Saatja: "Üllar Lanno" <
[email protected]>
Saaja: "Nikita Panjuškin - SOM" <
[email protected]>, "Taavet Reimers - TA" <
[email protected]>
Teema: [DKIM katki] SA Narva Haigla ettepanek kiirabiteenuse mahtude ja brigaadide struktuuri kohta 2026 a avalikul konkursil Narvas ja Narva-Jõesuu piirkonnas.
Kuupäev: 2026-09-09 20:16
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on
saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud.
Rohkem infot: KKK | teenusveeb -> E-post ja kalender.
Lp. Nikita Panjuškin ja Taavet Reimers
SA Narva Haigla ettepanek kiirabiteenuse mahtude ja brigaadide struktuuri
kohta 2026 a avalikul konkursil Narvas ja Narva-Jõesuu piirkonnas.
SA Narva Haigla on tutvunud Terviseameti ja Tervisekassa uue kiirabi
rahastamise lepingute konkursi raames plaanitavate muudatustega. Lähtudes
Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna geograafilistest, demograafilistest,
logistilistest ja kriitilistest geopoliitilistest eripäradest, esitame
kiirabipidajana Tervisekassale ettepaneku säilitada uuel lepinguperioodil
( alates 01.01.2028) piirkonnas ööpäevaringselt vähemalt viis 3-liikmelist
õebrigaadi: 4 brigaadi Narva linnas ja 1 brigaad Narva-Jõesuus.
Hetkel esitatud ja kavandatav kiirabiressursi vähendamine või brigaadide
struktuuri optimeerimine ohustab otseselt teenuse kättesaadavust ja
patsientide turvalisust järgmistel põhjendatud asjaoludel:
1. Piirilinna spetsiifika, 2025. aasta statistika ning humanitaarmõju
kiirabiteenuse osutajale
Narva on Euroopa Liidu ja NATO välispiiril asuv strateegiline sõlmpunkt.
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametliku statistika kohaselt ületas
2025. aasta esimesel poolaastal vaatamata transpordipiirangutele maapiiri
ainuüksi Narva suunal ligikaudu 512 000 inimest. Kuna Venemaa
Föderatsiooni otsusel suleti piiripunkt sõidukitele, on kogu see maht
suunatud ümber jalgsi piiriületajatele, tekitades püsivalt sadadest
inimestest koosnevaid ootejärjekordi. Sellest suuremast inimeste
kogunemisest tekiv ad täiendavad riskid:
* Kõrgendatud terviseriskid piiriületamise ootealadel: Pikad ooteajad
vabas õhus ja ilmastikutingimustele avatud (suve l +30 C, talvel -25 C)
piiritsoonis (Peetri plats, terminalid, ootealad) on toonud kaasa
olukordi, kus kiirabi kaasatakse regulaarselt otse piiripunkti, et anda
erakorralist abi kurnatud, ägeda terviserikkega, traumadega või
krooniliste haiguste ägenemisega piiriületajatele (sh eakad, lapsed ja
kroonilised haiged). Need inimesed ei kajastu Narva elanikeregistris, kuid
moodustavad olulise osa kiirabi reaalsest töökoormusest.
* Tulevikuprognoos ja transpordi taasavamine: Konkursi toimeajale jääv
st. plaanitav piiriühenduse võimalik avamine sõidukite transiidiks tõstab
hüppeliselt nii sõiduautode kui ka rahvusvaheliste reisibusside kaudu
liikluskoormust veelgi. See toob kaasa raskete liiklusõnnetuste ja
logistiliste kriiside riski kasvu, mis nõuab kiirabilt püsivat 24/7
valmisolekut ja täielikku ressursihoidu.
