Riigikogu juhatus
Riigikogu Teie 20.08.2026 nr 2-3/15-592, 7-1.2/26-
[email protected] 01615-2
Meie 07.09.2026 nr 5.2-2/2042-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 592)
Lugupeetud Riigikogu juhatus
Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjalikule küsimusele peremeditsiiniks
eraldatud vahendite kasutamise ja dividendide omanikele maksmise kohta.
1. Kui suure summa vahendid kandis Tervisekassa peremeditsiini ettevõtetele üle
2024. ja 2025. aastal? Palun võimalusel esitada andmed aastate lõikes eraldi.
2024 a 2025 a
Perearstiabi 282 804 262 € 286 553 832 €
Sh nõuandetelefon 1 350 109 € 1 183 118 €
2. Kui suure kasumi said peremeditsiini teenuseid Tervisekassa vahenditest
osutavad ettevõtted kokku 2024. ja 2025. aastal ning kui suur summa maksti
nende omanikele dividendidena? Kas riik või Tervisekassa peab sellist
statistikat?
Tervisekassa ei kogu ega pea jooksvat statistikat perearstiabi teenuse osutajate puhaskasumi
ega omanikele makstud dividendide kohta. Vastavad andmed kajastuvad ettevõtete
majandusaasta aruannetes ning on kättesaadavad äriregistri kaudu. Tuleb arvestada, et osa
perearste tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ning nende tulude kasutamine ei kajastu
dividendimaksetena. Uue rahastusmudeli väljatöötamise käigus 2025. aastal analüüsis
Tervisekassa küll teenuseosutajate majandustegevuse andmeid, kuid analüüsi fookus ei olnud
dividendide väljamaksete jälgimine, vaid uue ja vana kulumudeli võrdlus, eesmärgiga hinnata
rahastuse vastavust teenuse osutamise tegelikele kuludele.
3. Kas kehtivad seaduslikud või lepingulised piirangud dividendide maksmisele
peremeditsiini ettevõtete poolt, mille põhiosa tuludest moodustub
tervisekindlustuse vahenditest?
Kehtivates õigusaktides ega Tervisekassa perearstiabi rahastamise lepingus ei ole sätestatud
eraldi piiranguid dividendide maksmisele perearstiabi teenust osutavatelt äriühingutelt.
Perearstiabi teenuse osutaja peab täitma õigusaktides ja lepingus sätestatud nõudeid ning
tagama kokkulepitud teenuste osutamise. Tervisekassa ei reguleeri ettevõtte kasumi
kasutamist ega dividendipoliitikat.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
4. Kas perearst võib kasumi moodustamiseks kasutada vahendeid, mis on saadud
Tervisekassalt patsientide nimekirja teenindamiseks, uuringute, analüüside ja
muude meditsiiniteenuste osutamiseks? Kuidas kontrollitakse nende vahendite
sihipärast kasutamist?
Tervisekassa ei käsitle perearstiabi rahastamist kuludokumentide hüvitamise põhimõttel, vaid
teenuse osutamise eest makstava tasuna. Perearstiabi rahastusmudel sisaldab erinevaid
komponente (näiteks pearaha, baasraha, kvaliteeditasu, uuringu- ja tegevusfond), mille
eesmärk on võimaldada teenuse osutajal täita lepingust ning õigusaktidest tulenevaid
kohustusi.
Kasum võib tekkida juhul, kui teenuse osutamine on korraldatud efektiivsemalt kui rahastuse
aluseks olnud eeldused. Samas ei tohi kasumi saavutamine toimuda lepinguliste kohustuste
täitmata jätmise või patsiendile vajaliku arstiabi osutamata jätmise arvel.
Tervisekassa kontrollib lepingutingimuste täitmist järelevalvemenetluste ja kontrollide kaudu
ning hindab muu hulgas teenuse kättesaadavust, uuringute tellimist, dokumentatsiooni,
personali olemasolu ja muid lepingust tulenevaid kohustusi.
5. Kas Tervisekassa kehtestab nõudeid selle kohta, kui suur osa saadud
rahastusest peab otseselt minema patsiendiabi, meditsiinipersonali töötasude,
seadmete, ruumide ja praktika arendamise peale?
Tervisekassa ei määra perearstiabi teenuse osutajale kohustuslikke protsentuaalseid
kulukvoote erinevate kululiikide vahel. Teenuse osutaja otsustab iseseisvalt, kuidas korraldada
oma tegevust ning jaotada ressursse personali, ruumide, seadmete, IT-lahenduste ja muude
kulude vahel.
