Ministri käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 14.09.2026 nr 80 Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 12. augusti 2026. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum Maarjamõisa meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käskkirja jõustumisel kaotab varasemalt kinnitatud V ehitusjärgu funktsionaalne arengukava kehtivuse. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister  KINNITATUD Sotsiaalministri 14.09.2026 käskkirjaga nr 80 “SihtasutusTartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku V ehitusjärgu funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine” LISA SIHTASUTUS TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM Sihtasutus TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRGU funktsionaalse arengukava II etapp TARTU Uuendatud seisuga september 2026 [Tippige siia] 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1.1. ÕIGUSAKTID ....................................................................................................................... 5 1.2. STANDARDID ...................................................................................................................... 5 1.3. RAHVUSVAHELISED STANDARDID JA JUHENDID ..................................................... 5 1.4. HAIGLA STRUKTUUR ........................................................................................................ 6 1.5. FUNKTSIONAALSE VALDKONNA NIMETUS UUES KORPUSES ............................... 7 2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD EHITUSJÄRGUD............................................................................................................................... 8 2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008) ........................................................................................... 8 2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015) ................................................................................................. 9 2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023) ......................................................................................... 9 2.4 NELJAS EHITUSJÄRK ................................................................................................................... 10 3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK 10 3.1 ÜLDINE KIRJELDUS ...................................................................................................................... 10 3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE ........................................................ 12 3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS: ................................................................................ 12 3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI ................................................................................................................ 13 3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND .............................................................................. 13 3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA ................................................................................................................................................................... 13 3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS ...................................................................... 15 3.4.4 SÜNNITUSTOAD ......................................................................................................................... 16 3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID ............................................................................................................ 16 3.4.6 RADIOLOOGIA ............................................................................................................................. 16 3.4.7 PÄEVARAVI .................................................................................................................................. 22 3.4.8 TAASTUSRAVI ............................................................................................................................. 23 3.4.9 VEREKESKUS .............................................................................................................................. 23 3.4.10 ÜHENDLABOR ........................................................................................................................... 23 3.4.11 HAIGLA-APTEEK ....................................................................................................................... 23 3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS ...................................................................................................... 23 3.4.13 STERILISATSIOON ................................................................................................................... 23 3.5 STATSIONAAR................................................................................................................................ 24 3.6 HALDUS............................................................................................................................................ 27 3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID ..................................................................................................... 27 3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS.............................................................................................. 28 2 [Tippige siia] 3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS ........................................................................................................ 29 3.10 MUU ................................................................................................................................................ 30 3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS ...................................................................................... 30 3.12 PINDALADE TABEL ..................................................................................................................... 31 3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS ..................................................................................... 33 Lisad: 1. Lisa 1. V ehitusjärgu funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021) 2. Lisa 2. Ravimahtude prognoos 3. Lisa 3a. Uue S korpuse arhitektuurne seletuskiri 4. Lisa 3b. Uue S korpuse plaanid ja lõiked 5. Lisa 3c. Uue S korpuse suletud netopindade tabel 6. Lisa 4a. B korpus plaanid 7. Lisa 4b. B korpus suletud netopindade tabel 3 [Tippige siia] 1. SISSEJUHATUS Käesolev dokument keskendub SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi Kliinikum) Maarjamõisa meditsiinilinnaku funktsionaalse arengukava II etapi V ehitusjärgule, lähtudes I – IV ehitusjärkudest, mis on kinnitatud sotsiaalministri 03.09.2003 käskkirjaga nr 340, 07.07.2004 käskkirjaga nr 291, 16.03.2008 käskkirjaga nr 43, 23.01.2012 käskkirjaga nr 18 ja 19.12.2018 käskkirjaga nt 106. Dokumendi eesmärk on kaasajastada Kliinikumi funktsionaalse arengukava II etapp Maarjamõisa meditsiinilinnaku viienda järgu rajamiseks. Seetõttu keskendutakse viienda ehitusjärguga seotud aspektidele ega käsitleta süvendatult materjali, mis on terviklikult käsitletud varem kinnitatud funktsionaalsetes arengukavades. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 20.03.2024, 4) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. Projekt vastab nõuetele, mis on sätestatud sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (RT I 17.01.2014, 13, jõust. 20.01.2014) ja sotsiaalministri 19.08.2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (RT I, 23.05.2023, 14, jõust. 