EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RK/26-1022 - Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a74f8a2a-eee0-4872-addc-65d66ee7cc03
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a74f8a2a-eee0-4872-addc-65d66ee7cc03?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
14.09.2026
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded,
töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete
täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord
ning teiste osalistega koostöö korraldus
Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 8 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) täidab talle kriisiolukorra ja
riigikaitse seadusega ja teiste õigusaktidega määratud ning Vabariigi Valitsuse antud riigi
julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.
§ 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine
(1) Komisjoni liikmed on peaminister, energeetika- ja keskkonnaminister, justiits- ja
digiminister, kaitseminister, majandusvaldkonna eest vastutav minister, rahandusminister,
siseminister, taristuminister ning välisminister.
(2) Komisjoni tegevust juhib peaminister.
§ 3. Komisjoni ülesanded
(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) vajaduse korral annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale;
2) määrab kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise
tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava
väljatöötamist;
3) koordineerib julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust;
4) vajaduse korral korraldab riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe edastamise Vabariigi
Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja
asjaomastele Riigikogu komisjonidele;
5) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.
(2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele
ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet.
§ 4. Komisjoni istungid
(1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister.
2
(2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel
oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul
esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi
toimumise päeva.
(3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega
osaleda teised isikud.
§ 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks
komisjoni liiget.
(2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski
komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.
§ 6. Komisjoni istungite protokollimine
Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust
või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe
seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
§ 7. Komisjoni töö korraldamine
(1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil
sõnaõigusega.
(2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist.
(3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
(4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid.
(5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse.
§ 8. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib
juhataja.
3
(5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest:
1) Andmekaitse Inspektsioon;
2) Haridus- ja Teadusministeerium;
3) Justiits- ja Digiministeerium;
4) Kaitseliit;
5) Kaitseministeerium;
6) Kaitsepolitseiamet;
7) Kaitsevägi;
8) Kliimaministeerium;
9) Kultuuriministeerium;
10) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
11) Politsei- ja Piirivalveamet;
12) prokuratuur;
13) Rahandusministeerium;
14) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
15) Riigi Infosüsteemi Amet;
16) Riigikantselei;
17) Siseministeerium;
18) Sotsiaalministeerium;
19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
20) Välisluureamet;
21) Välisministeerium.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused.
(7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab
küberjulgeoleku nõukogu juhataja.
(8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande
täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa
Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku
nõukogu liige.
(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete
häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja
Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu
esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl.
(10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja
Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil,
Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil.
(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.
(12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse:
1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja;
2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt;
3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine;
4
4) muud korralduslikud nõuded.
§ 9. Alakomisjon ja nõukogu
(1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning
määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse.
(2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu
asutustelt dokumente ja teavet.
Kristen Michal
Peaminister
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded,
töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja
nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on koostatud 1. oktoobril 2026. a jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi
KORKS) rakendamiseks.
Sisulisi muudatusi tehakse üksnes Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK)
ülesannetes. Kuna VVJK on Vabariigi Valitsuse tööorgan, sätestatakse osa tema seni seadustes
reguleeritud ülesannetest, mis tunnistatakse 1. oktoobril 2026. a kehtetuks, edaspidi käesolevas
määruses. Samuti jäetakse KORKSiga tehtud muudatustest tulenevalt osa seniseid ülesandeid
VVJK ülesannete hulgast välja.
Ülejäänud osas vastab eelnõu jätkuvalt kehtivale VVJK põhimäärusele ja senine regulatsioon
jääb muutmata.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval
(
[email protected], 693 5537) ning julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo
ametnikud. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste
osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva
(
[email protected], 693 5507).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist ja selle sisu kattub valdavas osas kehtiva Vabariigi
Valitsuse määrusega (edaspidi VVJK põhimäärus)1.
Eelnõu § 1 sõnastatakse sarnaselt kehtiva määruse §-ga 1, mille tekst viiakse vastavusse
KORKSiga.
Eelnõu §-des 2 ja 4–9 võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei tehta.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse VVJK ülesanded. Kehtivas õiguses (kuni 01.10.2026) on VVJK
ülesanded sätestatud riigikaitseseaduses ja mitmes teises seaduses. Kuna VVJK on Vabariigi
Valitsuse tööorgan, ei sätesta KORKS enam VVJK ülesandeid seaduse tasandil, vaid need
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. VVJK seniseid ülesandeid analüüsiti ka KORKSi
seletuskirjas, kus selgitati, millised seni seaduses sätestatud ülesanded nähakse edaspidi ette
Vabariigi Valitsuse määruses ning millisele asutusele või organile antakse need ülesanded,
mida VVJK edaspidi ei täida.2
1
Vabariigi Valitsuse 11.12.2015 määrus nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“, RT I,
20.06.2025, 23.
2
Vt Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) seletuskiri, lk 37. Kättesaadav: Eelnõud – Riigikogu
1
Eelnõuga jäetakse VVJK ülesannete hulgast välja järgmised kehtiva VVJK põhimääruse §-s 3
sätestatud ülesanded (või muudetakse nende sõnastust):
VVJK kujundab Vabariigi Valitsuse pädevuses olevates küsimustes julgeoleku-, riigikaitse-
ja kriisireguleerimispoliitika seisukohti (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 1).
