas, milles tegelikule ruumilisele paiknemisele. Selline lähenemine eelnõus ja seletuskirjas on selgemalt rõhutatud, et võib praktikas vähendada õiguskindlust, kuna eelistatud lahendus on piiratud asjaõiguse kande 17 kinnistusraamatu kasutaja ei saa enam tugineda üksnes korrastamine ja vajaduse korral ülekandmine õigesse kinnistusraamatu kannetele, vaid peab täiendavalt registriossa. Ettepanekut ei ole võimalik täielikult arvestama võimalusega, et registrikanne on küll nähtav, arvestada osas, milles soovitakse igal juhtumil kuid ei vasta tegelikule olukorrale. ITL hinnangul ei tohi automaatset või ametiülesande korras ülekandmist, kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla sest kõiki piiratud asjaõigusi ei saa õiguse sisu, parandamise eesmärki saavutada viisil, mis normaliseerib järjekoha või puudutatud isikute õigusi muutmata kinnistusraamatus ebatäpsete kannete püsimise. ümber kanda. Registriandmete korrastamise eesmärk peab olema õige olukorra kajastamine, mitte ebaõige olukorra märgistamine. ITL-i ettepanek: lähtuda eelnõus põhimõttest, et kui maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmneb, et piiratud asjaõiguse kanne ei vasta enam tegelikule koormatavale kinnisasjale, tuleb registrikanne sama menetluse käigus korrastada. Informatiivne märge võib olla ajutine abivahend kuni kande parandamiseni, kuid see ei tohiks olla lõplik lahendus. 2. Maakorralduse tagajärjed tuleb lahendada menetluse käigus lõpuni Eelnõu seletuskirja kohaselt ei saa piiratud asjaõigustega seotud probleemid takistada maakorraldustoimingute lõpuleviimist ning informatiivse märke eesmärk on võimaldada puudutatud isikutel hiljem vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima. ITL-i hinnangul nihutab selline lahendus maakorraldustoimingu tagajärgede lahendamise riigilt ja registrimenetluselt puudutatud eraõiguslikele isikutele. Kui katastripidajal on võimalik ametiülesannete korras parandada katastriandmeid või viia läbi maakorraldustoiming, mille tulemusel muutub kinnisasja ruumiline ulatus või registriandmete seos tegeliku olukorraga, peab samas menetluses olema võimalik 18 lahendada ka sellest tulenevad kinnistusraamatu kolmanda jao kannete tagajärjed. Vastasel juhul lõpeb maakorraldustoiming olukorras, kus riik on ise tuvastanud registriandmete ebaõigsuse, kuid jätab selle kõrvaldamata. Selline lahendus ei ole ITL hinnangul kooskõlas eelnõu eesmärgiga suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust. Kui katastripidajal on õigus ametiülesannete korras muuta või parandada katastriandmeid ning selle tulemusena tuvastatakse, et piiratud asjaõiguse kanne ei vasta enam tegelikule olukorrale, siis peab sama menetluse raames olema võimalik ka vastava kinnistusraamatu kande korrastamine. ITL hinnangul ei tohiks maakorraldustoiming lugeda lõpetatuks olukorras, kus riik on tuvastanud registriandmete ebaõigsuse, kuid jätab selle kõrvaldamata ning piirdub üksnes puudutatud isikute teavitamisega. ITL ettepanek: täiendada eelnõud selliselt, et maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tulemusel ilmnenud piiratud asjaõiguse registrikande ebatäpsus lahendatakse sama menetluse käigus. Kui piiratud asjaõiguse ruumiline asukoht looduses ei muutu ning muutub üksnes kinnistu piir või registriosa, mille kaudu õigus peab olema kajastatud, tuleb võimaldada piiratud asjaõiguse ülekandmine õigesse registriossa ametiülesannete korras või katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. 3. Eelnõu kohane „märke“ lahendus ei vähenda tehnovõrgu omaniku halduskoormust Eelnõu seletuskirjas käsitletakse mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele pigem positiivsena, kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 226 muudatus võimaldab avalikes huvides tehnovõrku või - 19 rajatist puudutava isikliku kasutusõiguse ülekandmist lihtsamas vormis. ITL hinnangul saab see olla tõene üksnes juhul, kui piiratud asjaõigus kantakse muudatuse tulemusena õigesse registriossa üle. Eelnõu kohaselt toimub AÕS § 226 lõike 3¹ alusel isikliku kasutusõiguse ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel ning kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. See on positiivne vormiline lihtsustus, kuid ei taga, et kõik vajalikud ülekanded toimuvad maakorralduse käigus automaatselt või ilma täiendava menetluseta. Kui lahenduseks jääb üksnes informatiivne märge, siis tehnovõrgu omaniku halduskoormus tegelikult ei vähene. Vastupidi, tehnovõrgu omanik peab hakkama jälgima märkega registriosasid, analüüsima, millised õigused on registris ebatäpsed, hindama iga üksikjuhtumi mõju ning algatama vajaduse korral täiendavaid toiminguid registrikande korrastamiseks ning kandma jätkuvalt õiguslikku ja administratiivset riski. Seetõttu ei saa sellist lahendust käsitleda halduskoormuse vähenemisena. Vastupidi, maakorralduse tegevuse tagajärjed jäetakse sideettevõtjate ja teiste puudutatud isikute lahendada. ITL ettepanek: muuta eelnõud selliselt, et piiratud asjaõigus kantakse maakorraldustoimingu või piiriandmete parandamise tulemusel õigesse registriossa üle muutmata kujul. Sellisel juhul saavutatakse üheaegselt nii registriandmete õigsus kui ka tehnovõrgu omaniku menetluskoormuse vähenemine. ITL alternatiivne ettepanek: kui piiratud asjaõigust ei kanta või ei ole võimalik kanda maakorraldustoimingu käigus õigesse registriossa üle, siis tuleb tehnovõrgu omanikku 20 kui puudutatud isikut igakordselt kaasata, kui korrastamine puudutab puudutatud isiku maakasutusõigust. Leiame, et kui seadusandja hinnangul ei ole võimalik piiratud asjaõiguse ülekandmist õigesse registriossa teha ametiülesannete korras või katastripidaja kinnistamisavalduse alusel, tuleb säilitada tehnovõrgu omaniku igakordne kaasamine ja vajaduse korral nõusoleku küsimine. ITL rõhutas juba VTK-le antud ülal viidatud tagasisides, et tehnovõrgu omanikud ei ole vastu kaasamisele ega nõusolekute andmisele, kuna nende jaoks on oluline, et piiratud asjaõigus oleks kantud õigele katastriüksusele ja õigele kinnistule. Tehnovõrgu omanikul on parim teadmine selle kohta, kas konkreetne piirimuudatus või katastriandmete täpsustamine võib mõjutada tehnovõrgu toimimist, kaitsevööndit, talumiskohustust, talumistasu või tulevaste tööde kooskõlastamist. Tehnovõrgu omaniku jaoks ei ole see suurem halduskoormus kui olukord, kus kinnistusraamatus on märge ebatäpse kande kohta ning tehnovõrgu omanik peab hakkama kinnisasja omanikuga uusi läbirääkimisi pidama või seda olukorda kinnistusraamatus lahendama. ITL-i ettepanek: lisada eelnõusse või seletuskirja järgmine sõnastus: „Kui maakorraldustoimingu, piiri asukoha kindlakstegemise või katastriandmete parandamise tulemusel ilmneb, et kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõigus ei koorma enam registriandmete järgi seda kinnisasja, millel õiguse ese looduses paikneb, korraldab katastripidaja piiratud asjaõiguse ülekandmise õigesse registriossa ulatuses, milles piiratud asjaõiguse sisu, ruumiline asukoht ja teostamise viis ei muutu. Puudutatud isikuid teavitatakse kande tegemisest. Kui 21 piiratud asjaõiguse ülekandmine ei ole võimalik õiguse sisu või õigustatud isikute järjekoha muutmise vajaduseta, kaasatakse piiratud asjaõiguse omaja menetlusse ning informatiivne märge on üksnes ajutine lahendus kuni registrikande korrastamiseni.