26.05.2023). Eesti riigi tervishoiu korralduse oluliseks osaks on Kliinikumi võrgustumine Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnahaiglatega, mille põhjalikum käsitlus on esitatud III ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2018) ning nendest põhimõtetest lähtub ka praegune V ehitusjärk. Eriarstiabi teenuste vajaduste osas on arvestatud nii Kliinikumi tütarhaiglate kui ka kogu Lõuna-Eestiga (ca 300 000 inimest), lisaks Ida-Virumaa ja mõningatel erialadel (käesoleva arengukava kontekstis olulisena näiteks kaasasündinud südamerikete invasiivne diagnostika ja ravi) kogu Eesti. Teekond haigla kavandamisest selle reaalse käivitamiseni on pikk ja keeruline ning seda mõjutavad oluliselt kaks mingis mõttes vastandlikku nähtust: (1) uue aktiivravihaigla rajamine on oma loomult aeglane protsess – haiglat planeeritakse ja projekteeritakse piltlikult täna ja homme, ehitatakse ülehomme ja kasutatakse tulevikus alates üle-ülehomsest. Samas (2) arstiteadus ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ja kohati üsna ettearvamatult (ja nagu me nüüd eriti hästi teame, võivad nii käituda ka haigused) ning meie prognoosidest sõltumatult võib tulevik olla praegusest ettekujutusest üsnagi erinev (näiteks COVID-19-probleeme ei osanud mõni aasta enne pandeemiat keegi ette näha). Nagu väidab ka vastav erialakirjandus (nt David Hutchinson, in Hospital Builders, Tony Monk, Wiley- Academy, 2004) ei saa haigla olla nö future ready, küll aga peab uue haigla planeering olema future proof. Väljakutseks planeerijatele ja projekteerijatele on seega paindliku keskkonna loomine, mida muutunud tingimustes saaks suhteliselt lihtsalt ja odavalt ümber kujundada. Kuna Eestis puuduvad haiglate planeerimiseks riiklikud standardid, olemas on vaid miinimumnõuded raviruumidele, siis ei ole funktsionaalse planeerimise meeskond piirdunud ühe konkreetse riigi standarditega. Kasutatud on Põhjamaade kogemust ja haigla planeerimise juhised, mis on omakorda sünteesitud Euroopa (DIN) ja globaalsetest parimatest praktikatest ning haigla kliinilisele 4 [Tippige siia] vajadusele ja seadmetootjate värskeimatele sisenditele. Haigla projekteerimisel on tuginetud ka partneri ONE Architects pikaajalisele kogemusele. 1.1. ÕIGUSAKTID  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile"  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused"  Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded"  Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord"  Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded"  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"  Sotsiaalministri 31.10.2003 määrus nr 122 „Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele"  Määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed" 1.2. STANDARDID  EVS-HD 60364-7-710:2012 — Madalpingelised elektripaigaldised, Osa 7-710: Ravipaigad  EVS-EN IEC 61340-6-1:2018 — Electrostatics, Part 6-1: Electrostatic control for healthcare  EVS-EN 12464-1:2021 — Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus, Osa 1: Sisetöökohad  EVS-EN 16798-1:2019 — Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon, Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed  EVS 906:2018 — Mitteeluhoonete ventilatsioon. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3:2017  EVS 842:2003 — Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 1.3. RAHVUSVAHELISED STANDARDID JA JUHENDID  ANSI/ASHRAE/ASHE 170-2021 — Ventilation of Health Care Facilities  DIN 1946-4:2008 — VAC systems in buildings and rooms used in the health care sector  Health Technical Memorandum 03-01 Part A: Specialised Ventilation for Healthcare Premises, January 2024  R3 Nordic Guideline for Hospital Ventilation General Requirements, Operating Suites, and Isolation Rooms 5 [Tippige siia] 1.4. HAIGLA STRUKTUUR Valdkondade ülesed üksused Vähikeskus Transplantatsioonikeskus Infektsioonikeskus 1. kliiniline valdkond Kirurgiakliinik Ortopeediakliinik Meestekliinik Naistekliinik 2. kliiniline valdkond Sisekliinik Nahahaiguste kliinik Hematoloogia-onkoloogia kliinik Lastekliinik 3. kliiniline valdkond Südamekliinik Kopsukliinik Kõrvakliinik Stomatoloogia kliinik 4. kliiniline valdkond Närvikliinik Psühhiaatriakliinik Silmakliinik Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik 5. kliiniline valdkond Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik Operatsiooniteenistus Toitmisravi keskus 6 [Tippige siia] 6. kliiniline valdkond Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik Radioloogiakliinik Patoloogiateenistus Ühendlabor Verekeskus Apteek Koe- ja rakuravi arenduskeskus TUGITEENISTUSED Analüüsi- ja kvaliteediteenistus Finantsvaldkond Haldusvaldkond Hanketeenistus Informaatikateenistus Juhatuse büroo Kantselei Kommunikatsiooniteenistus Meditsiinitehnika teenistus Patsienditeenistus Personaliteenistus Sisekontrolliteenistus Teadus-arendusteenistus Tehnikateenistus Toitlustusteenistus Õigusteenistus 1.5. FUNKTSIONAALSE VALDKONNA NIMETUS UUES KORPUSES DIAGNOSTIKA JA RAVI 7 [Tippige siia] Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Funktsionaalne diagnostika Endoskoopia Päevaravi ja -kirurgia PALATIOSAKONNAD Infektsioonhaigused Intensiivravi Kardioloogia Kardiovaskulaarkirurgia Pulmonoloogia Torakaalkirurgia ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Üldkasutatavad ruumid (vestibüül, garderoob, kioskid jm) Personali riietusruumid Personali toitlustuse ruumid ABITEENISTUS JA VARUSTUS Meditsiiniseadmete hooldus ja remont Ladu ja varustus Tehniline hooldus ja remont (ruumid ja kommunikatsioonid) Koristuskeskus Jäätmekäitlus TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS Kutseõppeasutuste õpilaste ja üliõpilaste praktika 2. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU EELNEVAD EHITUSJÄRGUD 2.1 ESIMENE EHITUSJÄRK (2004–2008) Eesmärgiks oli rajada kõrgtehnoloogilistest meditsiinilistest erialadest koosnev nn tuumikhaigla (intensiivravi, erakorraline meditsiin, radioloogia, operatsiooniplokk) ning liita sellega seni hajali asetsenud erialad ja struktuuriüksused, mis oma sisust lähtuvalt on tuumikhaiglaga tihedalt seotud 8 [Tippige siia] ja vajavad sellega head ühendust ja füüsilist lähedust. Esimese ehitusjärjekorra (uusehituse brutopind ~29 500 m2) koosseisu kuulub 3-korruseline G korpus ja sellega ühendatud 6-korruseline palatikorpus H korpus (palatiosakonnad). Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 58 miljonit eurot, millest 24 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr 4.0401-0104). I ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades. 2.2 TEINE EHITUSJÄRK (2008–2015) Eesmärgiks oli onkoloogiakeskuse täielik väljaarendamine (aktiivravikeskusesse liideti ka kiiritusravi ning onkoteraapia), samuti rajati kaasaegne taristu sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, patoloogiateenistuse ja haiglaapteegi jaoks. Ehitati kolm uut korpust (J, K, L) brutopinnaga ligikaudu 39 000 m2. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 77 miljonit eurot, millest ligikaudu 38 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projektid nr 2.6.0101.09-0001 ja 2014-2020.2.04.001.01.15- 0001). II ehitusjärgu täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2012). 