Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030

center -382270 0 0 NÕUKOGU OTSUS Tallinn 31 . august 20 26 nr 11 202 7 .-20 30 . aasta töötuskindlustusmakse määrade ja 202 7 . aasta tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punktid 2 ja 2 1 , § 38 1 lõiked 1-2 ning § 41 lõiked 1-3 ning T öötuskindlustusvahendite analüüs aastateks 202 7 -20 30 (lisatud otsusele) Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada 2027.-2030. aasta töötuskindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2027 2028 2029 2030 1, 6 % 1, 4 % 1, 4 % 1, 4 % tööandja töötuskindlustusmakse määr alljärgnev protsent töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt: 2027 2028 2029 2030 0, 8 % 0, 7 % 0, 7 % 0, 7 % Teha majandus- ja tööstusministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite 2027. aasta määrad: 8, 3 % töötuskindlustushüvitiste sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest; 1 5 ,3% koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest. Eesti Töötukassa juhatusel edastada nõukogu ettepanek koos selle aluseks oleva arvestusega majandus- ja tööstusminist rile hiljemalt 31. augu stil 20 26 . (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Vask nõukogu esimees left -11430 0 0 Lisa Eesti Töötukassa nõukogu 31 . augusti 20 26 otsusele nr 11 Töötuskindlustusmakse määrade arvestus aastateks 2027-2030 August 2026 right 8144510 August 202 6 0 0 August 202 6 Töötuskindlustus vahendite prognoos annab hinnangu töötuskindlustuse tuludele ja kuludele käesolevaks ja järgmiseks neljaks aastaks ning hindab tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite vajadust. Ülevaade töötuskindlustuse sihtfondidest ja tööturuteenuste ja - toetuste sihtkapitalist rahastatavatest kuludest on toodud järgmisel joonisel (vt j oonis 1). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Töötuskindlustusvahendite kasutamine Allikas: töötuskindlustuse seadus Töötuskindlustus vahendite prognoosi koostamise a luseks on Rahandusministeeriumi ( edaspidi ka RM) 202 6 . aasta suv ine majandusprognoos (seisuga 05 .0 8 .202 6 ). Töötuskindlustusvahendite prognoosi koostamisel on eeldatud, et töötuskindlustusmakse määrad jäävad läbi prognoosiperioodi täna kehtivale tasemele ( kindlustatud 1,6%, tööandjad 0,8%) . Töötuskindlustusvahendite tulude ja kulude arvestus koos selle koostamise ks kasutatud R M majandusprognoosi näitajatega on esitatud lisas 1. Täiendavalt on koostatud viis lisastsenaariumit : L isa 4 – lisastsenaarium maksemääraga 2,1% al . 2027. aastast ( kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%) , Lisa 5 – lisastsenaarium maksemääraga 2, 1 % al . 2028. aastast (kindlustatud 1, 4 %, tööandjad 0,7%), Lisa 6 – 2009. aasta kriisistsenaarium , Lisa 7 – 2009. aasta kriisistsenaarium maksemääraga 2,1% ( kindlustatud 1,4%, tööandjad 0,7%) , Lisa 8 – 2020. aasta riskistsenaarium (COVID-kriis ning Ukraina sõda). Töötukassa nõukogu otsuse aluseks võeti lisas 5 välja toodud töötuskindlustusmakse määrade alandamise stsenaarium . L isas 9 on toodud riigieelarvest rahastatavate kulude prognoosid (töötutoetus, töövõimetoetus, erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötajate eest) . Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on 202 6 . aastal ja ka ülejäänud prognoos i perioodi l oodata majandusolukorra paranemist ning töötu se vähenemist. Pärast mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda. Käesoleva ks aasta ks prognoosib RM majandus kasvu kiirenemist 2 , 5 % - ni ning järgmise aasta majanduskasvuks 2,3% . Aastatel 202 8 –20 30 kasvab majandus vahemikus 2, 1 – 2, 4 %. R M ootab prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7 % ja järgmiseks aastaks 6, 4 %. Aastatel 202 8 –20 30 jääb töötuse määr vahemikku 6, 1 –6, 3 %. 202 6 . aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3 , 3 %- ni . Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi: 202 7 . aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2 , 8 % ja aastatel 202 8 –20 30 jääb hinnakasv vahemikku 2 ,0 – 2, 2 %. 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse p rognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks 4, 7 % ja a astatel 202 8 –20 30 kasvavad palgad 4, 2 –4, 4 % aastas. 202 5 . aasta l oli keskmiselt töötuna arvel ca 4 5 , 9 tuhat inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosime, et 202 6 . aastal langeb aasta keskmine registreeritud töötute arv ca 40,4 tuhandeni , mida on ca 5 4 00 võrra vä he m kui 202 5 . aastal . Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglase ma s tempos. Prognoosi kohaselt on keskmine registreeritud töötute arv 202 7 . aastal 38 ,4 tuhat ning väheneb 20 30 . aastaks 35,8 tuhandeni. 1. Töötuskindlustuse tulud Töötuskindlustuse tulude osas on käesoleva s arvestuse s kasutatud RM koostatud töötus kindlustusmaksete laekumise prognoosi ning arvestatud RM likviidsusreservi tulususe prognoosi ga . Töötuskindlustuse tulud on prognoositud aastateks 202 6 – 20 30 . Prognoosi kohaselt laekub 202 6 . aastal töötuskindlustusmakseid 3 48 , 9 miljonit eurot. Koos hõive- ja palgakasvuga suurenevad töötuskindlustusmakse te laekumised aasta-aastalt, ulatudes 20 30 . aastal 418 , 7 miljoni euroni. Töötuskindlustusvahenditelt teenitav aks intressitulu ks prognoosime 202 6 . aasta ks 1 6,5 miljonit eurot, ülejäänud prognoosperioodil jääb intressitulu vahemikku 20,1 – 2 3 , 8 miljonit eurot aastas. 2. Töötuskindlustuse kulud Töötuskindlustuse kulude prognoosimisel on arvestatud muutustega majanduskeskkonnas (RM majandusprognoos) ning võetud arvesse seniseid trende hüvitiste ja teenuste kasutamisel. Töötuskindlustuse kulud on prognoositud aastateks 2026–2030 NOTEREF _Ref236898657 \h \* MERGEFORMAT 2 . 2.1 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks (vt ka lisa 2 ) Töötuskindlustushüvitis ed . 2026. aasta l jõustunud t öötuskindlustuse seaduse muudatus e järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise (TKH) liiki: sissetulekupõhine (STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis (BTKH) . Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise tingimused seaduse muudatusega ei muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast baasmääras töötuskindlustushüvitis. Baasmääras töötus kindlustus hüvitist määratakse töötuna arvele võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH määra takse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast. TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates 30.06.2023 . Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026. – 2028. aastal tasemele, mille korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja 300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks). Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel . Sissetulekupõhise t öötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust , hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on k äesoleval aastal näha kõrget osakaalu , mistõttu on ka S TKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra parane misega S TKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb , kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad S TKH kulud palgakasvu tõttu kõrgeks. Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning a lates 202 9 . aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga , 2028. – 2030. aastal jää b STKH kulu v ahemikku 144,6 – 149,4 miljonit eurot. Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorraga ning reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra parane misega B TKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb , kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad B TKH kulud alam palga kasvu tõttu kõrgeks. Prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning 2027. aastal 38,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos alampalga kasvu tõttu , jäädes vahemikku 39,1 – 41,2 miljonit eurot. Koondamishüvitis . Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast. Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud. Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus. Prognoosi kohaselt on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu 202 6 . aastal ligikaudu 24,7 miljonit ning 202 7 . aastal 24 , 6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6 – 25,4 miljonit eurot aastas. Maksejõuetushüvitis. Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida. Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega . Keskmine hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas kooskõlas keskmise palga kasvuga. Prognoosi kohaselt on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 202 6 . aastal 5,9 miljonit ning 2027. aastal 6, 2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 6, 5 – 7 , 0 miljonit eurot aastas. Hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu puhul on arvestatud sotsiaalmaksu määraks kogu perioodi jooksul vastavalt 13% ( sissetulekupõhine ja baasmääras töötuskindlustushüvitis ) või 33% (koondamishüvitis, maksejõuetushüvitis) . Prognoosi kohaselt on hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu kulu 202 6 . aastal 34 , 7 miljonit ja 202 7 . aastal 34 , 5 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb hüvitistel t makstav sotsiaalmaks suurusjärku 34,8 – 34,9 miljonit eurot. 2.2 Teenused Teenuste puhul on käesolevas arvestuses hõlmatud töötuskindlustusvahenditest (sihtkapitalist) rahastatavate teenuste kulud (vt lisa 3 , r ead „TK“). Aastatel 202 6 –202 9 osutatakse teenuseid järgmiste programmide alusel: Tööhõiveprogramm 2024–2029 (THP) Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine (ÕÜF) 2026. aasta teenuste kulude aluseks on selle aasta eelarve täitmise prognoos. 