“ Alternatiivina pakume ka lühema sõnastuse: „Maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tulemusel ilmnenud piiratud asjaõiguse registrikande ebatäpsus tuleb lahendada sama menetluse käigus. Informatiivse märke tegemine ei asenda piiratud asjaõiguse ülekandmist õigesse registriossa, kui selline ülekandmine on võimalik õiguse sisu muutmata.“ Kokkuvõttes teeme ettepaneku eelnõu täiendada selliselt, et: 1. kinnistusraamatu usaldatavuse põhimõtte kaitseks ei jäeta registrisse teadlikult ebatäpseid piiratud asjaõiguste kandeid; 2. maakorraldustoimingu, piiriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise tagajärjed lahendatakse sama menetluse käigus lõpuni; 3. piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle juhul, kui õiguse sisu, ruumiline paiknemine ja teostamise viis ei muutu; 4. informatiivne märge on üksnes ajutine või erandlik lahendus, mitte registriandmete ebatäpsuse lõplik käsitlus; 5. kui registrikande korrastamine ametiülesannete korras ei ole võimalik, tuleb tehnovõrgu omanik kaasata puudutatud isikuna ning vajaduse korral küsida tema nõusolekut; 6. seletuskirja mõjuanalüüsi tuleb vastavalt lõplikule lahendusele täpsustada, kuna tehnovõrgu omaniku halduskoormus väheneb tegelikult üksnes juhul, kui 22  piiratud asjaõigus kantakse õigesse registriossa üle ilma täiendavate toiminguteta. Selline lähenemine tagaks üheaegselt registriandmete õigsuse, kinnistusraamatu usaldusväärsuse ja halduskoormuse tegeliku vähenemise. Andmekaitse Inspektsioon (05.08.2026 nr 2.3-4/26/2700-2) 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse maakatastriseadust Arvestatud Täname tähelepanekute eest. Eelnõu ja seletuskirja on (MaaKatS) §-ga 52, mis annab maakatastri vastutavale täiendatud maakatastriseaduse § 5² lõikega 2. töötlejale õiguse töödelda isikuandmeid ning saada ja Muudatusega täpsustatakse töödeldavate kasutada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse isikuandmete peamised kategooriad. andmekogudest. Seletuskiri selgitab, et andmeid võib vaja Rahvastikuregistrist salvestatakse füüsilise isiku ees- olla näiteks rahvastikuregistrist ning et katastripidaja ja perekonnanime, isikukoodi või sünniaeg, elukoha- kasutab andmeid maakorraldustoimingute ja ja kontaktandmeid. Kinnistusraamatust saadud haldusmenetluse läbiviimiseks. Samuti on seletuskirjas andmeid ei salvestata andmebaasi. Päringus saadud viidatud, et katastripidajal võib olla vaja andmeid näiteks teisi andmeid kasutatakse esitlusinfona rahvastiku-, abieluvara- ja pärimisregistrist, et kontrollida haldusülesande täitmiseks. omandisuhteid, esindusõigust või vara kuulumist ühisvara, lahusvara või pärandvara koosseisu. Samas leiame, et kuigi sätte sõnastus annab üldise avaliku ülesande täitmise aluse, ei anna see siiski piisavat selgust, milliseid isikuandmete liike, millistest andmekogudest, milliste konkreetsete ülesannete täitmiseks ja millises ulatuses võib töödelda. Juhime tähelepanu sellele, et andmekogu regulatsioonis peab andmevahetust puudutav norm olema piisavalt täpne, mis tähendab, et regulatsioonis peavad olema selgelt määratud andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. See aitab tuvastada, millised on andmekogu põhiandmed ning aitab vältida andmete dubleerivat kogumist. Samuti näeb avaliku teabe seadus (AvTS) ette, et andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis tuleb muu hulgas sätestada ka andmeandjad. Palume täiendada eelnõu või rakendusakti 23 selliselt, et andmevahetuse puhul oleks selge, millistest andmekogudest, milliseid andmeid ja milliste maakatastri pidamise ülesannete täitmiseks katastripidaja andmeid saab. Sealjuures peaks eelnõust nähtuma ka see, kas andmeid säilitatakse maakatastris või kasutatakse päringu vastuse alusel saadud andmeid üksnes esitlusinfona toimingu tegemiseks. Märgime, et üldine viide õigusele saada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest ei ole andmesubjekti jaoks piisavalt ettenähtav ega vasta andmekogu regulatsioonile seatud läbipaistvuse eesmärgile. 2. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu termini Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri on täpsustatud. Mõiste „ristkasutus“ kasutamisele. Selgitame, et ristkasutuse „ristkasutus“ asemel kasutatakse mõistet puhul on tegemist terminiga, mida varasem andmekogude „andmevahetus“ kuivõrd kehtiv AvTS ei kasuta seadus defineeris kui andmete ülekandmist ühest „ristkasutust“ regulatiivse mõistena. Sellega andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate välditakse muljet, et tegemist on kehtivas õiguses andmete ühist infotehnoloogilist töötlemist. Samas kehtiv eraldi määratletud andmetöötluse aluse või AvTS ristkasutust mõistena ei tunne. Seetõttu soovitame erikorraga. vältida mõiste „ristkasutus“ kasutamist kehtivat õigust kirjeldava regulatiivse mõistena, v.a juhul, kui seda soovitakse kasutada üksnes ajaloolise tausta selgitamiseks. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse MaaKatS § 8 lõige 6², Arvestatud Isikute teavitamisel tuleb lähtuda HMS-ist arvestades mille kohaselt teatab katastripidaja puudutatud isikule piiri osaliselt maakatastriseaduses, maakorraldusseaduses ja teistes asukoha määramise, kande muutmise või parandamise õigusaktides toodud erisusi ning eraldi dubleerivast otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku sättest loobutakse. õigusi. Samasisuline regulatsioon nähakse ette ka eelnõu lisa 1 kavandi (katastriüksuse moodustamise kord) § 35¹ lõikes 1. Ilmselt on teavitamiskohustuse lisamine põhimõtteliselt vajalik, kuna toiming võib puudutada isiku õigusi või õiguste teostamise võimalusi. Seletuskirjas on selgitatud, et puudutatud isikuid tuleb teavitada muu 24 hulgas katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning vajaduse korral järgmistest sammudest. Samas jääb eelnõu tekstist ebaselgeks, mida tähendab „võib kahjustada isiku õigusi“ ehk millal teavitamiskohustus tekib ning milline peab olema teavituse minimaalne sisu. Läbipaistvuse tagamiseks, aga ka hea halduse tagamiseks, peaks puudutatud isikule olema arusaadav vähemalt see, milline toiming tehti või kavandatakse teha, milliseid tema õigusi või huve see võib puudutada ning milliseid isikuandmeid või registriandmeid toimingu käigus kasutati. Palume täpsustada puudutatud isikute teavitamise korda ja minimaalset teabesisu kas seaduses või rakendusaktis. Samuti soovitame ühtlustada mõistekasutust. Nimelt kasutatakse seaduses mõistet „puudutatud isik“, kuid rakendusakti kavandis kasutatakse ka mõistet „asjaosaline“. 