2.3 KOLMAS EHISTUSJÄRK (2015–2023) Eesmärk oli liita Maarjamõisa meditsiinilinnakuga lastekliinik ja kõrvakliinik – mõlemad nimetatud kliinikud tegutsesid eraldi hoonetes (vastavalt N. Lunini 6 ja J. Kuperjanovi 1/3), mis aktiivravi silmas pidades ei olnud jätkusuutlikud. Kolmanda ehitusjärgu koosseisu oli kavandatud ka kaasaegne päevakirurgiakeskus. Olemasoleva G korpuse külge ehitati M korpus (uus lastehaigla); olemasolev C korpus lammutati ning selle asemele ehitati uus (operatsiooniplokk, kõrvakliinik, näo- ja lõualuudekirurgia üksus, naistekliiniku perekeskus). C- ja M korpuse uute raviüksuste rajamisel pidasime silmas, et toimiksid hästi funktsionaalsed seosed ja koostöö aktiivravikompleksi muude osadega (näiteks intensiivravi vajavate vastsündinute raviteekonna tagab M korpuses asuvate III astme intensiivravi ning neonatoloogia ruumiline lähedus ja hea ühendus G korpuses samal korrusel paikneva sünnitusosakonnaga; logistiliselt soodsad liikumisteed C korpuse operatsiooniplokki on tagatud nii päevakirurgiliste kui ka statsionaarsete patsientide jaoks ning operatsioonitoa-ressurssi saab seetõttu kasutada vastavalt vajadusele nii statsionaarseks kui ka päevakirurgiliseks tegevuseks, jne). III ehitusjärgu brutopindala on ligikaudu 32 000 m2. Projekti kogumaksumuseks oli ligikaudu 70 miljonit eurot, millest ligikaudu 18 miljonit eurot kaeti Euroopa Liidu struktuurifondidest (projekt nr 2014-2020.2.04.17-0071). Täpsemalt käsitleb III ehitusjärku 2018 aastal kinnitatud arengukava. 9 [Tippige siia] 2.4 NELJAS EHITUSJÄRK Nn vanade L. Puusepa 8 kompleksi korpuste (A–F) renoveerimine toimub järk-järgult ning osaliselt ka paralleelselt uusehituste rajamisega. Suuremate projektidena rekonstrueeriti aastatel 2019–2023 L. Puusepa 8 A korpuse (L. Puusepa 8 vanim palatikorpus) 2.–6. korrus ning B ja E korpustes asuvad köök ja söökla. A korpuse 2 korrusel paiknevad silmakliiniku ja närvikliiniku ambulatoorse vastuvõtu ruumid ning ultraheliuuringute ruumid; 3.–6. korrusel rekonstrueeriti kaasaegsetele nõudmistele vastavateks palatiosakondadeks (üldkirurgia, torakaalkirurgia, erakorraline ortopeedia; kokku 100 aktiivravi voodikohta). A- ja BE korpuste rekonstrueerimise kogumaksumuseks oli ligikaudu 16 miljonit eurot, sealhulgas ligikaudu 4,7 miljonit Euroopa Liidu struktuurifondidest (meede „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“; projekt nr 2014-2020.15.02.21-0005). 3. TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI MAARJAMÕISA MEDITSIINILINNAKU V EHITUSJÄRK 3.1 ÜLDINE KIRJELDUS Käesoleva arengukava skoobiks oleva V ehitusjärgu algseks tõukeks oli eesmärk kaasajastada infrastruktuur kardioloogia ja pulmonoloogia jaoks, kuna olemasolev hoone ei ole aktiivravi seisukohalt jätkusuutlik ei kvaliteedilt ega kvantiteedilt. Selle maht ei võimalda arendada ja laiendada kaasaegseid teenuseid, hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimine kaasaegsetele nõetele vastavaks (n suurenenud nõuded ventilatsioonile) ei ole tehniliselt võimalik. Esialgse plaani kohaselt tähendas V ehitusjärk amortiseerunud ja jätkusuutmatu F korpuse ning selle küljes asuva suhteliselt väikese N korpuse (nukleaarmeditsiin) asendamist uue hoonega vana F korpuse kohal. Vastavalt funktsionaalsele planeeringule pidi uus hoone tagama taristu kardioloogia, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, menetlusradioloogia ning nukleaarmeditsiini jaoks. Algne eeldus ja eesmärk on säilinud, kuid praegust finantsolukorda arvesse võttes on esialgset ideed ja mahtusid kärbitud, et liikuda edasi väiksemate, jõukohasemate sammudega. Uus terviklahendus hõlmab seega nii olemasolevaid B- ja F korpuseid kui ka uut S korpust. Kuna muudatuste peamiseks põhjuseks on finantsseis, otsustati uue korpuse mahtu vähendada kolme korruse võrra. Kõige suurem mahukärbe tehti õppe- ja koosolekuruumide arvelt. Edaspidi on plaanis olemasolevaid ruume efektiivsemalt kasutada, võttes need ühtse halduse alla ja juurutades ruumide broneerimiseks digilahendusi. Lisaks planeeritakse menetlusradioloogia ja tuberkuloosiosakond ümber B korpuse pinnale. Vana F korpust kasutatakse edaspidi polikliiniku ja muude lihtsamate teenuste tarbeks, mis ei vaja tehnosüsteemide mahukat ümberehitust. Kuna ehitust on võimalik läbi viia etapiviisiliselt, kaob vajadus asenduspindade järele – ainsaks erandiks on otse ehitusalale jääv N korpus. Seal asuv nukleaarmeditsiini osakond kolib asenduspinnale ajutiselt, kuni S korpuse valmimiseni. Vajaliku info loomiseks koostati 2021. aastal Kliinikumi tellimusel ja Kliinikumiga koostöös funktsionaalne planeering (Nordic Health Care Group, 2021; lisa 1), mis on käesoleva dokumendi üheks sisuliseks aluseks. Seda täiendab Kliinikumi poolt koostatud ravimahtude prognoos (lisa 2), mille 10 [Tippige siia] aluseks on statsionaaris ravil viibinud haiged (kliinikute ja erialade täpsusega), päevaravis ja päevakirurgias ravil viibinud haiged ning eriarsti ambulatoorsed vastuvõtud. Esitatud 2017.–2025. aasta näitajad kajastavad tegelikku ravitööd vastavas ravitüübis; 2026.–2040. aasta prognoosis on lähtutud rahvastikuprognoosist (Statistikaamet, ES andmebaas; RV089, RV0212). V ehitusjärguga seotud olulisteks patsiendivoogudeks/protsessideks on endiselt: (1) ambulatoorne (kardioloogiline) patsient; (2) päevaravi-patsient (kardioloogiline); (3) erakorraline patsient (kardioloogiline, insult); (3) kirurgiline patsient (kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia); (4) pulmonoloogiline patsient; (5) nakkushaige (sh tbc); (6) nukleaarmeditsiini patsient; (7) menetlusradioloogia (angiograafia); (8) muu radioloogia. Interventsionaalradioloogia (angiograafia) ja pulmonoloogiline patsient liigub B korpusesse; Täpsem kirjeldus on esitatud lisas 1, siin lühidalt mõnest olulisest aspektist. Erakorraliste patsientide (täpsemalt kardioloogilised ning insuldipatsiendid, kes saabuvad haiglasse peamiselt läbi EMO) jaoks on aegkriitilisuse aspektist tähtis hea liikumistee EMO (G1 korpus) ja V ehitusjärgus loodava angiograafiaüksuse vahel. Eelnevalt diagnoositud ja kindla raviplaaniga patsientide jaoks on uude S korpusesse planeeritud ka eraldi sissepääs ja võimalikult lühike liikumistee nii angiograafiasse kui ka kardioloogilisse intensiivravisse. Insuldiüksus, mis praegu asub olemasolevas H korpuses (koos muu neuroloogia ja neurokirurgiaga) jätkab seal ka tuleviks. Kardiokirurgia üksus (III astme intensiivravi ning palatiosakond) jääb samuti oma praegusesse asukohta 2015 aastal valminud J korpuse kolmandal korrusel ning sellega kõrguslikult samale tasapinnale ning hästi ühendatuna tuleb V ehitusjärgus rajatav kardioloogia angiograafiaüksus. Planeeritavate uuringute ja protseduuride mahtu mõjutab tugevalt tehnoloogia areng – meditsiin areneb järjekindlalt vähem-invasiivsete protseduuride suunas, mis tähendab ka radioloogiliste uuringute ja protseduuride mahu olulist suurenemist (vt allpool). Nukleaarmeditsiiniliste uuringute arv on viimaste aastate jooksul väga oluliselt suurenenud (näiteks PET - KT uuringute arv on Kliinikumis viimase 5 aastaga kahekordistunud) ning üha olulisemaks muutub diagnostiliste radiofarmakonide kättesaadavus. Seetõttu arvestatakse uue üksuse planeerimisel ka sellele tsüklotronikeskuse lisamise võimalusega. Ambulatoorse patsientide osas on oluliseks muudatuseks pulmonoloogiliste patsientide koondumine L. Puusepa 8 kompleksi (praegu amortiseerunud Sanatooriumi 4 hoones, mitme kilomeetri kaugusel aktiivravikeskuses), tuberkuloosipatsientidele seejuures eraldi sissepääsu ja ootealaga B korpuses. Uude S korpusesse on planeeritud nakkusosakond ja kõrval olevasse B korpusesse respiratoorsete nakkushaigete (ka tuberkuloosihaigete) palatiosakond, Seejuures on arvestatud ka COVID-19 pandeemiast saadud kogemusi, mis viitavad vajadusele tuua nakkushaiguste ravi muu aktiivravi juurde. 