2027.–2029. aasta kulusid on võrreldes Tööhõiveprogramm 2024–2029. aasta maksimaalse mahuga vähendatud, arvestades madalamat töötute arvu prognoosi ja teenuste kärpeid. 2030. aasta kulude prognoosimisel on aluseks 2029. aasta kulud, mida on korrigeeritud töötute arvu muutusega ning hinna- ja palgakasvuga. Tööhõiveprogrammi rahastatakse valdavas osas töötuskindlustusvahenditest . Mõningaid teenuseid osutatakse THP raames Euroopa Sotsiaalfondist , mida finantseeritakse 70% ulatuses ESF vahenditest ning kaasfinantseeritakse 30%- ga riigieelarvest. Suurima mahuga meede, mida rahastatakse alates 2024. aastast kuni 2028. aasta keskpaigani Euroopa Sotsiaalfondist, on tööalane rehabilitatsioon tervisest tuleneva takistusega inimestele. Prognoosis on arvestatud, et ESF vahendite lõppedes tuleb kulu üle töötuskindlustusvahenditesse. Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahasta ta vate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoos i perioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot. 2026. – 2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses . Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3% . Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Töötuskindlustusmaksete laekumised ja sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , 2026–2030 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustusmaksed: I sihtfond 226 770 782 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943 Töötuskindlustusmaksed: II sihtfond 122 107 344 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123 Teenused töötuskindlustusvahenditest 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 sh eelnevatel aastatel sihtkapitali kogunenud vahenditest 37 904 566 20 950 164 0 0 0 sh jooksva aasta töötuskindlustusmaksete laekumistest 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I sihtfond 5,3% 8,3% 12,7% 12,9% 12,5% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II sihtfond 9,8% 15,3% 23,6% 24,0% 23,1% Vabad vahendid sihtkapitalis (aasta lõpu seisuga) 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 Allikas: töötukassa 2.3 Tegevuskulud Töötukassa 202 6 . aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel ( 56 ,1 miljonit eurot) . Järgmiste aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 202 6 . aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt, ulatudes 20 30 . aastal 65, 3 miljoni euroni. 3. Tulem ja netovara Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 3 65 , 4 miljonit eurot ja kulud 37 2 , 4 miljonit eurot ning tulem ca - 7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil suurenevad töötuskindlustuse tulud ja kulud aasta-aastalt ning kogutulem püsib positiivne (ca 26 – 56 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1 miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see suurenenud 738 miljoni euroni. Kui vaadelda detailsemalt tulemit sihtfondide lõikes, siis I sihtfondi tulem on nii 2026. aastal kui ka 2028. aastal negatiivne. Ülejäänud prognoosiperioodil on I sihtfondi tulem aga positiivne. 2026.–2027. aastal on sihtkapitali tulem negatiivne, sest teenuseid rahastatakse osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Töötuskindlustuse kogutulu, kogukulu , tulem ja netovara , 2026–2030 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustuse kogutulu 365 383 906 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091 Töötuskindlustuse kogukulu 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 Aasta kogutulem -7 035 790 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440 I sihtfondi tulem -3 420 230 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987 I I sihtfondi tulem 29 369 863 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145 Sihtkapitali tulem -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 Reservi tulem 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Netovara (aasta lõpu seisuga) 602 282 416 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475 Vabad vahendid I sihtfondis 210 476 387 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811 Vabad vahendid II sihtfondis 220 621 300 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094 Vabad vahendid s ihtkapital is 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 Vabad vahendid r eserv is 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa Töötuskindlustuse netovarad vähenesid märkimisväärselt 2020. aastal, mil koroonakriisi tõttu rahastati töötuskindlustusvahenditest ajutisi kriisimeetmeid (töötasu hüvitis, töötasu toetus). Kui enne 2020. aastat võimaldanuks töötuskindlustuse netovara vajadusel katta töötuskindlustuse 5-6 aasta kulud , siis peale 2020. aastat oli netovarade näol olemas puhver ca 2 aasta kulude katmiseks . Koos teenuste suuremas mahus töötuskindlustusvahenditest finantseerimisega ja keerulisemast majandusolukorrast tingitud kogukulude kasvuga on suhtarv olnud seejärel langustrendis . 2026. aastal langeb suhtarv veelgi s eoses baasmääras töötuskindlustushüvitise lisandumisega töötuskindlustuse kulude hulka ( ca 1,6-ni ). Seoses majandusolukorra paranemisega pidurdub järgnevatel aastatel kulude kasv ning netovara-kogukulu suhtarv hakkab vähehaaval kasvama , jõudes 2030. aastaks 1,9-ni . (vt joonis 2) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Töötuskindlustuse netovara , kogukulu ja nende suhtarv 201 5 ‒ 202 5 , prognoos 202 6 ‒ 20 30 Allikas: töötukassa Lisa 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 202 6 –20 30 maksemääraga 2,4% . A luseks RM 202 6 . aasta suvine majandusprognoos . I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 202 6 . aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , I SF 24,4% 5,3% 8,3% 12,7% 12,9% 12,5% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , II SF 24,4% 9,8% 15,3% 23,6% 24,0% 23,1% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 366 505 586 383 505 586 400 594 150 418 666 066 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 238 228 631 249 278 631 260 386 197 272 132 943 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 128 276 955 134 226 955 140 207 952 146 533 123 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 20 728 147 21 987 147 23 763 024 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 9 517 824 9 879 535 10 637 857 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 521 069 8 397 860 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 386 616 105 404 233 733 422 581 296 442 429 091 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 227 609 723 227 120 069 236 619 670 248 854 729 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 114 607 356 109 310 506 114 082 959 121 014 912 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 14 858 662 25 793 000 39 013 956 56 055 440 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 1 994 320 -850 942 8 946 419 20 508 987 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 28 814 830 22 193 555 25 480 996 30 819 145 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 617 141 078 642 934 079 681 948 035 738 003 475 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 214 201 330 215 081 012 225 790 103 248 093 811 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 250 368 004 273 493 433 299 923 561 331 709 094 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 2 . Töötuskindlustushüvitis t e , koondamishüvitise , maksejõuetushüvitise ning hüvitistelt makstava sotsiaalmaksu prognoos aastateks 202 6 – 20 30 . A luseks RM 202 6 . aasta suvine majandus prognoos . 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 STKH määramiste arv 31 175 31 236 29 912 28 950 28 114 27 363 Esmakordsed 180 päevaks 14 509 14 826 14 109 13 655 13 261 12 907 Esmakordsed 210 / 270 päevaks 6 609 6 609 6 436 6 229 6 049 5 887 Esmakordsed 300 / 360 päevaks 10 057 9 801 9 367 9 066 8 804 8 569 Pikendamis te arv : I variant 7 139 6 400 6 721 6 434 4 168 2 472 180-päevased ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ ‒ 210-päevased 3 031 2 820 2 963 2 871 1 929 1 123 300-päevased 4 108 3 580 3 758 3 563 2 239 1 350 Pikendamis te arv : II variant 0 0 0 0 0 0 180-päevased 0 0 0 0 0 0 210-päevased 0 0 0 0 0 0 300-päevased 0 0 0 0 0 0 STKH k eskmine päevamäär 1 ( eur ) 34,0 36,1 37,8 39,4 41,0 42,5 Baasmääras töötuskindlustushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 0 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 BTKH määramiste arv 0 22 056 21 200 20 624 20 357 20 091 P ikendamiste arv (II variant) 0 0 0 0 0 0 BTKH päevamäär ( eur ) 0 14,8 15,8 16,5 17,3 18,0 Koondamishüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 KH saajate arv 7 788 7 650 7 293 7 074 6 895 6 719 Staaž 5-10 aastat 3 284 3 198 3 029 2 938 2 864 2 791 Staaž 10+ aastat 4 504 4 452 4 264 4 136 4 032 3 929 KH keskmine suurus ( eur ) 2 986 3 227 3 372 3 482 3 632 3 784 Staaž 5-10 aastat 2 044 2 118 2 128 2 197 2 292 2 388 Staaž 10+ aastat 3 675 4 023 4 256 4 395 4 584 4 776 Maksejõuetushüvitise kulu (sotsiaalmaksuta) 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 MJH saajate arv 1 520 1 250 1 200 1 200 1 200 1 200 MJH keskmine suurus ( eur ) 4 445 4 757 5 159 5 386 5 618 5 854 Sotsiaalmaks hüvitistelt 28 417 890 34 692 351 34 547 012 34 765 152 34 760 586 34 872 092 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks kokku 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 