Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal

center -382270 0 0 NÕUKOGU OTSUS Tallinn 31 . august 20 26 nr 11 202 7 .-20 30 . aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 202 7 . aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 2 1 , § 38 1 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning T öötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 202 7 -20 30 (lisatud otsusele) Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2027 2028 2029 2030 1, 6 % 1, 4 % 1, 4 % 1, 4 % tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2027 2028 2029 2030 0, 8 % 0, 7 % 0, 7 % 0, 7 % Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2027. aasta määrad: 8, 3 % töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 1 5 ,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega majandus- ja tööstusminist rile hiljemalt 31. augu stil 20 26 . (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask nõukogu esimees left -11430 0 0 Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 31 . augusti 20 26 otsusele nr 11 Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2027-2030 August 2026 right 8144510 August 202 6 0 0 August 202 6 Töötuskindlustus vahendite prognoos annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele käesolevaks ja järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Ülevaade töötuskindlustuse sihtfondidest ja tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud järgmisel joonisel (vt j oonis 1). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötuskindlustuse seadus Töötuskindlustus vahendite prognoosi koostamise a luseks on Rahandusministeeriumi ( edaspidi ka RM) 202 6 . aasta suv ine majandusprognoos (seisuga 05 .0 8 .202 6 ). Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamisel on eeldatud, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad läbi prognoosiperioodi täna kehtivale tasemele ( kindlustatud 1,6%, tööandjad 0,8%) . Töötuskindlustusvahendite tulude ja kulude arvestus koos selle koostamise ks kasutatud R M majandusprognoosi näitajatega on esitatud lisas 1. Täiendavalt on koostatud viis lisastsenaariumit : L isa 4 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al . 2027. aastast ( kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%) , Lisa 5 – lisastsenaarium maksemääraga 2, 1 % al . 2028. aastast (kindlustatud 1, 4 %, tööandjad 0,7%), Lisa 6 – 2009. aasta kriisistsenaarium , Lisa 7 – 2009. aasta kriisistsenaarium maksemääraga 2,1% ( kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%) , Lisa 8 – 2020. aasta riskistsenaarium (COVID-kriis ning Ukraina sõda). Töötukassa nõukogu otsuse aluseks võeti lisas 5 välja toodud töötuskindlustusmakse määrade alandamise stsenaarium . L isas 9 on toodud riigieelarvest rahastatavate kulude prognoosid (töötutoetus, töövõimetoetus, erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötajate eest) . Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 202 6 . aastal ja ka ülejäänud prognoos i perioodi l oodata majandusolukorra paranemist ning töötu se vähenemist. Pärast mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda. Käesoleva ks aasta ks prognoosib RM majandus kasvu kiirenemist 2 , 5 % - ni ning järgmise aasta majanduskasvuks 2,3% . Aastatel 202 8 –20 30 kasvab majandus vahemikus 2, 1 – 2, 4 %. R M ootab prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7 % ja järgmiseks aastaks 6, 4 %. Aastatel 202 8 –20 30 jääb töötuse määr vahemikku 6, 1 –6, 3 %. 202 6 . aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3 , 3 %- ni . Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi: 202 7 . aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2 , 8 % ja aastatel 202 8 –20 30 jääb hinnakasv vahemikku 2 ,0 – 2, 2 %. 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse p rognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks 4, 7 % ja a astatel 202 8 –20 30 kasvavad palgad 4, 2 –4, 4 % aastas. 202 5 . aasta l oli keskmiselt töötuna arvel ca 4 5 , 9 tuhat inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosime, et 202 6 . aastal langeb aasta keskmine registreeritud töötute arv ca 40,4 tuhandeni , mida on ca 5 4 00 võrra vä he m kui 202 5 . aastal . Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglase ma s tempos. Prognoosi kohaselt on keskmine registreeritud töötute arv 202 7 . aastal 38 ,4 tuhat ning väheneb 20 30 . aastaks 35,8 tuhandeni. 1. Töötuskindlustuse tulud Töötuskindlustuse tulude osas on käesoleva s arvestuse s kasutatud RM koostatud töötus kindlustusmaksete laekumise prognoosi ning arvestatud RM likviidsusreservi tulususe prognoosi ga . Töötuskindlustuse tulud on prognoositud aastateks 202 6 – 20 30 . Prognoosi kohaselt laekub 202 6 . aastal töötuskindlustusmakseid 3 48 , 9 miljonit eurot. Koos hõive- ja palgakasvuga suurenevad töötuskindlustusmakse te laekumised aasta-aastalt, ulatudes 20 30 . aastal 418 , 7 miljoni euroni. Töötuskindlustusvahenditelt teenitav aks intressitulu ks prognoosime 202 6 . aasta ks 1 6,5 miljonit eurot, ülejäänud prognoosperioodil jääb intressitulu vahemikku 20,1 – 2 3 , 8 miljonit eurot aastas. 2. Töötuskindlustuse kulud Töötuskindlustuse kulude prognoosimisel on arvestatud muutustega majanduskeskkonnas (RM majandusprognoos) ning võetud arvesse seniseid trende hüvitiste ja teenuste kasutamisel. Töötuskindlustuse kulud on prognoositud aastateks 2026–2030 NOTEREF _Ref236898657 \h \* MERGEFORMAT 2 . 2.1 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks (vt ka lisa 2 ) Töötuskindlustushüvitis ed . 2026. aasta l jõustunud t öötuskindlustuse seaduse muudatus e järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise (TKH) liiki: sissetulekupõhine (STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis (BTKH) . Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise tingimused seaduse muudatusega ei muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast baasmääras töötuskindlustushüvitis. Baasmääras töötus kindlustus hüvitist määratakse töötuna arvele võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH määra takse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast. TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates 30.06.2023 . Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026. – 2028. aastal tasemele, mille korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja 300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks). Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel . Sissetulekupõhise t öötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust , hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on k äesoleval aastal näha kõrget osakaalu , mistõttu on ka S TKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra parane misega S TKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb , kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad S TKH kulud palgakasvu tõttu kõrgeks. Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning a lates 202 9 . aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga , 2028. – 2030. aastal jää b STKH kulu v ahemikku 144,6 – 149,4 miljonit eurot. Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorraga ning reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra parane misega B TKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb , kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad B TKH kulud alam palga kasvu tõttu kõrgeks. Prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning 2027. aastal 38,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos alampalga kasvu tõttu , jäädes vahemikku 39,1 – 41,2 miljonit eurot. Koondamishüvitis . Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast. Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud. Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu 202 6 . aastal ligikaudu 24,7 miljonit ning 202 7 . aastal 24 , 6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6 – 25,4 miljonit eurot aastas. Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida. Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega . Keskmine hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas kooskõlas keskmise palga kasvuga. Prognoosi kohaselt on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 202 6 . aastal 5,9 miljonit ning 2027. aastal 6, 2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 6, 5 – 7 , 0 miljonit eurot aastas. Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu puhul on arvestatud sotsiaalmaksu määraks kogu perioodi jooksul vastavalt 13% ( sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis ) või 33% (koondamishüvitis, maksejõuetushüvitis) . Prognoosi kohaselt on hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu 202 6 . aastal 34 , 7 miljonit ja 202 7 . aastal 34 , 5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb hüvitistel t makstav sotsiaalmaks suurusjärku 34,8 – 34,9 miljonit eurot. 2.2 Teenused Teenuste puhul on käesolevas arvestuses hõlmatud töötuskindlustusvahenditest (sihtkapitalist) rahastatavate teenuste kulud (vt lisa 3 , r ead „TK“). Aastatel 202 6 –202 9 osutatakse teenuseid järgmiste programmide alusel: Tööhõiveprogramm 2024–2029 (THP) Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (ÕÜF) 2026. aasta teenuste kulude aluseks on selle aasta eelarve täitmise prognoos. 2027.–2029. aasta kulusid on võrreldes Tööhõiveprogramm 2024–2029. aasta maksimaalse mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030. aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Tööhõiveprogrammi rahastatakse valdavas osas töötuskindlustusvahenditest . Mõningaid teenuseid osutatakse THP raames Euroopa Sotsiaalfondist , mida finantseeritakse 70% ulatuses ESF vahenditest ning kaasfinantseeritakse 30%- ga riigieelarvest. Suurima mahuga meede, mida rahastatakse alates 2024. aastast kuni 2028. aasta keskpaigani Euroopa Sotsiaalfondist, on tööalane rehabilitatsioon tervisest tuleneva takistusega inimestele. Prognoosis on arvestatud, et ESF vahendite lõppedes tuleb kulu üle töötuskindlustusvahenditesse. Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahasta ta vate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoos i perioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot. 2026. – 2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses . Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3% . Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Töötuskindlustusmaksete laekumised ja sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , 2026–2030 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustusmaksed: I sihtfond 226 770 782 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943 Töötuskindlustusmaksed: II sihtfond 122 107 344 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123 Teenused töötuskindlustusvahenditest 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 sh eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahenditest 37 904 566 20 950 164 0 0 0 sh jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumistest 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I sihtfond 5,3% 8,3% 12,7% 12,9% 12,5% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II sihtfond 9,8% 15,3% 23,6% 24,0% 23,1% Vabad vahendid sihtkapitalis (aasta lõpu seisuga) 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 Allikas: töötukassa 2.3 Tegevuskulud Töötukassa 202 6 . aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel ( 56 ,1 miljonit eurot) . Järgmiste aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 202 6 . aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt, ulatudes 20 30 . aastal 65, 3 miljoni euroni. 3. Tulem ja netovara Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 3 65 , 4 miljonit eurot ja kulud 37 2 , 4 miljonit eurot ning tulem ca - 7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil suurenevad töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt ning kogutulem püsib positiivne (ca 26 – 56 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1 miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see suurenenud 738 miljoni euroni. Kui vaadelda detailsemalt tulemit sihtfondide lõikes, siis I sihtfondi tulem on nii 2026. aastal kui ka 2028. aastal negatiivne. Ülejäänud prognoosiperioodil on I sihtfondi tulem aga positiivne. 2026.