11 [Tippige siia] 3.2 ALTERNATIIVSED LAHENDUSED V EHITUSJÄRGULE Mitte midagi tegemine, st tegevuse jätkamine amortiseerunud hoones praeguses vormis tähendaks paratamatult olulist taandarengut. Jätkusuutlikuks lahenduseks ei ole ka olemasoleva F korpuse rekonstrueerimine aktiivravi hooneks, sest selle arhitektuursed ja konstruktiivsed omadused (korruste kõrgus, kandeseinte jaotus jms) ei võimalda rajada kõrgtehnoloogilise aktiivravi jaoks vajalikke tehnosüsteeme ning viia vajadustele vastavaks ruumijaotust (meil on selles osas veenev info, kuna oleme varasemalt hoone rekonstrueerimise eskiisprojektini läbi töötanud). Olemasolevad F ja N korpus on planeeritud tulevikutegevuste jaoks ka ilmselgelt liiga väikesed. Tõsiseltvõetavaks lahenduseks ei peetud esialgu ka uue hoone rajamist olemasoleva F korpuse kõrvale, sellest N. Lunini põigu poole, misjärel saaks vana hoone lammutada. Esiteks, uus F korpus oma planeeritud mahus sinna ei mahuks; teiseks oleks selline hoone logistiliselt vägagi õnnetu (uus hoone jääks ülejäänud kompleksist mõttetult kaugele ja neid eraldaks düsfunktsionaalne tühi ala ning tulenevalt olemasoleva B korpuse konfiguratsioonist saaks uue ja olemasolevate hoonete vahelisi ühendusteid olla vaid vähestel korrustel ning need oleksid ebamõistlikult pikad ja kitsad). Arutlusel on olnud ka variant rajada uus hoone väljapoole L. Puusepa 8 kompleksi vana lastehaiglahoone (N. Lunini 6) kohale. Selline lahendus oleks ka ühendustunneli olemasolu korral logistiliselt siiski üsna nigel (uues hoones asuvate üksuste kaugus L. Puusepa 8 operatsiooniplokkidest ning intensiivravist, kardiokirurgia kaugus angiograafiast jms). Negatiivse tagajärjena hõivataks nii ka asukoht, mida tulevikus saaks kasutada selliste erialade jaoks, mis peaksid olema küll aktiivravikeskusega ühendatud, kuid milliste korral suhteline kaugus tuumikhaiglast oleks väiksem probleem või mõnes aspektis isegi eelis (n psühhiaatria ja dermatoveneroloogia). Finantsolukorrast lähtuvalt töötati alternatiivsed lahendused 2025 aasta lõpus uuesti läbi, vaadates haigla antud piirkonda laiemalt. Aruteludesse kaasati kõik puudutatud struktuuriüksused nii kliiniliselt kui ka tugiteenistuste poolelt. Jõuti otsusele, et kuigi olemasoleva F korpuse kõrvale (N. Lunini põigu poole) rajatava uue S korpuse ühendused teiste korpustega ei ole ideaalsed, võimaldavad need siiski ehitada väiksemas mahus iseseisvalt toimiva tehnoloogiamahuka korpuse, jättes vana F korpuse alles lihtsamate teenuste jaoks või tulevikus lammutamise ja uue F korpuse ehitamise võimaluse. Ühendades S korpuse B ja F korpusega, luuakse kogu haiglale senisest parem logistikakeskus 0 korrusele. S ja F korpus ühendatakse esimesel korrusel, moodustades ühtse polikliiniku ala. S ja B korpus ühendatakse galerii abil 0-4 korruse ulatuses. 3.3 ASENDUSPINNAD EHITUSPERIOODIKS: Uue S korpuse lahenduse eeliseks on suuremahulise asenduspinna vajaduse kadumine. Lammutada tuleb vaid olemasolev N korpus. Nukleaarmeditsiini osakond kolitakse ehitusperioodiks ajutisse uusehitusse, mis rajatakse tehaselistest moodulitest L. Puusepa 8 F korpuse otsa. Ajutine ehitis teisaldatakse pärast uue S korpuse valmimist. 12 [Tippige siia] 3.4 DIAGNOSTIKA JA RAVI 3.4.1 ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND Erakorraliste haigete sisenemine haiglasse toimub peamiselt erakorralise meditsiini osakonna (EMO) kaudu. Teatud patsiendid (n sünnitajad) suunatakse Kliinikumi töökorralduse kohaselt kohe vastavasse üksusse; otse ilma EMO läbimata liiguvad erialakliinikusse kõrva- ning silmakliiniku patsiendid. EMO asub G ja M korpuse esimesel korrusel ning koosneb kahest omavahel kõrvuti asuvast ja hästi ühendatud funktsionaalsest üksusest (nn täiskasvanute EMO ja III ehitusjärgu koosseisus valminud laste EMO), millel on üks ühine sissepääs (täpsustus: kaks ühist sissepääsu, neist üks isepöördujatele ja teine kiirabile) ning triaažiala. EMO planeerimise alusinfo on esitatud III ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2018). V ehitusärk EMO töösse olulisi muudatusi kaasa ei too, kuid oluliseks aspektiks on siin patsiendid, kelle jaoks angiograafiline uuring on aegkriitilise tähtsusega (insuldikahtlus, kardioloogilised patsiendid) – need patsiendid liiguvad EMO-st angiograafiaüksusess läbi 1. korruse koridoride ning uue S korpuse liftisõlme (eelnevalt diagnoositud ja kindla raviplaaniga kiirabi-patsientide jaoks on uude S korpusesse planeeritud eraldi sissepääs ja kiire liikumistee angiograafiasse ja kardioloogilisse intensiivravisse). 3.4.2 ERIARSTIDE AMBULATOORNE VASTUVÕTT JA FUNKTSIONAALNE DIAGNSOTIKA Kliinikumi eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ruumid asuvad erinevates hoonetes (vt tabel 1). V ehitusjärgu koosseisus kolitakse L. Puusepa 8 kompleksi ka kopsukliiniku ambulatoorne vastuvõtt, millega seotud logistilised kaalutlused on esitatud ülalpool. Ambulatoorse vastuvõtu ruumide vajadus arvutatud tööajale 8 tundi päevas aastase tööpäevade arvuga 220, ruumihõivega 80%; lähtekoht on universaalne vastuvõtukabinet pindalaga 16 või 20 m2 (kardioloogia). Tabelis 2 on esitatud V ehitusjärguga seotud ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise alusinfo, teised erialad on käsitletud varasemates arengukavades. Funktsionaalse diagnostika uuringuruumid on ühendatud vastavate erialade ambulatoorse vastuvõtu ruumidega (vt tabel 3 ja 4). Südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakond, mis teeb uuringuid nii kardioloogia kui ka teiste erialade patsientidele jääb oma praegusesse asukohta B korpuses ja saab ruume juurde uues S korpuses. Täielik ruumiprogramm on esitatud käesoleva arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3a ja 3b). Tabel 1. Ambulatoorse vastuvõtu asukoht L. Puusepa 8 korpustes Eriala või kliinik Korpus Märkusi Kirurgia, ortopeedia, neuroloogia ja A neurokirurgia 13 [Tippige siia] Kopsukliinik A, B, F sh pulmonoloogia, torakaalkirurgia, respiratoorsed infektsioonid Naistekliinik G, C Sisekliinik J Hematoloogia-onkoloogia J Silmakliinik J, A Lastekliinik M Südamekliinik Uus S ja F Kõrvakliinik C Näo- ja lõualuude kirurgia C Tabel 2. Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeering uus S ja F korpustes Arvutuslik Vastuvõtte Ruume Pindala Eriala ruumi- Selgitus aastas* planeeritud m2 vajadus** Pulmonoloogia, sh õe vastuvõtud; eraldi torakaalkirurgia, 15 700 6 8 132 kabinetid tbc arsti ja tbc õe tbc vastuvõtuks sh sisemine reserv amb Kardioloogia ja 14 000 5 11 228 radioloogia laienemiseks kardiokirugia jms-ks *prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80%, vastuvõtu kestus 30 min Tabel 3. Kliinilise füsioloogia (kardioloogia) uuringuruumide planeering uus S korpus Arvutusli k Ruume Uuringuid ruumivaja planeeri Pindala Uuring aastas* -dus** -tud (m2) Selgitus sh transtorakaalne ja söögitorukaudne ehhokardiograafia (uuuringu kestus keskmiselt 90 Ehhokardio- 10 934 8 2 41 min); sh stress-ehhokardiograafia, graafia uuringu kestus 120 min. Jääb suures mahus vanasse asukohta B korpuses. Koormus- Uuringu kestus keskmiselt 60 min; 3000 2 3 73 eraldi ruum nukleaarmeditsiini- testid patsiendile (SPET uuring) EKG 8000 1,4 2 50 *prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80% Tabel 4. Pulmonoloogiliste uuringuruumide planeering B ja F korpuses Uuringuid Uuringu Arvutuslik Ruume m2 Uuring aastas* kestus (h) ruumivajadus** planeeritud Spirograafia 3600 0,50 1,3 7 14 [Tippige siia] Bronhodilataatortest 4000 0,75 2,1 Kehapletüsmograafia 150 0,30 0,03 Difusiooni-kapatsiteedi 3149 0,70 1,6 määramine Bronhide hüperreaktiivsustest 15 1,25 0,0 eukapnilise hüperventilatsiooniga FENO määramine 2700 0,25 0,5 Metakoliintest 100 1,25 0,1 Spiroergomeetria 100 1,00 0,1 KOKKU 5,7 146 *prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80% 3.4.3 ENDOSKOOPIA: BRONHOSKOOPIAKESKUS V ehitusjärgus rajatakse B korpusesse bronhoskoopiakeskus, kus toimuvad ambulatoorsete ja hospitaliseeritud haigete uuringud ja protseduurid, sealhulgas uuringud ja protseduurid üldanesteesias. Keskus paikneb kopsukliiniku palatiosakonna vahetus läheduses ning on liftisõlme kaudu hästi ühendatud ka kopsukliiniku teiste osakondadega; ühendus EMO-ga on tagatud läbi Ü korpuse liftisõlme ning 1. korruse koridoride. Bronhoskoopiliste uuriguruumide juurde kuuluvad ka ettevalmistus- ja ärkamisruum (kus on ka eraldatud õhuruumiga osa tuberkuloosihaige jaoks) ning ruumid bronhoskoopide pesuks ja hoidmiseks. Bronhoskoopiakeskuse täpne ruumiprogramm on esitatud käesoleva arengukava arhitektuursus osas (vt lisa 4b). Endoskoopiakeskus seedetrakti uuringuteks asub J korpuses ning on täpsemalt käsitletud II ehitusjärgu funktsionaalses arengukavas (2012). Tabel 5. Bronhoskoopiaruumide planeering B korpuses Protseduure Ruume Kestus (h) aastas* planeeritud** Bronhoskoopia 1150 1,00 Virtuaalnavigatsiooni- bronhoskoopia 50 4,00 EBUS 130 1,25 2 15 [Tippige siia] Bronhoskoopia üldanesteesias 50 2,50 Muud protseduurid kestusega kuni 2 h 50 1,50 Muud protseduurid kestusega kuni 4h. 50 3,00 KOKKU *prognoos aastaks 2030 **ruumihõive 80% 3.4.4 SÜNNITUSTOAD 9 sünnitustuba asub I ehitusjärgus rajatud G korpuses (täpsem info on esitatud varasemates funkts. arengukavades). 