Teie 24.08.2026 nr 1.2-2/73-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 09.09.2026 nr ERF3/6348-2
Vastus Sotsiaalkaitseministri määrusele
Toetame eelnõu eesmärki vähendada ebaproportsionaalset halduskoormust ja viia taristu
kestvusnõue kooskõlla Euroopa Liidu viieaastase nõudega. Samas vajavad
eesmärgipärase kasutamise mõiste, viieaastasest perioodist erandi tegemise kord ning
kolmekuulise etteteatamise nõude rakendumine täpsustamist, et vältida
teenuseosutajatele ja inimestele ebaselgust ning põhjendamatuid üleminekuriske.
1. Eesmärgipärase kasutamise mõiste ajutiste asenduskohtade puhul
Küsimus
Kas erihoolekande taristu eesmärgipäraseks kasutamiseks loetakse olukord, kus toetuse
abil soetatud või kohandatud korterit kasutatakse vajaduspõhiselt ajutiste
asenduskohtadena klientidele, kes vajavad teatud perioodil eraldatust, kuid muul ajal võib
korter olla ajutiselt tühi või kasutuses teenuse osutamist toetavaks tegevuseks, näiteks
töötajate koolitamiseks?
Põhjendus
Eelnõu seob eesmärgipärase kasutamise taotluse rahuldamise otsusega, kuid ei ava, kui
pidev peab olema klientide majutamine ega millised kõrval- või ajutised kasutusviisid on
lubatud. Erihoolekandeteenuse tegelik vajadus võib olla muutuv ning ajutine vaba periood
ei tähenda tingimata, et taristu oleks teenuse eesmärgist kõrvale kaldunud.
Ettepanek
Palume lisada seletuskirja näitlik, kuid mitte ammendav selgitus, et eesmärgipärast
kasutamist hinnatakse taristu põhifunktsiooni, valmisoleku ja tegeliku seose järgi
erihoolekandeteenuse osutamisega. Ajutine tühjana seismine või teenuse osutamist
toetav kõrvalkasutus ei peaks automaatselt tähendama nõude rikkumist, kui korter säilib
teenuse vajadusteks ja kõrvalkasutus ei takista selle kasutuselevõttu klientide jaoks.
Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused
KMKR nr EE100077315
[email protected] Merimetsa tee 1
www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn
Soovituslik seletuskirja täiendus: „Taristu eesmärgipärase kasutamise nõue ei eelda
tingimata katkematut täituvust. Eesmärgipäraseks võib lugeda ka taristu vajaduspõhist
kasutamist ajutiste asenduskohtadena ning ajutist teenuse osutamist toetavat
kõrvalkasutust, kui taristu põhifunktsioon säilib ja selle kasutamine erihoolekandeteenuse
osutamiseks ei ole takistatud.“
2. Viieaastase kestvusperioodi lühendamise või kasutuse muutmise
kooskõlastamine
Küsimused
Kas eelnõu sõnastus „välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on
rakendusasutusega kooskõlastatud“ võimaldab kokku leppida ka selles, et konkreetset
korterit kasutatakse algses eesmärgis vähem kui viis aastat?
Millistel alustel, menetluses ja tähtaja jooksul rakendusasutus sellise muudatuse
kooskõlastab või kooskõlastamata jätab?
Kas kooskõlastus võib hõlmata taristu osalist kasutamist, ajutist kasutuspausi,
kasutusotstarbe muutmist või ühe teenuseliigi asendamist teise erihoolekandeteenusega?
Põhjendus
Erand on sisuliselt oluline, kuid selle ulatus ja otsustuskriteeriumid ei ole eelnõus ega
seletuskirjas piisavalt selged. Õigusselguse huvides ei tohiks toetuse saaja kanda riski, et
paindlikkust võimaldav säte jääb praktikas ettearvamatuks. Samuti tuleb vältida
terminoloogilist segadust rakendusasutuse ja rakendusüksuse vahel.
Ettepanekud
Täpsustada seletuskirjas, et kooskõlastatav tegevuste muudatus võib põhjendatud juhul
puudutada ka algse kasutuse lõpetamist enne viie aasta täitumist, kuid üksnes ulatuses,
milles see on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse, toetuse andmise tingimuste ja taotluse
rahuldamise otsusega.