–2027. aastal on sihtkapitali tulem negatiivne, sest teenuseid rahastatakse osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Töötuskindlustuse kogutulu, kogukulu , tulem ja netovara , 2026–2030 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustuse kogutulu 365 383 906 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091 Töötuskindlustuse kogukulu 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 Aasta kogutulem -7 035 790 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440 I sihtfondi tulem -3 420 230 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987 I I sihtfondi tulem 29 369 863 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145 Sihtkapitali tulem -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 Reservi tulem 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Netovara (aasta lõpu seisuga) 602 282 416 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475 Vabad vahendid I sihtfondis 210 476 387 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811 Vabad vahendid II sihtfondis 220 621 300 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094 Vabad vahendid s ihtkapital is 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 Vabad vahendid r eserv is 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud , siis peale 2020. aastat oli netovarade näol olemas puhver ca 2 aasta kulude katmiseks . Koos teenuste suuremas mahus töötuskindlustusvahenditest finantseerimisega ja keerulisemast majandusolukorrast tingitud kogukulude kasvuga on suhtarv olnud seejärel langustrendis . 2026. aastal langeb suhtarv veelgi s eoses baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega töötuskindlustuse kulude hulka ( ca 1,6-ni ). Seoses majandusolukorra paranemisega pidurdub järgnevatel aastatel kulude kasv ning netovara-kogukulu suhtarv hakkab vähehaaval kasvama , jõudes 2030. aastaks 1,9-ni . (vt joonis 2) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Töötuskindlustuse netovara , kogukulu ja nende suhtarv 201 5 ‒ 202 5 , prognoos 202 6 ‒ 20 30 Allikas: töötukassa Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 202 6 –20 30 maksemääraga 2,4% . A luseks RM 202 6 . aasta suvine majandusprognoos . I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 202 6 . aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , I SF 24,4% 5,3% 8,3% 12,7% 12,9% 12,5% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , II SF 24,4% 9,8% 15,3% 23,6% 24,0% 23,1% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 366 505 586 383 505 586 400 594 150 418 666 066 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 20 728 147 21 987 147 23 763 024 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 9 517 824 9 879 535 10 637 857 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 521 069 8 397 860 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 227 609 723 227 120 069 236 619 670 248 854 729 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 114 607 356 109 310 506 114 082 959 121 014 912 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 2 . Töötuskindlustushüvitis t e , koondamishüvitise , maksejõuetushüvitise ning hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu prognoos aastateks 202 6 – 20 30 . A luseks RM 202 6 . aasta suvine majandus prognoos . 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 STKH määramiste arv 31 175 31 236 29 912 28 950 28 114 27 363 Esmakordsed 180 päevaks 14 509 14 826 14 109 13 655 13 261 12 907 Esmakordsed 210 / 270 päevaks 6 609 6 609 6 436 6 229 6 049 5 887 Esmakordsed 300 / 360 päevaks 10 057 9 801 9 367 9 066 8 804 8 569 Pikendamis te arv : I variant 7 139 6 400 6 721 6 434 4 168 2 472 180-päevased ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ 210-päevased 3 031 2 820 2 963 2 871 1 929 1 123 300-päevased 4 108 3 580 3 758 3 563 2 239 1 350 Pikendamis te arv : II variant 0 0 0 0 0 0 180-päevased 0 0 0 0 0 0 210-päevased 0 0 0 0 0 0 300-päevased 0 0 0 0 0 0 STKH k eskmine päevamäär 1 ( eur ) 34,0 36,1 37,8 39,4 41,0 42,5 Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 0 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 BTKH määramiste arv 0 22 056 21 200 20 624 20 357 20 091 P ikendamiste arv (II variant) 0 0 0 0 0 0 BTKH päevamäär ( eur ) 0 14,8 15,8 16,5 17,3 18,0 Koondamishüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 KH saajate arv 7 788 7 650 7 293 7 074 6 895 6 719 Staaž 5-10 aastat 3 284 3 198 3 029 2 938 2 864 2 791 Staaž 10+ aastat 4 504 4 452 4 264 4 136 4 032 3 929 KH keskmine suurus ( eur ) 2 986 3 227 3 372 3 482 3 632 3 784 Staaž 5-10 aastat 2 044 2 118 2 128 2 197 2 292 2 388 Staaž 10+ aastat 3 675 4 023 4 256 4 395 4 584 4 776 Maksejõuetushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 MJH saajate arv 1 520 1 250 1 200 1 200 1 200 1 200 MJH keskmine suurus ( eur ) 4 445 4 757 5 159 5 386 5 618 5 854 Sotsiaalmaks hüvitistelt 28 417 890 34 692 351 34 547 012 34 765 152 34 760 586 34 872 092 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks kokku 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 Lisa 3 . Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 202 6 – 20 30 TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; V F – välisvahendid 2026 2027 2028 2029 2030 Tööhõiveprogramm Kokku 68 677 449 67 422 971 67 892 900 68 932 155 67 832 143 TK 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 RE 2 036 254 2 122 038 1 362 039 492 010 1 VF 4 751 258 4 951 419 3 178 090 1 148 020 - ÕÜF: Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine Kokku 853 597 1 282 104 1 495 829 839 147 - TK - - - - - RE 256 079 384 631 448 749 251 744 - VF 597 518 897 473 1 047 080 587 403 - KOKKU Kokku 69 531 046 68 705 075 69 388 729 69 771 302 67 832 143 TK 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 RE 2 292 333 2 506 669 1 810 788 743 754 1 VF 5 348 776 5 848 892 4 225 170 1 735 423 - T eenuste rahastamisallikate osakaal aastatel 202 6 – 20 30 : 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustusvahendid 89,0% 87,8% 91,3% 96,4% 100,0% Riigieelarve 3,3% 3,6% 2,6% 1,1% 0,0% Välisvahendid 7,7% 8,5% 6,1% 2,5% 0,0% Kokku 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% Lisa 4. Lisastsenaarium : töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , I SF 24,4% 5,3% 9,4% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , II SF 24,4% 9,8% 17,5% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 320 692 388 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 208 450 052 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 112 242 336 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 236 714 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 594 305 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 642 409 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 18 974 738 18 216 045 17 717 648 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 8 202 581 7 028 182 6 045 446 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 326 568 6 606 354 6 950 173 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 783 090 1 869 706 1 960 921 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 340 802 907 354 542 125 368 735 926 384 050 456 