3.4.5 OPERATSIOONIPLOKID 30 operatsioonituba organiseerituna neljaks operatsiooniplokiks on rajatud erinevates ehitusjärkudes (vt tabel 6); täpsem info on esitatud varasemates arengukavades. V ehitusjärgu rajamisel on planeeritud ka B korpusesse hübriidoperatsioonituba Oluliseks aspektiks on heade liikumisteede olemasolu B- ja S korpusest nii G- kui ka C korpuse operatsiooniplokkidesse. Tabel 6. Operatsioonitoad L. Puusepa 8 kompleksis Operatsiooni Plokk Korpus -tubade arv Eriala Selgitus Ehitusjärk Üldkirurgia, ortopeedia, neurokirurgia, kardiokirurga, vaskulaarkirurgia, uroloogia, torakaalkirurgia, sünnitusabi 1 tuba erakorraliseks 1 G 14 jt keisrilõikeks I 2 J 3 Oftalmoloogia sh päevakirurgia II Üldkirurgia, ortopeedia, üldanesteesias hambaravi, näo-ja lõualuudekirurgia, 3 C 10 günekoloogia jt sh päevakirurgia III 4 C 3 Otorinolarüngoloogia sh päevakirurgia III kardiokirurga, 5 B 1 vaskulaarkirurgia Hübriidoperatsioonituba V 3.4.6 RADIOLOOGIA Radioloogilisi uuringuid ja protseduure tehakse L. Puusepa 8 erinevates korpustes, samuti Kliinikumi teistes hoonetes ning rendipindadel (vt tabel 8 ning varasemad arengukavad). V ehitusjärgu koosseisus rajatakse:  angiograafia ja elektrofüsioloogia üksus asukoht uue S korpuse 3. korrusel, läheduses ja hea ühendusega kardioloolgilise intensiivravi üksuse (korrus kõrgemal), kardiokirurgia osakonna (J 16 [Tippige siia] korpuses samal kõrguslikul tasapinnal) ja veresoontekirurgia palatiosakonnaga. Üksusesse on planeeritud ka ruumid päevaraviks ning vastavad majasisesed liikumisteed.  radioloogia osakonna asukoht uues S korpuse on 1. korrusel koos ambulatoorse vastuvõtu ruumidega, siia on planeeritud ruumid kahe KT, ühe MRT ja ühe röntgenseadme paigaldamiseks ja neid teenindavate radioloogide tööjaamade ning personali ruumidega.  nukleaarmeditsiini osakond asukoht uue S korpuse teisel korrusel, mis tagab võimalikult lühikesed majasisesed liikumisteed ambulatoorsetele patsientidele ning võimalikult meeldivad tingimused (sealhulgas vaade aknast) palatitesse isoleeritud hospitaliseeritud patsientidele. Muuhulgas on üksusse kavandatud ka radiofarmakonide labor koos kvaliteedi kontroll-laboriga, samuti protseduuriruumid isotoopide manustamiseks patsientidele enne PET uuringu teostamist. Planeerimisel on arvestatud lühikese poolestusajaga isotoopide tootmiseks vajaliku tsüklotroni hoone rajamisega tulevikus. Täpsem info V ehitusjärgu S korpuse radioloogilise taristu ruumiprogrammist on esitatud käesoleva arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c). Viimase 20 aasta jooksul on väga selgesti täheldatav radioloogiliste uuringute ja protseduuride tohutu kasv (vt tabel 7 ja allpool) ning selle võimaliku jätkumisega arvestab ka V ehitusjärgu planeering (ehituskonstruktsioonid võimaldavad kujundada suhteliselt lihtsasti ja odavalt teatud osa ambulatoorse vastuvõttudega hõivatud pinda radioloogiliste uuringute jaoks). 17 [Tippige siia] Tabel 7. Radioloogiliste uuringute ja protseduuride dünaamika. Radioloogiaseadmed V ehitusjärgu valmimisel Seadmeid mujal Uuringud Uuringud Uuringud uus Puusepa Räni- SEADMEID Protseduuri tüüp 2010 2023 2030 A B G C M S 1A Kvartal rahnu Mammobuss KOKKU Röntgenuuringute arv kokku 135 506 141 026 147 026 neist läbivalgustusega 1804 918 918 1 1 röntgenaparatuur 2 neist läbivalgustusega ja skeleti koonuskimpkompuutertomograafia 0 397 500 1 ja röntgen 1 Orotpantomograaf 1 1 neist stomatoloogiline 0 1387 5000 1 1 koonuskimpkompuutertomograafia 1 3 Röntgenaparaadid 2 1 2 5 11 Mammograafia kokku 27 555 38 955 46 746 2 1 1 1 5 Menetlusradioloogia Angiograafia protseduure 3660 5000 neist kardioangiograafia 2000 2500 4 neist perif veresooned jms 850 1200 2 Angiograafe 2 4 6 18 [Tippige siia] Seadmeid mujal Uuringud Uuringud Uuringud uus Puusepa Räni- SEADMEID Protseduuri tüüp 2010 2023 2030 A B G C M S 1A Kvartal rahnu Mammobuss KOKKU Kompuutertomograaf kokku 19 200 27 300 36 000 2 3 2 1 8 neist südame KT uuringuid 339 2049 3000 1 neist menetlusradioloogia 30 85 250 2 patsiente neist kopsuskriiningu patsiente 0 3330 5000 1 Magnetresonantstomograafia 9948 23 969 28 800 4 1 1 1 7 neist südameuuringuid MRTs 41 422 844 Ultrahelidiagnostilised uuringud 87 401 87 501 91 000 3 1 6 2 2 1 1 1 17 PET KT 95 1100 2000 2 2 SPEKT KT 1099 1097 1097 1 1 19 3.4.6.1 RÖNTGEN, KT, MRT Röntgenuuringutes on muutused võrreldes 2010 aastaga olnud suhteliselt tagasihoidlikud (135 000 vs 141 000, ehk siis ligikaudu 5% kasv võrreldes aastaga 2010). Seoses kopsukliiniku ambulatoorse osa ja eriti tuberkuloosihaigete vastuvõttude üle kolimisega F korpusesse on aga mõistlik planeerida siia südame ja rindkereorganite ambulatoorset vastuvõttu teenindav eraldi seade. Mammogaafiat uude S korpusesse laiendada plaanis ei ole (lisaks kahele seadmele G korpuses avati 2021. aastal uuringuruum Kvartali keskuses ning 2024 aastal ka Lõunakeskuse Ränirahnu üksuses; lisaks on veel mammograafiabussi teenus). Kompuutertomograafia (KT): võrreldes 2010. aastaga on uuringute arv kasvanud 2,6 korda, kuid seadmete arv on jäänud samaks. Seega on kõige suurem puudus just KT seadmete ressursist ja juba praegu peaks töötama 3 asemel vähemalt 5 seadet. Arvestades uuringute arvu dünaamikat (19 200 vs 27 286 aastatel 2010 ja 2023) prognoosime kasvu vähemalt 33 000 uuringuni aastas:  südameuuringud: 2010 tehti Kliinikumis 339 KT südameuuringut vs 2049 uuringut aastal 2023 (so kuuekordne kasv), kuid uuringutest tuntakse endiselt puudust. Planeeritud on südame KT- uuringute kasv vähemalt 2500-3000 uuringuni. Arvestades püsivat kasvavat nõudlust ja südameuuringute pikka kestvust (tavapärase 20 minuti asemel kulub südameuuringuks 1 tund), täidavad 2500-3000 südame KT-uuringut edaspidi ühe KT seadme uues S korpuses.  Kopsuskriining: planeeritava kopsuskriiningu põhiline takistus on skriininguks sobivate seadmete vähesus Eestis. Ainuüksi Tartus ja Tartu maakonnas on vaja teha ligikaudu 5000 kopsuskriiningu uuringut, selleks sobilikke seadmeid on Lõuna-Eestis ainult kaks. Sarnaselt mammoskriininguga soovivad aga osad uuritavad tulla uuringule maakonna asemel just Kliinikumi, seega skriiningute arv võib olla suurem. Lisaks on vaja teha kopsude muid KT-uuringuid nii ambulatoorsetele kui statsionaarsetele patsientidele. Seega täidavad kopsuskriining ja muud rindkereuuringud (6000- 8000 uuringut) kogu teise KT seadme S korpuses. G korpuse on praegusele kolmele seadmele lisandus ka 2024 aastal üks KT Lõunakeskuse Ränirahnu üksuses, kuna:  EMO-s on KT-patsientide arv tõusnud 13 513-ni aastas ning seoses EMO-patsientide ja muude erakorraliste uuringute kasvuga, on seade äärmiselt ülekoormatud (tavapärane uuringute arv on 6000-8000 uuringut KT seadmele aastas).  Kasvab KT kontrolli all teostatavate menetlusradioloogiliste uuringute maht: viimase aasta jooksul on Kliinikumis juurutatud nii mikrolaineablatsioon kui krüoteraapilised kasvajate raviprotseduurid KT kontrolli all. Sellisteks protseduurideks kulub väga pikk aeg (ühele patsiendile võib kuluda koos ettevalmistusega kuni 4 tundi seadme aega), kuid sageli need asendavad kirurgilist protseduuri ja on vähem invasiivsed. 2030. Seetõttu prognoosime, et aastaks 2030 võtavad menetlusradioloogilised ravi- ja diagnostilised protseduurid ligikaudu 50% ühe KT seadme ajast. [Tippige siia] Seetõttu on planeeritud B korpuse teisele korrusele menetlusradioloogia keskus koos kahe kompuutertomograafiga.  