2. Erakordselt kõrge töökoormus ja spetsiifiline ehitiste elamukooslus
Narva piirkonna väljakutsete sagedus (0,25–0,28 kutset elaniku kohta
aastas) ületab märgatavalt Eesti keskmist. Kuna Narvas on suur osakaal
kõrgkorruselistel ja liftita või kitsaste liftiavadega nõukogudeaegsetel
elumajadel, on patsientide hospitaliseerimine ja transport füüsiliselt
raskendatud. Transport toimub kanderaamiga ja tihti ülekaalulistele
patsientidele. See tingib vajaduse kaasata regulaarselt päästeteenistust
ning pikendab märgatavalt kiirabibrigaadi väljakutse koguaega. Kui
Päästeamet keeldub, siis tuleb sündmusele appi kutsuda veel teine
kiirabibrigaad.
3. Pikad transpordiveod kõrgema etapi haiglatesse
Kuna Narva Haigla on üldhaigla, on kriitilises seisundis patsientide
igapäevane transport Tartu ja Tallinna kõrgema etapi haiglatesse (vahemaad
üle 200 km) Narva kiirabi jaoks vältimatu, st. igapäevane kohustus. Üks
selline transpordireis viib brigaadi piirkonnast eemale 4–6 tunniks,
tekitades linnas koheselt kriitilise kiirabiressursi defitsiidiga
olukorra.
4. Statsionaarse psühhiaatrilise abi puudumine regioonis alates 2025.
aastast
Alates 2025. aastast puudub Ida-Virumaal kohapealne erakorralise ja
statsionaarse psühhiaatrilise abi võimekus. Kõik psühhiaatrilist
kriitilist abi vajavad patsiendid tuleb transportida teiste piirkondade
spetsialiseeritud haiglatesse (Tartus ja Tallinnas), mis pikendab
kiirabibrigaadide hõivatust ja transpordiaegu nagu punkt 3.
5. Arstliku toetuse puudumine ja vajadus 3-liikmeliste brigaadide järele
Arsti toetusbrigaadi (ATB) või arstibrigaadi moodustamine Ida-Virumaal on
praeguse kvalifitseeritud tervishoiutöötajate puuduse tõttu tehniliselt ja
logistiliselt võimatu. Kuni piirkonnas puudub reaalne arstlik
kiirreageerimistugi, peab õebrigaadide autonoomne võimekus ja mehitus
olema maksimaalne. Teatud leevenduse annab 01.11.2026 koos IVKH
töötajatega taasavatav arstlik (anestesioloogi, erakorralise med.õe ja
EMT-ga) täiendav brigaad, millega saab teostada mobiilse intensiivravi
brigaadi tasemel teenust. Samas on piirkonnas teenusele jäävate brigaadide
koosseisusid vaja tõhustada ülaltoodud põhjuste tõttu.
Samuti arvestades rasket transpordilogistikat kõrghoonetes, spetsiifilist
koormust piiritsoonis, vajadust teha elustamiskontekstis kliinilisi
otsuseid ilma kohapealse arstliku toeta ning pikki ümberpaigutamissõite,
on 3-liikmeline brigaadi koosseis (kaks meditsiinitöötajat ja
tehnik-autojuht) möödapääsmatu vajadus patsiendiohutuse tagamiseks.
KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD
Palume Terviseametil ja Tervisekassal uue avaliku konkursi tingimuste,
riskianalüüside ja eelarve planeerimisel kinnitada Narva ja Narva-Jõesuu
teeninduspiirkonnale järgmine minimaalne brigaadide struktuur:
1. Narva linn: Säilitada 4 õebrigaadi ööpäevaringselt (7/24), tagades
kõigi brigaadide püsiv 3-liikmeline koosseis, et katta nii linnaelanike
kui ka piiripunkti transiidi ja ootealade reaalsed vajadused.
2. Narva-Jõesuu linn: Tagada 1 ööpäevaringne (7/24) 3-liikmeline
õebrigaad, mis katab piirkonna turismihooaja koormust.
3. Säilitada nimetatud maht vähemalt seniks, kuni regioonis luuakse
toimiv arstliku toetuse süsteem, taastub statsionaarne psühhiaatrilise abi
võimekus ning selguvad piiri täieliku taasavamise reaalsed mõjud
transpordistatistikale ja turvalisusele.
Oleme valmis osalema täiendavatel läbirääkimistel ja esitama vajadusel
detailsemat analüüsi väljakutsete struktuuri kohta.