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 198 009 816 194 644 998 201 220 042 210 245 700 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 98 556 702 92 098 769 95 642 249 101 250 585 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 573 891 65 135 861 69 161 831 69 793 063 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 -30 954 536 -23 898 608 -14 831 414 -2 323 194 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 -27 605 587 -33 326 014 -26 453 209 -18 100 041 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 12 764 176 4 981 818 7 040 286 11 054 818 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 775 623 1 783 090 1 869 706 1 960 921 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 571 327 880 547 429 272 532 597 858 530 274 664 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 184 601 423 153 006 033 128 315 496 112 010 175 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 234 317 350 240 231 042 248 220 460 260 241 666 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 421 202 62 204 292 64 073 997 66 034 918 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 5 . Lisastsenaarium : töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2, 1 % alates 2028. aastast (kindlustatud 1, 4 % ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 8,3% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 15,3% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 366 505 586 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 238 228 631 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 128 276 955 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 20 728 147 20 094 445 19 720 610 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 9 517 824 8 448 239 7 568 884 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 059 664 7 424 418 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 386 616 105 356 295 535 370 614 326 386 053 418 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 227 609 723 195 960 240 202 640 099 211 769 139 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 114 607 356 92 532 136 96 095 560 101 724 830 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 14 858 662 -22 145 198 -12 953 014 -320 232 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 1 994 320 -32 010 771 -25 033 152 -16 576 603 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 28 814 830 5 415 186 7 493 597 11 529 063 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 617 141 078 594 995 880 582 042 866 581 722 634 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 214 201 330 183 921 183 160 650 703 145 868 821 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 250 368 004 256 715 064 265 157 792 277 653 243 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 6 . Lisastsenaarium : 2009 . aasta kriis i kordumine maksemääraga 2,4% . Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. K riisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitaja id (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% -3,5% -14,6% 2,4% 7,6% 3,7% Keskmine palk 2 092 2 199 2 090 2 111 2 236 2 364 Keskmise palga kasv 5,6% 5,1% -5,0% 1,0% 5,9% 5,7% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 7,4% 12,5% 15,3% 11,4% 9,2% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 55 042 93 100 113 900 84 800 68 500 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 42 687 76 452 88 319 63 669 52 059 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 3,5% 6,4% 1,3% 1,2% 0,6% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 16,2% 16,2% 16,2% 16,2% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 371 749 575 358 336 809 313 540 372 342 491 826 366 498 865 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 345 490 380 312 568 962 309 743 904 340 151 556 365 447 612 Investeerimistulu 17 155 267 26 259 195 45 767 847 3 796 469 2 340 270 1 051 254 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 403 081 674 764 167 152 531 108 560 405 944 594 404 137 507 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 281 139 316 622 953 510 370 772 900 257 843 713 260 971 183 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 87 229 911 105 528 554 90 173 819 82 196 332 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 53 983 731 54 807 106 57 927 062 60 969 992 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -31 332 099 -405 830 343 -217 568 187 -63 452 768 -37 638 641 I SF TULEM -13 253 907 -20 001 077 -299 905 387 -128 480 481 -38 384 874 -31 936 583 II SF TULEM 10 848 087 22 930 963 -96 079 587 -50 795 544 -7 806 833 -897 446 SK TULEM 18 671 851 -37 713 371 -16 195 919 -39 603 689 -18 464 116 -5 435 723 RESERVI TULEM 2 357 059 3 451 386 6 350 551 1 311 527 1 203 055 631 111 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 577 986 107 172 155 764 -45 412 423 -108 865 191 -146 503 833 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 194 728 803 -101 048 726 -228 676 715 -266 279 603 -297 805 964 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 214 631 081 120 774 186 70 437 677 63 051 913 62 375 356 Sihtkapital 114 351 690 76 638 319 60 442 399 20 838 710 2 374 594 -3 061 129 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 7 . Lisastsenaarium : 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,1% ( kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7% ). Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. Täiendavalt on käesolevas lisastsenaariumis arvestatud maksemäära langetamisega alates 2027. aastast. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% -3,5% -14,6% 2,4% 7,6% 3,7% Keskmine palk 2 092 2 199 2 090 2 111 2 236 2 364 Keskmise palga kasv 5,6% 5,1% -5,0% 1,0% 5,9% 5,7% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 7,4% 12,5% 15,3% 11,4% 9,2% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 55 042 93 100 113 900 84 800 68 500 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 42 687 76 452 88 319 63 669 52 059 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 3,5% 6,4% 1,3% 1,2% 0,6% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 16,2% 16,2% 16,2% 16,2% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 371 749 575 319 265 689 274 575 797 299 519 396 320 610 347 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 345 490 380 273 497 842 271 025 916 297 632 611 319 766 660 Investeerimistulu 17 155 267 26 259 195 45 767 847 3 549 881 1 886 785 843 687 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 403 081 674 764 167 152 531 108 560 405 944 594 404 137 507 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 281 139 316 622 953 510 370 772 900 257 843 713 260 971 183 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 87 229 911 105 528 554 90 173 819 82 196 332 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 53 983 731 54 807 106 57 927 062 60 969 992 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -31 332 099 -444 901 463 -256 532 763 -106 425 198 -83 527 159 I SF TULEM -13 253 907 -20 001 077 -321 199 148 -149 581 785 -61 557 698 -56 832 702 II SF TULEM 10 848 087 22 930 963 -105 652 012 -60 408 764 -18 458 039 -12 280 235 SK TULEM 18 671 851 -37 713 371 -24 400 855 -47 853 741 -27 612 515 -15 045 333 RESERVI TULEM 2 357 059 3 451 386 6 350 551 1 311 527 1 203 055 631 111 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 577 986 107 133 084 644 -123 448 119 -229 873 317 -313 400 477 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 194 728 803 -122 342 487 -271 071 779 -331 847 492 -388 269 972 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 214 631 081 111 201 762 51 252 032 33 215 062 21 155 716 Sihtkapital 114 351 690 76 638 319 52 237 464 4 383 723 -23 228 792 -38 274 126 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 8 . Lisastsenaarium : 2020. aasta riskistsenaarium ehk COVID- kriisi ja Ukraina sõja olukorra kordumine maksemääraga 2,4% . Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. Riskistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2020, 2028=2021, 2029=2022, 2030=2023 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% 2,3% -2,9% 8,3% -1,2% -2,7% Keskmine palk 2 092 2 201 2 265 2 421 2 702 3 009 Keskmise palga kasv 5,6% 5,2% 2,9% 6,9% 11,6% 11,4% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,4% 4,6% 19,4% 9,2% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,5% 5,8% 5,4% 6,4% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 49 705 48 400 43 100 40 200 47 700 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 426 47 154 49 782 46 948 51 355 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,3% 0,0% 0,0% 0,0% 3,1% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 13,9% 16,2% 14,7% 14,0% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 25,7% 30,0% 27,2% 26,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 364 850 192 354 487 247 377 123 095 422 081 562 479 345 838 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 347 594 150 354 487 247 377 123 095 422 081 562 466 587 765 Investeerimistulu 17 155 267 17 256 043 0 0 0 12 758 073 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 375 700 988 552 182 457 404 567 772 411 155 813 521 266 108 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 253 758 630 425 326 287 263 560 906 261 579 485 359 688 586 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 69 577 366 80 088 858 80 471 515 84 996 677 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 57 278 803 60 918 008 69 104 812 76 580 845 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -10 850 796 -197 695 209 -27 444 676 10 925 750 -41 920 270 I SF TULEM -13 253 907 -1 420 166 -153 169 940 -35 606 260 -4 774 278 -55 004 035 II SF TULEM 10 848 087 27 369 890 -38 819 519 9 054 592 15 700 028 7 682 222 SK TULEM 18 671 851 -39 068 573 -5 705 750 -893 008 0 2 334 739 RESERVI TULEM 2 357 059 2 268 054 0 0 0 3 066 803 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 598 467 411 400 772 201 373 327 525 384 253 274 342 333 004 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 212 540 548 59 370 607 23 764 347 18 990 069 -34 020 544 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 218 655 842 179 836 322 188 890 914 204 590 942 213 346 545 Sihtkapital 114 351 690 75 283 116 69 577 366 68 684 359 68 684 359 71 019 098 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 9 . Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud J ärgnevalt on esitatud töötutoetuse, töövõimetoetuse ning registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude prognoos aastateks 202 6 – 20 30 (vt tabel 3 ) . Nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest. Töötutoetuse kulud sõltuvad peamiselt registreeritud töötute arvust, kellel ei ole tervisest tulenevaid takistusi ja eelneva aasta alampalga suurusest (töötutoetuse suurus on 50% eelneva aasta alampalga suurusest). Seoses töötuskindlustushüvitise reformiga ei võeta alates 2026. aastast enam vastu uusi töötutoetusi avaldusi ja seega on 2026. aasta kulu oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel. 2026. aastal on töötutoetuse kulu ca 18,6 miljonit ja 2027. aastal on kuluks arvestatud ca 2 000 eurot . Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest sõltuvad peamiselt töötuna registreerunud töötute arvust ja eelmise aasta alampalga suurusest (töötuna arvel olijate eest makstav ravikindlustus on 13% eelmise aasta alampalgast). Lisaks mõjutavad registreeritud töötute eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoosi töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatused. Alates 2026. aastast ei määrata enam töötutoetusi ja uue hüvitise liigina hakka s kehtima baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui töötutoetuse saajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu hüvitamist kajastati käesoleval kulureal, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate eest makstakse sotsiaalmaksu töötuskindlustusvahenditest. Seega vähenevad 2026. aastal erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest nii töötute arvu kui ka töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatuste tõttu. Ka 2027. aastal vähenevad erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest töötute arvu vähenemisega veelgi. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest 2026. aastal ligikaudu 26,6 miljonit ning 2027. aastal 25,0 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvavad kulud ühes alampalga iga-aastase kasvuga ning kulu on 25,6 – 27,9 miljonit eurot. Töövõimetoetuse kulud sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust ning töövõimetoetuse päevamäärast, mida indekseeritakse iga-aastaselt vastavalt pensioniindeksile. Töövõimetoetuse saajate arv prognoosiperioodil mõnevõrra väheneb seoses töövõimetoetuse seaduse muudatusega , millega tõstetakse töövõimetoetuse saamise iga järkjärguliselt 16-lt 18-le eluaastale. Töövõimetoetuse kulud prognoosiperioodil siiski suurenevad seoses töövõimetoetuse päevamäära indekseerimisega. Prognoosi kohaselt on töövõimetoetuse kulud 2026. aastal ligikaudu 522,5 miljonit ning 2027. aastal 548,8 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu 570,2 – 614,7 miljonit eurot. Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust, tööturuolukorrast (hõivatute arv) ning eelmise aasta alampalga suurusest. Prognoosiperioodil on oodata vähenenud töövõimega töötajate eest e rijuhtudel sotsiaalmaksu kulud e suurenemist , mis tuleneb p eamiselt alampalga iga-aastasest suurenemisest. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest 202 6 . aastal ligikaudu 4 6 , 4 miljonit ning 202 7 . aastal 4 9 , 7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu prognoosi järgi 52 , 1 – 56 , 8 miljonit eurot. Tabel 3 . Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoos aastateks 202 6 –20 30 . A luseks RM 202 6 . aasta suv ine majandus prognoos . 202 5 202 6 202 6 202 8 202 9 20 30 Töötutoetus: kulu ( eur ) 49 812 477 18 631 318 2 094 0 0 0 Töötutoetuse saajate arv (aasta keskmine) 11 733 3 956 1 0 0 0 Erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute eest: kulu ( eur ) 35 910 078 26 623 120 24 950 347 25 581 193 26 679 383 27 891 772 Töötute arv, kelle eest makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine) 32 325 22 437 19 762 19 360 19 309 19 355 Töövõimetoetus: kulu ( eur ) 494 167 880 522 540 635 548 828 466 570 215 915 591 415 258 614 702 251 Töövõimetoetuse saajate arv (aasta keskmine) 86 613 86 492 86 298 85 276 85 068 85 068 Erijuhtudel sotsiaalmaks vähenenud töövõimega töötajate eest: kulu ( eur ) 43 199 619 46 448 145 49 666 600 52 068 289 54 445 222 56 786 367 Vähenenud töövõimega töötajate arv, kelle eest hüvitatakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine) 22 502 22 364 22 397 22 408 22 408 22 408 Kokku 623 090 054 614 243 218 623 447 506 647 865 397 672 539 863 699 380 389 Ministeeriumid 03.09.2026 nr 2-2/3021-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 8. septembriks 2026. Vabariigi Valitsus peab töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel kehtestama tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra hiljemalt 15. oktoobriks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Siirika Paulman [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 02.09.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 381 lõike 3 alusel. § 1. Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali kantakse 2027. aastal: 1) 8,3 protsenti töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest; 2) 15,3 protsenti koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekunud töötuskindlustusmaksetest. § 2. Rakendussäte Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  02.09.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse 2027. aastal tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali (edaspidi sihtkapital) töötuskindlustushüvitiste sihtfondist ülekantavate vahendite määraks 8,3% ja koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondist ülekantavate vahendite määraks 15,3%. Sihtkapitalist rahastatakse aktiivsete tööturumeetmete (edaspidi tööturumeetmed või teenused) pakkumist, st tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Lisaks töötuskindlustuse vahenditele moodustavad sihtkapitali riigieelarvest tööturumeetmete pakkumiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning sihtkapitali vahendite paigutamisest saadav investeeringutulu. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 381 lõike 1 alusel võib sihtkapitali üle kanda kuni 30% töötuskindlustusmaksetest, mis on laekunud: 1) töötuskindlustushüvitiste sihtfondi (edaspidi kindlustatute sihtfond või I sihtfond); 2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi (edaspidi tööandjate sihtfond või II sihtfond). TKindlSi § 381 lõike 2 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamiseks vähemalt kord kalendriaastas, hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026. aastal ettepaneku kehtestada 2027. aasta sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II sihtfondist. TKindlS § 381 lõike 3 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus sihtkapitali ülekantavate vahendite määra järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt 15. oktoobriks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete nõunik Age Viira (tel 5910 7348; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (tel 514 6333; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030“ eelnõuga. 1 Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on tagada töötukassale 2027. aastaks tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalikud vahendid. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sätestab 2027. aastal sihtkapitali ülekantavate vahendite määra ja teine määruse jõustumisaja. Paragrahv 1 sätestab 2027. aasta töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali ülekantavate vahendite määra. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr sõltub töötuskindlustusmakse määrast ja töötuskindlustusvahendite laekumisest ning tööturuteenuste ja -toetuste kulust. Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026. aastal teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2027. aasta: 1) töötuskindlustusmakse määraks 2,4% (töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) ja 2) sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3 protsenti I sihtfondist ja 15,3 protsenti II sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2026. aastal oli 5,3 protsenti I sihtfondist ja 9,8 protsenti II sihtfondist. Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot. 2026. ja 2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses1. Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on 2,4% maksemäära korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest. Paragrahvi 2 järgi jõustub määrus 1. jaanuaril 2027. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 1 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali maht 2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu. 2 6. Määruse mõjud Määrusel on sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju töötukassa korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad Eesti elanikud. Määrusega tagatakse 2027. aastal tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalik rahastus. Tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste vaatest tagatakse selliste meetmete jätkumine, mis aitavad teha karjäärivalikuid, arendada oskusi ja töövalmidust, leida tööd, asuda tööle ja tööl püsida ning toetada töövõimet. Töötukassa andmetel osales 2025. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavates tööturuteenustes 75 261 inimest, mis moodustab ligikaudu 5,5% Eesti rahvastikust. Meetmed hõlmasid karjääriteenuseid, oskuste arendamist, tööle asumise ja tööl püsimise toetamist, töövalmiduse suurendamist, ettevõtluse toetamist ning töövõime toetamist. Tööturutoetusi (stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust) sai samal aastal 48 708 inimest, mis on eraldi arvestades umbes 3,5% rahvastikust. Seega on määrusest mõjutatud elanike sihtrühm keskmise suurusega. Tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumine on eriti oluline nõrgema tööturuseotusega inimestele ehk nn haavatavatele ühiskonnarühmadele, kelle tööle asumist või tööturul püsimist raskendab sageli mitu samaaegset takistust. OECD Eesti kohta tehtud analüüsi2 kohaselt on peamised takistused seotud ebapiisavate oskuste või kvalifikatsiooni, hoolduskoormuse, terviseseisundi, töökohtade geograafilise kauguse ning pikaajalise tööturult eemalolekuga. OECD käimasoleva, aastatel 2025–2027 elluviidava Eesti projekti kirjelduses märgitakse, et registreeritud töötute seas suureneb nende tööotsijate arv, kelle tööle asumist raskendavad olulised takistused3. Tööle asumine ja regulaarse sissetuleku saamine parandavad inimeste majanduslikku toimetulekut ja heaolu. Tööturumeetmete kättesaadavus võib ühtlasi aidata ennetada pikaajalist töötust, heitumist, vaesusriski ja ühiskonnaelust kõrvalejäämist. Majanduse vaatest toetavad tööturumeetmed tööjõupakkumist ning aitavad tööandjatel leida sobivate oskustega töötajaid. Tööle asumisega suureneb hõivatud inimeste arv, mis panustab tööjõumaksude laekumisse. Samal ajal võib väheneda töötuse ja sotsiaaltoetustega seotud avaliku sektori kulude vajadus. Seega on tööturuteenuste ja tööturutoetuste jätkumisel nii inimese kui ka majanduse vaatest positiivne mõju, kuid mõju ulatust võib pidada siiski väikeseks, sest määrusega ei muudeta tööturuteenuste ega tööturutoetuste sisu, sihtrühma või tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise tingimusi, vaid tagatakse olemasolevate meetmete rahastamise jätkumine. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk inimese vaatest on seotud üldise majandusolukorraga. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab SKP 2027. aastal 2,3% ning töötuse määr langeb 7,5%-lt 2025. aastal 6,4%-le 2027. aastal. Sellele prognoosile tuginedes hindab töötukassa, et 2027. aastal on registreeritud töötuna arvel keskmiselt ligikaudu 38 440 inimest päevas, mis on võrreldes 2025. aastaga 7420 inimese ehk 16,2% võrra vähem. 2 OECD (2021), Improving the Provision of Active Labour Market Policies in Estonia, Connecting People with Jobs, OECD Publishing, Paris. https://doi.org/10.1787/31f72c5b-en. 3 OECD, Improving Employment and Social Inclusion for Vulnerable Groups in Estonia, projekt 2025–2027. Improving employment and social inclusion for vulnerable groups in Estonia | OECD. 3 Jätkuvat majanduskasvu ja töötuse järkjärgulist vähenemist prognoositakse kuni 2030. aastani. Kui majanduse taastumine kujuneb prognoositust aeglasemaks ja töötus prognoositust suuremaks, võib suureneda tööturuteenuseid ja tööturutoetusi vajavate inimeste arv. Kui kavandatud vahenditest ei piisa tööturuteenuste ja tööturutoetuste pakkumiseks vajalikus mahus, võib see vähendada inimeste võimalusi saada tööle asumiseks vajalikku abi, pikendada töötuse kestust ning halvendada nende majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut. Riski võib inimese vaatest siiski hinnata väikeseks. Sihtkapitali prognoositav jääk on 2027. aasta lõpus 60,6 miljonit eurot, mis vastab ligikaudu ühe aasta aktiivsete tööturumeetmete kuludele. Ka töötuskindlustusmakse määrade langetamise korral suureneb sihtkapitali jääk pärast 2027. aastat järk-järgult, jõudes 2030. aasta lõpuks 66,2 miljoni euroni (vt täpsemalt punkt 6.2). Olemasolev puhver ei välista siiski riski avaldumist pikemaajalise või sügavama majanduskriisi korral. Sellises olukorras võivad samal ajal suureneda nii töötuskindlustushüvitiste kui ka tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud ning samal ajal võivad töötuskindlustusmaksete laekumine ja investeerimistulu väheneda. Seetõttu võivad sihtkapitali ja sihtfondide vahendid väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida vajadus muuta hüvitiste, tööturuteenuste või tööturutoetuste mahtu või tingimusi. Kui vajalikku lisarahastust ei leita, võib väheneda inimeste võimalus saada tööle asumiseks ja tööturul püsimiseks vajalikku abi. 6.2. Mõju töötukassa töökorraldusele, kuludele ja tuludele Määrusega kehtestatakse 2027. aastaks sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks 8,3% I sihtfondi ja 15,3% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest. Töötukassa prognoosi kohaselt kantakse nende määrade alusel sihtkapitali kokku ligikaudu 39,4 miljonit eurot: 19,8 miljonit eurot I sihtfondist ja 19,6 miljonit eurot II sihtfondist. Sihtkapitali prognoositav kogutulu on 2027. aastal ligikaudu 41,7 miljonit eurot, millest 39,4 miljonit eurot moodustavad ülekanded sihtfondidest ja 2,3 miljonit eurot investeerimistulu. Sihtkapitalist rahastatavate tööturumeetmete prognoositav kulu on 60,3 miljonit eurot. Tulude ja kulude vahe kaetakse sihtkapitali kogunenud vahenditest. Selle tulemusel väheneb sihtkapitali jääk 2026. aasta lõpu 79,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpuks 60,6 miljoni euroni (- 23,5%), mis vastab ligikaudu ühe aasta töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kuludele. Töötuskindlustussüsteemi rahaline seis jääb 2027. aastal prognoosi kohaselt positiivseks. Süsteemi kogutulu on ligikaudu 386,6 miljonit eurot ja kogukulu 371,8 miljonit eurot, mistõttu kujuneb aasta kogutulem 14,9 miljoni euro võrra positiivseks. Töötuskindlustussüsteemi kogutulem muutub maksemäärade langetamise korral aastatel 2028–2030 negatiivseks. Survet töötukassa vahenditele avaldavad jätkuvalt 2026. aastal rakendunud baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud. Baasmääras hüvitise prognoositav kulu koos sellelt makstava sotsiaalmaksuga on 2027. aastal ligikaudu 43,6 miljonit eurot. Alates 2028. aasta keskpaigast suurendab töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid kulusid ka tööalase rehabilitatsiooni teenuse välisrahastuse lõppemine. Töötuskindlustusmakse määrade langetamine alates 2028. aastast näitab töötuskindlustussüsteemi tundlikkust maksetulude vähenemise suhtes. Süsteemi kogutulem oleks aastatel 2028–2030 negatiivne ning netovara väheneks 2027. aasta lõpu 617,1 miljonilt eurolt 2030. aasta lõpuks 581,7 miljoni euroni. Vähenemine puudutaks eelkõige I sihtfondi, mille vabad vahendid väheneksid samal ajal 214,2 miljonilt eurolt 145,9 miljoni euroni. 