Uuringute arv kasvab seoses vähiuuringutega seoses vähipatsientide arvu üldise kasvu ja vähi kordusuuringute arvu kasvuga vähihaigete parema elulemuse tõttu. Vähiuuringuid saab teostada 1,5 seadme töömahu ulatuses G korpuses ja alates 2024. aastast ka Ränirahnus, kokku seega 2,5 seadet vähiuuringuteks. Selline seadmete hulk on minimaalselt vajalik vähihaigete teenindamiseks, sest hetkel on järjekorrad liiga pikad ning erakorralisi uuringud oleme sunnitud teostama EMO niigi ülekoormatud seadmel. Magnetresonantstomograafia (MRT): uude S korpusesse planeeritud seadmega hakatakse tegema peamiselt südame MRT-uuringuid – NB! uuringute arv 2010 vs 2023 on vastavalt 41 ja 422, kuid vajadus on ikkagi oluliselt suurem: 2030. aastaks prognoosime südameuuringute kahekordistumist (uuringuid vajavad nii südameriketega lapsed kui täiskasvanud, seejuures on täiskasvanud patsientide ooteajad praegu selgesti liiga pikad; ka muude südameuuringute mitme-kuulised ooteajad on kardioloogide seisukohalt lubamatult pikad), st ligikaudu 850 – 1000 uuringut aastas. Arvestades südameuuringute pikka kestvust kuni 2 tundi, täidab see 80% ühe MRT seadme tööajast (lisaks südame ja kopsuhaigetel muud uuringud). Samuti kasvab MRT-uuringute arv vähihaigetel (näiteks prostata MRT-skriining). 3.4.6.2 NUKLEAARMEDITSIIN 2023. aastal teostati 1100 PET KT uuringut, mis koormavad praegu ühe seadme. 2030. aastaks prognoosimine uuringute arvu kasvu vähemalt 1800–2000-ni, seega on vaja kindlasti kahte seadet. Kasvavad näidustused uuringuteks vähipatsientidele – lisaks kopsuvähile melanoomile, ka rinnavähk, lümfoom, günekoloogilised kasvajad jm (oodata on uusi spetsiifilisi antikeha uuringutel põhinevaid metoodikaid, eeskätt günekoloogiliste kasvajate osas). SPEKT KT uuringute arv püsib endisel tasemel, kuna näidustused on endised (luustiku stsintigraafia, südame perfusiooniuuring, neerude dünaamiline uuring) Täpsem info nukleaarmedistiiniosakonna ruumiprograamist ja planeeringust on esitatud käesoleva arengukava arhitektuurses osas (vt lisad 3b ja 3c). 3.4.6.3 ANGIOGRAAFIA JA ELEKTROFÜSIOLOOGIA Info uuringuruumide planeeringust on esitatud tabelis 8 (täpsem info ruumiprogrammist vt lisad 3b ja 3c). 21 [Tippige siia] Tabel 8. Planeeritud angiograafiaseadmed Protseduure Funktsioon Seade aastas* Selgitus neist 800–900 diagnostilised. Koronaarangioplastikaid (PKI) 950– Kardioloogiline Angiograaf 2000 1100, neist 550-600 päevaravina. 30– angiograafia 40 laste uuringut, neist 20 interventsioonid. Vähem-invasiivsed protseduurid Perifeerne versoontekirurgias, neurokirurgia, Angiograaf 1850 onkoloogiasmeetodid angiograafia („päevainterventsioonid“). Lisanduvad uued rö-invasiivsed protseduurid (KT/AG juhitud ablatsioonid, emboliseerimised (TACE, RACE) kemoteraapia Perf angiograafia (onkoloogilised patsiendid). Lisaks Angiograaf + KT 100-150 (reserv) + KT prostata (PAE), aneurüsmid, malformatsioonid, mitte- onkoloogilised. KT kasutamine tavakompuuteruuringteks pt biopsiad, dreneerimised, Keerukad kompleksprotseduurid (TAVI, TMVI, TEVAR, EVAR, TEER jne), lisaks lahtine operatsioon + Hübriidtuba Angiograaf 200-300 interventsioon. Lisaks kasutus kardioloogilise angiograafina ja erakorraliste protseduuride angiograafina. Angiograaf Rütmihäirete invasiivne diagnostika ja (üheprojektsiooniline, ablatsioonid. Elektrofüsioloogia ilma 500 subtraktsioonangiograafia võimaluseta) Kardiostimulaator 550, ICD, CRT 100 Elektrofüsioloogia Arkoskoop 650 *prognoos aastaks 2030 3.4.7 PÄEVARAVI Taristu päevaraviks on rajatud erinevates ehitusjärkudes, sealhulgas üksused järgmistel erialadel: günekoloogia ja sünnitusabi (I ehitusjärk), onkoloogia ja hematoloogia, sise-erialad, oftalmoloogia, sh silmakirurgia (II ehitusjärk), pediaatria, päevakirurga, sh otorinolarüngoloogiline päevakirurga (III ehitusjärk); täpsem kirjeldus on esitatud varasemates arengukavades. V ehitusjärgus planeeritud päevaravi põhiruumid on esitatud tabelis 9. Tabel 9. Päevaravi põhiruumid Eriala m2 Kohti Selgitus Asukoht 22 [Tippige siia] Päevadiagnostika- Ambulatoorse 8 kohta toolidel patsientide hindamine ja vastuvõtu Kardioloogia 62 (+ wc) nõustamine juures uus S korpus Angiograafia ja Angiograafia ja Kardioangiograafia 120 8 voodit (+wc) elektrofüsioloogia ep üksuses, päevaravipatsiendid uus S korpus Päevaravipalat tegelemine Palatiosakonna Pulmonoloogia 24 1 voodi (+wc) siirdamisjärgse patisendiga juures F (samaaegselt 1 patsient) korpuses 3.4.8 TAASTUSRAVI Varane taastusravi toimub aktiivraviüksuses, kuhu patsient hospitaliseeriti (ravivoodis või selle jaoks ette nähtud spetsiaalses ruumis). Nö hilisem taastusravi toimub Kliinikumi erinevates hoonetes; täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018). 3.4.9 VEREKESKUS Asub B korpuse esimesel korrusel; täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2018). Verekeskus vajab lisapinda; olemasolevaid ruume on võimalik laiendada siseõue laadimisala peale. Otstarbekas oleks need ehitustööd ühildada uue S korpuse ehitusega. 3.4.10 ÜHENDLABOR Rajati II ehitusjärgu koosseisus J korpusese (2. ja 3. korrus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2012). 3.4.11 HAIGLA-APTEEK Apteek asub J korpuse 0-korrusel, täpsem kirjeldus on esitatud II ehitusjärgu arengukavas (2012). 3.4.12 PATOLOOGIATEENISTUS Taristu rajati II ehitusjärgu koosseisus (J- ja K korpus); täpsem kirjeldus on esitatud varasemas arengukavas (2012). 3.4.13 STERILISATSIOON Erinevates ehitusjärkudes on rajatud 2 sterilisatsiooniosakonda (lisaks on eraldi väike üksus silmakliinikul), mis teenindavad kõiki haigla üksusi, kus seda teenust vajatakse. Seejuures teenindab G korpuses asuv üksus (I ehitusjärk) kõiki hooneid väljaarvatud C korpus, C korpuse üksus (III ehitusjärk) aga peamiselt C korpust. Osakondade planeering ning liikumisteed tagavad siiski ka universaalsuse. Täpsem info sterilisatsiooniosakondadest on esitatud varasemates arengukavades. V ehitusjärk sterilisatsiooniosakondade töös olulisi muudatusi ei põhjusta. 23 [Tippige siia] 3.5 STATSIONAAR L. Puusepa 8 palatiosakonnad on rajatud erinevates ehitusjärkudes (vt tabel 10). Suurem osa neist on kas heas või rahuldavas seisundis, kuid kindlasti ei vasta kaasaegsetele nõuetele just olemasoleva F korpuse palatid. Ruumi vajab juurde ka H korpuses asuv insuldikeskus. Käesolev dokument keskendub V ehitusjärgu koosseisus planeeritud palatiosakondadele, teised on käsitletud varasemates arengukavades. Hinnang statsionaarsete voodite vajadusele on esitatud tabelis 11 (eelduseks voodihõive 80%). Arvutuslikust vajadusest mõnevõrra vähem oleme seejuures planeerinud voodeid kardioloogiale (vt tabel 12). Selle „puudujäägi“ kompenseerib osaliselt sisehaiguste-profiiliga palatiüksus (kõik praegused südamekliiniku patsiendid ei vaja tegelikult kõrgeima etapi kardiolooglist ravi, nende jaoks kohased sisehaiguste-voodid töötavad meil praegu aga >90% hõivega ning neist on krooniline puudus). Nakkushaiguste osas on planeeritud teatav voodireserv (lähtudes kogemustest COVID- 19-pandeemiaga). Tabel 10. Palatiosakondade asukoht V ehitusjärgu valmimisel Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi L. Puusepa 8 Pediaatria (lastekliinik) ja M Üldpediaatria, lasteneuroloogia, lastekirurgia (kirurgiakliinik) lastekirurgia; neonatoloogia; ägedate infektsioonide osakond Lasteintensiivravi M Kõrvakliinik; näo- ja C lõualuudekirurgia Kirurgiakliinik A, H, K Üldkirurgia, uroloogia ja neerusiirdamine Veresoontekirurgia Uus S Intensiivravi G Täiskasvanud patsiendid Naistekliinik G Närvikliinik H sh insuldikeskus Südamekliinik Uus S sh kardioloogia ja kardioloogiline intensiivravi Kardiokirurgia J sh intensiivravi (südamekliinik) Hematoloogia- H, K onkoloogia kliinik Sisekliinik L Kopsukliinik A, B, F sh pulmonoloogia ja torakaalkirurgia Nakkushaigused Uus S sh