Lisa 3 . Töötukassa teenuste kuluprognoos programmide ja rahastamisallikate lõikes aastateks 202 6 – 20 30 TK – töötuskindlustusvahendid; RE – riigieelarve; V F – välisvahendid 2026 2027 2028 2029 2030 Tööhõiveprogramm Kokku 68 677 449 67 422 971 67 892 900 68 932 155 67 832 143 TK 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 RE 2 036 254 2 122 038 1 362 039 492 010 1 VF 4 751 258 4 951 419 3 178 090 1 148 020 - ÕÜF: Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine Kokku 853 597 1 282 104 1 495 829 839 147 - TK - - - - - RE 256 079 384 631 448 749 251 744 - VF 597 518 897 473 1 047 080 587 403 - KOKKU Kokku 69 531 046 68 705 075 69 388 729 69 771 302 67 832 143 TK 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 RE 2 292 333 2 506 669 1 810 788 743 754 1 VF 5 348 776 5 848 892 4 225 170 1 735 423 - T eenuste rahastamisallikate osakaal aastatel 202 6 – 20 30 : 2026 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustusvahendid 89,0% 87,8% 91,3% 96,4% 100,0% Riigieelarve 3,3% 3,6% 2,6% 1,1% 0,0% Välisvahendid 7,7% 8,5% 6,1% 2,5% 0,0% Kokku 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% Lisa 4. Lisastsenaarium : töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2,1% (kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , I SF 24,4% 5,3% 9,4% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr , II SF 24,4% 9,8% 17,5% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 320 692 388 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 208 450 052 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 112 242 336 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 236 714 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 594 305 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 642 409 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 18 974 738 18 216 045 17 717 648 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 8 202 581 7 028 182 6 045 446 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 326 568 6 606 354 6 950 173 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 783 090 1 869 706 1 960 921 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 340 802 907 354 542 125 368 735 926 384 050 456 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 198 009 816 194 644 998 201 220 042 210 245 700 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 98 556 702 92 098 769 95 642 249 101 250 585 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 573 891 65 135 861 69 161 831 69 793 063 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 -30 954 536 -23 898 608 -14 831 414 -2 323 194 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 -27 605 587 -33 326 014 -26 453 209 -18 100 041 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 12 764 176 4 981 818 7 040 286 11 054 818 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 775 623 1 783 090 1 869 706 1 960 921 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 571 327 880 547 429 272 532 597 858 530 274 664 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 184 601 423 153 006 033 128 315 496 112 010 175 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 234 317 350 240 231 042 248 220 460 260 241 666 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 421 202 62 204 292 64 073 997 66 034 918 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 5 . Lisastsenaarium : töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastatel 2026–2030 maksemääraga 2, 1 % alates 2028. aastast (kindlustatud 1, 4 % ja tööandjad 0,7%). Aluseks RM 2026. aasta suvine majandusprognoos. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 0,6% 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 092 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 4,8% 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 8,3% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 15,3% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 348 878 126 366 505 586 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 213 066 045 226 770 782 238 228 631 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 114 727 871 122 107 344 128 276 955 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 79 981 716 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 51 988 115 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 27 993 600 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 17 155 267 16 505 780 20 110 519 20 728 147 20 094 445 19 720 610 20 I SF investeerimistulu 8 276 377 7 395 809 9 154 068 9 517 824 8 448 239 7 568 884 21 II SF investeerimistulu 4 062 326 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 059 664 7 424 418 22 SK investeerimistulu 2 459 505 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 365 383 906 386 616 105 356 295 535 370 614 326 386 053 418 25 I SF KOGUTULU 169 354 307 222 147 740 227 609 723 195 960 240 202 640 099 211 769 139 26 II SF KOGUTULU 90 796 596 114 331 651 114 607 356 92 532 136 96 095 560 101 724 830 27 SK KOGUTULU 82 441 221 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 30 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 142 627 048 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 31 Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) sotsiaalmaksuta kulu 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 23 255 893 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 6 746 405 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 28 417 890 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 182 608 214 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 79 948 509 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 63 769 370 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem 18 623 090 -7 035 790 14 858 662 -22 145 198 -12 953 014 -320 232 45 I SF TULEM -13 253 907 -3 420 230 1 994 320 -32 010 771 -25 033 152 -16 576 603 46 II SF TULEM 10 848 087 29 369 863 28 814 830 5 415 186 7 493 597 11 529 063 47 SK TULEM 18 671 851 -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 357 059 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 602 282 416 617 141 078 594 995 880 582 042 866 581 722 634 50 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 210 476 387 214 201 330 183 921 183 160 650 703 145 868 821 51 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 220 621 300 250 368 004 256 715 064 265 157 792 277 653 243 52 Sihtkapital 114 351 690 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 6 . Lisastsenaarium : 2009 . aasta kriis i kordumine maksemääraga 2,4% . Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. K riisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitaja id (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% -3,5% -14,6% 2,4% 7,6% 3,7% Keskmine palk 2 092 2 199 2 090 2 111 2 236 2 364 Keskmise palga kasv 5,6% 5,1% -5,0% 1,0% 5,9% 5,7% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 7,4% 12,5% 15,3% 11,4% 9,2% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 55 042 93 100 113 900 84 800 68 500 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 42 687 76 452 88 319 63 669 52 059 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 3,5% 6,4% 1,3% 1,2% 0,6% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 16,2% 16,2% 16,2% 16,2% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 371 749 575 358 336 809 313 540 372 342 491 826 366 498 865 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 345 490 380 312 568 962 309 743 904 340 151 556 365 447 612 Investeerimistulu 17 155 267 26 259 195 45 767 847 3 796 469 2 340 270 1 051 254 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 403 081 674 764 167 152 531 108 560 405 944 594 404 137 507 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 281 139 316 622 953 510 370 772 900 257 843 713 260 971 183 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 87 229 911 105 528 554 90 173 819 82 196 332 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 53 983 731 54 807 106 57 927 062 60 969 992 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -31 332 099 -405 830 343 -217 568 187 -63 452 768 -37 638 641 I SF TULEM -13 253 907 -20 001 077 -299 905 387 -128 480 481 -38 384 874 -31 936 583 II SF TULEM 10 848 087 22 930 963 -96 079 587 -50 795 544 -7 806 833 -897 446 SK TULEM 18 671 851 -37 713 371 -16 195 919 -39 603 689 -18 464 116 -5 435 723 RESERVI TULEM 2 357 059 3 451 386 6 350 551 1 311 527 1 203 055 631 111 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 577 986 107 172 155 764 -45 412 423 -108 865 191 -146 503 833 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 194 728 803 -101 048 726 -228 676 715 -266 279 603 -297 805 964 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 214 631 081 120 774 186 70 437 677 63 051 913 62 375 356 Sihtkapital 114 351 690 76 638 319 60 442 399 20 838 710 2 374 594 -3 061 129 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 7 . Lisastsenaarium : 2009. aasta kriisi kordumine maksemääraga 2,1% ( kindlustatud 1,4% ja tööandjad 0,7% ). Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. Kriisistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud 2009. aasta kriisi majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2009, 2028=2010, 2029=2011, 2030=2012 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. Täiendavalt on käesolevas lisastsenaariumis arvestatud maksemäära langetamisega alates 2027. aastast. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% -3,5% -14,6% 2,4% 7,6% 3,7% Keskmine palk 2 092 2 199 2 090 2 111 2 236 2 364 Keskmise palga kasv 5,6% 5,1% -5,0% 1,0% 5,9% 5,7% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,1% 3,0% 5,0% 3,9% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 7,4% 12,5% 15,3% 11,4% 9,2% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 55 042 93 100 113 900 84 800 68 500 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 42 687 76 452 88 319 63 669 52 059 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 3,5% 6,4% 1,3% 1,2% 0,6% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 1,4% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 16,2% 16,2% 16,2% 16,2% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 30,0% 30,0% 30,0% 30,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 371 749 575 319 265 689 274 575 797 299 519 396 320 610 347 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 345 490 380 273 497 842 271 025 916 297 632 611 319 766 660 Investeerimistulu 17 155 267 26 259 195 45 767 847 3 549 881 1 886 785 843 687 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 403 081 674 764 167 152 531 108 560 405 944 594 404 137 507 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 281 139 316 622 953 510 370 772 900 257 843 713 260 971 183 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 87 229 911 105 528 554 90 173 819 82 196 332 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 53 983 731 54 807 106 57 927 062 60 969 992 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -31 332 099 -444 901 463 -256 532 763 -106 425 198 -83 527 159 I SF TULEM -13 253 907 -20 001 077 -321 199 148 -149 581 785 -61 557 698 -56 832 702 II SF TULEM 10 848 087 22 930 963 -105 652 012 -60 408 764 -18 458 039 -12 280 235 SK TULEM 18 671 851 -37 713 371 -24 400 855 -47 853 741 -27 612 515 -15 045 333 RESERVI TULEM 2 357 059 3 451 386 6 350 551 1 311 527 1 203 055 631 111 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 577 986 107 133 084 644 -123 448 119 -229 873 317 -313 400 477 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 194 728 803 -122 342 487 -271 071 779 -331 847 492 -388 269 972 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 214 631 081 111 201 762 51 252 032 33 215 062 21 155 716 Sihtkapital 114 351 690 76 638 319 52 237 464 4 383 723 -23 228 792 -38 274 126 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 8 . Lisastsenaarium : 2020. aasta riskistsenaarium ehk COVID- kriisi ja Ukraina sõja olukorra kordumine maksemääraga 2,4% . Aluseks RM 2026. aasta kevadine majandusprognoos. Riskistsenaariumi koostamisel on lähtutud praegu kehtivast seadusandlusest ning jäljendatud COVID-kriisi ja Ukraina sõja olukorra majandusnäitajaid (palgakasv, hinnakasv, töötute arv, hõive muutus, tulusus ; vastavalt 2027=2020, 2028=2021, 2029=2022, 2030=2023 ), mille alusel on hinnatud töötuskindlustuse kulude ja tulude mahtu aastatel 2026–2030. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapital. 2026. aasta ülekantavate vahendite määr on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tabelis on arvutused teostatud ümardamata arvudega. 2025 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv 0,6% 2,3% -2,9% 8,3% -1,2% -2,7% Keskmine palk 2 092 2 201 2 265 2 421 2 702 3 009 Keskmise palga kasv 5,6% 5,2% 2,9% 6,9% 11,6% 11,4% Tarbijahinnaindeks 4,8% 4,0% -0,4% 4,6% 19,4% 9,2% Töötuse määr (15-74a) 7,5% 6,7% 6,5% 5,8% 5,4% 6,4% Töötute arv (ILO töötute arv) 56 175 49 705 48 400 43 100 40 200 47 700 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 45 856 40 426 47 154 49 782 46 948 51 355 Likviidsusreservi tulusus 2,3% 2,3% 0,0% 0,0% 0,0% 3,1% Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 24,4% 5,3% 13,9% 16,2% 14,7% 14,0% Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 24,4% 9,8% 25,7% 30,0% 27,2% 26,0% Tulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 344 949 183 364 850 192 354 487 247 377 123 095 422 081 562 479 345 838 Töötuskindlustusmaksed kokku 327 793 916 347 594 150 354 487 247 377 123 095 422 081 562 466 587 765 Investeerimistulu 17 155 267 17 256 043 0 0 0 12 758 073 Kulud TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 326 326 093 375 700 988 552 182 457 404 567 772 411 155 813 521 266 108 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 201 047 236 253 758 630 425 326 287 263 560 906 261 579 485 359 688 586 Teenused töötuskindlustusvahenditest 63 769 370 65 840 358 69 577 366 80 088 858 80 471 515 84 996 677 Tegevuskulud 61 509 487 56 102 000 57 278 803 60 918 008 69 104 812 76 580 845 Jooksvate tulude ja kulude vahe Aasta kogutulem 18 623 090 -10 850 796 -197 695 209 -27 444 676 10 925 750 -41 920 270 I SF TULEM -13 253 907 -1 420 166 -153 169 940 -35 606 260 -4 774 278 -55 004 035 II SF TULEM 10 848 087 27 369 890 -38 819 519 9 054 592 15 700 028 7 682 222 SK TULEM 18 671 851 -39 068 573 -5 705 750 -893 008 0 2 334 739 RESERVI TULEM 2 357 059 2 268 054 0 0 0 3 066 803 Varad NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 609 318 206 598 467 411 400 772 201 373 327 525 384 253 274 342 333 004 Vabad vahendid I SF-s 212 486 479 212 540 548 59 370 607 23 764 347 18 990 069 -34 020 544 Vabad vahendid II SF-s 190 492 132 218 655 842 179 836 322 188 890 914 204 590 942 213 346 545 Sihtkapital 114 351 690 75 283 116 69 577 366 68 684 359 68 684 359 71 019 098 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Lisa 9 . Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud J ärgnevalt on esitatud töötutoetuse, töövõimetoetuse ning registreeritud töötute ja vähenenud töövõimega töötavate inimeste eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu kulude prognoos aastateks 202 6 – 20 30 (vt tabel 3 ) . Nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest. Töötutoetuse kulud sõltuvad peamiselt registreeritud töötute arvust, kellel ei ole tervisest tulenevaid takistusi ja eelneva aasta alampalga suurusest (töötutoetuse suurus on 50% eelneva aasta alampalga suurusest). Seoses töötuskindlustushüvitise reformiga ei võeta alates 2026. aastast enam vastu uusi töötutoetusi avaldusi ja seega on 2026. aasta kulu oluliselt väiksem kui eelmistel aastatel. 2026. aastal on töötutoetuse kulu ca 18,6 miljonit ja 2027. aastal on kuluks arvestatud ca 2 000 eurot . Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest sõltuvad peamiselt töötuna registreerunud töötute arvust ja eelmise aasta alampalga suurusest (töötuna arvel olijate eest makstav ravikindlustus on 13% eelmise aasta alampalgast). Lisaks mõjutavad registreeritud töötute eest makstava erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoosi töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatused. Alates 2026. aastast ei määrata enam töötutoetusi ja uue hüvitise liigina hakka s kehtima baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kui töötutoetuse saajate eest erijuhtudel sotsiaalmaksu hüvitamist kajastati käesoleval kulureal, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate eest makstakse sotsiaalmaksu töötuskindlustusvahenditest. Seega vähenevad 2026. aastal erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest nii töötute arvu kui ka töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatuste tõttu. Ka 2027. aastal vähenevad erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud töötute eest töötute arvu vähenemisega veelgi. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud registreeritud töötute eest 2026. aastal ligikaudu 26,6 miljonit ning 2027. aastal 25,0 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil kasvavad kulud ühes alampalga iga-aastase kasvuga ning kulu on 25,6 – 27,9 miljonit eurot. Töövõimetoetuse kulud sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust ning töövõimetoetuse päevamäärast, mida indekseeritakse iga-aastaselt vastavalt pensioniindeksile. Töövõimetoetuse saajate arv prognoosiperioodil mõnevõrra väheneb seoses töövõimetoetuse seaduse muudatusega , millega tõstetakse töövõimetoetuse saamise iga järkjärguliselt 16-lt 18-le eluaastale. Töövõimetoetuse kulud prognoosiperioodil siiski suurenevad seoses töövõimetoetuse päevamäära indekseerimisega. Prognoosi kohaselt on töövõimetoetuse kulud 2026. aastal ligikaudu 522,5 miljonit ning 2027. aastal 548,8 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu 570,2 – 614,7 miljonit eurot. Erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest sõltuvad peamiselt vähenenud töövõimega inimeste arvust, tööturuolukorrast (hõivatute arv) ning eelmise aasta alampalga suurusest. Prognoosiperioodil on oodata vähenenud töövõimega töötajate eest e rijuhtudel sotsiaalmaksu kulud e suurenemist , mis tuleneb p eamiselt alampalga iga-aastasest suurenemisest. Prognoosi kohaselt on erijuhtudel sotsiaalmaksu kulud vähenenud töövõimega töötajate eest 202 6 . aastal ligikaudu 4 6 , 4 miljonit ning 202 7 . aastal 4 9 , 7 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on kulu prognoosi järgi 52 , 1 – 56 , 8 miljonit eurot. Tabel 3 . Riigieelarvest rahastatavate toetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu prognoos aastateks 202 6 –20 30 . A luseks RM 202 6 . aasta suv ine majandus prognoos . 