Eelnõuga jäetakse selliselt sõnastatud ülesanne VVJK ülesannete hulgast välja. KORKSi § 7
punkti 1 kohaselt kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika
Vabariigi Valitsus. KORKSi § 8 lõike 1 kohaselt arutab VVJK riigi julgeoleku seisukohalt
olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud
riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Käesoleva eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1
kohaselt annab VVJK hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale.
VVJK juhib julgeolekupoliitika aluste, riigikaitse ja kriisireguleerimise strateegiliste
arengudokumentide ning riigi kaitsetegevuse kava koostamist (kehtiva VVJK põhimääruse
§ 3 lõike 1 punkt 2).
Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni riigikaitseseaduse
(RiKS) § 7 lõikes 2 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 9 lõike 2 punkti 2 kohaselt
kuulub edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.
VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse ja
kriisireguleerimise planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel (kehtiva VVJK
põhimääruse § 3 lõike 1 punkt 3).
Eelnõuga jäetakse see VVJK ülesannete hulgast välja. Tegemist on seni RiKSi § 4 lõike 1
punktis 1 sätestatud VVJK ülesandega, mis KORKSi § 7 lõike 2 punkti 3 kohaselt kuulub
edaspidi Riigikantselei ülesannete hulka.
VVJK täidab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega komisjonile pandud
ülesandeid riigisaladuse kaitse korraldamisel (kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punkt
7).
Nimetatud ülesanne on seotud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud
VVJK ülesannetega ning jäetakse eelnõust välja, kuna KORKSi jõustumisel 01.10.2026
tunnistatakse RSVSi § 24 kehtetuks. Samuti muudetakse RSVSi § 22 lõike 2 punkti 4, § 23
lõike 3 punkti 4 ja § 52 lõike 1 punkti 7 selliselt, et edaspidi esitavad pädevad asutused
ettepanekud salastatud teabe kaitsel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste
vältimiseks VVJK asemel asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile.
Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõu § 3 lõikes 1 VVJK ülesanded tervikuna uuesti.
Punkti 1 kohaselt annab VVJK vajaduse korral hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale. Sarnane
ülesanne on praegu sätestatud julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 10 lõike 1 punktis 2. Kuna
JASi § 10 tunnistatakse 01.10.2026 kehtetuks, sätestatakse nimetatud ülesanne edaspidi eelnõu
§ 3 lõike 1 punktis 1. Nimetatud ülesanne on sätestatud ka kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike
1 punktis 5.
Punkti 2 kohaselt määrab VVJK kindlaks riigi julgeolekuteabe vajadused, kavandab riigi
julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja
analüüsi kava väljatöötamist. Riigi julgeolekualase teabe vajaduste kindlaksmääramise
2
ülesanne on praegu sätestatud JASi § 10 lõike 1 punktis 3 ning ülejäänud ülesanded VVJK
põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 6. JASi § 10 kehtetuks tunnistamise tõttu koondatakse
nimetatud ülesanded eelnõu § 3 lõike 1 punkti 2.
Punkti 3 kohaselt koordineerib VVJK julgeolekuasutuste ja kaitseväeluure tegevust. Sama
ülesanne on praegu sätestatud VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 4 ning JASi § 10 lõike 1
punktis 1.
Punkti 4 kohaselt korraldab VVJK vajaduse korral riigikaitset ja tsiviilkriise puudutava teabe
edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile,
Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Sama põhimõte on praegu
sätestatud JASi § 10 lõikes 2, mis tunnistatakse 01.10.2026 kehtetuks, kuna tegemist ei ole
küsimusega, mis eeldaks reguleerimist seaduse tasandil. Seetõttu nähakse vastav põhimõte
edaspidi ette käesolevas eelnõus. Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga täidab VVJK seda
ülesannet vajaduse korral, mis tähendab, et teabe edastamise vajaduse üle otsustab VVJK.
Punkti 5 kohaselt täidab VVJK muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud
ülesandeid. Sama ülesanne on sätestatud kehtiva VVJK põhimääruse § 3 lõike 1 punktis 8 ning
eelnõuga seda sisuliselt ei muudeta.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse määruse jõustumine.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga viiakse VVJK ülesanded kooskõlla KORKSiga. Võrreldes kehtiva VVJK
põhimäärusega ei kaasne kavandatavate muudatustega olulist mõju valitsusasutuste, VVJK ega
selle liikmete tegevusele või töökorraldusele. Samuti ei kaasne määrusega uusi ega varem
analüüsimata mõjusid, sealhulgas KORKSi rakendussätetega seadustes tehtud muudatustest
tulenevaid mõjusid.
Eelnõuga ei panda valitsusasutustele täiendavaid ülesandeid ega kaasne selle rakendamisega
uusi kohustusi või ülesandeid teistele asutustele ega isikutele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel kulusid ja tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele.
3
Keit Kasemets
Riigisekretär
4
.
Ministeeriumid
Meie: 16.09.2026
nr 7-2/26-01760-1
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
ülesanded, töökord, koosseis,
julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks
vajalike alakomisjonide ja nõukogude
moodustamise kord ning teiste osalistega
koostöö korraldus
Riigikantselei esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni
ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste
osalistega koostöö korraldus“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume kooskõlastada eelnõu kümne tööpäeva jooksul eelnõu kooskõlastamisele esitamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Kasemets
Riigisekretär
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
Eero Svarval 693 5537
[email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee