Pöördumine

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: ELVL vastus _ Korduma kippuvad küsimused kodus kukkumiste teemal Kuupäev: 2026-09-03 13:24 ________________________________ Saatja: Eesti Linnade ja Valdade Liit <[email protected]> Saadetud: neljapäev, 03. september 2026 10:54 Adressaat: Tuuli Räim <[email protected]> Koopia: igor.taro <[email protected]>; Kaja Sepp <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; Karmen Joller - SOM <[email protected]>; hendrik.terras <[email protected]>; Katlin.Alvela <[email protected]>; Kädi Koppe <[email protected]> Teema: ELVL vastus _ Korduma kippuvad küsimused kodus kukkumiste teemal Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Tänan, et edastasite selgitused korduma kippuvatele küsimustele kodus kukkumiste teemal! Pean oluliseks siiski selgitada, et kukkumisjuhtumitega seotud Siseministeeriumi ühepoolse korralduse juures on jäetud kohalikud omavalitsused kaasamata. Saime Siseministeeriumi otsusest teada 26. augustil pressiteate vahendusel. Juhime jätkuvalt tähelepanu, et kehtiva õiguse järgi puudub kohalikel omavalitsustel õigus ja kohustus täita Siseministeeriumi ootusi ja ülesandeid. Selgitame, et kehtiv õigus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesandena sotsiaalhoolekande korraldamise (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (§ 6 lg 1), mis on täpsemalt reguleeritud näiteks sotsiaalhoolekande seaduses, sotsiaalseadustiku üldosas seaduses ja lastekaitseseaduses. Nimetatud seadustest ei tulene kohalikele omavalitsustele kohustus ega õigus tagada 24/7 toimiv operatiivüksus, mis suudaks koheselt kukkumisjuhtumitele reageerida. Seega on oma olemuselt tegemist uue ülesandega. Põhiseaduse kohaselt võib kohalikele omavalitsustele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohalike omavalitsustega ning riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (§ 154). Järelikult selleks, et kohalik omavalitsus saaks operatiivüksuse ülesandeid täita 24/7 reageerimise võimekusega, on vajalik vastav riiklik ülesanne kehtestada seaduse tasandil. Vastava eelnõu väljatöötamisse palume kaasata ka kohalikud omavalitsused ning tagada riiklike ülesannete täitmisega seotud kulude katmine riigieelarvest. On kahetsusväärne, et Siseministeerium enda sõnumitega on tekitanud olukorra ja andnud eksliku signaali, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hakkab edaspidi Häirekeskusse helistanud abivajajate juhtumitele 24/7 reageerima. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist ning nende kohustuste ulatus ja tingimused on sätestatud seaduses. Kohaliku omavalitsuse poolt 24/7 toimiva operatiivteenuse osutamist ega selle tingimusi sätestatud ei ole. Jääme oma 28.08.2026 esitatud kirjas toodud seisukohtade juurde. Kohalikud omavalitsused ei saa täita politsei, kiirabi ega päästeameti ülesandeid. Toetame lahendusena Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsis “Koduses keskkonnas toimunud kukkumisjuhtumid: praegune korraldus ja võimalikud lahendused” väljatoodut, mille kohaselt reageerib juhtumile operatiivüksus sõltuvalt abivajadusest ning selle järgselt koostatakse kohalikule omavalitsusele teade abivajaja isiku kohta. Politsei-ja Piirivalveametil on võimalik teateid edastada STAR infosüsteemi kaudu. Leiame, et abivajajate aitamine on meie kõigi ülesanne, kuid me ei saa omavalitsuste esindajana leppida, et Siseministeerium korraldab omaalgatuslikult ja õigusliku aluseta kohalike omavalitsuste tööd. Palume tutvuda viidatud analüüsiga ning oleme jätkuvalt avatud aruteludeks ja ühiselt elanikele turvalise keskkonna loomiseks. Meil igalühel on selles oma roll ja kohustus. Lugupidamisega Veikko Luhalaid tegevdirektor Eesti Linnade ja Valdade Liit From: Tuuli Räim <[email protected]> Date: 1. September 2026 at 19:31:31 EEST To: Veikko Luhalaid - ELVL <[email protected]> Cc: Igor Taro <[email protected]>, Kaja Sepp <[email protected]>, Toomas Sildam <[email protected]>, Gerttu Blank <[email protected]>, Rein Olesk <[email protected]> Subject: Korduma kippuvad küsimused kodus kukkumiste teemal  Tere Nagu täna kohtumisel kokku leppisime, edastan juhised, mis