Rahastusmudeli kujundamisel on küll arvestatud teenuse osutamiseks vajalikke
kulukomponente ja nende eeldatavat maksumust, kuid tegemist ei ole kulunormidega, mille
järgimist üksikute kululiikide lõikes kontrollitaks.
6. Kas Tervisekassa teeb kontrolle juhtudel, kui peremeditsiini ettevõte maksab
omanikele eriti suuri dividende? Kas märkimisväärne kasumi või dividendide
suurus võib olla aluseks kontrolliks, kas seda kasumit pole saavutatud
patsientidele vajalike uuringute või muude meditsiiniteenuste piiramise arvelt?
Dividendide maksmine ei kuulu Tervisekassa lepingulise järelevalve esemesse ning dividendi
suurus ei ole iseseisvaks kontrolli algatamise aluseks.
Kontrolli aluseks võivad olla näiteks patsiendikaebused, riskinäitajad, lepingutingimuste
rikkumise kahtlus või muud asjaolud, mis viitavad võimalikule probleemile teenuse
osutamisel.
Kui kontrolli käigus ilmneb, et teenuse osutaja ei täida lepingulisi kohustusi või piirab
põhjendamatult patsiendile vajalike teenuste osutamist, siis hinnatakse neid asjaolusid
sõltumata ettevõtte kasumi või dividendide suurusest.
7. Kuidas kontrollib riik olukorda, kus perearst võib keelduda patsienti analüüsile
või uuringule suunamast, viidates meditsiinilisele vajadusele või ressursside
piiratusele, samal ajal kui arstile kuuluv ettevõte saab aasta lõpus
märkimisväärset kasumit?
Patsiendi uuringule, protseduurile või eriarsti vastuvõtule suunamine peab põhinema patsiendi
terviseseisundil, ravijuhistel ja arsti meditsiinilisel hinnangul.
Perearstiabi rahastamismudel ei ole üles ehitatud viisil, kus põhjendatud uuringute või
protseduuride tegemata jätmine tooks teenuse osutajale automaatselt kaasa suurema tulu või
säästu. Uuringufondi ja tegevusfondi teenuste eest tasutakse tegelikult osutatud teenuste
alusel.
2
Kui tekib kahtlus, et patsiendile vajalik arstiabi on jäänud osutamata või uuring tegemata,
käsitletakse seda ravi kvaliteedi, teenuse kättesaadavuse või lepinguliste kohustuste täitmise
küsimusena. Sellistel juhtudel võib Tervisekassa hinnata juhtumit patsiendi pöördumise,
järelevalvemenetluse või muu kontrollitegevuse raames.
8. Kas Sotsiaalministeerium või Tervisekassa on teinud analüüsi konkreetsete
perearstipraktikate riikliku rahastamise, otseselt patsientide ravile tehtud
kulutuste ja omanike kasumi/dividendide vahekorrast? Kui jah, siis palun esitada
selle analüüsi peamised tulemused.
Tervisekassa analüüsis perearstiabi 2026. aasta algusest jõustunud uue rahastusmudeli
väljatöötamisel perearstipraksiste tulusid, kulusid ja kasumlikkust, et hinnata erinevate
praksiste kulustruktuure ning rahastuse vastavust teenuse osutamise tegelikele kuludele.
Analüüs näitas, et erinevate tegevusmudelitega ja erineva patsientide struktuuriga
perearstipraksiste kulustruktuurid ja kasumlikkus erinevad ning senine rahastusmudel ei
arvestanud neid erinevusi alati ühesugusel määral. Seetõttu töötati välja kulupõhisem
rahastusmudel, mille eesmärk on siduda rahastus senisest paremini teenuse osutamiseks
vajalike kuludega. Uus mudel rakendus 2026. aasta jaanuaris. Tervisekassa jälgib mudeli
rakendumist ja mõju ning vajadusel tehakse täiendavaid muudatusi.
9. Kas Sotsiaalministeerium peab kehtivat mudelit maksumaksja ja patsiendi
seisukohast piisavalt läbipaistvaks ja õiglaseks?
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kehtiv perearstiabi rahastamise ja korralduse mudel
maksumaksja ning patsiendi vaatest üldjoontes läbipaistev ja õiglane. Mudel põhineb avalikult
kehtestatud õigusaktidel, ühtsetel rahastamispõhimõtetel ning Tervisekassa kõigile
perearstidele võrdselt rakendatavatel lepingutingimustel. Perearstide rahastamine on seotud
eelkõige nimistu suuruse, patsientide vanuselise struktuuri ning osutatavate teenustega, mis
aitab tagada, et rahastus vastaks võimalikult hästi elanikkonna tervisevajadustele. Lisaks on
välja töötatud tulemustasusüsteem, et motiveerida perearste inimeste tervisevajadustest
tulenevalt pakkuma süsteemselt abi ning keskendutakse järjepidevalt ka juhtimiskvaliteedi
tõstmisele.
