.
Rahandusministeerium Teie: 10.09.2026
Meie: 16.09.2026
nr 7-5.7/26-01736-2
Pöördumise edastamine
Edastame vastamiseks Vabariigi Valitsusele saadetud MTÜ Kodukant Läänemaa pöördumise
riigiplaani 2028-2034 regionaalarengu rahastamise osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
1. MTÜ Kodukant Läänemaa pöördumine
Teadmiseks:
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
MTÜ Kodukant Läänemaa
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Vabariigi Valitsus
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Rahandusministeerium
Pöördumine riigiplaan 2028–2034 kavandatava rahajaotuse kohta
Pöördume Teie poole Läänemaa kohalike omavalitsuste ja piirkondlike
arendusorganisatsioonidena seoses riikliku partnerluskava ehk riigiplaani 2028–2034
ettevalmistamisega. Palume kavandatav rahajaotus regionaalse arengu seisukohalt üle vaadata
ja tagada, et piirkondlike arenguerinevuste vähendamine kajastuks piisaval määral
rahajaotuses.
Meie hinnangul ei arvesta kavandatav jaotus piisavalt väljaspool suuremaid keskusi asuvate
piirkondade arenguvajadustega ning võib süvendada ettevõtluse, töökohtade ja teenuste
koondumist. Piirkondlike erinevuste vähendamiseks peavad väiksema majandusliku
võimekusega piirkonnad saama oma vajadustele vastavat tuge. Üleriigiliste meetmete
olemasolu üksi ei taga, et rahastus nendesse piirkondadesse jõuab.
Palume leida võimalused, et:
• tagada regionaalse arengu ühtlustamiseks suunatava rahastuse maht vähemalt
käesoleva perioodi tasemel;
• leppida enne lõpliku rahajaotuse kinnitamist kokku siduv regionaalarengu mõju
mehhanism, tagamaks, et ka teiste ministeeriumide, peale REM, meetmetel oleks selge
panus piirkondlike erinevuste vähendamisse.
Eestis on varasemalt olnud toetuste maht väljaspool pealinna piirkonda elaniku kohta ligikaudu
1,2 korda suurem kui pealinna piirkonnas. Mujal Euroopas on ääre- ja keskuste piirkondade
toetuste erinevus sageli 6–9-kordne. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on vähendada
piirkondlikke erinevusi ja aidata järele nõrgematel piirkondadel. Eesti senine
rahastamismudel ei ole seda põhimõtet piisavalt järjekindlalt järginud ning kavandatav
riigiplaan võib olukorda veelgi süvendada.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) regionaalportfelli suurus on käesoleval
perioodil ligikaudu 400 miljonit eurot, samas kui riigiplaani ettepanekus jääb alles 203,6
miljonit eurot ehk poole võrra vähem. Suurimad kärped puudutavad valdkondi, mis mõjutavad
otseselt maapiirkondade elujõudu – kohaliku kogukonna võimestamist (LEADER),
kalanduspiirkondade kogukonnapõhist arengut, regionaalse ettevõtluskeskkonna ja kapitali
kättesaadavust ning kahanevates omavalitsustes teenuste ümberkorraldamist. Läänemaa jaoks
tähendab see, et just need meetmed, mille abil oleme viimastel aastatel arendanud kohalikku
ettevõtlust, kogukondi ja teenuseid, tõmmatakse oluliselt kokku.
Muret tekitav on ka ettevõtluse toetamise vahendite liikumine REM vastutusalast MKMi
vastutusalasse. Uues ettepanekus jääb regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamiseks REMi
vaid umbes 10 miljonit eurot, samal ajal kui 65 miljoni euro suurune tööstusalade meede liigub
MKMi. Oluline on tagada, et sellega ei kaoks ettevõtlusmeetmetelt regionaalne siht – vastasel
juhul võivad eelkõige maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtted, sealhulgas ranniku- ja
kalanduspiirkondade ettevõtjad, jääda neile vajaliku toetuseta.
Kui riik soovib saavutada mitmekeskuselise Eesti, säilitada maa- ja rannapiirkondade
elujõulisuse, tugevdada ettevõtlust väljaspool suuremaid keskusi ning tagada Eesti
kriisikindlus, ei saa samal ajal vähendada ebaproportsionaalselt just neid rahastusvahendeid,
mille kaudu need eesmärgid praktikas ellu viiakse.
Lugupidamisega
Janno Randmaa
Lääne-Nigula vallavanem
Olavi Seisonen
Haapsalu linnapea
Tanel Viks
Vormsi vallavanem
Irene Väli
SA Läänemaa juhataja
Elle Ljubomirov
MTÜ Kodukant Läänemaa juhatuse esimees
Airi Läänemets
MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts tegevjuht