respiratoorsed ja muud nakkushaigused (täiskasvanud patsiendid) 24 [Tippige siia] Kliinik/osakond/eriala Asukoht/korpus Märkusi Ortopeedia A, H Silmahaigused J Radionukliidravi Uus S (radioloogiakliinik) Mujal Psühhiaatria Raja 31 Naha- ja suguhaigused Raja 31 Taastusravi Sanatooriumi 4 Õendushooldus L. Puusepa 6 Tabel 11. Hospitaliseerimise prognoos* ja voodite vajadus V ehitusjärgus B- ja S korpustes Patsiente Keskmine Arvutuslikult Voodeid Kliinik/osakond/eriala aastas ravikestus voodeid* planeeritud Kardioloogia 3030 5,0 51,9 28 Kardioloogiline intensiivravi 1024 3,0 10,5 10 Respiratoorsed infektsioonid (sh tbc) 236 16,5 13,3 23 Nakkushaigused 740 9,0 22,8 26 KOKKU 98,5 87 *prognoos aastaks 2030 **eeldatav voodihõive 80% Palatiosakondade põhimõtteline planeering on arenenud läbi erinevate ehitusjärkude (vt tabel 12): kui esimeses ehitusjärgus on tavapalatid 1-4 kohalised ning teises 1-2 kohalised, siis kolmanda ehitusjärgu tavapalatid on kõik ühekohalised – millel on mitmeid eeliseid, seahulgas paremad võimalused nii lähedase juuresviibimiseks kui ka nosokomiaalse infektsiooni leviku tõkestamiseks (mõned ühekohalised palatid on seejuures valmidusega ka kahe patsiendi majutamiseks). Ka V ehitusjärk jätkab III ehitusjärgu põhimõtteid: tavapalatid on ka siin ühekohalised, osa neist (ligikaudu 30%) aga valmidusega kahe patsiendi majutamiseks (vt tabel 12 ja 13), et tagada voodireserv hädaolukordadeks. Erinevalt varasematest ehitusjärkudest on ka II astme intensiivravivoodid uues S korpuses planeeritud ühekohaliste boksidena (ja põhimõtteliselt samasugust lahendust on kasutatud ka III astme intensiivravi jaoks). Hoone korruselisust silmas pidades on üksused paigutatud funktsionaalsete plokkidena (vt tabel 13): III astme (kardioloogilise) intensiivraviosakonna asukoht on 4. korrus, mis on võimalikult lähedal 3. korrusel paiknevale angiograafiaüksusele, mis omakorda asub samal kõrgusel olemasoleva kardiokirurgia osakonnaga. Pulmonoloogia voodid asuvad erinevatel korrustel B ja F korpustes, kuid 25 [Tippige siia] on omavahel hästi ühendatud. Kardioloogia voodid asuvad ühel korrusel. Palatiosakondade planeering on universaalne ning võimaldab ka ühise voodifondi rakendamist. 26 voodiga nakkusplokk asub S korpuse viimasel korrusel ning 23 voodikohaga respiratoorsete nakkushaigete plokk B korpuse viimasel korrusel. Nii on see otstarbekas nende plokkide tehnosüsteemide eripära tõttu (ventilatsioonitorud võtavad seetõttu kogu hoonest vähem ruumi). Täpsem info statsionaarsete osakondade ruumiprogrammist on esitatud käesoleva arengukava lisades 3b ja 3c. Tabel 12. Palatiosakondade põhimõtteline planeering L. Puusepa 8 erinevates ehitusjärkudes Ehitusjärk Tavapalat Intensiiv II Intensiiv III Mitmekohalised palatid Mitmekohalised palatid (6-8 I 1-4 voodiga palatid (tavaliselt 6 voodit) voodit), lisaks isolaatorid Mitmekohalised palatid (tavaliselt 6 voodit);nakkusosakonnas Mitmekohalised palatid (3-5 II 1-2 voodiga palatid 1 voodiga boksid voodit), lisaks isolaatorid Ühekohalised palatid Ühekohalised palatid (osa neist kahe (neonatoloogilised patsiendi Mitmekohalised palatid kaksikute-valmidusega); III valmidusega) (3-6 voodit) lisaks isolaatorid Mitmekohalised palatid IV 1-2 voodiga palatid (tavaliselt 6 voodit) 1-2 voodiga boksid, lisaks V 1-2 voodiga palatid Ühe voodiga boksid isolaatorid Tabel 13. B ja Uus S: ravivoodid statsionaarsetes osakondades Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodikohti 4 Intensiivravi III aste 9 4 Isolaator (int III) 2 Kardioloogia intensiivravi, S 11 5 2-kohaline tavapalat 28 Intensiivravi II aste (1 5 voodiga boksid) 9 5 Isolaator 1 Kardioloogia, S 38 6 1-kohaline tavapalat 9 Nakkushaigused, S 6 2-kohaline tavapalat 4 26 [Tippige siia] Üksus Korrus Palati/ravivoodi tüüp Voodikohti Intensiivravi II aste (1 6 voodiga boksid) 6 6 Isolaator 7 26 7 1-kohaline tavapalat 8 1-kohaline tavapalat 2 7 voodi valmidusega 2 Intensiivravi II aste (1 7 voodiga boksid) 6 7 Isolaator 5 Pulmonoloogia, B 21 KOKKU 75 Kliinikute/osakondade administratsiooniruumid asuvad vastavate üksuste läheduses; täpsem info vt lisad 3b ja 3c. 3.6 HALDUS Kliinikumi juhatuse ja juhtkonna tööruumid asuvad L. Puusepa 2 hoones ja hajali ka teistes hoonetes (sh L. Puusepa 8 erinevas korpused). Meditsiiniliste üksuste (kliinikute/osakondade) juhtide ruumid asuvad vastavate üksuste läheduses ; täpsem info V ehitusjärgust on esitatud lisades 3b ja 3c. 3.7 ÜLD- JA PERSONALIRUUMID ÜLDKASUTATAVAD RUUMID Siia ruumigruppi on arvestatud vestibüül, külastajate garderoob ja WC ja registratuur, turvateenistus ja tehniliste kommunikatsioonide signalisatsioonikeskus jms (täpsem info vt lisad 3b ja 3c). PERSONALI TOITLUSTAMISE RUUMID L. Puusepa 8 personalisöökla (sh sööklapersonali, nõudepesemise ja toidujaotamise ruumid) rekonstrueeriti ja laiendati koos A korpuse 5. ja 6. korrusega (2019–2021); söögisaalis on 154 kohta. Toit valmistatakse haigla köögiplokis. PERSONALI RIIETUSRUUMID 27 [Tippige siia] Personali ja üliõpilaste riietusruumid asuvad korpuste keldrikorrustel (spetsiaalsete riietusruumide (näiteks operatsiooniplokkide personali rõivistud jms) asukoht ja planeering sõltub vastavate üksuste spetsiifikast). V ehitusjärguga lisandub S korpuses 380 kohta, lisaks spetsiaalsed riietusruumid (täpsem info vt lisad 3b ja 3c; muude korpuste info on esitatud varasemates arengukavades). PATSIENTIDE RIIDEHOID Patsiendi riideid hoitakse reeglina patsiendi juures patsiendi personaalses riidekapis palatis (intensiivravipatsientide jaoks on üksuste juures vastavad riidehoiuruumid); seoses V ehitusjärguga lõpetab töö patsientide tsentraalne riidehoid. 3.8 ABITEENISTUSED JA VARUSTUS TOITLUSTUSTEENISTUS Köögi tehnoloogia on uuendatud. Toidu käitlemine ja selleks vajalike ruumide planeerimine toimub toiduseaduse ja selle rakendusaktide alusel. Toidujaotus palatiosakondadesse toimub termoskärudega, toit jaotatuna kandikutele. Palatikorpustes on toidukärude parkimise koht, kasutatud kandikud kogutakse ja toimetatakse tagasi kesk-kööki pesemiseks. MEDITSIINITEHNIKA TEENISTUS Teenistuse ülesanneteks on meditsiiniseadmete haldamine (hooldus, remont, ohutus- ja kvaliteedikontroll, inventuur), meditsiinitehnoloogiliste rakenduste arendus ning kasutajate toetus ja koolitus. Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8 kompleksi erinevates korpuses; (V ehitusjärk tähendab meditsiinitehnika teenistusele olulist keeruliste seadmete ja töömahu lisandumist). TEHNIKATEENISTUS Tehnikateenistus tegeleb hoonete (sh tehnosüsteemide) jooksva korrashoiu, remondi ja hoolduse ning arendamisega (sh väiksema-mahulised ehitustööd). Tööruumid paiknevad L. Puusepa 8 kompleksi erinevates korpuses (V ehitusjärk tähendab tehnikateenistusele olulist taristu ja töömahu lisandumist). KESKKONNA- JA PUHASTUSE OSAKOND Jäätmete ja musta pesu logistikas toob V ehitusjärk kaasa mõningad olulised muudatused seoses 0 korrusele planeeritud musta pesu ja jäätmete sorteerimise automatiseeritud jäätmekeskusega Prügi ja musta pesu liikumiseks rajatakse uude S korpusesse vertikaalne torusüsteem. Igal korrusel on jäätmeruumis või selle koridoripoolses seinas luugid musta pesu ja prügikottide jaoks. Must pesu ja jäätmed kogutakse osakondades vastavalt pesukottidesse/prügikottidesse ja transporditakse 28 [Tippige siia] spetsiaalse sorteeriva torusüsteemiga musta pesu lindile või prügi puhul prügikonteinerisse automaatselt. Täpsem info osakonna ruumide planeeringust ja logistikast on esitatud lisades 3a, 3b ja 3c. Igal koristajal on koristuskäru, mille panekuks on osakondades ja üksustes ruumid. Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskuses. Koristustarbed pestakse ja desinfitseeritakse pesemismasinas. Voodite, mittepestava voodivarustuse ning haiglasisese transpordikärude töötlemine toimub II ehitusjärgus rajatud desinfektsiooniüksuses J korpuse -1. korrusel (72 m2). MAJANDUSOSAKOND Majanduslaod on planeeritud uue S korpuse 0. korrusele. Täpsem info logistikast ja ruumide planeeringust on esitatud lisades 3a, 3b ja 3c. Taustainfona on oluline, et oluline osa kaupade ladustamisest toimub väljaspool Kliinikumi asuvas logistikakeskuses (1943 m2). PNEUMOTRANSPORT Ühtne pneumotransportsüsteem toimib oluliste meditsiiniliste üksuste vahel ning seda laiendatakse ka uude S korpusesse. II ehitusjärgus rajati torupostiühendus labori (J korpus), EMO (G1 korpus), operatsiooniploki (G1 korpus), intensiivraviosakondade (G1- ja J korpus) ning hematoloogia- onkoloogia ja sisekliiniku ambulatoorse vastuvõtu vahel; G1-kopruse operatsiooniplokiga ühendati ka patoloogiateenistuse labor (K korpuse 9. korrus). Kolmandas ehitusjärgus ühendati pneumotranspordisüsteemiga ka C- ja M korpused (operatsiooniplokid, EMO, intensiivravi), naistekliinik ning vereskeskus. Planeeritud on V ehitusetapis täiendatakse pneumotranspordisüsteemi uue haruga (jaamad angiograafiaüksuses, III astme intensiivraviosakonnas ning nakkusüksuses). 3.9 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS Ruumide vajadus on otseselt seotud Kliinikumi kui Eesti ainsa ülikoolihaigla rolliga (täpsem info vt lisad 3b ja 3c). Patsiendikoolitusega seotud ruumid asuvad E korpuse 1. korrusel (hea ligipääsuga ambulatoorsetele patsientidele ja külastajateke). Info teiste korpuste ja hoonete kohta on esitatud varasemas funktsionaalses arengukavas (2018). S-korpusesse ei planeerita täiendavaid teadus- ja õpperuume, vaid olemasolev ruumiressurss võetakse tihedamalt ja efektiivsemalt kasutusse. Praegused ruumid on kliinikute eraldiseisvas 29 [Tippige siia] halduses, mis ei taga piisavat kasutusintensiivsust. Ruumide kasutusmäära optimeerimiseks viiakse need ühtse juhtimise ja ristkasutuse alla ning broneerimine hakkab toimuma keskse digilahenduse kaudu. Täiendavate õpperuumide vajaduse tekkimisel saab neid rajada olemasolevasse F- korpusesse. 3.10 MUU Teenused väljapoole (laboriteenus). Teenused väljastpoolt (koristamine, pesupesemine). 3.11 TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS Seoses V ehitusjärguga ei muutu oluliselt personalivajadus kopsukliinikus. Südamekliiniku personalivajadust mõjutavad uue korpuse valmimisest rohkem üldised trendid tervishoius – arstide arvu olulist suurenemist ei ole ette näha, õdede ja tugitöötajate arv peaks oluliselt suurenema, kui tervishoiukõrgkoolid suudavad piisaval arvul õendusspetsialiste ette valmistada (neid muutusi ei mõjuta uue ravikorpuse valmimine):  ambulatoorses osakonnas võtavad tulevikus vastu valdavalt arstid, kes töötavad samal ajal ka statsionaaris. Nende arvu olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud ametikohtadega ei ole ette näha. Patsiendisõbralike haiglaväliste teenuste lisandudes ja õdede iseseisva vastuvõtu sagenedes on ette näha õdede arvu suurenemist ligikaudu 50%;  kardioloogia statsionaarne osakond ühendab senised 1. ja 2. kardioloogia osakonnad ning koosseisus on ette näha vajadust 5 uue õe ametikoha järele seoses 2. astme intensiivravi kohtade arvu peaaegu kahekordistumisega;  kardiointensiivravi osakonna koosseisus ei ole ette näha olulist muutust võrreldes praegu kinnitatud ametikohtadega;  rütmihäirete osakonna õdede koosseis kasvab lähiaastail orgaaniliselt (3-4 õde ametikohta) seoses rütmihäirete invasiivse ravi mahu kasvu ja õdede iseseisva töö rolli suurenemisega südamerütmurite/kodade virvendusarütmiaga patsientide ambulatoorses käsitluses, seda ei mõjuta uue korpuse valmimine;  invasiivkardioloogilise töö kvalitatiivne muutus ja mahu suurenemine koos tööajaregulatsioonide muutustega eeldab, et angiograafia osakonnas tegeleb interventsionaalkardioloogiaga vähemalt 5 invasiivkardioloogi, 10 invasiivkardioloogia õde ning 3-4 hooldajat. Seoses uuringute ja protseduuride arvu olulise suurenemisega prognoosime nukleaarmeditsiini osakonnas personalivajaduse suurenemist praeguselt 11-lt ametikohalt 21-ni. Angiograafiaüksuses 30 [Tippige siia] prognoosime personalivajaduse suurenemist ligikaudu kahekordseks võrreldes praegusega; Maarjamõisa radioloogiaosakonnas suurenemist ligikaudu 10%. Arvestades kogu Kliinikumi töötajate arvu, on personalivajaduse kasv seoses V ehitusjärguga siiski väga vähene (alla 2%; vt tabelid 14 ja 15). Tabel 14. Kliinikumi töötajad 2025 Ametiliik Täidetud ametikohti Füüsilisi isikuid Arst 680,98 882 Arst-resident 216,00 222 Õenduspersonal 1703,78 2020 Hoolduspersonal 798,50 924 Tugipersonal 1046,25 1138 4445,51 5186 Tabel 15. Personalivajaduse prognoos V ehitusjärguga otseselt seotud üksustes Täidetud ametikohti Täidetud Osakond/kliinik 2025 ametikohti 2030 Südamekliinik 249,38 287,5 Kopsukliinik 88,25 101,75 Nakkushaigused (sisekliinik) 42 48,5 Angiograafia 19,8 39,6 Nukleaarmeditsiin 10 21,0 Maarjamõisa radioloogiaosakond 163 218,6 KOKKU 613,43 759,95 Võrreldes varasema prognoosiga on ametikohtade vajadus südamekliinikus, sisekliinikus ja angiograafias jäänud sarnaseks. Kopsukliinikus on ametikohtade vajadus kasvanud respiratoorsete infektsioonhaiguste sageduse kasvu ning intensiivravi ja bronhoskoopia teenuste mahu suurenemise tõttu. Radioloogia ja Nukleaarmeditsiini osakondades on täheldatav märkimisväärne kasv, mis tuleneb diagnostikamahtude kasvavast vajadusest. 3.12 PINDALADE TABEL Tabelites on esitatud kokkuvõtlik info V ehitusjärgu pindadest (detailsem info vt lisa 3c, 4b). Tabel 15. Uue S korpuse suletud netopind Korrus Suletud neto (m2) 0 1881 1 1492 2 1389 3 1394 31 [Tippige siia] 4 1305 5 1292 6 1208 7 525 KOKKU 10 486 Tabel 16. S korpuse osakondade pinnad Osakond Suletud neto (m2) Angiograafia 905 Südamekliiniku III astme intensiivravi 888 Nukleaarmeditsiin 870 Südamekliiniku palatiosakond 866 Nakkushaiguste palatiosakond 798 Radioloogia 492 Kardioloogia amb vastuvõtud 268 Koridorid, lüüsid 2658 Tehnika 1782 Liftid ja trepikojad 499 Majandus- ja riietusruumid 462 KOKKU 10 486 Tabel 17. B korpuse suletud netopind Korrus Suletud neto (m2) 2 1412 3 1536 4 1560 KOKKU 4508 Tabel 18. B korpuse osakondade pinnad Osakond Suletud neto (m2) Kopsukliiniku tuberkuloosiosakond 943 Menetlusradioloogia 788 Tehnikateenistus 378 Südamekliiniku personaliruumid 252 Bronhoskoopiakeskus 206 Tehnika 1044 Koridorid, lüüsid 845 Liftid ja trepikojad 53 KOKKU 4508 32 [Tippige siia] 3.13 HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS V ehitusjärgu uue S korpuse ehitustööde maksumus ilma lahtise mööbli ja seadmeteta on ligikaudu 27 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, netopinna ruutmeetri keskmise maksumuse hindamisel on arvesse võetud eskiisprojekteerimise käigus koostatud taotluseelarvet. V ehitusjärgu B korpuse ehitustööde maksumus ilma mööbli ja seadmeteta on ligikaudu 13,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. F korpuse ehitustööde maksumus sõltub valitud variandist, hetkel arvestatakse alternatiiviga II, maksumusega 10,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kogumaksumus 51,3 miljonit eurot käibemaksuta ehk 63,6 miljonit eurot käibemaksuga. Netopinna ruutmeetri keskmise maksumuse hindamisel on arvesse võetud sarnaste hoonete ehitus- ja lammutusmaksumusi ja viimase aasta trendi. Seejuures sõltub ehitusmaksumus mitmetest asjaoludest, sealhulgas ehitustööde riigihanke läbiviimise ajast ning maailma poliitilisest olukorrast. Lisaks ehituse maksumusele arvestame uue meditsiinitehnoloogia soetamiseks 15 miljonit eurot. Tabel 19. Hinnanguline maksumus Hoone Suletud Neto m2 eeldatav Ehitus Ehitus kokku, netopind (m2) maksumus (eur) kokku (M€) käibemaksuga (M€) S-korpus 10 486,4 2575 27 33,5 B-korpus 4500 3000 13,5 16,7 F rekonstrueerimine, 6977 953,71 6,7 8,3 alternatiiv I F rekonstrueerimine, 6977 1548,32 10,8 13,4 alternatiiv II F uus hoone, 6977 2721,45 19 23,6 alternatiiv III Koostajad: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja ONE Architects OY Eesti filiaal 33