4. Eelnõu lisas 1, millega muudetakse keskkonnaministri Arvestatud Täiendame rakendusakti kavandit „6) toimingu 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise tegemiseks vältimatult vajalikke dokumente ja muid kord“, nähakse punktiga 9 ette korra täiendamist §-ga 101. andmeid.“ Uue paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatakse, et taotlus Selgitame, et katastripidaja viib läbi peab sisaldama toimingu tegemiseks vajalikke dokumente haldusmenetlust, mida täpsustatakse eriseaduses ja muid andmeid. Juhime tähelepanu sellele, et toodud reeglitega. Seetõttu võib olla asjakohane andmekogusse kogutavate andmete koosseis peab kasutada asjaolude selgitamiseks ja otsuse tulenema õigusaktist ning olema määratletud piisavalt tegemiseks mistahes dokumente, mis tõendavad piiri selgelt ja ammendavalt. Kuigi maakatastri puhul võib olla asukohta ja sellega seotud asjaolusid. Selliseks põhjendatud, et kõiki menetluses esitatavaid dokumente ei menetluseks võib olla näiteks piirivaidluste ole võimalik ette näha, ei tohiks säte siiski anda lahendamine piiri kindlakstegemise teel. Sellisteks katastripidajale sisuliselt avatud volitust nõuda dokumentideks võivad olla fotod, skeemid, abrissid, määratlemata „muid andmeid“. Eelnõust peab nähtuma, kirjalikud selgitused, sh ajaloolised kokkulepped kelle kohta ehk milliste andmesubjektide kategooriate omandi ost-müügi ja ulatuse kohta, samuti isikute kohta andmeid kogutakse ning milliste andmeliikidega on selgitused jpm. 25 tegemist. Soovitame sätte sõnastada selliselt, et oleks selge, et tegemist on dokumentide ja andmetega, mis on toimingu tegemiseks vältimatult vajalikud ning mille esitamise kohustus või kasutamise vajadus tuleneb kas määrusest endast, MaaKatS-st, maakorraldusseadusest või muust seadusest. 5. Eelnõus ja rakendusakti kavandis kasutatakse korduvalt Arvestatud MaaKatS § 11 lg 2 kohaselt on katastriandmed aluseks mõistet „elektrooniline kataster“, kuid kehtiv MaaKatS ei ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja määratle seda eraldi mõistena. MaaKatS § 2 punkti 1 järgi arendamisel. Selgema seose loomiseks katastri ja selle on maakataster ehk kataster andmekogu, mis koosneb elektroonilise keskkonna vahel täpsustatakse maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. MaaKatS §151 lõiget 1. Elektroonilise katastri Seega seaduses ei ole eraldi sätestatud, et maakatastri kirjeldavas normis peab olema üheselt arusaadav, et koosseisu kuuluks ka elektrooniline kataster. Samas tegemist on maakatastri andmetega ning nende suhtes kasutatakse eelnõus seda mõistet muu hulgas isikuandmete kohalduvad maakatastri pidamise eesmärk, alalise säilitamise ja logiandmete säilitamise andmekoosseis, säilitamise põhimõtted ja regulatsioonis. Seetõttu palume täpsustada, kas juurdepääsureeglid. Muudatus ei loo uut andmekogu elektroonilise katastri all mõeldakse maakatastrit ega laienda katastripidaja ülesandeid, vaid üksnes elektroonilises vormis, maakatastri pidamiseks kasutatavat täpsustab olemasoleva andmekogu ja selle infosüsteemi/teenuskeskkonda või maakatastri eraldi osa. elektroonilise pidamiskeskkonna omavahelist seost. Mõiste täpsustamine on vajalik, et andmesubjektile oleks arusaadav, millises andmekogus või infosüsteemis tema andmeid töödeldakse, milliseid andmeid säilitatakse alaliselt ning milliste andmete kohta kohaldub logiandmete viieaastane säilitustähtaeg. 6. Samuti juhime tähelepanu kehtiva MaaKatS § 1 lõikele Arvestatud Eelnõu on täiendatud. MaaKatS § 1 lõikes 2 ajalooline 2, mille kohaselt on maakataster riigi põhiregister. sõnastus eemaldatakse. Selgusetuks jääb, mida täpsemalt on riigi põhiregistri all silmas peetud. Märgime, et tegemist on mõistega kehtetust Nõustume, et mõiste „riigi põhiregister“ pärineb andmekogude seadusest, mille § 18 nägi ette riigi varasemast andmekogude seadusest ning kehtiv andmekogude liigitamise riigi põhiregistriteks, riiklikeks AvTS sellist andmekogude liigitust ei kasuta. registriteks ja riigiasutuste peetavateks muudeks Maakatastri pidamise eesmärk, töödeldavate andmete 26  andmekogudeks. Kehtiv AvTS aga sellist andmekogude koosseis, andmeandjad, andmete säilitamine ja liigitust ei 2 (3) kasuta, vaid reguleerib andmekogude väljastamine sätestatakse maakatastriseaduses ning asutamise ja haldamise aluseid üldiselt. Seetõttu ei tohiks selle alusel antavates õigusaktides. Muudatus ei mõistet „riigi põhiregister“ kasutada viisil, mis jätab mulje, vähenda maakatastri kui riiklikult olulise registri et sellest tuleneb AvTS mõttes eraldi andmetöötluse alus olemust ega väärtust. või erikord. Maakatastri andmetöötluse ulatus, andmeandjad, andmekoosseis, andmete säilitamine ja väljastamine peavad tulenema selgelt seadusest või selle alusel antud õigusaktist. Soovitame sätte seadusest eemaldada. Notarite Koda (05.08.2026 2-2/2397-10) Notarite Koda ei toeta eelnõuga kavandatavaid muudatusi. Arvestatud Täname Notarite Koda põhjaliku ja selge arvamuse Meie hinnangul seaksid eelnõu §-s 2 osaliselt eest. Peame esitatud seisukohti väga oluliseks, sest „Maakorraldusseaduse muutmine“ sisalduvad muudatused need puudutavad kinnisomandi üleandmise ohtu kinnisomandi üleandmise ja koormamise õiguskindlust, notariaalse tõestamise õiguskindluse. Samuti on need vastuolus kehtiva kaitsefunktsiooni, kinnistusraamatu avalikku asjaõigusseaduse, Riigikohtu praktika ja põhiõigusliku usaldatavust ning maaomanike ja teiste puudutatud omandi kaitse põhimõtetega (sh Eesti Vabariigi isikute põhiõiguste kaitset. Samuti ei ole eelnõu põhiseaduse §-ga 32). Lisaks ohustavad need muudatused eesmärk vähendada omandiõiguse kaitset ega Eesti tugeva kinnistusraamatu süsteemi ja selle kinnistusraamatu usaldusväärsust, vaid leida toimiv ja usaldusväärsust. proportsionaalne lahendus maakorraldustoimingute Toome alljärgnevalt ära meie seisukohta selgitavad lõpuleviimiseks. põhjendused. MaaKS § 2 lg 1 sätestab, et maakorraldus käesoleva Nõustume, et kinnisasjaõiguse käsutamise, seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingu ja kinnistusraamatu kande maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste aluste piiritlemine vajab täiendavat arutelu koostöös loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks asjassepuutuvate osapooltega. kasutamiseks ja majandamiseks. Nimetatud säte ei tähenda, et kui omanik või katastripidaja leiavad, et kinnisasja või selle osa tasuta või tasu eest üle andmine on otstarbekas, on tegemist maakorraldustoiminguga. 