202 5 202 6 202 6 202 8 202 9 20 30 Töötutoetus: kulu ( eur ) 49 812 477 18 631 318 2 094 0 0 0 Töötutoetuse saajate arv (aasta keskmine) 11 733 3 956 1 0 0 0 Erijuhtudel sotsiaalmaks registreeritud töötute eest: kulu ( eur ) 35 910 078 26 623 120 24 950 347 25 581 193 26 679 383 27 891 772 Töötute arv, kelle eest makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine) 32 325 22 437 19 762 19 360 19 309 19 355 Töövõimetoetus: kulu ( eur ) 494 167 880 522 540 635 548 828 466 570 215 915 591 415 258 614 702 251 Töövõimetoetuse saajate arv (aasta keskmine) 86 613 86 492 86 298 85 276 85 068 85 068 Erijuhtudel sotsiaalmaks vähenenud töövõimega töötajate eest: kulu ( eur ) 43 199 619 46 448 145 49 666 600 52 068 289 54 445 222 56 786 367 Vähenenud töövõimega töötajate arv, kelle eest hüvitatakse erijuhtudel sotsiaalmaksu (aasta keskmine) 22 502 22 364 22 397 22 408 22 408 22 408 Kokku 623 090 054 614 243 218 623 447 506 647 865 397 672 539 863 699 380 389 Ministeeriumid 03.09.2026 nr 2-2/3020-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 8. septembriks 2026. Vabariigi Valitsus peab töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel kehtestama töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt 15. oktoobriks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Eesti Töötukassa nõukogu otsus. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Siirika Paulman [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 02.09.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 4 alusel. § 1. Töötuskindlustusmakse määr (1) Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2027. aastal on 1,6 protsenti ja 2028.–2030. aastal 1,4 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. (2) Tööandja töötuskindlustusmakse määr 2027. aastal on 0,8 protsenti ja 2028.–2030. aastal 0,7 protsenti töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt. § 2. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. a määrus nr 78 „Kindlustatu ja tööandaja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  02.09.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) § 41 lõike 3 alusel esitab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) nõukogu valdkonna eest vastutava ministri (majandus- ja tööstusminister) kaudu Vabariigi Valitsusele järgmise nelja aasta töötuskindlustusmakse määrade kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks. Töötukassa nõukogu otsustas 31. augustil 2026 teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2027. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,6% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,8% (kokku 2,4%) ning aastatel 2028–2030 kindlustatu töötuskindlustusmakse määraks 1,4% ja tööandja töötuskindlustusmakse määraks 0,7% (kokku 2,1%). TKindlS § 41 lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Siirika Paulman (tel 5887 8297; [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Gloria Kiis (tel 5354 4276; [email protected]). Seletuskirja mõjude osa koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Deisi Tamme (tel 5912 7349; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2027. aastal“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta tähenduses. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on töötukassale ülesannete täitmiseks vajalike töötuskindlustusvahendite tagamine aastateks 2027–2030. 1 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastateks 2027–2030. Töötukassa nõukogu tegi 31. augustil 2026 Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määrad 2027. aastal senisele tasemele – kindlustatu maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8% – ning langetada töötuskindlustusmakse määrasid aastateks 2028–2030 – kindlustatu maksemäär 1,4% ja tööandja maksemäär 0,7%. Töötukassa lähtus töötuskindlustusmakse määra prognoosimisel Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) 2026. aasta suvisest majandusprognoosist. Prognoosi kohaselt on käesoleval aastal ja ka ülejäänud prognoosiperioodil oodata majandusolukorra paranemist ning töötuse vähenemist. Pärast mitut aastat majanduslangust ja 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu (0,6%) oodatakse prognoosiperioodil majanduses paremat olukorda. Käesolevaks aastaks prognoosib RM majanduskasvu kiirenemist 2,5%-ni ning järgmise aasta majanduskasvuks 2,3%. Aastatel 2028–2030 kasvab majandus vahemikus 2,1–2,4%. RM ootab prognoosiperioodiks töötuse määra alanemist. Käesoleva aasta töötuse määraks prognoosib RM 6,7% ja järgmiseks aastaks 6,4%. Aastatel 2028–2030 jääb töötuse määr vahemikku 6,1–6,3%. 2026. aastaks oodatakse hinnakasvu aeglustumist 3,3%-ni. Hinnakasvu aeglustumine jätkub ka edaspidi: 2027. aasta hinnakasvuks prognoosib RM 2,8% ja aastatel 2028–2030 jääb hinnakasv vahemikku 2,0–2,2%. 2026. aastal oodatakse palgakasvuks sarnaselt eelmise aastaga 5,6%. Seejärel oodatakse prognoosiperioodiks palgakasvu aeglustumist. Järgmiseks aastaks prognoosib RM palgakasvuks 4,7% ja aastatel 2028–2030 kasvavad palgad 4,2–4,4% aastas. 2025. aastal oli keskmiselt töötuna arvel ca 45 900 inimest. Lähtudes RM töötute arvu prognoosist ja senistest registreeritud töötuse trendidest prognoosib töötukassa, et 2026. aastal langeb aasta keskmine registreeritud töötute arv ca 40 400, mida on ca 5 400 võrra vähem kui 2025. aastal. Järgmistel aastatel väheneb registreeritud töötute arv aeglasemas tempos. Prognoosi kohaselt on keskmine registreeritud töötute arv 2027. aastal ca 38 400 ning väheneb 2030. aastaks ca 35 800ni. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub käesoleval aastal töötuskindlustusmaksetest 348,9 miljonit eurot ja järgmisel aastal 366,5 miljonit eurot. Maksemäärade langetamise tulemusena väheneb töötuskindlustusmaksete laekumine 2028. aastal, kuid aastatel 2029–2030 suureneb laekumine aasta-aastalt majandus- ja palgakasvu tõttu. Töötukassa arvutuste kohaselt laekub töötuskindlustusmaksetest 2028. aastal 335,6 miljonit eurot, 2029. aastal 350,5 miljonit eurot ning 2030. aastal 366,3 miljonit eurot. Hüvitiste kulu koos sotsiaalmaksuga on 2027. aastal ca 252,9 miljonit eurot. Töötuskindlustuse kogukulu on 371,8 miljonit eurot. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus kavandatavate töötuskindlustusmakse määradega aastateks 2027–2030 on esitatud tabelis 1. Töötuskindlustushüvitised 2026. aastal jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse järgselt on kaks töötuskindlustushüvitise (edaspidi TKH) liiki: sissetulekupõhine (edaspidi STKH) ja baasmääras töötuskindlustushüvitis (edaspidi BTKH). Enne 2026. aastat kehtinud töötuskindlustushüvitis on ümber nimetatud sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. STKH tingimused seaduse muudatusega ei 2 muutunud. Uue hüvitise liigina rakendus 2026. aastast BTKH. BTKH määratakse töötuna arvele võetud isikutele, kellel on viimase 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötuskindlustusstaaži. BTKH määratakse 180 päevaks ning hüvitise suurus on 50% Eesti eelmise aasta töötasu alammäärast. TKH kulude prognoosimisel on arvestatud ka TKH majandusolukorrast sõltuvaks muutmisega alates 30.06.20231. Registreeritud töötute arv jääb prognoosi kohaselt 2026.–2028. aastal tasemele, mille korral TKH-d makstakse „tavapärasel“ tasemel (st toimub pikendamine I variandi järgi ehk 210- ja 300-päevased hüvitised pikenevad 60 päeva ja TKH määratakse kokku 180/270/360 päevaks). Prognoosiperioodi viimasel pooleteisel aastal jõuab tööturuolukord olukorrani, kus hüvitiste pikkus jääb baastasemele, kuid antud olukord ei kesta terve pooleteise aasta jooksul, vaid jõuab tööturu sesoonsuse tõttu ca pooleks aastaks „tavapärasele“ tasemele tagasi. Seega pikendamisega seonduvaid täiendavaid kulusid vaadeldaval perioodil ei kaasne ning prognoosiperioodi lõpuosas on STKH kulud madalamad olukorrast kui hüvitist makstaks „tavapärasel“ tasemel. STKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust, hüvitise kestusest ja hüvitise suurust mõjutavast keskmisest palgast. Viimastel aastatel on STKH määramiste osakaal uutest registreeritud töötutest olnud keerulisema majandusolukorra tõttu kõrge ja samuti on käesoleval aastal näha kõrget osakaalu, mistõttu on ka STKH määramiste arv sel aastal kõrge. Hüvitise kestus on viimase paari aasta jooksul lühenenud. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega STKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad STKH kulud palgakasvu tõttu kõrgeks. Töötukassa prognoosi kohaselt on STKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ligikaudu 148,4 miljonit ning 2027. aastal 149,0 miljonit eurot. 2028. aastal jääb kulu 2027. aastaga sarnasele tasemele ning alates 2029. aastast langeb STKH kulu seoses paraneva tööturuolukorraga, 2028. –2030. aastal jääb STKH kulu vahemikku 144,6–149,4 miljonit eurot. BTKH kulud sõltuvad hüvitise määramiste arvust ja hüvitise kestusest. Määramiste arvu prognoosis on arvestatud varasemate aastate töötuskindlustusstaaži andmete, kehtiva majandusolukorra ning reformist tulenevate seadusemuudatuste mõjuga. Hüvitise kestuse prognoosis on arvestatud, et BTKH kestus on sarnane 180-päevaste STKH-de kestusega. Alates 2027. aastast koos majandusolukorra paranemisega BTKH määramiste arv väheneb ja hüvitise kestus lüheneb, kuid vaatamata madalamale määramiste arvule jäävad BTKH kulud alampalga kasvu tõttu kõrgeks. Töötukassa prognoosi kohaselt on BTKH sotsiaalmaksuta kulu 2026. aastal ca 40,7 miljonit ning 2027. aastal 38,6 miljonit eurot.2 Ülejäänud prognoosiperioodil kasvab BTKH kulu aeglases tempos alampalga kasvu tõttu, jäädes vahemikku 39,1–41,2 miljonit eurot. 