Kirjeldada kooskõlastamise minimaalne menetlus: taotluse sisu, pädev asutus,
otsustamise põhimõtted, menetlustähtaeg, otsuse vorm ning võimaliku keeldumise
peamised alused.
Ühtlustada eelnõus ja seletuskirjas terminid ning nimetada üheselt, kas pöördumine
esitatakse Sotsiaalministeeriumile kui rakendusasutusele või mõnele rakendusüksusele.
3. Kolmekuuline etteteatamistähtaeg ja pooleliolevad ümberkorraldused
Küsimused
Kuidas kohaldub vähemalt kolmekuuline etteteatamistähtaeg muudatustele, mille
ettevalmistamine või elluviimine on alanud enne määruse jõustumist?
Kas kavandatav nõue tähendab, et kui teenuseosutaja soovib lõpetada kogukonnas
elamise teenuse osutamise korterites septembris 2026, kuid määrus jõustub vahetult
enne seda, tuleb lõpetamine igal juhul vähemalt kolm kuud edasi lükata?
2
Kas enne määruse jõustumist Sotsiaalministeeriumile või muule pädevale asutusele antud
teave loetakse uue korra kohaseks teavituseks?
Kas kiireloomulisel või kliendi huvidest tuleneval juhul on võimalik rakendada lühemat
etteteatamistähtaega?
Põhjendus
Eelnõu jõustub üldises korras, kuid ei sisalda rakendussätet juba kavandatud muutuste
kohta. Kohene kolmekuuline ooteaeg võib takistada varem ette valmistatud
teenusekorralduslikke otsuseid, kuigi teavitamiskohustuse eesmärk on anda riigile
ülevaade, mitte säilitada pärast viieaastase kestvusperioodi lõppu kooskõlastamis- või
vetoõigus.
Ettepanekud
Lisada üleminekusäte, mille kohaselt ei kohaldata kolmekuulist tähtaega muudatusele,
mille kohta on enne määruse jõustumist pädevale asutusele kirjalikult teada antud või
mille elluviimiseks on enne jõustumist tehtud tõendatavad siduvad korralduslikud otsused.
Teise võimalusena sätestada määruse jõustumisel lühike üleminekuperiood ning lugeda
selle jooksul esitatud teavitus tähtajapäraseks ka juhul, kui muudatus viiakse ellu enne
kolme kuu möödumist.
Lisada erand, mis võimaldab põhjendatud kiireloomulisel juhul, eelkõige klientide
turvalisuse, heaolu või teenuse jätkuvuse tagamiseks, rakendada lühemat tähtaega,
teavitades rakendusasutust esimesel võimalusel.
Täpsustada seletuskirjas sõnaselgelt, et pärast viieaastase kestvusnõude lõppu on
tegemist teavitamise, mitte kooskõlastamise kohustusega, ning kirjeldada, millised
õiguslikud tagajärjed võivad kaasneda teavitamata jätmisega.
Mõjude analüüsis hinnata eraldi pooleliolevate teenuse ümberkorralduste mõju. Väide, et
muudatus ei mõjuta teenuste kättesaadavust ega kvaliteeti, vajab sidumist praktiliste
juhtumitega, kus taristu kasutus muutub pärast kestvusperioodi lõppu.
Selgitada, miks lõpeb teavitamiskohustus just 31. detsembril 2035 ning kuidas toimida
juhul, kui eelnõus viidatud reformi ajakava muutub.
Kokkuvõte
Palume eelnõu ja seletuskirja enne vastuvõtmist täiendada nii, et oleks üheselt
arusaadav:
(1) millal on vajaduspõhine või ajutine kasutus eesmärgipärane;
(2) milliseid muudatusi saab viieaastase perioodi jooksul kooskõlastada ja millise
menetluse alusel;
(3) kuidas kohaldub kolmekuuline etteteatamistähtaeg enne määruse jõustumist alustatud
ümberkorraldustele;
(4) millised on teavitamiskohustuse rikkumise õiguslikud tagajärjed. Sellised täpsustused
toetaksid eelnõu enda eesmärki vähendada halduskoormust ja suurendada õigusselgust,
jättes samal ajal teenuseosutajatele vajaliku paindlikkuse klientide vajadustest lähtuvate
otsuste tegemiseks.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ragnar Vaiknemets
juhatuse esimees
Ragnar Vaiknemets
58362316 (501)
[email protected]
4