27 Kui maakorraldustoimingu käigus muudetakse kahe kinnisasja, millel on erinevad omanikud, vahelist piiri, toimub paratamatult omandi üleandmine – osa ühe isiku kinnisasjast läheb teise isiku omandisse, sõltumata sellest, kuidas seda halduslikult nimetatakse või kas tegemist on lihtsa ja selge või keeruka juhtumiga. Tegemist on AÕS § 641 mõistes omandi üleandmisega, mille toimumiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Omandi üleandmise toimumine või mitte toimumine ei saa sõltuda katastripidaja hinnangust, omanike soovidest, otstarbekusest või majanduslikest eesmärkidest. Tegemist on faktilise asjaoluga – asi, mis kuulus ühele isikule, hakkab kuuluma teisele. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendi 2-24-10897 punktis 11, asudes seisukohale, et „kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine hõlmab nii kinnisasjade jagamist kui ka liitmist. On ilmselge, et selleks, et ühe kinnisasja osa muutuks teise kinnisasja osaks, tuleb see esmalt esimesest kinnisasjast eraldada ja siis teisele liita. See, et maakorralduslikult on seda võimalik teha selliselt, et vahepeal eraldi kinnisasja ei moodustata, ei muuda kinnisasjade osade vahetamise olemust. AÕS § 54 lg 1 järgi on kinnisasjade ühendamiseks ja jagamiseks vaja kinnisasja omaniku tahteavaldust. Kui kinnisasjad, mille piire muudetakse, kuuluvad samale isikule, ei näe seadus ette selle tahteavalduse vorminõuet. Kui jagamise käigus eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist ühtlasi kinnisasja 28 üleandmisega AÕS § 641 tähenduses, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping poolte vahel (RKTKm 3-2-1-46-10, p 10; RKTKo 3-2-1-67-12, p 27).“ Meie hinnangul ei ole mõeldav, et katastripidaja hakkab oma sisetunde järgi otsustama, millal talle tundub, et omandi üleandmine on otstarbekam defineerida maakorraldustoiminguks ja millal kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Samuti – sellest lähtuvalt kas nõuda või mitte nõuda notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist. Jättes kõrvale asjaolu, et omandi üleandmine on fakt, mida ükski arvamus ei muuda, tekitab küsimusi, kas ja millises ulatuses on maakorraldustoimingut läbiviivad ametnikud pädevad hindama, kas kinnisasi kuulub osalejate ühis- või lahusvara hulka, kas abikaasade varalistele suhetele kohaldub Eesti õigus ning kas ja kuidas kontrollitakse kinnisasja kuulumist endiste abikaasade ühisvara või pärandvara hulka, et määrata kindlaks, kellel on õigus sellega tehinguid teha. Notariaalne tõestamine ei ole pelgalt formaalsus, millega kaasnevad kulud. See hõlmab endas terve rea protsesse, mida notar teeb ja kontrollib – nende väärtust ei pruugita sageli tajuda, kuid nende puudumine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Notariaalne tõestamine tagab, et maakorraldustoiming on mitte ainult lõpule viidud, vaid tehtud selliselt, et on arvestatud kõigi asjasse puutuvate isikute – sh ka nende, kelle nime kinnistusraamatust ei nähtu ning kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste omajate – huve. Samuti on tagatud toiminguga seotud õiguste ja kohustuste kehtivus ning nende täitmise kindlus. Lisaks kontrollib notar, et oleks täidetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad nõuded. 29  Väited, nagu notariaalne tõestamine tekitaks erisusi katastri ja kinnistusraamatu andmetes, ei vasta tõele. Praegu toimuv andmevahetus notari, katastripidaja ja kinnistusosakonna vahel toimub järjekorras, mis tagab andmete vastavuse. Katastripidaja teeb kanded alles pärast notariaalselt tõestatud kokkuleppe esitamist ning notar esitab asjaõiguslepingu kinnistusraamatule alles pärast katastriandmete korrigeerimist. Tagatud on, et andmed on kooskõlas ning tehing jõuab lõpule vaid poolte ühisel tahtel. Juhul kui omanikud notariaalselt tõestatud kokkulepet ei sõlmi, ei ole tegemist notariaalse tõestamise nõudest tingitud takistusega, vaid omanike teadliku otsusega mitte üle anda ega omandada kinnisasja osa, mis on kooskõlas AÕS § 54 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille järgi saab kinnisasja jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Kui alustatud katastritoimingud jäävad pooleli, ei kaasne sellega õiguslikke tagajärgi ning see ei ole probleem, mis vajab sekkumist. Kokkuvõttes leiame, et maakatastriseadusesse ja maakorralduse seadusesse kavandatavad muudatused moonutavad kinnisasjaõiguse olemust, luues olukorra, kus omandi üleandmine võiks toimuda ilma seaduses nõutud tahteavaldusteta, õõnestavad kinnistusraamatu avaliku usalduse põhimõtet ning vähendavad isikute õiguskaitset ja õiguskindlust. Oleme valmis oma seisukohti vajadusel täiendavalt selgitama ning palume Notarite Koda kaasata eelnõuga seotud arutelude juurde. Tartu Ülikool Õigusteaduskond (LÕIM) (05.08.2026 2-2/2397-7) 1.1. Maakorralduse ja tehingulise käsutamise Arvestatud Täname põhjaliku ja väga sisuka arvamuse eest. eristamine Peame Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna tähelepanekuid eelnõu edasise kujundamise 30 Eelnõu seletuskirjas on mitmel korral selgitatud, et seisukohalt oluliseks, sest need aitavad selgemalt maakorralduse ja tehingulise käsutamise eristamisel eristada maakorralduse haldusõiguslikku olemust, lähtutakse sellest, kas maakorraldusnõuete kohaselt on kinnisasjaõiguse asjaõiguslikke tagajärgi ning kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla võimalik moodustada iseseisvat kasutatavat kinnisasja või tagamise küsimusi. mitte. Sellist eristamise alust kehtiv õigus ette ei näe. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja Nõustume, et maakorralduse ja kinnisasjaõiguse koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava tehingulise käsutamise piiritlemine vajab täpsemat asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu käsitlust. muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja Nõustume ka tähelepanekuga, et kinnistusraamatu ja maakatastri andmete kooskõla ei saa tagada üksnes sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui vastuolu nähtavaks tegemisega. Eelnõu ja seletuskirja seadus ei sätesta teisiti. Just maakorraldusseadus sätestabki on täpsustatud selliselt, et eelistatud lahendus on teisiti, see tähendab, et seaduses nimetatud registriseisu sisuline korrastamine, sealhulgas maakorraldustoimingud, mis peavad olema kooskõlas vajaduse korral piiratud asjaõiguse kande kehtima maakorraldusnõuetega, on võimalik ellu viia ilma jäämise, kustutamise või ülekandmise märkimine notariaalselt tõestatud kokkuleppeta ja katastripidaja kinnistamisavalduses. Informatiivne kinnistusraamatusse kande tegemise aluseks on märge on käsitatav üksnes selgitava abinõuna olukorras, kus vastuolulist registrikannet ei ole sama katastripidaja kinnistamisavaldus. menetluse käigus võimalik korrastada, näiteks Maakorraldustoimingud on seaduses täpselt piiritletud ja ei puudutatud isikute nõusoleku vajaduse, õiguste ole võimalik teha muid toiminguid maakorralduse nime järjekoha küsimuse või muu õigusliku takistuse tõttu. all. Maakorralduse eesmärk on lihtsustatud korras muuta kinnisasja piire ja asukohta eesmärgiga tagada Märke sõnastust ja eesmärki on seletuskirjas majanduslikult otstarbekam maakasutus. Peamisteks täpsustatud. Nõustume, et probleem ei seisne tingimata piiratud asjaõiguse ruumilise ulatuse eristuskriteeriumiteks kinnisasja käsutamise ja muutumises, vaid selles, et õiguse ruumiline maakorralduse vahel on tegevuse eesmärk ja sisu. Kui paiknemine ja kinnistusraamatu registriosa seos ei eesmärgiks on kinnisasja kui terviku omaniku vahetus, siis pruugi pärast katastriandmete muutmist olla enam on tegemist tehinguga. Kui aga eesmärk on parandada omavahel kooskõlas. Seetõttu on oluline, et märke maakorraldustoimingute kaudu maakasutust sõnastus ei jätaks ekslikku muljet õiguse sisu 31 otstarbekamaks, siis on tegemist maakorraldusega. muutumisest, vaid viitaks registriandmete ja Maakorraldustoimingu käigus jäävad kinnisasja ruumiandmete vahelisele võimalikule vastuolule. (registriosa) omanikud samaks ja muudetakse vaid Puudutatud isikute teavitamise osas nõustume, et kinnisasja piire või asukohta väärtuse alusel. Eristamise haldusmenetluse seaduse üldnorme ei ole otstarbekas aluseks on ka see, et maakorralduse käigus osakrunte ei eriseaduses dubleerida. Eelnõu lahendust on selles moodustata, see tähendab, et maaüksus moodustatakse osas üle vaadatud ning seletuskirjas on täpsustatud, et kohe uutes piirides. Seejuures pole oluline, kas menetlusosaliste kaasamisel, ärakuulamisel ja otsuste maakorraldusse kaasatud kinnisasja osast oleks võimalik teatavaks tegemisel lähtutakse haldusmenetluse moodustada eraldiseisvat kinnisasja või mitte. Näiteks seadusest, arvestades maakatastriseadusest, ümberkruntimise korral või ka maade maakorraldusliku maakorraldusseadusest ja kinnistusraamatuseadusest tulenevaid erisusi. Samuti on mõistekasutust vahetamise korral võib olla olukord, kus üks lahusmaatükk ühtlustatud, et vältida tarbetut erinevust mõistete tervikuna vahetatakse teise kinnisasja osaga, et tagada „puudutatud isik“, „menetlusosaline“ ja „asjaosaline“ maade koondamine kompaktsemateks kinnisasjadeks. vahel. 1.2. Kinnistusraamatu ja maakatastri andmevahetus Peame oluliseks ka teie laiemat tähelepanekut, et Eelnõuga plaanitakse muuta MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3 maakorraldusõiguse ja haldusmenetluse üldosa eesmärgiga täpsustada kinnistusraamatu ja maakatastri omavaheline seos vajab süsteemsemat analüüsi. andmevahetust. Kehtiv MaaKatS § 4 lg 2 p 3 sätestab, et Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole kogu katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale maakorraldusõiguse kontseptuaalne piiratud asjaõiguse ja kinnistusraamatu märkega tagatud ümberkujundamine, kuid nõustume, et edaspidi on põhjendatud põhjalikumalt hinnata, milliste õiguse kohta katastris loodud ruumiandmete tunnuse. haldustegevuse liikidega maakorraldustoimingud Eelnõuga soovitakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3 seonduvad ning kas kehtiv terminoloogia ja täiendada pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning regulatsioon vajavad terviklikumat korrastamist. katastripidaja märke selle olemasolul“. Selles osas on LÕIM projektis tehtav analüüs väga Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse oluline sisend edasiseks õigusloomeks. Laiemad kinnistusraamatusse kanda märge olukorras, kus ettepanekud maakorraldusõiguse süsteemseks katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride ümberkujundamiseks võetakse arvesse edasises valdkonna õigusanalüüsis ja õigusloome muutmise tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline kavandamisel. ulatus enam kinnistusraamatu kandele. Seega pole 32 kavandatava normi eesmärgiks mitte kahe registri omavahelise andmevahetuse täpsustamine, vaid maakorraldustoimingu tulemusel tekkinud registrite vaheliste andemete erinevuste nähtavaks tegemine märke kaudu. Eelnõuga on välja pakutud vaid formaalne lahendus olukorraks, kus kinnistusraamatu kanne muutub ebaõigeks maakorraldustoimingu andmete kandmisel katastrisse ja kinnistusraamatusse, kuna muudetakse vaid kinnistusraamatu esimese jao andmeid, aga kolmanda jao andmed jäävad muutmata ja kolmanda jao tegelik (materiaalne) õiguslik olukord ei vasta asjaõiguse sisule. Kande ebaõigsusest võivad tuleneda mitmed õiguslikud riskid nii tegelikule õigustatud isikule kui teistele kinnistusraamatusse kantud isikutele. Eelkõige on võimalik kinnisasja või kinnisasjaõiguse heauskne omandamine kinnistusraamatusse kantud sisuga § 561 alusel, mis tähendab tegeliku õiguse omaja jaoks õiguse või selle järjekoha kaotust. Ebaõige kande parandamist reguleerib AÕS § 65, mille lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Säte tagab ebaõigest kinnistusraamatu kandest puudutatud isikule nõudeõiguse tegeliku olukorra ja kinnistusraamatu kande kooskõlla viimiseks, kuid arvestada tuleb ka sellega, millise koormuse see isikule seab. 33 Õigusselguse ja kinnisasja omaniku huvides oleks otstarbekas mitte ainult formaalselt isikut teavitada, et kinnisusraamatu kanne on muutunud ebaõigeks, vaid see ka sisuliselt lahendada. Katastriandmete kvaliteedi parandamist on seni katastripidaja poolt käsitletud kui tehnilist toimingut, kuid tegelikkuses puudutab see väga otseselt ka õiguslikku olukorda (kinnisomandi ulatus) ja võib kaasa tuua ka vajaduse lahendada õiguslikke küsimusi. Eelnõus seletuskirjas on välja toodud, et katastripidaja peaks vaid probleemist teavitama, aga mitte seda