1 Töötuskindlustushüvitis määratakse olenevalt kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päevaks ning sõltuvalt tööturuolukorrast võidakse hüvitise maksmise perioodi pikendada. Kui tööturuolukord on tavapärane, siis pikendatakse 210- ja 300-päevaseid hüvitisi vastavalt 270 ja 360 päevani (edaspidi I variant). Kui tööturuolukord on keerulisem, siis 180-, 210- ja 300-päevaseid hüvitisi pikendatakse vastavalt 240, 330 ja 420 päevani (edaspidi II variant, 240 päevani pikendamine kehtib ka BTKH puhul). Tavapäraseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötute arv on vähemalt 80% viimase 10 aasta keskmisest või suurem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. Keeruliseks tööturuolukorraks loetakse seda, kui registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel 3 aastal keskmiselt. 2 Töötuskindlustushüvitiste raamatupidamisliku arvestuse meetodi kohaselt võetakse hüvitise määramisel üles hüvitise maksimaalne kulu ning hüvitise ennetähtaegse lõpetamise kuul vähendatakse kulusid realiseerumata osa suuruses. Seega ei sõltu vaatlusaluse aasta kulud mitte ainult samal aastal määratu hüvitistest, vaid osalt ka eelneval aastal määratud hüvitiste ennetähtaegselt lõpetamistest. Kuna BTKH hakkas kehtima 2026. aastal, siis ei toimu sellel aastal eelneva aasta määramiste ennetähtaegsete lõpetamiste arvelt kulude vähendamist. 3 Kindlustushüvitis koondamise korral (koondamishüvitis) Koondamishüvitise kulu sõltub hüvitise määramiste arvust ning hüvitise saajate eelnevast palgast. Alates 2023. aastast on hüvitise määramiste arv püsinud tavapärasest kõrgemal tasemel, kuid koos majandusolukorra järkjärgulise paranemisega on koondamishüvitise määramiste arv taas vähenenud. Sarnast määramiste arvu vähenemist on oodata ka järgnevatel aastatel. Seoses keskmise palga suurenemisega kasvab hüvitise saajate keskmine palk ning seeläbi ka keskmine hüvitise suurus. Töötukassa prognoosib koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal ligikaudu 24,7 miljonit ning 2027. aastal 24,6 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on koondamishüvitise sotsiaalmaksuta kulu suhteliselt sarnasel tasemel ehk 24,6–25,4 miljonit eurot aastas. Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral (maksejõuetushüvitis) Maksejõuetushüvitise määramiste arv püsib tavapäraselt stabiilne, kuid seda võivad olulisel määral mõjutada üksikud suuremahulised maksejõuetuse juhtumid, mida on keeruline ette prognoosida. Seetõttu on prognoosis arvestatud tavapärase maksejõuetushüvitise määramiste tasemega. Keskmine hüvitise suurus oleneb hüvitise saajate eelnevast palgast ning on järgnevatel aastatel kasvamas kooskõlas keskmise palga kasvuga. Töötukassa prognoosib maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kuluks 2026. aastal 5,9 miljonit ning 2027. aastal 6,2 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil on maksejõuetushüvitise sotsiaalmaksuta kulu 6,5–7,0 miljonit eurot aastas. Teenused Prognoosi kohaselt on 2026. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastatavate teenuste kulu 61,9 miljonit ning 2027. aastal 60,3 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil jääb teenuste töötuskindlustusvahendite kulu vahemikku 63,4–67,8 miljonit eurot. 2026.–2027. aastal rahastatakse teenuseid osaliselt sihtkapitali eelnevatel aastatel kogunenud vahendite arvelt. 2027. aasta jooksva aasta laekumiste vajaduse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et 2027. aasta lõpuks peab sihtkapitali jääma vabasid vahendeid ühe aasta teenuste kulu ulatuses3. Jooksva aasta laekumistest kaetakse teenuste kulu 50% ulatuses I sihtfondist ja 50% ulatuses II sihtfondist. Seega 2027. aastal on maksemäära 2,4% korral vaja I sihtfondi laekumistest kanda sihtkapitali 8,3% ja II sihtfondi laekumistest 15,3%. Alates 2028. aastast kaetakse teenuste kulud täielikult jooksva aasta laekumistest vastavalt 50% I sihtfondi ja 50% II sihtfondi laekumistest. Tegevuskulud Töötukassa 2026. aasta tegevuskulud põhinevad kinnitatud eelarvel (56,1 miljonit eurot). Järgmiste aastate kulude prognoosimisel on lähtutud 2026. aasta eelarvest ning arvestatud RM palga- ja hinnakasvu prognoosiga. Koos hinna- ja palgakasvuga suurenevad tegevuskulud aasta-aastalt, ulatudes 2030. aastal 65,3 miljoni euroni. 3 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr on ümardatud esimese komakohani ülespoole, seetõttu on sihtkapitali maht 2027. aasta lõpus mõnevõrra suurem kui 2027. aasta teenuste kulu. 4 Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. aasta määrus nr 78 „Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2026–2029“ ja sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2027. aasta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei muudeta kehtiva õiguse terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Käesoleval määrusel on oluline mõju majandusele, sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Sihtrühm: töötuskindlustusmakset tasuvad töötajad ja tööandjad Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju töötuskindlustusmakset tasuvatele töötajatele ja tööandjatele. 2026. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt hakkab Eesti majandus peale 2023. aasta ja 2024. aasta majanduslangust ning 2025. aasta tagasihoidlikku majanduskasvu käesoleval aastal kasvama ning töötuse määr langema, mis jätkub kogu prognoosiperioodi vältel (aastani 2030). Prognoosi kohaselt kasvab 2026. aastal SKP 2,5% ning kasv püsib üle kahe protsendi ka aastatel 2027–2030, olles 2027. aastal 2,3%, 2028. aastal 2,4%, 2029. aastal 2,2% ja 2030. aastal 2,1%. 15–74-aastaste töötuse määr oli 2024. aastal 7,6% ja püsis sarnasel tasemel ka 2025. aastal (7,5%), kuid on 2026. aasta teises kvartalis langenud 6,6%-ni. Registreeritud töötuse määr (16–pensioniiga) oli 2024. aastal (7,1%) ning langes 2025. aastal 6,6%- ni. Käesoleva aasta teise kvartali lõpus seisuga oli registreeritud töötuse määr langenud 5,7%-ni. Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt püsib käesoleval aastal töötuse määr mõõdukana (prognoosi kohaselt 6,7%) ning hakkab seejärel järk-järgult veelgi langema, jõudes 2030. aastal 6,1%-ni. Töötukassa prognoosi kohaselt muutub aastatel 2027‒2030 registreeritud töötute arv sarnaselt Rahandusministeeriumi töötute üldarvu prognoosile. Prognoosi kohaselt on 2027. aastal registreeritud töötuid keskmiselt päeva seisuga arvel ca 38 400, mida on pea kahe tuhande inimese võrra vähem kui 2026. aastal. Aastateks 2028‒2030 prognoosib töötukassa registreeritud töötute arvu järk-järgulist vähenemist ning prognoosi kohaselt on 2030. aastal keskmiselt arvel ca 35 800 töötut. Eelnõu kohaselt jäävad 2027. aastal töötuskindlustusmakse määrad samaks võrreldes hetkel kehtivate maksemääradega (kindlustatutel 1,6% ja tööandjatel 0,8%), kuid perioodil 2028–2030 langetatakse töötuskindlustusmakse määr 2,1%-ni (kindlustatutel 1,4% ja tööandjatel 0,7%). Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töötuks jäämise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku. Lisaks kantakse töötuskindlustusmaksete sihtfondidest vahendeid üle ka sihtkapitali, millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi. See avaldab positiivset mõju majandusele: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed) ning omakorda 5 tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad inimeste sissetulekud ning paraneb nende heaolu. 2025. aastal oli töötukassa andmetel4 töötuskindlustusmaksete laekumiste järgi kindlustatud isikute arv 654 243, mis moodustab 15‒74-aastasest majanduslikust aktiivsest rahvastikust (tööjõust) 87% ning millest tulenevalt on mõjutatud sihtrühm suur. 2027. aastal sihtrühma jaoks võrreldes hetkel kehtiva olukorraga muutusi ei kaasne, kuna töötuskindlustusmakse määrad jäävad senisele tasemele (kindlustatul 1,6% ja tööandjal 0,8%). Alates 2028. aastast vähenevad töötuskindlustusmakse määrad vastavalt 1,4%-le ja 0,7%-le. Võrreldes olukorraga, kus töötuskindlustusmakse kogumäär jääks perioodil 2028–2030 2,4% tasemele, väheneb töötuskindlustusmaksete laekumine 2028. aastal 47,9 miljoni euro, 2029. aastal 50,1 miljoni euro ning 2030. aastal 52,3 miljoni euro võrra (vt tabel 1). Tabel 1. Töötuskindlustusmaksete laekumiste muutus võrreldes olukorraga kui perioodil 2028–2030 kehtiks senine maksemäär 2,4% ning kindlustatute ja tööandjate maksekoormuse vähenemine aastatel 2027-2030, eur. Allikas: töötukassa arvutused. 2027 2028 2029 2030 Töötuskindlustusmaksete laekumiste 0€ -47 938 198 € -50 074 269 € -52 333 258 € muutus kokku, eur …sh I SF: kindlustatute 0€ -31 159 829 € -32 548 275 € -34 016 618 € töötuskindlustusmaksete laekumiste muutus, eur … sh II SF: tööandjate 0€ -16 778 369 € -17 525 994 € -18 316 640 € töötuskindlustusmaksete laekumiste muutus, eur Kindlustatute töötuskindlustusmakse määra vähenemise tulemusena väheneb kindlustatute maksekoormus 2028. aastal 31,2 miljonit, 2029. aastal 32,5 miljonit ja 2030. aastal 34,0 miljonit eurot. Töötajate netopalk suureneb kõigis palgagruppides, kuid mõju indiviidi tasandil on tagasihoidlik. 813-eurose brutopalga korral (2025. aasta I detsiil) kasvab kuine netotulu 1,27 eurot (ca 15 eurot aastas) ning 3768-eurose brutokuupalga korral (IX detsiil) 5,9 eurot kuus (ca 71 eurot aastas). 