Patsiendi vaates tagab mudel kõigile kindlustatud inimestele võrdse õiguse saada perearstiabi
sõltumata nende sissetulekust või elukohast. Maksumaksja vaates võimaldab süsteem
kasutada avalikke vahendeid sihipäraselt, sidudes rahastamise konkreetsete
tervishoiuteenuste osutamisega ning seades teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele selged
nõuded.
Samas hindab ministeerium pidevalt perearstiabi korraldust ja rahastamist, et tagada süsteemi
jätkuv õiglus, läbipaistvus ja vastavus elanikkonna muutuvatele vajadustele. Reformide ja
arendustegevuste eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ning
suurendada süsteemi tõhusust nii patsientide kui ka maksumaksjate jaoks.
10. Kas Te peate vajalikuks kehtestada täiendavaid läbipaistvusnõudeid
tervisekindlustuse vahendite kasutamisele peremeditsiini ettevõtete poolt,
sealhulgas avalikustada Tervisekassa rahastuse, meditsiiniteenuste kulude ja
omanike dividendide vahekord?
Hetkel ei pea Sotsiaalministeerium vajalikuks kehtestada täiendavaid läbipaistvusnõudeid
perearstiabi osutajate kasumi kasutamise või dividendide avalikustamises. Perearstiabi
rahastamise põhimõtted, Tervisekassaga sõlmitavad lepingud ning teenuse osutamise
nõuded on avalikult kehtestatud ning teenuseosutajate majandustegevuse andmed on
kättesaadavad äriregistri kaudu. Tervisekassa teostab järelevalvet selle üle, et avaliku
rahastuse eest oleks tagatud kokkulepitud tervishoiuteenuste osutamine ning täidetud
lepingulised ja õigusaktidest tulenevad kohustused.
Perearstiabi rahastamine põhineb kulumudelil, milles moodustavad suure osa arvestuslikest
kuludest tööjõukulud. Ettevõtte kasumlikkus võib aastati erineda sõltuvalt osutatud teenuste
3
mahust, töökorralduse tõhususest ja tehtud investeeringutest. Seetõttu ei näita konkreetsel
aastal välja makstud dividendide ja Tervisekassa rahastuse vahekord üheselt, kui suur osa
sama aasta avalikust rahastusest on suunatud omanikele. Dividende võidakse maksta ka
varasematel aastatel teenitud ja jaotamata kasumist. Mõistlik kasumi teenimise võimalus loob
teenuseosutajale stiimuli kasutada vahendeid tõhusalt, arendada tegevust ja teha
investeeringuid. Samuti tuleb arvestada, et perearstiabi osutajad on eraõiguslikud ettevõtted,
kes kannavad ise ettevõtlusega seotud majanduslikke riske.
Eesti perearstiabi korraldust ja rahastamist on tunnustatud ka rahvusvaheliselt. Eesti on
saavutanud teiste kõrge sissetulekuga riikidega võrreldavaid tervisetulemusi suhteliselt
väikeste kuludega. Seda edu on muu hulgas seostatud reformidega, mis tagasid tervishoiu
sihtotstarbelise rahastamise ning toetasid üleminekut perearstiabikesksele, kvaliteeti ja
meeskonnatööd väärtustavale tasustamismudelile11.
Ministeerium peab oluliseks, et avalike vahendite kasutamine oleks läbipaistev ning
Tervisekassal oleks piisavad võimalused hinnata rahastuse mõju teenuse kvaliteedile,
kättesaadavusele ja jätkusuutlikkusele. Seetõttu arendatakse järjepidevalt andmepõhist seiret
ja kvaliteedinäitajaid ning hinnatakse rahastuse vastavust teenuse tegelikele vajadustele.
Vajaduse korral on võimalik tulevikus kaaluda täiendavaid meetmeid, kui olemasolevad
järelevalve- ja läbipaistvusmehhanismid ei osutu piisavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Elina Müürsepp
[email protected]
Liis Paas
[email protected]
Gerli Baida
[email protected]
1 Kasekamp K, Habicht T, Kalda R. The Milestones of Reforming Primary Health Care in
Estonia. The Milestones of Reforming
4