seotud koduses keskkonnas kukkunud isikute abistamisega. Palun andke märku, kui tekib täiendavaid küsimusi, oleme valmis vastama ja vajadusel juhiseid täiendama. Parimate soovidega Tuuli Räim Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Siseministeerium [email protected] +372 528 7153 <https://www.siseministeerium.ee/> <http://www.facebook.com/siseministeerium> <https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53> Korduma kippuvad küsimused: Kodus kukkunud isikute sündmustele reageerimine Alates 1. septembrist 2026 muutub kodus kukkunud isikutele abi korraldamise töökorraldus. Edaspidi ei saada Häirekeskus üksnes püsti aitamist vajava kodus kukkunud inimese juurde esimese reageerijana politseipatrulli. Kui tegemist on tervisealase abivajadusega, kaasatakse jätkuvalt kiirabi, kuid üksnes püsti aitamisega seotud väljakutsetest teavitab Häirekeskus edasiselt kohalikku omavalitsust. Siin failis toome välja vastused küsimustele, mis võivad muudatusega seoses esile kerkida. Milline on muutunud töökorraldus? Häirekeskus annab jätkuvalt kõigile hädaabinumbrile 112 saabuvatele teadetele ohuhinnangu. Kui kodus kukkunud isiku kohta saabunud teates esineb tervisealane kaebus või muu viide võimalikule terviseprobleemile, suunatakse sündmus kiirabile. Kui teates tervisealast kaebust ei ole ning abivajadus seisneb üksnes inimese püsti aitamises, küsib Häirekeskus esmalt täpsustavaid küsimusi, sealhulgas seda, kas abi saaksid pakkuda lähedased või naabrid. Kui lähedaste või naabrite abi ei ole võimalik ning inimene vajab üksnes püsti aitamist, edastab Häirekeskus teate kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus hindab oma pädevuse ja võimaluste piires, kuidas inimesele abi korraldada. Seni saadeti sellised sündmused üldjuhul lahendamiseks politseile. Alates 1. septembrist 2026 politseid selliste sündmuste puhul esimese reageerijana enam ei saadeta, sest tegemist ei ole politsei vastutusvaldkonda kuuluva ülesandega. Samuti puudub relvastatud politseipatrullil pädevus, et koduses keskkonnas kukkunud abivajajaid professionaalselt aidata. Kas kohalik omavalitsus peab Häirekeskuse teadetele ööpäevaringselt vastama? Siseministeeriumi ootus on, et kohalikul omavalitsusel oleks ööpäevaringne kontaktkanal või valvenumber, mille kaudu on võimalik vajaduse korral KOV-iga ühendust saada ning edastada teade võimalikust sotsiaalsest abivajadusest. Kuidas lepib Häirekeskus kohalike omavalitsustega kokku kontaktisikud ja infovahetuse kanali? Häirekeskus pöördub kirjalikult kõikide kohalike omavalitsuste poole ning lepib nendega kokku sobivaima kanali, mille kaudu saab abivajaduse kohta infot kiiresti edastada. Milline on Häirekeskuse ja kohaliku omavalitsuse andmevahetuse protsess? Häirekeskus lepib kohaliku omavalitsusega kokku sobiva infovahetuse kanali ja edastab selle kaudu abivajaduse lahendamiseks vajalikud andmed. Teadete edastamisel küsib Häirekeskus esmalt pöördujalt nõusolekut teate edastamiseks kohalikule omavalitsusele. Milline on kohaliku omavalitsuse töökorraldus, kui Häirekeskus abivajadusest teavitab? Kohaliku omavalitsuse töökorralduse otsustab omavalitsus ise. Siseministeerium ei sätesta, milline KOV-i üksus või töötaja peab konkreetsele sündmusele reageerima ega millisel viisil abi korraldatakse. Oluline on, et KOV-il oleks läbi mõeldud ööpäevaringne kontakt, info vastuvõtmine, juhtumi edasine korraldamine ning vajaduse korral teiste teenuste või asutuste kaasamine. Mis juhtub, kui omavalitsusel on kahtlus, et abivajaja vajab terviseseisundi hindamist? Kui KOV-i töötajal tekib abivajaja olukorda hinnates kahtlus, et inimene võib vajada terviseseisundi hindamist või meditsiinilist abi, tuleb sellest teavitada Häirekeskust numbril 112. Häirekeskus hindab saadud info alusel olukorda ning vajaduse korral saadab sündmuskohale kiirabi. Mis juhtub siis, kui Häirekeskus pöördub omavalitsuse poole, kuid omavalitsusega kontakti ei saada? Häirekeskuse eesmärk on luua kohaliku omavalitsusega kontakt ja edastada info abivajaduse kohta. Seetõttu on KOV-il oluline tagada, et Häirekeskusel oleks ööpäevaringselt toimiv ja regulaarselt ajakohastatav kontaktkanal.