2092-eurose keskmise brutopalga korral suureneb netopalk ligikaudu 3,3 euro võrra kuus ehk umbes 39 euro võrra aastas. Töötajate netopalga kasv ei võrdu täpselt 0,2%-ga brutopalgast, sest töötuskindlustusmakse vähenemine suurendab tulumaksuga maksustatavat tulu. Tulumaksu arvestamise aluseks on brutotöötasu, millest on maha arvatud töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse. Seetõttu on väiksema töötuskindlustusmakse korral tulumaksuga maksustatav tulu suurem ning osa netopalga kasvust väheneb suurema tulumaksukohustuse tõttu. Madalamad tööjõumaksud võivad soodustada töötajate värbamist, vähendada varjatuid töösuhteid ning suurendada tööhõivet. Tööandjate töötuskindlustusmakse määra vähenemise tulemusena vähenevad tööandjate tööjõukulud. Võrreldes olukorraga, kus tööandja töötuskindlustusmakse määr jääks 0,8% tasemele, väheneb tööandjate maksekoormus 2028. aastal ligikaudu 16,8 miljoni euro, 2029. aastal 17,5 miljoni euro ning 2030. aastal 18,3 miljoni euro võrra. Mõju ulatus eraldiseisvalt ühe töötaja kohta on väike, kuid mõju muutub märgatavaks suure töötajate arvuga, aga ka kõrgemat töötasu maksvate ettevõtete jaoks. Tööandja jaoks sõltub rahaline mõju eelkõige ettevõtte palgafondi suurusest – mida suurem on ettevõtte töötajatele makstav brutotöötasu kokku, seda suurem on maksemäära langusest tulenev kokkuhoid. Näiteks 2092-eurose keskmise brutokuupalgaga töötaja puhul väheneb tööandja tööjõukulu ligikaudu 2,1 euro võrra kuus ehk umbes 25 euro võrra aastas. 3 768 euro suuruse brutokuupalgaga töötaja puhul väheneb aga tööandja tööjõukulu ligi 3,8 euro võrra kuus (ca 45 eurot aastas). 2025. aasta seisuga oli Eestis 159 827 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet, millest 95% on 4 Töötukassa majandusaasta aruanne (2025). TK_majandusaasta aruanne_2025.pdf 6 vähem kui 10-ne töötajaga. 10+ töötajaga ettevõtteid oli kokku ca 7 600. Madalamad tööjõumaksud parandavad tööandjate kulupositsiooni ning võivad mõnevõrra toetada tööjõu nõudlust ja tööhõivet. Arvestades maksemäära väga väikest langust, on mõju ettevõtete värbamisotsustele tõenäoliselt siiski marginaalne. Samas võivad madalamad tööjõumaksud mõnevõrra vähendada stiimulit varjatud töösuhete kasutamiseks. Kokkuvõttes avaldab maksemäärade langetamine positiivset mõju nii töötajatele kui ka tööandjatele, kuid mõju ühe töötaja või tööandja kohta on pigem väike. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Maksemäärade vähenemisest tingituna väheneb aastatel 2028–2030 töötuskindlustuse kogutulu ning prognoositavad kulud ületavad prognoositavaid tulusid. Prognoosiperioodil tekkiv puudujääk kaetakse varem kogunenud netovara arvelt. 2028. aastal on prognoositav kogutulu 356,3 miljonit ning kulu 378,4 miljonit eurot (tulem -22,1 miljonit), 2029. aastal kogutulu 370,6 miljonit eurot ning kogukulu 383,6 miljonit eurot (aasta kogutulem -13,0 miljonit eurot) ning 2030. aastal kogutulu 386,1 miljonit eurot ja kogukulu 386,4 miljonit eurot (aasta kogutulem -0,3 miljonit eurot). Netovara väheneb 2027. aasta 617,1 miljonilt eurolt 2030. aastaks 581,7 miljoni euroni. Ebasoovitavat mõju leevendab asjaolu, et prognoosiperioodi aastane negatiivne tulem väheneb järk-järgult tulenevalt majandus- ja palgakasvust ja töötute arvu langusest ning 2030. aastaks on süsteem tervikuna peaaegu tasakaalus, kuigi I sihtfondi kulusid tuleb jätkuvalt osaliselt katta netovara arvelt. Kuigi maksemäärade alandamine ei põhjusta prognoosi kohaselt töötuskindlustussüsteemis püsivat, ega kasvavat puudujääki, väheneb netovara järk-järgult, mis omakorda vähendab valmisolekut võimalike kriisidega toimetulekuks. Sõltuvalt kriisi ulatusest, muuhulgas töötute arvu kasvust ning töötuse kasvu kiirusest, võib maksemäära langetamine osutuda ajutiseks ning tulevikus võib tekkida vajadus tõsta maksemäär tagasi senisele või sellest kõrgemale tasemele, et tagada töötuskindlustussüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist saavad isikud Töötuskindlustusega kaetus mõjutab kindlustatuid ja seeläbi majandust positiivselt, sest töösuhte lõppemise korral kompenseerib töötuskindlustushüvitis (baasmääras või sissetulekupõhine) kindlustatule tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetuleku, koondamishüvitis hüvitab töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise koondamise korral ning maksejõuetushüvitis tagab töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Laekunud töötuskindlustusmakseid kasutatakse ka hüvitistelt sotsiaalmaksu maksmiseks. Töötukassa prognoosi kohaselt langeb perioodil 2026-2030 majandusliku olukorra paranemise tõttu töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitise määramiste arv. Prognoosi kohaselt on 2027. aastal sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramisi kokku ca 29 900, mis moodustab 38,8% 2027. aastaks prognoositud uutest registreeritud töötutest ning aastatel 2028–2030 jääb vastav osakaal vahemikku 36,5%–37,9% (ca 27 400–29 000 sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramist aastas)5. Baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisi on aastatel 2027–2030 ca 20 100–21 200 määramist aastas, mis moodustab 26,8%–27,5% prognoositavatest uutest registreeritud töötutest. Koondamishüvitiste määramiste osatähtsus sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitiste määramistest 5 TKH määramiste arv on koos rahvusvahelise kaitse saajatega, kuid uute töötute prognoos on ilma rahvusvahelise kaitse saajateta. 7 on prognoosi kohaselt 2027. aastal 24,4% (ca 7 300 määramist aastas), mida on vähem võrreldes 2026. aastaga (ca 7 700 määramist). Perioodil 2028–2030 langeb koondamishüvitise määramiste arv prognoosi järgi veelgi (ca 6700–7100 määramist aastas). Maksejõuetushüvitise määramisi on perioodil 2027-2030 ca 1200 määramist aastas. Eelnevast tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töötuskindlustusega kaetus ning töötuskindlustus-, koondamis- ja/või maksejõuetushüvitise saamine töötuse riski realiseerudes mõjutab sihtrühma majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest töötuskindlustus-, koondamis- ja maksejõuetushüvitist makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2027. aastaks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavad inimesed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju tööturuteenuseid ja tööturutoetusi kasutavatele inimestele, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendid kantakse üle ka sihtkapitali (2027. aastal 8,3% I sihtfondist ja 15,3% II sihtfondist), millest rahastatakse tööturuteenuseid ja tööturutoetusi. Tööturuteenuste osutamisel on positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad võimalused liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist (ennetavad meetmed). Tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, kuid mõju ulatust tervikuna võib pidada väikeseks, sest tööturuteenuseid osutatakse ja tööturutoetusi makstakse ka täna ning maksemäärade kehtestamisega tagatakse nende osutamiseks vajalikud vahendid 2027. aastaks. Töötukassa andmetel osales 2025. aastal töötuskindlustusvahenditest rahastavates tööturuteenustes 75 261 inimest, mistõttu võib sihtrühma suurust pidada ka prognoosiperioodil keskmiseks. Mõju sagedus on harv, kuna töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse järgmiseks neljaks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 15. oktoobriks. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on eeskätt töötukassa, kelle tegevust rahastatakse töötuskindlustusmaksetest. Maksemäärade kehtestamisel on oluline mõju, sest töötuskindlustusmaksetest laekunud vahenditest rahastatakse töötukassa pakutavaid tööturuteenuseid, tööturutoetusi ja hüvitisi ning töötukassa enda tegevuskulusid. Laekunud töötuskindlustusmaksed kantakse kahte sihtfondi: (1) töötuskindlustushüvitiste sihtfond (ka kindlustatute sihtfond või I sihtfond); (2) koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond (ka tööandjate sihtfond või II sihtfond). 8 Töötuskindlustusvahenditest rahastatavaid aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse sihtkapitali kaudu, kuhu kantakse vahendid üle sihtfondidest (vt joonis 1). Joonis 1. Laekunud töötuskindlustusvahendite kasutamine vastavalt töötuskindlustuse seadusele. Allikas: töötukassa. Määrusega tagatakse töötukassale 2027. aastaks ja järgmiseks kolmeks aastaks avalike ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid. Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse kogutulud (laekumised töötuskindlustusmaksetest, investeerimistulu) 2027. aastal 386,6 miljonit eurot ja kogukulud (hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks, tööturuteenused, töötukassa tegevuskulud) 371,8 miljonit eurot ning tulem ca 15 miljonit eurot. 2027. aastal tuleb töötuskindlustusvahenditest rahastatavate tööturumeetmete kulude katmiseks sihtkapitali kanda kindlustatute sihtfondist 8,3% (19,8 miljonit eurot) ja tööandjate sihtfondist 15,3% (19,6 miljonit eurot) ehk kokku 39,4 miljonit eurot. 2028. aastal vähenevad töötuskindlustuse tulud maksemäärade alandamise tõttu ning töötuskindlustussüsteemi kogutulem muutub negatiivseks. Puudujääk kaetakse olemasoleva netovara arvelt. Järgnevatel aastatel suureneb tulu majandus- ja palgakasvu mõjul ning puudujääk väheneb järk-järgult. Aastatel 2028–2030 on vaja sihtkapitali üle kanda 14,2–14,8% I sihtfondist ja 26,5– 27,4% II sihtfondi töötuskindlustusmaksete laekumistest. Kuigi tööturuteenuste, tööturutoetuste ja hüvitiste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis kuna maksemäärade langetamise tõttu ületavad prognoosiperioodil jooksvad kulud tulusid ning puudujääk kaetakse netovara arvelt, tuleb töötukassal järgnevatel aastatel hinnata olemasolevate tegevuste rahastamise jätkusuutlikkust ning seada vajadusel prioriteete. Seetõttu võib mõju ulatust pidada tervikuna keskmiseks. Kaudselt on mõjutatud ka kohalikud omavalitsused ja riik tervikuna, eeldusel, et tööturuteenuseid ja tööturutoetusi saavate inimeste sissetulekud ja heaolu paraneb ning väheneb heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Mõju sagedus on harv, sest töötuskindlustusmakse määrad kehtestatakse kord aastas järgmiseks neljaks kalendriaastaks. 