4 Määrus ei anna töötukassale uusi ülesandeid ega muuda tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamise korraldust. Seetõttu on mõju töötukassa töökorraldusele ja halduskoormusele väike. Mõju vahendite jaotusele on siiski märgatav, sest sihtkapitali jääk väheneb 2027. aastal ligikaudu neljandiku võrra. Süsteemi üldine rahaline puhver ja vastupidavus majanduslangusele töötuskindlustusmakse määrade langetamisel alates 2028. aastast väheneksid. Ebasoovitava mõju risk võib tekkida juhul, kui majanduskasv kujuneb prognoositust aeglasemaks ja töötus suuremaks. Sellisel juhul võivad suureneda töötuskindlustushüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste kulud samal ajal, kui töötuskindlustusmaksete laekumine võib väheneda. Pikemaajalise või sügavama majanduskriisi korral võivad sihtfondide ja sihtkapitali vahendid seetõttu väheneda prognoositust kiiremini ning võib tekkida vajadus reorganiseerida olemasolevaid hüvitisi või tööturuteenuseid ja tööturutoetusi või tõsta taas sihtkapitali ja töötuskindlustusmakse määrasid. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 2011. aastal kanti sihtkapitali üle 12% sihtfondidesse laekunud vahenditest. 2011. aastal koguti vahendeid sihtkapitali ja neid tööturuteenuste osutamiseks ega tööturutoetuste maksmiseks ei kasutatud. Alates 2012. aastast on sihtkapitali vahendeid kasutatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise rahastamiseks.  2012. aastal kanti sihtkapitali üle 16,1%;  2013. aastal 17,8%;  2014. aastal 18,9%;  2015. aastal 20%;  2016. aastal 15%;  2017. aastal 19%;  2018. aastal 25,6%;  2019. aastal 16,1% kummastki sihtfondist;  2020. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määraks kuni 29. märtsini 17,6% ja alates 30. märtsist 30%;  2021. aastal oli sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 30%;  2022. aastal 19,8%;  2023. aastal 25,5%;  2024. aastal 23,3%;  2025. aastal 24,4%;  2026. aastal 5,3% I sihtfondist ja 9,8% II sihtfondist. Aastal 2027 tuleb tööturumeetmete kulude katmiseks kanda sihtkapitali töötuskindlustusmakse jooksva aasta laekumistest 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist. Sihtkapitali ülekantavate vahendite määra, sealhulgas tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kulu prognoosimisel, on töötukassa lähtunud Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvisest majandusprognoosist ja selle alusel koostatud registreeritud töötute arvu prognoosist. Aastate 2027–2029 kulusid on võrreldes „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ maksimaalse mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030. aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Lisaks on prognoosis arvestatud, et tööalase 5 rehabilitatsiooni teenuse välisrahastus lõpeb 2028. aasta keskel ja teenuse kulud lähevad seejärel üle töötuskindlustusvahenditesse. Töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos, milles on arvestatud 2027. aastal maksemääraga 2,4% ning aastatel 2028–2030 maksemääraga 2,1%, sealhulgas sihtkapitali ülekantavate vahendite prognoos, on esitatud tabelis 1. Tabelist 1 on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2027. aastal osaliselt sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 18,6 miljoni euro võrra negatiivne. I sihtfondi tulem on 2027. aastal 2,0 miljoni euro võrra positiivne. Tabeli kohaselt langeb kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alates 2028. aastast 1,6%-lt 1,4%-le, mistõttu vähenevad I sihtfondi tulud ja selle tulem muutub negatiivseks. I sihtfondi tulem on 2028. aastal –32,0 miljonit, 2029. aastal –25,0 miljonit ja 2030. aastal –16,6 miljonit eurot. Selle tulemusel vähenevad I sihtfondi vabad vahendid 214,2 miljonilt eurolt 2027. aasta lõpus 145,9 miljoni euroni 2030. aasta lõpuks. Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastal 2027 maksemääraga 2,4% ning aastatel 2028–2030 maksemääraga 2,1%. 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15–74a) 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 8,3% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 15,3% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 366 505 586 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 238 228 631 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 128 276 955 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 20 110 519 20 728 147 20 094 445 19 720 610 20 I SF investeerimistulu 9 154 068 9 517 824 8 448 239 7 568 884 21 II SF investeerimistulu 5 956 775 6 759 936 7 059 664 7 424 418 22 SK investeerimistulu 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 386 616 105 356 295 535 370 614 326 386 053 418 25 I SF KOGUTULU 227 609 723 195 960 240 202 640 099 211 769 139 26 II SF KOGUTULU 114 607 356 92 532 136 96 095 560 101 724 830 27 SK KOGUTULU 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 30 sotsiaalmaksuta kulu Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 31 sotsiaalmaksuta kulu 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 6 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 14 858 662 -22 145 198 -12 953 014 -320 232 45 I SF TULEM 1 994 320 -32 010 771 -25 033 152 -16 576 603 46 II SF TULEM 28 814 830 5 415 186 7 493 597 11 529 063 47 SK TULEM -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 617 141 078 594 995 880 582 042 866 581 722 634 50 Vabad vahendid I SF-s 214 201 330 183 921 183 160 650 703 145 868 821 51 Vabad vahendid II SF-s 250 368 004 256 715 064 265 157 792 277 653 243 52 Sihtkapital 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos. Märkused: sinisega on tähistatud aastatel 2028–2030 muutuvad töötuskindlustusmakse määrad. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. aasta otsuse (lisatud eelnõu seletuskirjale) põhjal. Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/26-0981 - Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb1ee2af-1462-4bf0-b032-b9668672fdee Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb1ee2af-1462-4bf0-b032-b9668672fdee?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main