lahendama ning seda ka olukorras, kus on tegemist piiride muutmise kui maakorraldustoiminguga. Katastriandmete parandamine ei ole küll MaaKS kohaselt eraldiseisev maakorraldustoiming, aga ta on oma sisult analoogne piiride kindlakstegemisega olukorras, kus kinnisasja omanikud piiri asukohas kokku ei lepi. Sellisel juhul kindlakstehtud piiri andmed registreeritakse maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastrimõõdistamise ja piiri kindlakstegemise dokumentide alusel koostatud katastripidaja otsuse alusel (MaaKS § 10 lg 63, MaaKatS § 8 lg 1 ja lg 31). MaaKS § 11 lg 1 kohaselt loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse. Viidatud paragrahvi lg 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. Maakatastri 34 pidaja märgib kinnistamisavalduses registriosade kaupa, millisest registriosast katastriüksus kustutatakse ja millisesse kantakse, samuti registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Seega tuleb piiride kindlakstegemise käigus katastripidajal vajadusel lahendada ka õiguslikud küsimused, st kas kolmanda jao kanded vajavad muutmist või mitte. Katastripidajal tuleb tagada, et katastriandmete muutmise tulemusel ei muutuks kinnistusraamatu kolmanda jao andmed ebaõigeks, kuna see kahjustaks kinnistusraamatu usaldusväärtust. Sama põhimõtet tuleb rakendada ka katastriandmete parandamise korral, kuna ei saa olla nii, et ühe registri parandamise eesmärgil muutub teine register ebaõigeks ja veelgi enam, piiratud asjaõiguse omajale pannakse kohustus iseseisvalt lahendada probleem, olukorras, kus katastriandmete parandamise on algatanud katastripidaja. Riigi huvides on see, et katastriandmed vastaksid tegelikule olukorrale looduses ja kinnistusraamatu andmed kajastaksid õigusliku olukorda. Seetõttu tuleks ka eelnõus formaalsele lahendusele eelistada sisulist lahendust, mis võimaldaks katastriandmete parandamisel vajaduse korral korrastada koheselt ka kinnistusraamatu kolmanda jao andmed. Eelnõu kohaselt on katastripidajal võimalik kinnisomandi ulatuse osas otsuseid teha, aga ulatuse otsusest tulenevad tagajärjed jäävad lahendamata. Kehtiva õiguse kohaselt on omandiõigus ja piiratud asjaõiguste omajate õigused samaväärselt kaitstud ja katastriandmete parandamise 35 tulemusel peab olema tagatud ka kinnistusraamatu vastavus tegelikule õiguslikule olukorrale. Pöörame tähelepanu ka sellele, et eelnõuga plaanitavad KRS § 15 lg 3 muudatused näevadki ette, et ka katastriandmete parandamise korral märgib maakatastri pidaja kinnistamisavalduses registriosade kaupa registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise. Nii piiriandmete parandamine kui piiride kindlakstegemine on haldusotsused, millele kehtiva õiguse kohaselt kohalduvad haldusmenetluse seaduse normid. Kui eriseaduses ei ole erisusi tehtud, siis tuleb HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on katastripidaja kohustatud välja selgitama menetluse läbiviimiseks tähtsust omavavad asjaolud, sh kitsenduste (servituutide) asukoht. Katastriandmete parandamisel võib esineda ka olukord, kus kinnisasja piir looduses ei muutu (muutub vaid katastrikaardil), aga kitsendus või maakasutusõigus piiride parandamise tulemusel asub osaliselt või täielikult teisel kinnisasjal või registriosas. Ka sellises olukorras tuleb leida lahendus, et oleksid tagatud piiratud asjaõiguse omaja õigused. Õigusselguse huvides oleks otstarbekas täpsustada, et 36  teavitada3 tuleb vaid seda servituudi omaja, kelle servituut kustutatakse või üle kantakse. „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne“ märke sõnastus ei vasta tegelikult eelnõuga soovitud sisule, sest piiratud asjaõiguse ulatus ei muutu katastriandmete muutumise tõttu (ulatus ehk ruumikuju jääb ju samaks) vaid probleem on selles, et piiratud asjaõigus asub osaliselt või ei asu enam samal kinnisasjal või samas registriosas. Täiendavalt pöörame tähelepanu asjaolule, et vaid väike osa kitsendustest sh servituutides on kantud PARI süsteemi. Katastriandmete parandamise menetluse läbiviimisel puudutatud isiku kaasamine või teavitamine ei saa sõltuda sellest, kas PARI-s on tehtud vastavad kanded. Asjaolude väljaselgitamise kohtustus kehtib sõltumata sellest, kas kitsenduse ruumikujud on kantud PARI süsteemi või mitte. Äärmiselt oluline oleks digiteerida kõikide kehtivate servituutide ruumikujud, et tagada PARI andmekogu näol abivahend maatoimingute läbiviimiseks, sh kitsenduste kui oluliste asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks menetlusele kuluva aja lühendamisele aitaks see oluliselt kaasa ka kinnisturaamatu andmete korrastamisele seeläbi, et registriosade jagamisel oleks võimalik näha kitsenduse ruumikuju asukohta ja vältida kitsenduse ülekandmist registriossa, kus ta tegelikult ei paikne. 1.3. Katastripidaja otsuste teatavaks tegemine puudutatud isikutele 3 S.t menetlusosalise haldusmenetlusest teavitamine (HMS § 35, HMS § 11 lg 1 p 3), tema ära kuulamine (HMS § 40) ning otsuse teatavaks tegemine või kättetoimetamine (HMS § 62). 37 MaaKatS § 8 soovitakse täiendada uue lõikega 62 järgmises sõnastuses „Katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi.“ Soovitame kaaluda, kas säte on HMS-i regulatsiooni arvestades vajalik. Kui see on vajalik, soovitame ühtlustada sätte terminoloogia HMS-i kasutatava terminoloogiaga. HMS § 11 lg 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalised mh haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja), isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) ning isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik). HMS-s sätestatud haldusmenetluse reeglite kohaselt tuleb haldusorganil menetlusosalistega ühendust võtta reeglina järgmistel juhtudel. Esiteks peab haldusorgan menetlusosalised välja selgitama ning neid (v.a. taotlejat ennast) haldusmenetluse algusest teavitama (vt nt HMS § 35 lg 2). Teiseks peab haldusorgan menetlusosalised HMS § 40 korras ära kuulama. Kolmandaks, kui tegemist on haldusakti andmisele suunatud menetlusega, peab haldusorgan tegema haldusakti menetlusosalistele teatavaks (§ 62 lg 1). Kui haldusaktiga piiratakse menetlusosalise õigusi või kui haldusaktiga pannakse menetlusosalisele peale täiendavaid kohustusi, tuleb haldusakt teatavaks teha kättetoimetamisega (HMS § 62 lg 2 p 1). Ulatuses, milles eriseadus ei näe ette erisusi, kohaldub HMS-is sätestatu. Eriseadused ei pea HMS-i regulatsioone üle kordama, et need eriseaduse alusel toimuva 38  haldusmenetluse puhul kehtiksid. Maakorraldusõiguse kontekstis tähendab see mh seda, et kui MaaKatS või MaaKS ei sätesta menetlusosaliste teavitamise, ärakuulamise ning otsuste teatavaks tegemise kohta erisusi, tuleb lähtuda HMS nõuetest (sh menetlusosaliste teavitamine, ärakuulamine, haldusakti teatavaks tegemine või kättetoimetamine).4 Kavandatav MaaKatS § 8 lg 62 näeb ette, et katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi. Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldustegevuse liikide eristamist silmas pidades on kaheldav, kas sättes viidatud katastripidaja otsuste puhul on tegemist toimingutega HMS § 106 tähenduses. Haldustegevuse liigi määramisel on otsustavaks haldustegevuse olemus. See tähendab, et kui haldusorgani avalik-õiguslikus suhtes tehtud otsus on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Toiminguga HMS § 106 lg 1 tähenduses saab tegemist olla juhul, kui haldusorgani tegevus ei reguleeri vahetult isiku õigusi või kohustusi. Katastripidaja tegevus, mille sisuks on isiku õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, on HMS § 51 lg 1 järgi haldusaktid, mitte toimingud. Haldusaktiks on kindlasti piiri kindlaks tegemise otsus MaaKS § 15 lg 5 alusel, kuid ka muud katastripidaja otsused või ka registrikanded, mille sisuks on isiku õiguste tekitamine, muutmine või lõpetamine. Kui haldusorgani tegevus vastab HMS § 51 lg 1 haldusakti tunnustele, on tegemist haldusaktiga – seda 4 Vt ka MaaKatS § 1 lg 3, MaaKS § 11 lg 1. 39 isegi juhul, kui haldusakti andmise eelduseks on kinnisasja omaniku või omanike nõusolekud. Kavandatava MaaKatS § 8 lg 62 sõnastusest ning seletuskirjast nähtub, et sättega soovitakse luua alus, mis kohustaks katastripidajat informeerima isikuid, kelle õigusi katastripidaja otsus mõjutada võib, kuid kelle nõusolekut ei olnud otsuse tegemiseks vaja. Kui katastripidaja otsus on haldusakt, tuleneb teatavaks tegemise/kättetoimetamise kohustus ka HMS-ist endast. Siin tasub niisiis kaaluda, kas MaaKatS-i täiendamine vastava sättega on vajalik või mitte. Eriseadustes tasuks vältida HMS-i regulatsioone ülekordavaid sätteid. See viib HMS-is sätestatud haldusmenetluse reeglite tarbetu dubleerimiseni eriseadustes. 2002. aasta haldusõiguse üldosa reformi mõte oli mh koondada HMS-i need haldusmenetluse nõuded, mis peaksid olema ühtsed kõigi haldusmenetluste jaoks, kui just haldusõiguse erivaldkond ei nõua erisusi. 1.4. Maakorraldusõigus ja haldustegevuse liigid HMS järgi Üldisemalt juhime tähelepanu sellele, et maakorraldusõiguse regulatsiooni muutmisel tuleks eelnevalt süsteemselt läbi mõelda, kuidas maakorraldustoimingud sobituvad haldusõiguse üldosa raamistikku. Täpsemalt vajab süstematiseerimist küsimus, milliste haldustegevuse liikidega on maakorraldustoimingute puhul tegemist. Haldustegevuse liik määrab ära selle, milliseid nõudeid haldusmenetluses järgima peab, ning aitab välja selgitada, milliseid 40  eriregulatsioone võib haldusõiguse erivaldkonnas vaja minna. Nentida tuleb, et haldusõiguse üldosa regulatsiooni ja eriseaduste omavaheline kokku sobitamine võibki osutuda keeruliseks, seda eriti kui eriseaduse regulatsioon on väga keeruline. HMS-i ja eriseaduste regulatsiooni omavaheline kokku sobitamine võib olla keeruline ka näiteks olukorras, kus mingit valdkonda reguleerivad eriseadused pärinevad HMS-i eelsest ajast. Nii on see ka praegusel juhul, sest MaaKatS ja MaaKS pärinevad üheksakümnendatest. Näiteks on maakorraldusõiguse keskne termin maakorraldustoiming HMS-i haldustegevuse liikide regulatsiooni valguses ebaõnnestunud. See viitaks justkui sellele, et maakorraldust viiakse ellu HMS § 106 tähenduses toimingutega (reaalaktidega). MaaKS § 2 lg-s 2 viidatud tegevuste sisuks on aga tegelikult kinnisasja omanike õiguste reguleerimine (nt katastri piiride kindlaks määramine). MaaKS § 2 muutmisel tasub tulevikus kaaluda maakorralduse olemuse selgemat väljendamist, nimelt et maakorraldus on haldusakti alusel kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine.5 Põhjalikum analüüs selle kohta, kuidas HMS ja maakorraldust 5 Analüüsi vajab küsimus, millist etappi maakorralduse haldusmenetluses tuleks lugeda haldusakti andmiseks ning millist ajahetke saab lugeda haldusakti kehtima hakkamiseks. HMS vaatest on mõeldav see, kui katastripidaja kanne on käsitletav haldusaktina ning haldusaktis ettenähtud regulatsioon hakkab kehtima (s.t hakkab omama õiguslikke tagajärgi) alates kinnistusraamatusse kandmisest. Selle variandiga sobitub kokku ka MaaKS § 11 lg 1 täiendus, mille kohaselt tekib maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand kinnisasja katastripidaja otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega. 41  puudutav regulatsioon haldusmenetluse ja haldustegevuse liikide osas kokku sobivad, tehakse projekti LÕIM raames. Eesti Geodeetide Ühing (05.08.2026 2-2/2397-6) EGÜ hinnangul peab katastripidaja põhifunktsiooniks Selgitame Täname Eesti Geodeetide Ühingut arvamuse ja jääma maakatastri pidamine, registri kvaliteedi tagamine, ettepanekute eest. haldusmenetluste läbiviimine ja järelevalve. Käesoleva eelnõuga ei laiendata katastripidaja Katastrimõõdistamine, mõõdistusmeetodi valik, piiride ülesandeid viisil, mis asendaks kutselise maamõõtja määramine ning muud tehnilised toimingud peavad jääma tegevust või looks avalikule võimule põhjendamatu kutsetunnistusega maakorraldajate kutsetegevuseks, mille konkurentsieelise erasektori ees. Eelnõu eesmärk on eest nad kannavad ka õiguslikku vastutust. Eelnõus eelkõige täpsustada registrite andmevahetust, kavandatud menetlusvälised tasulised teenused ning katastriandmete ja kinnistusraamatu andmete katastriüksuse moodustamise korras ette nähtud tasulised kooskõla ning isikuandmete töötlemise ja säilitamise mõõdistamistoimingud vajavad EGÜ hinnangul täiendavat aluseid. Tasulisi teenuseid puudutavad ettepanekud põhjendamist. Avaliku võimu ülesannete laiendamine käsitlevad Ruumiandmete seaduse ja sellega valdkonda, kus tegutsevad kutsetunnistusega ettevõtjad, seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu võib tekitada rollikonflikti ning mõjutada avaliku võimu (EIS - 26-0835) ning katastrimõõdistamise tehnilised erapooletuse tajumist. Samuti leiame, et katastripidajale küsimused katastriüksuse moodustamise korra esitatavate mõõdistamise algandmete maht tuleb muudatusi ning neid saab käsitleda eraldi menetluses. kujundada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Registri pidamiseks ja kontrolli teostamiseks tuleb nõuda Ettepanekud, mis puudutavad mõõdistamise üksnes neid andmeid, mis on vajalikud registrikande algandmete esitamise ulatust ning maamõõtja õigust tegemiseks, kontrollimiseks ja hilisemaks valida konkreetse töö