9 Ebasoovitavad mõjud Maksemäärade vähenemisest tingituna väheneb aastatel 2028–2030 töötuskindlustuse kogutulu ning prognoositavad kulud ületavad prognoositavaid tulusid. 2028. aastal on töötuskindlustuse aastane kogutulem prognoosi kohaselt -22,1 miljonit eurot, 2029. aastal -13,0 miljonit eurot ning 2030. aastal -0,3 miljonit eurot. Samal ajal on I sihtfondi tulem kogu eeltoodud perioodi vältel negatiivne, mille puudujääk kaetakse olemasoleva netovara arvelt. Selle tulemusena väheneb töötukassa netovara 2027. aasta 617,1 miljonilt eurolt 2030. aastaks 581,7 miljoni euroni. Kuigi prognoosiperioodi negatiivne aastane tulem väheneb järk-järgult majandus- ja palgakasvu ning prognoositava töötute arvu languse tõttu ning sihtfondides olevad vabad vahendid võimaldavad prognoosiperioodil täita töötukassa seadusest tulenevaid ülesandeid ja tagada hüvitiste, tööturuteenuste ning tööturutoetuste rahastamise, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda pikemas perspektiivis. I sihtfondist rahastatakse töötuskindlustushüvitise kulusid, töötukassa tegevuskulusid (65% tegevuskuludest), kantakse vahendeid üle sihtkapitali (kuni 30% I SF-i vahenditest) ning tehakse eraldisi reservkapitali. Kuigi II sihtfondi vahenditest võib katta I sihtfondi puudujäägi (aga mitte vastupidi) ning kohustuslik reserv ja sihtfondides olevad vabad vahendid aitavad tagada prognoosiperioodil töötuskindlustusvahendite piisavuse, võivad ebasoovitavad mõjud avalduda pikemas perspektiivis kui I sihtfondi tulem on pikaajaliselt negatiivne. Näiteks ei ole võimalik senises mahus hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamine või ei piisa olemasolevatest vahenditest hüvitiste ning tööturuteenuste ja tööturutoetuste osutamiseks kriisiolukorras. Väiksem finantspuhver võib majanduskriisi korral piirata töötukassa paindlikkust reageerida töötuse järsule kasvule ning suurendada survet kulude katmiseks taas tõsta töötuskindlustusmakse määrasid. Vaatamata netovara vähenemisele on töötukassal prognoosiperioodi lõpus jätkuvalt 581,7 miljoni euro ulatuses netovara, mis võimaldab katta ajutisi puudujääke ning täita seadusest tulenevaid kohustusi. Siiski on oluline tagada hüvitiste ja tööturuteenuste osutamiseks vajalik jätkusuutlikkus. Seega võib ebasoovitavate mõjude esinemise riski hinnata madalaks. 7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Aastate 2027–2030 töötuskindlustuse tulude ja kulude prognoos on tabelis nr 1. Prognoosi kohaselt on töötuskindlustuse tulud 2026. aastal 365,4 miljonit eurot ja kulud 372,4 miljonit eurot ning tulem ca -7 miljonit eurot. 2027. aastal on töötuskindlustuse tulud 386,6 miljonit eurot ja kulud 371,8 miljonit eurot ning tulem 14,9 miljonit eurot. Ülejäänud prognoosiperioodil ületavad töötuskindlustuse kulud tulusid ning töötuskindlustuse kogutulem püsib negatiivne (puudujääk ca 0,3-22,1 miljonit eurot aastas). 2027. aasta lõpuks on töötuskindlustuse netovara 617,1 miljonit eurot ning 2030. aasta lõpuks on see vähenenud 581,7 miljoni euroni. Tabelist on näha, et kuna aktiivsete tööturumeetmete kulu rahastatakse 2027. aastal osaliselt sihtkapitali kogunenud vahendite arvelt, on sihtkapitali tulem 18,6 miljoni euro ulatuses negatiivne. Esimese sihtfondi tulem on 2026. aastal negatiivne (-3,4 miljonit eurot), 2027. aastal positiivne (+2,0 miljonit eurot) ning aastatel 2028–2030 uuesti negatiivne (-16,6 kuni -32,0 miljonit eurot). 10 Tabel 1. Töötuskindlustuse tulude ja kulude arvestus aastal 2027 maksemääraga 2,4% ning aastatel 2028–2030 maksemääraga 2,1%. 2026 2027 2028 2029 2030 1 SKP reaalkasv 2,5% 2,3% 2,4% 2,2% 2,1% 2 Keskmine palk 2 209 2 312 2 415 2 518 2 624 3 Keskmise palga kasv 5,6% 4,7% 4,4% 4,3% 4,2% 4 Tarbijahinnaindeks 3,3% 2,8% 2,2% 2,1% 2,0% 5 Töötuse määr (15-74a) 6,7% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6 Töötute arv (ILO töötute arv) 50 355 48 128 47 057 46 113 45 635 7 Registreeritud töötute arv (keskmiselt päevas) 40 408 38 440 37 355 36 494 35 803 8 Likviidsusreservi tulusus 2,2% 2,7% 2,7% 2,8% 2,8% 9 Töötuskindlustusmakse määr: kindlustatud 1,6% 1,6% 1,4% 1,4% 1,4% 10 Töötuskindlustusmakse määr: tööandjad 0,8% 0,8% 0,7% 0,7% 0,7% 11 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: I SF 5,3% 8,3% 14,5% 14,8% 14,2% 12 Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr: II SF 9,8% 15,3% 27,0% 27,4% 26,5% Tulud 13 Töötuskindlustusmaksed kokku 348 878 126 366 505 586 335 567 388 350 519 881 366 332 808 14 I SF: kindlustatute töötuskindlustusmaksed 226 770 782 238 228 631 218 118 802 227 837 923 238 116 325 15 II SF: tööandjate töötuskindlustusmaksed 122 107 344 128 276 955 117 448 586 122 681 958 128 216 483 16 Ülekantavad vahendid sihtkapitali 23 985 371 39 399 350 63 352 771 67 292 125 67 832 142 17 I SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 12 018 851 19 772 976 31 676 385 33 646 063 33 916 071 18 II SF-st sihtkapitali ülekantavad vahendid 11 966 520 19 626 374 31 676 385 33 646 063 33 916 071 19 Investeerimistulu 16 505 780 20 110 519 20 728 147 20 094 445 19 720 610 20 I SF investeerimistulu 7 395 809 9 154 068 9 517 824 8 448 239 7 568 884 21 II SF investeerimistulu 4 190 827 5 956 775 6 759 936 7 059 664 7 424 418 22 SK investeerimistulu 2 749 701 2 337 177 1 787 890 1 874 738 1 966 199 23 Reservi investeerimistulu 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 24 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUTULU 365 383 906 386 616 105 356 295 535 370 614 326 386 053 418 25 I SF KOGUTULU 222 147 740 227 609 723 195 960 240 202 640 099 211 769 139 26 II SF KOGUTULU 114 331 651 114 607 356 92 532 136 96 095 560 101 724 830 27 SK KOGUTULU 26 735 072 41 736 528 65 140 660 69 166 863 69 798 341 28 RESERVI KOGUTULU 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Kulud 29 Hüvitised ja hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 254 427 759 252 937 878 254 352 094 253 252 257 253 193 170 Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise 148 437 901 149 009 859 149 384 332 146 443 052 144 632 408 30 sotsiaalmaksuta kulu Baasmääras töötuskindlustushüvitise (BTKH) 40 663 769 38 600 011 39 108 365 40 265 277 41 236 914 31 sotsiaalmaksuta kulu 32 Koondamishüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 24 687 469 24 590 106 24 630 956 25 042 131 25 427 415 33 Maksejõuetushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta 5 946 269 6 190 890 6 463 290 6 741 211 7 024 342 34 Sotsiaalmaks hüvitistelt (välja arvatud BTKH) 29 406 061 29 529 010 29 681 064 29 526 100 29 511 293 35 Sotsiaalmaks BTKH 5 286 290 5 018 001 5 084 087 5 234 486 5 360 799 36 Teenused töötuskindlustusvahenditest 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 37 Tööhõiveprogramm 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 38 Tegevuskulud 56 102 000 58 470 051 60 735 868 63 022 958 65 348 338 39 TÖÖTUSKINDLUSTUSE KOGUKULU 372 419 695 371 757 443 378 440 733 383 567 340 386 373 650 40 I SF KOGUKULU 225 567 970 225 615 403 227 971 011 227 673 252 228 345 742 41 II SF KOGUKULU 84 961 789 85 792 526 87 116 951 88 601 963 90 195 767 42 SK KOGUKULU 61 889 937 60 349 514 63 352 771 67 292 125 67 832 142 43 RESERVI KOGUKULU Jooksvate tulude ja kulude vahe 44 Aasta kogutulem -7 035 790 14 858 662 -22 145 198 -12 953 014 -320 232 45 I SF TULEM -3 420 230 1 994 320 -32 010 771 -25 033 152 -16 576 603 46 II SF TULEM 29 369 863 28 814 830 5 415 186 7 493 597 11 529 063 47 SK TULEM -35 154 865 -18 612 986 1 787 890 1 874 738 1 966 199 48 RESERVI TULEM 2 169 443 2 662 498 2 662 498 2 711 803 2 761 109 Varad 49 NETOVARA (I SF, II SF, SK ja reserv) 602 282 416 617 141 078 594 995 880 582 042 866 581 722 634 50 Vabad vahendid I SF-s 210 476 387 214 201 330 183 921 183 160 650 703 145 868 821 51 Vabad vahendid II SF-s 220 621 300 250 368 004 256 715 064 265 157 792 277 653 243 52 Sihtkapital 79 196 825 60 583 839 62 371 728 64 246 466 66 212 665 53 Reserv 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 91 987 905 Allikas: töötukassa. Aluseks Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos (seisuga 5.08.2026). 11 Märkused: sinisega on tähistatud aastatel 2028–2030 muutuvad töötuskindlustusmakse määrad. I SF – töötuskindlustushüvitiste sihtfond, II SF – koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, SK – tööturuteenuste ja tööturutoetuste sihtkapital. Tabelis on arvutused tehtud ümardamata arvudega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Määruse eelnõu on koostatud töötukassa nõukogu 31. augusti 2026. aasta otsuse (lisatud eelnõu seletuskirjale) põhjal. Töötukassa nõukogu on kuueliikmeline ja sinna kuuluvad lisaks majandus- ja tööstusministrile ning Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmele (Rahandusministeeriumi esindaja) järgmiste tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide esindajad: 1) Eesti Ametiühingute Keskliit (1 nõukogu liige); 2) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (1 nõukogu liige); 3) Eesti Tööandjate Keskliit (2 nõukogu liiget). 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/26-0980 - Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2027–2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51c379fd-24b5-41da-ae0c-15c3ed25eee0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/51c379fd-24b5-41da-ae0c-15c3ed25eee0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main