jaoks sobiv mõõdistusmeetod ja kontrollitavuseks. Kogu tehnoloogilise tööprotsessi failide tehniline lahendus, käsitlevad keskkonnaministri esitamise kohustus suurendab põhjendamatult 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse halduskoormust. Riigi loodud kutse- ja litsentsisüsteem moodustamise korras“ reguleeritud küsimusi. peab põhinema usaldusel kutsetunnistusega maamõõtjate Käesoleva eelnõuga neid nõudeid ei muudeta. professionaalse pädevuse vastu. Õigusaktid peaksid säilitama maamõõtjale õiguse valida konkreetse töö jaoks Selgitame, et mõõdistamise algandmete (algfaili) sobiv mõõdistusmetoodika ja tehniline lahendus, eeldusel esitamise eesmärk on tagada katastriandmete et täidetud on seaduses sätestatud kvaliteedinõuded. kontrollitavus, mõõdistamistulemuste kvaliteedi hindamise võimalus ning vajaduse korral 42 Eesti Geodeetide Ühing teeb järgmised ettepanekud: mõõdistamise käigu hilisem kontroll. Algandmed 1. Säilitada selge tööjaotus katastripidaja ja kutselise sisaldavad mõõdistamistulemusi ja mõõdistamist maamõõtja vahel. iseloomustavaid parameetreid ning võimaldavad 2. Piirata katastripidaja ülesanded registri pidamise, hinnata, kas katastrimõõdistamine on teostatud haldusmenetluse, registri kvaliteedi tagamise ja nõuetekohaselt. Algandmed on seejuures peamine ja järelevalvega. sageli ainus objektiivne alus mõõdistustulemuste 3. Mitte laiendada katastripidaja menetlusväliseid tasulisi kontrollimiseks ning mõõdistamise korrektsuse teenuseid tehnilistele katastrimõõdistamise töödele, mida tõendamiseks hilisemate kahtluste, vaidluste või osutavad kutsetunnistusega maamõõtjad. järelevalvemenetluste korral. 4. Eemaldada katastripidaja tasuliste teenuste loetelust tööd, mis sisuliselt dubleerivad erasektoris osutatavaid Algandmete esitamine ei eelda maamõõtjalt mõõdistusteenuseid. täiendavate dokumentide koostamist. Algfailiks on 5. Jätta piiride määramine, mõõdistamine, piirimärkide maamõõduseadme väliarvutisse mõõdistamise käigus taastamine ja muud tehnilised mõõdistustoimingud salvestuv fail või failide kogum. Maamõõtja kutseliste maakorraldajate pädevusse. kohustuseks on olemasoleva faili kopeerimine ja selle 6. Vaadata üle mõõdistamise algandmete esitamise nõuded edastamine katastripidajale MinuKataster keskkonna ning piirduda registri pidamiseks vältimatult vajalike kaudu. Seetõttu ei saa algandmete esitamise nõuet andmetega. pidada oluliseks haldus- ega töökoormuseks. 7. Säilitada kutsetunnistusega maamõõtja professionaalne Katastriüksuse moodustamise korra § 17 lg 1 kohaselt otsustusõigus mõõdistusmeetodi ja tehnilise lahenduse on maamõõtjal õigus valida mõõdistamisviis ja valikul. mõõdistusseadmed, mis tagavad sätestatud 8. Tagada, et õigusaktid ei looks avalikule võimule täpsusnõuete täitmise. Mõõdistusmeetodi ja tehnilise põhjendamatut konkurentsieelist erasektori ees. lahenduse valik on seega juba kehtiva regulatsiooni 9. Täpsustada maakatastriseaduse ja katastriüksuse kohaselt maamõõtja professionaalse otsustusõiguse moodustamise korra vahelist pädevuse ja vastutuse jaotust, osa ning käesolev eelnõu seda põhimõtet ei muuda. et vältida tõlgendamisprobleeme. Ülejäänud ettepanekud on põhimõtteliselt mõistetavad ning nendega saab nõustuda. Samas ei Eesti Geodeetide Ühing toetab eelnõude üldeesmärki ole ettepanekutes välja toodud konkreetseid sätteid arendada maakatastrit ja ruumiandmete süsteemi ning või eelnõu lahendusi, mis põhjustaksid kirjeldatud loodab, et käesolevas arvamuses esitatud ettepanekuid probleeme või mille muutmine oleks vajalik. arvestatakse eelnõude edasisel menetlemisel. Käesoleva eelnõu koostamisel on lähtutud kehtivast pädevuste ja vastutuse jaotusest ning eelnõu ei muuda 43  selles osas kehtivaid põhimõtteid. Seetõttu ei näe me vajadust täiendavateks muudatusteks üksnes üldise ettepaneku alusel. Maa- ja Ruumiamet (05.08.2026 nr 1-10/26/9261-2) Maa- ja Ruumiametil on eelnõu kohta järgnevad Arvestatud Täname tähelepanekute eest. Eelnõu ja seletuskiri märkused: täiendatud vastavalt esitatud ettepaenkutele. 1. Eelnõu § 2 lõikes 3 on üleliigne sõna "kinnisasja". Sätte sõnastus peaks olema: 3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand tekib katastripidaja otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega.“ 2. Palun muuta seletuskirjas leheküljel 3 esimese muudatuse selgitust ja jätta välja lause: "Seda vaid juhul, kui maakorralduse nõuetele tuginedes ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja." See lause ei ole kooskõlas seadusega, mis näeb ette ka kinnisasja osade koondamise, ümberkruntimise ja vahetamise ning ka praeguste muudatustega sellist piirangut ei sätestata ja see ei ole ka muudatuste fookuses. Palun asendada see lausega "Muudatuse eesmärk on täpsustada kehtiva regulatsiooni kohaldamist ning rõhutada maakorraldustoimingu haldusõiguslikku olemust ning selle eristamist kinnisasjaõiguse tehingulisest käsutamisest. 3. Palun kustutada seletuskirjas leheküljel 12 MaaKS § 2 p 1 selgituse esimese lõigu viimane lause "Antud normi eesmärgiks ei ole maaomanike kokkuleppel üle anda maaüksuseid, millest on võimalik luua maakorralduse nõuetele vastav iseseisva kasutusvõimalusega kinnisasi". Kuna sellist piirangut seaduses ei ole, siis ei tohiks ka sellisest praktikat luua ega seletuskirjas rõhutada, mis 44 välistaks kinnisasja osade vahetamise, ümberkruntimise või kinnisasja koondamise. 4. Seletuskirja leheküljel 13 on viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2025 kohtumäärusele kohtuasjas nr 2-24-108974. Kohtuasja õige number on 2-24-10897/6. 5. Seletuskirja lk 15 lõigus „Nimetatud kokkulepe määrab…“on märgitud, et Maa- ja Ruumiametile on antud mh õigus notariaadiseaduse § 53 lõike 52 alusel maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoiming notari asemel. "lõike 52" asemel peaks olema viide „lõike 5²“. 6. Seletuskirja leheküljel 18 viimase lõigu lõppu lisada täpsustus. „Kuna korraline hindamine on masshindamine ning mudelid on automaatsed, siis eelduslikult kajastab korralise hindamise tulemus harilikku väärtust eelkõige siis, kui maa parim kasutus (erakorralise hindamise korra § 4 lg 5) vastab sihtotstarbele ning hindamine on läbi viidud hiljuti. 7. Seletuskirja leheküljel 36 viimases lõigus „Mõju sagedus“ on välja toodud, et mõju avaldub pikenevates menetlustes. Selle asemel peaks olema, et mõju avaldub lühenevates menetlustes. 45  Justiits- ja Digiministeerium 15.09.2026 nr 2-2/3161-1 Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisadega. Vello Kima +372 5787 0569 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2